Tongrite detailplaneeringu kooskõlastamine tingimustega

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 15.09.2021 nr 5-2/4943-1

Meie 29.09.2021 nr 7.1-2/21/3232-5

Tongrite kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamine tingimustega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Saare maakonnas Saaremaa vallas Ninase külas

Tongrite detailplaneeringule (katastritunnus 48301:001:0027, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on katastriüksusele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine

puhkeküla rajamiseks, selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku tegemine,

liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha

määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste

seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigitee

nr 21101 Tõlli-Mustjala-Tagaranna km 30,847 olemasoleva mahasõidu kaudu.

Transpordiamet andis seisukohad planeeringu koostamiseks 18.02.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/3232-

2 ning esitas ettepanekud planeeringu eskiislahenduse korrigeerimiseks 04.07.2021 e-kirjaga. E-

kirja p. 2 toodud ettepanekuga ei ole planeeringus arvestatud.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

kooskõlastame planeeringu tingimusel, et enne planeeringu vastuvõtmist korrigeeritakse

planeeringut järgnevate märkuste alusel.

a) 2020. aasta loenduse andmetel on riigitee nr 21101 liiklussagedus selles lõigus 208 a/ööp.

Palume korrigeerida seletuskirja p. 4.5 esimese lõigu viimast lauset.

b) Planeeringu eskiislahenduse järgi jagatakse kinnistu kaheks krundiks, peale jagamist puudub

krundil POS 2 juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Planeeringus tuleb tagada juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt mõlemale krundile (näidata servituudi vajadus nii seletuskirjas kui

joonisel).

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel ning

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiamet

projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Tongrite_DP_Seletuskiri.pdf

2. Tongrite_DP_Põhijoonis tehnovõrkudega.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]

100%MM

9939 m

2

-

-

- -

9260

100%ÄM

8207 m

1

8

2

2

katusekalle 30-45%

3

0

.

0

0

R10

5

2

V

1

V

1

V

1

V

1

V

1

5

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Omanik Allkiri Kuupäev

Tongrite 48301:001:0027 Kerli Koovisk

TEHNILISED NÄITAJAD Planeeritud maa-ala suurus 18146 m² Kavandatud kruntide arv 2 Krunditud maa bilanss 18146 m² 100 Maatulundusmaa 9939 m² 55 Ärimaa 8207 m² 45

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi aa

dr es

si e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

( m ²)

ho on

et e

al un

e pi

nd m

²

m ax

.k or

ru se

lis us

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on ed

)

ho on

e/ ab

ih oo

ne k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t ( m

)

H oo

ne te

a rv

k ru

nd il

(p õh

ih oo

ne +a

bi ho

on ed

)

m aa

si ht

ot st

ar ve

ja os

ak aa

lu %

(d et

ai lp

la ne

er in

gu li

ik id

e ka

up a)

m aa

si ht

ot st

ar ve

ja os

ak aa

lu %

(k at

as tri

- ük

su se

li ik

id e

ka up

a)

su le

tu d

br ut

op in

d ka

ta st

riü ks

us e

si ht

- ot

st ar

ve te

k au

pa

tu le

pü si

vu s

ki ts

en du

se d

1 POS 1 8207 260 8 2 8/5 1+8 100% ÄM Ä 100% 260 TP-3

1. Ranna piiranguvöönd; 2. Ranna ehituskeeluvöönd; 3. Ranna veekaitsevöönd, 20 m; 4. Veekogu kallasrada, 10 m; 5. Puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 10 m;

2 POS 2 9939 - - - - 100% MM M 100% - -

1. MP kaabelliini kaitsevöönd 1 m kaabli teljest; 2. Riigimaantee kaitsevöönd 30m; 3. Ranna piiranguvöönd; 4. Ranna ehituskeeluvöönd; 5. Puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 10 m; 6. Reovee kogumismahuti kaitsevöönd 5 m; 7. III kategooria kaitsealune liik, KLO9326742; 8. Küdema lahe hoiuala.

KOKKU: 18146

TINGMÄRGID

PLANEERITAV

PLANEERITAVA ALA PIIR EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK KRUNDI PIIR HOONESTUSALA SIDEKAABEL REOVEE KOGUMISMAHUTI KUJA KOGUMISMAHUTI TINGLIK ASUKOHT, MAHTUVUS MIN 10 m3 MADALPINGE KAABLI SERVITUUT TEE SERVITUUT TOLMUVABA KATTEGA TEE JA PARKLA PINNASTEE JUURDEPÄÄS KRUNDILE PRÜGIKONTEINERI TINGLIK ASUKOHT PARKIMINE TEENINDUSHOONE TINGLIK ASUKOHT MAJUTUSHOONE TINGLIK ASUKOHT PLANEERITAV VEEVÕTUKOHT (MAA-ALUNE MAHUTI MIN 30m3) LIKVIDEERITAVAD HOONED JA RAJATISED

Märkused:

1) Geodeetiline alusplaan on koostatud DP Projektbüroo poolt. Töö nr: 65-20-G, mõõdistamise aeg: 14.07.2020.a.;

2) Koordinaadid L-Est `97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis;

3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde;

4) Joonisel kujutatud ruumilahendus on tinglik ja täpsustatakse ehitusprojektiga;

5) Ehitusprojekti planeeringule vastavust kaalutleb Saaremaa Vallavalitsus, võttes arvesse avalikud ja erahuvid

ning planeeringu üldise lahenduse;

6) Vallavalitsus võib planeeringujärgset ruumilahendust ja projekteerimispõhimõtteid täpsustada projekteerimistingimustega;

7) Planeeritav hoonestusala asub ranna ja kalda ehituskeeluvööndis.

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

31:500

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Janika Jürgenson

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 14.02.2021

Saaremaa Vallavalitsus

Tongrite detailplaneering

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

3 Töö nr Joonis Jooniseid

06-20-DP

Töö nimetus ja aadress

Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Detailplaneeringu koostamise tellija

Staadium

DP

Alar Oll

3,5 m0,5 m

Sõidutee

TEE RISTPROFIIL A - A' 1:100

0 , 3

m

0 , 1

m

Kruus

Paekivikillustik

Pinnakate

Muld

Killustik

Pinnas

0 , 2

m

0,5 m

OLEMASOLEV PLANEERITAVA ALA PIIR KATASTRIÜKSUSE PIIR PÕHIKAARDIJÄRGNE RANNAJOON VEEKAITSEVÖÖND 20m KALLASRADA RANNA EHITUSKEELUVÖÖND VASTAVALT NINASE OSAÜLDPLANEERINGULE RANNA EHITUSKEELUVÖÖND, 100m PÕHIKAARDIJÄRGSEST RANNAJOONEST VALGUSKAABEL SIDEKAABEL MADALPINGEKAABEL MADALPINGE ÕHULIIN PUURKAEVU SANITAARKAITSEVÖÖND ÜHISPUURKAEV LIKVIDEERITAV VEETORUSTIK TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖND LIIV METSAMAA TEE ELEKTRIKILP RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖND 30m III KATERGOORIA KAITSEALUSED LIIGID JA KIVISTISED

MAX EHITISEALUNE PIND

KRUNDI PIND HOONE MAX KÕRGUS MAAPINNAST

HOONETE ARV KRUNDIL

KRUNDI EHITUSÕIGUS

100%

8200

ÄM

8

2 HOONE MAX KORRUSELISUS

SIHTOTSTARVE

43172

ÄM MAJUTUSHOONE MAA

MM METSAMAA

1

POSITSIOONI NR

Osaühing DP Projektbüroo

Registrikood 11217547

EEP000710 (26.04.2006)

Tellija: Saaremaa Vallavalitsus

Tallinna tn 10 Kuressaare Saaremaa vald 93819

Finantseerija: Kerli Koovisk

Taga-Kuuli talu Ninase küla Saaremaa vald

Saare maakond

Koostaja: DP Projektbüroo OÜ

Rohu 5 Kuressaare Saare maakond 93819

SAAAREMAA VALD NINASE KÜLA

TONGRITE kinnistu

DETAILPLANEERING

KOOS LISADOKUMENTIDEGA

TÖÖ NR 06-20-DP

Algatatud 29.01.2021 otsusega nr 1-3/4

Koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson

Esitatud: Mai 2021

KURESSAARE 2021

Osaühing DP Projektbüroo E-post: [email protected]

Rohu tn 5 Kuressaare 93819 Tel: +372 454 5491

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 2

SISUKORD

I Menetlusdokumendid

1. Detailplaneeringu algatamise taotlus (02.07.2020);

2. Saaremaa Vallavolikogu 29. jaanuari 2021 korraldus nr 1-3/4 „Ninase küla Tongrite

detailplaneeringu algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“

II Seletuskiri

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud ....................... 3 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................................ 3 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid ............................................................................................. 3 1.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ......................................................................... 4 1.4. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ......................................................................................... 4 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ................................................................................................ 4 2.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus ........................................................................................ 4 2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus ........................................................................................................ 5 2.3. Kehtivate kitsenduste kirjeldus ..................................................................................................... 5 2.4. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus ......................................................................... 5 2.5. Maa-alal kehtivad detailplaneeringud ........................................................................................... 6 3. Ninase poolsaare üldplaneeringu muutmise ettepanek ............................................................. 6 3.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku analüüs ................................................................... 6 4. Planeeringuga kavandatu ........................................................................................................... 8 4.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine: ................................................................................... 8 4.2. Planeeringujärgsed krundid: .......................................................................................................... 8 4.3. Kruntide ehitusõigus ..................................................................................................................... 8 4.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele ........................................................................................... 9 4.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine ................................................................................ 9 4.6. Tuleohutusnõuded ....................................................................................................................... 10 4.7. Keskkonnakaitselised tingimused ............................................................................................... 11 5. Tehnovõrkude lahendus .......................................................................................................... 15 5.1. Elektrivarustus ............................................................................................................................. 15 5.2. Sidevarustus ................................................................................................................................ 15 5.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon ................................................ 15 5.4. Soojavarustus .............................................................................................................................. 15 6. Servituudid .............................................................................................................................. 16 7. Energiatõhusus ........................................................................................................................ 16 8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. .......................................................... 16 9. Kehtivad piirangud .................................................................................................................. 16 10. Planeeringu elluviimine ........................................................................................................... 17

III Joonised

Joonis DP1: Asukoha skeem

Joonis DP2: Tugiplaan

Joonis DP3: Põhijoonis tehnovõrkudega

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud

uuringud

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused

- Saaremaa Vallavolikogu 29.01.2021 detailplaneeringu algatamise otsus nr 1-3/4 koos

lähteülesandega;

- Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);

- Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

- Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);

- Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);

- Veeseadus (RT I 1994, 40, 655);

- Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);

- Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);

- Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1);

- Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);

- Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

- Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232).

1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid

- Mustjala Vallavolikogu 23. jaanuari 2004 otsusega nr 7 kehtestatud Ninase poolsaare

üldplaneering;

- Saaremaa Vallavolikogu 23.03.2018 määrus nr 13 “Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri”;

- Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“;

- Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;

- Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Saaremaa vallas“;

- Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu algatamise

taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“;

- Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

- Telia Eesti AS-i 05.05.2021 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr

35136353;

- Transpordiameti 18.02.2021 kiri nr 7.1-2/21/3232-2 „Seisukohtade väljastamine

Tongrite detailplaneeringu koostamiseks“;

- Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine“ jne).

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 4

1.3. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

- Geodeetilise alusplaani koostas Osaühing DP Projektbüroo, töö nr 65-20-G,

mõõdistatud juulis 2020.

1.4. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksusele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste

määramine puhkeküla rajamiseks, selleks ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku

tegemine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha

määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste

seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate

kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

2.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus

Planeeritavaks alaks on Saare maakonnas Saaremaa vallas Ninase külas asuv Tongrite

(katastriüksuse tunnus: 48301:001:0027, registriosa nr 12879150) katastriüksus. Nimetatud

maaüksuse pindala on 30.08.2021 seisuga 18146 m 2 , sihtotstarbega maatulundusmaa 100%.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (Alus: Maa-ameti X-Gis kaardiserver)

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 5

Planeeringuala piirneb loode suunal Raunjala (katastritunnus 48301:001:0816, sihtotstarve

tootmismaa 100%) ja Tammekaevu (katastritunnus 48301:001:0817, sihtotstarve ärimaa 100%)

katastriüksustega, lõuna suunal Janne (katastritunnus 48301:001:0836, sihtotstarve maatulundusmaa

100%) katastriüksusega ning edela suunal avalikus kasutuses oleva Tõlli-Mustjala-Tagaranna

riigimaanteega nr 21101 (katastritunnus 48301:001:0312, sihtotstarve transpordimaa 100%). Kirde

suunal piirneb Tongrite katastriüksuse avaliku veekoguga – Läänemeri.

2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus

Tongrite katastriüksuse pindala 30.08.2021 seisuga on 18146 m 2 , millest 15111 m

2 kuulub

metsamaa koosseisu ning 3035 m 2 muu maa kõlvikulisse koosseisu. Katastriüksus on suures osas

kaetud männimetsaga. Metsaportaali andmetel on tegemist valdavalt kastikuloo

kasvukohatüüpidega, merepoolses osas ka leesikaloo. Maapinna reljeef ehitustegevusega

planeeritaval alal maismaal on tasane, kuid langeb järsult veepiirist ligikaudu 30 meetri kaugusel

mere suunas. Tegemist on astanguga, kust kaudu alla mere äärde pääsemine ja üles tagasi saamine

on järsu languse tõttu raskendatud või isegi pea võimatu. Astangul, kinnistu põhjapoolses osas asub

mh maailmasõjaaegne rannakaitse rajatis ning põhja-lõuna suunaliselt kinnistut läbiv kaevik.

Viimased jäävad väljapoole kavandatavat ehitusala ja säilitatakse olemasolevana. Käesoleva

detailplaneeringuga kavandatakse Tongrite kinnisasja keskossa puhkeküla rajamist. Ehitisregistri

andmetel kinnisasjal olemasolevad ehitised puuduvad. Detailplaneeringu aluseks olevalt

topogeodeetiliselt alusplaanilt nähtub, et maa-alale on püstitatud puhkekompleks, mis kuulub

likvideerimisele ning mille asemele soovitakse püstitada uus puhkeküla. Juurdepääs

planeeringualale on olemasoleva mahasõidu kaudu piirnevalt Tõlli-Mustjala-Tagaranna

riigimaanteelt nr 21101. Tongrite katastriüksus paikneb nimetatud riigimaantee ja Läänemere

vahelisel alal. Planeeringuala piirneb põhja suunal Mustjala Vallavolikogu 24. mai 2013 otsusega nr

8 kehtestatud Saaremaa sadama detailplaneeringuga ning lõuna suunal Mustjala Vallavolikogu 20.

juuni 2016 otsusega nr 16 kehtestatud Janne detailplaneeringuga.

2.3. Kehtivate kitsenduste kirjeldus

Tongrite katastriüksuse edelaserv jääb piirneva avalikult kasutatava Tõlli-Mustjala-Tagaranna

riigimaantee nr 21101 kaitsevööndisse. Nimetatud maaüksus paikneb täieulatuslikult 200 m laiuses

ranna piiranguvööndis. Tongrite katastriüksusel on vähendatud ranna ehituskeeluvööndit 100

meetrini avaliku veekogu kaldajoonest. Lisaks kitsendab Tongrite kinnistu ranna-ala ranna

veekaitsevöönd koos veekogu kallasrajaga. Samuti ulatub ida suunal planeeringuga hõlmatud

katastriüksusele Küdema lahe hoiuala. Tongrite katastriüksuse kirdenurgas on registreeritud paas-

kolmissõnajala (Gymnocarpium robertianum) kasvukohad. Lisaks ulatub kinnisasja edelaserva

elektrienergia madalpinge maakaabelliini kaitsevöönd ning puurkaevu nr PRK0056377 10-meetri

laiune hooldusala.

2.4. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus

Alal kehtib Mustjala Vallavolikogu 23. jaanuari 2004 otsusega nr 7 kehtestatud Ninase poolsaare

üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Kogu üldplaneeringu ala on määratud tervikuna

detailplaneeringuga kohustusega alaks. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Tongrite

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 6

katastriüksusele määratud väikeelamute maa ja puhkehaljasmaa (EV/HM) juhtotstarve koos

ehitusalaga ning kaitsehaljastuse ala. Üldplaneeringu seletuskirja punkti nr 4.2 kohaselt on

planeeringualal ehitustegevus lubatud ainult ehitusaladel ja sadama-aladel, ülejäänud aladel tuleb

säilitada rohumaad, karjamaad, metsamaad või lookooslused. Üldplaneeringu seletuskirja punkti nr

4.3 kohaselt on ehitusalad mõeldud väikeelamute ja suvilate rajamiseks. Ehitusalad koos loodusliku

puhkehaljasmaaga kujundatakse raiete, metsaaluse koristamise ja kuivenduse tulemusena

looduslikuks õuemaaks. Raided ei tohi ületada 30% krundi piirides kasvava metsa mahust.

Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt kaitsemetsa alad ranna ja maantee vahelisel alal, samuti

poolsaare keskosas tuleb säilitada, lubades ainult sanitaarraiet. Üldplaneeringuga on Tongrite

katastriüksusel ranna ehituskeeluvööndit vähendatud 100 meetrini tavalisest veepiirist.

Detailplaneeringuga soovitakse teha täiendav ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek

umbes 60 m kaugusele veepiirist. Üldplaneeringu kohaselt on Ninase poolsaare üks arengusuundi

puhke- ja suvituspiirkonna rajamine, siis puhkeküla planeerimine Tongrite katastriüksusel on

kooskõlas üldplaneeringu arengusuunaga.

Eelnevast tulenevalt, on käesolev detailplaneering Ninase poolsaare üldplaneeringut muutev.

2.5. Maa-alal kehtivad detailplaneeringud

Maa-alal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.

3. Ninase poolsaare üldplaneeringu muutmise ettepanek

Käesoleva detailplaneeringu üheks eesmärgiks on teha ettepanek täiendavalt vähendada Ninase

poolsaare üldplaneeringus ranna ehituskeeluvööndi ulatust huvitatud isiku taotluse alusel kuni 60

meetrini põhikaardijärgsest rannajoonest planeeritava ärimaa hoonestusala ulatuses. Tegemist on

kehtestatud Ninase poolsaare üldplaneeringu muutmisega looduskaitseseaduse § 40 lg 4 p 2

tähenduses. Detailplaneeringuga muudetakse planeeringuala üldplaneeringu väikeelamute maa ja

puhkehaljasmaa juhtotstarve puhkealaks, kuid tegemist ei ole planeerimisseaduse § 142 lõike 1

punkti 1 kohase ulatusliku üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmisega, kuna

muudetava ala pindala (u 0,6 ha) moodustab väikese osa ülejäänud väikeelamumaa juhtotstarbest.

3.1. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku analüüs

Tongrite kinnistu paikneb looduskaunis kohas, kus on head eeldused puhkemajanduse

arendamiseks. Nimetatud tegevus on kooskõlas Saare maakonna teemaplaneeringuga “Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, mille alusel paikneb Tongrite kinnistu Ninase

väärtuslikul maastikul (esteetilise-, loodusliku- ja puhkeväärtusega alal).

Tongrite kinnistu on valdavas osas kaetud metsaga. Reovesi kogutakse lekkekindlatesse

mahutitesse ning tühjendatakse vastavat tegevuslitsentsi omava ettevõtte poolt. Puhkekompleksi ja

selle teenindamiseks vajaliku taristu kavandamisega ei muudeta pinnamoodi ega looda tingimusi,

mis võiksid põhjustada tuule- või veepoolset erosiooni, mis omakorda mõjutaks pinnamoodi.

Kavandatava tegevusega ei planeerita ka maaparandust (kuivendamist, niisutamist) ega veekogude

veerežiimi muutusi.

On oluline, et merega piirnevatel maastikel peab kavandatava uushoonestuse asukoht olema

võimalikult vähe eksponeeritud ega tohi häirida vaateid merele või merelt. Planeeritav

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 7

puhkekompleks on kavandatud rajada olemasoleva metsa vahele, mistõttu ei avalda nende rajamine

olulist mõju piirkonnas avanevatele vaadetele, kuna merelt vaadates paiknevad rajatavad hooned

kõrgendikule metsa varju. Kavandatava tegevuse ellu viimisel ei muudeta olulisel määral vaba

liikumise tingimusi. Juurdepääsutee rajamise tulemusena paraneb teatud määral juurdepääs

mererannale ning seeläbi ei takistata vaba juurdepääsu kallasrajale. Vaatamata sellele on tänu mere

ääres paiknevale järsakule raskendatud kallasrajale juurdepääs, kuid mererannal liikumine piiratud

ei ole. Kavandatava tegevusega ei muudeta olulisel määral senist maapinna reljeefi. Samuti ei ole

ette näha üleujutusohtu kavandatava hoonestuse alal, kuna ehitustegevuseks kavandatud ala paikneb

tasase reljeefiga maa-alal ning mere pool on mitme meetri kõrgune järsak, mis vähendab

üleujutusohtu oluliselt. Riigimaantee servast liidetav sidekaabel on kavandatud paigaldada

võimalikult rajatava juurdepääsutee sihis selle rajamisega samaaegselt, vältides maapinna liigset

koormamist kaevamisega.

Planeeringuala asub osaliselt Küdema lahe hoiualal. Planeeritud tegevus ei mõjuta Küdema lahe

hoiuala kaitse-eesmärke, kuna planeeringuga ei kavandata tegevust hoiualale ega selle vahetusse

lähedusse.

Planeeringulahenduse elluviimisel ei teki olulist inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju suurenemist

– jäätmete käitlemiseks paigaldatakse hoonestusalale konteinerid, mille tühjendamiseks sõlmitakse

vastav leping. Veevarustus lahendatakse Janne kinnisasja piiril olemasoleva puurkaevu baasil.

Planeeritud administratiivhoone ja kämpingute küte lahendatakse lokaalsena. Ehitustegevusega on

koormatud ligikaudu 3% planeeritava ärimaa katastriüksuse kogupindalast – seega on kavandatava

tegevusega tagatud ranna eripära säilimine. Planeeringuala on valdavalt tasane (järsak on üksnes

mere kaldal) ja maa-alal ei asu siseveekogusid. Planeeringualale ei ole kavandatud pinnase

juurdevedu ega ka selle äravedu, v.a teede ning hoonestuse rajamisega seonduvalt. Ehitamiseks

tuleb valida sobivad alad. Valiku tegemisel on lähtutud eesmärgist säilitada võimalikult palju

kompaktset metsakooslust. Seega on kahe ranna ehituskeeluvööndisse planeeritava kämpingu

asukoha valikul eelistatud metsaga katmata looduslikku roheala. Eeldatavalt planeeringuala väärtus

paraneb, kuna inimese kohaloleku kaudu on olemas kohapealne kontroll toimuva üle, mets ja

rannaäär korrastatakse ja veekaitsevööndi ning kallasraja kasutamine on kontrolli all. Lisaks

eelnevale intensiivset maakasutust ei toimu, ehitustegevuseks mittemõeldud ala jääb kasutamiseks

metsamaana. Olulist mõju vee-, pinnase- või õhu saastatusele, jäätmetekkele, mürale,

vibratsioonile, valgusele, soojusele, kiirgusele ja lõhnale planeeritud tegevusega ei kaasne.

Detailplaneeringuga tehakse Saaremaa Vallavolikogule ettepanek vähendada Ninase

poolsaare üldplaneeringus Ninase külas Tongrite katastriüksusel ehituskeeluvööndit ärimaa

sihtotstarbega maaüksuse hoonestusala ulatuses vastavalt põhijoonisel määratud

ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekule.

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 8

4. Planeeringuga kavandatu

4.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine:

Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala hõlmab Tongrite katastriüksust. Maakorraldustoimingute

tulemusel moodustatakse 2 (kaks) katastriüksust, uuele hoonestusalale nähakse ette 100% ärimaa

sihtotstarbega maaüksus (POS 1), ülejäänud kinnisasi (POS 2) määratakse 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega. Uute maaüksuste piiride kulgemine ning nende täpne pindala täpsustatakse pärast

katastritoimingute teostamist. Katastriüksuste moodustamisel määratakse neile planeeringujärgne

sihtotstarve.

4.2. Planeeringujärgsed krundid:

Planeeringu-

järgse krundi

aadressi

nimeettepanek

Pindala m² Maa sihtotstarve

katastriüksuse liikide kaupa

Krundi kasutamise otstarve

detailplaneeringu liikide kaupa

POS 1 8207 100% ärimaa Puhkerajatise maa (PL 100%)

POS 2 9939 100% maatulundusmaa Metsamajandusmaa

(MM 100%)

Tabel 1. Planeeritav kinnistu

4.3. Kruntide ehitusõigus

Tongrite maaüksus on olemasolevalt hoonestatud. Katastriüksusele on püstitatud seitse hoonet, mis

on käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud lammutada. Planeeringuga kavandatakse ehitusõigust

moodustatavale ärimaa (POS 1) sihtotstarbega katastriüksusele. Ärimaa sihtotstarbega

katastriüksusel on maapealsete ehitiste püstitamine lubatud üksnes detailplaneeringu põhijoonisel

näidatud hoonestusalal. Ülejäänud alale ehitustegevus lubatud ei ole ning maa-ala säilib

metsamaana. Ehitustegevus on kavandatud selliselt, et see ei kahjustaks paas-kolmissõnajala

kasvukohta.

Hoonestusala on määratud lähtuvalt Tellija soovist ja olemasolevatest tingimustest, arvestades

maaüksusel olevaid kitsendusi.

Katastriüksus (POS 1), pindala 8207 m 2

- Katastriüksuse sihtotstarve – 100% Ärimaa (Ä)

- Hoonete suurim lubatud arv krundil (mh kuni 60 m 2 ehitisealuse pinnaga hooned) – 1

administratiivhoone, 8 kämpingut

- Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 260 m² (administratiivhoone kuni 140

m 2 , kämping kuni 20 m

2 / 1 kämping)

- Hoonete suurim lubatud kõrgus – administratiivhoone kuni 8 m (2-korruseline),

kämpingud kuni 5 m (1-korruselised)

Katastriüksus (POS 2), pindala 9939 m 2

– ei hoonestata

- Katastriüksuse sihtotstarve – 100% Maatulundusmaa (M)

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 9

4.4. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele

Hoonete ja rajatiste välisilme kavandamisel tuleb arvestada selle sobivust piirkonnas iseloomuliku

hoonestusega ja kohaliku omapära ning materjalidega. Hoonestuse täpne lahendus anda

ehitusprojekti arhitektuurse osaga. Maa-alal eksisteeriv haljastus tuleb võimalikult säilitada.

Hoonestusaladele ulatuslikku pinnase tõstmist täitmise teel ei planeerita – üksnes vajadusel hoonete

ja juurdepääsuteede ning -platside alune ala hoonestusalal, sademeveed suunata kalletega hoonetest

eemale ja immutada pinnasesse. Sealjuures tuleb jälgida, et sademevett ei suunataks kalletega

naabermaaüksustele ega teedele. Moodustatavale ärimaa sihtotstarbega maaüksusele on kavandatud

üks hoonestusala, kuhu on lubatud püstitada maksimaalselt 9 hoonet (administratiivhoone koos kuni

8 kämpinguga), maksimaalselt 260 m 2 suuruse ehitisealuse pinnaga. Kämpingute arv ja kogupindala

sõltub administratiivhoone ehitisealusest pinnast (näiteks, kui administratiivhoone alune pind saab

olema 140 m 2 , võib alale püstitada kuni kuus 20 m

2 ehitisealuse pindalaga kämpingut).

Nii administratiivhoone kui ka kämpingud tuleb projekteerida kahepoolse viilkatusega, katuse

materjaliks võib olla puit, roog, sindel, plekk või katusekivi ning hoone välisseinte

viimistlusmaterjalina kasutada puitu ja/või looduslikku kivi. Hoone sokliosa viimistleda betooni või

loodusliku kiviga. Planeeritavate hoonete aknaraamid ning uksed tehakse puidust ning

värvilahendused nii hoonetel kui ka rajatistel peavad olema naturaalsed, loodusesse sulanduvad ja

vähe silmatorkavad.

Arhitektuursed piirangud:

- Katuse kaldenurk 30-45 kraadi (viilkatus);

- Korruselisus administratiivhoone- 2, kämpingud- 1

- Hoonete värvilahendus peab olema tagasihoidlik ja ümbritsevasse keskkonda sobiv.

Välisviimistluses on keelatud kasutada tehislikke ja imiteerivaid materjale;

- Piirdeaed on lubatud paigaldada üksnes hoonestusala piires. Soovitatav piirde kõrgus

on 1-1,5 meetrit, sealjuures tuleb eelistada kivi-, latt- ja lippaedu. Keelatud on kasutada

massiivseid metallaedu ning muid aedlinlikke aiatüüpe.

4.5. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine

Planeeritav ala külgneb riigimaanteega nr 21101 Tõlli-Mustjala-Tagaranna km 30,78-30,85.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud piirneva Tõlli-Mustjala-Tagaranna riigimaantee nr

21101 km 30,847 olemasoleva mahasõidu kaudu. Nimetatud riigimaantee keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 139 autot.

Mahasõiduna kasutatakse olemasolevat ristumiskohta, täiendavaid ristumiskohti riigimaanteega

mitte kavandada. Ristumiskohalt tuleb tagada juurdepääs Tongite kinnisasjaga piirnevale

Tammekaevu katastriüksusele ja seada teeservituut. Juurdepääsutee planeeritavale hoonestusalale

jääb erateeks, mille kaudu juurdepääsu reguleerib maaomanik. Hädaabi teenuste osutamiseks peab

planeeringualale kavandatava juurdepääsutee laius olema 3,5 meetrit. Sõidutee ning parkimiseks

ette nähtud ala on kavandatud rajada tolmuvaba kõvakattega. Vajadusel kavandada sissesõidutee

serva kraavid. Tee pinnakatet tõstetakse ümbritsevast maapinnast 20 cm kõrgemale. Juurdepääsutee

peab olema aastaringselt läbitav.

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 10

Planeeritav ala paikneb osaliselt riigimaantee kaitsevööndis, kuhu on mh keelatud püstitada

ehitusloakohustuslikku ehitist. Vastavalt ehitusseadustiku § 70 lõikele 3 võib riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest Transpordiameti nõusolekul kõrvale kalduda. Hoonestus kavandada tee

kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

Parkimine on lahendatud planeeritaval Tongrite kinnisasjal, mille loodeserva on ette nähtud

parkimisala 15 sõiduki parkimiseks. Kämpingmajade juures sõidukitega liiklemine ei ole lubatud.

Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigimaantee alusele katastriüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on

vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb

hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh

truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või

liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik potentsiaalsed

leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid,

mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Olemasoleva ristumiskoha ümberehituse korral tuleb taotleda

Transpordiametilt nõuded projektile.

Iga ristmikule läheneva sõiduki juht peab nägema ristmiku teistelt harudelt lähenevaid sõidukeid

õigeaegselt, et oleks võimalik ära hoida kokkupõrget. Seega, peab riigimaanteelt mahasõidul

arvestama nähtavuskolmnurkadega. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat

takistust, mistõttu on kogu nähtavuskolmnurkade ala käsitletav kui võimaliku raadamise vajadusega

ala. Nähtavuskolmnurka võib istutada üksikuid puid või madalaid põõsaid, millest viimased ei tohi

kasvada kõrgemaks kui 0,4 m.

Parkimiskohtade vajadus EVS 842:2016 kohaselt on 1 parkimiskoht iga 70 m 2 brutopinna kohta,

kokku 220 m 2

suuruse brutopinna puhul 3 parkimiskohta. Arvestades, et parkimiskohti vajavad nii

kämpingutes ööbijad, administratiivhoonet ning ranna-ala külastavad inimesed, on planeeringualale

kavandatud kompleksi tarbeks 15 parkimiskohta.

Planeeringuga ei kavandata juurdepääsu kallasrajale, kuna tegemist on pankrannikuga, kust

juurdepääsu ei ole võimalik tagada.

4.6. Tuleohutusnõuded

Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda

Siseministri 30. märtsi 2017. a määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Planeeritavate hoonete vaheline kuja peab olema minimaalselt 8 m, vastasel juhul peab hoonete

projekteerimisel arvesse võtma abinõusid tule leviku takistamiseks. Alal on lubatud hooned

tuleohutusklassiga TP-3.

Lähim tuletõrje veevõtukoht paikneb Saaremaa sadama territooriumil, mis paikneb planeeringualast

ligikaudu 250 meetri kaugusel põhja suunal. Lisaks on kavandatud riigimaanteelt mahasõidu

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 11

vahetusse lähedusse minimaalselt 30 m 3 suurune maa-alune mahuti, mille ligikaudne asukoht on

näidatud joonisel nr DP3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“.

Planeeritava alaga piirnevatel kinnistutel on tagatud minimaalne hoonetevaheline kaugus, mis on

8 m. Hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega.

4.7. Keskkonnakaitselised tingimused

Planeeringuala mereosa kuulub Küdema lahe hoiuala koosseisu, mis on kaitse alla võetud Vabariigi

Valitsuse 18. mai 2007 määrusega nr 156 „Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a. määruse nr 176

«Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas» muutmine“. Kuna hoiualale jäävas osas tegevusi

ei planeerita, siis detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta Küdema lahe hoiuala kaitse-

eesmärkide saavutamist.

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiri järgi kaitstakse Küdema lahe linnualal järgmiste linnudirektiivi I

lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaiku: soopart (Anas acuta), hallhani

(Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), sookurg (Grus grus), jääkoskel (Mergus

merganser), rohukoskel (Mergus serrator), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kirjuhahk (Polysticta

stelleri), hahk (Somateria mollissima).

Suuremas osas on kaitse-eesmärgiks seatud lindude näol tegemist rändlindudega, kes kasutavad

mereala (sh planeeringuala piirkonna merd) talvitumiseks ning rände ajal toitumisalana. Lindude

peamised pesitsuskohad Küdema lahe linnuala piires on planeeringualast ca 2,5 km kaugusel asuv

Laidu saar ning Küdema lahe ida- ja lõunakallas, kus leidub rohkelt pesitsuseks sobilikke rannaniite

ja laidusid. Planeeringualal või selle lähiümbruses teadaolevalt lindude pesitsuskohti ei asu.

Arvestades, et planeeringuala paikneb vahetult Saaremaa Sadama detailplaneeringuala kõrval, siis

vähesel määral mõju ulatus linnustikule võib suureneda. Samas tuleb siinkohal arvestada, et sadama

territooriumil tekkiv müra (nt kauba laadimine) ja muud häiringud on oluliselt suuremad kui seda

on puhkeküla omad. Seega võib eeldada, et 8 väikese puhkemajaga puhkeküla tegutsemisest

tekkivad võimalikud häiringud (eelkõige tekkiv müra) jäävad kõrval asuva Saaremaa Sadama ja

selle detailplaneeringu ala varju. Lisaks on käesoleva planeeringu puhul tegemist juba varasemalt

olemas olnud puhkekülaga ning ei ole teada, et puhkeküla tegevus oleks linnustikku häirinud. Seega

ei ole oodata planeeringu elluviimisel olulist kumulatiivset mõju, sest lindude pesitsuskohad asuvad

eemal ning rändlinnud on tegevusega harjunud. Kui puhkeala peaks linde häirima, siis saavad nad

minna eemale, kus on samaväärsed toitumisalad (lindude peamine mõjutaja on alal Saaremaa

sadam). Lisaks tuleb arvestada, et puhkeküla toimib peamiselt suvisel ajal, kui rändlinde piirkonnas

ei ole. Rannikul võivad üksikud linnud pesitseda, nt kividel, kuid selle kohta info puudub.

Küdema lahe loodusala on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide kaitseks.

Kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), laiad madalad

lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele

avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260),

kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), allikad ja allikasood

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 12

(7160); lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: jõesilm (Lampetra fluviatilis), könttanukas (Encalypta mutica),

soohiilakas (Liparis loeselii) ja saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis).

Loodusala elupaikadest ja liikidest leidub planeeringualal ja selle vahetus läheduses vaid üks

ranniku elupaigatüüp - püsitaimestuga rannad – mis on levinud Küdema lahe põhjaosas nii ida- kui

ka läänekaldal. Küdema lahe hoiuala ja Laidu saare looduskaitseala kaitsekorralduskava kohaselt on

püsitaimestuga randade kaitseväärtust- ja eesmärki mõjutavad tegurid eelkõige mootorsõidukitega

sõitmine väljaspool teid. Planeeringualalt ja selle lähiümbrusest puudub mootorsõidukitega

juurdepääs mereranda. Mererand on mootorsõidukitega liiklemiseks sobimatu. Seega ei ole oodata,

et puhkeküla tegevus kaitseväärtusi mõjutaks. Mõningal määral võib detailplaneeringu elluviimisel

suureneda randa jalutamiseks kasutatavate puhkeküla külastavate inimeste hulk. Kuid kuna

planeeringuala idapoolses osas paikneb järsk astang, kust randa pääsemine on väga raskendatud

ning tegemist ei ole puhkeküla külastajatele eeldatavasti ka suplemiseks kõige sobilikuma kohaga,

siis ei ole oodata, planeeringu elluviimine kaitse-eesmärgiks olevat rannikuelupaika oluliselt

mõjutaks, sest jalutajate arv rannal ei tõuse olulisel määral. Lisaks tuleb arvestada, et nimetatud

elupaigatüüp paikneb rannikul kitsa ribana (Küdema lahe loodusala asub valdavas osas merealal) ja

asub vahetult veepiiril. Seega on see kooslus pideva meremõju all. Ei ole eeldada, et inimesed

tekitaksid kivisele kooslusele rohkem mõju kui meri (tormid, tuul, lainetus).

Puhkealast eemale jäävaid merelisi elupaigatüüpe (veealused liivamadalad, laiad madalad lahed,

karid) tegevus ei mõjuta. Merealal ei ole tegevusi kavandatud ja pole eeldada, et maismaal puhkeala

arendamine merelisi elupaigatüüpe mõjutaks.

Samuti pole eeldada mõjusid loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Nende liikide elupaiku

tegevuse piirkonnas ei asu, need jäävad oluliselt kaugemale.

Planeeringuala piirneb Küdema lahe hoiualaga (kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 27.07.2006

määruse nr 176 08.06.2007 jõustunud redaktsiooniga). Küdema lahe hoiuala kaitse-eesmärk on

Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud 18 elupaigatüübi kaitse ja II lisas

nimetatud 2 taimeliigi kaitse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata

rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Küdema lahe hoiualal kaitstakse Saaremaa hoiualade määruse

alusel 39 liiki ranniku- ja veelinde.

Küdema lahe hoiuala ja samanimelise loodusala välispiirid kattuvad ning kaitstakse valdavalt samu

kaitseväärtusi (hoiuala kaitse-eesmärkide hulka ei kuulu elupaigatüübi veealused liivmadalad ja

liikide jõesilm, könttanukas kaitse). Hoiualal kaitstakse aga rohkemaid linnuliike kui samanimelisel

linnualal (hoiuala eesmärgiks on täiendavalt 20 liigi kaitse), sh kaitstakse hoiualal rohkem ka

selliseid liike, kes pesitsevad rohkem rannaniitudel, mida planeeringuala lähiümbruses ei asu.

Nendeks liikideks on järvekaur (Gavia arctica), tuttpütt (Podiceps cristatus), laululuik (Cygnus

cygnus), väikekoskel (Mergus albellus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), tundrarüdi (Calidris alpina alpina), punajalg-tilder (Tringa totanus),

heletilder (Tringa nebularia), tumetilder (Tringa erythropus), kiivitaja (Vanellus vanellus),

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 13

naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir

(Sterna paradisaea), mustvaeras (Melanitta nigra), rooruik (Rallus aquaticus), täpikhuik (Porzana

porzana) ja suitsupääsuke (Hirundo rustica).

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb Tongrite kinnisasi kaitsehaljastuse maal (maantee ja mere

vaheline ala), kus raided ei tohi ületada 30% krundi piires kasvava metsa mahust. Kaitsemetsa alal

on lubatud üksnes sanitaarraiete läbiviimine. Seega tuleb kõrghaljastus säilitada maksimaalses

võimalikus ulatuses.

Kinnisasja põhjapoolsel piiril vahetult enne astangut, alal, kuhu inimtegevus ei ulatu, kasvab väga

väikesel maa-alal III kaitsekategooriasse kuuluv paas-kolmissõnajalg ning samas asukohas leidub

ka II kaitsekategooriasse kuuluv valge-tolmpea. Teadaolevalt rohkem kaitstavaid liike

planeeringualal ei leidu. Kirjeldatud asukohta ei ole ehitustegevust ette nähtud.

Vääriselupaigad ning muinsuskaitselased objektid kinnisasjal puuduvad. Samuti puuduvad alal

andmed reostatud pinnase kohta. Maantee poolses osas on tegemist nõrgalt kaitstud põhjaveega

alaga ning mere poolne osa on kaitsmata põhjaveega ala. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda

ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide / kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline

keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud

keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Lisaks võib mõju põhjaveele avaldada rajatava

reoveekäitlussüsteemi nõuetele mittevastava ehituse või nende hooldusjuhiste eiramise tõttu.

Keskkonnaregistri andmete kohaselt ei paikne alal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid.

Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat

kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus võib tekkida seoses kavandatava

ehitustegevusega. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva

detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära

kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti

luba.

Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate

tehnosüsteemide rajamise etapis. Otseselt ehitiste ja rajatiste alla jääv taimestik hävib. Arvestades

planeeringuala paiknemist maastikus ja asjaolu, et sisuliselt tegemist on olemasoleva puhkeküla

uuendamisega, kus ala on juba tugevate inimmõjutustega, siis mõjud ei ole liikide leviku

seisukohast eeldatavasti olulised. II ja III kaitsekategooria taimeliikide asukoht kinnistul on teada,

ning need asuvad piisavalt kaugel hoonestatavast alast. Ka peale planeeringu elluviimist jääb

teadaolevate kaitsealuste taimeliikide kasvuala pigem asukohta, kuhu puhkeküla külastajad ei satu.

Seega ei ole kaitsealuste taimeliikide kasvukoht kõigi eelduste kohaselt ohustatud.

Saare maakonnaplaneeringu kohaselt moodustab rohelise võrgutiku muu hulgas ka mere rand

piiranguvööndi ulatuses. Ninase poolsaare osa-üldplaneeringuga rohevõrgutikku täpsustatud ei ole.

Arvestades, et tegemist on juba inimeste poolt mõjutatud alaga ning kui olemasolev kõrghaljastus

säilitada võimalult suures ulatuses, siis ei ole oodata olulisi mõjusid rohevõrgustiku toimimisele.

Eeldatavasti ei paikne planeeringuala ka metsaloomade jaoks olulisematel liikumisteedel – pigem

jäävad need teisele poole planeeringuala kõrval olevat maanteed, kuna puhkeküla ja Saaremaa

sadama näol on tegemist juba tugeva inimmõjudega piirkonnaga.

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 14

Planeeringu elluviimisega ei kaasne märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist. Mõningane mõju

välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju

välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid ka need on

vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure

tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust

ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama

Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate

saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju

oluline.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste

ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse või

olemasolevate hoonete likvideerimise käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed

tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul

omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga

kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei

kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma

seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline

mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr.

42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas,

välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ole ette

näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Tongrite planeeringu elluviimisel tuleb arvestada olemasoleva Saaremaa sadama ja kehtiva

varasemalt Saaremaa sadama detailplaneeringuga planeeritud tootmis- ja ärihoonete ehitusõigusega,

mistõttu planeeringualale võib ulatuda teatud müra.

Puhkeküla planeeringu elluviimisel võiks eeldada, et koosmõjus Saaremaa sadama ja selle

detailplaneeringualaga laieneb vähesel määral piirkonnas eelkõige müratase. Kuid siinkohal tuleb

arvestada, et puhkeküla müra jääb sadama müra varju ning kuna puhkeküla on Tongrite kinnistul

juba olemasolev, siis ei ole piirkonnas tegemist uue paikse müraallikaga.

Planeeritav tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ega oma vahetut ja kaudset mõju inimeste

tervisele ja heaolule. Rajatavate hoonete ümbrus planeeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus.

Täpsemad kõrgusmärgid antakse nende projektide vertikaalplaneerimise joonistega.

Ehitusprojektides näha ette teedelt ja platsidelt sadevete valgumine haljasaladele, kuid jälgida tuleb,

et sademevett ei juhitaks teadlikult naaberkinnistutele. Sademevete kanalisatsiooni käesoleva

planeeringuga ei planeerita.

Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid. Prügiveo korraldamiseks tuleb

maaomanikul sõlmida leping jäätmeveoga tegeleva ettevõttega. Maaüksusele tuleb paigutada prügi

kogumiseks ettenähtud konteinerid.

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 15

5. Tehnovõrkude lahendus

5.1. Elektrivarustus

Tongite kinnisasjal on olemasolev elektriliitumine (olemasolev elektrienergia kilp on näidatud

joonisel DP3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ koos ligikaudse olemasoleva maakaabelliini asukohaga.

Olemasolevast liitumiskilbist on kavandatud maakaabelliin planeeritavate hooneteni. Krundisisesed

võrgud alates liitumiskilbist lahendada koos objekti elektrivarustuse projektiga.

5.2. Sidevarustus

Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS-i tehnilistele tingimustele nr 35136353.

Sideliin on kavandatud paigaldada planeeritud juurdepääsutee vahetusse lähedusse (vt ligikaudne

asukoht jooniselt DP3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“). Sidekanalisatsioon on ette nähtud lähtuvana

sidekaevust nr F49S43_J04. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi

nõutav sügavus pinnases on 0,70 m, teekatte all 1,0 m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda

planeeritava sõidutee alale. Sidevarustuse tööprojekti koostamiseks taotleda võrguettevõtjalt eraldi

tehnilised tingimused.

5.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon

Planeeritava administratiivhoone ja kämpingute veevarustus on ette nähtud olemasolevast Janne

kinnisasjaga ühiskasutatavast puurkaevust nr PRK0056377. Puurkaev teenindab Janne kinnistu

hoonestust, Tongrite kinnistu administratiivhoonet ja kuni 8 kämpingut. Kahe kinnisasja

veetarbimine jääb alla 10 m 3 / ööpäevas. Ühe eluhoone keskmine veetarbimine on 0,33

m 3 /ööpäevas, seega säilib puurkaevu 10-meetrine hooldusala. Olemasolevad veevarustuse

torustikud likvideeritakse. Kavandatava veetorustiku asukoht administratiivhoonesse on näidatud

jooniselt DP3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“. Kämpingute veetrasside asukohad lahendatakse

ehitusprojektide koostamise menetluses Planeeringualal on maanteepoolne osa nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal ning mere pool on tegemist kaitsmata põhjaveega alaga. Sademevett võib juhtida

otse maapinda, sealjuures pöörates tähelepanu, et sademevett ei tohi teadlikult juhtida

naaberkinnistutele.

Detailplaneeringu joonisel nr DP3 „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud administratiivhoone ja

kämpingute tarbeks 10 m 3 mahuga lekkekindlate reoveemahutite soovituslik asukoht. Mahutite

paigaldamisel tuleb arvestada, et paigaldada võib ainult nõuetele vastavat sertifitseeritud reovee

kogumismahutit. Mahutite lõplik asukoht täpsustub ehitusprojektide koostamise menetluses.

Reoveemahutite tühjendamiseks on vajalik lepingu sõlmimine teenust osutava litsentseeritud

ettevõtjaga. Reovete kanaliseerimiseks vajalike trasside asukohad lahendatakse ehitusprojektide

koostamise menetluses.

5.4. Soojavarustus

Planeeritavate hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus. Küttena

kasutada looduslikke ja taastuvaid energiaallikaid (puit, õhksoojuspump, elekter jne). Keelatud on

kasutada loodust reostavaid küttematerjale (nt kivisüsi).

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 16

6. Servituudid

Seada juurdepääsuservituut POS1 kinnistule piirneva Tammekaevu kinnistu kasuks. Seada servituut

Janne kinnistule Tongrite kinnistu kasuks puurkaevust nr PRK0056377 veevarustuse tagamiseks.

Seada isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS-ile planeeritava side-maakaabelliini kaitsevööndi

ulatuses.

7. Energiatõhusus

Kruntidele täiendava ehitusõiguse taotlemisel tuleb hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda

küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda „Hoone energiatõhususe

miinimumnõudetest“.

8. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles tekib

turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii

on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist

suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.

Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos

piisava valgustusega vähendavad kuritegevuse riske.

Turvalisust tõstab ka turvateenuseid pakkuva firmaga valvelepingu sõlmimine.

Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelevalveta tunde ning

hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt

nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.

Hoone sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja

klaasidega.

9. Kehtivad piirangud

Tehnovõrgud ja -rajatised

Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590).

Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis

ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise

side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende

teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks

või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende

ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

Osaühing DP Projektbüroo 06-20-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Ninase küla, Tongrite detailplaneering 17

Elektripaigaldiste kaitsevöönd

Alus: Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (RT I,

28.06.2015, 4).

Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala,

õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada

oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis

võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini

kaitsevööndis massiüritusi.

Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad

liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:

 elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid,

materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja

maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;

 maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha

mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning

ladustada ja teisaldada raskusi.

10. Planeeringu elluviimine

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Teostada maakorraldustoimingud – katastriüksuse jagamise tulemusel moodustada üks 100%

ärimaa sihtotstarbega katastriüksus ja üks 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus.

2. Vajalike asjaõiguste (servituudid, isiklikud kasutusõigused) seadmine.

3. Juurdepääsutee ehitus. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad istandikud,

puud, põõsad või liiklusele ohtlikud rajatised kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone

kasutusloa väljastamist.

4. Tehnovõrkudele, sh tuletõrje veevõtukohale, administratiivhoonele ja kämpingmajadele

ehitusprojekti(-de) koostamine ning ehitusloa taotlemine / ehitusteatise esitamine vastavalt

kehtivale ehitusseadustikule.

5. Hoonete ja tehnovõrkude ehitus.

6. Hoonetele ja tehnovõrkudele kasutuslubade taotlemine / kasutusteatise esitamine vastavalt

kehtivale ehitusseadustikule.