Kiri

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

1

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID ............................................... 3

2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................. 3

3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ..................... 3

4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE .................................................................... 3

4.1. Kiili valla üldplaneering ....................................................................................................... 3 4.2. Koostatav Kiili valla üldplaneering ...................................................................................... 4

5. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS ..................................................... 5

6. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ..................................................................... 6

6.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ............................................................................ 6 6.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus .......................................................................... 6 6.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ........................................... 6 6.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud .................................................................................. 6 6.5. Olemasolev tehnovarustus ................................................................................................. 6 6.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ..................................................................................... 6 6.7. Kehtivad piirangud ............................................................................................................. 6

7. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATU ................................................................................ 7

7.1. Planeeringuala tehnilised näitajad ...................................................................................... 7 7.2. Planeeritava ala kruntimine ................................................................................................ 7 7.3. Hoonestuskava .................................................................................................................. 7 7.4. Ehitiste arhitektuurinõuded ................................................................................................. 7 7.5. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded .............................................. 8

7.5.1. Täiendavate uuringute vajadus .................................................................................... 8 7.5.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus ......................................... 8 7.5.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................ 8

7.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 10 7.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ................................................................................... 11 7.8. Jäätmete käitlemine ......................................................................................................... 11 7.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks .............................................................................. 12 7.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks .................................................................................. 12 7.11. Vertikaalplaneerimine ..................................................................................................... 12 7.12. Servituutide seadmise vajadus ....................................................................................... 12 7.13. Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................. 13

7.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................. 13 7.13.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine ................................................... 14 7.13.3. Elektrivarustus ......................................................................................................... 16 7.13.4. Valgustus ................................................................................................................. 16 7.13.5. Sidevarustus ............................................................................................................ 16 7.13.6. Soojavarustus .......................................................................................................... 17

8. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE .................... 17

8.1. Eessõna ........................................................................................................................... 17 8.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning

avariiolukordade esinemise võimalikkus ........................................................................... 18 8.3. Põhjavesi ja pinnavesi ...................................................................................................... 18 8.4. Radooniriski vähendamise võimalused ............................................................................ 18 8.5. Võimaliku keskkonnamõju hindamine ............................................................................... 18 8.6. Soojussaared ................................................................................................................... 19

9. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS .................................................................. 19

10. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ........................................ 19

11. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ................................................................................... 20

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

2

II JOONISED 1. Situatsiooniskeem AS-01 M 1: ~ 2. Tugiplaan AS-02 M 1:1000 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs AS-03 M 1:~ 4. Põhijoonis AS-04 M 1:1000 5. Tehnovõrkude koondplaan AS-05 M 1:1000 6. Sademevee skeem AS-06 M 1:1000

III TEHNILISED TINGIMUSED Tehnilised tingimused:

• Osaühing Kiili KVH 30.06.2023. a veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused nr 1164;

• Elektrilevi OÜ poolt 18.07.2023. a väljastatud tehnilised tingimused nr 454260;

• Telia Eesti AS poolt 04.08.2023 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38134376.

IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

3

I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENDID 1. Kehtivad õigusaktid: 1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 1.3. siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; 1.4. majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused”. 2. Arengukavad ja -strateegiad: 2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26); 3. Naaberalal kehtestatud detailplaneeringud: 3.1. Uue-Matsi ja Kiivi kinnistu detailplaneering (kehtestatud 03.03.2020 korraldusega nr 89). 4. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud: 4.1. topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkude trassidega, Geodeesia24 OÜ, 17.01.2023. a, töö

nr 7257-22; 5. Eesti standardid: 5.1. Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Osa 1: Linnaplaneerimine”; 5.2. Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”; 5.3. Eesti standard EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”; 5.4. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 6. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid: 6.1. Kiili Vallavolikogu 19. aprill 2012 määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri; 6.2. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; 6.3. „Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded” (Kiili

Vallavalitsuse 12.09.2023 määrus nr 5). 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Sausti tee 16 (30401:001:1408) ja Sausti tee 14 (30401:001:0232) katastriüksuste piiride muutmine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Moodustatakse üks ühiskondlike ehitise maa ja üks transpordimaa krunt. Moodustatavatele ühiskondlike ehitiste maa krundile seatakse ehitusõigus kuni 2-korruselise 9 meetri kõrguse põhihoone ja kuue kuni 1-korruselise 5 meetri kõrguse abihoonete ehitamiseks. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastus, haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega. 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised:

• ühiskondliku ehitise kasutajatele vajadustele vastava kvaliteetse keskkonna loomine. Planeeringuala korrastamine ja planeeringuga planeeritud ühiskondliku ehitiste maa kasutusse võtmine;

• keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist väärtust.

4. VASTAVUS KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGULE 4.1. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Sausti tee 16 ja 14 kinnistute maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

4

väikeelamumaa (EV) võimalike kõrvalotstarvetega kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa (B) ja üldkasutatava hoone maa (A). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud planeerida sinna üldkasutatavad hooned. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. on öeldud: Planeeringuga nähakse ette maakasutuse juhtotstarve ja võimalikud maakasutuse kõrvalotstarbed juhtotstarbe juurde. Vastava maakasutuse juhtotstarbega alal ei või kõrvalotstarbed ületada 40% kogu kaardil piiritletud ala mahust. Seega näiteks elamualal peab maakasutuse sihtotstarve – elamumaa olema 60% või enam. Planeeringuga ei ületa kõrvalotstarbele (A) seatud 40%tingimust. Joonis 1. Väljavõte Kiili valla üldplaneeringu kaardist.

Üldkasutatava hoone maa (A) – sotsiaalasutused, kultuuri- ja spordiasutused, lasteaiad, koolid, tervishoiu- ja omavalitsusasutused. Koostatav detailplaneering peab järgima Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud tingimusi:

• lasteasutuste kruntide planeerimisel peab olema 40% maa-alast haljastatud, kusjuures maa- ala ei tohi olla väiksem kui 40 m2 ühe lapse kohta;

• koolide ja lasteasutuste ümbruses peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaastevaba elukeskkond;

• tervisehoiuasutuste, lasteaedade, koolide ja spordirajatiste planeerimisel tuleb vältida magistraalteede lähedust. Krundipiiridele rajatakse 10 m ulatuses kõrghaljastus;

• koolid projekteeritakse võimalikult kaugele mürarikastest teedest ja tänavatest ning õhku saastavatest ettevõtetest. Kooli maa-alaga piirnevad teed ja tänavad ehitatakse tolmuvaba kattega. Maa-alast peab olema haljastatud vähemalt 40%, kusjuures kooli maa-ala pindala sõltub ühes vahetuses õppivate laste arvust (üldjuhul ei tohiks olla väiksem kui 20 m2 ühe õpilase kohta). Koolid peavad olema varustatud spordirajatiste ning puhke- ja mänguväljakutega.

Antud detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringus välja toodud nõuetega. 4.2. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Sausti tee 16 katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsioon üldkasutatavate hoonete maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas. Ühiskondliku hoone maa-ala on sotsiaalhoolekande-, valitsus- ja ameti-, haridus-, tervishoiu-, kultuuri- ja spordiasutuse, ühiselamu maa-ala. Täiendavalt on lubatud ühiskondlikku maa-ala teenindavad ehitised.

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

5

Joonis 2. Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringu kaardist.

Ehitustingimused:

• kavandada mugav ja läbimõeldud juurdepääs ning parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele (nt buss, jalgratas, sõiduauto). Eelistada lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate mugavust;

• koolid jm tundlikud ühiskondlikud hooned kavandatakse piisavasse kaugusesse olulist ruumilist mõju avaldavatest ettevõtetest ning suure liikluskoormusega teedest, millel on oluline liiklusest tulenev mõju. Koolid ja lasteaiad peavad olema varustatud spordirajatiste ning puhke- ja mänguväljakutega;

• suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte ohualasse ühiskondliku hoone (lasteaed, kool vms) kavandamisel tuleb koostöös ohtu põhjustava objekti käitajaga töötada välja hädaolukorra lahendamise plaan, mis näeb ette sobiliku teavitussüsteemi ja võimaliku ohu iseloomust tuleneva käitumisplaani.

5. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Kiili alevis. Kiili alev jääb Kiili valla põhjaossa ja planeeritav ala Kiili alevi lääneossa. Planeeritav ala asub Kiili alevi keskusest ca 600 m kaugusel. Planeeritav ala piirneb läänes ja idast maatulundusmaa sihtotstarbeliste katastriüksustega. Põhjas asuvad elamumaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksused ning lõunast piirneb ala transpordimaa sihtotstarbelise katastriüksusega, millel asub kõrvalmaantee 11157 Sausti-Kiili tee. Läänes asuv maatulundusmaa ja põhjas asuv üks elamumaa on hoonestatud. Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on peamiselt ette nähtud maatulundusmaade jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Põhjasuunda jääb korter- ja ridaelamute elamurajoon, mis on ehitusjärgus. Korterelamud on kuni 3-korruselised ja ridaelamud kuni 2-korruselised. Olemasolev hoonestus jääb idasuunda. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega, kuid on ka ühekorruselisi madala viilkatusega väikeelamuid. Kõrghaljastuse osakaal on alal väga väike, sest lähiümbruses paiknevad endised põllumaad. Planeeringualale lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused (toidupood, perearstikeskus, lasteaed, gümnaasium, rahvamaja, vallavalitsus) paiknevad Kiili alevis ~ u 600 m kaugusel. Lähim bussipeatus asub planeeringualast ~600 m kaugusel Kiili alevi keskuses. Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeritav ala paikneb riigi põhimaanteest 11 Tallinna ringteest ca 3,8 km kaugusel ja piirneb riigi kõrvalmaanteega 11157 Sausti-Kiili tee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga.

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

6

Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatav ühiskondlik ehitis koos haljasalaga piirkonda sobiv:

• head ühendusteed lähimate küladega;

• arenev elukeskkond ja uute elanike lisandumine Kiili alevisse;

• Kiili alev on tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond. 6. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 6.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas, Kiili alevis ühenduses kõrvalmaantee 11157 Sausti-Kiili tee ääres, jäädes Kiili alevi keskusest 600 m kaugusele. Planeeringuala täpne asukoht on esitatud joonisel AS-01 Situatsiooniskeem. 6.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Tabel 1. Planeeringuala maakasutus.

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Sausti tee 16 30401:001:1408 28364 m² tootmismaa 100%

Sausti tee 14 30401:001:0232 372 m² tootmismaa 100%

Ehitisregistri andmetel asub Sausti tee 16 kinnistul puurkaev-pumbamaja ning Sausti tee 14 kinnistul kõrval- või tootmishoone. 6.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Tabel 2. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Sausti tee 20 30401:001:0857 12597 m² maatulundusmaa 100%

Toomkivi tn 13 30501:001:0214 5213 m² elamumaa 100%

Toomkivi tn 15 30501:001:0197 5209 m² elamumaa 100%

Toomkivi tn 7 30501:001:0212 7723 m² üldkasutatav maa 100%

Kasetuka 30401:001:1324 5852 m² maatulundusmaa 100%

11157 Sausti-Kiili tee 30401:001:0473 76797 m² transpordimaa 100%

6.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringualale on kõrvalmaanteelt 11157 Sausti-Kiili tee. Planeeringuala lõunapiiri ääres kulgeb olemasolev kergliiklustee. 6.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal asuvad tehnorajatised:

• alajaam;

• sidekaabel;

• madalpinge maakaabel;

• keskpinge maakaabel;

• kõrgepinge maakaabel;

• madalpinge õhuliin;

• puurkaev. Olemasolev tehnovarustus on esitatud joonisel AS-03 Tugiplaan ja AS-04 Põhijoonis. 6.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeritav ala on looduslik rohumaa. Kõrghaljastust on istutatud olemasoleva kergliiklustee äärde. 6.7. Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad kaitsevööndid:

• tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja servast 10 m (vastavalt maa-ameti kitsenduste kaardile);

• tee kaitsevöönd äärmise sõiduraha servast 50 m (vastavalt kehtivale Kiili valla üldplaneeringule);

• sidekaabli kaitsevöönd äärmise kaabli teljest 1 m;

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

7

• madalpinge maakaabli kaitsevöönd äärmise kaabli teljest 1 m;

• keskpinge maakaabli kaitsevöönd äärmise kaabli teljest 1 m;

• madalpinge õhuliini kaitsevöönd äärmise liini teljest 2 m;

• keskpinge õhuliini kaitsevöönd äärmise liini teljest 10 m;

• puurkaevu sanitaarkaitseala r=30 m. Olemasolevad kitsendused on esitatud joonisel AS-03 Tugiplaan ja AS-04 Põhijoonis. 7. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATU 7.1. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeringuala suurus 2,74 ha Kavandatud kruntide arv 2 ühiskondlike ehitiste maa 25 460 m² 93% transpordimaa 3 278 m² 7% 7.2. Planeeritava ala kruntimine Planeeritaval alal muudetakse olemasolevaid katastriüksuste piire, et moodustada üks ühiskondlike ehitiste maa ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Kavandatakse üks ühiskondlike ehitiste maa krunt suurusega 25 460 m2 ja üks transpordimaa krunt suurusega 3278 m2. Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis. 7.3. Hoonestuskava Ühiskondlike ehitiste maa krundile suurim lubatud ehitisealune pind on 15 000 m2. Ehitusõiguse hulka on arvestatud põhihoone ja abihooned. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kiili valla üldplaneeringust tulenevalt peab lasteasutuste kruntide planeerimisel olema 40% maa-alast haljastatud. Kui rajatakse lasteasutus, siis ei ole võimalik kasutada 15 000 m2 suurust ehitisealust pinda, sest krundist pos nr 1 40% on 10 184 m2. Lasteasutuserajamisel on ehitisealune pinna suurus 10 000 m2. Hoone kasutusotstarve täpsustatakse ehitusprojektiga. Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piiritlemisel on lähtutud maksimaalsest hoonestamise võimalusest. Krundile on näidatud hoonestusala Sausti tee poolsest servast 5 meetri kaugusele, ülejäänud külgedest on hoonestusala määratud 10 meetri kaugusele. Joonisel AS-04 Põhijoonis on määratud kaks hoonestusala, kus üks arvestab olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala ja teine kui puurkaevu sanitaarkaitseala vähendatakse. Puurkaevu sanitaarkaitseala suurus täpsustub edasise projekteerimise käigus. Kruntide ehitusõigus on määratud ehitamist kitsendavate objektide kaitsevööndite, naabrusõiguste ja teekaitsevöönditest tulenevalt. Ehitusõiguse ala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis musta punktiirjoonega. Ehitusõiguse ala pindala on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ehitusõiguse tabelis ja positsiooni kohta ehitusõiguse aknas. 7.4. Ehitiste arhitektuurinõuded Katusekalle: 0 – 15° Maksimaalne kõrgus: 9 m Maksimaalne korruselisus: 2 Välisviimistlus: puit, vineer, betoon, krohv, kivi, klaas Katusematerjal: rullmaterjal, kivi või plekk Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine. Hoone fassaadide värvitoonid valida heledad, naturaalsed toonid. Juhul kui planeeritakse krundile pos nr 1 rajada lasteasutus, peab olema 40% maa-alast haljastatud ning peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaastevaba elukeskkond. Tervisehoiuasutuste, lasteaedade, koolide ja spordirajatiste planeerimisel tuleb vältida magistraalteede lähedust. Krundipiiridele tuleb sel juhul ajada 10 m ulatuses kõrghaljastust. Hoone kasutusotstarve täpsustatakse ehitusprojektiga. Teenindusõu ja prügimajandus kavandada planeeringuala varjulisemasse külge ja ühiskondliku ehitise õuealalt varjatuks. Mängualad kavandada krundi päikeselisemasse ossa.

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

8

Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Abihooned ja õuealale kavandatavad võimalikud paviljonid, varjualused, aiamajad jm peavad arhitektuurselt sobima põhihoonega. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili valla arhitektiga eskiisi staadiumis. Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitisloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Piirded Teedepoolne piirdeaed rajada osaliselt läbipaistva puitaiana. Piirete laad lahendatakse koos hoone projektiga. Piirde kujunduses arvestada olemasolevate piiretega ning hoone arhitektuurse ilme ja materjalikäsitlusega. Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. 7.5. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded 7.5.1. Täiendavate uuringute vajadus Ehitusprojektide koostamiseks:

• viia läbi topo-geodeetilised uurimistööd. 7.5.2. Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus Ehitusprojekt kooskõlastada:

• Päästeametiga;

• Terviseametiga (kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse korral);

• Transpordiametiga;

• ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga.

7.5.3. Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Müra ja vibratsioon

• Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;

• keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise alused” kirjeldatud nõuetega;

• sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”;

• atmosfääriõhu kaitse seadusega;

• Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

Müra leevendavad meetmed:

• hoonete välispiirete valikul tuleb lähtuda Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” tabelis 6.3 „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodud väärtustest;

• soovitatav on hoonete ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid teepoolsetel külgedel ja kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid hoonete sisehoovi poolsetele külgedele;

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

9

• välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt heliisolatsiooni taset;

• kui planeeringualale rajatakse lasteaed või koolimaja, siis mänguväljakute ja spordiväljakute rajamiseks on soovitatav võimalusel valida hoovipoolsed ning teedest kaugemale jäävad alad;

• detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid;

• detailplaneeringu ala välisõhus levivad tööstusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemeid;

• siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;

• planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga;

• arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

Riigiteel liiklusest leviva müra leevendamiseks planeeringualale on kavandatud planeeritud krundi pos nr 1 lõunapiiri äärde puuderivi lisaks krundil pos nr 2 olemasolevale puuderivile, mis moodustab kokku 10 m laiuse puhverala. Heki rajamisel tuleb arvestada, et oleks tagatud normidekohane nähtavus riigitee ja juurdepääsutee ristmikel. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Insolatsioon Hoone projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes” nõuetele planeeritud hoonetes ning ka naaberkinnistutel asuvates ja projekteeritavates elamutes. Hoone projekteerimise põhimõtted Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid. Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Hoonete planeerimisel lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”. Juhul kui projekteeritakse lasteaeda tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule”. Hooned peavad olema keskkonnasõbralikult lahendatud, terve hoonete eluea jooksul (alates projekteerimisest ja lõpetades lammutusjäätmete utiliseerimisega). On soovitatav lahendada hoonete kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsioonisüsteemi toetudes päikeseenergiale ning kasutada sademevee looduslähedasi taaskasutamise meetmeid (nt wc- poti loputusvesi). Ehitusprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest. Puuetega inimeste erivajadustega tulenevate nõuete tagamine Nõuded on määratud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”.

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

10

Lähtudes kehtivast seadusandlusest tuleb tagada hoonete, teede ja platside vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud määrusele „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”. Tagada erivajadusega inimetele ligipääsetavus: hoonesse, parkimisvõimalused, juurdepääsetavad teed ja ühistranspordivõimalused, seega liikumistee ühissõidukite peatumiskohtadeni peab olema ehituslike takistusteta. Sissepääs hoonesse peab olema sissepääsutasandini astmeteta tõus panduse või muu samaväärse lahenduse abil ning sisenemisala peab olema hästi valgustatud. Hoonesisene avalikult kasutatav ruum peab olema takistuseta ligipääsetav liikumistee kaudu. Jalg- ja kõnniteed peavad olema tasase pinnaga ja kõva kareda kattega, mis märgudes ei muutu libedaks. Autoparklates on ette nähtud vähemalt üks koht invaautodele hoone peasissepääsule võimalikult lähedal. Vastavalt määrusele liikumis- või nägemispuudega inimest teenindava sõiduki ning liikumispuudega juhi sõiduki parkimiseks peab parkimiseks ettenähtud alal olema vähemalt üks protsent kõigist parkimiskohtadest, kuid mitte vähem kui kaks kohta. Kui parkimiskoht asub kõnniteega paralleelselt, võib parkimiskoha laius olla 2,5 m juhul, kui auto servas on vähemalt 1,0 m vaba ruumi. Kavandatud parkimiskoha ja kõnnitee vahelise äärekivi kõrgus ei tohi olla üle 30 mm. Olemasolevate hoonete lammutamise nõuded

• Lammutatavatele hoonetele ja rajatistele koostada eraldi lammutusprojekt;

• lammutusjäätmete kogumine ja edasine käitlemine ning hoonealuse reostunud või saastunud huumusmulla käitlemine peab toimima vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

7.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi. Sõidukitele on ette nähtud kolm juurdepääsu, millest üks asub planeeringuala keskel, teine kagunurgas ja kolmas edelanurgas. Juurdepääsu asukohtade valimisel on lähtutud olemasolevatest mahasõitudest Sausti teelt. Kagunurgast on lisaks planeeringuala juurdepääsule ette nähtud juurdepääsud kinnistutele Toomkivi tn 7 ja Kasetuka. Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada võimalused liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Planeeritud krundisisesed teed tuleb siduda avalike teedega, sh krundisisese parkla ja hoone vahel, et oleks tagatud kogu alal kergliikluse turvaline ja sidus liikumine. Suured avaparklad tuleb liigendada väiksemateks aladeks kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimiskohtade täpne arv selgub ehitusprojektiga, siis kui on selge hoone kasutusotstarve. Ehitusprojektis näha ette ka jalgrattaparkla. Jalgratta parkimiskohad näha ette ühiskondliku ehitise maa kinnisel territooriumil kas hoone mahus ja/või eraldi jalgratta parklates. Hoone mahust väljapoole kavandatud jalgrattakohad tuleb ette näha varjualusega. Jalgratta parkimiskohtade arv ja asukoht lahendatakse hoone ehitusprojektis, siis kui on selge hoone kasutusotstarve. Ehitusprojektiga näha ette elektriautode laadimise võimalus. Liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. Transpordiamet on väljastanud seisukohad käesoleva detailplaneeringu koostamiseks. Selle kohaselt tuleb juurdepääsudena kasutada olemasolevaid ristumiskohti riigitee ca km 4,429 ja km 4,61 ning likvideerida riigitee km 4,313 ristumiskoht. Olemasolevad ristumiskohad riigitee ca km 4,429 ja km 4,61 tuleb rekonstrueerida planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks ning km 4,61 olemasoleva ristumiskoha asukohta tuleb nihutada nii, et see asub terves ulatuses Sausti tee 16 kinnistu piires ning on riigitee suhtes täisnurga all. Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:

• Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks;

• riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Transpordiamet;

• Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks;

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

11

• arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;

• vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

• parkimiskohtade projekteerimisel välisseinale lähemale kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas (EVS 812- 7:2018).

• kõik arendusega seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Transpordiametiga;

• Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks;

• Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis;

• Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.

Nähtavuskolmnurgad Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded. Planeeringuala liikluskorraldus ja nähtavuskolmnurgad on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. 7.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Kiili valla üldplaneeringust tulenevalt peab lasteasutuste kruntide planeerimisel olema 40 % maa- alast haljastatud, maa-ala ei tohi olla väiksem kui 40 m2 ühe lapse kohta. Olemasolev kõrghaljastus asub planeeringuala lõunapiiril kergliiklustee ääres, mis töötab kaitsehaljastusena ning aitab leevendada Sausti teelt tulenevate saasteainete levikut krundile. Lisaks istutada madal- ja kõrghaljastust elamumaa poolsele küljele, et eraldada ühiskondliku hoone krunti elamualast. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 tabel 10.2 nõuetele. Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Krundi haljastuse rajamiseks tuleb koostada haljastusprojekt hoonete ehitusprojekti staadiumis. 7.8. Jäätmete käitlemine Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Prügikonteineri täpne asukoht määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmib vastava lepingu. Ohtlikke jäätmeid võib üle anda vastavale ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naaberkinnistute omanikud ei lepi kokku teisiti. Ühiskondliku hoone teenindavate ja projekteeritavate prügimahutite maht ja paigutus peab võimaldada nende laiendamist lähtuvalt täienvatest riiklikest nõuetest ja hoonete kasutajate profiili muutusest. Samuti peab arvestama mahutite tühjendamiseks vajaliku ligipääsuga. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs. Järgida Kiili valla

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

12

jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Planeeringualal asub avalik liigiti jäätmete kogumispunkt, mis tuleb ehitusprojektiga ümber paigutada planeeringualal sobivasse ja ligipääsetavasse kohta. Avalikult kasutatav jäätmete kogumiskoht peab sobituma keskkonda, olema esteetiline ning tagatud ligipääsudega ka jalakäijatele, olema piisava ruumi ja mahuga (võimaldama nende laiendamist või kombineerimist lähtuvalt täienvatest riiklikest nõuetest). 7.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:

• nähtavus;

• juurdepääsuvõimalus;

• territoriaalsus;

• atraktiivsus;

• vastupidavus;

• valgustatus. Käesolev planeering soovitab:

• krundid valgustada ja heakorrastada;

• tagada hea nähtavus;

• parkida sõidukid oma krundile;

• kasutada vastupidavaid materjale;

• paigaldada selged viidad;

• selgelt eristatavad juurdepääsud. 7.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012/A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”. Planeeritava hoone tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Joonisel AS-04 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Vastavalt siseministri 02.09.2010 määrusele nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded” tuleb sõidukite parkimine ette näha mis tahes tulepüsivusega hoone välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusele. Kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, kasutatakse välisseinas materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei ole avatäidete pindala olla üle 25% ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas. Tuletõrjevesi saadakse olemasolevast hüdrandist, mis asub Ristiku tänav T8 katastriüksusel (planeeringualast 27 meetri kaugusel). Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. 7.11. Vertikaalplaneerimine Maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei kavandata (arvestama peab olemasoleva pinnase reljeefiga). Vajadusel on lubatud hoone- ning mängu- ja spordiväljakute aluse maapinna tasandamine. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada hoone projekteerimise käigus tulenevalt hoone ja parklate/väljakute asukohale. Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele ja tänava alale. 7.12. Servituutide seadmise vajadus Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

13

kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Pos 1

• Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 2

• Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

• Veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

• maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

• sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool planeeringuala: Kasetuka (30401:001:1324)

• Veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• Sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi planeeritud krundi pos nr 1 kasuks.

11157 Sausti-Kiili tee (30401:001:0473)

• Veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

• sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Sausti tee 20 (30401:001:0857)

• Sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi planeeritud krundi pos nr 1 kasuks.

7.13. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. 7.13.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Osaühing Kiili KVH 30.06.2023. a tehnilistele tingimustele nr 1164. Ühinemispunkt olemasoleva veetorustikuga asub 11157 Sausti-Kiili tee kinnistu ja Ristiku tn T8 ristmikul planeeringuala kõrval. Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee ja kanalisatsiooni liitumispunktid. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-2013. Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m. Vee- ja kanalisatsiooni ühinemispunktid olemasolevate torustikega on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. AS-05 Tehnovõrkude koondplaani joonisel on kanalisatsioonitrassile peale märgitud maapinna planeeritud absoluutne kõrgus ning kaevu põhja absoluutne kõrgus. Täiendavad tingimused: Kiili KVH OÜ kooskõlastuse tingimused: 1) projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu

teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks;

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

14

2) Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220, [email protected] <mailto: [email protected]>). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel;

3) tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast; https://www.riigiteataja.ee/akt/4071220120454;

4) kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel;

5) ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka Motoral OÜ-d;

6) tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 „Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul.” <https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045>;

7) kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga.

7.13.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Planeeringuala põhjavee kaitseks kasutada järgmisi meetmeid – mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid haljasaladele. Planeeringuala sademevee arvutus ja tulemused enne sademevee meetmeid rakendamata ja pärast nende rakendamist on toodud tabelis 3. Planeeritud keskkonnasäästlike lahenduste rakendamisel, sh tiigid ja kraavid (mahutavus kokku on ca min 400 m3) on kavandatud eesvoolule sademevee koormus planeeringualalt vähendada ca min. 10 korda. Tabel 3. Planeeringuala sademevee arvutus ja tulemused.

Pos tähis Nimetus Pindala ha

Ühik-Q Q- l/s ha

Enne ühtlustamist Pärast ühtlustamist

Vooluhulk Q- l/s

Kogus m3

Vooluhulk eesvoolu Q- l/s

Kogus m3

MP 1 roheala 0,63 65 40,95 27 4 3

MP 2 roheala 0,33 65 21,45 14 2 2

MP 1 – 2 abihooned 0,26 65 16,9 11 2 1

kokku 1,22 79,3 52 8 6

P 1 parkla 0,14 65 9,1 29 1 3

P 2 parkla 0,24 65 15,6 51 2 5

kokku 0,38 24,7 80 3 8

H 1 hoone katus 0,40 65 26 84 3 8

H 2 hoone katus 0,34 65 22,1 72 2 7

H 3 hoone katus 0,33 65 21,45 69 2 7

H 4 hoone katus 0,17 65 11,05 36 1 4

kokku 1,24 80,6 261 8 26

kõik kokku 2,84 185 393 19 40

Planeeringualale on planeeritud kaks tiiki – üks planeeringuala lääneossa ja teine idaossa. Läänepool asuvasse tiiki suunatakse sademeveed katustelt, parklast ning pinnaseveed drenaažist (sademevee skeemil alad H1 ja P1). Parklast kogutakse sademeveed kokku ja

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

15

suunatakse muda-õlipüüduritesse ning puhastatud vesi juhitakse sademevee kanalisatsioonitrassi. Läänepoolsest tiigist suunatakse veed kanalisatsioonitrassiga eesvoolu. Idapool asuvasse tiiki suunatakse sademeveed katustelt (sademevee skeemil alad H4 ja P2), parklast ning pinnaseveed drenaažist. Parklast kogutakse sademeveed kokku ja suunatakse muda-õlipüüduritesse ning puhastatud vesi juhitakse sademevee kanalisatsioonitrassi. Idapoolses tiigist suunatakse veed Toomkivi tn 7 katastriüksusele planeeritud kraavi. Perspektiivsena on võimalik veed sademevee kanalisatsiooniga juhtida Kasetuka katastriüksusele eesvoolu. Lisaks on planeeritud krundile pos 1 Sausti teega paralleelselt kaks kraavi, kuhu juhitakse sademeveed katustelt (sademevee skeemil alad H2 ja H3). Ühe kraavi veed suunduvad Pindle tee äärsesse eesvoolu ning teise kraavi veed suunduvad Toomkivi tn 7 planeeritud kraavi. Tiikidest ja kraavidest piiratud äravool 110 mm läbimõõduga toruga, s.o max vooluhulk 10 l/s. Sademevee kanalisatsioonitrasside, tiikide, kraavide, muda-õlipüüdurite asukohad, suurused on tinglikud ning toodud joonistel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan ja AS-06 Sademevee skeem. Kõvakattega pindadega aladel rakendada tehnilisi lahendusi, mis vähendavad löökkoormuseid eesvooludele. Soovitatav kasutada sademevee taaskasutamise meetmeid nt wc-poti loputusvesi. Sademevee vooluhulkade ühtlustamiseks kasutada viipetorusid, ühtlustusmahuteid või muid lahendusi. Täpne sademevee ärajuhtimise lahendus antakse ehitusprojektiga. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Rakendada säästvaid sademevee lahendusi läbi maastiku kujunduse eesvoolu koormuse vähendamiseks nn äkksadude korral:

• imbväljaku rajamine, tagada sademevee valgumine antud alale vertikaalplaneerimisega;

• viipetiikide rajamine, sh madalhaljastuse rajamine, mis lisab kinnistule väärtust visuaalse ilmne kaudu;

• kasvukastide ja vihmapeernate rajamine, sh kohalikud taimed, mis loovad elukohti väiksematele loomadele ja taluvad ajutist üleujutust;

• parkimisalade osaline lühiajaline üleujutamine, seda on võimalik tagada parklamisaladelt äravoolutoru dimensioneerimisega;

• vett läbilaskvate katendite kasutamine parkimisaladel;

• imbväljakute, sh nõvade rajamine. Erinevad näited, mida on võimalik planeeringualal rakendada sademevee immutamine maastiku kujunduse kaudu teavikust „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademevee lahendused":

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

16

Täpne vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus koostada hoone projekteerimise käigus tulenevalt hoone ja parklate/väljakute asukohast ja suurusest. 7.13.3. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regiooni poolt 18.07.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 454260. Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on planeeringualal 3×600 A. Planeeritud krundi elektrienergiaga varustamine on ette nähtud planeeringualal, krundil pos nr 2, olemasolevast alajaamast AJ11651:(Saue). Tarbijani on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega ala. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Täiendavad tingimused:

• tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Planeeringualal olemasolev kasutuses alajaama hoone ja kaablid likvideeritakse. 7.13.4. Valgustus Planeeritud transpordimaa krundil pos nr 2 asub olemasolev tänavavalgustus kergliiklustee ääres. Tänavavalgustus projekteerida metallpostidel, mis saavad toite kaitsetorusse paigaldatud maakaablilt. Kasutada DDF2 (ON-21:00 100%, 21:00-23:00 70%, 23:00-05:00 50%, 05:00-07:00 70%, 07:00-OFF 100%) eelprogrammeeritud LED valgusteid. Valgustite värvustemperatuur 3000 K. Tänavavalgustuse projekt kooskõlastada Kiili vallavalitsusega. Ehitusprojekti staadiumis tuleb lahendada parkla ja territooriumi väline valgustus. 7.13.5. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 04.08.2023 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38134376. Planeeringuala sidevarustus on lahendatud sidekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on sidekaev KLI-069, mis asub 11157 Sausti-Kiili tee katastriüksusel (katastritunnusega 30401:001:0473). Detailplaneeringuga moodustatavale krunti piirile on määratud liitumispunkt. Liitumispunktist on kavandatud maakaabliga sisestus planeeritavale ehitisele. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga. Sidevarustuse rajamine pole kohustuslik. Samuti selle rajamisel alternatiivina kaabelside lahendusele on võimalik sideühenduse tagamiseks kasutada õhu kaudu lahendusi. Täiendavad tingimused:

• tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast;

• tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised;

• tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused;

• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid.

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

17

7.13.6. Soojavarustus Hoone küttesüsteem on võimalik lahendada lokaalselt. Soovitav on kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt raskeõlid ja kivisüsi). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginull energiahooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi. Päikesepaneelide valikul tuleb kasutada paneele, millel peamine klaasikiht on peegeldust vähendava pinnatöötlusega. Horisontaalse maasoojuskontuuriga tuleb alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi. Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele. Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale objektile liiga lähedale, samuti kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu juuri ning maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi). Õhksoojuspumpade välisagregaate mitte paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle äärde (või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m, kõrvalkrundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8 m kaugusele. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 8. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 8.1. Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus on oma iseloomult eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused:

• planeeringuala on ehitisregistri andmetel hoonestatud;

• tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”;

• planeeringuala ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda;

• teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;

• vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 22.02.2023) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;

• vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (22.02.2023) ei asu planeeringualal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub.

• vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetele (22.02.2023) on piirkond nõrgalt kaitstud põhjaveega ala.

Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

18

• kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus;

• müra ja vibratsioon;

• põhjavesi ja pinnavesi;

• radoon. 8.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning

avariiolukordade esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlike olukordade vältimiseks:

• territooriumi korrashoid;

• territooriumile tagada juurdepääs;

• ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. 8.3. Põhjavesi ja pinnavesi Planeeringuala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon on lahendatud ÜVK põhiselt. Kuna uute püstitavate hoonete veevarustus ei ole lahendatud lokaalsest (puurkaevust) ning reovett ei käidelda lokaalselt, on tagatud planeeringualal põhjavee kaitse. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Samuti juhinduda Veeseadus § 129 lg 1 ja 3 toodust. 8.4. Radooniriski vähendamise võimalused Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. Radoonisisaldus pinnases ei ole ühtlaselt jaotunud ning normaalse radoonisisaldusega piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldusega alasid. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised. 8.5. Võimaliku keskkonnamõju hindamine Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist).

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

19

Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. 8.6. Soojussaared Kuna ühiskondliku ehitise maa krundil tekib suured asfaltkattega ja katustega alad, siis on vajalik kasutusele võtta soojussaare efekti leevendavad meetmed. Soojussaare efekti leevendavad meetmed:

• taimkate, rohealade säilitamine ja täiendavate alade loomine. Taimed ja puud on olulised eelkõige seetõttu, et need jahutavad õhku oma loomuliku niiskuse aurustamisega. Lisaks puudel on ka lisaväärtus, sest pakuvad varju otsese päikese eest;

• pindade värv, kasutades valgeid ja heledaid toone erinevate objektide puhul (katused, hoonete fassaad, kõnniteed jne);

• kasutada energiasäästlikke kliimaseadmeid ja muid kodumajapidamise ja tööstuse seadmeid, mis võivad oma töö energiaga lisasoojust eraldada õhku.

9. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleks- luba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest püstitatakse ühiskondlik ehitis abihoonetega. Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse (JäätS) § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele. Maapõueseadus (MaaPS) § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Juhul, kui pinnast kavatsetakse tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes Jäätmeseaduse § 74 taotleda Keskkonnaametist registreerimistõendit. Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba. Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord”. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 11 l punkti 6 kohaselt ei ole nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides töötingimuste parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. 10. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Koostatava detailplaneeringuga kavandatav peab silmas kõiki olulisi aspekte meeldiva ja turvalise keskkonna loomiseks. Detailplaneeringu mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem positiivne, sest ühiskondliku ehitise rajamisega piirkonda luuakse uusi töökohti. Samuti korrastatakse avalikku ruumi läbimõeldud planeeringu abil.

Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering (kovID DP0362)

20

Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele. Põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Uus hoone ja aed tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et hoonete abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette ühiskondlike ehitiste rajamist. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 11. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA

• Enne hoonete projekteerimist peab olema välja ehitaud sademevee ärajuhtimise võimalused, mis on kooskõlas vallale valmiva sademevee arendamise kavaga. Sademevesi lahendatakse pädeva isiku poolt koostatud projektiga, kus on arvesse võetud majanduslikult optimaalseid ja keskkonnasäästlikke lahendusi koos välja toodud vooluhulkadega (vajadusel kuni toimiva eesvooluni).

• Enne hoonete projekteerimist võtta arvesse ühiskondliku hoone teenindavate ja projekteeritavate prügimahutite mahtu ja paigutust, mis peab võimaldada nende laiendamist lähtuvalt täienvatest riiklikest nõuetest ja hoonete kasutajate profiili muutusest. Samuti arvestama tühjendamiseks vajaliku ligipääsuga.

130 x 8 m (LN)

130 x 8 m (LN)

P10

P10

P10

P18

P Pm²

m²1 9m / 5m 2k / 1k 15000

25 460

1+9

Üh 100%

111

P Pm²

m²2 - - -

3278

-

L 100%

Sausti tee

11 ,010 ,0

10 ,0

10,0

10,0

P12

P10

P10 P10

P7

r= 10 m

P14

10 ,5

r= 30 m

20 ,4

19 ,2

18 ,4

13 ,7

130 x 8 m (LN)

130 x 8 m (LN)

5,0

MAJANDUSHOOV

50 ,0

29,8

7,5

2,6

5,0

17,4

avalikult kasutatavad jäätmemahutid

PLANEERINGUALA

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

TEE KAITSEVÖÖND 10 m

TEE KAITSEVÖÖND 50 m

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

VÕIMALIK AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV KÕNNITEE

VÕIMALIK KÕNNITEE ASUKOHT

OLEMASOLEV HOONE

LIKVIDEERITAV HOONE

HOONESTUSALA KUI VÄHENDATAKSE PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA

HOONESTUSALA ARVESTADES PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA

HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEVAD JÄÄTMEMAHUTID

AVALIKULT KASUTATAVATE JÄÄTMEMAHUTITE PLATSI VÕIMALIK ASUKOHT (160 m2)

SÜVAMAHUTITE VÕIMALIK ASUKOHT

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA VÄHENDAMISE ETTEPANEK r=10 m

OLEMASOLEV PUUDERIVI

PLANEERITUD HALJASTUS

PLANEERITUD HEKI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TIIGI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRAAV

TINGMÄRGID

(vastavalt maa-ameti kitsenduste kaardile)

(vastavalt Kiili valla üldplaneeringule)

VEETORUSTIK

REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

SIDEKAABEL

KÕRGEPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE ÕHULIIN

OLEMASOLEV PUURKAEV JA SELLE SANITAARKAITSEALA r=30 m

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

HOONETE ARV

KRUNDIL

EHITISE- ALUNE PIND

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS nPnP

PÕHIHOONE / ABIHOONE

PÕHIHOONE / ABIHOONE

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS

NÄHTAVUSKOLMNURK

PLANEERITUD TRUUP

MUDA-ÕLIPÜÜDUR

KIILI VALD, KIILI ALEV

SAUSTI TEE 16 JA 14 DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Arhitekt

Projektijuht

Arhitekt-tehnik

20.06.2024

M 1:1000

DP

AS-04

Töö nr 544Kiili Vallavalitsus

Arno Anton

Keia Kuus

Ive Punger

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia24 OÜ, 17.01.2023, töö nr 7257-22 (koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis); 2. Kui rajatakse lasteasutus, siis ei ole võimalik kasutada 15 000 m2 suurust ehitisealust pinda, sest krundist pos nr 1 40% on 10 184 m2. Lasteasutuse rajamisel on ehitisealuse pinna suurus 10 000 m2.

EHITUSÕIGUSE TABEL

Pos nr

Krundi aadress või aadressi ettepanek

Krundi planeeritud

suurus

Ehitisealune pind (m²)

Hoone suurim korruselisus maapealne / maa-alune Hoone kõrgus maapinnast (m) Hoonete arv krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(detailplaneering u liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

Suletud brutopind katastriüksuse sihtotstarvete kaupa (m²)

Parkimiskohtade arv Täisehituse % Kitsendused Servituudi vajadus

Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Põhihoone Abihoone Normatiivne Kavandatud

1 Sausti tee 16 25460 15000 2 / -1 1 / - 9 5 1 9 Üh 100% Üh 100% 25000 - 111 59%

sidekaabli kaitsevöönd; Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

madalpinge maakaabli kaitsevöönd; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; puurkaevu hooldusala 10 m (ettepanek olemasoleva sanitaarkaitseala muutmiseks)

2 Sausti

kergliiklustee T10

3278 - - - - - - - L 100% Üh 100% - - - -

tee kaitsevöönd 10 m: Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

keskpinge maakaabli kaitsevöönd; Veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

sidekaabli kaitsevöönd; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

õhuliini kaitsevöönd maakaabli ja sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

madalpinge maakaabli kaitsevöönd; sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

PLANEERINGUALA NÄITAJAD Planeeringuala suurus 2,87 ha

Kavandatud kruntide arv 2

Krunditava ala maa bilanss:

Ühiskondlike ehitiste maa 25460 m² 93%

transpordimaa 3278 m² 7%

Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool planeeringuala: Kasetuka (30401:001:1324) · Veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi planeeritud krundi pos nr 1 kasuks. 11157 Sausti-Kiili tee (30401:001:0473) · Veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Sausti tee 20 (30401:001:0857) · Sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi planeeritud krundi pos nr 1 kasuks.

Likvideeritav mahasõit

Olemasolev rekonstrueeritav mahasõit

Arhitektuurinõuded: Katusekalle: 0 – 15° Maksimaalne kõrgus: 9 m Maksimaalne korruselisus: 2 Välisviimistlus: puit, vineer, betoon, krohv, kivi, klaas Katusematerjal: rullmaterjal, kivi või plekk

Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine. Hoone fassaadide värvitoonid valida heledad, naturaalsed toonid. Juhul kui planeeritakse krundile pos nr 1 rajada lasteasutus, peab olema 40% maa-alast haljastatud ning peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaastevaba elukeskkond. Tervisehoiuasutuste, lasteaedade, koolide ja spordirajatiste planeerimisel tuleb vältida magistraalteede lähedust. Krundipiiridele tuleb sel juhul ajada 10 m ulatuses kõrghaljastust. Teenindusõu ja prügimajandus kavandada planeeringuala varjulisemasse külge ja ühiskondliku ehitise õuealalt varjatuks. Mängualad kavandada krundi päikeselisemasse ossa. Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Abihooned ja õuealale kavandatavad võimalikud paviljonid, varjualused, aiamajad jm peavad arhitektuurselt sobima põhihoonega. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Kiili valla arhitektiga eskiisi staadiumis.

Olemasolev rekonstrueeritav mahasõit

P10

P10

P10

P18

P Pm²

m²1 9m / 5m 2k / 1k 15000

25 460

1+9

Üh 100%

111

P Pm²

m²2 - - -

3278

-

L 100%

Sausti tee

11 ,010 ,0

10 ,0

10,0

10,0

P12

P10

P10 P10

P7

r= 10 m

S1 S1

P14

10 ,5

r= 30 m

20 ,4

19 ,2

18 ,4

13 ,7

5,0

MAJANDUSHOOV

50 ,0

29,8

42.50

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1

D 1

D 1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D1 D1

D1 D1

D1 D1D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1

D 1

D 1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D 1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

7,5

2,6

5,0

43.20

17,4

avalikult kasutatavad jäätmemahutid

PLANEERINGUALA

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

TEE KAITSEVÖÖND 10 m

TEE KAITSEVÖÖND 50 m

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

VÕIMALIK AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV KÕNNITEE

VÕIMALIK KÕNNITEE ASUKOHT

OLEMASOLEV HOONE

LIKVIDEERITAV HOONE

HOONESTUSALA KUI VÄHENDATAKSE PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA

HOONESTUSALA ARVESTADES PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA

HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEVAD JÄÄTMEMAHUTID

AVALIKULT KASUTATAVATE JÄÄTMEMAHUTITE PLATSI VÕIMALIK ASUKOHT (160 m2)

SÜVAMAHUTITE VÕIMALIK ASUKOHT

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

PUURKAEVU SANITAARKAITSEALA VÄHENDAMISE ETTEPANEK r=10 m

OLEMASOLEV PUUDERIVI

PLANEERITUD HALJASTUS

PLANEERITUD HEKI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD TIIGI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRAAV

SADEMEVEE SUUND

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS

TINGMÄRGID

(vastavalt maa-ameti kitsenduste kaardile)

(vastavalt Kiili valla üldplaneeringule)

VEETORUSTIK

REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK

SIDEKAABEL

KÕRGEPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE ÕHULIIN

OLEMASOLEV PUURKAEV JA SELLE SANITAARKAITSEALA r=30 m

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

VEETRASS

REOVEE KANALISATSIOONITRASS

SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS

PERSPEKTIIVNE SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS

KATUSTELT KOKKUKOGUTUD SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS

DRENAAŽITRASS

SIDEKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

LIITUMISKILP

LIITUMISPUNKT

PLANEERITUD TEHNORAJATISED

S1

W1

D1 D1

MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

HOONETE ARV

KRUNDIL

EHITISE- ALUNE PIND

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS nPnP

PÕHIHOONE / ABIHOONE

PÕHIHOONE / ABIHOONE

PLANEERITUD TRUUP

MUDA-ÕLIPÜÜDUR

KIILI VALD, KIILI ALEV

SAUSTI TEE 16 JA 14 DETAILPLANEERING

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Arhitekt

Projektijuht

Arhitekt-tehnik

20.06.2024

M 1:1000

DP

AS-05

Töö nr 544Kiili Vallavalitsus

Arno Anton

Keia Kuus

Ive Punger

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia24 OÜ, 17.01.2023, töö nr 7257-22 (koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis); 2. detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.

KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKT Elektrivõrguga

ÜHINEMISPUNKT SIDEVÕRGUGA (sidekaev KLI-069)

OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT ÜHINEMISPUNKT VEETORUSTIKUGA

ÜHINEMISPUNKT KANALISATSIOONITORUSTIKUGA

ÜHINEMISPUNKT ELEKTRIVÕRGUGA alajaamast AJ11651:(Saue)

KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKT Sidevõrguga

SADEMEVEE EESVOOL NR 1

KATUSELT, PARKLAST, DRENAAŽIST SUUNATAKSE SADEMEVEED TIIKI

KATUSELT SUUNATAKSE SADEMEVEED KRAAVI

KATUSELT SUUNATAKSE SADEMEVEED KRAAVI

PARKLAST SUUNATAKSE SADEMEVEED KRAAVI

TIIGIST JA KRAAVI ÜLEVOOLUST SUUNATAKSE SADEMEVEED EESVOOLU NR 1

PERSPEKTIIVNE LAHENDUS: KRAAVIDEST SUUNATAKSE SADEMEVEED EESVOOLU NR 2

TIIGI ÜLEVOOL

PLANEERITUD MUDA-ÕLIPÜÜDUR

PERSPEKTIIVNE LAHENDUS: SADEMEVEE EESVOOL NR 2

KATUSELT, DRENAAŽIST SUUNATAKSE SADEMEVEED TIIKI

PLANEERITUD MUDA-ÕLIPÜÜDUR

TIIGI ÜLEVOOL

KRAAVI ÜLEVOOL

KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKTID Vee- ja reovee kanalisatsioonitrassiga

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2 K2

K2

K2 K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2

K2 K2 K2

K2 K2

K2

K2 K2

K2 K2

SK1

K2

K2

K2 K2

1

2

K2 K2

K2 K2

H1 H2

H3

H4

P1

P2

MP1

MP2

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1

D 1

D 1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D1 D1

D1 D1

D1 D1D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D 1

D 1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D 1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D 1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

D1 D1

SK1 SK1

SK1 SK1

SK1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

SK 1

K2 K2

K2 K2

K2

PLANEERINGUALA

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD PARKLA

PLANEERITUD HOONE

PLANEERITUD TIIGI VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRAAV

SADEMEVEE SUUND

MUDA-ÕLIPÜÜDUR

PINNAVEE VALGUMISE SUUNAD

TINGMÄRGID

SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS

KATUSTELT KOKKUKOGUTUD SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS

DRENAAŽITRASS

PLANEERITUD TEHNORAJATISED

K2

D1 D1

SK1

KIILI VALD, KIILI ALEV

SAUSTI TEE 16 JA 14 DETAILPLANEERING

SADEMEVEE SKEEM

Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Arhitekt

Projektijuht

Arhitekt-tehnik

20.06.2024

M 1:1000

DP

AS-06

Töö nr 544Kiili Vallavalitsus

Arno Anton

Keia Kuus

Ive Punger

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia24 OÜ, 17.01.2023, töö nr 7257-22 (koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis).

SADEMEVEE EESVOOL NR 1

KATUSELT, PARKLAST, DRENAAŽIST SUUNATAKSE SADEMEVEED TIIKI

KATUSELT SUUNATAKSE SADEMEVEED KRAAVI

KATUSELT SUUNATAKSE SADEMEVEED KRAAVI

PARKLAST SUUNATAKSE SADEMEVEED KRAAVI

TIIGIST JA KRAAVI ÜLEVOOLUST SUUNATAKSE SADEMEVEED EESVOOLU NR 1

TIIGI ÜLEVOOL

PLANEERITUD MUDA-ÕLIPÜÜDUR

KATUSELT, DRENAAŽIST SUUNATAKSE SADEMEVEED TIIKI

PLANEERITUD MUDA-ÕLIPÜÜDUR

TIIGI ÜLEVOOL

KRAAVI ÜLEVOOL

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kiili Vallavalitsus

[email protected]

Nabala tee 2a

75401, Harju maakond, Kiili vald,

Kiili alev

Teie 20.12.2024 nr 8-1/326-7

Meie 09.01.2025 nr 7.2-2/25/13339-4

Sausti tee 16 ja Sausti tee 14

detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Kiili alevis Sausti tee 16 ja 14 detailplaneeringule

(katastritunnused vastavalt 30401:001:1408 ja 30401:001:0232, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused nimetatud katastriüksuste piiride muutmiseks ja

moodustatud kruntidele ehituõiguse määramiseks.

Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 13.07.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/13339-2

(edaspidi seisukohad).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2, lg 3, § 72 lg 1, lg 2, § 99 lg 3 ja

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg 1 p 4, p 7 ning kliimaministri 27.11.2023 määruse

nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame Optimal Projekt OÜ töö nr 544

„Sausti tee 16 ja 14 detailplaneering“ kooskõlastamata järgmiste puuduste ja vastuolude tõttu.

PlanS § 126 lg 1 punkti 7 alusel on planeeringu ülesandeks koostada terviklik

liikluskorralduslahendus.

1. Seisukohtade p 2. Palume korrigeerida planeeringu põhijoonisel ja tehnovõrkude

koondplaanil näidatud tee kaitsevööndi laiust (s.h tingmärkide loetelu). Vastavalt EhS § 71

lg 3 on tänava kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 m.

Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 m, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.

Kiili valla koostatavas üldplaneeringu seletuskirja p 5.1.1. Tee kaitsevöönd on tee

kaitsevööndeid täpsustatud s.h riigitee nr 11157 Sausti-Kiili tee osas (vt joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

2 (4)

Eeltoodus tulenevalt täpsustada planeeringu seletuskirja p 6.7 Kehtivad piirangud.

2. Seisukohtade p 8. Planeeringu põhijoonisel näidatud ristumiskohtade riigitee nr 11157

Sausti-Kiili tee orienteeruvalt km 4,429 ja km 4,610 nähtavusala parameetrite väärtused ei

vasta normide lisa 1 tabelis 18 ning lisa 2 joonisel 8 (vt joonis 2) toodud nõuetele.

Joonis 2. Väljavõte normidest

Palume planeeringu jooniseid korrigeerida arvestusega, et olemasolevate ristumiskohtade

riigitee km 4,429 (kiiruspiirang 60 km/h) ja km 4,610 (kiiruspiirang 50 km/h)

nähtavuskolmnurkade mõõdud on vastavalt 7x130 m ja 7x105 m, kus 7 m on arvestatud

riigitee katte servast ja haarad 130 m ja 105 m ulatuvad riigitee teljeni.

3. Seisukohtade p 11. Planeeringu seletuskirja p 11. Planeeringu elluviimise kava tuleb

täpsustada ning määrata selles ehitusjärjekorrad. Lisada nõue, et arendusega seotud teed

tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik

rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa

väljastamist.

4. Seisukohtade p 15. Korrigeerida planeeringu põhijoonisel ja tehnovõrkude koondplaanil

näidatud riigitee nimetust, kasutada selleks riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja

nimetusi. „Sausti tee“ tuleb asendada „11157 Sausti-Kiili tee“.

PlanS § 126 lg 1 punkt 4 alusel on planeeringu ülesandeks tehnovõrkude võimaliku

asukoha määramine.

5. Seisukohtade p 9. Korrigeerida planeeringu põhijoonisel ja tehnovõrkude koondplaanil

planeeritud veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi servituudi ala riigitee maaüksusel

11157 Sausti-Kiili tee (katastritunnus 30401:001:0473; vt joonis 3). Isikliku kasutusõiguse

3 (4)

ala ulatuseks riigitee maaüksustel määratakse ala ehitise horisontaalprojektsiooni

välispinnast 1 m ulatuses.

Joonis 3. Väljavõte planeeringu tehnovõrkude koondplaanist

Eeltoodus tulenevalt täpsustada planeeringu seletuskirja p 7.12. Servituutide seadmise

vajadus.

6. Seisukohtade p 9. Täpsustada planeeringu põhijoonisel ja tehnovõrkude koondplaanil

näidatud sidetrassi kontuuri (märgitud rohelise pidevjoonega; vt joonis 4). Nimetatud

joonistelt ega tingmärkide loetelust ei selgu, kas tegemist on olemasoleva või planeeritud

tehnorajatisega.

Joonis 4. Väljavõte planeeringu tehnovõrkude koondplaanist

Juhul kui tegemist on planeeritava sidetrassiga, siis võimalusel planeerida see teise

sidetrassi kõrvale nn samasse koridori.

7. Seisukohtade p 10. Täpsustada planeeringu tehnovõrkude koondplaanil ja sademevee

skeemil riigitee nr 11157 aluse km 4,205 oleva truubi andmeid (m.h läbimõõt, abs.

kõrgused; vt joonis 5).

4 (4)

Joonis 5. Väljavõte planeeringu tehnovõrkude koondplaanist

8. Seisukohtade p 17. Planeeringu seletuskirja p 7.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja

parkimiskorraldus. Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks täiendada ning lisada

juurde, et nii riigitee ristumiskohtade rekonstrueerimiseks kui ka tehnovõrkude rajamiseks

riigitee alusele maale tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda meie käest nõuded ristumiskohtade

ja tehnovõrkude ehitamise projekti koostamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. Sausti_tee_16_ja_14_dp_seletuskiri_04_11_24

- Lisa 2. AS-04_Põhijoonis_A2_20_06_24

- Lisa 3. AS-05_Tehnovõrkude_koondplaan_A2_20_06_24

- Lisa 4. AS-06 Sademevee skeem_A2_20_06_24

Jana Prost

5792 4753, [email protected]