Käskkiri

Kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjaga nr ……..

Transpordiameti palgajuhend

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Juhendi reguleerimisala

Palgajuhend reguleerib Transpordiameti (edaspidi ameti) teenistujate palga ja töötasu

määramise ning maksmise tingimusi ja korda.

1.2. Juhendi eesmärk

Palgajuhend tagab selguse:

1) millistest komponentidest teenistuja palk või töötasu koosneb;

2) milline on komponentide osakaal palgas või töötasus;

3) kuidas ja mille alusel teenistuja palk või töötasu kujuneb.

1.3. Mõisted

Teenistuja - käesoleva juhendi mõistes ametnik või töötaja.

Ametnik – isik, kes on asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning

teostab avalikku võimu. Ametnik töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning ametniku

teenistuskohta nimetatakse ametikohaks.

Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid

teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning töötaja

teenistuskohta nimetatakse töökohaks.

Teenistuskoht – asutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.

Palk – teenistujale makstav põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise eest makstav

lisatasu (lisatasu ületunnitöö, merepäevade, ööajal ja riigipühal tehtava töö eest),

asendustasu ja lisatasu valveaja eest.

Põhipalk – teenistuja palga või töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha

ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.

Muutuvpalk - teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta

tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana

erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

Lisatasu ületunnitöö eest – ületundide tegemise eest teenistujale makstav 1,5-kordse

põhipalga suurune tasu.

Lisatasu merepäevade eest – laevapereliikmetele ja hüdrograafidele makstav tasu, mis

kompenseerib ületunnitöö ja töötamise merel ja/või siseveekogul.

Lisatasu ööajal tehtava töö eest – 1,25-kordse põhipalga suurune tasu, mida makstakse

teenistujale juhul, kui teenistuja tööaeg langeb ööajale (kella 22:00-06:00) ning kui

nimetatud kohustus ei sisaldu töötaja töölepingus või ametniku ametijuhendis ja seda ei

ole arvestatud tema palga määramisel.

Lisatasu riigipühal tehtava töö eest – lisatasu, mida makstakse juhul, kui tööaeg langeb

riigipühale.

Asendustasu – puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida

makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise eest, juhul kui asendamine ei ole

ettenähtud teenistuja ametijuhendis.

Kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjaga nr ……..

Lisatasu valveaja eest – lisatasu, mida makstakse juhul kui teenistuja on kokkuleppel

kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega.

Tööjõukulud (ka personalikulud) – vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -

aruandluse juhendile sisaldavad tööjõukulud töötasu, eripensionidega ja erisoodustustega

seotud kulusid ning tööjõukuludega kaasnevaid makse ja sotsiaalkindlustusmakse.

Teenistuskohtade hindamine – tööde väärtuse hindamine asutuses, mille tulemusena

antakse ametikohtadele tööväärtuspunktid.

Palgaaste – teenistuskohtade astmele vastav põhipalgavahemik. Palgaaste on seotud

ametikohtade hindamise tulemusena antud tööväärtuspunktide (TVP) alusel moodustatud

teenistuskohtade grupiga, kuhu on koondatud organisatsiooni jaoks sarnase väärtusega

teenistuskohad.

Palgaastme keskväärtus - miinimum- ja maksimummäära vaheline keskpunkt.

Põhipalga mediaan – keskmine liige asendi järgi väärtuste (põhipalkade) jadas, mis on

järjestatud kõrgeimast madalamaini. 50% palkadest on väiksemad ja 50% palkadest on

suuremad kui esitatud väärtus.

Palgaturg – määratletud ajahetkel Eesti tööjõuturul makstavate palkade andmed.

2. ÜLDPÕHIMÕTTED

2.1. Teenistujate palkade määramisel/kokkuleppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku

teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist.

2.2. Palga arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja

täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg,

arvestatakse palka proportsionaalselt.

2.3. Palka makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval

teenistuja poolt osundatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui jooksva kuu

viimane päev on puhkepäev, tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto

muutmisest tuleb teavitada kirjalikult personaliosakonda.

2.4. Asutus võib teenistuja palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude

kehtestatud limiiti ületava summa ja teenistujale makstud ettemakse. Töötaja puhul on

ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa kinnipidamiseks

vajalik töötaja kirjalik nõusolek.

2.5. Asutuse palgajuhendi ülevaatamine, muutmine ja täiendamine toimub vastavalt

vajadusele tingituna muutustest asutuse eesmärkides ja/või juhtimisstruktuuris;

muutustest tööde sisus ja väärtuses; muutustest palgaturu tööde gruppides, kellega asutus

tööjõuturul konkureerib või muudel sarnastel põhjustel.

2.6. Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate

palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima

hakkamise päevast.

2.7. Teenistujatele palga määramisel/kokkuleppimisel arvestatakse asutusele eraldatud

tööjõukulude eelarvet ning määratud/kokkulepitud palgad ei tohi tuua kaasa

tööjõukuludeks eraldatud vahendite suurendamise vajadust järgneval eelarveaastal.

2.8. Ametniku põhipalga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik.

Töötaja põhipalk lepitakse töötaja ja asutuse juhi vahel kokku töölepingus või selle lisas.

Ettepaneku põhipalga suuruse osas teeb vahetu juht.

2.9. Ametisse nimetamisel määratakse ametniku või töölepingu sõlmimisel lepitakse kokku

töötaja põhipalk katseajal ja võimalik põhipalga tõus peale katseaega. Katseajal võib

Kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjaga nr ……..

määrata teenistuja põhipalgaks tema teenistuskohale planeeritud palgatasemest kuni 10%

madalama palgamäära.

2.10. Ametis rakendatakse summeeritud tööaja arvestust teenistuskoha eesmärgist ja

tööiseloomust lähtuvalt ning reguleeritakse ametijuhendiga.

2.11. Palgajuhendis ette nähtud põhimõtetest võib vahetu juhi põhjendatud esildise alusel

asutuse juhi otsusel erandeid teha.

2.12. Riigi Tugiteenuste Keskus väljastab teenistujale teatise arvestatud palga, puhkusetasu ja

neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja

töötuskindlustusmaksu kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi palga kohta vahetult

juhilt ja/või personaliosakonnalt.

2.13. Personaliosakond koordineerib palga ja töötasustamise valdkonna arendamist ning

kontrollib töötasustamise vastavust seadusele ning palgajuhendile. Riigi Tugiteenuste

Keskus arvestab palka ning maksab selle õigeaegselt välja.

2.14. Käesolevas palgajuhendis esitatud teenistujate palgaastmete loetellu on lisatud asutuse

peadirektori (edaspidi asutuse juht) ametikoha palgaastmele vastav põhipalgavahemik,

kuid juhend ei reguleeri selle ametikoha palga maksmise tingimusi ega põhimõtteid.

2.15. Asutus maksab ametnikele ning töötajatele palka sarnastel alustel.

3. PALGA JA TÖÖTASU KOMPONENDID

3.1. Palk võib lisaks põhipalgale sisaldada:

3.1.1. eritingimustes töötamise eest saadavaid lisatasusid:

 lisatasu ööajal tehtava töö eest;

 lisatasu riigipühal tehtava töö eest;

 lisatasu ületunnitöö eest;

 lisatasu merepäevade eest (ainult laevapere liikmetele ja hüdrograafidele).

3.1.2. muutuvpalka:

 tulemuspalka;

 lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest;

 preemiat.

3.1.3. lisatasu valveaja eest.

3.1.4. asendustasu.

4. PÕHIPALGA STRUKTUUR

4.1. Asutuse teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse. Igale palgaastmele vastab põhipalga

vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga

miinimum- ja maksimummäära ning keskmise taseme. Põhipalga astmestik on lisas 1

4.2. Teenistuskohtade hindamise tulemused kujunevad lähtuvalt teenistuskoha mõjust asutuse

strateegia kujundamisele, teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleeritusest,

mõtlemisülesande keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, vastutusest tööprotsesside

eest ja otsuste mõju ulatusest.

4.3. Palga konkurentsivõimet hinnatakse lähtuvalt avaliku sektori keskvalitsuse asutuste ja

üldturu palgauuringust.

Kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjaga nr ……..

4.4. Teenistujate palkade eristamisel lähtutakse teenistuja teadmiste, oskuste, kogemuste

(kompetentside) tasemest ja töö tulemuslikkusest vastavalt punktis 5 kehtestatud korrale.

4.5. Palgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud põhipalga vahemiku

maksimummäärast kõrgemat ja miinimummäärast madalamat põhipalka on lubatud

maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust hindab ameti asutuse juht.

4.6. Palgaastmetele vastavad põhipalga vahemikud vaadatakse üle ning vajadusel

korrigeeritakse üks kord aastas peale avaliku sektori keskvalitsuse asutuste palgauuringu

tulemuste kättesaamist.

4.7. Palgaastmestiku muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade muutmist.

4.8. Palgaastme keskpunkt on võrdne palgaturu vastava palgatasemega.

4.9. Teenistuskohtade palgaastmete põhipalgavahemike määramisel ja põhipalgavahemiku

sidumisel palgaturu palgatasemega on arvestatud konkreetsesse palgaastmesse

kuuluvatele töödele makstava palga konkurentsivõimet tööjõuturul ning vajadust eristada

teenistujaid individuaalsest sooritusest lähtuvalt, aga ka sisemist õiglust.

4.10. Palgaastme keskmiseks tasemeks on Tallinna ja Harjumaa kogu palgaturu põhipalga

mediaan, kuhu kuuluvad kõik teenistuskohad sõltumata asukohast.

4.11. Palgaastme sees võib asutus seada keskpunktist kõrgemat eesmärktaset

teenistuskohtadele, mille mõju asutuse strateegia elluviimisele on kriitilise tähtsusega.

Palgaastmete kirjeldused ning palgastruktuur on lisas 1.

5. PÕHIPALGA MÄÄRAMISE TINGIMUSED JA KORD

5.1. Teenistuja individuaalse põhipalga määramisel lähtutakse palgaastmestikus tema

teenistuskohale vastavast kuu põhipalga vahemikust.

5.2. Individuaalse põhipalga ettepaneku tegemisel lähtub vahetu juht lisas 1 toodud

palgaklasside jaotusest, võttes arvesse:

5.2.1. sisemist õiglust ja konkurentsivõimelisust palgaturul;

5.2.2. teenistusülesannete ja tööde keerukust, töökoormust, teenistuja kompetentse, kogemusi,

haridust, kvalifikatsiooni ning vajadusel spetsiifiliste oskuste defitsiiti tööjõuturul;

5.2.3. teenistuskoha strateegilist mõju.

5.3. Teenistujate põhipalgad vaadatakse üldjuhul üle kord aastas. Juhul, kui asutusel puuduvad

eelarvelised võimalused teenistujate põhipalkade muutmiseks, lükatakse põhipalkade

ülevaatamine aasta võrra edasi. Põhipalkade ülevaatamine ei tähenda automaatselt kõikide

teenistujate põhipalkade muutmist.

5.4. Individuaalsed põhipalga muudatuste motiveeritud ettepanekud teeb teenistuja vahetu juht

ning ettepanekud vaadatakse lähtuvalt teenistuskoha positsioonist üle tippjuhtkonna ja

personaliosakonna juhi poolt.

5.5. Põhipalga määramise ettepaneku tegija peab põhipalga määra teenistujale põhjendama.

5.6. Erandjuhtudel tehakse vahetu juhi põhjendatud ettepanekul ja asutuse juhi nõusolekul

individuaalseid põhipalga muutusi ka aasta jooksul.

5.7. Põhipalka ei tõsteta distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

Kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjaga nr ……..

6. MUUTUVPALGA MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD

6.1. Muutuvpalga maksmise piirangud

6.1.1. Kalendriaastas teenistujale välja makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem

kui 20% teenistujale sama kalendriaasta eest määratud põhipalga kogusummast.

6.2. Tulemuspalga maksmise tingimused ja kord

6.2.1. Tulemuspalka makstakse teenistujale, arvestades kokku lepitud eesmärkide saavutamist,

mis on fikseeritud, kas valdkondlikes tulemustasude maksmise põhimõtetes, tööplaanis

ja/või teenistuja koostöövestluses. Iga-aastased tulemustasu maksmise põhimõtted

reguleeritakse eraldi dokumendiga.

6.2.2. Ettepaneku tulemuspalga suuruse osas teeb teenistuja vahetu juht. Otsuse teenistuja täpse

tulemuspalga suuruse osas teeb asutuse juht. Tulemuspalk määratakse ametisse

nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omava isiku käskkirjaga.

6.2.3. Vahetu juht peab tulemuspalga määra teenistujale põhjendama.

6.2.4. Tulemuspalka makstakse üldjuhul kord aastas. Ameti klienditeenindusega seotud

teenindusbüroode ja regionaalsete piirkondade liiklusvaldkonna juhtide teenistujate

tulemustasu makstakse kord kvartalis ning on seotud klientide antava soovitushinnangu ja

soovitusindeksiga.

6.2.5. Tulemuspalka ei maksta katseajal ja/või distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

6.3. Täiendavate teenistusülesannete täitmise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord

6.3.1. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstakse sõltuvalt lisaülesannete

mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest määratakse

ühekordse või tähtaegse lisatasuna.

6.3.2. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest maksmise ette paneku teeb asutuse

juhile teenistuja vahetu juht. Ettepanekus peavad olema täpselt fikseeritud

teenistusülesanded ja ajavahemik, missuguse aja jooksul ülesannet täidetakse. Lisatasu

määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mis aja jooksul lisatasu makstakse, otsustab

asutuse juht.

6.4. Preemia maksmise tingimused ja kord

6.4.1. Preemiat ehk ühekordsel tulemusel või panusel baseeruvat muutuvpalga komponenti võib

maksta erakordsete teenistusalaste saavutuste eest vastavalt asutuse eelarvelistele

võimalustele.

6.4.2. Asutuse juhil on õigus määrata preemia struktuuriüksustele, projektrühmadele või

teenistujatele.

6.4.3. Preemia suuruse otsustab asutuse juht igal korral eraldi.

6.4.4. Preemia määratakse ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omava isiku

käskkirjaga.

7. LISATASUDE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD

7.1. Asendustasu maksmise tingimused ja kord

Kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjaga nr ……..

7.1.1. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu, kui

asendamine ei ole ettenähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis

ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.

7.1.2. Kirjaliku ettepaneku asutuse juhile teenistuja ülesannete panemiseks teisele teenistujale

teeb vahetu juht. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse otsustab asutuse

juht ametniku puhul lähtuvalt avaliku teenistuse seadusest.

7.2. Eritingimustes töötamise lisatasu maksmise tingimused ja kord

7.2.1. Eritingimustes töötamise eest makstakse lisatasu teenistujale riigipühal tehtava töö,

ööajal tehtava töö ja ületunnitöö eest seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud

tööd ei ole teenistujale võimalik hüvitada vaba aja andmisega.

7.2.2. Teenistujale lisatasu riigipühal töötamise, öötöö ja ületunnitöö hüvitamise aluseks on

vahetu juhi kinnitatud tööajaarvestuse tabel ning vahetu juhi ettepanek. Vahetu juht

esitab kinnitatud tööajakavad jooksva kuu 25. kuupäevaks teenistujatele palga ja töötasu

arvutamiseks.

7.3. Lisatasu merepäevade eest maksmise tingimused ja kord

7.3.1. Laevapereliikmetele ja hüdrograafidele makstakse merepäevatasu merel/siseveekogul

töötatud aja eest.

7.3.2. Merepäevade päevatasude määrad kinnitatakse ametisse nimetamise või töölepingu

sõlmimise õigust omava isiku käskkirjaga.

7.3.3. Merepäevatasude arvestuse ajavahemik on eelneva kuu 21. kuupäevast kuni jooksva kuu

20. kuupäevani. Merepäevatasude maksmise aluseks on vahetu juhi merepäevade

arvestuse tabel, mille ta esitab jooksva kuu 25. kuupäevaks personaliosakonda käskkirja

vormistamiseks.

7.4. Lisatasu valveaja eest määramise ja maksmise tingimused ja kord

7.4.1. Lisatasu valveaja eest makstakse seadusest tuleneval alusel.

7.4.2. Valveaja eest lisatasu maksmise aluseks on vahetu juhi kinnitatud tööajaarvestuse tabel.

Vahetu juht esitab kinnitatud valveaja arvestuse tabeli jooksva kuu 25. kuupäevaks

personaliosakonda teenistujale palga arvutamiseks.

7.5. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

7.5.1. Teenistujate põhipuhkuse kestvust ja andmist reguleerivad asutuse töökorralduse reeglid.

Puhkusetasu arvutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus „Keskmise töötasu

maksmise tingimused ja kord“. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole hiljemalt

eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppel puhkuse kasutamisele

järgneval palgapäeval.

7.5.2. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja

puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse

puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu palgast.

8. TASUSTAMINE VÄLISVAHENDITEST RAHASTATAVATE PROJEKTIDE KORRAL

Kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjaga nr ……..

8.1. Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises

mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka või

töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas punktis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas

vastava projekti rahastamisallika reeglitega.

8.2. Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse palka või töötasu projekti

välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt asutuse omavahenditest makstavat

teenistuja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus-

või ülesannete mahtu või muutes nende sisu.

8.3. Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole teenistuja

ametijuhendis fikseeritud ning punktis 8.2. nimetatud põhimõte ei ole rakendatav, siis

olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest:

8.3.1. käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat

teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas juhendi punktiga

6.3. või;

8.3.2. täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis

hüvitatakse talle rahas vastavalt juhendi punktile 8.2. või;

8.3.3. sõlmitakse teenistujaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks

töövõtu- või käsundusleping eeldusel, et projekti täitmisega seotud tegevus ei

lange kokku teenistujate ametijuhendist tulenevate teenistusülesannetega.

Kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjaga nr ……..

Lisa 1 Põhipalga astmestik

Tabel 1. Juhtide palgaastmete kirjeldused

Palgaaste

Tööväärtuspunktide vahemik

Teenistuskohad

Miinimum Keskpunkt Maksimum

J1 301 323 345

Väiksema alluvate arvuga talituste, keskuste

juhatajad, osakonnajuhatajate asetäitjad,

esinduste vanemad

J2 346 371 397 Suurema alluvate arvuga ja/ või strateegiliste

põhitegevuse talituste, keskuste juhatajad

J3 398 427 457 Teenindusbüroode juhatajad, põhivaldkondade

sh regionaalsete osakondade juhatajad

J4 458 492 526

Organisatsiooni laiendatud juhtkonda kuuluvad

valdkonnajuhid ja osakonnajuhatajad

(infotehnoloogia, õigusabi, avalike suhete,

personali-, klienditeeninduse, finants-,

riskijuhtimise valdkond), Maanteemuuseumi

juhataja

J5 527 566 605 Ameti direktorid

J6 804 864 925 Ameti peadirektor

Kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjaga nr ……..

Tabel 2. Spetsialistide palgaastmete kirjeldused

Palgaaste Tööväärtuspunktide vahemik

Teenistuskohad Miinimum Keskpunkt Maksimum

S1 130 139 149 Teenindavad ja assisteerivad esmatasandi

spetsialistid

S2 150 160 174

Teenindavad, assisteerivad esmatasandi

spetsialistid, kes teostavad lisaks iseseivalt

kokkulepitud mõnda töölõiku

S3 175 184 197

Teenindavad vanem- ja juhtivspetsialistid, kes

täidavad erinevaid, peamiselt reguleeritud

ülesandeid ja omavad otsustuspädevust oma

spetsiifilises töövaldkonnas

S4 198 212 227

Teenindavad ja koordineerivad vanem- ja

juhtivspetsialistid, kes täidavad erinevaid

ülesandeid ja omavad otsustuspädevust oma

spetsiifilises töövaldkonnas

S5 228 244 261

Arendavad ja koordineerivad peaspetsialistid, kes

täidavad keerukamaid, vähem reguleeritud

ülesandeid ja nõustavad oma spetsiifilises

töövaldkonnas

S6 262 281 300

Arendavad ja projekte koordineerivad

tippspetsialistid ja eksperdid. Ülesanded on

komplekssed, ametikoha täitjad lahendavad

keerukaid probleeme, nõustavad erinevates

valdkondlikes küsimustes nii majasiseseid

kui väliseid partnereid

S7 301 323 345

Arengut planeerivad ja/või tööd koordineerivad

tippeksperdid, kes osalevad valdkonna arendamises

ning lahendavad/nõustavad iseseisvalt keerukaid

ülesandeid. Ametikohtade täitjad omavad olulist

mõju organisatsiooni strateegiliste eesmärkide

saavutamisele ning valdkonna arengule. Ametikoha

täitjad töötavad välja strateegiaid ja arengukavu,

nõustavad valdkondlikes küsimustes, annavad

eksperthinnanguid vms.

Kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjaga nr ……..

Tabel 3. Juhtide ja spetsialistide põhipalgastruktuur

Palgaaste Põhipalgavahemik

Miinimum Keskpunkt Maksimum

S1 990 € 1 170 € 1 410 €

S2 1 100 € 1 300 € 1 560 €

S3 1 230 € 1 450 € 1 740 €

S4 1 290 € 1 620 € 2 030 €

S5 1 450 € 1 820 € 2 270 €

S6 1 640 € 2 050 € 2 760 €

S7 1 840 € 2 310 € 3 200 €

J1 1 840 € 2 300 € 2 880 €

J2 2 080 € 2 600 € 3 250 €

J3 2 360 € 2 950 € 3 680 €

J4 2 675 € 3 350 € 4 180 €

J5 3 040 € 3 800 € 5 140 €

J6 4 510 € 5 640 € 7 610 €

Tabel 3 toodud palgaastmete keskpunkt on Tallinna ja Harjumaa mediaanpalk.

Kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjaga nr ……..

Tabel 4. Laevapere palgaastmete kirjeldused

Palgaaste

Tööväärtuspunktide vahemik Teenistuskohad

Miinimum Keskpunkt Maksimum

LS1 120 139 150

Oskustöötajad I. Töö nõuab kutsealast

ettevalmistust ja laevatööks vajalike oskuste

olemasolu. Töötaja tööülesanded on seotud

omandatud kutsekvalifikatsiooniga

LS2 151 184 197

Oskustöötajad II. Töö nõuab kutsealast

ettevalmistust, laevatööks vajalike oskuste

olemasolu ja kutsetunnistust. Võrreldes

eelmise tasemega on väljaõpe pikem,

tööülesanded keerulisemad ning vastutus

suurem

LS3 198 212 267

Spetsialistid. Töö eeldab kõrgharidust ning

kehtivat diplomit või kutsealast ettevalmistust

ja laeval töötamise kogemust. Tegeleb

erinevate ülesannetega tagamaks laevatöö

häireteta töö omas spetsialisti töölõigus

vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja

instruktsioonidele ja nõuetele

LJ1 268 281 300

Spetsialistid/juhid. Töö nõuab spetsiifilist

kutsekeskharidust ja/või kõrgharidust või

sellele vastavat kvalifikatsiooni ja 3-aastast

töökogemust ning vajalike diplomite olemasolu

(nt üle 3000-se kogumahutavusega laeva

tüürimehe diplom vmt)

LJ2 301 323 350

Laeva juht. Töö eeldab erialast (merendus-

alast) kõrgharidust ja kehtivat kapteni diplomit

üle laeval, 3-aastast töökogemust

LJ3 351 371 427

Laeva juht. Töö eeldab erialast (merendus-

alast) kõrgharidust ja kehtivat kapteni diplomit

üle 3000-se kogumahutavusega laeval, 5-

aastast töökogemust

Tabel 5. Laevapere põhipalgastruktuur

Palgaaste Põhipalgavahemik

Miinimum Keskpunkt Maksimum

LS1 960 € 1 120 € 1 300 €

LS2 1 190 € 1 400 € 1 610 €

LS3 1 340 € 1 570 € 1 880 €

LJ1 1 690 € 1 990 € 2 290 €

LJ2 1 900 € 2 240 € 2 580 €

LJ3 2 150 € 2 530 € 3 040 €

Kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri

käskkirjaga nr ……..

KÄSKKIRI

18.01.2021 nr 5

Transpordiameti palgajuhendi kinnitamine

Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 alusel ning kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga:

1. Kinnitan Transpordiameti palgajuhendi (lisatud).

2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 2021. aasta 1. jaanuarist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Aas

majandus- ja taristuminister