Justiitsministeerium Teie 15.01.2024 nr 8-1/550-1
[email protected] Meie 19.02.2024 nr 10-3/24/12-2
Vastus arvamuse küsimisele halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (kohtumenetluse avalikkus)
Olete andnud Tartu Halduskohtule võimaluse avaldada arvamust halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtumenetluse avalikkus) kohta. Soovime esitada järgmised ettepanekud ja märkused.
1. Eelnõu § 1 p 2: HKMS § 127 lg 7 muudetud sõnastuses tuleks kaaluda sõna „menetlusosaliste“ asemel „poolte“. Kuigi selline sõnastus on ka kehtivas normis, on praktikas märgitud ikkagi ainult haldusaja pooli. Menetlusosalisteks halduskohtumenetluses on ka kolmandad isikud ja kaasatud haldusorganid, keda kohtuistungi toimumist avalikustades pole seni märgitud. Kuigi apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes võivad kolmandad isikud saada vastavas menetluses poolteks, mainitakse sealgi üksnes vastava kohtuastme vaidluse pooli.
2. Eelnõu § 1 p 3: HKMS § 173 lg 4 kohta vt ettepanek HKMS § 127 lg 7 kohta.
3. Eelnõu § 1 p-d 2 ja 3: HKMS § 127 lg-s 7 ja § 173 lg-s 4 on paralleelselt kasutatud „haldusasja üldise kirjelduse“ ja „vaidluse eseme üldise kirjelduse“ (kehtivates normides samamoodi). Tundub, et selliseks eristamiseks vajadust pole ja võiks kaaluda mõistekasutuse ühtlustamist.
4. Eelnõu § 1 p 5: HKMS § 175 lg 1 – normis tuleks täpsemalt reguleerida ka seda, mida tuleb teha pärast otsuse jõustumist või tühistamist. Seletuskirjas on märgitud, et tuleks panna märge „jõustunud“ või „tühistatud“, kuid kõrgema astme kohtu resolutsioon võib olla sageli spetsiifilisem. Jääb selgusetuks, milline märge tuleks panna juhul, kui kõrgema astme kohus muudab üksnes kohtulahendi põhjendusi, seejuures resolutsiooni muutmata. Üksnes märge „jõustunud“ oleks sellisel juhul eksitav.
5. Eelnõu § 1 p 7: HKMS § 175 lg 3 sõnastus („Kohus asendab füüsilisest isikust menetlusosalise ja tunnistaja ning tema füüsilisest isikust seadusliku esindaja nime tähemärkidega“) on mõneti ebaõnnestunud. Kuna tunnistaja ei saa osaleda seadusliku esindaja kaudu, on ettepanek sõnastuseks: „Kohus asendab füüsilisest isikust menetlusosalise, tema füüsilisest isikust seadusliku esindaja ning tunnistaja nime …“.
6. Eelnõu § 1 p 8: Kui HKMS § 175 lg-32 kohaldamisel soovitakse anda kohtule kaalutlusõigus, tuleks selles kasutada sõnastust „võib asendada“. Ettepanek lause ümbersõnastamiseks: „Kohus võib asendada juriidilisest isikust … algatusel kohtuotsuses …“.
7. Eelnõu § 1 p 11: HKMS § 179 lg 4 muutmise osas on ettepanek, et jõustumata kohtumäärus, mille jõustumine oleneb määruse kättetoimetamise ajast, avalikustatakse selle kättetoimetamisest. Vastasel korral võib juhul, kui isikule on jõustumata määruse sisu juba Riigi Teataja vahendusel teatavaks saanud, muutuda raskendatuks ja aeganõudvaks määruse kättetoimetamine ja jõustamine.
8. Eelnõuga võimaldatakse menetlusvälisel isikul esitada kohtutoimikuga tutvumise taotlus tsiviil- ja halduskohtumenetluses kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas. Jääb ebaselgeks, kas see tähendab tsiviil- ja haldusasjades tutvumisvõimalust ka juba menetluse ajal. Kui jah, siis võib tekkida olukord, kus kohus on küll menetlusosalise menetlustoimingult eemaldanud ja kuulutanud mingis osas menetluse kinniseks, kuid menetlusväline isik (sh isik, kes tegutseb eemaldatud menetlusosalise huvides) saab sellega ikkagi tutvuda. Kui selline menetlusväline isik tegutseb menetlustoimingult eemaldatud menetlusosalise huvides, kaotaks menetlustoimingult eemaldamine eesmärgi, sest alati on võimalus, et eemaldatud menetlusosaline saab infot kolmanda osapoole (menetlusvälise isiku) kaudu. Kriminaalmenetluse osas on samas kavandatud KrMS § 1605 lg-s 1 selge sõnastus „pärast kohtumenetluse lõppemist“.
9. Eelnõu § 4 lg 1: Kohtuistungite veebiülekande korraldamisel vähemalt esimese astme kohtus tuleks arvestada ka menetlusosaliste arvamust. Kui veebiülekande korraldamine jääb ainult kohtu kaalutlusotsuseks, võib see pärssida kohtusse pöördumist, st saada takistuseks kohtusse pöördumise õiguse kasutamisel. Kuigi eelnõu seletuskirjas on märgitud, et istungeid saab vaadata vaid isik, kes on end vastavas keskkonnas nõuetekohaselt autentinud, jääb selgusetuks, kuidas tagatakse, et lisaks autentinud isikule ei jälgiks istungit muud isikud, st kuidas kohus kontrollib istungite jälgimist ning kinnipidamist pildistamise ja salvestamise keelust. Akadeemilist huvi ei saa pidada igal juhul ülekaalukaks menetlusosaliste huvidega võrreldes. Avalikkuse suure huvi tõttu kohtuistungite veebiülekannete tegemine on rohkem põhjendatud kõrgemates kohtuastmetes.
10. Eelnõu seletuskirja tabelis 3 on välja toodud konfidentsiaalsete menetluste arv, kuid konfidentsiaalne menetlus ei ole sama tähendusega kui kinnine menetlus. Seega on tabel eksitav ega anna teavet selle kohta, kui palju on tegelikult konfidentsiaalseid ja kui palju kinniseks kuulutatud menetlusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe
kohtu esimees