Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering

Liiva küla

05-22-DP

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 04.09.2023 Situatsiooniskeem

Töö nr.

Joonis

DP1

Mõõtkava

1:10000

EEP000710, 26.04.2006

DETAILPLANEERING

Huvitatud isik:

Planeeringuala piir

Tingmärgid

Väljavõte Maa-ameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist (september 2023)

Janika Jürgenson

Muhu vald, Saare maakond

Muhu Lavendlitalu OÜ

Tuletõrje veevõtukoht

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10 350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

PROJEKT BÜROO

1+6 8009/6

2/1 katusekalle

2

7

EP 80%, ÄV 20%

15112 m

KRUNDI EHITUSÕIGUS

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi aa

dr es

si e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

(m ²)

ho on

et e

su ur

im eh

iti se

al un

e pi

nd m

²

m ax

.k or

ru se

lis us

(e la

m u/

ab ih

oo ne

d)

ho on

et e

(e la

m u/

ab ih

oo ne

d) su

ur im

k õr

gu s

m aa

pi nn

as t (

m )

H oo

ne te

su ur

im a

rv kr

un di

l (e

la m

u/ ta

lu +a

bi ho

on e)

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

u%

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve ja

os ak

aa lu

%

tu le

pü si

vu s

pi ira

ng ud

1 Mulgu 15112 800 2 1 9,0/6,0 7

üksikelamu maa 80% EP, väike-

ettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa 20% ÄV

E 80%, Ä 20% TP3

1. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd, Muhu linnaku pv 2. Kivikalme kaitsevöönd 3. Puurkaevu hooldusala 10 m 4. Omapuhasti (biopuhasti) kuja 5 m 5. Omapuhasti (imbväljaku) kuja 10 m 6. Puhasti tee kaitsevöönd 10 m teekatte servast

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP3 4 Töö nr Joonis Jooniseid

05-22-DP

Töö nimetus ja aadress

Huvitatud isik

1:1000 Staadium

eskiis

Muhu Lavendlitalu OÜ

Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson

Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering

Kuupäev: 05.12.2023

koordinaadid on L.EST`97 süsteemis;

planeeringu alusmaterjal- DP Projektbüroo OÜ poolt koostatud geodeetilise alusplaan, töö nr 103-21-G;Märkused:

detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu osana joonise juurde

kõrgused on EH2000 süsteemis;

kinnistu asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis "Muhu linnaku pv"

6

0

,

0

0

6

0

,

0

0

MAX EHITISEALUNE PIND

KRUNDI PIND HOONE MAX KÕRGUS MAAPINNAST

HOONETE ARV KRUNDIL

7800

EP 80%, ÄV 20%

9 / 6

2 / 1

ELAMU/ABIHOONE HOONE MAX KORRUSELISUS

1+6

ELUHOONE+ABIHOONED

SIHTOTSTARVE

15112

1

POSITSIOONI NR

ELAMU/ABIHOONE

1

elamu, seminarihoone 30-45%

abihoone 5-45%

P

P

1

0

, 0

0

1

0

,

0

0

5

,

0

0

2

0

,

0

0

1

2

,

0

0

3

,

5

0

Osaühing DP Projektbüroo Registrikood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)

Planeeringu koostamise korraldaja: Muhu Vallavalitsus

Vallamaja, Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond 94701, [email protected], +372 4530672

Huvitatud isik: Muhu Lavendlitalu OÜ Mulgu, Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond

94701, [email protected], +372 5014243 Töövõtja: Osaühing DP Projektbüroo

Rohu tn 5 Kuressaare Saare maakond 93819 [email protected], +372 4545491

SAARE MAAKOND,MUHU VALD, LIIVA KÜLA

LIIVA KÜLA MULGU KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

KOOS LISADOKUMENTIDEGA

TÖÖ NR 05-22-DP

Algatatud vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 49

Planeeringu koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson 7 arhitektuurimagistri kraad

Versiooni kuupäev: 05.12.2023

KURESSAARE 2023

Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected] Rohu 5 Kuressaare 93819 tel: +372 4545491

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 2

Sisukord

1 Seletuskiri ................................................................................................................................ 4

1.1 Lähtesituatsioon .................................................................................................................... 4

1.2 Planeeringu koostamise alused ............................................................................................. 4

1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid ........................................................................... 4

2 Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................... 5

2.1 Asukoht .................................................................................................................................. 5

2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus ................................................................................................. 6

2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid .......................... 6

2.4 Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus .................. 7 2.4.1 Kehtivate kitsenduste kirjeldus: ...................................................................................................... 7

3 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum ................................................................................ 7

3.1 Alal kehtivate planeeringute kohane piirkonna areng .......................................................... 8 3.1.1 Saare maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................................. 8 3.1.2 Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisaks olev teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ................................................................................................................. 8 3.1.3 Planeeringu vastavus üldplaneeringule .......................................................................................... 8

3.2 Projekteerimispõhimõtted .................................................................................................... 9 3.2.1 Arhitektuursed piirangud hoonetel .............................................................................................. 10

3.3 Juurdepääs ja parkimine ...................................................................................................... 10

3.4 Piirded, haljastus ja heakord ............................................................................................... 11

3.5 Keskkonnakaitselised tingimused ........................................................................................ 11

3.6 Kuritegevuse riskide ennetamine ........................................................................................ 13

3.7 Tuleohutusnõuded .............................................................................................................. 14

4 Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................ 14

4.1 Elektrivarustus ..................................................................................................................... 14

4.2 Sidevarustus ........................................................................................................................ 15

4.3 Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................................. 15

4.4 Sademevesi .......................................................................................................................... 16

4.5 Soojavarustus ...................................................................................................................... 16

5 Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused ....................................................................... 16

6 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................... 16

7 Kruntide ehitusõigus ............................................................................................................. 17

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 3

Joonised

DP1 Situatsiooniskeem M 1:10000

DP2 Geodeetiline alusplaan M 1:500

DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:1000

DP4 Illustratsioon

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 4

1 Seletuskiri

1.1 Lähtesituatsioon

Detailplaneeringu nimetus: Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering

Huvitatud isik: Muhu Lavendlitalu OÜ

Planeeritava maaüksuse omanik: Muhu Lavendlitalu OÜ

Planeeringuala suurus: 15112 m2

1.2 Planeeringu koostamise alused

1. Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);

2. Detailplaneeringu algatamise taotlus (16.03.2022);

3. Muhu Vallavolikogu 15.06.2022 otsus nr 49 „Liiva küla Mulgu katastriüksuse

detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid

1. Muhu Vallavolikogu 15.06.2022 otsus nr 49 „Liiva küla Mulgu katastriüksuse

detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise algatamata jätmin“ lähteseisukohad (lisa 1) ja keskkonnamõju

eelhinnang (lisa 2);

2. Geodeetiline alusplaan: Osaühing DP Projektbüroo, töö nr 103-21-G (05.09.2021);

3. Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);

5. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);

6. Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);

7. Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);

8. Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);

9. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1);

10. Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);

11. Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

12. Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232);

13. Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

14. Riigihalduse ministr 7. . 9 äärus nr 5 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

15. Keskk nna n str 8. . 9 äärus nr 6 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;

16. Muhu Vallavolikogu 17.05.2018 määrus nr 12 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Muhu vallas“;

17. Muhu Vallavolikogu 14.12.2022 määrus nr 20 “Muhu valla jäätmehoolduseeskiri”;

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 5

18. Saare maakonnaplaneering 2030+;

19. Saare aak nna aneer ngu tee a aneer ng „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“;

20. Muhu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 48 kehtestatu „Muhu valla

üldplaneering“;

21. Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine“ jne).

2 Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus

2.1 Asukoht

Planeeritavaks alaks on Saare maakonnas Muhu vallas Liiva külas asuv Mulgu (katastritunnus

47801:004:0379, registriosa nr 3467234) katastriüksus (vt Joonis 1). Mulgu katastriüksuse

pindala on 04.09.2023 seisuga 15112 m2 ning maaüksus on 100% maatulundusmaa

sihtotstarbega.

Planeeringuala piirneb Liiva külas paiknevate Lepiku (katastritunnus Lepiku, registriosa nr

2175334, sihtotstarve 100% tootmismaa), munitsipaalomandis oleva Puhasti teega

(katastritunnus 47801:004:0591, registriosa nr 3936534, sihtotstarve 100% transpordimaa),

Tooma-Jüri (katastritunnus 47801:004:0431, registriosa nr 2539734, sihtotstarve 100%

maatulundusmaa), Jaani (katastritunnus 47801:004:0334, registriosa nr 874534, sihtotstarve

100% maatulundusmaa) ja Pendu (katastritunnus 47801:004:0333, registriosa nr 602634,

sihtotstarve 100% elamumaa) katastriüksustega.

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa-ameti X-Gis kaardiserver, sept 2023)

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 6

2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus

Planeeritav ala asub Liiva küla põhjapoolses osas Puhasti tee servas. Mulgu kinnistul on

Ehitisregistris registreeritud puurkaev (kood 221389930), rajatud on elektriliitumine

(madalpingekaabel Puhasti teel ja liitumiskilp) ja teeäärne kiviaed. Hoonestus kinnistul

puudub. Planeeringuala on tasase reljeefiga, maapinna kõrgused jäävad vahemikku 16-16,5

meetrit merepinnast. Veidi üle poole kinnistu pinnast moodustab rohumaa

(kultuurheinamaa), kinnistu lääneosa on kaetud hõreda (valdavalt) noore metsa (hall lepp,

kask, haab) ja põõsastikuga (sarapuu, kadakas), mis on planeeringu koostamise ajaks

harvendatud. Rohumaa on hooldatud niitmise teel ja planeeringuala keskossa on rajatud

lavendlipõllud.

Planeeringuala jääb kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Muhu linnaku piiranguvööndisse.

Muhu linnak jääb planeeringualast linnulennult ca 1,3 km kaugusele.

Planeeringualast edelas asub kultuurimälestisena riikliku kaitse alla võetud kivikalme (12502),

mille kaitsevöönd ulatub vähesel määral ka planeeringualale. Kaevetöödel tuleb arvestada

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel,

selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd

katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Planeeringualal ei ole inventeeritud kaitsealuseid taimeliike, siseriiklikult kaitstavaid

loodusobjekte ja puuduvad kultuurimälestised. Planeeringualast ca 140 meetrit põhja suunas

asub kultuurimälestisena riikliku kaitse alla võetud Ohvrihiis "Iienurk" (12503). Loodusliku

pühapaigana (Levalõpme Iienurk) on ala määratletud laiemas ulatuses. Mälestiste suur

kontsentratsioon piirkonnas annab alust arvata, et tegemist võib olla arheoloogiatundliku

alaga.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud munitsipaalomandis olevalt Puhasti teelt.

2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid

Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala valdavalt looduslikuks maaks, kus viljeletakse

põllumajanduslikku tegevust, taimekasvatust, taluturismi ja puhkemajandust.

Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud järgmiste avalikust ruumist tulenevate

seisukohtadega:

• Planeeringuala, mis asub hoonestusalast väljapool, jääb põllumajandusliku tegevusega

piirkonnaks, kus domineerivad taimekasvatusalad, looduslik rohumaa ja metsaharvik.

Soodsad tingimused on taimekasvatuseks, rohttaimede kogumiseks ja võimalikuks

kariloomade karjatamiseks. Arendustegevusi (v.a hoonestust teenindavad

tehnovõrgud) hoonestusalast väljapool ei planeerita.

• Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse

iseloomust (taimekasvatustalu rajamine) ka oluline strateegiline mõju maakondliku

või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 7

Planeeringuala lähiümbruses asuvad Levalõpme ja Liiva küla maatulundusmaad, lääne pool

Lepiku kü tootmismaa ja Pendu kü elamumaa. Piirkond on vahelduva asustusmustriga.

Tihedam asustus jääb Liiva keskusesse. Planeeringualast põhja ja ida poole jäävad põllumaad

ning metsamassiivid. Lääne poole jäävale alale on määratud üldplaneeringus keskuse maa-ala

juhtfunktsioon. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad erineva arhitektuuriga

üksikelamud koos kõrvalhoonetega. Domineerivad viilkatusega hooned, esineb ka

kelpkatuseid ja lamekatuseid. Välisviimistluses ja katusekatetel on kasutatud erinevaid

materjale ning värvitoone. Piiretest esinevad peamiselt kiviaiad ja piirdehekid, kasutatud on

ka elektrikarjuseid. Kuna piirkonnas ei esine hoonestuse ühtset arhitektuurset stiili,

planeeritakse uushoonestus modernselt kaasaegne, aga samas maalähedasele arhitektuurile

sarnane.

Lähim haridusasutus, lasteaed ja kauplus jäävad Liiva küla keskusesse. Lähim bussipeatus Liiva

külas jääb juurdepääsuteid kasutades ca 0,8 km kaugusele.

Võttes arvesse piirkonnas väljakujunenud maakasutust ning hoonestust, sobitub

planeeringuga kavandatav lahendus olemasolevasse keskkonda.

2.4 Olemasoleva maaüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus

Aadress Omanik Pindala Sihtotstarve Katastritunnus Kinnistu nr

Mulgu Muhu

Lavendlitalu

OÜ

15112 m2 Maatulundusmaa

100%

47801:004:0379 3467234

Tabel 1. Andmed planeeritava katastriüksuse kohta

2.4.1 Kehtivate kitsenduste kirjeldus:

1. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd (Muhu linnaku pv), kogu katastriüksus 2. Kinnismälestise (kivikalme) kaitsevöönd, katastriüksuse põhjanurgas 3. Puhasti tee kaitsevöönd, 10 m tee servast;

4. Puurkaevu hooldusala 10 m

3 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum

Detailplaneeringu eesmärgiks on taimekasvatustalu ning taluturismi edendamiseks

puhkemajade ja seminarihoone rajamine, katastriüksusele ehitusõiguse ja arhitektuursete

tingimuste määramine, katastriüksuse sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete

määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja

haljastuse põhimõtete ja ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga

kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja

servituutide ulatuse määramine.

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 8

3.1 Alal kehtivate planeeringute kohane piirkonna areng

3.1.1 Saare maakonnaplaneering 2030+

g ha use n str 7. . 8 käskk rjaga nr . -4/94 kehtestatud „Saare

maakonnaplaneeringu 2030+“ k hase t n Saare aa ane a 8. . 8 k rra usega nr

7 kehtestatu „ sustust ja aakasutust suuna a keskk nnat ng use jäetu keht a

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena.

Mulgu katastriüksuse detailplaneeringuga kavandatavad tegevused ei ole vastuolus

teemaplaneeringu kohaste tingimustega.

3.1.2 Saare aak nna aneer ngu 3 + saks e tee a aneer ng „ sustust ja

aakasutust suuna a keskk nnat ng use “

Vastavalt Saare maakonnaplaneeringu teema aneer ngu e „ sustust ja aakasutust

suuna a keskk nnat ng use ” asub aneer ngua a nn ha a a kus rangu uu u a .

Teemaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt läbi üldplaneeringute ja üldplaneeringu

alusel koostatud detailplaneeringute.

Mulgu katastriüksuse detailplaneeringuga kavandatavad tegevused ei ole vastuolus

teemaplaneeringu kohaste tingimustega.

3.1.3 Planeeringu vastavus üldplaneeringule

Alal kehtib Muhu Vallavolikogu 15.06.2022 otsusega nr 48 kehtestatud Muhu valla

üldplaneering (edaspidi üldplaneering).

Üldplaneeringuga ei ole Mulgu maaüksustele reserveeritud ühtegi maakasutuse

juhtfunktsiooni, kuid tulenevalt planeeritava tegevuse iseloomust ja vähesest mõjust

naaberaladele ei ole tegemist üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringuga.

Alad, kus ehitustegevus on lubatud, kuid ei ole määratud juhtotstarvet, on soovituslik suund

eelkõige elamumajandus, puhkemajandus, mahepõllumajandus, kohalikel traditsioonidel

põhinev väiketootmine ja -ettevõtlus.

Maakasutus- ja ehitustegevusel tuleb lähtuda ala terviklikkusest – uued hooned peavad

sobima ümbruskonda ja harmoneeruma olemasoleva asustusega ning ehituspärandiga.

Hoonete laiendamisel, rajamisel, rekonstrueerimisel tuleb tagada nende arhitektuurne ja

esteetiline sobivus konkreetsesse piirkonna miljöösse (hoonestuse mahud, üldilme,

materjalikasutus, haljastus, piirded jne). Hoonestuse, sh õuemaa planeerimisel tuleb

arvestada looduslike tingimustega (nagu liigniisked alad, ilmakaared, valitsevad tuuled ja selle

eest kaitset pakkuv kõrghaljastus jms). Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada

naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud liigvete juhtimine

naaberkinnistule, valguse varjamine õuealal jne). Juurdepääs tuleb lahendada eelkõige

olemasolevate teede kaudu. Täiendavalt rajatavad teed tuleb siduda avalikus kasutuses

olevate teedega arvestades kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi. Tagatud peab olema

juurdepääs eriotstarbeliste sõidukitega. Piirded teede ääres tuleb rajada kivi-, latt- või

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 9

lippaedadena või haljaspiiretena. Olemasolevad kiviaiad (raudkivi, paekivi) tuleb säilitada ja

hoida korras. Nende taastamisel kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali, et taastatud

aialõigud ei eristuks aia algupärasest osast. Suurim lubatud kõrgus kiviaial on kuni 1,2 meetrit.

Erandid on lubatud põhjendatud juhul, nt ajalooliselt on kiviaia kõrgus konkreetses asukohas

olnud kõrgem kui 1,2 meetrit. Latt- ja lippaia suurim lubatud kõrgus on kuni 1,6 meetrit.

Läbipaistmatuid latt- ja lippaedu on keelatud rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul,

nt müratõkkeks või ohutuse tagamiseks.

Metsa majandamisel (raie, hooldus) tuleb tundlike alade (elamud, puhkealad, ühiskondlikud

alad) vahetus läheduses muuhulgas arvestada esteetilise elukeskkonna tagamise eesmärgiga.

Raied planeerida maastikku sobitatud lankidena, vältides suurte avatud vaadete ja

tuulekoridoride tekkimist, et tagada asula või ehitiste kaitse õhusaaste, müra, tugeva tuule

või lumetuisu eest või tuleohu vähendamine või metsatulekahju leviku tõkestamine.

Arvestada tuleb pärandkultuuriobjektidega, säilitada külateed ja rajad heas seisukorras.

Üldplaneeringu kohaselt on kogu Muhu saar kõrge miljööväärtusega, mille säilitamiseks on

ehitustegevusel vajalik arvestada väljakujunenud ajaloolise asustusmustriga ning

ehituspärandi traditsioonidega – hoonete, teede, põllu- ja karjamaade omavahelise

paigutusega, hoonete arhitektuurilise ilmega. Samuti tuleb säilitada Muhule iseloomulikud

jooned – kitsad ja looklevad külateed, kiviaiad ja ajalooline kõrghaljastus. Hoonestamisel

tuleb eelistada traditsiooniliste materjalide kasutamist, mis väärtustab kohaliku ehituspärandi

traditsioone, tagab esteetilise ühtsuse ning võimaldab uusarhitektuuri sobitada

olemasolevaga. Uusehitised ei tohi domineerida olemasolevate väärtuste üle, vaid pigem

kandma edasi piirkonnale omaseid ja väärtuslikke traditsioone kaasaegses võtmes.

Ehitusmaterjalide puhul tuleb võimalusel vältida imiteerivate materjalide ning silmatorkavalt

eristuvate värvilahenduste kasutamist.

Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva Muhu valla üldplaneeringus toodud

põhimõtetega.

3.2 Projekteerimispõhimõtted

Planeeringualale kavandatakse kuni seitse hoonet detailplaneeringu põhijoonisel näidatud

hoonestusalal (vt joonis DP3 „Põh j n s tehn õrku ega“). Hooned rajatakse kuni 2-

korruselisena, katuseharja kõrgus maapinnast kuni 9,0 m. Maksimaalne hoonete ehitisealune

pind on lubatud kuni 800 m2.

Projekteerimisel arvestada hoonete välisilme kujundamisel sobivust piirkonnaga, piirkonnas

olemasoleva ja enne kavandatud hoonestusega ning kohaliku omapära ja materjalidega –

kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse terviku.

Väljaspool detailplaneeringu põhijoonisele kantud hoonestusala on lubatud rajada

kommunikatsioone/tehnovõrke ja mahasõidud munitsipaalteelt.

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 10

Parkimine on lahendatud krundisiseselt kinnistu läänepoolses osas. Planeeritavate hoonete

minimaalne tulepüsivusklass on TP3.

3.2.1 Arhitektuursed piirangud hoonetel

1. Katuse kaldenurk – 30-45°(elamu ja seminarihoone), 5-45°(abihooned). Lubatud on

viil- või kelpkatuste rajamine, lubatud materjalid – pilliroog, puitsindel, katuseplekk,

katusekivi;

2. Hoonete korruselisus – kuni 2;

3. Hoone ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,2-0,5 m kõrgemal;

4. Välisviimistlus: ehitusmaterjalina kasutada looduslähedasi materjale, nagu pilliroog,

puitsindel ja katusekivid katustel, lisaks lubatud looduslähedastes värvitoonides (nt

pruun jmt) katusepleki kasutus; puit, palk ja looduslik kivi välisseintes. Seinte

välisviimistlusel tuleb eelistada looduslikku kivi, laudvoodrit või käsitööpalki.

Fassaadides on lubatud kasutada klaaspakette kombineeritult põhikonstruktsiooniga.

Keelatud on freesitud ümarpalgist hooned ning imiteerivate materjalide kasutamine.

Värvitoonid looduslähedased ja keskkonda sulanduvad;

5. Aknaraamid ja uksed: puit, puit-alumiinium, plastik;

6. Nähtav sokliosa: looduslik kivi, betoon, krohv;

7. Alla 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja alla 5m kõrguseid hooneid on lubatud

püstitada üksnes käesolevas detailplaneeringus ettenähtud hoonestusalale. Sealjuures

tuleb jälgida, et kruntide hoonestamise tulemusena ei ületataks maksimaalset lubatud

ehitistealust pinda 800 m2.

3.3 Juurdepääs ja parkimine

Planeeringualale on kavandatud juurdepääs munitsipaalomandis olevalt Puhasti teelt, mis

piirneb põhja poolt Mulgu kinnistuga. Munitsipaaltee teekaitsevöönd on 10 m teekatte

servast.

Puhasti teelt on planeeritud kinnistule kolm mahasõitu olemasolevate mulkude kaudu

kiviaedades- juurdepääs parkimisalale, juurdepääs lavendlipõldudele ja hoonestusele ning

juurdepääs kanalisatsioonirajatistele. Parkimine on lahendatud planeeringuala

läänepoolsesse ossa kavandatud parkimisalal kuni kuuele sõiduautole. Busside juurdepääsu ja

parkimist ei planeerita. Kavandatavate juurdepääsuteede asukohad on näidatud joonisel nr

DP3 „Põh j n s tehn õrku ega“. Lõplik juurdepääsuteede ja parkimisala asukoht

planeeringualal selgitatakse välja edasise projekteerimise käigus.

Planeeringuga seotud liikluslahendused ning juurdepääsuteed tuleb rajada (mh nähtavust

piiravad istandikud, puud, põõsad või liiklusele ohtlikud rajatised tuleb kõrvaldada) enne

planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 11

3.4 Piirded, haljastus ja heakord

Olemasolevad kiviaiad (raudkivi, paekivi) tuleb säilitada ja hoida korras. Nende taastamisel

kasutada ajaloolise aia ladumisstiili ja materjali, et taastatud aialõigud ei eristuks aia

algupärasest osast. Suurim lubatud kõrgus kiviaial on kuni 1,2 meetrit. Erandid on lubatud

põhjendatud juhul, nt ajalooliselt on kiviaia kõrgus konkreetses asukohas olnud kõrgem kui

1,2 meetrit. Latt- ja lippaia suurim lubatud kõrgus on kuni 1,6 meetrit. Läbipaistmatuid latt- ja

lippaedu on keelatud rajada. Erandid on lubatud põhjendatud juhul, nt müratõkkeks või

ohutuse tagamiseks.

Planeeringuala on registreeritud Maa-ametis osaliselt metsamaa kõlvikuga alana, mis tuleb

maksimaalselt säilitada. Väljaspool hoonestusalasid on lubatud üksnes valikraie,

harvendusraie ja sanitaarraie. Metsa raadamine on lubatud väljaspool hoonestusalasid

üksnes käesolevas detailplaneeringus kavandatud juurdepääsude ja tehnovõrkude rajamiseks

vajalikus mahus.

Krundi haljastuse lahendus esitatakse ehitusprojektide koostamise käigus. Haljastuse

rajamisel eelistada kodumaiseid ja piirkonnale sobilikke puu- ja põõsaliike.

Jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt Muhu vallas kehtivatele jäätmehoolduse

nõuetele (sh regulaarne segaolmejäätmete üleandmine korraldatud jäätmeveo raames).

Parkimisala lähedusse paigaldada jäätmemahuti olmejäätmete ja vajadusel liigiti jäätmete

kogumiseks. Juurdepääsutee krundi jäätmemahutile peab olema piisava laiuse ja

kandevõimega ning tasane, võimaldades jäätmeveoki ligipääsu mahutile.

Maapinna reljeef on tasane. Planeeritavate hoonete ehitusprojektide mahus lahendada ka

krundi vertikaalplaneerimine. Sademeveed immutada krundisiseselt pinnasesse, maapinna

kõrgust võib tõsta selliselt, et sademeveed ei valguks naaberkruntidele ning teealale.

3.5 Keskkonnakaitselised tingimused

Planeeringualast edelas asub kultuurimälestisena riikliku kaitse alla võetud kivikalme (12502),

mille kaitsevöönd ulatub vähesel määral ka planeeringualale. Planeeringualal ei ole

inventeeritud kaitsealuseid taimeliike, siseriiklikult kaitstavaid loodusobjekte ja puuduvad

kultuurimälestised.

Kavandatava tegevusega kaasneb maa, vee, ehitusmaterjalide ja energia kasutamine.

Tegevusega ei planeerita suuremahulist loodusvarade kasutamist. Kavandatud tegevusega ei

kaasne tervist ega keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamist, ladustamist ega

transporti. Kavandatava tegevuse puhul tekivad jäätmed hoonete ehitamisel (ehitusjäätmed,

olmejäätmed) ning ehitusjärgsel perioodil. Ehitusjärgselt tekkivad jäätmed on enamikus

olmetegevuse käigus tavapäraselt tekkivad jäätmed. Nii ehitusaegne kui ehitusjärgne

jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed

mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 12

intensiivsemad, kuid lühiajalised ja lõpevad enamasti hoonete või rajatiste valmimisega.

Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte,

millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maakasutuse piiride.

Kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt olulist koosmõju teiste tegevustega lähipiirkonnas.

Keskkonnaregistri andmetele tuginedes ei paikne planeeringualal maardlaid ega

kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandatavate tegevustega ei kaasne maa-

ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade

kasutamise vajadus võib tekkida seoses kavandatava ehitustegevusega. Erinevate

ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust

maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.

Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Lavendlipõllu rajamisega kaasneb

eeldatavalt mõnevõrra suurem veetarve taimede istutamise ajal, aga kuna lavendlitaimed

liigniiskust ei talu, siis ei kaasne põllu edaspidise hooldamisega olulisel määral vee kasutamist

kastmisveeks ning seetõttu ei kaasne ka märkimisväärset põhjavee taseme langust. Seega

saab eeldada, et põhjavee tarbimist ei kavandata määral, mis võiks põhjustada

naaberkinnistute kaevude veetaseme märgatavat langust Mõju põhja- ja pinnaveele võib

avalduda ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette.

Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda maapinnale ladestatud või

maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Mõju põhjaveele võib avaldada rajatava

reoveekäitlussüsteemi nõuetele mittevastava ehituse või selle hooldusjuhiste eiramise tõttu.

Planeerimislahendus näeb ette nõuetekohaste biopuhasti ja imbsüsteemi rajamist.

Alternatiivselt võib kasutada ka sertifitseeritud kogumismahuteid. Nii kinnise kogumismahuti

kui ka omapuhasti puhul on tegemist kontrollitud süsteemidega, mille korrektse toimimise

puhul negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale ja põhjaveele eeldatavalt puudub ning võib

tekkida vaid avariiolukordades.

Peamine mõju planeeringuala pinnasele kaasneb hoonete ja kavandatud lavendlipõllu

rajamise etapis. Mulgu katastriüksusel on hoonestusala kavandatud osaliselt metsastunud

alale (tõenäoliselt kunagine karjamaa) ja osaliselt kultuurheinamaale, seega võib eeldada, et

kavandatav hoonestusala on teatud määral varasemalt inimtegevuse poolt mõjutatud.

Osaliselt asendub kultuurheinamaa lavendlipõlluga, mis tõenäoliselt mõjutab ala

putukakooslusi positiivselt, kuna õitsev lavendel sobib hästi erinevatele tolmeldajatest

putukatele.

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid

see on ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust

suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega

kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Lavendlipõld välisõhu seisundile mõju ei

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 13

avalda, meeldiv aroom võib piirkonnas inimese poolt tajutavat õhu seisukorda mõnevõrra

parandada.

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest ja mehhanismide tööst. Seda

tüüpi mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra-

ja välisõhu saastetase piirkonnas, v.a ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene.

Planeeringualal ei ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Kavandatud hoonestuse ning planeeringuala läheduses paiknevate majapidamiste vahele jääb

piisavalt suur puhverala, mistõttu lavendlitalu tegevusest ähtu ra või muud võimalikud

häiringud ee ata a t e eta aneer ngua a re ega õjuta äh bruses e a ate n este

elukvaliteeti.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Muhu valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekkivad jäätmed hoonete ja

rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms).

Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda

litsentseeritud käitlejale – võimalusel suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav

tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete teket. Kui on rajatud puhkemajad ja

võõrustatakse külalisi lavendlipõllul vastavalt omaniku kavandatule tekib jäätmeid eeldatavalt

rohkem, kuid nende liigiline koosseis muutub vähe. Jäätmete käitlemist kohapeal ei

kavandata.

Planeeringuala asub hajutatud hoonestusega piirkonnas ja planeeringu elluviimisel negatiivne

visuaalne mõju eeldatavalt puudub. Maa-ala, mis asub kultuurheinamaal asendub osaliselt

lavendlipõlluga ja kavandatav lavendlitalu rajamine mõjutab eeldatavalt positiivselt

majanduslikku ja sotsiaalset keskkonda.

3.6 Kuritegevuse riskide ennetamine

Vastavalt Eesti Standarditele (EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine

ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine) tuleks olemasoleva ala kuritegevuse riskide

ennetamiseks tähelepanu pöörata järgnevatele meetmetele.

Sissemurdmiste riski vähendab tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine ning

murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine. Hoonete

sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja

klaasidega. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos piisava valgustusega

vähendavad kuritegevuse riske.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles

tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult

viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada

süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 14

Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelevalveta tunde ning

hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt

nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.

Kur tege use ra se e a tab kaasa tse õ tur ateenuste t sutata jä g steenus.

Jälgimisega võib tegeleda ka ukse-, majahoidja või naabrivalve, millele aitab kaasa videovalve.

3.7 Tuleohutusnõuded

Planeeritavate hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on TP-3. Ehitiste kasutamise liigitus

tulenevalt tuleohutusest on elamul I kasutusviis, puhkemajadel II kasutusviis. Hoonete

projekteerimisel lähtuda Siseministri 01.03.2021 määrusest nr 7 “Eh t se e es tata a

tu e hutusnõu e “. Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele peab hoonetevaheline

kaugus olema minimaalselt 8 meetrit. Vastavalt ehitisele esitatavatele tuleohutusnõuetele

võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on

samast tuleohutusklassist.

Planeeritava ala puhul on tegemist hajaasustusalaga. Hajaasustusega piirkonna üksik- ja

kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist kustutusvee

veevõtukohta. EVS 8 ‐6: k hase t etakse tu etõrje ee arustuse õ stes

hajaasustuseks ala, kus naaberkinnistute hoonete vaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem

ku eetr t. Vasta a t S se n str ääruse e nr. „Vee õtuk ha raja se katseta se

kasutamise, k rrash u täh sta se ja teabe ahetuse nõu e t ng use n ng k r “ õ b

ehitise veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui erinevatel

kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele

lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud. Kuna lähim

naaberkinnistu hoone (Lepiku kinnistu laut) asub planeeritavast hoonestusalast 30 m

kaugusel, tuleb ehitusprojektide koosseisus tuleohutust analüütiliselt tõendada. Lähim avalik

tuletõrje veevõtukoht nr 8249 paikneb Liiva küla Raunmäe kinnistul (katastriüksuse tunnus:

47801:001:0770). Kustutusvee hulk peab olema tagatud 10 l/s 3 h jooksul.

Hoonete tuletõrje varustus projekteerida lähtuvalt Siseministri 18. veebruar 2021. a.

määruse e nr. „Vee õtuk ha raja se katseta se kasuta se k rrash u täh sta se ja

teabe ahetuse nõu e t ng use n ng k r ” ja EVS 8 -6: „Eh t se tu e hutus. Osa 6:

„ u etõrje ee arustus“. H netesse a ga a a aut aatne tu ekustutuss steem, juhul kui

puudub võimalus välise kustutusveega varustamiseks. Täpne tuletõrje veevarustuse

lahendada iga hoone edasise projekteerimise käigus.

4 Tehnovõrkude lahendus

4.1 Elektrivarustus

Planeeringuala elektrivarustus on kavandatud olemasolevast elektrienergia liitumiskilbist.

Planeeringu joonisel DP3 „Põhijoonis tehn õrku ega“ on esitatud liitumiskilbi asukoht koos

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 15

olemasoleva ja planeeritava maakaabelliiniga. Liitumiskilp peab alati olema vabalt

teenindatav. Krundisisesed elektripaigaldised alates liitumiskilbist lahendada hoonete

projekteerimise koosseisus elektrivarustuse projektiga.

4.2 Sidevarustus

Sidevarustus (telefoni- ja internetiühendus) planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu.

4.3 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeritava kinnistu veevarustus lahendatakse olemasoleva puurkaevu baasil. Puurkaev on registreeritud koodiga PRK0066525 ja hooldusalaga 10 m. Puurkaevust kavandatakse veevõtt ühe pere tarbeks. Kui lisanduvad puhkemajad, erinevate ürituste korraldamine jms on veetarbimine tõenäoliselt mõnevõrra suurem, kuid jääb eeldatavalt alla 10 m3 ööpäevas. Lavendlipõllu rajamisega kaasneb eeldatavalt mõnevõrra suurem veetarve taimede istutamise ajal, aga kuna lavendlitaimed liigniiskust ei talu, siis ei kaasne põllu edaspidise hooldamisega olulisel määral vee kasutamist kastmisveeks ning seetõttu ei kaasne ka märkimisväärset põhjavee taseme langust. Veetrasside paigutus lahendatakse hoonete ehitusprojektide koosseisus. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks

loetakse alasid, mille pinnakate on 2–10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5

m/h, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga

0,0001–0,005 m/h ja alasid, mille pinnakate on 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht

filtratsiooni-mooduliga 1–5 meetrit ööpäevas. Planeeritava kinnistu reoveekanalisatsiooni

tarbeks on planeeringualale kavandatud bioloogiline omapuhasti koos imbväljakuga (kuja 10

m, heitvee pinnasesse immutamise piiranguga ala 60 m veehaardest). Alternatiivselt on

lubatud rajada kinniseid ja sertifitseeritud kogumismahuteid. Biopuhasti ja imbväljaku

rajamisel peab heitvee immutussügavus pinnases olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool

põhjavee kõrgeimat taset ning vähemalt 1,2 m aluspõhjakivimist. Detailplaneeringu

põhijoonisele (DP3) on märgitud omapuhasti kujad ja alad, kus heitvee immutamine

pinnasesse on piiratud. Kuna joogiveekaevu rajamise piiranguga ala 60 m imbväljakust ulatub

naaberkinnistutele (Paali ja Tooma-Jüri), on vajalik hoonete ehitusprojekti või omapuhasti

projekti koosseisus kinnistute omanike kooskõlastus

Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning puurkaevule esitatavatest nõuetest.

Konkreetse reoveekäitlussüsteemi tüüp/tehniline lahendus määratakse hoonete

ehitusprojektis. Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud/CE märgisega biopuhastit või

mahutit. Imbsüsteemi rajamisel eelistada hajutatud pinnasesse immutamist (pigem hajutatud

kiired, kui üks imbkaev või -tunnel). Biopuhasti imbsüsteem on toimiv alalise eluhoone puhul,

kuna biopuhasti efektiivse töö tagab üldjuhul ühtlane/pidev kasutus. Suvemaja või

ebaühtlase-hooajalise kasutuse korral eelistada pigem kogumismahutit.

Omapuhasti lõplik asukoht täpsustub hoonete või kanalisatsioonirajatiste projekti koosseisus.

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 16

Vastavalt „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale Muhu vallas“ tuleb omapuhasti projektile

lisada hüdrogeoloogilise uuringu tegemise õigust omava isiku poolt koostatud

eksperthinnang, mis omakorda sisaldab:

1. vastavat litsentsi omava spetsialisti poolt koostatud kinnistu geodeetilist alusplaani

maapinna kõrgusandmetega;

2. hinnangut kinnistu geoloogilise sobivuse kohta omapuhasti rajamiseks;

3. hinnangut põhjavee kaitstuse ja kõrguse kohta;

4. hinnangut omapuhasti parimale võimalikule asukohale (sh asukoht puur- ja

salvkaevude suhtes).

4.4 Sademevesi

Parkimisala ja hoonete katuste sademeveed juhtida krundi haljasalale. Sademeveed ei tohi

valguda hoone suunas ning keelatud on sademevete juhtimine naaberkinnistutele ja

juurdepääsuteedele. Vajadusel tuleb näha ette hoonete projekteerimisel maapinna tõstmine.

4.5 Soojavarustus

Hoonete küttesüsteemina kasutada lokaalset kütet, mille täpne liik selgub hoonete

projekteerimise koosseisus. Variandid on maa-, elektri-, vedel- või tahkeküte.

Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja hoonete katustele

paigaldatud päikesepaneele. Maaküttesüsteemide kasutamisel võib rajada ka vertikaalseid

soojuspuuraukusid. Seega on küttena lubatud kasutada üksnes looduslikke ja taastuvaid

energiaallikaid ning keelatud on kasutada loodust reostavaid küttematerjale (nt kivisüsi).

Käesolevad detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline.

Tehnovõrkude omavahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade

projektide koostamise käigus.

5 Reaalservituudid ja isiklikud kasutusõigused

Servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmise vajadus puudub.

6 Planeeringu elluviimise tegevuskava

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Hoonetele ning tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine ning ehitusloa

taotlemine/ehitusteatise esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.

2. Hoonete ehitus, juurdepääsuteede, parkimisala ja tehnovõrkude rajamine.

3. Hoonetele ning tehnovõrkudele kasutuslubade taotlemine/kasutusteatiste esitamine

vastavalt kehtivale ehitusseadustikule.

Osaühing DP Projektbüroo 05-22-DP

Saare maakond, Muhu vald, Liiva küla Mulgu katastriüksuse detailplaneering 17

7 Kruntide ehitusõigus

POS1 (Rukkisaadu): - Maksimaalne ehitisealune pind krundil: 800 m2; - Hoonete arv krundil: 71 hoonet - Hoonete maksimaalne planeeritav kõrgus maapinnast: elamu 9,0 m, abihoone 6,0; - Katastriüksuse sihtotstarve: elamumaa E 80%,

ärimaa Ä 20% - Krundi kasutamise sihtotstarve: üksikelamu maa EP 80%

väikeettevõtluse hoone ja – tootmise hoone maa ÄV 20%

1 Lisanduvad alla 20 m

2 suuruse ehitisealuse pinnaga ning alla 5 meetri kõrgused hooned juhul, kui hoonete

alune pind kokku ei ole suurem kui käesolevas detailplaneeringus lubatud.