Harjumaa Kiili vald Kiili alev Sausti tee 16 ja 14 detailplaneeringu koostamise algatamine

Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse 13.06.2023

korraldusele nr 260

Seletuskiri

Detailplaneeringu nimetus: Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering.

Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu koostab Optimal Projekt OÜ.

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

 Kiili valla üldplaneering

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 28783 m2.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Sausti tee 16 28366 m2 30401:001:1408 Tootmismaa 100% 2 Sausti tee 14 372 m2 30401:001:0232 Tootmismaa 100%

Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.

Olemasolev tehnovarustus Puuduvad.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on 11157 Sausti-Kiili teelt.

ÜVK kohustus ÜVK liitumised kohustuslikud.

2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Sausti tee 16 (30401:001:1408) ja Sausti tee 14 (30401:001:0232) kinnistute jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse vähemalt 1 ühiskondlike ehitiste krunt ja vähemalt 1 transpordimaa krunt. Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõiguse kokku kuni 10 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni kahekorruselised lasteaia hooned kõrgusega kuni 9,0 m ja abihooned kõrgusega kuni 5,0 m ning ehitisealune pind krundil on kokku kuni 15000 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõik parkimisvajadused tuleb lahendada hoonete krundi piires. Juurdepääs lahendada 11157 Sausti-Kiili teelt. Lisaks eelnevale antakse täpne lahendus planeeringuala heakorrastuse, haljastuse,

1/7

juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Kiili alevis Sausti tee 16 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatudkäesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Sausti tee 16 ja 14 kinnistute maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud väikeelamumaa (EV) võimalike kõrvalotstarvetega kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B) ja üldkasutatava hoone maa (A). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud planeerida sinna üldkasutatavad hooned.

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. on öeldud: Planeeringuga nähakse ette maakasutuse juhtotstarve ja võimalikud maakasutuse kõrvalotstarbed juhtotstarbe juurde. Vastava maakasutuse juhtotstarbega alal ei või kõrvalotstarbed ületada 40%

2/7

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

kogu kaardil piiritletud ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse sihtotstarve – elamumaa olema 60% või enam. Planeeringuga ei ületa kõrvalotstarbele (A) seatud 40%tingimust.

Kiili valla üldplaneeringus lk 24 esitatud tingimused üldkasutatavale alale: Üldkasutatava hoone maa (A)

 Koolid projekteeritakse võimalikult kaugele mürarikastest teedest ja tänavatest ning õhku saastavatest ettevõtetest. Kooli maa-alaga piirnevad teed ja tänavad ehitatakse tolmuvaba kattega. Maa-alast peab olema haljastatud vähemalt 40 %, kusjuures kooli maa-ala pindala sõltub ühes vahetuses õppivate laste arvust (üldjuhul ei tohiks olla väiksem kui 20 m2 ühe õpilase kohta). Koolid peavad olema varustatud spordirajatiste ning puhke- ja mänguväljakutega.

 Lasteasutuste kruntide planeerimisel peab olema 40 % maa-alast haljastatud, kusjuures maa- ala ei tohi olla väiksem kui 40 m2 ühe lapse kohta.

 Koolide ja lasteasutuste ümbruses peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaastevaba elukeskkond.

 Tervisehoiuasutuste, lasteaedade, koolide ja spordirajatiste planeerimisel tuleb vältida magistraalteede lähedust. Krundipiiridele rajatakse 10 m ulatuses kõrghaljastus.

Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Sausti tee 16 katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsioon üldkasutatavate hoonete maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

3/7

Ühiskondliku hoone maa-ala on sotsiaalhoolekande-, valitsus- ja ameti-, haridus-, tervishoiu-, kultuuri- ja spordiasutuse, ühiselamu maa-ala. Täiendavalt on lubatud ühiskondlikku maa-ala teenindavad ehitised.

Ehitustingimused:  Kavandada mugav ja läbimõeldud juurdepääs ning parkimislahendus erinevatele

liikumisvahenditele (nt buss, jalgratas, sõiduauto). Eelistada lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate mugavust.

 Koolid jm tundlikud ühiskondlikud hooned kavandatakse piisavasse kaugusesse olulist ruumilist mõju avaldavatest ettevõtetest ning suure liikluskoormusega teedest, millel on oluline liiklusest tulenev mõju. Koolid ja lasteaiad peavad olema varustatud spordirajatiste ning puhke- ja mänguväljakutega.

 Suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte ohualasse ühiskondliku hoone (lasteaed, kool vms) kavandamisel tuleb koostöös ohtu põhjustava objekti käitajaga töötada välja hädaolukorra lahendamise plaan, mis näeb ette sobiliku teavitussüsteemi ja võimaliku ohu iseloomust tuleneva käitumisplaani.

5. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

5.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.

Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne):

 ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid;

 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine;

 Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;  PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;  Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus

4/7

-ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm

5/7

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele samas on tegemist üksiku väikese kinnistuga millele planeeringu koostamine pole mõistlik. Eelistatud on suurematele aladele planeeringu koostamine mille kaudu on võimalik saavutada kvaliteetsem ruumiloome.

5.2. Üldkasutavate hoonete moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):

 atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;

 elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:  uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;  vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste

teket piirkonna looduskeskkonnale;  uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;  miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;  atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse

ja majandusliku arengu.

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.

Mõju Tulemus

elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused.

Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev 2,8 ha hooldamata ala korrastatakse. Negatiivne mõju: suureneb liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud.

majandusliku arengu intensiivistumine Pigem positiivne mõju: moodustatakse 1 ühiskondlike hoonete krunt ja majanduslik mõju kohalikele ettevõtetele on vähe tuntav, samas Tallinna ligidus vähendab mõju kindlasti olulisel määral. Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid

Mõju puudub: moodustatakse 1 ühiskondlike hoonete krunt ja uusi elanikke planeeringulahendus ette ei näe.

transpordi-ja infrastruktuuri paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet).

liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine

Negatiivne mõju: Liikluskoormus suureneb ja suureneb koormus valla eelarvele.

6/7

loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

Pigem positiivne mõju: 4 uue elamuühiku moodustamine olemasolevate loodusmaastiku arvelt. Peab arvestama, et tegemist on elamumaaga kuhu on juba väljastatud ehitusluba elamu ehitamiseks. 1,4 ha suurusest planeeritavast alast on kavandatud 15% avalikult kasutatavat sotsiaalmaad. Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused, et säilitada väärtuslikku haljastust ja looduslikku reljeefi.

maastiku killustumine Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev 2,8 ha hooldamata ala korrastatakse. Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused, et säilitada väärtuslikku haljastust ja looduslikku reljeefi. Maastiku killustumist planeeringu elluviimisel ei toimu.

põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine

Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev 2,8 ha hooldamata ala korrastatakse. Põllumajanduslik ala puudub planeeringualas.

maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev 2,8 ha hooldamata ala korrastatakse. Ei toimu kinnisvara arendust planeeringualas.

ehitusalade stiihiline areng Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Areng on jätkuv olemasolevale. Ehitustingimustega on võimalik seada täiendavad tingimused.

sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Positiivne mõju: Elukeskkonna kvaliteet suureneb. Olemasolev 2,8 ha hooldamata ala korrastatakse ja lõpp tulemusena rajatakse lasteaed.

võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone

võimalik visuaalne reostus Positiivne mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Kohalikul omavalitsusel on suuremad võimalused arhitektuurikonkurssi läbiviimiseks.

Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud (4) kuid positiivsed mõjud (9) on ülekaalus. Mitmeid negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt

7/7

P

1

0

P

1

0

P

1

0

P

1

0

P

P

m²

m²

1

9m / 5m

2k / 1k

10000

25 460

1+6

Üh 100%

100

P

P

m²

m²

2

-

-

-

3278

-

L 100%

S

a

u

s

t i t e

e

10 ,5

11 ,010 ,0

5,0

5,0

10 ,0

10,0

10,0

P

1

5

T

Ö

Ö

T

A

J

A

T

E

P

A

R

K

L

A

/

M

A

J

A

N

D

U

S

H

O

O

V

P

1

0

P

1

0

P

1

0

P

1

0

P

5

avalikult kasutatavad

jäätmemahutid

r= 10 m

7,5

2,6

MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

HOONETE ARV

KRUNDIL

EHITISE- ALUNE PIND

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS nPnP

PÕHIHOONE / ABIHOONE

PÕHIHOONE / ABIHOONE

PLANEERINGUALA

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

TEE KAITSEVÖÖND 10 m

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

VÕIMALIK AUTOLIIKLUSE ALA

AVALIKULT KASUTATAVATE JÄÄTMEMAHUTITE PLATSI VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV KÕNNITEE

VÕIMALIK KÕNNITEE ASUKOHT

OLEMASOLEV HOONE

LIKVIDEERITAV HOONE

HOONESTUSALA

HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PRÜGIMAJA VÕIMALIK ASUKOHT

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

SANITAARKAITSEALA VÄHENDAMISE ETTEPANEK

OLEMASOLEV PUUDERIVI

PLANEERITUD HALJASTUS

TINGMÄRGID

VEETORUSTIK

REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

SIDEKAABEL

KÕRGEPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE ÕHULIIN

OLEMASOLEV PUURKAEV

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

KIILI VALD, KIILI ALEVIK

SAUSTI TEE 16 KINNISTU DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Arhitekt

Projektijuht

Arhitekt-tehnik

27.02.2023

M 1:1000

eskiis

AS-04

Töö nr 544Kiili Vallavalitsus

Arno Anton

Keia Kuus

Ive Punger

Arhitektuurinõuded:

Katusekalle: 0 - 15°

Maksimaalne kõrgus: 9 m

Maksimaalne korruselisus: 2

Välisviimistlus: puit, vineer, betoon, krohv, kivi, klaas

Katusematerjal: rullmaterjal, kivi või plekk.

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia24 OÜ, 17.01.2023, töö nr 7257-22;

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos

nr

Krundi aadress

või aadressi

ettepanek

Krundi

planeeritud

suurus

Ehitisealune

pind (m²)

Hoone suurim korruselisus

Hoone kõrgus maapinnast (m);

absoluutne kõrgus (m)

Hoonete arv krundil

Maa sihtotstarve

ja osakaalu %

(detailplaneering

u liikide kaupa)

Maa sihtotstarve

ja osakaalu %

(katastriüksuse

liikide kaupa)

Suletud brutopind

katastriüksuse

sihtotstarvete

kaupa (m²)

Parkimiskohtade arv

Täisehituse % Kitsendused

Servituudi vajadus

Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Normatiivne Kavandatud

1 Sausti tee 16 25460 10000 2 1 9,0 ; 5,0 ;

1 6 Üh 100% Üh 100%

20000 100 100 39%

sidekaabli kaitsevöönd;

madalpinge maakaabli kaitsevöönd;

puurkaevu hooldusala 10m (ettepanek olemasoleva

sanitaarkaitseala muutmiseks)

2 3278 - - - - - - - L 100% Üh 100%

- - - -

tee kaitsevöönd 10 m:

keskpinge maakaabli kaitsevöönd;

sidekaabli kaitsevöönd;

õhuliini kaitsevöönd

madalpinge maakaabli kaitsevöönd;

PLANEERINGUALA NÄITAJAD

Planeeringuala suurus 2,74 ha

Kavandatud kruntide arv 2

Krunditava ala maa bilanss:

Ühiskondlike ehitiste maa 25460 m² 93%

transpordimaa

3278 m² 7%

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

1

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................................................ 3

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................. 3

3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ..................... 3

4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE .................................................................... 3

5. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ..................................................... 4

6. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ..................................................................... 5

6.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ............................................................................ 5 6.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .......................................................................... 5 6.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ........................................... 5 6.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud .................................................................................. 5 6.5. Olemasolev tehnovarustus ................................................................................................. 5 6.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ..................................................................................... 6 6.7. Kehtivad piirangud ............................................................................................................. 6

7. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATU ................................................................................ 6

7.1. Planeeringuala tehnilised näitajad ...................................................................................... 6 7.2. Planeeritava ala kruntimine ................................................................................................ 6 7.3. Hoonestuskava .................................................................................................................. 6 7.4. Ehitiste arhitektuurinõuded ................................................................................................. 6 7.5. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded .............................................. 7

7.5.1. Täiendavate uuringute vajadus .................................................................................... 7 7.5.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus ......................................... 7 7.5.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................ 7

Puuetega inimeste erivajadustega tulenevate nõuete tagamine ................................................ 8 7.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................ 8 7.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ..................................................................................... 9 7.8. Jäätmete käitlemine ........................................................................................................... 9 7.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ................................................................................ 9 7.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks .................................................................................... 9 7.11. Vertikaalplaneerimine ..................................................................................................... 10 7.12. Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................. 10

8. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE .................... 10

8.1. Eessõna ........................................................................................................................... 10 8.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning

avariiolukordade esinemise võimalikkus ........................................................................... 11 8.3. Müra ja vibratsioon ........................................................................................................... 11 8.4. Põhjavesi ja pinnavesi ...................................................................................................... 11 8.5. Radooniriski vähendamise võimalused ............................................................................ 12 8.6. Võimaliku keskkonnamõju hindamine ............................................................................... 12

9. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS .................................................................. 12

10. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ........................................ 13

11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA TEGEVUSKAVA ................................................ 14

II JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~ 2. Tugiplaan AS-02 M 1:1000 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs AS-03 M 1:~ 4. Põhijoonis AS-04 M 1:1000

III TEHNILISED TINGIMUSED

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

2

IV KOOSKÕLASTUSED

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

3

I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1. Kehtivad õigusaktid: 1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 1.3. siseministri 16. veebruari 2021. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 1.4. siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. 2. Arengukavad ja -strateegiad: 2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26). 3. Naaberalal kehtestatud detailplaneeringud: 3.1. Uue-Matsi ja Kilvi kinnistu detailplaneering (kehtestatud03.03.2020 korraldusega nr 89); 4. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud: 4.1. Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkude trassidega, Geodeesia24 OÜ, 17.01.2023. a, töö nr 7257-22. 5. Eesti standardid: 5.1. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 6. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid: 6.1. Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri. 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Sausti tee 16 katastriüksuse jagamine ühiskondlike ehitise maa ja transpordimaa kruntideks. Moodustatavatele ühiskondlike ehitiste maa krundile ehitusõiguse seadmine kuni 2-korruselise 9 meetri kõrguse põhihoone ja kuue kuni 1-korruselise 5 meetri kõrguse abihoonete ehitamiseks. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega. 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised:

• Ühiskondliku ehitise kasutajatele vajadustele vastava kvaliteetse keskkonna loomine. Planeeringuala korrastamine ja planeeringuga planeeritud ühiskondliku ehitiste maa kasutusse võtmine;

• keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist väärtust.

4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE

Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu järgselt on

Sausti tee 16 maakasutuse juhtotstarve on elamumaa ning kõrvalotstarve üldkasutatava hoone

maa ja kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa. Maakasutuse juhtotstarbega alal ei või

kõrvalotstarbed ületada 40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Seega näiteks elamualal peab

maakasutuse sihtotstarve – elamumaa olema 60% või enam. Planeeringuala funktsioon ei ole

vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, sest piirkonna maakasutuse juhtfunktsioon vastab

üldplaneeringuga määratule.

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

4

Joonis 1 Väljavõte Kiili valla üldplaneeringu kaardist

Üldkasutatava hoone maa (A) – sotsiaalasutused, kultuuri- ja spordiasutused, lasteaiad, koolid, tervishoiu- ja omavalitsusasutused. Koostatud detailplaneeringu eskiis ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Koostatav detailplaneering peab järgima Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud

tingimusi:

• Lasteasutuste kruntide planeerimisel peab olema 40 % maa-alast haljastatud, kusjuures maa-ala ei tohi olla väiksem kui 40 m2 ühe lapse kohta;

• Koolide ja lasteasutuste ümbruses peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaastevaba elukeskkond;

• Tervisehoiuasutuste, lasteaedade, koolide ja spordirajatiste planeerimisel tuleb vältida magistraalteede lähedust. Krundipiiridele rajatakse 10 m ulatuses kõrghaljastus.

Antud detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringus välja toodud nõuetega. 5. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Kiili alevis. Kiili alev jääb Kiili valla põhjaossa ja planeeritav ala Kiili alevi lääneossa. Planeeritav ala asub Kiili alevi keskusest ca 600 m kaugusel. Planeeritav ala piirneb läänes ja idast maatulundusmaa sihtotstarbeliste katastriüksustega. Põhjas asuvad elamumaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksused ning lõunast piirneb ala transpordimaa sihtotstarbelise katastriüksusega, millel asub kõrvalmaantee 11157 Sausti-Kiili tee. Läänes asuv maatulundusmaa ja põhjas asuv üks elamumaa on hoonestatud. Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on peamiselt ette nähtud maatulundusmaade jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Põhjasuunda jääb korter- ja ridaelamute elamurajoon, mis on ehitusjärgus. Korterelamud on kuni 3-korruselised ja ridaelamud kuni 2-korruselised. Olemasolev hoonestus jääb idasuunda. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega, kuid on ka ühekorruselisi madala viilkatusega väikeelamuid. Kõrghaljastuse osakaal on alal väga väike, sest lähiümbruses paiknevad endised põllumaad. Planeeringualale lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused (toidupood, perearstikeskus, lasteaed, gümnaasium, rahvamaja, vallavalitsus) paiknevad Kiili alevis ~ u 600 m kaugusel. Lähim bussipeatus asub planeeringualast ~600 km kaugusel Kiili alevi keskuses.

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

5

Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeritav ala paikneb riigi põhimaanteest 11 Tallinna ringteest ca 3,8 km kaugusel ja piirneb riigi kõrvalmaanteega 11157 Sausti-Kiili tee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga. Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatav lasteaed koos haljasalaga

piirkonda sobiv:

• head ühendusteed lähimate küladega;

• arenev elukeskkond ja uute elanike lisandumine Kiili alevisse;

• Kiili alev on tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond. 6. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 6.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas, Kiili alevis ühenduses kõrvalmaantee 11157 Sausti-Kiili tee ääres, jäädes Kiili alevi keskusest 600 m kaugusele. Planeeringuala täpne asukoht on esitatud joonisel AS-01 Situatsiooniskeem. 6.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Tabel 1 Planeeringuala maakasutus

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Sausti tee 16 30401:001:1408 28366 m² Tootmismaa 100%

Sausti tee 14 30401:001:0232 372 m² Tootmismaa 100%

Ehitisregistri andmetel asub Sausti tee 16 kinnistul puurkaev-pumbamaja ning Sausti tee 14 kinnistul kõrval- või tootmishoone. 6.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus

Tabel 2 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Sausti tee 20 30401:001:0857 12593 m² Maatulundusmaa 100%

Toomkivi tn 13 30501:001:0214 5213 m² Elamumaa 100%

Toomkivi tn 15 30501:001:0197 5209 m² Elamumaa 100%

Toomkivi tn 7 30501:001:0212 7723 m² Üldkasutatav maa 100%

Kasetuka 30401:001:1324 5852 m² Maatulundusmaa 100%

11157 Sausti-Kiili tee

30401:001:0473 7.68 ha Transpordimaa 100%

6.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringualale on kõrvalmaanteelt 11157 Sausti-Kiili tee. Planeeringuala lõunapiiri ääres kulgeb olemasolev kergliiklustee. 6.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal asuvad tehnorajatised:

• alajaam;

• sidekaabel;

• madalpinge maakaabel;

• keskpinge maakaabel;

• kõrgepinge maakaabel;

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

6

• madalpinge õhuliin;

• puurkaev. Olemasolev tehnovarustus on esitatud joonisel AS-03 Tugiplaan ja AS-04 Põhijoonis. 6.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeritav ala on looduslik rohumaa. Kõrghaljastust on istutatud olemasoleva kergliiklustee äärde. 6.7. Kehtivad piirangud

Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad kaitsevööndid:

• Tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 10 m;

• sidekaabli kaitsevöönd äärmise kaabli teljest 1 m;

• madalpinge maakaabli kaitsevöönd äärmise kaabli teljest 1 m;

• keskpinge maakaabli kaitsevöönd äärmise kaabli teljest 1 m;

• madalpinge õhuliini kaitsevöönd äärmise liini teljest 2m;

• keskpinge õhuliini kaitsevöönd äärmise liini teljest 10m;

• puurkaevu sanitaarkaitseala r=30m.

Olemasolevad kitsendused on esitatud joonisel AS-03 Tugiplaan ja AS-04 Põhijoonis.

7. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATU

7.1. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeritava ala suurus 2,74 ha Kavandatud kruntide arv 2 ühiskondlike ehitiste maa 25 460 m² 93% transpordimaa 3278 m² 7% 7.2. Planeeritava ala kruntimine

Planeeritaval alal jagatakse olemasolevad katastriüksused ühiskondlike ehitiste maa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks. Kavandatakse üks ühiskondlike ehitiste maa krunt suurusega 25 460 m2 ja üks transpordimaa krunt suurusega 3278 m2. Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis. 7.3. Hoonestuskava

Ühiskondlike ehitiste maa krundile suurim lubatud ehitisealune pind on 10 000 m2. Ehitusõiguse hulka on arvestatud põhihoone ja abihooned. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ehitiste ehitisealuste pindade summa. Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest. Krundile on näidatud hoonestusala Sausti tee poolsest servast 5 meetri kaugusele, ülejäänud külgedest on hoonestusala määratud 10 meetri kaugusele. Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis musta punktiirjoonega. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja positsiooni kohta ehitusõiguse aknas. 7.4. Ehitiste arhitektuurinõuded

Katusekalle: 0 – 15° Maksimaalne kõrgus: 9 m Maksimaalne korruselisus: 2 Välisviimistlus: puit, vineer, betoon, krohv, kivi, klaas Katusematerjal: rullmaterjal või plekk, kivi. Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine. Hoone fassaadide värvitoonid valida heledad, naturaalsed toonid.

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

7

Teenindusõu ja prügimajandus kavandada planeeringuala varjulisemasse külge ja lasteaia õuealalt varjatuks. Mängualad kavandada krundi päikeselisemasse ossa. Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Abihooned ja õuealale kavandatavad võimalikud paviljonid, varjualused, aiamajad jm peavad arhitektuurselt sobima lasteaia hoonega. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga eskiisi staadiumis. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Piirded Piirete maksimaalne lubatud kõrgus on 1,5 meetrit. Piirete laad lahendatakse koos hoone projektiga. 7.5. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded 7.5.1. Täiendavate uuringute vajadus Ehitusprojektide koostamiseks:

• viia läbi topo-geodeetilised uurimistööd. 7.5.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus Ehitusprojekt kooskõlastada:

• Päästeametiga;

• Kiili vallavalitsusega;

• Terviseametiga;

• ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga.

7.5.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks

Müra

• Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;

• keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega;

• sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;

• atmosfääriõhu kaitse seadusega. Insolatsioon

Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates ja projekteeritavates elamutes. Hoone projekteerimise põhimõtted

Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid.

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

8

Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Hoonete planeerimisel lähtuda Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” ja Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule”. Hooned peavad olema keskkonnasõbralikult lahendatud, terve hoonete eluea jooksul (alates projekteerimisest ja lõpetades lammutusjäätmete utiliseerimisega). On soovitatav lahendada hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemi toetudes päikeseenergiale ning kasutada sademevee looduslähedasi taaskasutamise meetmeid (nt wc- poti loputusvesi). Ehitusprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest. Puuetega inimeste erivajadustega tulenevate nõuete tagamine

Nõuded on määratud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”. Lähtudes kehtivast seadusandlusest tuleb tagada hoonete, teede ja platside vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud määrusele „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”. Tagada erivajadusega inimetele ligipääsetavus: hoonesse, parkimisvõimalused, juurdepääsetavad teed ja ühistranspordivõimalused, seega liikumistee ühissõidukite peatumiskohtadeni peab olema ehituslike takistusteta. Sissepääs hoonesse peab olema sissepääsutasandini astmeteta tõus panduse või muu samaväärse lahenduse abil ning sisenemisala peab olema hästi valgustatud. Hoonesisene avalikult kasutatav ruum peab olema takistuseta ligipääsetav liikumistee kaudu. Jalg- ja kõnniteed peavad olema tasase pinnaga ja kõva kareda kattega, mis märgudes ei muutu libedaks. Autoparklates on ette nähtud vähemalt üks koht invaautodele hoone peasissepääsule võimalikult lähedal. Vastavalt määrusele liikumis- või nägemispuudega inimest teenindava sõiduki ning liikumispuudega juhi sõiduki parkimiseks peab parkimiseks ettenähtud alal olema vähemalt üks protsent kõigist parkimiskohtadest, kuid mitte vähem kui kaks kohta. Kui parkimiskoht asub kõnniteega paralleelselt, võib parkimiskoha laius olla 2,5 m juhul, kui auto servas on vähemalt 1,0 m vaba ruumi. Kavandatud parkimiskoha ja kõnnitee vahelise äärekivi kõrgus ei tohi olla üle 30 mm. 7.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi. Sõidukitele on ette nähtud kaks juurdepääsu, millest üks asub planeeringuala keskel ning teine kagunurgas. Juurdepääsu asukohtade valimisel on lähtutud olemasolevatest mahasõitudest Sausti teelt. Kagunurgast on lisaks planeeringuala juurdepääsule ette nähtud juurdepääsud kinnistutele Toomkivi tn 7 ja Kasetuka. Ehitusprojektis näha ette ka jalgrattaparkla. Jalgratta parkimiskohad näha ette lasteaia kinnisel territooriumil kas hoone mahus ja/või eraldi jalgratta parklates. Hoone mahust väljapoole kavandatud jalgrattakohad tuleb ette näha varjualusega. Lasteaia jalgratta parkimiskohtade arv ja asukoht lahendatakse hoone ehitusprojektis. Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada võimalused liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Planeeritud krundisisesed teed tuleb siduda avalike teedega, sh krundisisese parkla ja hoone vahel, et oleks tagatud kogu alal kergliikluse turvaline ja sidus liikumine. Tabel 3 Parkimiskohtade kontrollarvutus

Ehitise liik Asutuse asukoht

Korruselamute ala

Normatiivne parkimiskohtade arv

Planeeritud parkimiskohtade arv

Planeeritud lasteaed 1 / 200 20 000 / 200 = 100 100

Planeeritaval maa- alal kokku

100 100

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

9

Parkimiskohtade täpne arv kuulub täpsustamisele. Liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. 7.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Kiili valla üldplaneeringust tulenevalt peab lasteasutuste kruntide planeerimisel olema 40 % maa- alast haljastatud, maa-ala ei tohi olla väiksem kui 40 m2 ühe lapse kohta.

Kõrghaljastus on istutatud planeeringuala lõunapiirile kergliiklustee äärde, mis töötab kaitsehaljastusena ning aitab leevendada Sausti teelt tulenevate saasteainete levikut krundile. Lisaks istutada madal- ja kõrghaljastust elamumaa poolsele küljele, et eraldada ühiskondliku hoone krunti elamualast.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 tabel 10.2 nõuetele. Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna.

Täpne lahendus antakse ehitusprojektis vastavat pädevust omava spetsialisti poolt koostatud maastikuarhitektuurse projektiga.

7.8. Jäätmete käitlemine Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Prügikonteineri täpne asukoht määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmib vastava lepingu. Ohtlikke jäätmeid võib üle anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naaberkinnistute omanikud ei lepi kokku teisiti. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Kiili valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Planeeringualal asub avalik liigiti jäätmete kogumispunkt, mis tuleb ehitusprojektiga ümber paigutada planeeringualal sobivasse ja ligipääsetavasse kohta. 7.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:

• nähtavus;

• juurdepääsuvõimalus;

• territoriaalsus;

• atraktiivsus;

• vastupidavus;

• valgustatus. Käesolev planeering soovitab:

• krundid valgustada ja heakorrastada;

• tagada hea nähtavus;

• parkida sõidukid oma krundile;

• kasutada vastupidavaid materjale;

• paigaldada selged viidad;

• selgelt eristatavad juurdepääsud.

7.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 16. veebruari 2021. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

10

Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”. Planeeritava hoone tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Joonisel AS-04 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Vastavalt siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” tuleb sõidukite parkimine ette näha mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusele. Kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, kasutatakse välisseinas materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei ole avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas. Tuletõrjevesi saadakse olemasolevatest hüdrantidest. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

7.11. Vertikaalplaneerimine

Maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei kavandata (arvestama peab olemasoleva pinnase reljeefiga). Vajadusel on lubatud hoone- ning mängu- ja spordiväljakute aluse maapinna tasandamine. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada hoone projekteerimise käigus tulenevalt hoone ja parklate/väljakute asukohale. Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele ja tänava alale

7.12. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahendus koostatakse planeerimise järgmises etapis, arvestades olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 8. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 8.1. Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus on oma iseloomult eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused:

• planeeringuala on ehitisregistri andmetel hoonestatud;

• tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”;

• planeeringuala ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda;

• teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;

• vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 22.02.2023) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;

• vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (22.02.2023) ei asu planeeringualal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub.

• vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetele (22.02.2023) on piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega ala.

Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

11

• kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus;

• müra ja vibratsioon;

• põhjavesi ja pinnavesi;

• radoon.

8.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus

Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlike olukordade vältimiseks:

• territooriumi korrashoid;

• territooriumile tagada juurdepääs;

• ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. 8.3. Müra ja vibratsioon Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid.

Mürakaitse rakendamise meetmed:

• Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w

1+Ctr 2 ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad

heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüra tasemest) toodud piirväärtusest;

• akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;

• planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga;

• arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

8.4. Põhjavesi ja pinnavesi Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon on lahendatud ÜVK põhiselt. Kuna uute püstitavate hoonete veevarustus ei ole

1 Õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni

vahel (s.o ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni). 2 Transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1.

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

12

lahendatud lokaalsest (puurkaevust) ning reovett ei käidelda lokaalselt, on tagatud planeeringualal põhjavee kaitse. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Samuti juhinduda Veeseadus § 129 lg 1 ja 3 toodust. 8.5. Radooniriski vähendamise võimalused Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. Radoonisisaldus pinnases ei ole ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega alasid. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised. 8.6. Võimaliku keskkonnamõju hindamine Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. 9. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS

Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada.

Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest püstitatakse ühiskondlik ehitis abihoonetega.

Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele.

Maapõueseadus (MaaPS) § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Juhul, kui pinnast kavatsetakse tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes Jäätmeseaduse § 74 taotleda Keskkonnaametist registreerimistõendit.

Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba.

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

13

Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord”. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 11 l punkti 6 kohaselt ei ole nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides töötingimuste parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik.

10. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Koostatava detailplaneeringuga kavandatav peab silmas kõiki olulisi aspekte meeldiva ja turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringu mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem positiivne, sest luuakse lastele ja lasteaia personalile tänapäevastele nõuetele kohane hoone ning väliruum. Samuti korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu abil. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele. Põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Uus hoone ja aed tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et hoonete abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette ühiskondlike ehitiste rajamist. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

Kiili alevis Sausti tee 16 kinnistu detailplaneering

14

11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA TEGEVUSKAVA 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine. 3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks. 4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele. 5. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. 6. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. 7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitada naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse 13.06.2023

korraldusele nr 260

KIILI ALEVIS SAUSTI TEE 16 JA 14 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering.

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 28366 m2.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Sausti tee 16 28366 m2 30401:001:1408 Tootmismaa 100% 2 Sausti tee 14 372 m2 30401:001:0232 Tootmismaa 100%

Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

 Kiili valla üldplaneering

2. Detailplaneeringu eesmärk Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Sausti tee 16 (30401:001:1408) ja Sausti tee 14 (30401:001:0232) kinnistute jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse vähemalt 1 ühiskondlike ehitiste krunt ja vähemalt 1 transpordimaa krunt. Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõiguse kokku kuni 10 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni kahekorruselised lasteaia hooned kõrgusega kuni 9,0 m ja abihooned kõrgusega kuni 5,0 m ning ehitisealune pind krundil on kokku kuni 15000 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõik parkimisvajadused tuleb lahendada hoonete krundi piires. Juurdepääs lahendada 11157 Sausti-Kiili teelt. Lisaks eelnevale antakse täpne lahendus planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Kiili alevis Sausti tee 16 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatudkäesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

1/5

Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.

Toiming Ajaskaala

I aasta II aasta III aasta

Detailplaneeringu algatamine x

Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x

Detailplaneeringu kooskõlastamine x x

Detailplaneeringu vastuvõtmine x

Detailplaneeringu avalikustamine x

Detailplaneeringu heakskiitmine x

Detailplaneeringu kehtestamine x

4. Lähteseisukohtade koostamise alused 4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded”; 4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”; 4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded

(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 4.7 muud standardid, määrused ja seadused; 4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid; 4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid; 4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid; 4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid; 4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused; 4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta; 4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500.

Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire;

4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole.

5. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded 5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata: 5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute

tegemine; 5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise

sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus);

5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded; 5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega

lubatud hooneid ja rajatisi;

2/5

5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile; 5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted; 5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud; 5.2.8 määrata kujad; 5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad; 5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine; 5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu

kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;

5.2.12 määrata servituutide vajadus; 5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kinnisomandi kitsenduste ulatus; 5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

6. Insenervõrgud ja teed 6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus

määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted: 6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus; 6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.1.8 teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada 11157 Sausti-Kiili teelt. 6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele.

7. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed.

8. Arvamuste küsimine 8.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.1.1 Põhja päästekeskusega; 8.1.2 Terviseametiga; 8.1.3 Transpordiametiga; 8.1.4 Elektrileviga. 8.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.2.1 planeeringust huvitatud isikult; 8.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 8.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3.

9. Detailplaneeringu koosseis 9.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu

koostamise ning vormistamise nõuded):

3/5

9.1.1 tekstiosa:  tiitelleht;  sisukord;  täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus);  seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused).

9.1.2 joonised:  situatsiooniskeem;  tugiplaan;  planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs;  põhijoonis;  tehnovõrkude joonis;  vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus;

9.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4).

10. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise nõuetele § 20 ja §21. 10.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab:

 Seletuskiri  Joonised  Tehnilised tingimused  Kooskõlastused

10.2 Lisade kaust sisaldab:  Menetlusdokumendid  Koostatud uuringud

10.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina.

10.3.1 Tiitellehed eraldi failidena. 10.3.2 Digitaalsed kaustad:

1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf. 2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf. 3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud 4. Kooskõlastused 5. Menetlusdokumendid

11. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris dwg ja pdf formaadis.

12. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 12.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 12.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 12.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)

ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavolikogu.

4/5

13. Lähteseisukohtade kehtivus 13.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 2 aastat. 13.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat

detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

5/5

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 13. juuni 2023 nr 260

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel ning kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4, 10616 Tallinn, e-post [email protected]; tel 56983389).

1. Algatada Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneeringu koostamine (DP0362). Käesoleva otsuse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 28783 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: Kiili valla üldplaneering

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Sausti tee 16 (30401:001:1408) ja Sausti tee 14 (30401:001:0232) kinnistute jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse vähemalt 1 ühiskondlike ehitiste krunt ja vähemalt 1 transpordimaa krunt. Kavandatavale ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõiguse kokku kuni 10 hoone püstitamiseks. Lubatud on ehitada kuni kahekorruselised lasteaia hooned kõrgusega kuni 9,0 m ja abihooned kõrgusega kuni 5,0 m ning ehitisealune pind krundil on kokku kuni 15000 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõik parkimisvajadused tuleb lahendada hoonete krundi piires. Juurdepääs lahendada 11157 Sausti-Kiili teelt. Lisaks eelnevale antakse täpne lahendus planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Kiili alevis Sausti tee 16 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

5. Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

6. Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

7. Kiili alevis Sausti tee 16 detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadus puudub, sest planeeritav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud tegevusvaldkondadesse. Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 2 § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse § 124 lg 6 puudub ka KSH eelhinnangu vajadus.

8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

9. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

10. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

11. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

12. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 13.06.2023 korraldusele nr 260; 2. Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneeringu lähteseisukohad.