Tongrite detailplaneeringu seisukohad

Lisa 1

Saaremaa Vallavolikogu 29.01.2021 otsusele nr 1-3/4

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS

JA NUMBER

Tongrite detailplaneering (Tongrite katastriüksus Ninase külas, katastriüksuse

tunnus 48301:001:0027).

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU

ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Kerli Koovisk

ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu

3. EESMÄRK

JA

VASTAVUS

ÜLDPLANEE-

RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: ehitusõigus puhkeküla hoonestuse rajamiseks,

ranna ehituskeeluvööndi vähendamine.

PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 1,9 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: detailplaneeringuga

muudetakse kehtivat Ninase poolsaare üldplaneeringut ranna ehituskeeluvööndi

ulatuse osas

4. PLANEE-

RINGU

LÄHTE-

MATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: 100%

maatulundusmaa

PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem

GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 L-Est 97

koordinaatsüsteemis ja kõrgussüsteemis EH 2000.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub

ARVESTADA: Ninase poolsaare üldplaneeringuga.

1. Ranna ehituskeeluvööndit on vähendatud 100 meetrini rannajoonest;

2. Alal on määratud väikeelamute maa ja puhkehaljasmaa (EV/HM)

juhtotstarve koos ehitusalaga ning kaitsehaljastuse ala.

3. Üldplaneeringus ei ole puhkealadel eraldi ehitustingimusi määratud,

öeldud on vaid, et puhkealadel arendatakse edasi puhkemajandust.

Arvestades detailplaneeringuga soovitud ehitusõigust puhkeküla

hoonestuse rajamiseks ning hoonete mahtu, saab ehitustingimuste

määramisel lähtuda suvilate ja väikeelamute hoonestustingimusi.

4. Tingimused suvilate ja väikeelamute hoonestamiseks:

 Korruselisus maksimaalselt 1,5;

 Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus.

 Lageraiet võib teostada maksimaalselt 30x30 meetri suurusel alal,

raieliikidest ülejäänud alal võib olla: valikraie - maks. 10% tagavarast;

harvendusraie - maks. 15% tagavarast või sanitaarraie.

 tuleohu vältimiseks puhastada metsaalune risust, puud laasida,

okaspuude vahele kultiveerida lehtpuid;

 ehitusmaterjalina kasutada looduslähedasi materjale, nagu:

- pilliroog, sindel ja katusekivid katustel;

- puit ja palk ning looduslik kivi välisseintes;

- sokliosa looduslikust kivist või betoonist;

- aknaraamid ja uksed puidust.

OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-

lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,

ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI-

KUD JA

ARHITEK-

TUURSED

NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: määrata planeeringuga. Kaheks

eraldi krundiks jagamine, nagu algatamise taotluse juures oleval joonisel

näidatud, ei ole tingimata vajalik, võimalik määrata osakaaluga sihtotstarbed;

KRUNDI SIHTOTSTARVE: määrata detailplaneeringuga vastavalt hoonete

kasutamise sihtotstarbele, võimalik määrata ka mitu sihtotstarvet (nt

maatulundusmaa ja ärimaa sihtotstarbed); LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: 9

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga;

KRUNDI HOONESTUSALA: määrata planeeringuga, analüüsides ümbritsevat

keskkonda ning arvestades kehtivat ranna ehituskeeluvööndit 100 m

rannajoonest, ranna ehituskeeluvöönd märkida planeeringujoonisel.

Arvestada planeeringualal registreeritud II kaitsekategooria taimeliigi, valge

tolmpea (Cephalanthera longifolia), ja III kaitsekategooria taimeliigi,

paaskolmissõnajalg (Gymnocarpium robertianum), kasvukohaga. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: TP3

HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 8 m

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid

ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused.

KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata

planeeringuga.

VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: olemasolev hoonestus lammutatakse SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata planeeringuga KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: määrata vajadusel planeeringuga

JUURDEPÄÄSUD KRUNDILE: olemasolevalt Tõlli-Mustjala-Tagaranna

maanteelt nt 21101 olemasoleva mahasõidu kaudu. Tongrite katastriüksuselt

rajatakse tee Janne katastriüksusele, mille tarbeks sõlmitakse vastav kokkulepe.

TÄNAVAD, TEED: määrata planeeringuga PARKIMISTINGIMUSED: lahendada planeeritava krundi piires

HEAKORD JA HALJASTUS: säilitada olemasolev haljastus maksimaalses

ulatuses.

Ruumilise lahenduse koostamisel ja arhitektuursete-ehituslike-kujunduslike

tingimuste määramisel lähtuda lähiümbruse hoonestusstruktuuri ja

väljakujunenud keskkonna analüüsist. Lahendused planeeringus põhjendada.

Hoonestusala ja hoonete paigutamise põhimõtted määrata nii, et maksimaalselt

säiliks ala looduslik ilme. Lahenduse koostamisel tuleb lähtuda kultuuri- ja

looduskeskkonna mitmekesisuse säilitamise olulisusest.

7. INSENER-

VÕRKUDE

VEEVARUSTUS: lahendada lokaalselt planeeringuga

REOVEE KANALISEERIMINE: lahendada lokaalselt planeeringuga

PROJEKTEE-

RIMISTINGI-

MUSED

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: lahendada planeeringuga

ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga

SOOJAVARUSTUS: lahendada planeeringuga

8. KOOSTÖÖ

JA

KAASAMINE

+ Päästeamet

+ Elektrilevi OÜ

+ Keskkonnaamet

+ Maanteeamet

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9.

PLANEERIN-

GU

KOOSSEIS JA

VORMIS-

TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED

Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele

ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu

algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ vt http://delta.andmevara.ee/saaremaa_vald/dokument/3076812

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS

1:500 aktuaalsele topo-geodeetilisele alusplaanile vastavalt Riigihalduse

ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja

vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija

definitsioonile.

Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala

analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende

saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku

põhjendused.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI

+ ASENDISKEEM

+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega

+ PÕHIJOONIS+ tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis.

+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS

+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a

kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus

10. PLANEE-

RINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA:

+ ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis.

+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt CD-l pdf ja

dwg formaadis.

11. PLANEE-

RITAV

ESIALGNE

AJAKAVA

(ajakava võib

DP algatamine 4. nädal 2021

DP eskiislahenduse koostamine 5.-14. nädal 2021

DP eskiislahenduse

avalikustamine

30 päeva+teavitamine 14 päeva enne

DP lahenduse täpsustamine 23.-24. nädal 2021

muutuda

olenevalt

detailplaneerin-

gu koostamise

menetluseta-

pide tegelikust

ajakulust).

Detailplanee-

ring tuleb

kehtestada 3

aasta jooksul

selle

algatamisest.

DP kooskõlastamine ja esitamine

arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 30. nädal 2021

DP avalikustamine 30 päeva+teavitamine 14 päeva enne

DP korrigeerimine vajadusel 39.-40. nädal 2021

DP esitamine heakskiitmiseks

Rahandusministeeriumile

60 päeva

DP kehtestamine 50. nädal 2021

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 05.02.2021 nr 5-2/764-1

Meie 18.02.2021 nr 7.1-2/21/3232-2

Seisukohtade väljastamine Tongrite

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud Transpordiametit Saare maakonnas Saaremaa vallas Ninase külas Tongrite

kinnistu (katastritunnus 48301:001:0027) detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamisest

Saaremaa Vallavolikogu 29.01.2021 otsusega nr 1-3/4.

Planeeringu eesmärgiks on katastriüksusele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine

puhkeküla rajamiseks, selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku tegemine,

liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha

määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste

seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigitee

nr 21101 Tõlli-Mustjala-Tagaranna km 30,847 olemasoleva mahasõidu kaudu.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 21101 Tõlli-Mustjala-Tagaranna km 30,78-30,85. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 139 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigiteelt km 30,847, täiendavaid

ristumiskohti riigiteelt mitte planeerida. Ristumiskohalt tuleb jätkuvalt tagada juurdepääs

naaberkinnistule (Tammekaevu, katastritunnus 48301:001:0817).

2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paikneva Ninase küla Janne detailplaneeringu (kehtestatud Mustjala

vallavolikogu 20.06.2016 otsusega nr 16) lahendusega.

5. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- ja jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) tabelist 7.5. Kaaluda võimalust rajada jalg- ja

2 (3)

jalgrattatee Tongrite kinnistult kuni kohaliku tee nr 4830338 juures algava ja Saaremaa

sadamani kulgeva jalg- ja jalgrattateeni.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele

vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt normide punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17

lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval

planeeringujoonisel.

8. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi

olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks

kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb

need kavandada kinnisel meetodil.

9. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on

vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks

tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide

läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.

10. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust

piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §

72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

11. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

12. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

13. Kanda joonistele planeeritud objektide (sh hoonestusala, parkla, tehnorajatised jms) kaugused

riigitee katte servast.

14. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju

vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel

kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei

võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg

3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

3 (3)

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

taristu teenuste osakond

Lisa: 1. Lahteseisukohad.pdf

2. Asendiplaan.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095 [email protected]