Teade

1

Valmiera piirkonda Lode ja Ipiķi valda Lode tuulepargi ehitamise piiriülese keskkonnamõju hindamise (KMH) teemalise avaliku arutelu veebikoosolek

PROTOKOLL

Riias

Kaugkoosoleku toimumisaeg: 19. november 2024 kell 16.00. Koosolek toimus platvormil Microsoft Teams. Koosolekut juhatab: Kārlis Dreimanis, SIA Utilitas Wind esindaja

Koosolekul osalejad: Kaugteel osaleb koosolekul 70 osalejat (osalejate nimekiri on saadaval nõudmisel). Koosolekut protokollis: Elīza Gerda Kaņepa, SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment keskkonnaspetsialist

Kohtumise sisu: SIA Utilitas Wind esindaja Kārlis Dreimanis avab koosoleku ja tutvustab osalejaile koosoleku päevakorda, tehnilist teavet ja osalejate arutelusse panustamise võimalusi.

Päevakord:

1. Teave keskkonnamõju strateegilise hindamise korra kohta – SIA Metrum, Tālis Skuja.

2. Teave keskkonnamõju hindamise tulemuste ja piiriülese mõju kohta –SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment vanemkonsultant Evija Skrastiņa

3. Küsimused ja vastused, arutelu.

Tālis Skuja tutvustab Lode tuulepargi ruumilise planeeringu muutmise lokaalplaneeringut ja selle keskkonnaaruannet. Ettekanne on esitatud protokolli lisas.

Evija Skrastiņa tutvustab keskkonnamõju hindamist piiriüleses kontekstis ja selle peamisi tulemusi. Ettekanne on esitatud protokolli lisas.

Kārlis Dreimanis tutvustab arutelukorda ja kutsub üles küsimusi esitama.

Veiko Kuusik (koosoleku 1. osaleja) räägib, et Lätis kasutatakse müra mõõtmiseks vanu suuniseid ja tuleks kasutada uuemaid suuniseid, nagu nt Taanis ja Saksamaal. Mainitakse, et Saarde tuulepargi tuulegeneraatorite kohta esitasid ümbruskonna elanikud tervisekaebusi. Väljendab muret, et elanikkonnale avalduvat mõju tuleb arvesse võtta.

Kārlis Dreimanis vastab, et keskkonnamõju hinnangus on seda arvesse võetud.

2

Evija Skrastiņa selgitab, milliste õigusaktide kohaselt hinnati madalasagedusliku müra ja virvendusefekti mõju. Selgitab, et arvesse võetakse ka teiste riikide tavasid.

Veiko Kuusik (koosoleku 1. osaleja) lisab, et Taani näide siin ei kehti, sest nonde tuulegeneraatorite võimsus on väiksem.

Kārlis Dreimanis vastab, et nad on valmis Läti ja Taani näidete vahelisi tehnilisi erinevusi kuulama ja hindama ning kutsub koosolekul osalejaid üles konkreetseid näiteid saatma.

Veiko Kuusik (koosoleku 1. osaleja) lisab, et ühel tema tuttaval on tuulegeneraatorite müra tõttu terviseprobleemid.

Kārlis Dreimanis vastab, et märkus on ära kuulatud ja kirjalikku teavet on võimalik saata e-posti aadressile [email protected] ning otsitakse võimalikku lahendust.

Enn (koosoleku 2. osaleja) küsib, kas see projekt on seotud Eesti piiriülese tuulepargi arendamisega.

Kārlis Dreimanis vastab, et praegu kavandatavasse Lode tuuleparki on kavas tuulegeneraatorid paigaldada ainult Läti poolele, kuid tulevikus kaalutakse võimalust paigaldada need ka Eesti poolele.

Enn (koosoleku 2. osaleja) küsib, kes seda projekti rahastab? Läti, Eesti, Euroopa?

Kārlis Dreimanis vastab, et projekti rahastatakse nii eravahenditest kui ka Euroopa Komisjonilt taotletud piiriülese kaasrahastamise kaudu.

Enn (koosoleku 2. osaleja) küsib, miks ei ole Eesti poolel kohaliku elanikkonnaga arutelusid toimunud. Kas projekt kiidetakse heaks?

Kārlis Dreimanis vastab, et projekt on praegu planeerimisetapis ja et keskkonnamõju hindamise tegemise jätk näeb ette elanikega suhtlemist.

Olavi Israel (koosoleku 3. osaleja) küsib jututoa kaudu, kas keegi võiks lihtsustatult selgitada kogu ettevõtmise ärimudelit? Küsib, kas rahastamise sisuks on Euroopa virtuaalsetele klientidele börsil energia müümine või on eesmärk pakkuda naabruskonna elanikele elektrienergiat?

UMK (koosoleku 4. osaleja) küsib jututoa kaudu: tuulegeneraatorid paigaldatakse Läti territooriumile, kuid mõju avaldub Eesti elanikele ja küsib, et kuidas Läti selle Eesti elanikele kompenseerib?

SIA Utilitas Wind juhatuse liige Renārs Urbanovičs vastab, et toodetud elektrienergia müüakse Läti ja Eesti klientidele, aidates mõlemas riigis kaasa elektrihindade langusele. Lätis on õigusraamistikus sätestatud kohalikele kogukondadele suunatud

3

toetusmehhanism. Kuna Lode tuulepark häirib ka Eesti elanikke, kaalub SIA Utilitas Wind Eesti elanike toetusmehhanismi kohaldamist. See võiks olla sarnane Mulgi ja Saarde tuuleparkide omaga.

Mulgi vallavolikogu esimees Matti Ilisson (koosoleku 5. osaleja) kommenteerib, et tuulepargi turbiinid paigaldatakse Läti poolele, kuid valitsevate tuulte tõttu mõjutab see rohkem Eesti poolel elavaid inimesi. Mulgi puhul koostatakse praegu uut territoriaalplaneeringut ja eelmine seega enam ei kehti. Mulgi ei ole saanud mingit teavet tuulegeneraatorite kohta, mida SIA Utilitas Wind omavalitsuse territooriumil ehitada kavatseb. Mainib, et tutvus SIA Utilitas Wind veebisaidiga ja leidis sealt teavet, et rahastamisprotsess on juba heaks kiidetud ning Lätis ja Eestis on juba tuulegeneraatorite käivitamise kuupäevad kindlaks määratud. Kas ehitamisotsused tehti enne, kui avalikkust nendest kavandatud tegevustest teavitati? Mulgi omavalitsus esitas Lode pargi piiriülese keskkonnamõju hindamise raames oma arvamuse, et tuulepargid ei tohi elamutest ja ühiskondlikest hoonetest asuda lähemal kui 5 km. Omavalitsusele on teada mitu Läti elanikku, kes pöördusid tuulepargi asjus ametiasutuste poole, kuid ei ole saanud vastuseid. Omavalitsus soovib eelnevalt saadetud küsimustele vastused saada.

Kārlis Dreimanis vastab, et sai Eesti kliimaministeeriumilt küsimuste kokkuvõtted. Keskkonnamõju hindamise protsessi teabe võib saata e-posti aadressil [email protected]. Selgitab, et järgitakse lähimast linnast turvalise 5 km kauguse põhimõtet, nagu on sätestatud omavalitsuse territoriaalse planeeringu seadustes, mis on praegu koostamisel.

Evija Skrastiņa lisab, et keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ajal hinnati omavalitsuse kommentaare ja leiti, et 5 km kauguse nõue elamutest ja avalikest hoonetest on põhjendamatu.

Matti Ilisson (koosoleku 5. osaleja) täiendab öeldut, et lähim hoone asub 1 km kaugusel, mitte 5 km kaugusel. Selgitab, et kui seda ei järgita, võidakse projektist keelduda.

Evija Skrastiņa vastab, et igasugune keeld peab olema põhjendatud ja õigusliku alusega.

Renārs Urbanovičs lisab, et vastavalt õigusaktidele peaks kaugus lähimast linnast olema 5 km – mitte lähimast asustatud hoonest. See seadusandlik nõue on täidetud.

Kert Lapima (koosoleku 6. osaleja) küsib, kui suur on hüvitis 1 km kaugusel elavatele elanikele, kes ei saa seal enam tuulepargi mõju põhjustatud terviseprobleemide tõttu elada? Kes vastutab, kui elanik ei saa tervislikel põhjustel enam selles majas elada? Saarde külas, mis asub juba valmis ehitatud tuulegeneraatoritest 2,8 km kaugusel, hakkavad elanikel terviseprobleemid tekkima.

Kārlis Dreimanis vastab, et projekti kavandamisel järgitakse kindlaksmääratud vahemaid, seetõttu tehakse nende mõjude väljaselgitamiseks mudeldamine. Kui

4

esineb olukordi, kus inimtervisele avaldub mõju ja see on põhjendatud ja seda saab tõestada, siis võetakse isiku elamistingimuste parandamise meetmeid.

Kert Lapima (koosoleku 6. osaleja) soovib saada garantiid, et see salvestatakse.

Kārlis Dreimanis vastab, et seda kajastatakse protokollis.

Olavi Israel (koosoleku 3. osaleja) selgitab, et sai osaliselt vastused oma varem esitatud küsimustele. Kesk-Euroopas lähtutakse kogukonna põhimõttest ja ekspordile pööratakse ka tähelepanu. Lisab, et ta ei toeta Eesti praegust energiapoliitikat ja ei toeta Lode tuulepargi rajamist. Soovib, et elektrienergia saaks lähemalasuv kogukond ning alles seejärel riik ja seejärel eksport. Selgitab, et ta on selle poliitika vastu ja et Mulgi vallas ei ole rangeid eeskirju tuulegeneraatorite ehitamise vastu. Osales koosolekul, kus selgitati, et eeskirjade kohaselt arvutatakse kaugus teistest naaberkinnistutest, võttes arvesse tuulegeneraatorite kõrgust ja tiibade läbimõõtu.

Kārlis Dreimanis vastab, et kommentaar on ära kuulatud.

Eveli (koosoleku 7. osaleja, Mulgi vallavolikogu liige) küsib, miks ei kajastu KMH-s väike-konnakotka pesad.

Evija Skrastiņa vastab, et kokku on väike-konnakotka pesi kuus ja neid käsitlev kogu teave on esitatud aruandes. Aruannet ajakohastatakse pesaga, mille kaitseala loodi käesoleva aasta juulis.

Eveli (koosoleku 7. osaleja) selgitab, et kättesaadav on dokument, kus on märgitud ainult üks väike-konnakotka pesa. Küsib, kus saab tutvuda kõige uuema aruandega?

Evija Skrastiņa vastab, et tuleb esitada dokumendi pealkiri.

Eveli (koosoleku 7. osaleja) viitab Eesti kliimaministeeriumi kirjale.

Evija Skrastiņa vastab, et seda dokumenti on raske kommenteerida, kuid Lode tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande täielik versioon on kättesaadav inglise keeles ja pesasid sisaldav kokkuvõte on ka eesti keeles.

Eveli (koosoleku 7. osaleja) selgitab, et Eesti kliimaministeerium on saatnud teavet Lode tuulepargi lähedalt leitud väike-konnakotka pesast.

Evija Skrastiņa vastab, et ta sai selle teabe Eesti kliimaministeeriumist kätte alles täna ja seda veel kommenteerida ei saa.

Kārlis Dreimanis vastab, et seda teavet võetakse arvesse ja vajaduse korral tehakse muudatusi või täiendusi. Korduvalt kutsub osalejaid üles esitama konkreetseid küsimusi.

5

Veiko Kuusik (koosoleku 1. osaleja) selgitab, et sai nüüd kätte kogu teabe, mida ta teada tahtis saada.

Mulgi vallavanem Dmitri Orav (koosoleku 8. osaleja) räägib, et ta on hämmingus, miks Saksamaal ja Taanis on lubatud müra piirnormid madalamad, kuid Lätis ja Eestis on need kõrgemad. Väljendab oma mõtteid selle kohta, mis võib müraarvutustes probleemiks olla ja selgitab, et müra piirmäärad peaksid olema madalamad nagu need on Saksamaal ja Taanis. Lisab, et Lode tuuleparki kavandatud tuulegeneraatorid on sama kõrged kui need, mis tavaliselt merele paigaldatakse. Küsib, kas oleks võimalik müraarvutused veelkord läbi vaadata, et mitte mõjutada lähemal elavate inimeste tervist.

Kārlis Dreimanis vastab, et see sõnum on ära kuulatud ja et Evija Skrastiņa annab arvutuste asjus vastuse.

Evija Skrastiņa vastab, et keskkonnamõju hinnangus hinnati vastavust päevase ja öise mürataseme kehtivatele sihteesmärkidele. Arvutustes eeldati, et tuulepark töötab halvimal juhul kogu aasta läbi, arvestamata neid aegu, mil näiteks nahkhiirtele avalduva mõju vähendamiseks park seisatakse. Selgitab, milline on öine suurim müratase. Põhjendab, et need arvutused on aruandes kättesaadavad. KMHs ei hinnatud vastavust madalaimatele, kujuteldavatele ega soovitatavatele väärtustele. Kui mingil põhjusel on tuuleparkide puhul madalamate väärtuste kehtestamine õigustatud, tuleks konsulteerida kliimaministeeriumiga, et teha õigusloome muudatusettepanek.

Dmitri Orav (koosoleku 8. osaleja) vastab, et müratasemed tuleks uuesti läbi vaadata.

Evija Skrastiņa vastab, et hinnang põhineb õigusraamistikul.

Dmitri Orav (koosoleku 8. osaleja ) täiendab öeldut ohustatud linde käsitleva teabega.

Kārlis Dreimanis juhib tähelepanu jututoas tõstatatud küsimustele. Jututoas küsitakse, millist mudelit mürataseme mudeldamisel kasutatakse?

Evija Skrastiņa selgitab, et keskkonnamüra hindamisel kasutatakse IMMI-d ja madalsagedusliku müra hindamisel WindPro-d.

Dmitri Orav (koosoleku 8. osaleja) küsib, millist tehnoloogiat madalsagedusliku müra mõõtmiseks kasutati.

Evija Skrastiņa vastab, et hindamine tehti mudeldamise kaudu, kuna tegevus ei ole veel alanud.

6

Dmitri Orav (koosoleku 8. osaleja) ei ole nõus, et juba rajatud tuuleparkide läheduses ei ole müra olulist mõju inimeste tervisele avaldanud. Viitab varem näidatud esitlusele ja kahtleb selles sisalduvas teabes.

Kārlis Dreimanis esitab jututoa küsimuse, et kas on hinnatud Saarde valla olemasoleva 9 turbiini mõju?

Evija Skrastiņa vastab, et taustamüra seas neid turbiine arvesse ei võetud, sest tuuleparkide vaheline kaugus on piisavalt suur (üle 10 km) ja seetõttu ei ole müral kumulatiivne mõju.

Kārlis Dreimanis esitab jututoa küsimuse, et kas on teada minimaalne kaugus lähima hooneni ja kuidas toimub elanikele hüvitamine? Vastab, et juba mainitu kohaselt makstakse hüvitist. Lähim elamu on 900 m kaugusel.

Evija Skrastiņa vastab, et teave lähimate majade kauguse kohta lisatakse protokollile.

Kārlis Dreimanis esitab jututoa küsimuse, et milline on tuulegeneraatorite mõju kliimamuutustele?

Kārlis Dreimanis selgitab, et seda hinnati keskkonnamõju hindamise aruande kliimapeatükis.

Kert Lapima (koosoleku 6. osaleja) küsib, kas kaasati infrahelispetsialist. Kui ei ole, siis kuidas on võimalik vastavates kohtades ilma eksperdiarvamusteta müra mõju kindlaks määrata?

Evija Skrastiņa vastab, et keskkonnamõju hindamise aruande koostamisse kaasati müra hindamise ekspert.

Kert Lapima (koosoleku 6. osaleja) küsis, kui sageli sagedust mõõdeti?

Evija Skrastiņa vastab, et sagedust mudeldati, mitte ei mõõdetud.

Kārlis Dreimanis tänab, et jututuppa on saadetud teistes riikides müra mõõtmise näited; neid hinnatakse ja kaalutakse.

Kārlis Dreimanis loeb ette UMK (koosoleku 4. osaleja) jututoa küsimuse, et milline on Lode kavandatava tuulepargi ja Saardes asuva tuulepargi vaheline kaugus?

Kārlis Dreimanis vastab, et kaugus on u 12 km.

Veiko Kuusik (koosoleku 1. osaleja) küsib, miks Saarde lähimas tuulepargis mõõdeta mürataset?

Evija Skrastiņa vastab, et seda ei ole tehtud, sest Lode tuulepargis on kavandatud erinevate tehniliste näitajatega (näiteks masti kõrgus, rootori läbimõõt)

7

tuulepargimudel ja need parameetrid mõjutavad mürahinnangu tulemusi. Seetõttu ei oleks õige teha mõõtmisi Saarde pargis ja väita, et Lode pargi mõju on identne.

Veiko Kuusik (koosoleku 1. osaleja) selgitab, et mudeldamise korral ei ole andmed piisavalt tõesed.

Evija Skrastiņa vastab, et keskkonnamõju hindamise arvamus võib sisaldada käitamise ajal tehtavate müramõõtmiste nõuet, et saada kinnitus tegelikule olukorrale ja mudeldatud olukorra vastavusele. Tuulepargi käitaja peab tagama, et tegevus vastab kohaldatavatele piirväärtustele. Selgitab, et mudel võtab arvesse halvimat stsenaariumi. Lisab, et kui on põhjust kahelda, on vaja andmeid ja tõendeid, et need probleemid lahendada.

Kārlis Dreimanis loeb ette jututoa küsimuse, kas tuulepargi kavandatava Eesti osa asjus toimuvad veel avalikud arutelud.

Kārlis Dreimanis vastab, et kõigi Eestis kavandatavate tegevuste kohta koostatakse eraldi dokumendid ja toimuvad avalikud arutelud, tehakse keskkonnamõju hindamine ja kohaldatakse õigusraamistikku. Lisab, et Lätis asuva osa puhul on see ainus avalik arutelu ja selgitab, millised on pärast seda arutelu koostatavad dokumendid ja et need tehakse avalikult kättesaadavaks.

Kārlis Dreimanis tänab jututoas esitatud ettepanekute ja infoallikate eest.

Matti Ilisson (koosoleku 5. osaleja) väljendab umbusaldust mudeldamise teel müra kindlaksmääramise suhtes ning toob näite autode ja kütusekulu kohta.

Evija Skrastiņa vastab, et tootja lähtub oma otsuses mõõtmistulemustest, mitte väljamõeldud numbrist.

Mati Ilisson (koosoleku 5. osaleja) räägib sellest, et Lõuna-Eestisse on vaja uusi elanikke ja tööjõudu. Annab näite, kuidas tuulepargid mõjutavad ka inimasulaid ja noored ei taha nende lähedal elada.

Kārlis Dreimanis tänab arvamuse esitamise eest.

Matti Ilisson (koosoleku 5. osaleja) tänab vastuste eest ja soovib head õhtut.

Mulgi volikogu liige Kert Vallas (koosoleku 6. osaleja) küsib, millal toimub kohtumine Eesti poolel. Selgitab, et ta ei ole sellel kohtumisel saanud vastuseid mitmetele teda huvitanud küsimustele. Pakub, et läheb Mulgi valda, et anda elanikele vastused.

Kārlis Dreimanis tänab kommentaaride eest ja selgitab, et soovitab nimetatud koostöövormi tuulepargi Eesti osa kavandamisel.

Kert Vallas (koosoleku 6. osaleja) vastab, et Lode tuulepark avaldab mõju Eesti elanikkonnale, sest see asub väga piiri lähedal.

8

Kārlis Dreimanis vastab, et kommentaar on ära kuulatud.

Kert Lapima (koosoleku 6. osaleja) selgitab, et 8,5 km kaugusel elavatel inimestel on tekkinud terviseprobleeme, ja küsib, kuidas saavad inimesed selle tuulepargi puhul kehtestatud kaugusel üldse elada.

Kārlis Dreimanis vastab, et selle hindamiseks oleks vaja konkreetseid fakte.

Kert Lapimaa (koosoleku 6. osaleja) selgitab, et tal on tuuleparkide läheduses elades tekkinud terviseprobleemidest rääkinud inimeste dokumenteeritud ütlused.

Kārlis Dreimanis selgitab, et vaja on fakte, sest nimetatu on üldine.

Kert Lapimaa (koosoleku 6. osaleja) selgitab, et nende elanike põhjendustega kaebused on saadetud terviseametile.

Kārlis Dreimanis tänab ja ütleb, et seda võetakse arvesse.

Kert Lapimaa (koosoleku 6. osaleja) selgitab, et terviseamet lubas teha kordusuuringud.

Kārlis Dreimanis selgitab, et teave on ära kuulatud ja ootab pädeva asutuse teavet.

Kert Lapimaa (koosoleku 6. osaleja) lisab, et terviseamet on valmis selle teabe nõudmisel esitama.

Eveli (koosoleku 7. osaleja) lisab, et ta nõustub Kert Vallase ideega, et koosolek peaks toimuma Mulgi vallas, kuna mõned inimesed ei saanud tänasel koosolekul osaleda.

Kārlis Dreimanis tänab ja loeb ette UMK (koosoleku 4. osaleja) jututoa kommentaari – tunnelis tehtud tuuleturbiinide müra mõõtmise intervall ei vasta alati kohapealsetele mõõtmistele.

Kārlis Dreimanis REET JOOSING (koosoleku 10. osaleja) lisab, et ka tema nõustub Kert Vallasega, et on vaja kohtumist elanikega.

Kārlis Dreimanis tänab kohalviibijaid osalemise ja küsimuste eest.

Evija Skrastiņa küsib, kui kaua võtab aega protokolli kohta kommentaaride saamine.

Kārlis Dreimanis ütleb, et protokoll võib olla inglise või eesti keeles ning kui see tõlgitakse eesti keelde, palutakse Eesti Kliimaministeeriumil vastata kahe nädala jooksul pärast protokolli kättesaamist. Protokollile lisatakse saadetud küsimuste vastused.

Eesti Kliimaministeeriumi esindaja Lilli Tamm (koosoleku 10. osaleja) vastab, et küsimuste tekkimisel võivad elanikud need saata Eesti kliimaministeeriumile ja need lisatakse protokolli.

9

Evija Skrastiņa küsib, kas nädal on kommentaaride ja küsimuste saatmiseks piisav aeg.

Lilli Tamm (koosoleku 9. osaleja) vastab, et küsimused ja kommentaarid on oodatud nädala lõpuni. st kuni 22.11.2024 ja protokoll saadetakse välja 29.11.2024. Küsib elanikele vastuste andmise tähtaja kohta.

Kārlis Dreimanis loeb jututoast ette küsimuse, et kus asuvad tuuleparkide paigutust käsitlevad projekti .shp-failid?

Kārlis Dreimanis palub kirjutajal enne shp-de saatmist oma ees- ja perekonnanime nimetada ja põhjust selgitada.

Keskkonnaseire riikliku büroo (NRVB) keskkonnamõju hindamise osakonna juhataja Vineta Maskava selgitab, et ta soovib Eesti ministeeriumilt saada kuni 29.11.2024 elanike esitatud küsimusi. Küsib, kas nende küsimuste vastuseid saab koos protokolliga.

Lilli Tamm (koosoleku 9. osaleja) kinnitab, et SIA Utilitas Wind vastused tuleks esitada koos protokolliga.

Vineta Maskava küsib, millal täpselt peaks küsimuste vastused saatma?

Lilli Tamm (koosoleku 9. osaleja) vastab, et ta avaldas jututoas oma e-posti aadressi, kuhu tuleks saata kõik elanikke huvitavad küsimused.

Kārlis Dreimanis tänab kõiki kohalviibijaid ja lõpetab koosoleku.

Koosolek lõpetati: 19. november 2024 kell 18.33

Koosoleku moderaator Kārlis Dreimanis

Koosoleku protokolli koostas E. G. Kaņepa

Koosoleku protokoll koostati videokonverentsi ajal tehtud videosalvestuse põhjal.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

1

Lode tuulepargi ehitamine Valmiera piirkonna Lode ja Ipiku valda

Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avalikuks aruteluks

KOKKUVÕTE

Riia, juuli 2024

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

2

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................................... 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSKOHA ÜLDINE KIRJELDUS, ASUKOHA VALIKU PÕHJENDUS .................. 4

2.1. Kavandatav tegevuskoht ja seda ümbritseva piirkonna omadused ............................... 4

2.2. Kavandatava tegevuse vastavus ruumilisele planeeringule ........................................... 8

2.3. Tuuleolude kirjeldus ........................................................................................................ 8

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...................................................................................... 9 4. KESKKONNASEISUNDI KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 13

4.1. Müra .............................................................................................................................. 13

4.2. Varjutusefekt ................................................................................................................. 36

4.3. Bioloogiline mitmekesisus – taimed ja elupaigad, erikaitsealad .................................. 44

4.4. Bioloogiline mitmekesisus – nahkhiired ........................................................................ 50

4.5. Bioloogiline mitmekesisus – ornitofauna ...................................................................... 51

4.6. Maastik ja visuaalne mõju ............................................................................................. 59

4.7. Kultuuriloolised väärtused ............................................................................................ 67

4.8. Õhu kvaliteet ................................................................................................................. 69

4.10. Kliima ........................................................................................................................... 70

4.11. Geoloogia, hüdrogeoloogia (sealhulgas veevõtukohad) ja pinnaveevoolud .............. 71

4.12. Jäätmekäitlus ............................................................................................................... 73

4.13. Keskkonnariskid ja hädaolukorrad .............................................................................. 73

4.14. Sidesüsteemid ............................................................................................................. 76

4.15. Sotsiaalmajanduslikud aspektid .................................................................................. 78

4.16. Vibratsioon .................................................................................................................. 80

4.17. Elektromagnetväljade mõju ........................................................................................ 80

5. KAVANDATAVAT TEGEVUST PIIRAVAD ASJAOLUD JA LAHENDUSED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS ........................................................................................................................ 81 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ............................................................. 82 7. TINGIMUSED KAVANDATAVA TEGEVUSE EDASISEKS JÄRELEVALVEKS KESKKONNAMÕJU KONTEKSTIS ................................................................................................................................ 84 8. AVALIKKUSE KAASAMINE ........................................................................................................ 85 Lisa.

Maastikueksperdi arvamus

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

3

1. SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju hindamine (edaspidi: KMH) on koostatud kavandatava tegevuse jaoks, tuulepargi ja sellega seotud taristu ehitamiseks Valmiera piirkonna Lode ja Ipiku valdadesse. Tuuleparki on kavas rajada 19 uut suure võimsusega tuuleelektrijaama (edaspidi: TEJ), mille koguvõimsus võiks ulatuda 136 MW-ni. Kavandatava tegevuse algataja on SIA Utilitas Wind, registreerimisnumber 40203411869, registrijärgne asukoht: Malduguņu iela 2, Mārupe, LV- 2167.

18. augustil 2023 võeti vastu riigi keskkonnaseireameti otsus nr 5-02-1/21/2023 keskkonnamõju hindamise menetluse ja piiriülese keskkonnamõju hindamise menetluse rakendamise kohta ettevõtte SIA Utilitas Wind kavandatava tegevuse suhtes. Keskkonnamõju hindamise programm nr 5-03/15/2023 väljastati 14. septembril 2023 (lisatud aruandele 1. lisana).

Kavandatava tegevuse taotluse koostamise ajal riigi keskkonnaseireametile oli SIA Utilitas Wind määranud tuulepargi uuringuala, analüüsides erinevaid võimalikke jaamade asukohti ja piiravaid tegureid. Uuringuala on analüüsitud kavandatud TEJ ehitamise asukohana.

Arvestades tuuleenergia tootmise valdkonna kiiret arengut viimastel aastatel ja ajalist viivitust planeerimise ja tuulepargi ehitamise vahel, ei hinnata KMH käigus ühte konkreetset tuuleelektrijaama mudelit, vaid võrreldakse mitut TEJ mudelit, hinnates neid iseloomulikke parameetreid, mis on olulised kavandatava tegevuse keskkonnamõju seisukohast, nagu helivõimsus, rootori läbimõõt ja jaama kõrgus. Lõplik otsus konkreetse mudeli valiku kohta tehakse vahetult enne tehnilise projekteerimise algust, lähtudes KMH käigus määratletud käitamistingimustest ning TEJ ehitamise ja käitamisega seotud kuludest, sealhulgas potentsiaalse elektritootmise mahust pikemas perspektiivis.

KMH aruande on koostanud SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment riikliku keskkonnaseireameti välja antud programmi kohaselt, kaasates valdkonna eksperte. Aruandes esitatakse üksikasjalik teave kavandatava tegevuse, tuulepargi planeerimiskriteeriumide ja alternatiivsete lahenduste, samuti teave olemasoleva keskkonnaseisundi ja loodusväärtuste kohta kavandatava tegevuse territooriumil ja selle ümbruses. Riigi keskkonnaseireameti välja antud programmi tingimuste kohaselt antakse aruandes teavet eeldatavate mõjude kohta, tehakse ettepanekuid mõjude leevendamiseks või vältimiseks ning tuulepargi mõjude edasiseks seireks.

KMH aruande kokkuvõttes esitatakse kokkuvõtlikku teavet kavandatava tegevuse, selle asukoha ja eeldatava keskkonnamõju, sealhulgas tingimuste kohta tegevuse elluviimiseks.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

4

2. KAVANDATAVA TEGEVUSKOHA ÜLDINE KIRJELDUS, ASUKOHA VALIKU PÕHJENDUS

2.1. Kavandatav tegevuskoht ja seda ümbritseva piirkonna omadused

Lode tuulepark on kavas rajada Valmiera piirkonna põhjaossa, Lode valla territooriumile ning selle uuringuala piirneb Mulgi vallaga Viljandi maakonnas Eesti Vabariigis. Kavandatava tuulepargi uuringuala piirile lähim asula (küla) on Arakste, mis on umbes 0,3 km kaugusel. Eesti poolel on lähimad asulad Laatre, Saate ja Penuja. Eesti territooriumile kavandatava kaabelliini ehitamise kohta tehakse eraldi hindamine Eesti vabariigis kehtiva õigusraamistiku kohaselt.

Kavandatava tuulepargi läheduses Läti territooriumil asuvad järgmised teed, mida on kavas kasutada TEJ ehitamise ja käitamise ajal (vt ka joonis 1):

- kohalik riigitee V176 Sīļi – Eesti piir;

- kohalik riigitee V177 Ķoņi – Lode – Arakste;

- omavalitsuse tee Arakste – Bērzi;

- RAS-i „Läti riigimetsad" teed (Palejas ceļš ja Lapegļu stiga).

Eesti poolel asuvad lähimad teed, mida on samuti kavas kasutada TEJ ehitamise ja käitamise ajal:

- põhimaantee 6 Valga – Uulu;

- kõrvalmaantee 24201 Abja-Paluoja – Läti piir;

- kõrvalmaantee 24203 Veelikse – Laatre – Läti piir.

Kavandatava tegevuse piirkond asub Salaca jõe valgalas. Suurimad tuulepargi ehitusala läbivad vooluveekogud on Krūminupīte ja Veserupīte, mis on mõlemad riikliku tähtsusega ja mis on kavandatava tegevuse piirkonnas üldjuhul reguleeritud. Kavandatava tegevuse piirkond hõlmab nii maaparanduslikku põllumajandus- kui ka metsamaad. Kavandatav kaabelliin läbib Läti territooriumil riikliku tähtsusega Pestava veekogu.

Kavandatava tegevuse territoorium asub erikaitsealal – Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala neutraalses tsoonis1 ja kuulub piirkonda, kus tuuleelektrijaamade ehitamine on lubatud ilma kõrguspiiranguteta2, kuid kehtib piirang, et tuuleelektrijaamad peavad paiknema kuni 20 tuuleelektrijaamast koosnevates rühmades, minimeerides võimalikult suurel määral kõrvuti asuvate tuuleelektrijaamade vahelist kaugust. Tuulepargi uuringualal ei ole teisi kaitsealuseid loodusterritooriume, mikroreservaate ja nende puhvertsoone ega kaitsealuseid puid.

1 Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala seaduse (vastu võetud 11. detsembril 1997 muudatustega kuni 6. märtsini 2019) kohaselt on kehtestatud, et edendada biosfääri kaitseala territooriumil asuvate asulate tasakaalustatud ja kestlikku arengut 2 Ministrite kabineti määrus nr 303 "Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala individuaalsed kaitse ja kasutamise reeglid”

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

5

Lode tuulepargi uurimisala ei sisalda ühtegi saastunud või potentsiaalselt saastunud ala. See piirneb potentsiaalselt saastunud alaga – endise olmejäätmete prügilaga.

Kavandatava tegevuse lähiümbrus, TEJ ja sellega seotud taristu paigutus on näidatud joonistel 2 ja 3.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

6

Joonis 1. Kavandatava Lode tuulepargi asukoht

Legend

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa sēta koostatud digitaalset kaarti JS Baltija.

Uurimisala

Küla Eesti territooriumil

Kõrgepinge õhuliin

Riigitee

Omavalitsustee

Äritee

Küla

Vallapiir

Riigipiir

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

7

Joonis 2. Kavandatava tuulepargi paigutus, sellega seotud taristu ja ümbritseva piirkonna iseloomustus Lode vallas.

Legend

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa

sēta koostatud digitaalset kaarti JS Baltija.

Tuuleelektrijaam Planeeritud kaabli trass Juurdepääsutee

Ehitusala

Uurimisala Küla Eesti territooriumil Riikliku tähtsusega kultuurimälestis Potentsiaalselt saastunud ala

Maavarade leiukoht

Riikliku tähtsusega veekogu Riigitee Omavalitsustee

Äritee Põhja-Vidzeme biosfääri reservaadi piirkonnad, kus on lubatud kuni 30 m kõrgused TEJ-d Põhja-Vidzeme biosfääri reser- vaadi piirkonnad, kus on lubatud TEJ-d ilma kõrguspiiranguta Soine ala Maavarade leiukoha piiriala

Elamu / ühiskondlik hoone

Küla

Vallapiir

Piirkonna piir Riigipiir

Legend

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa

sēta koostatud digitaalset kaarti JS Baltija.

Tuuleelektrijaam

Planeeritud kaabli trass

Juurdepääsutee

Ehitusala Alajaam

Uurimisala Riikliku tähtsusega kultuurimälestis Potentsiaalselt saastunud ala

Maavarade leiukoht

Riikliku tähtsusega veekogu

Kõrgepinge õhuliin

Riigitee

Omavalitsustee

Äritee

Mikroreservaat

Mikroreservaadi kaitsevöönd Põhja-Vidzeme biosfääri reservaadi piirkonnad, kus on lubatud kuni 30 m kõrgused TEJ-d Põhja-Vidzeme biosfääri reser- vaadi piirkonnad, kus on lubatud TEJ-d ilma kõrguspiiranguta

Soine ala

Mahepõllumajandus

Elamu / ühiskondlik hoone

Küla Vallapiir Piirkonna piir Riigipiir

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

8

Joonis 3. Kavandatava tuulepargi paigutus, sellega seotud taristu ja ümbritseva piirkonna iseloomustus Ipiku vallas.

2.2. Kavandatava tegevuse vastavus ruumilisele planeeringule

Rūjiena piirkonna ruumilise planeeringu 2012–2024 kohaselt hõlmab tuulepargi uuringuala maaüksusi või nende osasid, mille kavandatud (lubatud) kasutusala on määratud metsa- ja põllumajandusmaana.

Valla planeeringu territooriumi kasutamise ja ehitamise eeskirjade kohaselt peavad vabalt seisvad seadmed, näiteks tuuleelektrijaamad, paiknema krundil nii, et kaugus krundi piirist ei oleks väiksem kui seadme maksimaalne kõrgus, ning üle 20 kW võimsusega tuuleelektrijaamu on lubatud paigutada nii tööstus- ja tehnorajatiste hoonestusaladele (R) ning kohaliku planeeringu koostamisel ka põllumajandusaladele. Seetõttu tuleb planeeritava Lode tuulepargi rajamiseks koostada kohalik planeering ning selle alale uued territooriumi kasutamise ja ehitamise eeskirjad, millega muudetakse lubatud maakasutustüüpi, et see võimaldaks tuuleelektrijaamade rajamist, tühistades ka tingimused, mis käsitlevad kindlaksmääratud kaugusi krundi piirini, või neid muutes.

2.3. Tuuleolude kirjeldus

Üks määrav tegur, millega arvestatakse tuulepargi ehitamiseks sobivate jaamamudelite valikul, on kavandatava tegevuse piirkonna tuuleolud. Tuuleolude analüüsi tulemused näitavad, et kavandatava tegevuse piirkond on sobilik VEJ rajamiseks, vastates rahvusvahelises standardis IEC 61400-1 „Tuuleturbiinid. 1. osa: Projekteerimisnõuded“ määratud III- ja S-klassile. III- ja S-klassi TEJ-d sobivad paigaldamiseks kohtadesse, kus keskmine tuule kiirus masti kõrgusel on vähemalt 6 m/s.

Enamik tuuleelektrijaamu alustavad tööd, kui tuule kiirus on 3 m/s, ja peatuvad, kui tuule kiirus hakkab ületama 20–26 m/s. Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse loodud mudeli ERA5 viimase 10 aasta andmetel on keskmine tuule kiirus kavandatud tegevuspiirkonnas 8,0 m/s. Olemasolevate andmete kohaselt ei tooda tuulepark elektrit keskmiselt 8% ajast, sest tuule kiirus on ebapiisav või liiga suur.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

9

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Planeerimisprotsessis määratud tuulepargi uuringuala hõlmab 45 maaüksust kogupindalaga 12,34 km2. Keskkonnamõju hindamise käigus kaaluti mitut võimalikku TEJ asukohta, võttes arvesse nii võimalikku keskkonnamõju kui ka majanduslikke aspekte. Ekspertide hinnangul on tuvastatud ehitamiseks kõige sobivamad alad. Kavandatav tuulepark hõlmab 19 uusima põlvkonna tuuleelektrijaama koguvõimsusega kuni 136 MW, ühe TEJ nimivõimsus on üle 6 MW. Arvutuste kohaselt (võttes arvesse tuule keskmist kiirust 10 aasta jooksul) võiks üks Lode tuuleparki paigaldatud TEJ toota kuni 31,2 GWh elektrienergiat aastas. 19 tuulepargi toodetud koguenergia maht võiks kõikuda 375–594 GWh vahel aastas3.

Tuleb märkida, et vaid väike osa uuringualast on vajalik TEJ-de ja nendega seotud rajatiste – alajaamade ja juurdepääsuteede – ehitamiseks. Ehituse ajal võib eespool nimetatud rajatiste ehitusplatsiga piirnevaid alasid ajutiselt kasutada tee või ehitusplatsi ehitamiseks ettenähtud alalt eemaldatud materjalide, näiteks mulla ja pinnase paigutamiseks. Arvestades, et mõni TEJ on kavas rajada metsaaladele, on vajalik nende alade raadamine.

Selleks et tagada TEJ-de toodetud elektrienergia edastamine ühisvõrku, on kavas ehitada uus alajaam Valmiera piirkonnas asuvasse Ipiku valda. Lode tuulepark ühendatakse kaabelliiniga Ipikust läände kavandatud alajaamaga, luues ühendusvõimaluse kolmanda, 330 kV Eesti-Läti elektriühendusega. Rajatav kaabelliin, mis ühendab pargi alajaamaga, algab TEJ L_06 juurest, kus see ületab umbes 250 m pärast Läti–Eesti piiri, ja jätkub mööda Eesti territooriumi umbes 3 km ulatuses. Seejärel jätkub kaabelliin Läti territooriumil piki piiri kuni kitsarööpmelise raudtee Ruhja – Ipiku – Pärnu muldkehani. See lõik on umbes 1,3 km pikk. Jõudes mikroreservaadini ML 3099, suundub see läände, läbib mikroreservaadi puhvertsooni ning jätkab umbes 5,2 km läbi metsa- ja põllumaade kuni alajaamani. Kaabli trassi paigutus on näidatud joonisel 3.

Selleks et tagada TEJ-de toodetud elektrienergia ülekandmine ühisvõrku, on kavas ehitada uus alajaam Valmiera piirkonda Ipiku valda – kruntidele katastritunnustega 96560030325 ja 96560030141.

Tegevuse algataja kavatseb rajada ainult kaabelliine ja Läti energiaseaduse artikli 21 sätete kohaselt paigutada need võimaluse korral maanteevööndi. Tabelis 1 on esitatud kokkuvõte TEJ-de võimalikest asukohtadest ning joonistel 2 ja 3 on näidatud TEJ-de ja nendega seotud taristu paigutus.

Eesti territooriumile kavandatava kaabelliini ehitamise kohta tehakse eraldi hindamine Eesti Vabariigis kehtiva õigusraamistiku kohaselt.

Tabel 1. Kavandatud asukohad TEJ ehitamiseks

3 Arvestamata tehnoloogilisi pause ja tootmismahu vähenemist, mis on seotud tehaste sunniviisilise peatamisega mõjude vähendamiseks

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

10

TEJ nr Katastrinumber Maaüksuse katastritunnus Kinnistu nimi

Lubatud kasutusviis ruumilise planeeringu kohaselt

L_01; L_02 96680010010 96680010010 Ķeizari metsamaa

L_03 96680010035 96680010035 Kalnurgas metsamaa, põllumajandusmaa

L_04 96680010036 96680010118 Bērzi põllumajandusmaa

L_05 96680020011 96680010078 Vēveri põllumajandusmaa

L_06; L_07 96680010001 96680010001 Rapas metsamaa,

põllumajandusmaa

L_08 96680030035 96680010041 Lucas põllumajandusmaa

L_09 96680010002 96680010043 Zīļi põllumajandusmaa

L_10 96680020077 96680010042 Pupuķi metsamaa, põllumajandusmaa

L_11 96680040021 96680010002 Mežāres metsamaa

L_12 96680010085 96680010085 Dūči metsamaa

L_13 96680010098 96680010098 Rauķupes 2 metsamaa

L_14 96680010003 96680010097 Ansētas metsamaa, põllumajandusmaa

L_15 96680010034 96680010034 Puigas - 1 metsamaa

L_16 või L_16A 96680010007 96680010006 Robežnieki metsamaa

L_17 või L_17A 96680010004 96680010004 Mežvidi metsamaa

L_18 96680010071 96680010071 Lapegļu mežs metsamaa

L_19 96680010075 96680010075 Akmeņgravas mežs metsamaa

Ministrite kabineti 30. aprilli 2013. aasta määruse nr 240 „Üldised territooriumi planeerimise, kasutamise ja ehitamise eeskirjad“ kohaselt ei ole tuuleelektrijaamade ehitamine lubatud lähemale kui 800 m elamutest ja ühiskondlikest hoonetest. Riigi kinnisvaraameti katastriinfosüsteemis oleva teabe kohaselt ei ole planeeritava Lode tuulepargi uuringualal elamuid ega ühiskondlikke hooneid.

Potentsiaalsed asukohad TEJ-de jaoks on soovituslikud, tuginedes praegu olemasolevale teabele, ja neid võib täpsustada kinnistu piirides. Sellisel juhul tuleks tehnilise projekti koostamise käigus tagada, et muudatused vastavad asukohta piiravatele kriteeriumidele, ei

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

11

mõjuta teadaolevaid loodusväärtusi, ning juhul, kui valitud lahendus erineb keskkonnamõju hindamise aruandes hinnatud lahendusest, tuleks uuesti hinnata mõju asukoha muutmisest sõltuvatele aspektidele, nagu varjutusefekti mõjuaja arvutused, mõjutatud hoonestatud alade kindlaksmääramine ja jaamade seiskamisrežiimide väljatöötamine.

Lode tuuleparki on kavas ehitada üks uusimatest suure võimsusega TEJ mudelitest, mida pakuvad tootjad Vestas, Siemens Gamesa või Nordex, kus ühe jaama nimivõimsus võib ulatuda 5,7–7,2 MW-ni. KMH käigus ei valitud ühte konkreetset TEJ mudelit, vaid võrreldi mitut TEJ mudelit, hinnates neid kui võimalikke tehnoloogilisi alternatiive ja analüüsides nende omadusi, mis on olulised kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks, nagu näiteks helivõimsus, rootori läbimõõt ja jaama kõrgus. Tabelis 2 on esitatud kokkuvõte TEJ-de mudelite kohta, kuid arvestades TEJ-de tehnoloogia kiiret arengut, ei välista tegevuse algataja, et tuuleparki võidakse paigaldada ka uuema põlvkonna TEJ-d, mis on samaväärsete või paremate omadustega.

Lõplik otsus konkreetse mudeli valiku kohta tehakse vahetult enne tehnilise projekteerimise algust, võttes arvesse KMH käigus määratud käitamistingimusi ning TEJ ehitamise ja käitamisega seotud kulusid, sealhulgas potentsiaalse elektritootmise mahtu pikemas perspektiivis.

Tabel 2. KMH käigus hinnatud TEJ-de mudelid

Tootja

Mudel Nimivõimsus (MW)

Kavandatud masti kõrgus

(m)

Rootori läbimõõt

(m)

Jaama kogukõr gus (m)

Tuulekiirus (m/s), mille juures jaama

töö:

käivitub peatub

Vestas V162-4.5 6,2 166 162 ≤ 247 3 24

Vestas V172-7.2 7,2 166 172 ≤ 252 3 25

Nordex N163-5.7 5,7 164 163 ≤ 246 3 26

Siemens Gamesa SG6.6-170 6,6 165 170 ≤ 250 3 26

KMH hindamise käigus analüüsiti, millist keskkonnamõju vähendamise tehnoloogiat on TEJ- de tootjad välja töötanud ja milliseid neist võiks vajaduse korral kasutada Lode tuulepargis. Kõiki KMH käigus hinnatud jaamu saab seadistada konkreetsetele töörežiimidele, et vähendada müraheidet, varjutust ja mõju nahkhiirtele (bat mode). Kõik TEJ-de tootjad pakuvad oma jaamadele seadmeid, et tuvastada jää teket ja vähendada selle mõju.

KMH aruandes esitatud teave tuulepargi ehituse kohta põhineb kavandatava tegevuse algataja esitatud teabel ja TEJ-de tootjate ehitustööde tehnilistes andmetes oleval teabel. Ehituse peamised etapid:

1. ehitusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine;

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

12

2. ehitustööd (ala ettevalmistamine, juurdepääsuteede ja platside rajamine, kuivendussüsteemide ümberkorraldamine, kommunikatsioonide rajamine, TEJ-de vundamentide rajamine, TEJ-de tarnimine, TEJ-de paigaldamine ja ala korrastamine);

3. tuulepargi kasutusele võtmine.

Tuulepargi täpne ehitusplaan töötatakse välja ehitusprojekti raames, kui on teada TEJ-de mudel ning ehitamiseks vajalike materjalide, seadmete ja masinate tarnimise logistika on kooskõlastatud. Pargi rajamiseks on kavandatud umbes 2 aastat.

Juurdepääs kavandatavale Lode tuulepargile ehitamise ja käitamise ajal on kavandatud kohalike riigiteede V176 Sīļi - Eesti piir ja V177 Ķoņi - Lode - Arakste, samuti omavalitsuse maantee Arakste - Bērzi ja RAS „Läti riigimetsad“ teede (Palejas ceļš ja Lapegļu stiga) kaudu (vt aruande joonis 3.5.2). Juurdepääs võiks toimuda ka Eesti poolel olevate teede ja muude isikute omandis olevate teede kaudu, mida praegu kasutatakse juurdepääsuks põllu- ja metsamaakinnistutele.

Ehitusprojekti koostamisel hinnatakse detailselt transporditeid ja töötatakse välja TEJ-de transpordiplaan. Plaanitakse, et TEJ-d võidaks tarnida nende tootmiskohast Paldiski sadamasse, kust need saaks mööda maanteed E67 või E263 tuua Valga-Uuluni ja sealt edasi kavandatud tuulepargi asukohta. Arvestades jaamade üldmõõtmeid, transporditakse neid osade kaupa suuremõõtmeliste veostena. KMH väljatöötaja esitatud teabe kohaselt uuritakse kolme marsruuti. Kõik marsruudid algavad Valga-Uulu (Eesti territoorium) maanteelt nr 6 ja tuuakse plaanitud tegevuse alani Arakste poolt, kusjuures muutub ainult marsruutide keskmine osa (vt aruande joonis 3.5.4). Turbiiniosade transporditeede vabastamiseks tehtavate tööde hindamisel leiti, et Eesti poolel on tööd seotud pigem madalamal asuvate elektriõhuliinide ümberpaigutamise või ajutise demonteerimisega ning olemasoleva teetaristu, näiteks laternate ja liiklusmärkide ajutise demonteerimisega.

Tuuleelektrijaamade tootjatelt saadud teabe kohaselt on TEJ kasutusiga 25 kuni 30 aastat. Hästi hooldatud elektrijaam võib olla ka pikema kasutuseaga, kui elektrijaama toodetud energia realiseerimisest saadav tulu kaalub üles hooldus- ja uuenduskulud. Teiste riikide kogemused näitavad, et tehnoloogia areng ja valdkonna poliitika võivad samuti mõjutada tuulepargi tegelikku kasutusiga. Kasutusea lõppedes tuulepargid demonteeritakse või ehitatakse ümber (repowering). Praegu ei ole võimalik ennustada, milliseid neist võimalustest kasutatakse tuulepargi kavandatud kasutusea lõpus.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

13

4. KESKKONNASEISUNDI KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

KMH aruandes esitatakse teave praeguse olukorra kohta ja analüüsitakse järgmisi TEJ ehitamise ja käitamise aspekte:

- müratase (sh müra erinevate sageduste analüüs) (aruande peatükk 4.1); - varjutus (aruande peatükk 4.2); - bioloogiline mitmekesisus – kaitsealad, taimed ja elupaigad, nahkhiired, ornitofauna,

kahepaiksed (aruande peatükid 4.3-4.7); - visuaalne mõju maastikule (aruande peatükk 4.8); - kultuuripärand (aruande peatükk 4.9); - õhukvaliteet (aruande peatükk 4.10); - kliima (aruande peatükk 4.11); - geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnaveevoolud (aruande peatükk 4.12); - jäätmekäitlus (aruande peatükk 4.13); - keskkonnariskid ja hädaolukorrad (aruande peatükk 4.14); - sidesüsteemid (aruande peatükk 4.15); - muud mõjud: elektromagnetvälja mõju ja vibratsioonitase (aruande peatükk 4.17); - sotsiaalmajanduslikud aspektid (peatükk 4.16).

Allpool on esitatud nimetatud keskkonnaaspektide lühikirjeldus (praegune olukord, peamised mõjud ja keskkonnamõju leevendamise meetmed). Täispikkuses hinnangud on esitatud keskkonnamõju hindamise aruande täisversioonis.

4.1. Müra

Välismüra

Selleks et teha kindlaks kõige suurema mürasaastepotentsiaaliga TEJ mudel, st tuvastada potentsiaalselt kõige ebasoodsam olukord, võrreldi omavahel keskkonnamõju hindamise käigus kõigi KMH raames hinnatud TEJ mudelite müratasemeid. Hindamise käigus jõuti järeldusele, et kõige suurem müratase tekiks 166 m kõrgusele masti paigaldatud standardlabadega Vestas V172 - 7.2 puhul, mistõttu on seda mudelit kasutatud Lode tuulepargi läheduses asuvate TEJ-de mürataseme hindamiseks.

Arvutuste tulemuste kohaselt vastab tuuleelektrijaama käitamine nii Lätis kui ka Eestis kehtestatud keskkonnamüra piirväärtustele. Seetõttu ei ole põhjust kehtestada piiranguid ühelegi KMH käigus hinnatud tehnoloogilisele alternatiivile. Mõnes kavandatava tuulepargi läheduses asuvas elamurajoonis võib aga tuulepargi müratase TEJ Vestas standardlabadega mudeli V172 - 7.2. MW paigaldamisel olla kõrgem kui Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud piirnormid TEJ-de müra kohta.

Joonisel 4 on esitatud KMH aruandes hinnatud TEJ mudelite müra võrdlus tegeliku tuule kiiruse kohta päevasel ajal. Üksikasjalik teave suurima arvutatud keskkonnamüra taseme kohta ja müra hajumise kaardid, millel on esitatud päevased ja õhtused müratasemed, on kokkuvõtlikult esitatud KMH aruande peatükis 4.1.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

14

* aerodünaamiliselt täiustatud tiivad

Joonis 4. KMH aruandes hinnatud TEJ mudelite tekitatud müra võrdlus, mis põhineb tegelikel tuulekiirustel ööpäevastel perioodidel.

Kuna alajaama tehniline lahendus määratakse kindlaks ehitusprojekti koostamise käigus ja kavandatava trafoalajaama müraheite omadused ei ole aruande koostamise ajal teada, on keskkonnamõju hindamise käigus arvutatud lubatud müratase alajaama piiril, kasutades andmeid elamupiirkondade kauguse kohta ja nende elamupiirkondade suhtes rakendatavat keskkonnamüra alumist piirmäära, mis on öösiti 45 dB(A). See ei tohi ületada 61 dB(A).

Kuigi praegu ei ole põhjust mõju vältimiseks või vähendamiseks kehtestada kohustuslikke meetmeid, on soovitatav, et kavandatava tuulepargi jaoks mõeldud TEJ mudeli valimisel võetaks arvesse TEJ-de mürataset, ning kui ei ole muid mõjusaid põhjusi valjema jaama valimiseks, tuleks valida ja paigaldada Lode tuuleparki võimalikult väikese müratasemega elektrijaamad. Vaiksemate jaamade valimine võimaldab lähimatele elamupiirkondadele avaldatava müra taset viia lähemale Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud müra piirväärtustele või nende piiresse.

Üksikasjalik teave arvutatud madalsagedusliku müra tasemete kohta on esitatud KMH aruande peatükis 4.1.

Välismüra – piiriülene mõju

Välismüra näitajad, nende rakendamise kord ja hindamismeetodid on kindlaks määratud Eesti Vabariigi keskkonnaministri 21. detsembri 2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ning mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 4. Eestis

4 Kättesaadav aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027

Päev Õhtu Öö

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

15

rakendatakse liiklus- ja tööstusmüra suhtes erinevaid müra piirväärtusi. Välismüra suhtes rakenduvad:

- müra piirväärtus – maksimaalne lubatud müratase, mille ületamisega kaasneb märkimisväärne keskkonnakahju ja mille ületamisel tuleb võtta asjakohased müra vähendamise meetmed – rakendatakse olemasoleva ehitusega alade suhtes;

- müra sihtväärtus – maksimaalne lubatud müratase uute hoonetega aladel – kehtib planeeritud elamutega alade kohta.

Nende määruste kohaselt tuleb keskkonnamüra piirväärtusi rakendada omavalitsuse ruumilise planeeringu peamiste maakasutustüüpide suhtes, võttes arvesse elamutega alasid. Olemasolevat teavet hinnates võib järeldada, et kavandatava tegevuse ümbruskonnas asuvad maakohtadesse rajatud üksiktalud ning ka munitsipaalomandis ei ole eraldi planeeritud elamualade rajamist.

Määruste kohaselt rakendatakse kavandatava tegevuse ümbruses elamurajoonide suhtes kehtestatud II kategooria tööstusmüra piirväärtust – haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused ning elamu- ja rohealad. Elamualade pindalad on määratud kindlaks Eesti Maa-ameti geoportaalis5 toodud topograafiliste andmete kohaselt.

Tabelis 3 on esitatud kokkuvõte tööstuslike müraallikate suhtes rakendatavate müra piirväärtuste kohta.

Tabel 3. Eestis rakendatavad müra piirväärtused – tööstuslike müraallikate müra

Ehitusala kasutamise funktsioon

Müra piirväärtused Müra sihtväärtused

LPäev

(dB(A))

Löö

(dB(A))

LPäev

(dB(A))

Löö

(dB(A))

II kategooria – haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused, elamualad, rohealad

60 45 50 40

Eesti Vabariigi keskkonnaministri 21. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ning mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt rakenduvad ehitustööde suhtes välismüra piirväärtused kell 21.00–07.00.

Arvestades seda, et algataja esitatud teabe kohaselt toimuvad ehitustööd peamiselt päevasel ajal, ei ole mürahinnangus kvantitatiivselt hinnatud ehitustööde mõju müratasemetele kavandatava tegevuse ümbruskonnas.

5 Kättesaadav aadressil: https://geoportaal.maaamet.ee/eng/Spatial-Data/Estonian-Topographic-Database- p305.html

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

16

Lätis ja Eestis kehtestatud välismüra piirväärtused kehtivad kõikide tööstusmüra allikate kohta, olenemata nende tegevuse iseloomust. Kuigi ka enamikus teistes Euroopa riikides kasutatakse sarnast põhimõtet, võib müra mõju rahvatervisele oleneda mitte ainult müra kvantitatiivsetest näitajatest, mürast detsibellides, vaid ka müraallika tüübist. Maailma Terviseorganisatsiooni suuniste järgi on TEJ-de müra piirväärtus 45 dB(A) Lööpäev6. Kuigi Maailma Terviseorganisatsiooni piirväärtused on soovitusliku iseloomuga, kasutati selle hinnangu koostamisel kavandatava tuulepargi mõju hindamisel ka soovituslikku piirväärtust.

Eesti keskkonnamüra hindamiseks kasutati järgmisi müraindikaatoreid.

- Päevane müratase – Lpäev, mis iseloomustab ebamugavustunnet päevasel ajal. See on A-korrektsiooniga pikaajaline keskmine müratase (dB(A)), mis iseloomustab aasta keskmist mürataset päevasel ajal. Määramisel võetakse arvesse kõiki päevi (ööpäeva osana) aasta jooksul.

- Öine müratase – Löö, mis iseloomustab mürast põhjustatud unehäireid. See on korrektsiooniga pikaajaline keskmine müratase (dB(A)), mille määramisel võetakse arvesse kõiki öid (ööpäeva osana) aasta jooksul.

- Ööpäevane müratase – Lööpäev, mis kirjeldab üldist keskkonnamürast põhjustatud ebamugavustunnet.

Määruse lisa 1 kohaselt arvestati mürataseme hindamisel ja modelleerimisel, et päeva pikkus on 16 tundi – alates kella 7.00 kuni 23.00 ja öö pikkus on 8 tundi – kell 23.00 kuni 7.00.

Müranäitajat hinnati 2 m kõrgusel maapinnast. Määruste kohaselt on keskkonnamüra piirmäärad kehtestatud aasta keskmiste müratasemete kohta.

Müraindikaatorite väärtused on kaartidel esitatud 5 dB(A) suuruste sammudena.

Eesti Vabariigi õigusaktides on kehtestatud müra piirmäärad, mida rakendatakse tööstuslikest allikatest lähtuva müra suhtes. KMH müra hindamise raames koguti teavet olemasolevate tööstusmüraallikate kohta, et hinnata võimalikku kumulatiivset mõju, ning leiti, et kavandatava tuulepargi läheduses ei ole tööstusmüraallikaid. Kõige olulisemad müraallikad ümbruskonnas on riigimaanteed, mille suhtes kehtivad keskkonnamüra piirnormid, mida rakendatakse liiklusmüra suhtes nii Läti Vabariigi kui ka Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Eespool öeldut silmas pidades ei hinnata liiklusmüra mürahindamises eraldi.

Lode tuulepargi ehitus on kavas lõpetada kahe aasta jooksul. Arvestades seda, et tuuleparki ehitatakse etapiviisi, võib tuulepargi ehitusega seotud müra iseloomustada kui katkendlikku müra. Kavandatava tegevuse algataja esitatud teabe kohaselt on selleks, et mitte häirida elanikkonda öösel, planeeritud teha ehitustöid kavandatava tegevuse piirkonnas peamiselt päevasel ja õhtusel ajal (täpne ehitustööde korralduse plaan lepitakse ehitusametiga kokku ehitusprojekti koostamise käigus). Kuigi suurem osa ehitustöödest kavatsetakse teha nii, et need öösel elanikke ei häiriks, on võimalik, et mõned tööd tehakse lühikese perioodi vältel ka

6 Kättesaadav aadressil: https://cdn.who.int/media/docs/default-source/who-compendium-on-health-and- environment/who_compendium_noise_01042022.pdf?sfvrsn=bc371498_3

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

17

öösel. Näiteks on TEJ paigaldamine võimalik ainult teatud tuuleoludega. Seega, kui TEJ paigaldamine ei ole päevasel ajal sobivate ilmaolude puudumise tõttu võimalik, võidakse seda teha öösel. Tuleb märkida, et öine ehitustööde tegemine on erandlik, mitte üldine praktika tuuleparkide ehitustööde korraldamisel. Eesti Vabariigi keskkonnaministri 21. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ning mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt rakenduvad ehitustööde suhtes välismüra piirmäärad kell 21.00–7.00. Arvestades seda, et algataja esitatud teabe kohaselt toimuvad ehitustööd peamiselt päevasel ajal, ei ole selles mürahinnangus kvantitatiivselt hinnatud ehitustööde mõju müratasemetele kavandatava tegevuse lähiümbruses.

Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse võimalikke tehnoloogilisi alternatiive – erinevaid TEJ mudeleid. Võttes arvesse, et tuulepargi projekteerimise alustamisel ja TEJ mudeli valimisel võib see erineda KMH aruandes hinnatud mudelist, on tehnoloogiliste alternatiivide puhul kavas hinnata halvimat võimalikku stsenaariumi, st kõige mürarikkamat jaama, kehtestades vajaduse korral heitkoguste piirmäärad, mis tagavad kavandatava tegevuse vastavuse õigusaktides sätestatud nõuetele, olenemata valitud TEJ mudelist. Kuigi kõik selles hinnangus analüüsitud TEJ-d pakuvad ka spetsiaalseid töörežiime, mis tagavad väiksemad müraheite väärtused, ei ole nende režiimide teostatavust keskkonnamüra kontekstis selles hinnangus hinnatud, kuna kõik tootjate pakutavad režiimid on seotud ka märkimisväärselt väiksema elektrijaama kasuteguriga.

Selleks et teha kindlaks kõige suurema mürasaastega TEJ mudel, st tuvastada potentsiaalselt kõige ebasoodsam olukord, võrreldi KMH käigus omavahel kõigi sellesse hindamisse kaasatud TEJ mudelite müratasemeid.

Erinevate TEJ mudelite mürataseme andmete võrdlus näitab nende sarnast omadust: kui suurenevad tuule kiirus ja TEJ elektritootmise potentsiaal, suureneb ka elektrijaama müratase, kuid kui elektrijaam saavutab oma nimivõimsuse, siis TEJ müratase enam ei suurene. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatud TEJ mudeli tekitatud kogu mürasaaste kogutud teabe põhjal tuule kiiruse kohta kavandatava tegevuse lähiümbruses on esitatud joonisel 4.

Arvutuste tulemuste kohaselt ei ületa standardlabadega TEJ mudeli Vestas V172 - 7,2 MW töötamisel tekitatav müratase üheski asukoha alternatiivis lähedalasuvates elamupiirkondades määruses nr 71 sätestatud keskkonnamüra piirmäärasid. Siiski on oodata, et mõnes kavandatava tuulepargi läheduses asuvas elamupiirkonnas võib müratase ületada Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatavaid piirväärtusi, mis on kehtestatud TEJ-de mürale. Tabelis 8 on esitatud kokkuvõte TEJ-de arvutatud suurimate müratasemete kohta. Joonistel 5–10 esitatud välismüra hajuvuskaartidel on kujutatud Eesti õigusaktide kohased müra väärtused.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

18

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa sēta koostatud digitaalset kaarti JS Baltija.

TEJ asukoht Elamud 2 km ala TEJ ümber Läti-Eesti piir Külad

Müratase Lpäev, dB(A)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

19

Joonis 5. TEJ Vestas V172 - 7.2. MW tekitatav müratase kavandatava tegevuse ala läheduses keskkonnamüra näitaja Lpäev korral (peamine alternatiiv Eesti õigusaktide kohaselt)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

20

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa sēta koostatud digitaalset kaarti JS Baltija.

TEJ asukoht Elamud 2 km ala TEJ ümber Läti-Eesti piir Külad

Müratase Löö, dB(A)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

21

Joonis 6. TEJ Vestas V172 - 7.2. MW tekitatav müratase kavandatava tegevuse ala läheduses keskkonnamüra näitaja Löö korral (peamine alternatiiv Eesti õigusaktide kohaselt)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

22

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa sēta koostatud digitaalset kaarti JS Baltija.

TEJ asukoht Elamud 2 km ala TEJ ümber Läti-Eesti piir Külad

Müratase Lööpäev, dB(A)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

23

Joonis 7. TEJ Vestas V172 - 7.2. MW tekitatav müratase kavandatava tegevuse ala läheduses keskkonnamüra näitaja Lööpäev korral (peamine alternatiiv Eesti õigusaktide kohaselt)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

24

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa sēta koostatud digitaalset kaarti JS Baltija.

TEJ asukoht Elamud 2 km ala TEJ ümber Läti-Eesti piir Külad

Müratase Lpäev, dB(A)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

25

Joonis 8. TEJ Vestas V172 - 7.2. MW tekitatav müratase kavandatava tegevuse ala läheduses keskkonnamüra näitaja Lpäev korral (TEJ 16A ja 17A-ga Eesti õigusaktide kohaselt)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

26

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa sēta koostatud digitaalset kaarti JS Baltija.

TEJ asukoht Elamud 2 km ala TEJ ümber Läti-Eesti piir Külad

Müratase Löö, dB(A)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

27

Joonis 9. TEJ Vestas V172 - 7.2. MW tekitatav müratase kavandatava tegevuse ala läheduses keskkonnamüra näitaja Löö korral (koos TEJ 16A ja 17A-ga Eesti õigusaktide kohaselt)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

28

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa sēta koostatud digitaalset kaarti JS Baltija.

TEJ asukoht Elamud 2 km ala TEJ ümber Läti-Eesti piir Külad

Müratase Lööpäev, dB(A)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

29

Joonis 10. TEJ Vestas V172 - 7.2. MW tekitatav müratase kavandatava tegevuse ala läheduses keskkonnamüra näitaja Lööpäev korral (koos TEJ 16A ja 17A-ga Eesti õigusaktide kohaselt)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

30

Tabel 8. Standardlabadega Vestas V172-7.2 TEJ mudeli suurim arvutatud müratase elamurajoonides (Eesti territooriumil – arvutatud 2 m kõrgusel)

Elamu katastritunnus

Elamu katastritunnus Elamuala nimi AT – müratase ehituse alal F – müratase 2 m kaugusel fassaadist

Müratase, dB(A)

Müra piirväärtus TEJ tekitatav müra peamine alternatiiv

TEJ tekitatav müra koos 16A ja 17A-ga

Lpäev Löö Lpäev Löö Lööpäev Lpäev Löö Lööpäev

117000362 Järve (AT)

60 45

30 31 37 29 30 36

120536586 Kabaku (AT) 29 30 36 27 28 34

117000020 Kapteni (AT) 28 29 35 27 28 34

117000469 Kase (AT) 33 34 40 33 34 40

117000021 Kaupluse (AT) 29 29 36 37 28 34

117007323 Keskla (AT) 31 32 38 32 33 39

117000845 Kivioja (AT) 30 31 37 29 30 36

117000042 Leisi (AT) 30 31 37 30 31 37

112027098 Lillemaa (AT) 40 40 47 38 39 45

117000168 Matti (AT) 29 30 36 29 30 36

117000611 Merevahi (AT) 34 35 41 35 35 42

117000540 Mitimaja (AT) 33 33 40 33 34 40

117000220 Nahksepa (AT) 30 31 37 31 32 38

117006444 Pilvemäe (AT) 32 32 39 32 33 39

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi ehitamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte piiriülese mõju kontekstis

Versioon avalikuks aruteluks

31

Elamu katastritunnus

Elamu katastritunnus Elamuala nimi AT – müratase ehituse alal F – müratase 2 m kaugusel fassaadist

Müratase, dB(A)

Müra piirväärtus TEJ tekitatav müra peamine alternatiiv

TEJ tekitatav müra koos 16A ja 17A-ga

Lpäev Löö Lpäev Löö Lööpäev Lpäev Löö Lööpäev

117006486 Puka (AT) 30 31 37 30 31 37

117000419 Puusepa (AT) 31 31 38 32 32 38

117000145 Roosimäe (AT) 31 31 38 30 31 37

117000295 Rulli (AT) 32 33 39 33 33 40

120599962 Ruuna (AT) 32 33 39 33 33 40

117000880 Tammiku (AT) 32 32 39 32 33 39

120535522 Ületee (AT) 31 32 38 32 33 39

117000518 Uue-Kogra (AT) 28 29 35 27 28 34

117000150 Uus-Liiva (AT) 29 30 36 29 30 36

112031439 Vesiveski (AT) 31 32 38 30 31 37

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

32

Madalsageduslik müra

Madalsageduslikud helid levivad kaugemale kui kõrgsageduslikud helid, mis tuleneb atmosfääri helilaineid summutavast mõjust. Kuigi Lätis ja Eestis puuduvad õigusaktid, millega kehtestatakse konkreetsed madalsagedusliku müra piirväärtused ja hindamiskord, on hinnangu andmisel tuginetud Taanis kehtivatele piirväärtustele, mis kehtivad tüüpiliste elamute kohta.

Madalsagedusliku müra tasemed arvutati kokku 47 elamule, mis asuvad 2 km raadiuses potentsiaalsetest TEJ rajamise kohtadest, sealhulgas Eestis asuvatest elamutest. Arvutuste tulemuste kohaselt ei põhjusta keskkonnamõju hindamise käigus hinnatud TEJ mudelite kasutamine 20 dB(A) piirväärtuse ületamist tuulepargi läheduses asuvates elamutes.

Teave tuuleelektrijaamadest tuleneva madalsagedusliku müra taseme kohta tuulepargi läheduses asuvate elamute juures on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 9 peamise alternatiivi kohta ja tabelis 10 alternatiivi kohta, mis hõlmab TEJ 16A ja 17A ehitamist.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

33

Tabel 9. TEJ tekitatud madalsagedusliku müra tase (dB(A)) elamutes tuulepargi läheduses Eesti territooriumil

Ehituse katastritunn us

Nimi Vestas V172 - 7.2 (ST)

Vestas V172 - 7.2 (STE)

Vestas V162 - 6.2 (ST)

Vestas V162 - 6.2 (STE)

Siemens Gamesa SG170-6.6 (ST)

Nordex N163 - 5.7 (ST)

Nordex N163 - 5.7 (STE)

6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s

120536586 Kabaku 10,8 10,7 9,7 10,1 7,4 7,8 6,1 6,3 6,6 6,9 8,9 9,6 8,3 9,0

117000020 Kapteni 10,1 10,1 9,1 9,4 6,7 7,1 5,4 5,7 5,9 6,3 8,3 8,9 7,6 8,3

117000469 Kase 13,5 13,4 12,4 12,8 10,1 10,5 8,8 9,0 9,3 9,5 11,6 12,2 10,9 11,6

117000021 Kaupluse 10,4 10,3 9,4 9,7 7,0 7,4 5,7 6,0 6,2 6,5 8,5 9,2 7,9 8,6

117007323 Keskla 12,9 12,8 11,8 12,2 9,5 9,9 8,2 8,4 8,7 9,0 11,0 11,6 10,3 11,0

117000845 Kivioja 11,0 10,9 9,9 10,3 7,6 8,0 6,3 6,5 6,8 7,1 9,1 9,8 8,4 9,2

117000042 Leisi 11,9 11,8 10,8 11,2 8,5 8,9 7,2 7,4 7,7 8,0 10,0 10,7 9,3 10,1

112027098 Lillemaa 17,1 17,1 16,0 16,4 13,7 14,1 12,4 12,6 12,8 13,0 15,1 15,7 14,4 15,1

117000168 Matti 12,3 12,3 11,3 11,7 9,0 9,3 7,7 7,9 8,1 8,4 10,5 11,1 9,8 10,5

117000611 Merevahi 13,7 13,7 12,6 13 10,3 10,7 9,0 9,3 9,5 9,8 11,8 12,4 11,1 11,8

117000540 Mitimaja 13,4 13,3 12,3 12,7 10,0 10,4 8,7 8,9 9,2 9,4 11,5 12,1 10,8 11,5

117000220 Nahksepa 12,4 12,4 11,4 11,7 9,0 9,4 7,7 8 8,2 8,5 10,5 11,2 9,9 10,6

117006444 Pilvemäe 12,9 12,9 11,9 12,2 9,6 9,9 8,2 8,5 8,7 9,0 11,0 11,7 10,4 11,1

117006486 Puka 11,9 11,8 10,8 11,2 8,5 8,9 7,2 7,4 7,7 8,0 10,0 10,7 9,4 10,1

117000419 Puusepa 12,7 12,7 11,6 12 9,3 9,7 8,0 8,2 8,5 8,8 10,8 11,5 10,1 10,9

117000145 Roosimäe 11,8 11,7 10,7 11,1 8,4 8,8 7,1 7,3 7,6 7,9 9,9 10,6 9,2 10

117000295 Rulli 13,0 12,9 11,9 12,3 9,6 10,0 8,3 8,5 8,8 9,1 11,1 11,7 10,4 11,1

120599962 Ruuna 13,4 13,3 12,3 12,7 10,0 10,4 8,7 8,9 9,2 9,4 11,5 12,1 10,8 11,5

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

34

Ehituse katastritunn us

Nimi Vestas V172 - 7.2 (ST)

Vestas V172 - 7.2 (STE)

Vestas V162 - 6.2 (ST)

Vestas V162 - 6.2 (STE)

Siemens Gamesa SG170-6.6 (ST)

Nordex N163 - 5.7 (ST)

Nordex N163 - 5.7 (STE)

6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s

117000880 Tammiku 12,9 12,9 11,8 12,2 9,5 9,9 8,2 8,5 8,7 9,0 11,0 11,7 10,3 11,1

120535522 Ületee 12,9 12,9 11,9 12,3 9,6 10 8,3 8,5 8,7 9,0 11,0 11,7 10,4 11,1

117000518 Uue- Kogra 10,2 10,2 9,2 9,6 6,9 7,2 5,6 5,8 6,1 6,4 8,4 9,1 7,7 8,5

117000150 Uus-Liiva 12,4 12,3 11,3 11,7 9,0 9,4 7,7 7,9 8,2 8,5 10,5 11,2 9,8 10,6

112031439 Vesiveski 11,3 11,3 10,3 10,6 8,0 8,3 6,7 6,9 7,1 7,4 9,4 10,1 8,8 9,5

Tabel 10. TEJ põhjustatud madalsagedusliku müra tase (dB(A)) tuulepargi läheduses asuvates elamutes Eesti territooriumil TEJ 16A ja 17A puhul

Ehituse katastritunn us

Nimi Vestas V172 - 7.2 (ST)

Vestas V172 - 7.2 (STE)

Vestas V162 - 6.2 (ST)

Vestas V162 - 6.2 (STE)

Siemens Gamesa SG170-6.6 (ST)

Nordex N163 - 5.7 (ST)

Nordex N163 - 5.7 (STE)

6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s

117000362 Järve 10,6 10,6 9,6 10,0 7,3 7,7 6,0 6,2 6,5 6,8 8,8 9,5 8,1 8,8

120536586 Kabaku 10,5 10,5 9,5 9,8 7,1 7,5 5,9 6,1 6,3 6,7 8,7 9,3 8,0 8,7

117000020 Kapteni 9,9 9,8 8,8 9,2 6,5 6,9 5,2 5,4 5,7 6,0 8,0 8,7 7,4 8,1

117000021 Kaupluse 10,1 10,1 9,1 9,5 6,8 7,2 5,5 5,7 6,0 6,3 8,3 9,0 7,7 8,4

117007323 Keskla 13,1 13,0 12,0 12,4 9,7 10,1 8,4 8,6 8,9 9,2 11,2 11,8 10,5 11,2

117000845 Kivioja 10,7 10,7 9,7 10,1 7,4 7,7 6,1 6,3 6,5 6,8 8,9 9,5 8,2 8,9

117000042 Leisi 11,8 11,8 10,8 11,2 8,5 8,9 7,2 7,4 7,7 8 10,0 10,7 9,3 10,0

112027098 Lillemaa 16,2 16,1 15,1 15,4 12,8 13,2 11,5 11,7 11,9 12,1 14,2 14,8 13,5 14,2

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

35

Ehituse katastritunn us

Nimi Vestas V172 - 7.2 (ST)

Vestas V172 - 7.2 (STE)

Vestas V162 - 6.2 (ST)

Vestas V162 - 6.2 (STE)

Siemens Gamesa SG170-6.6 (ST)

Nordex N163 - 5.7 (ST)

Nordex N163 - 5.7 (STE)

6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s 6 m/s 8 m/s

117000168 Matti 12,3 12,3 11,2 11,6 8,9 9,3 7,6 7,8 8,1 8,4 10,4 11,1 9,8 10,5

117000611 Merevahi 14,0 13,9 12,9 13,3 10,6 11 9,3 9,5 9,7 10,0 12 12,7 11,4 12,1

117000540 Mitimaja 13,5 13,5 12,5 12,9 10,2 10,6 8,9 9,1 9,3 9,6 11,6 12,3 11,0 11,7

117000220 Nahksepa 12,6 12,6 11,6 11,9 9,3 9,6 8,0 8,2 8,4 8,7 10,7 11,4 10,1 10,8

117006444 Pilvemäe 13,1 13,1 12 12,4 9,7 10,1 8,4 8,6 8,9 9,2 11,2 11,9 10,5 11,2

117006486 Puka 11,9 11,8 10,8 11,2 8,5 8,9 7,2 7,4 7,7 8,0 10,0 10,7 9,3 10,1

117000419 Puusepa 12,9 12,9 11,9 12,2 9,6 9,9 8,2 8,5 8,7 9,0 11,0 11,7 10,4 11,1

117000145 Roosimäe 11,5 11,5 10,4 10,8 8,1 8,5 6,8 7,1 7,3 7,6 9,6 10,3 9,0 9,7

117000295 Rulli 13,1 13,1 12,1 12,5 9,8 10,2 8,5 8,7 8,9 9,2 11,2 11,9 10,6 11,3

120599962 Ruuna 13,3 13,3 12,3 12,6 10,0 10,3 8,7 8,9 9,1 9,4 11,4 12,1 10,8 11,5

117000880 Tammiku 13,1 13,0 12,0 12,4 9,7 10,1 8,4 8,6 8,9 9,2 11,2 11,8 10,5 11,2

120535522 Ületee 13,2 13,1 12,1 12,5 9,8 10,2 8,5 8,7 9,0 9,2 11,3 11,9 10,6 11,3

117000518 Uue-Kogra 10,0 9,9 9,0 9,3 6,6 7,0 5,3 5,6 5,8 6,2 8,2 8,8 7,5 8,2

117000150 Uus-Liiva 12,3 12,3 11,3 11,7 9,0 9,4 7,7 7,9 8,2 8,5 10,5 11,1 9,8 10,5

112031439 Vesiveski 11,1 11,1 10,1 10,4 7,7 8,1 6,4 6,7 6,9 7,2 9,2 9,9 8,6 9,3

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

36

Keskkonnamüra hindamisel jõuti järeldusele, et ei ole põhjust kehtestada piiranguid ühelegi KMH käigus hinnatud tehnoloogilisele alternatiivile, sest arvutuste tulemuste kohaselt vastab nende käitamine nii Lätis kui ka Eestis kehtestatud keskkonnamüra piirväärtustele. Mõnes kavandatava tuulepargi läheduses asuvas elamurajoonis võib TEJ Vestas standardlabadega mudeli V172 - 7.2. MW valimisel tuulepargi müratase olla kõrgem kui Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud piirväärtused TEJ-de tekitatud mürale. Rahvatervise kaitse seisukohast on parem tehnoloogiline alternatiiv valida selline jaama mudel, mille keskkonnamüra tase on madalam, mis viiks TEJ tekitatud müra mõju taseme lähemale Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud piirväärtustele või nende piiridesse.

Madalsagedusliku keskkonnamüra hindamisel jõuti järeldusele, et ei ole põhjust kehtestada piiranguid ühelegi KMH käigus hinnatud tehnoloogilisele alternatiivile, sest arvutuste tulemuste kohaselt ei ületataks nende kasutamise tulemusel läheduses asuvates elamutes 20 dB(a) piirväärtust. Rahvatervise kaitse seisukohalt peetakse madalama madalsagedusliku müra tasemega jaama mudeli valimist paremaks tehnoloogiliseks alternatiiviks.

Samuti tuleks rõhutada, et turul on saadaval ka selliseid TEJ mudeleid, mille müratase oleks madalam, ja et kavandatava tegevuse algataja võib vabalt valida ka selles aruandes hindamata jäänud TEJ mudeli. Sellisel juhul tuleb ehitusprojekti koostamise käigus tõendada, et valitud tehnoloogiline alternatiiv tagab, et madalsagedusliku müra tase elamutes ei ületa 20 dB(A) piirmäära.

4.2. Varjutusefekt

Üks olulisemaid mõjusid rahvatervisele, mida analüüsitakse, kui hinnatakse TEJ-de mõju rahvatervisele ja planeeritakse tuuleparkide rajamist, on TEJ-de põhjustatud varjutus. Varjutus (ingl shadow flickering) on tingitud rootori labade liikumisest, kui need varjavad perioodiliselt päikest ning tekitavad maapinnale ja eri objektidele liikuvaid varje.

Varjutus on märgatav ainult päikesepaistelistel ajal, kadudes pilves ilmaga.

Joonis 11. Varjutusefekti tsooni skemaatiline kujutamine

Tuuleparkide planeerimisel tuleks hinnata varjutuse mõju. Iirimaa elamumajanduse, kohalike omavalitsuste ja kultuuripärandi asutuse (Department of Housing, Local Government and

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

37

Heritage) väljatöötatud suuniste kohaselt7, kui turbiini ja vastuvõtja (nt elumaja) vaheline kaugus on suurem kui umbes 500 meetrit, on varjutusefekt tavaliselt täheldatav ainult päikesetõusu või -loojangu ajal, kui turbiini vari on kõige pikem. Kui vahekaugus on suurem kui 10 rootori läbimõõtu, on varjutuse tõenäosus väike.

Varjutusefekt mõjutab peamiselt siseruumides viibijaid. Selle põhjuseks on see, et päikesevalguse, mis piiratult ehk fookustatult jõuab maja aknasse ja valgustab ruumi, katkestab tuuleturbiini laba vari, tekitades n-ö diskoefekti. Õues tuleb valgus inimeseni palju vähem fookustatud allikast kui suletud ruumi aken, seega on varjutusefekt õues vähem häiriv. Seetõttu hinnatakse varjutusefekti mõju tavaliselt tuuleparkide läheduses asuvate elamute puhul.

TEJ-de põhjustatud varjutusefekti saab täpselt prognoosida, kasutades spetsiaalset programmi, mis arvutab varjutusefekti ajastust, võttes arvesse kasutusaega, tuulesuundi ja igakuise päikesepaiste tõenäosust. Vajaduse korral saab varjutusefekti piirata, peatades jaama automaatselt perioodidel, kui see võib mõnel alal varjutust põhjustada.

Lätis ja Eestis puuduvad praegu õigusaktid või suunised, mis sätestaksid, kuidas tuleks varjutuse mõju hinnata ja seda piirata. Teistes ELi riikides on varjutusega kokkupuute piirmäärad enamasti sätestatud pigem suunistes kui õigusaktides. Selle põhjuseks on see, et varjutuse mõju teadvustatakse ja see määratakse häirivaks, kuigi puuduvad teaduslikud tõendid varjutuse mõju kohta rahvatervisele.

Analüüsides teiste riikide TEJ-de ehitust ja mõju hindamist käsitlevaid regulatsioone, tehti kindlaks kõige sagedamini rakendatavad varjutuse mõju piirväärtused:

- mitte üle 30 varjutustunni aastas, mis on arvutatud halvima stsenaariumi meetodit kasutades;

- mitte üle 10 varjutustunni aastas, kui see arvutatakse realistliku stsenaariumi alusel (Saksamaal, Belgias ja Rootsis on soovitatav väärtus mitte üle 8 tunni aastas);

- mitte üle 30 minuti päevas mõlema hindamisstsenaariumi korral; - vältida varjutussagedust üle 3 Hz.

Varjutusefekti mõju arvutamise tulemused näitavad, et varjutusefekti mõjuaeg võib olenevalt TEJ mudeli alternatiivist realistliku stsenaariumi korral olla suurem Saksamaa suunistes esitatud piirväärtusest 8 h aastas kuni 9 elamupiirkonnas. Halvima stsenaariumi korral võib varjutusefekti mõjuaeg olla suurem teisest nimetatud piirväärtusest 30 h aastas kuni 11 elamupiirkonnas. Ühtlasi tuvastati, et varjutusefekti mõjuala kaardid on esitatud joonistel 12– 15. Iga TEJ mudeli varjutusefekti mõjuaeg elamupiirkondades on kokkuvõtlikult esitatud keskkonnamõju hindamise aruande 4. lisas.

Arvutuste tulemused näitavad, et olenemata valitud TEJ mudelist võib varjutusefekt põhjustada kavandatava tegevuskoha läheduses asuvates elamupiirkondades häiringuid, mis ületavad soovitatud piirmäärasid. Ainus tehniline lahendus varjutusefekti kestuse vähendamiseks on peatada varjutust põhjustavate jaamade töö perioodidel, kui need elamupiirkondades tõenäoliselt varjutust põhjustavad.

7 Wind Energy Development Guidelines for Planning Authorities, 2006. Kättesaadav aadressil: https://www.gov.ie/en/publication/f449e-wind-energy-development-guidelines-2006/

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

38

Varjutusefekt – piiriülene mõju

Varjutusefekti mõjuaeg on arvutatud, määrates Eesti elamupiirkonnad Eesti Maa-ameti geoportaalis8 toodud topograafiliste andmete alusel. Arvutusmudelis on vastuvõtjateks arvatud kõik elamud, mis asuvad kuni 3 km kaugusel kavandatavatest tuuleelektrijaamadest.

TEJ tekitatud varjutusefekti mõjuaeg oleneb mitmest tegurist:

- jaama kõrgus;

- rootori läbimõõt;

- tuuleolud (jaama töörežiim);

- päikese kõrgus horisondi kohal aasta ja ööpäeva arvestuses.

Mõju on hinnatud kõigi tabelis 2 loetletud TEJ mudelite (Siemens Gamesa SG170, Vestas V162, Vestas V170, Nordex N163) kohta, eeldades, et need ehitatakse halvima stsenaariumi meetodi kohaselt tabelis nimetatud kõrgeima olemasoleva mastiga. Praeguse hinnangu puhul hinnatakse varjutusefekti mõjuaega, kasutades teistes riikides rakendatavaid eespool kirjeldatud varjutusefekti piirväärtuseid, mis arvutatakse realistliku ajastsenaariumi alusel, kasutades väikseimat piirväärtust, st 8 tundi aastas.

Halvima stsenaariumi meetodi tulemuste kohaselt (eeldusel, et päike paistab pidevalt ja on alati risti pidevalt liikuvate rootorilabadega) võivad uuringuala äärsetest tuuleturbiinidest ligikaudu 1,5–2 km raadiuses asuvad elamupiirkonnad ületada eespool nimetatud suunisväärtusi (30 varjutustundi aastas). Eelnimetatust suuremate kauguste korral ei ole oodata varjutusefekti piirväärtuste ületamist. Vahemaa vähenedes suureneb aga iga saja meetriga võimalus ületada suunistes esitatud piirmäärasid.

Hinnates varjutusefekti mõju arvutamise tulemusi, siis halvima stsenaariumi meetodi korral jääb varjutuse mõjuaeg ühe TEJ kohta vahemikku 8–220 tundi aastas ja realistliku stsenaariumi meetodi korral jääb see vahemikku 30 min kuni 50 tundi aastas, olenevalt valitud jaamamudelist.

Maksimaalsed võimalikud varjutusefekti piirväärtuse ületamise ajad elamupiirkondades on koondatud tabelisse 11, kus on esitatud kõigi hinnatud TEJ mudelite maksimaalne varjutusefekti mõjuaeg. Tuleb märkida, et Nordex N163 varjutusefekti mõjuaeg elamupiirkondadele on väiksem kui teistel hinnatud TEJ mudelitel, samas kui hinnangu järgi suurim kumulatiivne varjutuse mõjuaeg aastas (kasutades realistliku ja halvima stsenaariumi meetodit) elamupiirkondadele võib tuleneda Siemens Gamesa SG170 ja Vestas V172 kasutamisest. Joonistel 12–15 on kujutatud varjutusefekti ajastuse arvutamise tulemused iga aruandes käsitletud TEJ mudeli puhul, mis on saadud halvima stsenaariumi arvutusmeetodit kasutades.

8 Kättesaadav aadressil: https://geoportaal.maaamet.ee/eng/Spatial-Data/Estonian-Topographic-Database- p305.html

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

39

Joonis 12. Varjutusefekti mõjualad, kasutades Siemens Gamesa SG170 jaama

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemiga LKS-92. Põhjana on kasutatud Läti ruumiandmete infoagentuuri topograafilist kaarti mõõtkavas 1 : 50 000.

Tuuleelektrijaamade paigutus

Legend

Varjutuse mõjuaeg (h/aastas)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

40

Joonis 13. Varjutusefekti mõjualad, kasutades Vestas V162 jaama

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemiga LKS-92. Põhjana on kasutatud Läti ruumiandmete infoagentuuri topograafilist kaarti mõõtkavas 1 : 50 000.

Tuuleelektrijaamade paigutus

Legend

Varjutuse mõjuaeg (h/aastas)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

41

Joonis 14. Varjutusefekti mõjualad, kasutades Vestas V172 jaama

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemiga LKS-92. Põhjana on kasutatud Läti ruumiandmete infoagentuuri topograafilist kaarti mõõtkavas 1 : 50 000.

Tuuleelektrijaamade paigutus

Legend

Varjutuse mõjuaeg (h/aastas)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

42

Joonis 15. Varjutusefekti mõjualad, kasutades Nordex N163 jaama

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemiga LKS-92. Põhjana on kasutatud Läti ruumiandmete infoagentuuri topograafilist kaarti mõõtkavas 1 : 50 000.

Tuuleelektrijaamade paigutus

Legend

Varjutuse mõjuaeg (h/aastas)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

43

Tabel 11. Elamupiirkonnad, kus Eesti territooriumil prognoositakse varjutusefekti mõjuaja piirväärtuste ületamist, näidates ära suurima võimaliku ületatud piirväärtuse

Elukoha nimi

Maksimaalne arvutatud varjutusefekti aeg (hh:mm)

Kõige halvema stsenaariumi meetod Realistliku stsenaariumi meetod

h/aastas h/päevas h/aastas Ruuna ≤ 31:34 ≤ 10:39 Lillemaa ≤ 55:18 ≤ 0:45 Sooaru-Ennu ≤36:08

Aruandes hinnati ka jaamade nr L_16 ja L_17 asukoha alternatiive: nr L_16A ja L_17A. Suurimad võimalikud ületatud varjutusefekti mõjuaja piirväärtused elamupiirkondades, hinnates kahe jaama asukoha alternatiivi, on kokkuvõtlikult esitatud tabelis 12, kus on esitatud maksimaalne varjutusefekti aeg kõigi hinnatud TEJ mudelite puhul.

Tabel 12. Elamupiirkonnad Eesti territooriumil, kus on asukoha alternatiivide L_16A ja L_17A rakendamise korral oodata varjutusefekti mõjuaja piirväärtuste ületamist, näidates ära suurima võimaliku ületatud väärtuse.

Elukoha nimi

Maksimaalne arvutatud varjutusefekti aeg (hh:mm)

Kõige halvema stsenaariumi meetod Realistliku stsenaariumi meetod

h aastas h/päevas h aastas

Ruuna ≤ 31:34 ≤ 10:39

Lillemaa ≤ 48:52 ≤ 0:45

Sooaru-Ennu ≤36:08

Varjutusefekti mõju arvutamise tulemused näitavad, et varjutusefekti mõjuaeg võib ületada Saksamaa suunistes olevat piirmäära 8 h aastas realistliku stsenaariumi puhul ning piirmäära 30 h aastas kõige halvema stsenaariumi arvutamisel kuni 3 elamupiirkonna puhul Eestis olenevalt TEJ mudeli alternatiivist.

Kõigi selle KMH raames hinnatud TEJ-de tootjad varustavad oma jaamad töörežiimidega, mis lülitavad TEJ-d teatud aegadel automaatselt välja. Neid saab seadistada nii teoreetilise kui ka tegeliku päikesepaistelise aja alusel. Teoreetilisel päikesepaistelisel ajal põhinev väljalülitusrežiim on tehnoloogiliselt kõige lihtsam lahendus ja selle rakendamine ei nõua lisaseadmeid. See lahendus hõlmab kindlate TEJ-de väljalülitamist perioodidel, millal nende töö võib teoreetiliselt põhjustada varjutust, olenemata sellest, kas nende peatamise ajal päike paistab.

See lahendus hõlmab kindlate TEJ-de väljalülitamist perioodidel, millal nende töö võib teoreetiliselt põhjustada varjutust, olenemata sellest, kas nende peatamise ajal päike paistab. Selle režiimi seadistamiseks kasutatakse kõige halvema stsenaariumi meetodit varjutuse ajalise mõju arvutamiseks. Tegelikul päikesepaistel põhinev väljalülitusrežiim on tehnoloogiliselt keerukam lahendus, mis hõlmab teatavate TEJ-de väljalülitamist ainult nende perioodidel, kui paistab päike ja nende tegevus võib põhjustada varjutust. Selle režiimi

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

44

kasutamiseks peavad tuulepargis olema seadmed, mis registreerivad päikesepaistelise aja. Kõik selle KMH käigus hinnatud TEJ-de tootjad pakuvad ka nende seadmete paigaldamist.

Kasutades mõnda eespool nimetatud režiimidest, on võimalik vähendada ja kõrvaldada TEJ varjutamise negatiivset mõju. Lode tuuleparki soovitatakse käitada nii, et TEJ varjutamise mõjuaeg elamutes ja avalikes kohtades ei ületaks järgmisi varjutamisefekti mõjuaja piirmäärasid:

- 30 varjutustundi aastas, kui need arvutatakse halvima stsenaariumi meetodi abil;

- 8 varjutustundi aastas, kui need arvutatakse realistliku stsenaariumi alusel;

- 30 minutit päevas mõlema hindamisstsenaariumi korral.

Praeguses etapis ei ole veel kindlaks määratud rajatavate TEJ-de mudelit ega mastide kõrgust ning nende asukoht võib projekteerimise käigus täpsustuda. Kui valitud lahendus erineb KMH aruandes hinnatud lahendustest, tuleks tuulepargi ehituse käigus arvutada ümber varjutusefekti mõjuaeg, määrates kindlaks mõjutatud elamupiirkonnad ja nähes ette sobiva jaamade töö seiskamise režiimi.

4.3. Bioloogiline mitmekesisus – taimed ja elupaigad, erikaitsealad

Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse kavandatud tuuleparkide, uute juurdepääsuteede, elektriülekande taristu ja trafoalajaama ehitamise mõju kaitstavatele loodusväärtustele. Teave Lode tuulepargi piirkonnas leiduvate haruldaste ja eriti kaitsealuste liikide asukohtade kohta on kokkuvõtlikult esitatud joonistel 16 ja 17.

Erikaitsealad

Uurimisala ja kavandatava tegevuse asukoht on eriliselt kaitstud loodusterritooriumil – Põhja- Vidzeme biosfääri kaitsealal, selle neutraalses tsoonis, mis on loodud selleks, et edendada biosfääri kaitseala asulate tasakaalustatud ja kestlikku arengut, välistamata majandustegevuse arengut.

Tegevust ei ole kavandatud riikliku või kohaliku tähtsusega looduskaitsealal (Natura 2000 alal).

Tegevuse elluviimine ei avalda ettenähtavat otsest või kaudset negatiivset mõju metsade või märgalade elupaikade kaitseks loodud erikaitsealadele või mikroreservaatidele. Kavandatava tegevuse elluviimine ei ohusta kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmist ega kaitsealade terviklikkust ei kohalikul ega piirkondlikul tasandil.

Põlispuud

Kavandatava tuulepargi piirkonnas ja selle läheduses on tuvastatud mitu põlispuud, samuti võimalikke põlispuid, mis vastavad looduskaitseameti määratud võimalike põlispuude kriteeriumitele9, ja loodusliku mitmekesisuse säilitamise seisukohalt olulisi puid. Eesti territooriumil ei ole kavandatava tuulepargi läheduses täheldatud ühtegi põlispuud.

9 puud, mis on saavutanud vähemalt 90% põlispuu mõõtmetest ministrite kabineti 16. märtsi 2010. aasta määruses nr 264 „Erikaitsealade kaitse ja kasutamise reeglid“ määratud kaitsealuste puude kriteeriumide kohaselt

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

45

Mikroreservaadid

Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole elupaikade või taimeliikide kaitseks moodustatud mikroreservaate.

Kaitstud taimeliigid ja elupaigad

ELi kaitsealuste sooelupaikade hulka kuuluvad 7110 Looduslikud rabad ja 7120 Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad. Kõige sagedamini leidub metsaelupaiku märgades kasvukohtades – 9080* Soo-lehtmetsad ja 91D0* Siirdesoo- ja rabametsad ning 7140 Siirde- ja õõtsiksood, kuid kaitsealuseid rohumaade elupaiku ei ole tuvastatud.

Kavandatud tegevuse läheduses Eestis, ligi 400–800 m kaugusel plaanitud TEJ-de asukohtadest, asub kaks Euroopa tähtsusega kaitsealust elupaika – soo-lehtmetsad ja 2,5 km idas Penuja jõe kaldal Euroopa tähtsusega kaitsealune elupaik Lamminiidud. Need loodusväärtused on kavandatud ehituskohtadest piisavalt kaugel ja neid ei mõjutata otseselt ega kaudselt.

Eestis on 400–800 meetri kaugusel kavandatavast tegevuskohast kolm Euroopa tähtsusega kaitsealust elupaika – metsad ja rohumaad – ning puuduvad erikaitsealuste või haruldaste taimede leiukohad.

Üldiselt võib järeldada, et kavandatav tegevus ei jäta negatiivset mõju ELi tähtsusega elupaikade kaitseolukorrale piirkondlikul või riiklikul tasandil.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

46

Joonis 16. Loodusväärtused Lode tuulepargi alal ja selle lähiümbruses Lode vallas

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa sēta koostatud digitaalset kaarti JS Baltija.

Erikaitseliste liikide leiukoht

Legend

Tuuleelektrijaam Planeeritud kaabli trass Juurdepääsutee Võimalikud transpordimarsruudid

ELi tähtsusega kaitstav elupaik

Anastrophyllum hellerianum

Arthonia leucopellea

Arthonia spadicea

Ceruchus chrysomelinus

Cladonia norvegica

Dactylorhiza baltica

Dactylorhiza fuchsii

Huperzia selago

Jamesoniella autumnalis

Lycopodium annotinum

Odontoschisma denudatum

Orobanche pallidiflora

Platanthera bifolia

Platanthera spp.

Looduslik väärtus

Kaitsealune puu

Orobanche pallidiflora (reticulata) leiuala

mets

soo

rohumaa

Riigipiir

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

47

Joonis 17. Loodusväärtused Lode tuulepargi alal ja selle lähiümbruses Ipiķi vallas

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa sēta koostatud digitaalset kaarti JS Baltija.

Erikaitseliste liikide leiukoht

Legend

Planeeritud kaabli trass

Võimalikud transpordimarsruudid

Alajaam

ELi tähtsusega kaitstav elupaik

Lycopodium annotinum

Platanthera chlorantha

Platanthera spp.

Looduslik väärtus

Tuvastatud pesa

mets soo

rohumaa

Mikroreservaat Mikroreservaadi puhvertsoon Riigipiir

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

48

Kavandatava tegevusega mõjutatavate alade ja seal esinevate loodusväärtuste hindamisel on kindlaks tehtud mõjud, mida on võimalik vältida erinevate meetmete abil, ning mõjud, mida ei ole võimalik vältida või mille vältimine on piiratud, kui kavandatav tegevus viiakse ellu plaanitud ulatuses.

Osa tuulepargi võimalikest mõjudest on juba välditud, kui tegevuse algataja muutis ehitusala ja juurdepääsuteede asukohta pärast seda, kui eksperdid olid esialgu hinnanud mõju liikidele ja elupaikadele.

Ettenähtud mõjude vähendamiseks ja kõrvaldamiseks soovitatakse meetmeid, mis ennetavad kaitstavate liikide elupaikade ja biotoopide pindala vähenemist, või meetmeid, mis kompenseerivad liigiesindajate hävitamist või elupaikade kaotamist juhtudel, kui mõju liikide metapopulatsioonidele on märkimisväärne.

Selleks et võimalikult vähendada mõju ohakasoomuka Orobanche pallidiflora elupaigale, tuleks TEJ L_01 kavandada nii, et mitte häirida tuvastatud leiuala. Ühtlasi on soovitatav rajada muldkeha ilma kuivenduskraavideta, et mitte mõjutada selle hüdroloogilist režiimi.

TEJ L_03 ja L_19 ehitamisel eelistada tehnilisi lahendusi, mis ümbritsevaid alasid vähem kuivatavad.

TEJ L_04 juurdepääsutee ja ehitusala paigutus kavandada nii, et mitte mõjutada potentsiaalselt kaitsealuseid puid.

TEJ L_08 juurdepääsulahenduste kavandamisel ei ole lubatud tee laiendamine, mis mõjutab 9010* ala. Ühtlasi tuleks juurdepääsutee ristmikud olemasoleva teega kavandada nii, et säiliksid teeäärsed tammed.

Masinate liikumine, materjalide paigutamine ja muud ehitusega seotud tegevus ei ole samuti lubatud kaitsealuste liikide leiukohtades, mis on märgitud aruande kaardimaterjalis.

Soovituslik on suurte langenud ja elus puude säilitamine ning TEJ ehitusalal ja uute juurdepääsuteede trassidel olevate suurte kivide (> 4 m3), millel kasvavad samblikud ja samblad, ümberpaigutamine sellisesse kohta, kus kavandatav tegevus neid ei mõjuta, säilitades võimaluse korral kivide asendi ilmakaarte suunas.

Arvestades, et oluline osa kaabelliinist on kavas rajada mööda endist raudteetammi, põllumajandusmaale ja mõnel lõigul teede punase liini piires või punase liinita teede trassi piires, ei ole kavandatud tegevuse raames kavandatud kaabelliinide rajamisega oodata negatiivseid mõjusid, välja arvatud juhul, kui kavandatud kaablitrassi asukoht ristub erikaitsealuste liikide leiupaikadega.

Lisateavet kavandatava meetme negatiivsete mõjude vähendamiseks võetavate leevendusmeetmete kohta vt aruande peatükist 4.3.5 ja tabelist 6.1.2.

Kui ehitusprojekti koostamise käigus täpsustatakse või muudetakse kavandatavate TEJ-de ehitusplatside, juurdepääsuteede või elektri ülekandevõrkude (kaablite) rajamise asukohti, tuleb hinnata uuesti nende võimalikku mõju erikaitsealadele ja kaitstavatele elupaikadele.

Bioloogiline mitmekesisus – piiriülene mõju taimedele, elupaikadele ja erikaitsealadele Eestis

Teave kavandatud tegevusala läheduses olevate erikaitsealade, mikroreservaatide, liikide ja elupaikade leiukohtade kohta Eestis on saadud EELISe andmebaasist (Eesti Looduse Infosüsteem).

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

49

Loodusväärtused Eesti territooriumil

Kavandatud tegevuse läheduses Eestis asub kolm Euroopa tähtsusega elupaika: metsa ja rohumaad. Kõige lähemal on Veelikse soo, mis vastab biotoobile 9080* Soostuvad ja soo- lehtmetsad. Osa sellest soost ulatub Lätti, kus selle nimi on Lucas purvs. Veelikse soo ja elupaik 9080* asuvad TEJ-st L_06 umbes 700 m lõuna pool, L_07-st umbes 700 m edelas, L_08-st umbes 400 m edelas, L_09-st umbes 800 m läänes ja L_10-st umbes 400 m läänes (vt joonis 18).

Lode valla ja Ipiķi valla vahel kulgev kaablitrass on kavandatud Penni ja Veelikse soode vahelisele märgalale. Pärast teed V173 jätkub see läbi metsamaade.

Euroopa kaitsealune elupaik 6430 Niiskuslembesed kõrgrohustud, mida tuntakse ka Purgla soo nime all, asub kavandatavast kaablitrassist umbes 600 m põhja pool Ruukli oja kaldal.

L_15-st umbes 2,5 km ida pool, Penuja jõe kaldal, asub Euroopa kaitsealune ala 6450 Lamminiidud.

Purgla soo ja tee 24203 vahele on märgitud üks oluline metsaelupaik „männi- ja männisegametsad“, mis asub kavandatud kaablitrassist ligikaudu 1,5 km põhjas.

Eesti territooriumil ei ole kavandatava tegevusala läheduses tuvastatud erikaitseliste või haruldaste taimede leiukohti ega põlispuid.

Joonis 18. ELi kaitsealused elupaigad Eestis

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa sēta koostatud digitaalset kaarti JS Baltija. Kasutatud EELISe andmeid ((Eesti looduse infosüsteem) 08.06.2024)

Legend

Tuuleelektrijaam

Planeeritud kaabli trass

Juurdepääsutee

Ehitusala

Alajaam

Uurimisala

ELi tähtsusega kaitstav elupaik

soo

mets

Riigipiir

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

50

Eeldatav mõju eriti kaitsealustele taimedele ja elupaikadele Eesti territooriumil

• Veelikse soo, mis vastab elupaigale 9080* Soostuvad ja soo-lehtmetsad, on kavandatud TEJ-st ja sellega seotud taristu ehituskohtadest eraldatud põllumajandusmaa ribaga. Otsene mõju soole puudub, kuna see asub kavandatud ehituskohtadest piisavalt kaugel. Kaudne mõju, mis võiks tuleneda soo hüdroloogilise režiimi muutustest, ei ole samuti võimalik, kuna ehitusplatsid on kuivenduskraavidega soost eraldatud ja soo asub madalamas kohas.

• Euroopa kaitstav elupaik 6430 Niiskuslembesed kõrgrohustud, mis on kaartidel märgitud ka kui Purgla soo, asub kavandatavast TEJ ehituskohast kaugel ja sellele mõju ei avaldata. Suhteliselt lähedale (600 m lõuna poole) on kavandatud kaablitrassi rajamine. Samas kaablitrass otseselt elupaika ei mõjuta ning ei saa ka kaudselt mõjutada elupaiga hüdroloogilist režiimi, kuna soo asub madalamas kohas.

• Euroopa kaitsealune elupaik 6450 Lamminiidud ja oluline metsaelupaik „männi- ja männisegametsad“ on kavandatavast ehituspiirkonnast piisavalt kaugel, et kavandatav arendus neile otsest ega kaudset mõju ei avaldaks.

4.4. Bioloogiline mitmekesisus – nahkhiired

Keskkonnamõju hindamise käigus tehti ala põhjalik uuring, kuna loodusandmete haldussüsteemis OZOLS olemasolev teave ja andmed kavandatavas tegevuskohas ja selle ümbruses esinevate nahkhiireliikide kohta hinnati eelmistel aastatel tehtud uuringute tulemuste põhjal ebapiisavaks. Selles on nahkhiiri loendatud ultraheliandurite abil, mis tuvastavad lendavaid nahkhiiri nende kajalokatsiooni kutsungite järgi.

Uurimisalal on registreeritud neli nahkhiireliiki: põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii, suurvidevlane Nyctalus noctula, hõbe-nahkhiir Vespertilio murinus, pruun-suurkõrv Plecotus auritus, samuti üks või mitu muud lendlast perekonnast Myotis, keda selles uuringus ei ole liigiti kindlaks tehtud.

Kõige sagedamini registreeritud liik on põhja-nahkhiir, keda peetakse väga aktiivseks hooajal (juuli ja augusti esimene pool) ja mõnes elupaigas (metsaserv). Siiski peetakse selle liigi üldist aktiivsust pargi alal kogu hooaja jooksul keskmiselt väikeseks. Taustal on täheldatud suurvidevlase tegevust. Mõlemat liiki ähvardab tuuleparkide tõttu suur suremusoht.

Eksperdi arvates oli üldine nahkhiirte aktiivsus uuringualal väike.

Tuuleparkide kõige olulisem mõju nahkhiirte populatsioonidele on nahkhiirte suremus tuuleparkide läheduses. Nagu lindude puhul, on selle suremuse peamised põhjused nahkhiirte kokkupõrked tuulegeneraatorite labadega või barotraumast tulenev surm, kui satutakse pöörleva laba taga oleva hõredama õhu ja vähendatud rõhuga piirkonda.

Planeeritava tuulepargi piirkonnas on liikide registreeritud aktiivsus väiksem kui muudes sama metoodikaga uuritud piirkondades, mis on tõenäoliselt tingitud metsa elupaikade halvenemisest ja teadlikust asukohavalikust, kus on vähe hooneid, mis sobivad nahkhiirte pesitsuspaikadeks. Võimalikud spontaansed nahkhiirte kogunemised toitumispaikades võivad suurendada muidu väikest kokkupõrkeohtu plaanitud rootoritega.

Suurim nahkhiirte suremuse oht on kavandatava tuulepargi korral juulist septembrini, st nahkhiirte hargnemise ja rände ajal. Suve esimesel poolel on nahkhiirte aktiivsus väike.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

51

Metsade ja muude puistute lähedusse kavandatud TEJ-de puhul on nahkhiirte kokkupõrke- /hukkumisoht potentsiaalselt suurem, samas kui avatud maastikule kavandatud TEJ-de korral on nende suremuse oht väiksem.

Alal ei ole võimalik kindlaks teha ühtegi konkreetset TEJ-d või kohta, kus potentsiaalne nahkhiirte suremuse oht oleks nii suur, et see keelaks nende ehitamise, kuid väike nahkhiirte suremus rootorite läheduses on tõenäoline, eriti rände ajal.

Üldiselt võib öelda, et kavandatav tuulepark, nagu ka kõik teised Lätti rajatud tuulepargid, avaldab mõju nahkhiirte populatsioonile. Ei ole tuvastatud ühtegi piiravat tegurit, mis takistaks nahkhiirte kaitse seisukohalt TEJ-de ja nende taristu ehitamist kavandatud aladele.

Kavandatava tuulepargi mõju nahkhiirte populatsioonidele saab leevendada järgmiste meetmetega.

- Tuulepargi rajamine uuritavale alale on lubatud, kui piiratakse nende turbiinide tööd, mis paigaldatakse 200 meetri kaugusele lähimast puistust või veekogust. Esialgu ei ole ulatuslikumad piirangud vajalikud, kuna piirkonnas on nahkhiirte aktiivsus olnud väga väike.

- Töö piiramiseks tuleb tagada tuulegeneraatorite automaatne väljalülitamine või mittetöötamine 1. juunist kuni 30. septembrini päikeseloojangust päikesetõusuni, kui on täidetud järgmised tingimused:

- tuule kiirus tuulegeneraatori torni kõrgusel on 5 m/s või vähem;

- õhutemperatuur on kõrgem kui +6 °C (tavaliselt on temperatuuripiiriks +10 °C, kuid vaatlused Põhja-Läti eri piirkondades näitavad, et nahkhiirte aktiivsus püsib suhteliselt suur ka siis, kui õhutemperatuur on vahemikus +6...+10 °C, eriti sügisel, augusti lõpust septembrini);

- sademete hulk ei ületa 1 mm tunnis.

Arvestades tehtud uuringu määramatust ning vajadust veenduda leevendusmeetmete tõhususes ja otstarbekuses, on nahkhiirte seire kohustuslik kahe aasta jooksul pärast TEJ ehitamist ja tuulepargi tegevuse alustamist.

Bioloogiline mitmekesisus – piiriülene mõju nahkhiirtele Eestis

Praegu ei ole Lätis ega Eestis teisi olemasolevaid või kavandatavaid tuuleparke, mis oleksid Lode tuulepargi potentsiaalsele asukohale lähemal kui 2 km, et võiks tekkida kumulatiivne mõju. Keskkonnamõju hindamise käigus ei tuvastatud ettenähtavat mõju nahkhiirtele Eesti territooriumil.

4.5. Bioloogiline mitmekesisus – ornitofauna

Selleks et hinnata kavandatava tegevuse mõju ornitofaunale, tehti praeguse olukorra teadvustamiseks nii kogutud andmete analüüs kui ka piirkonna uuring. Tuulepargi ja sellega piirnevate alade uuringuid, sealhulgas väliuuringuid, alustati 2023. aasta kevadel ja jätkati 2024. aasta kevadel. Hinnati ka kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) esimeses lisas loetletud liike. Registreeriti ka teisi linnuliike, sealhulgas alast üle lennanud linde (rändlinde).

Uurimisalal registreeriti 31 erikaitsealust ja mikroreservaadi linnuliiki (vt joonis 19).

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

52

Joonis 19. Erikaitsealuste ja mikroreservaatide linnuliikide vaatlused uurimisalal

Tuulepargi rajamine kõnealusele alale võib mõjutada linde peamiselt kolmel viisil: tekitades püsivat mürasaastet ning otsese kokkupõrke- ja hukkumisohu liikidele, kes jahivad õhust või rändavad öösel, ning vähendades märkimisväärselt saadavalolevaid elupaiku. Planeeritud

tuulepargi piirkonnas ja selle ümbruses asuvad prioriteetsed liigid, mis vajavad mõjude tõttu erilist tähelepanu, on väike-konnakotkas, teder, laanepüü, värbkakk, laanerähn ja valgeselg- kirjurähn (vt joonis 20), samuti hiireviu, mis ei ole praegu erikaitsealune liik, kuid on kõige levinum röövlinnuliik kavandatava tuulepargi piirkonnas.

Legend

Mikroreservaadi vaatlused – pesitsejad

Erikaitsealused vaatlused – pesitsejad

Mikroreservaadi ja erikaitsealuste liikide mittepesitsejad TEJ Olemasolevad teed

Uurimisala Läti Vabariigi piir Väike-konnakotka kaitsealused alad

Mikroreservaadi puhvertsoon

Läti geoinfoagentuuri topograafiline kaart 1 : 50 000

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

53

Joonis 20. Prioriteetsete liikide vaatlused ja kaitsealad kavandatava Lode tuulepargi territooriumil

Olukord loodudes olevate lindudega on muutuv. Selle hinnangu koostamisel on võetud arvesse ala praegust seisukorda ja praeguseid lindudele „huvi“ pakkuvaid objekte. Tuulepargi ehitamise ja käitamise ajal muutuvad need tingimused kindlasti, nii et isegi pärast kõigiks tegevusteks loa saamist tuleb arvestada võimalusega, et olulise mõju tuvastamisel võidakse mõju vähendamiseks kehtestada lisameetmeid.

Kavandatava Lode tuulepargi käitamise ajal on peamine negatiivne mõju lindudele mõne liigi elupaiga kadumine ja elupaikade kvaliteedi halvenemine mitmeks aastakümneks. Nende negatiivsete mõjude ulatuse määrab kõige enam jaamade ja montaažiplatside asukoht. Aruanne sisaldab eksperdi soovitusi meetmete kohta, mis leevendavad mõju ornitofaunale.

Võib tunnistada, et kõige olulisem meede riski vähendamiseks on valida jaamade asukohad, mis avaldavad kumulatiivselt võimalikult vähe negatiivset mõju ümbritsevatele linnuliikide elupaikadele ja populatsioonidele. KMH käigus on tuulepargi jaamade paigutust korrigeeritud eksperdi soovituste järgi, sealhulgas loobutud nendest TEJ-dest, mille märkimisväärset negatiivset mõju ei ole võimalik vähendada asjakohaste leevendusmeetmetega ega kompenseerida kompenseerivate meetmetega.

TEJ-de paigutuse ja pargi konfiguratsiooni plaanimise ajal on täielikult toetatud soovitust paigutada TEJ-d lõuna-põhja suunas, püüdes hõivata võimalikult kitsast territooriumi. Samuti kehtib nõue planeerida paigutus nii, et see ei asuks võimalikult suures osas mitte küpsetes metsades, vaid noorendikel või põllumajandusmaadel või neile võimalikult lähedal. Kavandatavad jaamad peavad asuma võimalikult kaugel kohtadest, kus on suur erikaitsealuste ja mikroreservaatide linnuliikide tihedus või kus on nende jaoks sobivad prioriteetsed elupaigad, vältides asukohti, mis soodustavad nende liikide elupaikade killustumist.

Legend

Väike-konnakotkas Valgeselg-kirjurähn Laanepüü Värbkakk Laanerähn Teder Planeeritud jaamad

Olemasolevad teed Uurimisala Läti Vabariigi piir Prioriteetsed alad (värbkakk) Prioriteetsed alad (valgeselg-kirjurähn)

Läti geoinfoagentuuri topograafiline kaart 1 : 50 000

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

54

Tuleb leida tasakaal majandusarengu ja keskkonnahoiu vahel, edendades inimese ja looduse harmoonilist kooselu. Seda põhimõtet rakendatakse nii, et iga arendustegevuse negatiivset keskkonnamõju kas leevendatakse või kompenseeritakse asjakohaste meetmetega. Seda tegevusviisi tuleb järgida ka kavandatava Lode tuulepargi TEJ-de mõju korral.

Meetmed kavandatava tuulepargi mõju vähendamiseks ornitofaunale:

- leevendada liikide elupaikade kadumise ohtu – valida jaamade asukohad, mis avaldavad kõige vähem kumulatiivset negatiivset mõju ümberkaudsetele linnuliikide elupaikadele; elektrivarustuse ja side puhul paigutada maa-alused kaabliliinid piki teid;

- vähendada kokkupõrkeohtu – varustada TEJ-d süsteemidega, mis tuvastavad linnud ja peatavad kokkupõrkeohu korral tuulegeneraatori; mitte piirata aiaga TEJ-d ega trafoalajaama; kasutada masti alaosas umbes 45 meetri ulatuses tumedat värvi; suurendada vähemalt ühe TEJ laba kontrastsust, et see oleks paremini nähtav;

- müra mõju vähendamiseks – üksikute TEJ-de käitamise piiramine perioodidel, kui tuulekiirus on alla 5 m/s; TEJ-de ehitus (sealhulgas raadamine) ja jaamade käitamine (sealhulgas hooldustööd) teha väljaspool pesitsusperioodi; võimalikult vaikse jaamamudeli valimine.

Meetmed öökulliliikidele avaldatava negatiivse mõju kompenseerimiseks:

- hõlmab liikidele sobivate puuride paigutamist kavandatava tuulepargi öökullide ja rähnide prioriteetsetele kaitsealadele ja nende liikide vaatluskohtade ümbrusesse (kus on märgid pesitsemisest) – vähemalt 10 puuri värbkakkudele ja vähemalt 7 puuri händkakkudele, seirates ka nende puuride kasutamist;

- hinnata võimalust säilitada TEJ L_02 ja L_03 ümbruses küpsed metsad või mujal muud samaväärsed metsad, tegemata nendes metsaosades mingisuguseid raieid.

Kokkuvõtet nõutavatest leevendusmeetmetest vt aruande tabelist 6.1.2.

Rändlindude kaitseks ei ole vaja konkreetseid kaitsemeetmeid.

Ornitofauna – piiriülene mõju

Eesti poolel on väike-konnakotka kaitseks loodud mitu kaitseala. Kaks neist, KLO3001938 ja KLO3002473, asuvad 300–850 m kaugusel Läti Vabariigi piirist uurimisala lääneosas. Veel üks ala KLO3001586 asub umbes 1300 m kaugusel piirist, uurimisala põhjaosas. Nende asukoht on esitatud joonisel 21.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

55

Joonis 21. Mikroreservaadid

kavandatava tegevusala ümbruses

Erikaitsealuste ja mikroreservaatide

linnuliikide vaatlused uuringualal on esitatud joonisel 19 ning prioriteetsete liikide vaatlused ja kaitsealad kavandatava Lode tuulepargi territooriumil on esitatud joonisel 20.

Keskkonnamõju hindamise käigus analüüsiti teavet ning hinnati uuringualal ja selle vahetus läheduses esinevaid erikaitsealuseid, ohustatud ja potentsiaalselt enim mõjutatud liike. Alljärgnevalt käsitletakse liike, keda kavandatava tuulepargi rajamine võib mõjutada.

Metsis Tetrao urogallus on paikselt elutsev liik, kes vajab kindlat elupaika. Ta püsib oma territooriumil aasta ringi. Läti põhjaosa piiriala on metsise jaoks oluline ning seal toimub Eesti ja Läti metsisepopulatsioonide omavaheline segunemine.

Uurimisalal ei ole tuvastatud ühtki suurepärast või liigile väga sobivat elupaika ehk männimetsa. Lähiümbruses ei ole ühtegi metsise mikroreservaati ega teadaolevat mängupaika. Uuringualal ei ole teadaolevalt ka metsist vaadeldud. Territooriumi inventuuri käigus metsist visuaalselt ei tuvastatud, küll aga tuvastati selle kohalolu. Tõenäoliselt on tegemist Eestist saabunud linnuga, kes päevasel ajal selles kohas toitub (20 ha suuruses metsatukas), või on tegemist noore linnuga, kes metsisemängus veel täiel määral ei osale. Mängukohta pole tuvastatud, kuid kõige sobivam mängukoht on Eesti Vabariigi territooriumil Veelikse soo (Lätis Lucas purvs) lõunaosas, kus soo serval on laiem puuderiba (100–300 m) soo servas ja sellises mängukohas võib osaleda kuni 2-3 kukke (vt joonist 22).

Legend

Tuuleelektrijaamade paigutus Planeeritud kaabli trass Juurdepääsutee Ehitusala Alajaam

Väike-konnakotka kaitsealad

Riigipiir

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa sēta koostatud digitaalset kaarti JS Baltija.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

56

Joonis 22. Metsise vaatlused, kaitsevööndid ja varjuline ala, kuhu tuleks jaama rajamist vältida

Must-toonekurg Ciconia nigra on rändlind, kes pesitseb Lätis peamiselt vanades ja suuremates metsamassiivides, kus on vooluvee- ja veekogusid. Lähim teadaolev must- toonekure pesa asub Eesti vabariigis, umbes 12 km kaugusel lähimast kavandatavast TEJ L_01- st.

Väike-konnakotkas Clanga pomarina on rändlind, kes naaseb Lätti oma talvituspiirkondadest aprilli alguses. Väike-konnakotka kaitsekava kohaselt toitub see lind Lätis peamiselt põllumajanduslikus ekstensiivkasutuses olevatel maadel, peamiselt niitudel ja karjamaadel (64%), kuid ka jäätmaadel (22%) ja harvemini ka külvatud kultuuriga põllumaadel (9%). Eriti sobivad niidetud niidud ja koristatud põllukultuurid, kus toit on kergesti kättesaadav. Lätis asub 90% väike-konnakotka pesadest 400 m kaugusel metsaservast, rohumaade lähedal.

Kavandatava tuulepargi läheduses on tuvastatud viis kasutuses väike-konnakotka pesa ja nende toitumisalad (vt joonis 23).

Eesti vabariigis leitud väike-konnakotka pesa (ID 680341820) asub 1200 m kaugusel TEJ L_06- st, 2145 m kaugusel L_07-st, 2490 m kaugusel L_03-st, 2680 m kaugusel L_08-st ja 2700 m kaugusel L_05-st.

Eesti vabariigis leitud väike-konnakotka pesa (ID 1115379091) asub 1850 m kaugusel TEJ L_01-st, 2450 m kaugusel L_03-st ja 2670 m kaugusel L_02-st.

Legend

Metsise kohalolu tähelepanekud Metsise võimalik mängukoht Mänguala kaitsevöönd 1000 m Mänguala kaitsevöönd 1500 m Varjuline ala Planeeritud jaamad Olemasolevad teed Uurimisala Läti Vabariigi piir

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

57

Joonis 23. Väike-konnakotka vaatlused, selle elupaiga sobivus ja leitud suured pesad

Herilaseviu Pernis apivorus on rändlind, kes elab erinevat tüüpi metsades. Uuringu käigus leiti alalt üks pesa Eesti Vabariigis väike-merikotka kaitsealal (ID 680341820). Kaugus pesast TEJ L_06-ni on umbes 740 m, L_07-ni umbes 1730 m ja L_03-ni umbes 1970 m. Plaanitud tuulepargi ala, eriti selle äärealasid, võib iseloomustada kui herilaseviu asustatud ja pikka aega sobivat ala, kus herilaseviud elavad umbes mai teisest kümnendist kuni septembri keskpaigani.

Herilaseviu toitumislennud on enamasti madalal, kuid paaritumisaja lennud ja territooriumi valvamine toimuvad rootorite kõrgusel, seega tuleks TEJ-d ehitada võimalikult kaugele kõigist teadaolevatest herilaseviu pesadest.

Legend

Väike-konnakotka vaatlused Muude liikide suured pesad Planeeritud jaamad Olemasolevad teed Uurimisala Läti Vabariigi piir Prioriteetsed toitumiskohad Potentsiaalsed toitumiskohad Väike-konnakotka pesa kaitsevöönd 2,8 km Väike-konnakotka kaitsealad

Mikroreservaadi puhvertsoon

Väike-konnakotka mudel (sobivus) Suur

Väike

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

58

Joonis 24. Herilaseviu vaatlused ja pesad uurimisalal

Merikotkas Haliaeetus albicilla elab tavaliselt veekogude lähedal asuvates metsades ja viibib Lätis aastaringselt. Noored linnud kipuvad rändama pikemaid vahemaid, samas kui täiskasvanud isendid jäävad enamasti pesitsuspiirkonna lähedale. Lähim teadaolev merikotka levikuala asub Eesti Vabariigis, TEJ L_01-st umbes 8 km põhja pool Kariste järve ääres.

Raudkulli Accipiter nisus võib vaadelda kõigi jaamade läheduses terve aasta vältel. Raudkull ei ole erikaitsealune liik. Siiski on teda leitud vähemalt kuues kohas uurimisala äärealal. Eesti Vabariigis leiti üks kasutuses pesa umbes 310 m kaugusel TEJ L_10-st.

Mõju hindamine Eesti ornitofaunale. Kuigi TEJ L_17 ja L_19 asuvad 450–800 m kaugusel kasutusel olevast pesast Lätis ja L_06 1200 m kaugusel pesast Eestis, on leitud, et potentsiaalselt kõige olulisemad toitumispaigad asuvad just pesade läheduses, mitte plaanitava tuulepargi keskosas. Üks teguritest, miks planeeritava pargi keskosa ei ole toidu hankimise seisukohast oluline, on suhteliselt väikesed põllumajanduslikud külvipinnad, samas kui püsirohumaasid ei leidu. Teiseks takistuseks on 1,5 km laiune metsariba Eesti Vabariigis asuvate kotkapesade ja pargis asuvate põllumajanduslike alade vahel. Need tegurid aitavad kaasa sellele, et väike-konnakotkas eelistab toituda suurtel aladel pesa ümber, ja kavandatav pargiala ei ole väike-konnakotka jaoks esmatähtis toitumisala, kuigi ka seal toitumine on võimalik. Seetõttu tuleks eeldatavat märkimisväärset negatiivset mõju, mis tuleneb lühikesest kaugusest TEJ-st pesani, vaadata koos ala vähese tähtsusega toitumise perspektiivist. Seetõttu väheneb mõju asjakohaste leevendusmeetmete kasutamisel märgatavalt. Tuleb lisada, et umbes 20 km kaugusel asuvas Utilitase Saarde tuulepargis on üheksast TEJ-st kaks lähemal kui 1 km (580 ja 730 m) ja üks turbiin 1240 m kaugusel väike-konnakotka pesast.

Oluline aspekt, mida hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus, on kavandatava arendustegevuse kumulatiivne mõju teistele tegevustele või kavatsustele. Kumulatiivne mõju võib tekkida ka linnustiku kaitse kontekstis, eriti kui ühte piirkonda rajatakse mitu tuuleparki. Aruande autorite arvates ei ole kumulatiivsete mõjude täielik hindamine linnustiku kaitse kontekstis praegu võimalik. Selgelt on võimalik väita, et selline mõju tekib, arvestades

Legend

Herilaseviu vaatlused (pesitsejad) Herilaseviu pesa Herilaseviu pesa kaitsevöönd 1 km Herilaseviu pesa kaitsevöönd 2 km Planeeritud jaamad

Olemasolevad teed Uurimisala

Läti Vabariigi piir

Läti geoinfoagentuuri topograafiline kaart 1 : 50 000

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

59

ainuüksi Valmiera ja Limbaži piirkondadesse ning Eestis Mulgi valla äärde kavandatavate tuuleparkide arvu.

Eespool öeldut silmas pidades on oodata, et piirkonda kavandatud tuuleparkide rajamisel on kumulatiivne negatiivne mõju linnupopulatsioonidele, mis võib olla märkimisväärne. Kahjuks ei ole praegu võimalik selle mõju suurust kvantitatiivselt hinnata. Aruande autorid on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise protsessides rakendatava ettevaatuspõhimõtte tõttu põhinevad järeldused halvimal võimalikul stsenaariumil, st et rajatakse kõik kavandatud tuulepargid. Arvestades seda, et piirkondlikul või riiklikul tasandil ei ole võimalik planeerida ühiseid leevendusmeetmeid, leiavad aruande autorid, et igas tuulepargis tuleks võtta kõik võimalikud leevendusmeetmed, mis võivad potentsiaalselt tuua kaasa olukorra, kus kogumõju ei kujuta endast märkimisväärset ohtu teatavate linnuliikide populatsioonide säilimisele. Seda seisukohta on arvesse võetud ka leevendusmeetmete määramisel ja soovitamisel.

4.6. Maastik ja visuaalne mõju

Keskkonnamõju hindamise käigus vaadeldi neid maastikke, mida Lode tuulepark võib otseselt või kaudselt mõjutada. Geograafiliselt asuvad need Valmiera maakonna põhjaosas, kohe Eesti piiri ääres, kus Läti haldusterritooriumi kontuur moodustab väljaulatuva osa. Põhjast, idast ja läänest mõjutab TEJ park seega kõige otsesemalt Eesti maastikku. Läti poolel on visuaalne mõju nähtav lõunast ja osaliselt ka läänest, kus Eesti territooriumi kontuur moodustab umbes 3–5 km laiuse ja peaaegu 10 km pikkuse „sisselõike“ Läti kontuuri. Seega saab kavandatava tegevuse mõju piirkonna maastikule hinnata võrdselt nii Eesti kui ka Läti poolelt, kuid tuleb märkida, et Eesti poolelt on TEJ park visuaalselt ligipääsetavam nii parema kvaliteediga teekatte kui ka avatuma ja läbipaistvama maastikustruktuuri tõttu. Samuti võib olla suurem mõju tundlikumatele aladele, nagu kultuuripärandi objektid ning maa- ja külahooned, mis on Eesti poolsel naaberalal tihedamini esindatud.

Kavandatava tegevuse üldist visuaalset mõju hinnates järeldati, et mitmekesine taimestiku struktuur toimib visuaalse piiranguna ja varjab sageli täielikult vaated TEJ-dele. Kui aga vaatepunkt on kavandatava tegevuse ala suhtes kõrgemal ja pakub ulatuslikke panoraamvaateid, on kaugus jaamadeni piisav, et vältida nende tajumist domineeriva elemendina.

Vähene oluliste avalike teede võrgustik Läti poolel vähendab ka visuaalset ligipääsetavust, mis on oluline kriteerium maastiku kvaliteedi hindamisel. Samuti vähendab suhteliselt hõre maapiirkondade hoonestus (talud) konflikte elamutele ja lähedalasuvatele küladele avalduvate visuaalsete mõjude hindamisel. Olukord erineb Eesti poolel, kus hoonestustihedus on suurem.

Eestis kaitstakse kõige olulisemaid ja väärtuslikumaid maastikke, mis põhinevad suurel hulgal maastikuväärtustel ehk neid hinnatakse väärtuslikul maastikul põhineval metoodikal. Kavandatava tuulepargi mõjupiirkonnas ei ole maastikukaitsealasid. Ekspert jõudis ümbruskonna väärtuslikele maastikele ja nendele avalduvale võimalikule mõjule hinnangut andes järeldusele, et ükski maastikest ei ole nii väärtuslik, et vaadet ei tohiks täiendada uute tehniliste rajatistega. Kaugemal asuvate maastike puhul on vaatele lisanduval TEJ-l väike mõju. Kõige problemaatilisem on Penuja vald, kus väikese vahemaa tõttu asustatud ja hästi toimivas külas on nähtavad TEJ-d suhteliselt suured. Ekspert juhib tähelepanu sellele, et inimest, kes soovib muuseumilikku ajaloolist maastikku, võib tehnogeenne maastik häirida.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

60

On arutluskoht, kas sada aastat tagasi oli toona uuenduslik elektripost maastikul häiriv objekt või märk uuenduste jõudmisest piirkonda (tõenäoliselt kulus paar aastakümmet, et elekter jõuaks ka sellesse kanti). Sama küsimus on praegu TEJ-de kohta. On see märk puhtast elektritootmisest või rikub see ümbruskonda sealsete elanike jaoks, kes hindavad looduslikku vaadet, jäädes ilma tehniliste võimalusteta. Aja jooksul tekib üle Eesti paratamatult üha rohkem tuuleparke. Võib eeldada, et inimesed harjuvad tuuleparkidega nii nagu mobiilimastide või autodega.

Plaanides olevate maastikuväärtuste säilitamise vaatepunktist puuduvad loodusväärtused, mida tuulepark Lode vallas hävitaks. Rajatavat tuuleparki näeb tulevikus lähemalt ja kaugemalt, aga puuduvad selle ehitamist välistavad tegurid.

Hinnates praegust olukorda ja juhindudes nähtavusalade kaugustest, võib kumulatiivne mõju põhjustada visuaalset koormust Lode ja kahe Saarde tuulepargi vahel Eestis, kuna tuvastatud on hea nähtavusala kattuvused. Kuna aga Lode TEJ park avaldab juba 6 km kauguselt ümbruskonnale väikest visuaalset mõju, ei peeta nähtavusalade kattumist oluliseks.

Selleks et vähendada kavandatava Lode tuulepargi mõju maastiku visuaalsele kvaliteedile ja tagada tuulepargi integreerumine olemasolevasse maastikku, tehakse järgmised leevendusettepanekud.

1) Selleks et vähendada tuulepargi vaatekaugust ja TEJ-de visuaalset mõju tajutavale maastikule, selle iseloomule ja maastiku kui ressursi väärtusele, tuleks pöörata suurt tähelepanu TEJ-de värvile. Soovitatav on värvida tuuleelektrijaamade torn ja rootori labad valgeks, sest nii sulanduvad turbiinid maapinnalt vaadates paremini keskkonda, kuid on samas piisavalt eredad, et piloodid neid õhust hõlpsasti näeksid. Valge värv peegeldab ka päikesevalgust, kaitstes seadmeid ülekuumenemise eest.

2) Selleks et vähendada tuulegeneraatorite signaalvalgustuse mõju maastikule õhtuti ja öösel, on soovitatav kasutada ühevärvilist valgustust.

3) Metsamaadel ja teede ääres, kus elektrijaamade konstruktsioonide transportimiseks ja monteerimiseks tuleb raiuda metsa, on soovitatav kunstlik taasmetsastamine, et vähendada TEJ konstruktsioonide otsest mõju lähivaadetele.

4) Arvestades seda, et kavandatava tegevuse territooriumil on palju väärtuslikke puid, tuleb tagada nende puude kaitse, mitte paigutada jaamu nende vahetusse lähedusse ning kaasata projekteerimis- ja ehitusetapis sertifitseeritud arboristi, kes annab kavandatava ehituse mõju leevendavate meetmete kohta juhiseid. Peale selle tuleks kasutada tarneteede trassi ettevalmistamiseks arboristi, kui otsustatakse piirata eraldiseisvate puude või puurühmade võrasid.

5) Tarnemarsruutide kavandamisel tuleb valida tarneteed, mis välistavad mahukate TEJ elementide tarnimiseks vajaduse ulatuslike teeäärsete puhastustööde järele. Võimaluse korral tuleks luua ajutised ümbersõiduteed, et minimeerida võimalikku puude, puuderühmade, puude ridade või puiesteede langetamist või raiumist.

Tuuleelektrijaamade tehnoloogiliste alternatiivide parameetrid, mida hinnati KMH käigus, on samaväärsed ja maastikukaitse kontekstis võib tehnoloogilisi alternatiive pidada samaväärseks ning ei ole põhjust määrata mõnda hinnatava TEJ mudelit teistest paremaks.

Üksikasjalikumat analüüsi maastikumõjude kohta vt aruande peatükist 4.6.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

61

Maastik ja visuaalne mõju – piiriülene mõju

Kavandatava Lode tuulepargi maastikumõju hindamiseks kasutati Eesti maastikuarhitekti, ekspert Heiki Kalbergi arvamust.

Maastikumõju käsitlevad õigusaktid Eestis

Eestis reguleerib maastikukaitset mitu õigusakti, mille eesmärk on säilitada looduslikke elupaiku, bioloogilist mitmekesisust ja kultuuripärandit kui osa maastikust. Allpool on loetletud peamised maastikukaitset käsitlevad õigusaktid Eestis:

- Looduskaitseseadus10:

Looduskaitseseadus sätestab maastike, ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise põhimõtete ja eeskirjade üldise raamistiku. Selle seadusega kehtestatakse erinevad kaitsealad, sealhulgas rahvuspargid, looduskaitse- ja maastikukaitsealad. Selles sätestatakse ka nende alade haldamise ja kasutamise üldpõhimõtted, et tagada nende kaitse.

- Planeerimisseadus11:

Planeerimisseadus reguleerib maakasutuse planeerimist, et tagada säästev areng ja maastikukaitse. Selles sätestatakse riiklike, piirkondlike ja kohalike kavade koostamise ja rakendamise protsessid.

Seadus rõhutab vajadust arvestada keskkonnamõjusid, sealhulgas maastikumõjusid, kõigil planeerimise tasanditel.

- Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus12:

Seadus nõuab keskkonnamõju hindamist (KMH) projektide puhul, millel on eeldatavasti oluline mõju keskkonnale, sealhulgas maastikele.

- Muinsuskaitseseadus13:

Muinsuskaitseseadus sätestab kultuuripärandi, sealhulgas ajalooliste ja kultuuriliste väärtustega maastike kaitse. See seadus sisaldab nõudeid kultuuripärandi kaitsealade määramise ja haldamise kohta, et säilitada nende kultuurilisi ja maastikulisi väärtusi.

- Metsaseadus14:

Metsaseadus reguleerib metsade säästvat majandamist ja kasutamist. See hõlmab reegleid, mille eesmärk on metsamaastike kaitsmine ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Selles seaduses on sätestatud nõuded metsamajanduskavadele ja väärtuslike metsaelupaikade kaitsele.

Õigusraamistiku kohaselt määratakse planeeritava tegevuse nõuded ja piirangud kindlaks, sealhulgas maastikukaitse kontekstis, kohalike omavalitsuste tasandil, nende planeerimisdokumentides ja ehitusmäärustes.

10 https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/PlanS 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/KeHJS 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/MS

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

62

Kavandatava tegevuse ala piirneb Eestis Mulgi vallaga (enne haldusreformi Abja vald), mille üldplaneeringu dokumendis15 on sätestatud, et tuuleparkide rajamine ei ole lubatud valla planeeringus määratud maastikulise väärtusega aladele.

Eestis ei ole tuuleparkide ja elamupiirkondade vahelise kauguse miinimumnõudeid riiklikul tasandil kehtestatud. Selle asemel määravad need vahemaad kindlaks kohalikud omavalitsused oma ehitusmäärustes. Mulgi maakonna siduvad eeskirjad ei kehtesta piiranguid, näiteks minimaalseid kaugusi elamutest.

Maastikumõju hindamise plaan Eestis

Hindamise aluseks on väärtuslike maastike määramise metoodika16, Mulgi valla üldplaneering17, tuuleparkide rajamisest tingitud visuaalsete muutuste hindamise metoodika18, välitöö jooksul saadud kogemused ning tehtud tööd ja visualiseeringud, mille tellija koostas keskkonnamõju hindamise käigus.

Maastiku väärtused määratakse kolmepallisel skaalal:

- madal või ebaselge;

- keskmine või ebaühtlane;

- kõrge.

Väärtuslike maastikute puhul hinnatakse järgmist viit väärtuse tüüpi:

- kultuuriline ja ajalooline väärtus;

- esteetiline väärtus;

- looduslik väärtus;

- identiteediväärtus;

- puhke- ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus.

Kavandatava tegevuse maastikule avaldatava mõju analüüsis määratakse kindlaks ja hinnatakse mõju väärtuslikele maastikele potentsiaalses mõjupiirkonnas.

Kavandatava tegevuse ala piirneb idas, põhjas ja läänes otseselt Eesti territooriumiga ning KMH menetlus on kõnealuse pargi arendamisel rakendatav ka Eestis.

Lode tuulepark asub geograafiliselt Valmiera maakonna põhjaosas, Eesti piiri ääres, kus Läti haldusterritooriumi kontuur moodustab väljaulatuva osa. Põhjast, idast ja läänest mõjutab TEJ park seega kõige otsesemalt Eesti maastikku. Läti poolel on visuaalne mõju nähtav lõunast

15https://mulgivald.ee/documents/18442398/21825375/Lisa+12.+Abja+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuski ri.pdf/1e38e3be-b413-41f8-b8c0-f235d9eebf43 16 K. Hellström, H. Alumäe, A.Palo, H. Palang, K. Sepp, A.Koppelmaa. 2001. Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused. Hiiumaa-Tartu-Viljandi. 17 https://mulgivald.ee/documents/18442398/21825375/Lisa+12.+Abja+valla+%C3%BCldplaneeringu+seletuskiri. pdf/1e38e3be-b413-41f8-b8c0-f235d9eebf43 18 A. Tara. 2022. DVC as a Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms. https://www.researchgate.net/publication/362429091_DVC_as_a_Supplement_to_ZVI_Mapping_Degree_of_ Visible_Change_for_Wind_Farms. Vaadatud 20.02.2024

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

63

ja osaliselt ka läänest, kus Eesti territooriumi kontuur moodustab umbes 3–5 km laiuse ja peaaegu 10 km pikkuse „sisselõike“ Läti kontuuri.

Künklikku ala iseloomustab ka suur bioloogiline ja seega ka maastikuline mitmekesisus, kuna väikeste nõgude ja küngaste koosmõju pakub mitmekülgseid hüdroloogilisi tingimusi. Madalamates kohtades tekivad niiskemad alad, mis praeguses olukorras on kujunenud soodeks. Üldiselt pakub metsa- ja põllumaade kooslus ka erinevaid vaateid, kus avatud vaated lähevad üle lähivaadeteks ja mõnikord isegi täiesti suletud aladeks.

Reljeef on suures osas homogeenne laiemal alal, koos väikeste struktuurielementidega, mis ulatuvad kuni Halliste jõeni Eestis, kus reljeefi muutlikkus on märgatavam. Taimkate näitab Eestis ühtlasemat metsa- ja põllumaade kooslust. Seevastu kavandatava tegevuse piirkonnas ja sellega piirneval Läti territooriumil on taimkate killustatum, kus põllu- ja metsatükid on väiksemad ja nende vaheldumine intensiivsem.

Üldiselt iseloomustab ümbritsevat maastikku lihtne, piirkonnale iseloomulik reljeefsus, taimestik ja muud maastikuelemendid. Enamik vaateid on avarad ja avatud, mida piiravad mõnes kohas olemasolevatele teedele lähemal olevad metsatukad või hajutatud puude kogumid ja puuread, mis pakuvad vaadetele vaheldust. Ümbruskonna uuringu käigus ei ilmnenud eriti suure maastikulise väärtusega vaateid, kuid kvaliteedi tunnuseid võib näha kohtades, kus vaatepunkt on ümbruskonna suhtes kõrgem, kusjuures selliseid vaateid on rohkem Eesti poolel, nt sõites teel 182 (Abja-Paluoja–Vana-Kariste–Kamali).

Uurimisala hõlmab Halliste jõe orgu suhteliselt tasase ja lainelise põllumajandusmaastikuga, mis ulatub Abjast Karksi-Nuiani. Ajalooliselt oli tegemist tüüpilise, suurte põllumaadega piirkonnaga, kus looduslikku maastikku esindas vaid Halliste jõe org, mille nõlvad olid enamasti võsastunud või metsaga kaetud, ent Abja pool kohtas ka lamminiite. Halliste jõe orus ja orunõlvadel on ka vanemaid metsaalasid ja -vööndeid. Siin on olnud palju mõisaid (Abja, Pornuse, Pöögle, Kaubi). Üldiselt domineerisid territooriumil hajatalud ja üksikud külad: Allaste, Leeli, Univere, Mäkiste.

Tänapäeval on piirkonna maaelu iseloom säilinud. Põllumajandusalad on endiselt kasutusel, kuid vähemal määral, ja mõned neist on kinni kasvanud. 20. sajandi 60. ja 70. aastatel melioreeriti põllumajanduspiirkondi ulatuslikult, kaotades nende struktuuri ning nende vahel olevad kasesalud ja ka mõned talukohad. Halliste orust põhja pool asuv teedevõrk on hästi säilinud, samas Karksi-Nuia–Abja teed sirgendati ja uuendati 2000. aastate alguses. Kohati on teeäärtes veel säilinud kuusehekid ja puude rühmad.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

64

Joonis 25. Väärtuslikud maastikud kavandatava tuulepargi ümbruses (tuulepark punase ovaali keskel)

Halliste jõe org Abja ja Karksi-Nuia külade vahel on piirkondliku tähtsusega maastik (potentsiaalse riikliku tähtsusega) (vt joonisel 25 nr 1)

Endiste mõisate maastikud, kus on näha nende territooriumi piirjooned ja osaliselt säilinud mõisahooned, samuti talukohad, on suure kultuuriloolise väärtusega.

Laiad vaated Halliste jõe orule ja teedelt lähiümbrusele on esteetiliselt väga väärtuslikud.

Loodusväärtuste osaks on erinevad maastikuelemendid – Halliste jõe org koos lamminiitudega, millest osa on võsastunud, metsamassiivid ja väikesed puuderühmad.

Ala puhkeväärtus on keskmine, peamiselt teelt avanevate vaadete tõttu. Ajalooliste mõisate kehv seisukord ei muuda neid siiski atraktiivseteks puhkekohtadeks.

Üldiselt mõjutab kavandatav tuulepark Halliste jõeoru põhjaosa vähe või üldse mitte.

Suuremaid muudatusi maastikule on oodata Valga–Uulu teest nr 3 lõunas, kus tuulegeneraatorid on maanteelt selgelt nähtavad. Neid mõjusid ei peeta siiski märkimisväärselt negatiivseks, kuna maastik on juba aja jooksul muutunud ja seda ei peeta ajalooliselt oluliseks. Visualiseeringuid saab vaadata lisas esitatud maastikueksperdi arvamuse juures.

Majori talumaastik on kohaliku (omavalitsuse) tähtsusega maastik (vt joonis 25, punkt 2). See asub kavandatava tegevuse piirkonnast umbes 10 km ida pool.

Legend

Uurimisala

Väärtuslike maastike piirkond Nr Nimi

5 Väärtuslik maastikuala tee Abja-Paluoja–Läti piir ääres

4 Kangru küla ümbruse maastikukaitseala

3 Väärtuslik maastikuala Halliste jõe orus Saapa külast kuni Kariste järveni

1 Halliste jõeoru maastik Abja ja Karksi-Nuia külade vahel

2 Väärtuslik maastikuala Majori talu ümbruses

6 Väärtuslik maastikuala Lilli-Ruhijärve küla ümbruses

Väärtuslike maastike piirkond

Riiklikult olulise maasti- kulise väärtusega ala Piirkondliku ja kohaliku maastikulise väärtusega alad

Visuaalse mõju ala

Olematu Väike Keskmine Suur Väga suur Riigipiir

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

65

Majori talu asub Karksi-Nuiast 5-6 km edelas, Saaretse soo lääneserval, ümbruskonna kõrgeimas kohas. Talu on taastatud ja hõlmab umbes 20 ha suurust ala, mida hooldatakse traditsioonilisel viisil. Talu ümbritsevad mitmekesised, enamasti soostunud metsad, kus mõnest soost kaevandati 20.–50. aastatel turvast.

Selle maastiku suur kultuurilooline väärtus tuleneb selle hoidmisest heas seisukorras, sest mõned hooned on 200 või enam aastat vanad. Läbi Saaretse soode läheb vana, palkidele rajatud militaartee.

Selle suur esteetiline väärtus tuleneb kaunist, hästi hooldatud traditsioonilisest talumajapidamisest, mis asub keset kaunist muutliku reljeefiga loodust.

Talu identiteediväärtus on keskmine, kuna seda teatakse ka väljaspool Mulgimaad. Piirkonna puhkeväärtus on keskmine, koosnedes peamiselt matkaradadest ja ökoturismipakkumistest, mis küll ei ole väga laiad.

Kavandatava tegevuse mõju on väike või tühine, kuna talu asub keset metsa, kus TEJ on peaaegu nähtamatu.

Kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik Halliste jõe orus, Saapakülast kuni Kariste järveni (vt joonis 25, punkt 3) (ala asub tuulepargist umbes 5,5 km kaugusel põhjas ja kirdes)

Ala hõlmab Halliste jõe orgu ja sellest põhja pool asuvaid talusid ja asulaid (külad: Päigiste küla, Saapaküla, Vana-Kariste). Alal asuvad ka Vana-Kariste mõis ja Kariste järve tamm. Selle piirkonna põhjaosas on ulatuslikud lainelise reljeefiga põllumajandusmaastikud, lõunaosas metsast ümbritsetud Halliste jõeorg. Ka Kariste järv on enamasti ümbritsetud metsaga.

Vana-Kariste mõisakompleksist on säilinud vaid üks küljeosa hoone. Mõisa territooriumilt avaneb vaade (üks vähestest) Vana-Kariste järvele. Vaadet rikub mõisahoone kõrval asuv nõukogudeaegne kolhoosiait.

Endine Liplapi majapidamiskool (1910–1927) asub Uue-Kariste tee ääres ja selle pargilaadsel territooriumil kasvavad istutatud lehtpuud.

Piirkonna keskmine kultuuripärandi väärtus tuleneb peamiselt hästi säilinud põllustruktuurist, mida siiani majandatakse, ning heast teedevõrgustikust. Maastik on keskmise esteetilise väärtusega, avarate vaadetega, sealhulgas Vana-Kariste mõisa juurest järvele. Maastiku puhkeväärtus on samuti keskmine, peamiselt Kariste järve põhjaosas asuvate külalistemajade pakutavate puhkevõimaluste tõttu.

Kavandatava tuulepargi visuaalne mõju on väike või ebaoluline. Kauniste maastikuvaadetega kohtades muutuvad TEJ-d taustal nähtavaks, kuid nende mõju ei ole domineeriv. Kavandatav tuulepark ei mõjuta maastikulisi väärtusi, kuna need on üsna kohaspetsiifilised ega ole seotud ajalooliselt säilitatava panoraamvaatega. Visualiseeringuid saab vaadata lisas esitatud maastikueksperdi arvamuse juures.

Kangru küla asub kavandatavast tuulepargist umbes 3,3 km loodes (joonis 25, punkt 4)

Kangru küla on väärtuslik maastikukaitseala, mis asub Veelikse–Laatre–Läti piir tee ääres. Kangru küla on osa Veelikse külast. Talud on koondunud tee äärde, kus on mitmesuguseid teeäärseid istandusi. Põllumaad majandatakse ja hooldatakse. Ala peamised maastikulised väärtused on väike veekogu ja väike tamm ning Laatre raudteejaama hoone, mis on ühtlasi arhitektuurimälestis.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

66

Valga–Uulu teelt Läti piiri poole avanevad maalilised vaated vaheldusrikkale maastikule, pikad ja avatud vaatealad, üksikult seisvad suured puud ning tee ääres kasvavad puud ja ilupõõsad. Maastikku täiendavad aktsentidena eri vanuses talus. Samas läbib vaadet 330 kV kõrgepingeliin.

Kavandatava tuulepargi visuaalne mõju on väike, kuna maastikul on laiad avatud vaated. TEJ- d on hästi nähtavad ja paistavad maastikul silma, mida lähemale jõuda Läti piirile. Samas on kaugus TEJ-deni üle kolme kilomeetri ja need ei avalda domineerivat mõju. Kavandatav tuulepark ei mõjuta ega vähenda maastiku väärtust. Visualiseeringuid saab vaadata lisas esitatud maastikueksperdi arvamuse juures.

Penuja, Abja-Paluoja–Läti piir tee asub kavandatavast tegevuspiirkonnast umbes 2 km idas (vt joonis 25, punkt 5)

Penuja on väärtuslik maastikuala Abja-Paluoja–Läti piiri ääres. Tee ei ole määratud maastikuliseks teeks, kuigi eksperdi arvates võib teelt avanevaid vaateid hinnata väärtuslikuks. Nende hulka kuuluvad vaated külale kiriku ja endise koolimaja varemetega, mitmekesine teeäärne taimestik talukohtade lähedal ning nii majandatud kui ka mahajäetud põllumaad. Abja valla üldplaneeringus (2008) on see osaliselt määratud väärtuslikuks hoonestatud alaks.

Teelt vaadates pakub maastik segu väga hästi hooldatud taludest (Kaidiaia, Känsi), vanadest ja ebapiisavalt hooldatud taludest, hiljuti ehitatud majapidamistest ja osaliselt lagunenud hoonetest. Tegu ei ole vaid ühe ajastu ehitistega. Teelt on näha ka elektriliinid, alajaam ja väikesed päikesepargid.

Lode tuulepark asub teest lääne pool, kus maastik on metsasem. Avatud vaated on rohkem teest ida poole. Penuja küla ümbruses on rohkem vaateid tuulepargile ja TEJ-d on selgelt nähtavad. Lähim TEJ on elamurajoonist umbes 1,3 km kaugusel.

Planeeritava tuulepargi visuaalne mõju Penuja külas ja Sate külast läänes on lühikese vahemaa tõttu märkimisväärne. Tuulepargi rajamine vähendab maastiku looduslikku esteetilist väärtust. Eespool kirjeldatud teelõik ja Penuja küla ei ole kultuuriloolise väärtusega, vaid sisaldab eri ajastutest pärit ehitisi, kuid tegu on hästi hooldatud maastikuga, millel on tulevikupotentsiaal. Penuja küla, selle ümbrus ja ehitised on aja jooksul muutunud ja muutuvad tõenäoliselt ka tulevikus, olenemata Lode tuulepargi rajamisest. Maastikuarhitektuuri seisukohast on tuulepargi rajamine vastuvõetav. Visualiseeringuid saab vaadata lisas esitatud maastikueksperdi arvamuse juures.

Lilli-Ruhijärve maastik, mis asub tuulepargist umbes 10 km kagus (vt joonis 25, punkt 6).

2015. aasta inventuuri käigus lisati Lilli-Ruhijärve maastik II kategooria maastikukaitsealade nimekirja. Piirkonda kuuluvad Lilli küla, Peraküla ja Ruhijärv ning Teringi maastikukaitseala. Maastik on künklik ja vahelduv, seda läbib Lilli oja org. Kõrgustikel domineerivad nii põllumajandusmaad kui ka metsamaad. Madalamad alad, sealhulgas Ruhijärve ümbrus, on enamasti mets. Lillit läbiv tee (Viljandi–Karksi–Ruhja) on tõenäoliselt väga vana. 13. sajandil kasutasid ordurüütlid seda sõjateena ja 19. sajandil kasutati seda kaupade veoks Riia turule. Viimase hinnangu kohaselt on ala maastikuline väärtus vähenenud, peamiselt Lilli külla hiljuti rajatud tee tõttu.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

67

Kavandatava tegevuse visuaalne mõju alale on keskmine ja kohati vähene. Kavandatav tuulepark ei mõjuta maastikulisi väärtusi, kuna need on üsna kohaspetsiifilised ega ole seotud ajalooliselt säilitatava panoraamvaatega. Visualiseeringuid vaadata KMH aruande 9. lisast.

Ekspert leiab üldiselt, et kavandatava tegevuse mõju on tühine, kuigi ümbritsev maastik muutub kahtlemata, eriti kavandatavale tuulepargile lähemal asuvates piirkondades.

Arvestades alternatiivse energia päevakohasust, tuleks kavandatavaid tuuleparke vaadata mitte ainult otseses mõjualas, vaid ka seoses kõrvalasuvate ja kavandatavate tuuleparkide arendustega. See aitaks varakult tuvastada konfliktipiirkondi ja leida lahendusi, et vältida laiemat maastiku visuaalse kvaliteedi halvenemist.

Kavandatava tegevuse piirkonnas ligi 10 km kaugusel edelas (Eestis) asub Saarde tuulepark ning kavandatakse veel üht, Saarde II, kuhu on kavas paigaldada 18 TEJ kõrgusega 230 m. Ida pool on kindlaks määratud võimalikud alad kahe uue tuulepargi arendamiseks. Hinnates praegust olukorda ja juhindudes nähtavusalade kaugustest, võib kumulatiivne mõju põhjustada visuaalset koormust Eestis Lode tuulepargi ja kahe Saarde tuulepargi vahel, kuna tuvastatud on hea nähtavusala kattuvused. Kuna aga visuaalse mõju kaardi kohaselt avaldab Lode tuulepark juba 6 km kauguselt ümbruskonnale väikest visuaalset mõju, ei peeta nähtavusalade kattumist oluliseks.

4.7. Kultuuriloolised väärtused

Planeeritav tuulepark hakkab paiknema kitsal maaribal Vidzeme põhjaosas asuvas Lode vallas. Lode valla territoorium oli ka ajalooliselt hõredalt asustatud, sest see asus eestlaste Sakala lõunaperifeerias ja vanade latgalite Tālava põhjaperifeerias. Piirialadel elamise arengut takistasid ka omavahelised tülid.

Kavandatava tuulepargi vahetus läheduses asub üks riikliku kaitse all olev kultuurimälestis, Urga Rootsi kivi kirjade ja märkidega, mis on piirkondliku tähtsusega kultuurimälestis – arheoloogiamälestis. Urga Rootsi kivi kaitsevöönd on 500 m. Kavandatav TEJ L_03 asub mälestise kaitsevööndis, umbes 400 m kaugusel kivist. Kuna tuulegeneraatori kaablid paigaldatakse kagusse, st kivi vastaspoolele, ei ohusta selle TEJ ehitamine ja käitamine Urga Rootsi kivi.

Arakste mõis asub kavandatavast tuulepargist umbes 2 km lõuna pool, seega ei ohusta tuulegeneraatorite ja nendega seotud kommunikatsioonide ehitamine neid kultuuriloolisi väärtuseid.

Umbes 4-5 km kaugusel kavandatava tegevuse kohast asub veel üks arheoloogiamälestis – Kalnalammiki muinasasula ja ohvrikivi kultuspaik (piirkondliku tähtsusega kultuurimälestis Valmiera piirkonnas Lode vallas Kalnalammiki lähedal). Ka seda objekti ei ohusta tuulepargi rajamine.

Eksperdi arvamuse kohaselt ei ohusta kavandatava tegevuse elluviimine riiklikult kaitstavat kultuurimälestist Urga Rootsi kivi, Arakste mõisa hooneid, Ķirbele keskaegset kalmistut ega Veckābuļi keskaegset kalmistut.

Ehitades tuulepargi kommunikatsioone ja aeda, kui see on plaanis, tuleb tagada vaba juurdepääs kultuurimälestistele tuulepargis ja selle ümbruses.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

68

Kuna Araste mõisast lõuna pool on mitmeid teateid ja leide, mis viitavad keskaegsetele matmispaikadele, on võimalik, et ka Araste põhjaosas, kavandatava tuulepargi piirkonnas, võib olla veel tundmatuid keskaegseid matmispaiku. Seetõttu peaks enne tuulepargi ehitamist (pärast pinnase pealmise kihi eemaldamist) uurima pargiala professionaalne arheoloog kontrollimaks, ega tuulegeneraatorite ja kommunikatsioonide rajamise asukohtades pole arheoloogilisi objekte. Tuleb arvestada sellega, et ministrite kabineti määruse nr 720 lõike 32 järgi tuleb ka ehitustööde ajal kultuuripärandi väärtusega objektide avastamise korral tööd peatada ja teatada leiust muinsuskaitseametile.

Praegu ei ole kavandatava tuulepargi piirkonnas teateid lahingute või sõjameeste matmispaikade kohta. Kuid nii Esimese maailmasõja kui ka Vabadussõja ajal liikusid armeed selles piirkonnas ja toimus ka pooltevahelisi konflikte. Kui kaevetööde käigus leitakse langenud sõdurite haudu, tuleb sellest teavitada politseid ja ühingut „Vennashaudade komitee“ 19.

Leides lõhkeohtlikke esemeid, tuleb sellest teatada lähimale politseijaoskonnale (tel 110), ümbritsedes leiukoha enne seda piiretega.

Kõik eespool nimetatud nõuded kehtivad ka Ipiku vallas kavandatud kaablikraavide rajamise kohta.

Joonis 26. Kavandatavate TEJ-de paigutus ja ümbruskonna kultuuriloolised väärtused

19 [email protected]

Legend

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa sēta

koostatud digitaalset kaarti JS Baltija.

Kultuuriloolise tähtsusega mälestusmärk Mälestusmärgi kaitsevöönd

Tuuleelektrijaamade paigutus

Planeeritud kaabli trass Juurdepääsutee

Ehitusala Alajaam Uurimisala

Riigipiir

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

69

Kultuuriloo ekspert on hinnanud kavandatava tuulepargi ehitamisega seotud mõju kultuurimälestistele ja kultuurilooliselt olulistele paikadele ning jõudnud järeldusele, et kavandatavate TEJ-de ja juurdepääsuteede ehitamine ning kavandatavate TEJ-de käitamine ei kujuta endast ohtu riikliku või kohaliku tähtsusega kultuurimälestistele.

Kultuuripärand – piiriülene mõju

Keskkonnamõju hindamise käigus ei ole tuvastatud võimalikku piiriülest mõju Eesti territooriumil asuvatele kultuuriloolistele väärtustele.

4.8. Õhu kvaliteet

Kavandatava Lode tuulepargi ehitamise ja käitamise ajal elluviidava tegevuse analüüs näitas, et ehitusperioodil võib tekkida õhusaasteainete heidet, kuid käitamisperioodil ei ole võimalik tuvastada olulisi heiteallikaid. Peamised õhukvaliteediga seotud mõjud, mis võivad tekkida ehitamise ajal, on järgmised:

- visuaalselt nähtavad tolmupilved; - tolmu ladestumine; - ehitustegevusest tingitud PM10 kontsentratsiooni suurenemine; - NO2, PM10 ja PM2.5 kontsentratsioonide suurenemine ehitusmasinate ja veoautode

heitgaaside tõttu.

Õhusaaste kontsentratsioon kavandatava tegevusala läheduses on väike ega ületa ministrite kabineti kehtestatud piirväärtusi. Kõikide saasteainete kontsentratsioonid on allpool saastatuse hindamise alumist künnist (vastavalt 65% lämmastikoksiidi aastasest piirväärtusest ja 50% tahkete osakeste aastasest piirväärtusest). See tähendab, et õhu kvaliteet uuringupiirkonnas on hea ja õhu kvaliteedi parandamiseks ei ole vaja võtta meetmeid. Suurimaid saasteallikate kontsentratsioone võib täheldada kahe kohaliku riigitee V176 Sīļi–Eesti piir ja V177 Ķoņi–Lode–Arakste läheduses, mis on seotud sõidukite liikumisega. Võimalik saasteallikas on ka turbakaevandamine Eestis Pätsi soos. Selle heitkoguseid ei ole hinnangus arvesse võetud, kuna turbakaevandamise mõju õhu kvaliteedile hinnatakse oluliseks ainult allika vahetus läheduses ja see ei mõjuta potentsiaalseid TEJ rajamise alasid ning maavarade transport ei toimu kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas.

Ehitustöödega seotud liiklusmahtude analüüs näitab, et aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) jääb alla 1000 sõiduki, samas kui kaubaveokite keskmine AKÖL ei ületa 200 sõidukit päevas, mis DMRB juhiste kohaselt mõjutab õhu kvaliteeti vähe.

Ehituse ajal oodatavat mõju on hinnatud, võttes arvesse kaugust tundlike vastuvõtjateni, vastuvõtjate hulka ja taustasaaste kontsentratsiooni. Analüüsitud on nii ehitustegevuse võimalikke häiringuid (visuaalselt nähtavaid tolmupilvi ja sadestumist) kui ka PM10 osakeste võimalikku mõju inimeste tervisele. Hinnates teavet ala tundlikkuse kohta tolmu tekitavate häiringute suhtes, jõuti järeldusele, et PM10 tase kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas ei jõua alumise hindamise piirväärtuseni (< 24 µg/m3). Seetõttu on ehitustegevuse mõju inimeste tervisele eeldatavasti tühine (väike).

Võimalikud häiringud võivad tekkida uutel ja ümberehitatavatel teelõikudel ning võimalike alajaamade ehituskohtades.

Arvestades seda, et ehitustööde mõjude riskitase on hinnatud ebaoluliseks ja et juurdepääsuteedel toimuva sõidukiliikluse märkimisväärset mõju ei ole oodata, rakenduvad

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

70

kruusateedel toimuvale sõidukiliiklusele ebaspetsiifilised leevendusmeetmed, nimelt teepinna niisutamine või tolmuvastane töötlemine, kui saadakse elanike kaebuseid häiriva tolmu kohta.

Õhu kvaliteet – piiriülene mõju.

Keskkonnamõju hindamise käigus ei ole tuvastatud võimalikku piiriülest mõju õhu kvaliteedile Eesti territooriumil.

4.10. Kliima

Kliimamuutus on üks komplekssemaid globaalseid probleeme, millega seisavad silmitsi ühiskond ja inimkonna püsimise jaoks elutähtsad süsteemid, nagu ookeanid ja maismaa ökosüsteemid. Kliimamuutused on peamiselt seotud kasvuhoonegaaside sisalduse tõusuga atmosfääris, mis avaldab üha suuremat mõju globaalsetele kliimaprotsessidele. Inimtegevusest tulenevad kasvuhoonegaasid (edaspidi: KHG) tekivad peamiselt fossiilkütuste põletamisel energia saamiseks ja fossiilkütuste kasutamisel erinevates transpordiliikides. Märkimisväärsed heitkogused on seotud ka maakasutuse muutustest tuleneva mõjuga, nagu näiteks kuivendusest mõjutatud ning orgaaniliste ainete poolest rikastest muldadest (turbamullad) tulenevatest heidetest ja põllumajandusmaa rajamiseks metsade raadamisest tulenevatest heidetest.

Kavandatava tegevuse kliimamõju moodustub ühelt poolt tuulepargi ehitamise ja käitamisega seotud otsestest KHG heitkogustest ning teiselt poolt KHG heitkoguste vähenemisest ehk taastuvenergiast, mis asendab fossiilkütustest toodetud energiat ja sellega seotud KHG heitkoguseid.

KHG heitkogused, mis on seotud tuulepargi arendamisega, hõlmavad järgmist:

a) TEJ olelustsükli heitkogused – KHG heitkogused, mis on seotud tootmise, transpordi, paigaldamise ja kasutusjärgse demonteerimisega;

b) KHG heide ja heite sidumisvõime kadumine maakasutuse muutuse tõttu (metsade raadamine, turba või turbaalade kuivendamine ja potentsiaalsete CO2 sidujate kadumine raiutud aladel);

c) KHG heitkoguste vähendamine või asendamine.

Kavandatava tegevuse kliimamõju hinnatakse kui kavandatud tegevuse elluviimisest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tüübi ja mahu muutumist. See koosneb kavandatud tegevuse rakendamisega seotud KHG heitkoguste muutustest (1) TEJ olelustsükli jooksul, (2) ehituse – metsa raadamise ja maakasutustüübi muutusega seotud heitkoguste muutumisest ning (3) kavandatud tegevuse rakendamisega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisest või asendamisest – fossiilsetest ressurssidest toodetud energia (ja sellega seotud KHG heitkoguste) asendamisest taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga.

Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad järgmised maakasutustüübid, mis on kavas muuta muudeks maakasutustüüpideks:

- põllumajandusmaad peetakse KHG heiteallikaks, seega kavandatava tegevuse elluviimine ja olemasolevate maakasutustüüpide muutmine sellisteks, mis KHG heidet ei tekita, vähendab kavandatavast tegevusest tulenevaid KHG heitkoguseid;

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

71

- 17,3 ha metsamaad, kus KHG sidumist hinnatakse kui CO2 sidumist elusas biomassis (puidus), surnud puidus ja mulla orgaanilises aines. Sellise ala muutmine on seotud KHG heitkoguste suurenemisega.

Oluline on märkida, et kavandatava tuulepargi suhtes rakendatakse „Energia varustuskindluse ja sõltumatuse edendamiseks vajalike energiavarustusstruktuuride rajamise lihtsustatud korra seaduse“ nõudeid ning seaduse artikli 9 lõikes 1 on sätestatud, et kui TEJ rajatakse metsamaale, tuleb metsade raadamise negatiivne mõju kompenseerida metsastamisega. Uute alade metsastamine toob eeldatavasti pikemaks ajaks kaasa heitkoguste sidumise võime taastumise. Arvestades ettenähtud tasandusmehhanismi, on maakasutustüübi, maakasutustüübi muutmise ja metsa vaatepunktist KHG heitkoguste pikaajaline mõju hinnangu järgi neutraalne.

KHG heitkoguste bilansi kõige olulisem osa on kavandatava tegevuse elluviimisega seotud KHG heitkoguste vähendamine või asendamine – fossiilsetest allikatest pärineva energia (ja sellega seotud KHG heitkoguste) asendamine taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga. Selleks et hinnata KHG heitkoguste hulka, mida taastuvate energiaallikate kasutamine asendab, on arvutatud KHG heitkoguste muutused, mis on seotud uue elektritootmistehnoloogia kasutuselevõtu ajal toodetud elektrienergia ülekandmisega elektrivõrku.

Tuginedes TEJ tootjate esitatud elektritootmispotentsiaali prognoosidele ning seni kogutud andmetele tuule kiiruse kohta kavandatava tegevuse piirkonnas, võib hinnata, et Lode tuulepargis toodetakse 374,49 kuni 594,51 GWh elektrienergiat aastas.

Eespool esitatu kohaselt on uue elektritootmistehnoloogia abil toodetud elektrienergia elektrivõrku ülekandmisega seotud KHG heitkoguste potentsiaalne vähenemine hinnangu järgi vahemikus 24 791,24 t CO2 ekvivalenti aastas kuni 39 356,56 t CO2 ekvivalenti aastas olenevalt valitud TEJ turbiinide mudelist.

Hinnangu järgi (olenevalt TEJ tehnoloogiast) on elektrijaama kasutusea jooksul (25 aastat) välditav kasvuhoonegaaside heitekogus 619 781 kuni 983 914 t CO2 ekvivalenti.

Kavandatava tegevuse elluviimise korral toodetaks elektrit taastuvatest allikatest. See toodetud energia asendab fossiilkütustest olenevast elektritootmisest saadavat energiat ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heidet, millel on sel moel hea mõju kliimale. Kavandatav tegevus aitab vähendada CO2 heitkoguseid, mis muidu tekiksid, kui sama energiat, mida toodab kavandatav TEJ, toodetaks osaliselt või täielikult tavapärastes fossiilkütustel töötavates elektrijaamades. Arvestades tuulepargi prognoositud võimalikku 25–30 aasta pikkust kasutusiga, on heitkoguste asendamine tagatud märkimisväärse aja jooksul, millel on pikas perspektiivis oluline positiivne mõju.

Kliimamõju – piiriülene mõju

Keskkonnamõju hindamise käigus ei ole tuvastatud võimalikku piiriülest mõju Eestis.

4.11. Geoloogia, hüdrogeoloogia (sealhulgas veevõtukohad) ja pinnaveevoolud

Asukoht ja reljeef: kavandatav Lode tuulepark asub Burtnieksi tasandiku põhjaosas Põhja- Vidzeme madalikul, Sakala kõrgustikul Ērģeme küngaste lähedal. Sellel madalikul on divergentse pinnamoega ulatuslikud voored, mille on kujundanud jääliustiku liikumine. Ala on

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

72

laineline ja vooreline, kvarternaari kiht on õhuke. Kvaternaarsete setete all asuvad keskdevoni kihid.

Kvaternaarsed setted: piirkonnas leidub nii jääliustike ja nende vee liikumise tagajärjel tekkinud setteid kui ka biogeenseid turbasetteid. Kvaternaarsete setete paksus varieerub 10– 20 meetri vahel, olles mõnes kohas väiksem või suurem.

Maavarad: tuulepargi ümbruses on turbamaardlaid ja -välju, samuti liiva-, liivakruusa- ja magevee lubjakivi maardlaid. Praegu toimub aktiivne turbakaevandamine Eestis Pätsi soos. Läheduses on ka liiva- ja liivakruusakarjäärid, näiteks Arakste ja Veckabuļi, kus kaevandamine on peatatud. Arvestades kavandatava tuulepargi asukohta lähedalasuvate maavarade maardlate suhtes, ei avalda tuuleelektrijaama ehitamine ja käitamine eeldatavasti negatiivset mõju maavarade maardlatele või prognoositavatele maavarade aladele.

Pinnase ja põhjavee seisukord: põhjavee tase on enamasti kuni 5 meetri sügavusel, kuid võib mõnes kohas olla ka sügavamal. Piirkond on seismiliselt väheaktiivne, maavärinate oht on väike. Kavandatavate tuuleparkide asukohtades tuleb põhjalikult uurida pinnase koostist ja omadusi, et tagada nõuetekohane vundamendi projekteerimine. Olemasolevate geoloogiliste materjalide koondamisel võib järeldada, et kavandatava tegevuse piirkond on ehitamiseks sobiv ja ei ole tuvastatud mingeid insenergeoloogilisi tingimusi, mis välistaksid sinna tuulepargi rajamise.

Veekogud ja melioratsioon: Lode tuulepargi pinnamood varieerub 120 m kuni 140 m üle merepinna. See kõrgusvahemik osutab mõõdukale kaldele, mis võib mõjutada vee voolukiirust. Suhteliselt väike kalle tähendab, et veevoolud on suhteliselt aeglased, kuid tuleb siiski meeles pidada, et suurema kaldega kohtades võib olla suurem erosioonirisk. Kavandatava tuulepargi puhul on pinnaveevool pargi lõunaosast põhja poole, mõjutades peamiselt olemasolevaid hüdroloogilisi võrgustikke. Ümbruskonnas on jõgesid ja soid, aga ka kuivendussüsteeme, mis juhivad vett ära põllumaadelt. Plaanis on ehitada juurdepääsuteid ja kaabelliine, mis ületavad mitut oja. Veekogude ümber on kehtestatud kaitsevööndid, et kaitsta keskkonda ja hoida vee kvaliteeti.

Plaanitud tegevuse raames on kavas teha ehitustöid, mis on seotud kuivendussüsteemide ja nende rajatiste mõne objekti muutmisega: uute drenaažitorude ehitamine ja olemasolevate drenaažitorude rekonstrueerimine, kuivenduskraavide konfiguratsiooni muutmine, uute kuivenduslahenduste ehitamine. Seetõttu tuleb koostada drenaaži ümberkujundamise projekt. Drenaažisüsteemi elementide projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse ministrite kabineti 30. juuni 2015 määruse nr 329 „Läti ehitusstandardi LBN 224-15 „Melioratsioonisüsteemid ja hüdrotehnilised konstruktsioonid“ eeskirjade““ nõudeid. Kogu drenaažisüsteemi ümberehitamisega seotud tegevus toimub paralleelselt ehitusplatsi ettevalmistustööde ning juurdepääsuteede ja platside ehitamisega.

Lähimad veevõtukohad ja maa-alused veehoidlad: eeldatavasti ei avalda TEJ-de ehitamine negatiivset mõju veevõtukohtade (puurkaevude), põhjaveekaevude ja põhjavee kvaliteedile ning veetasemele.

Kavandatava tegevuse elluviimine hõlmab ajutist pinnase eemaldamist ning kaevamistöid TEJ-de ja juurdepääsuteede ehitamiseks, käitamiseks ja hilisemaks ala taastamiseks. Iga rajatava TEJ vundamendi lahendus määratakse kindlaks, võttes arvesse pinnase kandevõimet ja põhjavee taseme näitajaid kavandatava tegevuse piirkonnas.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

73

Kavandatava tegevuse piirkonnas toimuva ehitustegevuse ajal on oht, et ehitusmasinate kütuse või määrdeainete lekke korral võib pinnas või põhjavesi reostuda. Nendel aladel, kus ehitusmasinad püsivalt seisavad, kavatseb kavandatud tegevuse algataja võtta ettevaatusabinõud, hinnates enne alade demonteerimist pinnase saastatust, et otsustada eemaldatud pinnase edasise kasutamise üle. Kuigi sellised ettevaatusabinõud ei välista pinnase ja põhjavee saastumise võimalust, tagavad need, et saastunud pinnas, kui seda leitakse, ning ala, kus see asub, puhastatakse õigusaktide kohaselt, vältides saastumise levikut pinnasesse ja põhjavette.

Geoloogia, hüdrogeoloogia (sealhulgas veevõtukohad) ja pinnaveevoolud – piiriülene mõju

Keskkonnamõju hindamise käigus ei ole tuvastatud võimalikku piiriülest mõju Eestis.

4.12. Jäätmekäitlus

Eeldatavalt tekivad tuulepargi ehitamisel nii olme- kui ka tööstusjäätmed. Ehituse, käitamise ja demonteerimise või ümberehitamise käigus tekkivad olmejäätmed kogutakse ja ladustatakse ajutiselt olmejäätmete konteinerites, mis paigutatakse masinate, seadmete ja materjalide ajutiseks ladustamiseks ettenähtud aladele. Kogutud jäätmed antakse üle ettevõtjale, kes on saanud vajalikud load olme- ja ehitusjäätmete veoks ja käitlemiseks.

Jäätmete tekkimist TEJ ehitamise, käitamise ja demonteerimise või ümberehitamise ajal peetakse otseseks negatiivseks keskkonnamõjuks. Arvestades tekkivate jäätmete võimalikku kogust, peetakse mõju väikeseks. Tööstusjäätmete puhul on olemas nii jäätmete ladustamise ja transpordiga seotud esmased mõjud kui ka ressursside tarbimise, jäätmete töötlemise või utiliseerimisega seotud teisesed mõjud. Tekkinud jäätmete taaskasutuse tagamisel oleks mõju kasutatud ressursside ringluse tagamise seisukohalt pöörduv, kuid pöördumatu seoses nende jäätmetega, mida ei saa taaskasutada. Keskkonnamõju hindamisel ei ole kindlaks tehtud vajadust konkreetsete seire- ja keskkonnamõju leevendusmeetmete järele, kui ehitamise, käitamise ja demonteerimise või ümberehitamise käigus tekkivaid jäätmeid käideldakse õigusaktides sätestatud korra kohaselt.

Jäätmekäitlus – piiriülene mõju

Keskkonnamõju hindamise käigus ei ole tuvastatud võimalikku piiriülest mõju Eestis.

4.13. Keskkonnariskid ja hädaolukorrad

TEJ-d on projekteeritud ohutute ja stabiilsete konstruktsioonidena, kuid iga tuuleelektrijaama või tuuleparki peetakse suure riskiga objektiks, mis võib põhjustada õnnetusi või rikkeid tehniliste vigade, ebaõige käitamise ja hoolduse või välistegurite tõttu.

Ministrite kabineti 19. septembri 2017 määruse nr 563 „Suure ohuga objektide tuvastamise ja määramise ning kodanikukaitse ja katastroofide ohjamise haldamise planeerimise ja rakendamise kord“ punkti 2.3.4 nõuete kohaselt on Lode tuulepargi võimsus üle 100 MW ja seetõttu on park liigitatud C-kategooria suure ohuga objektiks, mille tarvis tuleb koostada kodanikukaitseplaan. TEJ kodanikukaitseplaanis tuleb kindlaks määrata tulekahju korral võetavad meetmed, täpsustades tulekahju avastamisel võetavad operatiivsed meetmed, st päästeteenistuste õigeaegne teavitamine ning tulekahju piiramiseks ja likvideerimiseks vajalike ressursside mobiliseerimine.

Olles tutvunud kättesaadava teabega mujal maailmas toimunud õnnetuste kohta TEJ-dega ja teiste riikide soovitustega, on keskkonnamõju hindamisel nende tehnoloogiliste rajatiste

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

74

riskihindamisel tuvastatud järgmised võimalikud ohud. TEJ mehaanilised kahjustused/kokkuvarisemine koos tükkide leviku mõjuga selle läheduses, määrdesüsteemi rikked koos õlilekkega, TEJ tulekahjud ja TEJ rootori labadele jää tekkimine koos hilisema jääpurikate kukkumisega TEJ ümbrusesse. Tänapäeva TEJ-del, kaasa arvatud hinnatud TEJ-de mudelitel, on automaatsed vibratsiooniandurid ja turvasüsteemid, mis lülitavad jaamad teatud vibratsioonitasemele jõudmisel välja. See süsteem suudab tuvastada nii seadme mehaanilisi kahjustusi kui ka jää tekkimist rootori külge. Automaatne väljalülitus on ette nähtud ka muude tegevust iseloomustavate parameetrite piirväärtuste, näiteks rootori kiiruse ületamise korral. TEJ-del on ka suitsu tuvastamise süsteem, mille rakendumise korral käivitub automaatne tulekustutussüsteem. TEJ-del on ka piksekaitsesüsteem.

KMH käigus hinnatakse üksikasjalikult eespool nimetatud riske ja määratakse kindlaks järgmised soovitatavad ohutuskaugused, eeldades, et ehitamiseks valitud TEJ mudel on Vestas V172-7.2:

- 86 m – majandustegevuse piiranguvöönd, kuhu ei ole soovitatav rajada alalisi töökohti (tuginedes rootori läbimõõdule ja rikke tagajärgede otsesele võimalikule mõjule rootori tööalas);

- 252 m – soovituslik kaugus riigi põhimaanteedest (Belgia riskihindamissuuniste soovituste alusel);

- 311 m – soovituslik kaugus riigi ja omavalitsuse teedest, kui ei rakendata tehnilisi lahendusi keskkonnariskide vähendamiseks (põhineb kõige suuremal jää kukkumise kaugusel);

- 707 m – suure ohuga objekti piiranguvöönd (Belgia riskihindamissuuniste soovituste alusel);

- 800 m – kaugus elamutest ja avalikest hoonetest (ministrite kabineti 30. aprilli 2013 määruse nr 240 kohaselt).

Keskkonnariski vähendavate tehniliste lahenduste kasutuselevõtuga saab vahemaad vähendada:

- riigi põhimaanteedeni – 252 m; - omavalitsuse teedeni – 86 m.

Kirjeldatud ohutuskaugused Lode tuuleparki kavandatavate TEJ-de ümber on esitatud joonisel 27.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

75

Joonis 27. Lode tuulepargi ümber olevad ohutuskaugused

Kavandatavate TEJ-de läheduses (lähemal kui 800 m) ei ole elamuid ega avalikke hooneid, mis tagab, et elanikud ei satu TEJ rikke korral otsesesse ohtu.

Legend

Kaart on seotud Läti koordinaatsüsteemi (LKS-92) TM projektsiooniga. Põhjana on kasutatud SIA Jāņa sēta koostatud

digitaalset kaarti JS Baltija.

Tuuleelektrijaam Uurimisala Riigitee Majandustegevuse piiranguvöönd – 86 m Kaugus riigi põhimaanteedeni – 252 m

Kaugus riigi ja omavalitsuse teedeni (ilma meetmeteta) – 311 m Suurenenud ohuga objektide paigutamise piirangu kaugus – 721 m Kaugus elamute ja avalike hooneteni – 800 m Riigipiir

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

76

707 meetri raadiuses kavandatavatest jaama asukohtadest ei ole ühtegi suure ohuga objekti. Ala arendamise jätkamisel ja suure ohutasemega rajatiste paigutamise kavandamisel tuleks arvesse võtta jaamade põhjustatavaid võimalikke ohte.

Koondades saadud teavet riigi ja omavalitsuse teede kohta TEJ-de läheduses, võib järeldada, et 311 m kaugusel TEJ-dest ei ole riiklikke ega piirkondlikke põhiteid, kuid on olemas omavalitsuse teed. Võttes arvesse mõne TEJ kaugust riigi ja omavalitsuse teedest, on põhjendatud kohustuslike tehniliste lahenduste kehtestamine keskkonnariskide vähendamiseks mõnes jaamas (nr L_03, L_05, L_07, L_08, L_09), nimelt jaamade varustamine jää tuvastamise süsteemidega, et tagada jaamade seiskamine jää tuvastamise korral.

Eespool nimetatud kohustuslike meetmete võtmise korral võib soovitatud kaugust riiklikest ja kohalikest teedest vähendada rootori tiiva pikkuse ehk 86 meetrini. Sellisel juhul ei ole ükski jaam lähemal kui soovitatud ohutuskaugus.

Eelnevale lisaks, sealhulgas ettevõtja hallatavatel teedel, on soovitatav kasutada ühte või mitut järgmistest lahendustest20:

- hoiatussiltide paigaldamine jäätükkide kukkumise ohu kohta (vähendab ohtu kuni 10 korda);

- jäätuvastussüsteemiga ühendatud hoiatustulede paigaldamine koos hoiatusmärkidega (vähendab ohtu kuni 100 korda);

- juurdepääsuteede sulgemine füüsiliste tõketega jää tekke korral (vähendab ohtu kuni 100 korda);

- TEJ töö käsitsi käivitamine operaatori kohalolekul.

Mitu TEJ (L_05, L_08, L_10, L_12, L_17) tuulepargis asuvad veekogudele lähemal kui 166 m. Arvestades jaamade lähedust vooluveekogudele, peaks hädaolukordade lahendamise kava sisaldama asjakohaseid meetmeid ja vahendeid kemikaalide leviku ohjeldamiseks ja kokkukogumiseks õnnetuse korral.

Ministrite kabineti 19. septembri 2017 määruse nr 563 „Suurenenud ohuga objektide tuvastamise ja määramise ning kodanikukaitse ja katastroofide ohjamise planeerimise ja rakendamise kord“ kohaselt on Lode tuulepark klassifitseeritud C-kategooria suurendatud ohuga objektiks, mille kohta tuleb koostada kodanikukaitsekava.

Keskkonnariskide ja hädaolukordade hindamine – piiriülene mõju

Ohutuskaugused ei mõjuta Eesti territooriumil asuvat taristut ega tundlikke objekte, kuid kavandatava tegevuse elluviimise korral tuleks naaberpiirkonna omavalitsust teavitada soovitustest piirkonna arendamiseks, võttes arvesse TEJ-dest tulenevat ohtu.

4.14. Sidesüsteemid

Tuulepargid võivad mõjutada elektromagnetiliste signaalide ning raadiosignaalide saatjate ja vastuvõtjate tööd, põhjustades signaalihäireid. Kõige sagedamini mainitakse võimalikku kahjulikku mõju lennuliikluse juhtimiseks kasutatavatele aeronavigatsiooniseadmetele,

20 IEA Wind Task 19: International Recommendations for Ice Fall and Ice Throw Risk Assessments (2018)

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

77

ilmaradaritele, meresõidu navigatsioonisüsteemidele, elektroonilistele sidevõrkudele ja maapealsetele ringhäälinguvõrkudele.

Kavandatava tegevuse territooriumile lähimad ilmaradarid on Läti keskkonnageoloogia ja meteoroloogia keskuse (LVĢMC) radar, mis on paigaldatud Riia lennujaama territooriumile, ja Eesti keskkonnaagentuuri radar Sürgaveres. Mõlemad eespool nimetatud radarid asuvad üle 100 km kaugusel kavandatavast tuulepargist. Võttes arvesse ilmaradarite kaugust kavandatavast tuulepargist, ilmaradarite tehnilisi omadusi, asukoha topograafiat ja kavandatavate tuuleparkide kõrgust, ei avalda kavandatavad TEJ-d eeldatavasti märkimisväärset mõju radarite tööle.

Õhuseire radarisüsteeme kasutavad ka riiklikud relvajõud. Radareid Lockheed Martin AN/TPS- 77 kasutatakse õhuruumi jälgimiseks Läti relvajõudude raadiotehnilistes vaatluspunktides asukohtades Čalas (~ 240 km kavandatud tegevuse piirkonnast), Lielvārde (~ 140 km kavandatud tegevuse piirkonnast) ja Audriņi (~ 200 km kavandatud tegevuse piirkonnast). Läti armee kasutab ka mobiilseid radareid TPS-77 MRR. Radareid AN/TPS-77 kasutatakse ka kõigis Leedu vaatluspunktides Antaveršis, Degučiai ja Ceikiškė, samuti Eestis asuvas Kellavere vaatluspunktis. Radareid Thales Ground Master 403 kasutatakse ka Eesti Levalõpme ja Otepää vaatluspunktides. Nii Lockheed Martin TPS-77-seeria kui ka Thales GM400-seeria radaritel on lahendused, mis tagavad nende tõhusa töö ka tuuleparkide vahetus läheduses 21,22. Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et kavandatav tuulepark ei saa avaldada olulist mõju relvajõudude tehtavale õhuruumi järelevalvele.

Keskkonnamõju hindamise raames on taotleja konsulteerinud RAS-iga „Latvijas gaisa satiksme“ kavandatava tuulepargi ehitamise kohta Lode valda Valmiera piirkonda. Esialgses hinnangus jõudis RAS „Latvijas gaisa satiksme“ järeldusele, et kavandatav tuulepark asub üle 16-17 kilomeetri kaugusel LGS-i raadionavigatsiooni- ja radariseadmetest ning ei avalda märkimisväärset kahjulikku mõju tsiviillennunduse raadionavigatsiooni või radariseadmetele.

Kaitseministeeriumi teabe „Lätti tuuleparkide arendamise ja kaitsesektori operatiivsete vajaduste kohta“ kohaselt asub Lode tuulepark alas, kus nende rajamine on lubatud ja toetatud ilma kompensatsioonimehhanisme rakendamata.

TEJ-de mõju kohta tehtud uuringud näitavad, et parkide rajamine võib mõjutada tele- ja raadioülekannete ning mobiilside kvaliteeti. Uuringutes mainitakse, et TEJ võib blokeerida, fragmenteerida ja peegeldada nende sideseadmete edastatavaid signaale. Neid häiringuid peetakse ebaolulisteks piirkondades, kus signaali kvaliteet on hea, kuid need võivad olla märkimisväärsed piirkondades, mis asuvad sideseadmete leviala piiril. Kavandatava tuulepargi alal ja selle lähiümbruses edastatakse tasuta ja tasulist maapealset tele- ja raadiolevi, mida pakuvad Valmieras ja Cesvaines asuvad saatjad, mis asuvad Lode tuulepargi uuringualast umbes 50 km kaugusel. Hinnates olemasolevat teavet raadio- ja telelevi kvaliteedi kohta kavandatava tegevuspiirkonna läheduses, võib järeldada, et kavandatava tuulepargi ümbruses on levi kvaliteet praegu hea.

Mobiilside, sealhulgas mobiilse interneti kvaliteeti võivad TEJ-d mõjutada aladel, kus side kvaliteet on halvem. Vaadates Läti suurimate mobiilsidefirmade – LMT, Tele 2 ja Bite –

21 https://www.lockheedmartin.com/en-us/products/ground-based-air-surveillance-radars.html 22 https://www.thalesgroup.com/en/ground-master-400

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

78

avaldatud teavet levi kvaliteedi kohta kavandatava tegevuspiirkonna ümbruses, on näha, et kavandatava tuulepargi territooriumil ja selle ümbruses on olemas nii 3G kui ka 4G mobiilne internet, kusjuures levi kättesaadavust tagab mitu kavandatava tegevuspiirkonna lähedusse ehitatud saatjat. Saatjate ja vastuvõtjate kõrgus on oluline aspekt, mida tuleb arvesse võtta, kui hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju mobiil- või raadioside (radiolink) kvaliteedile. Mastid, millel asuvad kavandatava tegevuse läheduses mobiilisideseadmed, on enamasti suhteliselt madalad, madalamad kui kavandatava TEJ laba alumine osa. Seega, TEJ kõige olulisem osa, mis võib signaali segada, asub kõrgemal punktist, mis ühendab sidetorni ja teenuse vastuvõtjat.

Side kvaliteedi küsimused ei ole küll otseselt seotud keskkonnamõjudega, ent kui pärast tuulepargi ehitamist tuvastatakse TEJ-de käitamise tulemusena side- ja ringhäälingusignaalide kvaliteedi halvenemine, tuleb võtta meetmed signaali kvaliteedi parandamiseks, mille tehnilised lahendused määratakse kindlaks iga juhtumi korral eraldi.

Sidesüsteemid – piiriülene mõju

Keskkonnamõju hindamise käigus ei ole tuvastatud võimalikku piiriülest mõju Eesti territooriumil asuvatele sidesüsteemidele.

4.15. Sotsiaalmajanduslikud aspektid

Tuulepargi ehitamine ja käitamine võib avaldada nii positiivset kui ka negatiivset sotsiaalmajanduslike aspektidega seotud mõju, mis võib olla spetsiifiline nii konkreetsele tegevuskohale kui ka riiklik. Positiivne mõju hõlmab investeeringuid majandusse, otseselt ja kaudselt seotud töökohtade arvu kasvu, majandustegevuse potentsiaali suurenemist, energiavarustuse suurenemist turul, süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise potentsiaali ja panust riikliku energiapoliitika eesmärkide saavutamisse. Võimalikud negatiivsed mõjud, mida on hinnatud allpool, hõlmavad võimalikke piiranguid majandustegevusele, mõju kinnisvara väärtusele ning mõju turismi- ja puhkeressurssidele.

Lode tuulepargi koguinvesteeringu suurus on eeldatavasti ligikaudu 450 miljonit eurot. Seetõttu tuleks kavandatava tuulepargi ehitamist vaadata kui märkimisväärset investeeringut Läti energiasektorisse võrreldes viimaste aastate investeeringute mahuga. Oluline aspekt, mida tuleb kavandatava tegevuse majandusmõju hindamisel arvesse võtta, ei ole mitte ainult investeeringute kogusumma, vaid ka investeeringuga seotud töökohtade arvu kasv. Tööhõivet silmas pidades tähendab tuulepargi rajamine töökohtade loomist nii ehituse kui ka käitamise ajal. Nõudlus lisatööjõu järele on seotud nii tuulepargi ehitamise ja käitamisega kui ka sellega kaudselt seotud tegevusega, nagu näiteks tee-ehituseks vajalike materjalide kaevandamine, betooni tootmine, transporditeenused, majutus ja toitlustamine.

Kavandatava tegevuse elluviija prognoosib, et kavandatava tuulepargi TEJ-de toodetud energia kogus võib olla vahemikus 375–594 GWh elektrienergiat aastas. Tuulepargi rajamine ei mõjuta palju elektrihinda Lätis, kuna kavandatava tegevuse mahtu NordPooli piirkonna kontekstis hinnatakse tühiseks, ent iga projekt, mis hõlmab uute tootmisvõimsuste rajamist, võib pikemas perspektiivis aidata kaasa pakkumise suurenemisele turul, mis võib mõjutada tarbijate poolt elektrienergia kasutamise eest makstavat hinda. Kokkuvõttes aitab Lode tuulepargi kavandatav ehitus kaasa Läti riiklikele eesmärkidele, mis on seotud taastuvenergia tootmise ja kliimaneutraalsusega.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

79

Keskkonnamõju hindamise aruandes analüüsiti seni tehtud uuringuid tuuleparkide mõju kohta kinnisvara väärtusele. Tehtud uuringute analüüsi käigus ei leitud ühtegi uuringut, milles oleks leitud kinnisvara turuväärtuse positiivset muutust vahetult pärast tuuleparkide rajamist. Tulemused näitavad, et tuulepargi lähedal asuva kinnisvara turuväärtust võivad mõjutada konkreetsed tegurid: kaugus tuulepargist, TEJ-de kõrgus, nähtavate jaamade arv, tuulepargi lähedal asuva maastiku kvaliteet, kinnisvara kvaliteedinäitajad, tuuleparkide koguarv piirkonnas, avalikkuse suhtumine tuuleenergiaprojektidesse jne. Mitmes uuringus on leitud, et tuuleparkide mõju kinnisvara väärtusele on pigem kinnisvara väärtuse tõusu pärssiv kui seda otseselt vähendav. Kuigi olemasoleva teabe põhjal ei ole võimalik kvantifitseerida mõju suurust Lätis, võib isegi siis, kui hinnata teistes riikides tehtud uuringutes tuvastatud halvima stsenaariumi korral toimuvate muutuste suurust, järeldada, et kavandatava tuulepargi võimalik mõju kavandatava tegevuse läheduses asuva kinnisvara turuväärtusele on võrreldav teiste riigis toimuvate protsesside põhjustatud muutustega eluasemekinnisvara turuväärtuses.

Kavandatav tuulepark võib avaldada negatiivset mõju turismi ja puhkusega seotud majandustegevusele. Praegu on suhteliselt raske prognoosida kavandatava tuulepargi majanduslikku mõju lähedalasuvatele puhkealadele, sest Lätis puuduvad sellised uuringud. Tutvudes teistes Euroopa ja maailma riikides tehtud uuringutega, võib järeldada, et:

- uuringutes, mille käigus küsitleti puhkerajatiste külastajaid enne kavandatud tuuleparkide rajamist, märkis osa külastajad, et nad ei külastaks neid rajatisi pärast parkide rajamist;

- uuringud, milles analüüsitakse puhketeenuste klientide arvu võimalikku vähenemist pärast tuuleparkide rajamist, ei näita, et TEJ-de rajamine oleks avaldanud märkimisväärset negatiivset mõju puhkekohtade käibele.

Mõnel juhul näitavad uurimistulemused, et tuuleturbiinidest teadlikud turistid oleks valmis maksma rohkem, et elada puhkuse ajal kohas, kus on vaade rannikuäärsele tuulepargile, ning nad hindasid tuuleparkide arendamist positiivselt. Samuti leidub uuringuid tuuleparkide läheduses elavate inimeste kohta, kes on loonud tuuleparkide taristule uusi ja ainulaadseid kasutusviise ning suhtuvad sedasorti arengutesse positiivselt. Samal ajal on teised uuringud näidanud, et seal, kus loodus- ja maastikupõhine turism on kohaliku majanduse jaoks eriti oluline, võib tuuleparkide arendamine muutuda konkureerivaks maakasutusviisiks. Uuringute tulemusi kokku võttes võib järeldada, et tuuleparkide tajumisel on oluline osa sellistel teguritel nagu kavandatava piirkonna olemasolev kasutusviis (muutmata keskkond või majanduslikult arenenud piirkond), tuuleparkide nähtavus, kaugus tuulegeneraatoriteni ja nende hulk, inimeste teadmiste ja informeerituse tase tuuleparkide ja taastuvenergia mõjust üldiselt.

Tuleb märkida, et elektrituruseaduse muudatuste kohaselt, mis jõustusid 1. jaanuaril 2023, peab tuuleelektrijaama paigaldaja või omanik, kui selle paigaldatud võimsus on vähemalt üks megavatt, maksma kohalikule kogukonnale igal aastal kompensatsiooni tuuleelektrijaama põhjustatud ebamugavuste talumise eest iga elektrijaama koguvõimsuse alusel alates elektrijaama kasutuselevõtust. Tuulegeneraatorite põhjustatud ebamugavuse hüvitis kohalikule kogukonnale makstakse täielikult selle omavalitsuse eelarvesse, mille territooriumil elektritootmisrajatis asub või kuhu see paigaldatakse. See tähendab, et omavalitsuse ja piirkonna elanikud saavad otsest rahalist kasu, mis aitab kaasa nende elukvaliteedi ja maksevõime tõusule, suurendades seega kohalikku tarbimist, mis omakorda

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

80

parandab kohalikku ettevõtluskeskkonda ja võib avaldada positiivset mõju kinnisvaraturu väärtusele.

Lode tuulepark hõlmab ka sellega seotud taristut (kaabelliini) Eesti territooriumil, kuid selle mõju hinnatakse eraldi. Üldiselt eeldatakse, et Eesti territooriumil on kavandataval tegevusel (st Läti territooriumile rajatavatel tuuleturbiinidel) sarnane mõju sotsiaalmajanduslikele aspektidele ning asjasse puutuvatele pooltele kohalikul ja riiklikul tasandil, nagu on kirjeldatud käesolevas punktis Läti territooriumi puhul, st märkimisväärset negatiivset mõju sotsiaalmajanduslikele aspektidele ei ole oodata.

Sotsiaalmajanduslikud aspektid

Keskkonnamõju hindamise käigus ei ole tuvastatud võimalikku piiriülest mõju Eesti territooriumil asuvatele sotsiaalmajanduslikele aspektidele.

4.16. Vibratsioon

Lätis ei ole TEJ-de põhjustatud vibratsioonitaset ja selle mõju lähedal olevatele territooriumitele õiguslike piirangutega piiratud. Kuni 30. juunini 2010 olid vibratsiooni piirväärtused sätestatud ministrite kabineti 25. juuni 2003 määruses nr 341 „Reeglid vibratsiooni lubatud väärtuste kohta elamutes ja ühiskondlikes hoonetes“ (edaspidi: MK määrus nr 341).

Võrreldes TEJ-de põhjustatavat vibratsiooni Lätis kuni 30. juunini 2010 kehtivate vibratsiooni piirväärtustega, on näha, et TEJ-de vibratsioonitase nende vahetus läheduses on piirväärtustest kõrgem, kuid vibratsioonitasemed juba 300 m kaugusel TEJ-dest on palju väiksemad kui väikseim piirväärtus, mida rakendatakse raviasutuste operatsioonisaalide ning ravi- ja rehabilitatsiooniasutuste palatitele (öösel). Kuigi praegu puuduvad uuringud keskkonnamõju hindamise käigus hinnatud TEJ mudelite vibratsioonitasemete kohta, ei ole põhjust arvata, et kavandatava tuulepargi vibratsioonitasemed oleksid märkimisväärselt kõrgemad ja kujutaksid endast ohtu tervishoiule, arvestades, et TEJ-de mehaanilistele osadele on kehtestatud piirväärtused olenemata TEJ mudelist ja selle võimsusest. Teisisõnu, TEJ vibratsiooni mõju ühiskonnale hinnatakse tühiseks.

Vibratsioon – piiriülene mõju

Keskkonnamõju hindamise käigus ei ole tuvastatud võimalikku piiriülest mõju Eesti territooriumil.

4.17. Elektromagnetväljade mõju

Elektri laialdane kasutamine tänapäeval tööstuse, transpordi, majapidamise, traadita side, raadio, televisiooni, radarite ning diagnostika ja ravi valdkondades lisab meie keskkonda täiendavaid elektri-, magnet- ja elektromagnetvälju. Nende väljade hulka kuuluvad ka Maa magnetväli, looduslikud elektriväljad, kosmilised magnettormid, raadiolained ning infrapuna- ja ultraviolettkiirgus.

Alates 1. novembrist 2018 kehtib Lätis ministrite kabineti määrus nr 637 elektromagnetvälja mõju hindamise ja piiramise kohta, millega võetakse üle Euroopa Nõukogu 1999/519/EÜ soovitused. Selle määrusega on 50 Hz sagedusega magnetvälja piirväärtus 100 µT. Tuulepargi ja maakaablisüsteemi ehitamise tõttu on peamised elektromagnetväljade allikad vähemalt 150 m kõrgusel asuva TEJ gondli voolugeneraator ja trafo ning TEJ gondli ja torni aluse vahel olev elektrikaabel. Varjestatud kolmejuhtmelised kaablid tagavad, et magnetväli 20 cm

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

81

raadiuses kaablist ei ületa 3–9 μT. Selliseid magnetvälja väärtusi peetakse tühiseks, kuna TEJ läheduses ei viibi alaliselt inimesi.

Arvutused näitavad, et TEJ-st alajaamani kulgev maakaablivõrk tekitab minimaalse magnetvälja, kuna kaablid on maetud sügavale ja magnetvälja suurust vähendatakse optimaalselt. Välja suurus oleneb selles liikuvast voolust ja kaabli sügavusest. Varjestatud kolmejuhtmeliste kaablite kasutamine peaaegu kõrvaldab väljapoole ulatuva elektrivälja ja kõrgem pinge vähendab kaablitrasside kohal magnetvälja.

Arvutused näitavad, et magnetvälja voolutiheduse väärtused maakaablite kohal ei ületa sihtväärtusi isegi halvima stsenaariumi korral. Tegelikus elus ei tööta TEJ-d kogu aeg maksimaalsel võimsusel, seega on magnetvälja tase enamasti veelgi väiksem. Ministrite kabineti määruses on sätestatud, et inimene võib sellises magnetväljas viibida ohutult 24 tundi ööpäevas, ilma et see avaldaks tervisele kahjulikku mõju. Tuulepargi piirkonnas ei ole elamuid ja inimeste pidev kohalolek ei ole kavas.

Tuulepargi töö käigus tekkivad elektromagnetväljad ei ole isegi tuulepargi maksimaalse töö korral sellised, mis võiksid jätta märkimisväärse mõju tervishoiule tervikuna või tuulepargi ümbruses elavate inimeste või maakaablitrasside ääres asuvate teede kasutajate tervisele. Sellised elektromagnetväljad ei häiri ka erinevate seadmete, sealhulgas spetsiifiliste meditsiiniseadmete tööd, mis hoiavad inimelu ja on valmistatud suure kaitsega magnetväljade mõju vastu.

Kokkupuude elektromagnetväljadega – piiriülene mõju

Keskkonnamõju hindamise käigus ei ole tuvastatud võimalikku piiriülest mõju Eesti territooriumil.

5. KAVANDATAVAT TEGEVUST PIIRAVAD ASJAOLUD JA LAHENDUSED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS

Keskkonnamõju hindamise aruandes on kindlaks määratud kavandatud tegevust piiravad tegurid, millest oleneb tegevuse elluviimise võimalikkus konkreetsetes väljavalitud kohtades.

Ministrite kabineti 30. aprilli 2013 määruse nr 240 „Territooriumi ruumilise planeerimise, kasutamise ja ehitamise üldeeskiri“ punkti 163 kohaselt peab üle 2 MW võimsusega TEJ asukoha planeerimisel olema lähima planeeritava TEJ ja tuulepargi piiri kaugus elamutest ja ühiskondlikest hoonetest vähemalt 800 m. TEJ-de L_16A ja L_17A ehitamine alternatiivina TEJ-dele L_16 ja L_17 on lubatud, kui maja Inčkalni (katastritunnus 96680010088) suhtes on saavutatud kokkulepe lammutamiseks ning kirjete kustutamiseks katastrist ja kinnistusraamatust.

Kavandatavat tegevust piiravad tegurid on seotud TEJ L_01 ehitamisega. Praeguse planeeringu kohaselt mõjutab TEJ L_01 ehitamine kaitsealuse ohakasoomuka Orobanche pallidiflora (O.reticulata) kasvukohta. Ekspertide hinnangul ei ole eespool nimetatud ehitusala rajamine toetatav. Ehitusala soovitatakse viia lõunasse, ohakasoomuka kasvukohast välja.

Hinnates keskkonnaaspekte, mis on seotud kavandatava tegevuse mõjuga rahvatervisele (keskkonnamüra, varjutus), tuvastati, et teatavate tehnoloogiliste alternatiivide valik võib

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

82

põhjustada keskkonnaseisundi muutusi, mis ei vasta Lätis kehtestatud või keskkonnamõju hindamisel kasutatud ja teiste riikide eeskirjades olevatele keskkonnakvaliteedi piirväärtustele.. Kuigi nende mõjude leevendamiseks on olemas tehnoloogilised lahendused, peetakse kavandatavatest leevendusmeetmetest keeldumist kavandatava tegevuse elluviimisel piiravaks teguriks.

Konkreetsete TEJ-de ehitamisel peaks algataja võtma ka leevendusmeetmed ornitofauna, nahkhiirte, ELi tähtsusega elupaikade ja muude loodusväärtuste ning maastiku- ja kultuurilooliste väärtuste säilitamiseks. Täpsem teave mõju kvantitatiivsete näitajate ja selle leevendamisvõimaluste kohta on esitatud aruande 4. peatükis. Aruande tabelis 6.1.2 on esitatud kokkuvõte võimalike oluliste mõjude ja nendega seotud leevendusmeetmete kohta.

Planeeritaval alal kavandatav tegevus on üldiselt kooskõlas Valmiera omavalitsuse säästva arengu strateegias määratud ringmajanduse valdkonnaga – energiatootmisega. Kavandatava tuulepargi ala hõlmab maaüksusi, mille lubatud kasutusviis ei näe ette energiatootmisettevõtete või -rajatiste ehitamist. Ühtlasi sätestab TIAN23, et vabalt seisev rajatis, näiteks tuulegeneraator, peab paiknema krundil nii, et kaugus krundi piirist ei oleks väiksem kui rajatise maksimaalne kõrgus, mistõttu tuleb planeeritava Lode tuulepargi rajamiseks koostada kohalik planeering ning kehtestada selle alale uued territooriumi kasutamise ja ehitamise eeskirjad, millega muudetakse lubatud maakasutustüüpi, et see võimaldaks tuuleelektrijaamade rajamist, tühistades ka tingimused, mis käsitlevad kindlaksmääratud kaugusi krundi piirini, või neid muutes. 24 31. augustil 2023 võttis Valmiera vallavolikogu vastu otsuse nr 430 „Lode tuulepargi kohaliku planeeringu koostamise algatamise kohta Lode valda Valmiera piirkonnas, millega muudetakse Rūjiena valla ruumilist planeeringut 2012–2024“, millega algatati valla kohaliku planeeringu koostamine Lode tuulepargi territooriumile jäävale 22 maaüksusele.

Tuleb märkida, et potentsiaalsed asukohad TEJ-de jaoks on soovituslikud, tuginedes praegu olemasolevale teabele, ja neid võib täpsustada kinnistu piirides ehitusprojekti koostamise ajal. Sellisel juhul tuleks ehitusprojekti koostamise käigus tagada, et kavandatud muudatused ei mõjutaks teadaolevaid loodusväärtusi, ning juhul, kui valitud lahendus erineb selles aruandes hinnatud lahendusest, tuleks uuesti hinnata mõju asukoha muutmisest olenevatele aspektidele, nagu varjutusefekti mõjuaja arvutused, mõjutatud hoonestatud alade kindlaksmääramine ja jaamade seiskamisrežiimide väljatöötamine. TEJ-de asukohtade muutmise ja muudatustega seotud mõjude ümberhindamisel võib tuvastada piiravaid lisategureid muudetud kavatsuste elluviimisel.

6. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS

KMH raames hinnati asukoha ja tehnoloogilisi alternatiive.

Asukoha alternatiivide hinnang

23 TIANi punkt 25.1.3 24 https://www.valmierasnovads.lv/attistiba/teritorijas-planosanas-dokumenti/lokalplanojumi/pazinojums- par-lokalplanojuma-kas-groza-rujienas-novada-teritorijas-planojumu-2012-2024-gadam-veja-parks-lode-lodes- pagasta-valmieras-novada-izstrades-uzsaksanu/

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

83

Senine kogemus tuuleparkide kavandamisel Lätis näitab, et esialgsete asukohaalternatiivide määramine ja neist igaühe hindamine ainsa võimalusena ei ole ratsionaalne. KMH käigus tuvastatakse sageli asjaolusid, mis nõuavad esialgsete alternatiivide muutmist või muudetud lahenduste loomist. Mitme alternatiivi võrdlemisel leitakse sageli, et parim lahendus ei ole valida ühte jaama kõigisse asukohtadesse, vaid valida eri alternatiivide hulgast mitu erinevat jaama (nt Vērgale ja SELPi tuuleparkide puhul).

Lode tuulepargi keskkonnamõjude hindamisel andsid jaamade esialgsele paigutusele hinnangu looduseksperdid, kuna nende hinnang mõjutab jaamade asukohta kõige enam. Füüsikalisi mõjusid, nagu müra ja varjutust, leevendatakse pigem tehnoloogiliste meetmetega kui jaamade ümberpaigutamisega. Enne keskkonnamõjude hindamise aruande koostamist analüüsiti erinevaid võimalusi TEJ-de ja vajaliku taristu asukoha leidmiseks, et vältida erikaitselisi elupaiku, liikide leiukohti ja muid loodusväärtusi.

Hindamise alguses vaadati suuremat hulka TEJ-sid, kuid mõnest neist tegevuse algataja loobus, tuginedes ekspertide järeldustele võimalike negatiivsete mõjude kohta, mida ei ole mingisuguste meetmete abil võimalik leevendada või kompenseerida. Aruande peatükis 3.3 kirjeldatakse hinnatud alternatiive ja valitud lahendust, mis hõlmab kuni 19 TEJ ehitamist uuringupiirkonda. Kuigi selline plaan vähendas võimalikke konflikte loodusväärtuste kaitse seisukohast, ei ole isegi valitud lahendus ideaalne, nagu võib lugeda ornitofaunale avalduvat mõju käsitlevas peatükis. Aruande tabelis 3.1.3 on esitatud kokkuvõte aspektidest, mida hinnati seoses asukoha alternatiividega. Peatüki lõpus on lühihinnang alternatiividele. Aruande tabelis 6.1.2 on esitatud kokkuvõte keskkonnamõjude leevendamise või vältimise meetmetest.

Tehnoloogiliste alternatiivide hinnang

Keskkonnamõju hindamise käigus analüüsiti nelja TEJ mudelit ja eri tüüpi rootori labasid. Tehnoloogilisi alternatiive tasub võrrelda alles pärast leevendusmeetmete võtmist, mida peetakse kavandatava tegevuse elluviimise kohustuslikuks eelduseks. Maastikukaitse, keskkonnariskide, sidesüsteemidele avaldatava mõju ning lindude ja nahkhiirte populatsioonidele avaldatava mõju kontekstis hinnatakse kõiki tehnoloogilisi alternatiive samaväärseteks või mitte märkimisväärselt erinevateks.

Kõige olulisemad erinevused on seotud füüsikalise mõjuga tervishoiule, nimelt jaamade tekitatava müra ja varjutuse mõjuga. Müra mõju on oluline ka ornitofaunale.

KMH protsessis ei ole kindlaks määratud ühtegi tehnoloogilist alternatiivi kui tegevuse elluviimist piiravat tegurit, tunnistades, et turul saadaolevad jaamad võivad erineda ning et tegevuse algatajal on õigus valida mõni muu mudel, tingimusel et see ei ületa kindlaksmääratud keskkonna kvaliteedi piirväärtuseid. Isegi halvima alternatiivi puhul on mõju leevendamiseks olemas tehnoloogilised lahendused.

Kavandatava tegevuse algataja peaks võtma arvesse KMH protsessi järeldusi ja tegevuse elluviimiseks seatud tingimusi tulevases planeerimisprotsessis, valides tehnoloogilise alternatiivi, mis vastab riiklikele keskkonna kvaliteedi normidele või aruandes hinnatud piirväärtustele.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

84

7. TINGIMUSED KAVANDATAVA TEGEVUSE EDASISEKS JÄRELEVALVEKS KESKKONNAMÕJU KONTEKSTIS

Keskkonnamõju hindamise käigus on hinnatud kavandatava tuulepargi võimalikku mõju. Mõju, näiteks TEJ varjutusefekti, mürasaastet, turvariske ning mõju elupaikadele ja kaitstavatele taimeliikidele, on võimalik prognoosida suure täpsusega, hinnates kavandatava tegevuse ulatust ja kasutades arvutusmeetodeid. Kahjuks on peaaegu võimatu hinnata kavandatava tuulepargi täpset mõju ornitofaunale ja nahkhiirte populatsioonidele, mistõttu tuleks kavandatava tuulepargi mõju eespool nimetatud loomarühmadele hinnata ka edaspidi, tehes seiret ja vajaduse korral võtta täiendavad, keskkonnamõju hindamise aruandes täpsustamata leevendusmeetmed. Üksikasjalik seireprogramm tuleks välja töötada enne ehitustööde alustamist, kuid pärast seda, kui on valitud jaamade lõplikud asukohad ja mudelid. Seireprogramm tuleb kooskõlastada looduskaitseametiga.

Mõju nahkhiirtele

Nahkhiirte seire tagatakse esimesel ja teisel aastal pärast tuulegeneraatorite töö alustamist. Seiremetoodika töötab välja ja viib ellu looduskaitseameti litsentsitud nahkhiireekspert, võttes arvesse koha eripärasid. Järelevalvemetoodika hõlmab järgmist:

- akustiline seire maapealsete ultraheliandurite ja vähemalt nelja turbiini gondlitesse paigaldatud automaatsete ultraheliandurite abil, et registreerida pidevalt nahkhiirte aktiivsust vähemalt 1. aprillist kuni 31. oktoobrini. Automaatsed detektorid tuleb paigaldada ühele turbiinile metsas, ühele avamaal ja kahele metsaelupaikades;

- surnud nahkhiirte loendamine vähemalt nende turbiinide juures, kus toimub akustiline seire (võimaluste piires võib uuritavate turbiinide arvu suurendada). Surnud nahkhiirte otsinguid peaksid tegema koolitatud otsijad koos otsingu tõhususe ja korjuste kadumise aja kontrollimisega.

Surnud nahkhiirte otsimise hõlbustamiseks tuleks tuulegeneraatorite aluste ümber rajada vähemalt 50 m raadiuses taimestikust vaba pind või tagada seireperioodi jooksul regulaarne rohu niitmine. Metsadesse paigaldatavate turbiinide korral ei ole 50 m raadiusega riba metsa lisaraiumisega tarvis luua.

Ornitofaunale avaldatava mõju seire Arvestades määramatust tuuleparkide mõju hindamisel lindudele, on oluline teha põhjalik seire. Seireprogramm tuleb välja töötada enne ehitustööde algust, kaasates ornitolooge, statistikaeksperte ja muid huvirühmi, ning see tuleks kooskõlastada looduskaitseametiga. Seiret tuleks alustada vähemalt üks aasta enne ehitust, et ajakohastada andmeid linnuliikide ja nende aktiivsuse kohta territooriumil. Seiret tuleks jätkata ehitamise ajal, pöörates erilist tähelepanu häirimise suhtes tundlikele liikidele. Pärast pargi rajamist tuleb seiret teha vähemalt kuus aastat, vajaduse korral võib looduskaitseamet seda perioodi pikendada.

Pärast tuuleparkide käivitamist tuleks surnud lindude üle pidada arvestust, kasutades fotolõksu ja automaatseid kokkupõrkeandureid. Seire peaks hõlmama ka valgeselg-kirjurähni, värbkaku ja tikutaja liike, et hinnata tuulepargi tekitatud müra ja muude tegurite mõju. Seiretulemused võivad osutada vajadusele lisaleevendusmeetmete järele, kui tegelik mõju on esialgu prognoositust suurem.

SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment Lode tuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte

Versioon avalikuks aruteluks

85

8. AVALIKKUSE KAASAMINE

Covid-19 nakkushaiguste ohjamise seaduse (kehtis 10. juunist 2020 kuni 31. detsembrini 2023) kohaselt toimus 18. septembrist kuni 11. oktoobrini 2023 esimene avalik arutelu keskkonnamõju hindamise üle (distantsilt).

Teade esialgse avaliku arutelu kohta avaldati ajalehes Liesma 15. septembril 2023 ja Valmiera omavalitsuse teabeväljande septembrikuu numbris 9 (27), mis ilmus 18.09.2023, samuti Valmiera piirkonna omavalitsuse, riigi keskkonnaameti ja aruande koostaja SIA Estonian, Latvian & Lithuanian Environment veebilehtedel. Kavandatava tegevuse esialgsest avalikust arutelust teavitati individuaalselt nende kinnistute omanikke (haldajaid), kelle kinnistud asusid tuulepargi uuringualal või piirnesid sellega.

Esialgne avalik arutelu kavandatava tegevuse üle toimus veebipõhise videokonverentsi teel 2. oktoobril 2023 kell 18.00. Esimesel avalikul arutelul osales kokku 33 osalejat.

Osalejaid teavitati keskkonnamõju hindamise peamistest eesmärkidest, mille hulka kuuluvad mõjude kindlakstegemine ja nende hindamine, alternatiivide kindlakstegemine ning hinnatud mõjude leevendamine või vältimine. Samuti teavitati kavandatava tuulepargi asukohast, hulgast, mõõtmetest ja võimaliku asukoha valikukriteeriumidest. Osalejatele esitati teave eeldatavate mõjude kohta ehitamise ajal (sealhulgas kohalike teede kasutamise ja võimaluse kohta kasutada tuulepargi ala jahiseltsil) ning mõjude kohta tuulepargi käitamise ajal (sealhulgas kinnisvaramaksu suuruse, alajaama mürataseme ja tuulepargist saadavat kasu kohta vallale, ümbruskonnale ning kohalikele elanikele, nagu näiteks talumistasu omavalitsusele jms.

1

ANDRIS DEKANTS EXPERT Certificate No. 183

Certificate issued by the Nature Conservation Agency, valid from 11 July 2021 to 10 July 2026 Expert specialisation in species, biotopes or their groups: birds

SIA Utilitas Wind,

Reg. No. 40203411869

EXPERT OPINION No. LDE/2024/01/30

On the impact of the construction and operation of the planned wind farm on the birds in

the area, ensuring favourable conservation status for resting, feeding and nesting sites and for specially protected species

The opinion has been prepared in compliance with Cabinet Regulations No.925 adopted on 30 September 2010, “Content of the opinion of experts in the field of species and habitat protection and the minimum requirements contained therein” and the work task of SIA Utilitas Wind.

Riga, Latvia, 14 May 2024

Group of species on which the opinion is provided: birds

1. Survey of the territory

1.1. Territory

The planned wind farm is located at the Latvian border near Arakste. The area of the planned wind park and its periphery in Lodes Parish of Valmiera Municipality and the adjacent Mulgi Parish in Estonia have been evaluated.

The total area of the planned wind farm is about 16.3 km2. The territory includes land units with cadastral designation No. 96680010118, 96680010078, 96680010012, 96680010006, 96680010061, 96680010055, 96680010011, 96680010005, 96680010043, 96680010098, 96680010085, 96680010097, 96680010025, 96680010045, 96680010081, 96680010033, 96680010018, 96680010044, 96680010010, 96680010002, 96680010004, 96680010003, 96680010099, 96680010034, 96680010075, 96680010001, 96680010106, 96680010074, 96680010041, 96680010035, 96680010042, 96680010079, 96680010071, 96680010119.

The sites and surroundings of the initially planned wind turbine generators (hereinafter referred to as “WTG”) within a radius of approximately 200 m to 400 m have been repeatedly surveyed to assess their potential impact on birds. In the course of the research, the area between the planned stations has also been surveyed, as well as the entire area of the planned park. The surveyed study area is shown in the annex (Figure 31).

Additional surveys have been carried out in land units encompassing the assessed area of the potential wind farm (the above cadastral designations) and the adjacent territory, including Estonia, from one to three kilometres from the Latvian border.

2

1.2. Research methods

Starting in the spring of 2023, research was carried out on the territory and periphery of the planned wind farm. A number of research methods have been used with the aim of identifying as many species as possible (complete inventory) of specially protected (SP) and micro-reserve (MR) birds that reside, inhabit or nest in the vicinity of the planned WTG or between them during the given season. Additional surveys were also carried out in Estonia, looking for lesser spotted eagles at a distance of about 3 km from the WTG and inventorying adjacent forest plots. At the time the opinion was given, all the species included in the first annex to Directive 2009/147/EEC of the Parliament and of the Council on the protection of wild birds were also assessed. Other bird species were also recorded, including migratory birds.

Research carried out: o Repeated walks and inventories of the territory in different months in order to

detect bird species or signs of their presence, such as nests or blocks, visually or by the voices of birds. The volume of research allowed the detection of most SPS species at least twice, thereby confirming the territorial nesting behaviour of a particular bird. SPS species were searched (and audio recordings were used to provoke them) in as many suitable habitats (plots) as possible;

─ Site-wide search for large nests of those SPS birds of prey who have been established o in the territory as nesting birds. When required, large nests found in the trees were o checked to determine the species, population and the number of fledglings;

─ Surveys from different spots in the area to detect diurnal birds of prey, to assess their migration and routes. These records were made for the main flight directions of the identified species and the nesting areas of birds of prey. In possible nesting areas, nests of birds of prey were searched;

─ Night monitoring from different spots to estimate night migration. For night records, audio recordings were also used for owl inventories in each species-appropriate area (but not further than every 1 km); o The habitat suitability maps developed in the Owl and Woodpecker Conservation

Plan were used in the work. They were used to identify areas for intensified search of these species. A similarly used habitat suitability model was used for the lesser spotted eagle Clanga pomarina

o (unpublished). For the purposes of the survey, all forest tracts to be surveyed were selected according to the age and composition of forest stands. The plots were inventoried by conducting woodpecker and owl inventories or searching for specific SPS species and large nests. Species suitability models were also used

o in assessing the impact of the potential wind farm as a whole; ─ The existing observations of the portal Dabasdati.lv and DDPS “Ozols” since 1 January

2013 have been verified on the studied area and surroundings. Species locations were checked, if necessary, to ascertain their presence.

1.3. Scope of field work

The nature surveys, their duration and the meteorological conditions are summarised in Table 1 of the annex. At all times of the visit, the weather conditions were suitable for the visual or acoustic observations required for this opinion.

3

For species with smaller nesting areas, the vicinity of the initially planned WTG within a radius of 200-400 m around the planned stations has been studied in depth. Endangered species or species requiring a larger habitat were searched for throughout the study area and on the periphery, as far as possible in each of their possible habitats.

Overall, the amount of fieldwork is sufficient to carry out analyses and make data- driven decisions on the location of WTG and their impacts on bird populations throughout the study area. However, in order to ensure the best possible protection of birds, the monitoring of SPS birds should be continued, including prior to the construction phase of the planned operations. Where necessary, the requirements and actions for favourable conservation status of species should be adapted or supplemented on the basis of newly acquired data.

The collected bird data and mapped habitats were geospatially processed. The results obtained and the maps created allow to judge on the nesting or gathering places of nesting bird species during the study and their composition. For SPS species and species that may have significant impacts from the operation of the WTG, each potential habitat (or observation) where the bird was found is mapped. All observations were geospatially aggregated after each survey. Thus, during the survey, the identification of a SPS bird species was an opportunity to ascertain whether the species had been previously detected in the area, helping to judge on the occupancy of the area.

The routes taken are recorded and used to identify subsequent fieldwork. The routes carried out in the study area are shown in Figure 31 of the annex.

Binoculars Swarovski EL 10x42 WB were used for visual identification of birds, a Garmin GPSMap 66st handheld navigation device was used for navigation and a Huawei phone P30 pro with Locus Map 4.18.2 was used for taking photos. Data mirroring, geospatial processing, and analysis were performed with the use of ArcGIS Desktop 10.8.2.

2. Territory status The survey area is situated in the neutral zone of the North Vidzeme Biosphere

Reserve. Its objective is to achieve a balance, nationally and internationally, between protecting natural diversity, promoting economic development and preserving cultural values. There are no micro-reserves, nature reserves or Natura 2000 sites in the Latvian part of the survey area. The nearest micro-reserve (ID=185288) established for protection of the lesser spotted eagle in 2022 is approximately 4 km from the nearest land unit of the proposed wind farm in the direction of Ipiķi. On the Estonian side, several protection areas have been established to protect the lesser spotted eagle. The boundary of the nearest such protected area is approximately 100 m from the border of Latvia (in the west of the research area). The nearest large nest inhabited in this area is a little more than 500 m from the border of Latvia. The second closest such protected area is about 1300 m from the border, in the north of the research area. See Figure 1.

3. Purpose of providing the opinion To provide an independent assessment of how the planned construction and

operation of the wind farm will affect the provision of resting, feeding and nesting sites for birds and the favourable conservation status of specially protected species (within the meaning of Article 7 of the Law on the Protection of Species and Habitats). The opinion provides information that will allow the responsible authorities to make a balanced decision

4

on whether or not to allow the construction of the planned wind farm or part of it and determine the conditions for conducting its operation.

In the wind farm, 19 WTG are planned with a mast of about 165 m high, a rotor diameter of 160 m to 170 m and a total height of 250 m. The location of the lowest rotor is about 80 m, which is at least twice the height of the trees. The power output of a single turbine is up to 7.2 mW. According to the order, at the start of the study locations of 15 WTG with exactly such parameters were planned and evaluated in the area, while four more variants of different locations of 4 WTG were evaluated during the study and in the opinion (Table 2).

The opinion provides recommendations and conditions to be observed to reduce the negative impact on birds in both the research and the surrounding area. In addition, the measures to be taken to mitigate the effects produced are described. Including bird monitoring, which must be started before the planned operations during construction and continued during the park operation. All geospatial data generated during the opinion, including location of species, have been submitted to the contracting authority of the opinion and are available at its disposal. The locations of SPS, together with this opinion, have been submitted to the Nature Conservation Agency.

The opinion contains 33 images and 3 tables. Scientific names of bird species correspond to the BirdLife International Systematic List (Birdlife, 2020).

4. General description of the area under study The area under study is predominantly forest land, with separate lands for agricultural

use. Forest lands are dominated by commercial forests. The main types of growing conditions on the Latvian side are spruce forest (38.5% of the area), narrow-leaved peat (13.8%), wet spruce forest (7.3%), pine-spruce forest (6.5%) and reeds (5.6%). Whereas, the dominant tree species are the silver birch Betula pendula (39.1% of the area), the Norway spruce Picea abies (23.4%), the pine Pinus sylvestris (14% of the area), the grey alder Alnus incana (12%) and the common aspen Populus tremula (4.52 %). Agricultural land is dominated by sown crops, but at the southern end of the territory there are also permanent grasslands.

The terrain of the territory is mostly flat, but places have a pronounced microrelief. The nearest bodies of water are located near Arakste. At the southern end of the research area there are several homesteads, such as “Puigas”, “Inčkalni”, “Mālkalni”, “Kaktiņi”. Veserupīte flows in the eastern side of the territory and Krūmiņupīte in the west. There are several small high marshes in the area, which are of significant natural value. The Urgas marsh is the largest of them (about 29.2 ha) and the natural values of the marsh have been preserved there. The Bērzu marsh (23.1 ha) is being developed on the Estonian side, but on the Latvian side it has been negatively affected as a result of drying out and is overgrown. The Lucas marsh (13.6 ha) is also negatively affected and overgrown on the Latvian side, but the Veelikses marsh (60.9 ha) on the Estonian side (on the other side of the Lucas marsh) has been discovered with a ridge-hump microrelief.

5. Specially protected habitats identified According to the information from the nature data management system Ozols of the

Nature Conservation Agency, various specially protected habitats are located in the research area. Active high bogs (7110*), degraded high bogs where natural regeneration is possible or is taking place (7120), marsh forests (91D0*), old or natural boreal forests (9010*), bog forests (9080*), etc.

5

6. Brief characteristics of the adjacent territory

The adjacent territory is dominated by a forest and mosaic landscape. To the south of the territory there is the Arakstes village and to the north, east and west – Estonia.

7. Identified specially protected species

31 specially protected bird species (SPS), including micro-reserve species (MRS), have been identified in and around the area (Table 3). As part of the opinion, an inventory and mapping of species have been carried out in order to identify as many potential SPS nesting, resting and feeding areas located in the vicinity of the planned WTG as possible. In addition, all observations of other bird species have been summarised. However, annual changes and the fact that identification of species may be incomplete must be taken into account. Therefore, it is possible that in subsequent years, the territories of these species may change and the species may also be found in other places. All sites of SPS observations are shown in Figure 1.

1. Figure Observations of specially protected (SPS) and micro-reserve bird species (MRS), and the planned locations of wind turbine generators.

This section summarises and assesses the most vulnerable, endangered and potentially most affected species found in the area or its periphery. Species descriptions

Legends MRS observations – nesting birds SPS observations – nesting birds MRS, SPS – non-nesting birds Planned WTG Existing roads Survey area Border of Latvia The lesser spotted eagle protection area Micro-reserve buffer zone

Topographic map by the Latvian Geospatial Information Agency 1:50 000

6

provide information about the possible placement of WTG and approximate distances to the habitats of the identified species. Species descriptions also summarise conclusions about potential impacts of planned activities.

The descriptions of owls and woodpeckers use these results of the ecological niche analysis (habitat suitability for nesting) modelled in the species protection plans in each 500 m x 500 m cell expressed as a percentage in the opinion. For the lesser spotted eagle, unpublished suitability model data have been used. The descriptions also analyse the priority areas allocated in these conservation plans for the conservation of species (for those species for which they have been identified).

7.1. Western capercaillie Tetrao urogallus

The western capercaillie is a sedentary species that needs a specific habitat. It stays in its territory all year round. Latvian northern border area is important for the capercaillie and the Estonian and Latvian capercaillie populations exchange.

No pine forests with outstanding or highly suitable habitat for the species have been identified in the survey area. There are no micro-reserves or known nesting sites for capercaillie in the immediate area. The nearest capercaillie micro-reserve (ID=156264) is located approximately 16.5 km to the southeast. There are no previously known capercaillie observations in the research area, the closest observation from 2019 was in the Lobiņi marsh, near Ipiķi (the observer was not entirely sure about the species). When inventorying the study area, capercaillies were not visually observed, however, their presence was detected through excrement containing cotton-grass and a nest next to the Lucas/Veelikses marsh in several locations (Figure 2). It is likely that the bird in question came from Estonia and was feeding in its day area in the given place (20 ha in a forest clump), or it was the young bird that did not yet fully participated in the roost. The roosting place was not found, but theoretically there may be one in the vicinity. In this case, the most suitable place for the roost is in the territory of Estonia, in the southern part of the marsh, where there is a wider strip of trees (100-300 m) at the edge of the marsh, and such a roost could contain no more than 2 to 3 roosters (Figure 3).

2. Figure Excrement (A) of the capercaillie and most likely its nest (B).

Beyond the nesting and roosting time, capercaillies can be found at a distance of about 3.5 km to 4 km from the centre of the roosting area. As higher-quality habitats for capercaillies tend to decrease, it is important to find as many suitable habitats as possible

7

that will ensure their favourable conservation status. For example, by retaining a strip of forest on the border of Latvia around the Lucas/Veelikses marsh. Moreover, it is important to avoid such changes in the hydrological regime of the forest and marsh (drainage) that would cause harm the vegetation that the capercaillie depends on. The preservation of the forest strip will additionally serve as a buffer zone for the generated noise and the visibility of turbines (including during construction).

Wind farm development can have a significant impact on population of capercaillies, causing deterioration of quality of their habitat, their loss, fragmentation, or noise and shadow pollution.

Studies have concluded that, although the areas affected by wind power plants are not completely abandoned, the likelihood of choosing their habitat decreases (as the habitat deteriorates) with an increase in the influence of the turbine (distance, sound, shadow). This negative effect is felt up to 650 m from WTG (Coppes et al., 2020). In turn, a 2021 study in Sweden indicates that the shadow, sound, turbine density and turbine visibility produced by WTG have a significant impact on the choice of resources available to capercaillies up to 865 m (Taubmann et al., 2021).

In the specific case where the planned turbines are located east of the capercaillie habitat and more than 1000 m from the potential roosting site, the negative effects caused by shadow flickering are expected (in particular in the case of WTG No. 10). To mitigate this effect during morning hours in April and May (the busiest roosting season of the capercaillie), it is preferable to place WTG No. 10 as far to the south as possible and WTG No. 9 to the east as possible, or to keep them off during the morning hours. This will help ensure that the flickering shadow created by power plants will not reach the theoretical roosting ground of the capercaillie. See Figure 3 and the “shadow area” in which the WTG being placed the flickering shadow created can reach the theoretical roosting ground of the capercaillie in the morning hours of spring. For example, at times when the angle of the morning sun above the horizon is less than 14°, the resulting flickering shadow will extend farther than 1 km, while the angle of the sun below 8° above the horizon will create a shadow at a distance of 1,780 m.

Globally, the capercaillie population is not threatened, i.e. it is a species of least concern, but in Latvia there is a lack of quality data for assessing the state of their protection. The population of males is estimated as 1,932. Between 2000 and 2004 and 2013 and 2017, when atlases of nesting birds were compiled in Latvia, a distribution shrinkage that was twice as large (171 5x5 km square) was found rather than their increase (85 5x5 km square) (Ķerus et al., 2021).

Since the capercaillie is a nesting bird that stays in its territory throughout the year, any change in its habitat or disturbance will have a continuous impact. Therefore, in order to ensure the protection of capercaillies, wind park generators should be located as far as possible from the capercaillie habitats, and not closer than 1 km from the centre of a theoretically possible roost of the capercaillie. If the changes result in a WTG planned closer than 1 km, the theoretical location of the roosting area should be verified by specifying if and where it is located, and then adjusting the WTG operation during morning hours in April and May to reduce the impact of noise and flicker.

8

At present, it is not expected that the construction of the wind farm will result in the destruction of suitable habitats or that the planned wind farm will cause significant harm to the surrounding population of the capercaillie. However, in order to ensure the best possible protection of the capercaillie, it is important that the operation of the stations is as quiet as possible. The risk of collisions with WTG blades is low, but it is possible with a mast. The risk of collisions with overhead power lines or wicker fences is high. The highest risk in the vicinity of WTG No.8 and No.10. In order to reduce the risk of collisions with the mast, it is necessary to take into account the requirements set out in the opinion concerning the colouring and visibility of masts in conditions of poor visibility. In the case of power lines and fences, the requirements for the construction of a wind farm set out in the opinion should be taken into account. When implementing these measures, there will be no significant negative impact on the local population of the capercaillie.

3. Figure Capercaillie observations, buffer zones and shaded area where WTG installation should be avoided. Thus, on spring mornings no shading will be created for the theoretical

mating place.

7.2. Black grouse Lyrurus tetrix

The black grouse is a nesting bird and stays in the research area all year round, where habitats are suitable for it in the long term. During its nesting season, the black grouse is regularly found in the northern part of the site near all agricultural land plots near the marsh. One bird was sighted most of the time, but the highest number of males observed at the same time was four (in the northern part of the site between Urgas and Bērzu Marshs). A group of 18 birds was sighted in the post-breeding period.

Legends Observations of the presence of the capercaillie. The theoretical mating place of the capercaillie. Mating buffer zone 1,000 m Mating buffer zone 1,500 m Shaded area Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia

9

Both globally and locally, in the long term, the population of the black grouse is increasing and it is not recognised as an endangered species, i.e. it is classified as a species of least concern. In the short term, the change of the black grouse population in Latvia is uncertain, so it has been widely estimated as 5885-15 196 males (Ķerus et al., 2021). Whereas, in the results of the national monitoring of birds of the day in 2023, the black grouse was included in the list of birds with a significant decrease in number, with a record low population index of 9.3% from the beginning of the population census in 2005. Therefore, at present, the status of the black grouse protection in Latvia is considered unfavourable (Auniņš et al., 2023).

At present, several planned WTG are located in the vicinity of low rutting farmland. WTG No. 2 and No. 5 are located approximately 500 m from the roost with four roosters. 2-3 roosters roost in the vicinity of WTG No. 7 (200-500m). Whereas, WTG No.1 and No.12 are located about 400 m from the site where one roosting bird was found, possibly a satellite rut (Figure 5).

In good and clear weather, when wind speeds are low, the grouse’s roosting song can be heard up to 3 km away (Zeiler et al., 2009). When the noise from the WTGs exceeds the song of the grouse, bird communication is disrupted, which can lead to nest abandonment, loss of territory and reduced bird numbers.

The construction of the wind farm will have a negative impact on the black grouse, so it is essential to implement these mitigating measures. One of the solutions is to increase the cut-in wind speed for WTG No.2, No.4, No.5, No.7 and No.8. Thus, WTG turn on only at increased wind speeds (for example, exceeding 5 m/s) and precipitation when the ambient background noise is high. These measures are essential in the morning hours of spring (15 March to 31 May) - one and a half hours before and at least four to five hours after sunrise. After the first two years of monitoring results, they can be adjusted.

In order not to degrade the habitat of the black grouse, WTG should be located as far as possible from the edges of the marshs and the largest roosts. It is important not to degrade the quality of Urgas and Veelikses marshs, for example, as a result of drying. Overgrowth cleaning and hydrological mode restoration is desirable in the Bērzu marsh, in the territory of Latvia (Figure 4), if possible also in the Lucas marsh. This will provide more roosting areas in the marshs and compensate for the affected roost areas in the vicinity of wind turbine generators.

10

4. Figure Bērzu Marsh and its overgrowth

The black grouse flies low, so the risk of collisions with WTG blades is low. However, as grouses are not very agile fliers, they are at a higher risk of collisions with various structures, including masts, fences or overhead power lines. This risk is particularly high in low visibility conditions and in spring, when black grouses fly to their breeding grounds in the dark. At these times, they may not be able to see the overhead lines and assess the distance to them (Liepa et al., 2003). The risk of collisions with masts is high at all planned WTG in the northern part. In order to mitigate this risk, it is essential to take into account the requirements set out in the opinion regarding the colouring and visibility of masts in conditions of poor visibility. In the case of power transmission lines and fences, the requirements for the construction of a wind farm specified in the opinion should be taken into account.

11

5. Figure Black grouse observations and their number in the survey area

7.3. Hazel grouse Bonasa bonasia

The habitat of the hazel grouse is mixed coniferous and deciduous forests. It is a pronounced sedentary, living most of its life in a relatively small area, so any change or disturbance to its habitat will have an ongoing impact on it. The hazel grouse is not globally threatened (i.e. it is classified as a species of least concern), but in Latvia its short-term population is decreasing, whereas the long-term trend is unknown. In Latvia, at the regional level, the hazel grouse is classified as highly endangered (Endangered), with a very high risk of extinction, and its number in Latvia sharply decreased by 96% between 2005 and 2022 (Auniņš et al., 2022). The last assessment in 2017 noted that 4858-24069 pairs were nesting at the time (due to the rapid decline, the population amplitude is wide), and one of the main reasons for the change in distribution and number is the increased intensity of deforestation (Ķerus et al., 2021). Measures to protect the hazel grouse are critically important.

When compiling the inventory data, it is concluded that the forests of the study area are an important habitat for the hazel grouse. The hazel grouse is found throughout the area of the planned wind farm in at least 15 habitats (see Figure 6). For the hazel grouse, developing a wind farm in the forest will have a negative impact. The most significant impacts may be from the degradation or loss of available habitats and the risk of collisions with turbine masts. At least five WTG (No.2, No.3, No.11, No.12, No.15) are currently planned closer than 200 m from the nearest known hazel grouse habitat, while 17 planned WTG are located within 500 m (additional WTG: No.1, No.4, No.5, No.6, No.8, No.9, No.10, No.14, No.13, No.16, No.18, No.19).

Legends Black grouse observations – nesting birds Black grouse observations – non- nesting birds Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia

12

There are no detailed studies on the impact of wind farms on the hazel grouse. However, it is likely that the most significant negative impacts on the hazel grouse may result from the reduction of available habitat. This decline can range from a decline in habitat quality to habitat destruction. The quality of the habitat can be degraded by both the sounds produced (similar to other herbivorous birds), both due to increased anthropogenic disturbance. Since the risk of collisions with the wind turbine mast, overhead lines and fences is likely to be high, it is essential to take into account the wind farm construction requirements set out in the opinion and the requirements for the colouring and visibility of the masts in conditions of poor visibility. The risk of collisions with the WTG blades is low, since the flight of the hazel grouse is mostly low.

The implementation of the recommendations of this opinion, the planning recommendations, the mitigation measures, including noise limitation guidelines, without reducing the area of habitats available to the hazel grouse, by building stations only in young forests and away from old forests, are not expected to have a significant negative impact.

6. Figure Observations of the hazel grouse.

7.4. Grey partridge Perdix perdix

The grey partridge is a sedentary species that lives in open farmland all year round. Although globally and in the long term, the population of the grey partridge in Latvia is decreasing, it is not currently recognised as an endangered species i.e. it is classified as a species of least concern. In the short term, its number is stable in Latvia, and between 500 and 1100 pairs are nesting (Ķerus et al., 2021).

One songbird was spotted in the survey area in farmland between larger forest areas near WTG No.12 and No.14, as well as around Arakste.

Legends Hazel grouse observations – nesting birds Hazel grouse observations – non- nesting birds Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia

13

The risk of collisions with the wind turbine mast, overhead lines and fences is likely to be high, so it is essential to comply with the requirements for the construction of a wind farm indicated in the opinion and for the coloration and visibility of the mast in conditions of poor visibility. The risk of collisions with WTG blades is low.

As the density of this species is low in the area and the most important habitats for the grey partridge are located outside the planned wind farm area, the construction of the wind farm is not expected to have a significant negative effect on the local population of the grey partridge.

7.5. Black stork Ciconia nigra

The black stork is a long-distance migratory bird that mainly inhabits old and larger forests with watercourses and water bodies for nesting in Latvia. The nesting areas are diversions from each other and are flanked by large feeding areas, in which the stork predominantly catches a variety of freshwater fish by wading through shallow waters.

Although globally the black stork does not qualify as an endangered species (i.e. it is classified as a species of least concern), in Latvia its long-term and short-term population is shrinking, and at the regional level it is critically endangered, with an extremely high risk of extinction. 85-140 pairs nest in Latvia (Ķerus et al., 2021), and the protection of each individual on a Latvian scale is essential.

One black stork was spotted in the survey area in spring (8 May), it circled over the site and flew in the direction of Estonia (Figure 8). It is believed to have been a passing bird. No black stork feeding or nesting sites have been recorded in the vicinity of the observation. From April to September, the black stork can appear in the park by passing by or feeding, for example, at Krūmiņupīte (Figure 7) near Arakste, not far from the nest of the lesser spotted eagle (near WTG No.17), or in the eastern part of the territory along Veserupīte. Approaching WTG No.10, Krūmiņupīte becomes a small stream and is unlikely to be a viable feeding place.

7. Figure Krūmiņupīte at the planned WTG No.17, which is a perspective feeding place of the black stork. 7 May 2023

14

In the expert’s opinion, a protection zone of approximately 1 km wide (500 m on either side from the middle of the river) should be maintained along Krūmiņupīte, which is a potentially suitable feeding area for the black stork (Figure 8). To avoid limiting the availability of feeding places and to reduce risks of collisions, WTG No.17 should be planned in another location.

The nearest known black stork nest is in Estonia, approximately 12 km from the nearest planned WTG No.1.

To reduce the risk of collisions, it is also essential to respect the technical requirementsfor WTG as indicated in the opinion.

8. Figure Observations of the black stork in the vicinity of the study area and the protective zone of rivers.

7.6. White stork Ciconia ciconia

The white stork is a migratory bird that in Latvia usually chooses nesting sites near human habitation. At least six occupied nests were recorded in the south of the study area and a further nine nests in the surrounding area (see Figure 9).

Both in Latvia and globally, the population of the white stork is increasing. There are between 13,500 and 14,200 pairs nesting in Latvia, and its population is rated as safe both locally and globally (i.e. it is classified as a species of least concern; Ķerus et al., 2021).

The white stork inhabits farmland, where it forages in the open landscape within a radius of 1 km to 2 km of its nest. As all the nearest planned WTG are located in a forest landscape and at least 1 km away from the nest, the storks are not expected to feed near WTG. In general, both during nesting and during migration, the risk of collisions is most likely

Legends Black stork observations Planned WTGs Watercourses River protection zone (500 m) Existing roads Survey area Border of Latvia Topographic map by the Latvian

Geospatial Information Agency 1:50 000

15

low and the overall impact of the park is insignificant. To mitigate the risk, the requirements and activities for ensuring the favourable protection status must be ensured, as provided in the opinion.

9. Figure White stork nests and observations

7.7. Pygmy owl Glaucidium passerinum

The pygmy owl is a sedentary inhabitant of old mixed forests and coniferous forests. A micro-reserve can be established to protect its habitat. The forests in the area are considered suitable for nesting, passage and wintering: resting, feeding and nesting. The number of pairs nesting in Latvia is between 3,671 and 9,464. The population of the pygmy owl in Latvia is decreasing over the long term (Ķerus et al., 2021), and the most significant reason for this is forestry (Avotiņš jun., 2019).

According to the habitat suitability model of the species protection plan (Avotiņš jun., 2019), the suitability of the species in the planned WTG cells ranges from 1.9% to 67.8%, with an average value between all planned stations of 34.4%. One of the currently planned 19 WTGs (No.18) is located in the pygmy owl priority protected area and WTG No.11 is at a distance of approximately 10 m from this priority area, consisting of five 500x500 m cells. At the northern end of this priority protected area (upper cell with a suitability of 61.1%), successful nesting of the pygmy owl with juveniles was observed. After assessing the current situation in nature and suitable plots, this northern end of the priority area and at least one more cell 500x500 m to the north is the most suitable for the pygmy owl (suitability accor- ding to the model - 55.4%). The detected juveniles and currently suitable habitat are located approximately 550 m to 850 m from WTGs No.18 and No.11. Both of these WTG are planned at the sites unsuitable for the pygmy owl, since the WTG will remain throughout the park

Legends White stork – nesting birds White stork – non-nesting birds Planned WTGs White stork nest protection zone 1 km Existing roads Survey area Border of Latvia

Topographic map by the Latvian Geospatial Information Agency 1:50 000

16

for the duration of its service life (20 to 30 years). The location of the other planned generators is outside the priority conservation areas defined in the Species Conservation Plan (Figure 10). The following is the list of all stations located less than 1,344 m (the noise pollution buffer distance adopted in the Species Conservation Plan) from the priority protected area of the pygmy owl: WTG No.2 - 900 m, No.3 - 1260 m, No.4 - 230 m, No.5 - 370 m, No.13 - 710 m, No.8 - 220 m, No.9 - 230 m, No.10 - 960 m, No.12 - 570 m, No.13 - 195 m, No.14 - 810 m, No.16 - 1340 m. It should be noted that the currently planned WTG are surrounded on all sides by the priority protected area of the pygmy owl. Therefore, special care must be taken to avoid the risk of reducing the quality and importance of this priority protected area.

The pygmy owl has been recorded in at least four or five locations of the study area, mostly in its northern part, both within and close to the priority protected area. The approximate distance from the pygmy owl observations to the nearest wind turbine currently planned is 60 m and 390 m (WTG No. 2) and 280 m (WTG No. 4). The closest observation near WTG No.2 was on 17 April, and two observations in the vicinity of WTG No.4 were on 7 April and one on 8 April.

When developing a wind park, it is important not to reduce or worsen the habitats of the pygmy owl, to preserve priority protection sites, ensuring an appropriate mode of silence in them. According to the species protection plan, the noise pollution level should not exceed 35 dB. To ensure an adequate quiet regime in priority protection and nesting sites, the WTG should be planned as far away from these areas as possible, or the operation of the WTG should be limited at certain times.

If WTGs No.18 and No.11 start operating at times when the ambient background noise exceeds 35 dB, but the station reaches its highest speed (and sound) at a time when the ambient background noise is 60 dB, it is unlikely that the noise will cause any disturbance. When ambient background noise reaches 60 dB, there are no operational limitations for WTG.

However, given that the noise generated by WTGs around the priority protection area (for WTG closer than 1,344 m) can add up to produce significant noise pollution, it is important to carry out an additional assessment. It is necessary to model the noise produced by the WTG and then to assess how this will affect the quality of the habitat of the pygmy owl and the priority habitats to be protected. If the noise generated by the wind farm significantly disturbs the pygmy owl population there, restrictions and conditions should be considered to ensure the favourable conservation status of the pygmy owl. The pygmy owl needs forests that are little affected by economic activities, so it is important to preserve and maintain a sufficiently large habitat with adult and overgrown forests, reducing the impact of economic activity (Avotiņš jun., 2019).

The risk of collisions, mostly associated with the mast, is likely to be low, but the requirements and actions to ensure favourable protection status set out in the opinion must be respected.

17

10. Figure Pygmy owl observations, suitability model and priority areas for conservation

7.8. Boreal owl Aegolius funereus

The boreal owl inhabits larger old mixed and coniferous forests. The species can form micro-reserves to protect the habitat. To ensure a favourable conservation status, it is essential to maintain and sustain a sufficiently large habitat with mature and overgrown coniferous stands, minimising the impact of economic activities and limiting sound pollution (Avotiņš jun., 2019). The territory of the wind park is partially suitable for the boreal owl and has not been identified in the territory of the species concerned when carrying out the inventory the boreal owl.

In accordance with the habitat suitability model of the boreal owl developed within the framework of the plan for the protection of owls (Avotiņš jun., 2019), the suitability of the planned WTG cells ranges from 3 to 35%. The highest suitability is near WTGs No.07 and No.08, where it reaches 47% and 54% respectively. The study area is outside the priority conservation areas identified in the species conservation plan (Figure 11).

Subject to the requirements and actions to ensure the favourable protection status set out in the opinion, the risk of impact is low.

Legends Pygmy owl observations (nesting birds) Priority sites for protection (pygmy owl) Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia

Pygmy owl model (suitability) High

Low

18

11. Figure The boreal owl suitability model

7.9. Ural owl Strix uralensis

The Ural owl is a sedentary bird that inhabits mostly large, continuous forest stands. The territory is characterised as a medium-sized forest massif, where the Ural owl was found in four areas (Figure 12). There were two observations of the pygmy owl in the priority conservation areas and one at a distance of 150 m from these.

According to the model of the species conservation plan (Avotiņš jun., 2019), the species suitability in the planned WTG cells ranges from 1.7% to 36.2%, with an average value among all planned WTG of 18.9%. The proposed WTGs are located outside the priority conservation areas identified in the Ural owl conservation plan and there are no such areas in the immediate vicinity.

The Ural owl was found at a distance of about 330 m from WTG No.4, 430 m from WTG No.11, 650 m from WTG No.13, 320 m from WTG No.18, 630 m from WTG No. 14 and 360 m from WTG No.15. Negative impacts are associated with the abandonment of nesting territories due to disturbance (e.g. sound) or habitat destruction (logging) (Avotiņš jun., 2019).

Forest fragmentation is one of the most significant negative influencing factors (Rueda et al., 2013). Low-impact forests should be preserved by providing a sufficiently large habitat with adult and overgrown forests, reducing the impact of economic activity (Avotiņš jun., 2019). In addition, potential nesting sites such as trunks, trees with large cavities and large nests should be preserved. The risk of collisions with the mast of the generator is medium. To mitigate risks, the requirements and actions to ensure favourable protection status set out in the opinion should be complied with.

Legends Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia

Boreal owl model (suitability) High

Low

19

12. Figure Ural owl observations and the site suitability model

7.10. Eurasian eagle-owl Bubo bubo

The Eurasian eagle-owl is a sedentary bird and the largest eagle-owl, inhabiting a variety of biotopes, including woodlands. The Eurasian eagle-owl is a particularly protected species, for the protection of which a micro-reserve can be formed at the nesting site.

Globally, the Eurasian eagle-owl does not qualify as an endangered species (i.e. it is classified as a species of least concern), but due to the small number of nesting pairs in Latvia, it is classified as critically endangered, with an extremely high risk of extinction. According to the latest number estimate, 7-73 pairs nest in Latvia, and this population has decreased in the short term, but long-term changes are unknown (Ķerus et al., 2021). The most significant negative impact is considered to be deforestation, especially during the nesting period of the Eurasian eagle-owl. It destroys woodlands important for the nesting of the Eurasian eagle-owl, creates an unfavourable fragmentation and disruption (Avotiņš jun., 2019).

According to a study in Norway (Husby et al., 2022), 41% of Eurasian eagle-owls leave their nesting territories located 4 km to 5 km from WTGs. Most of all, those areas that were closer to WTGs were abandoned. The disturbance already created during construction is indicated as significant. Another potential risk (which can be deadly) is overhead power lines (Rubolini et al., 2001). Therefore, to mitigate this risk, buried cable lines along roads should be used in wind farms where there is a potential for the Eurasian eagle-owl habitats.

According to the species conservation plan (Avotiņš jun., 2019), there are no priority protection areas for the Eurasian eagle-owl in the research area and in the immediate

Legends Ural owl observations (nesting birds) Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia

Ural owl model (suitability) High

Low

20

vicinity. The species suitability in the planned WTG cells ranges from 1.7% to 19.2%, with an average value among all planned WTG of 5.4% (Figure 13). Historical data and site inventories have not revealed the presence of the eagle-owl in the study area and its surroundings.

The risk of collisions, mostly associated with the mast, is low. The requirements and actions to ensure favourable protection status set out in the opinion must be complied with.

13. Figure The Eurasian eagle-owl suitability model

7.11. Three-toed woodpecker Picoides tridactylus.

The three-toed woodpecker is a sedentary species, mainly inhabiting coniferous and mixed forests, as well as alder thickets. The following potentially suitable habitats have been identified in some locations in the study area.

At the global level, the three-toed woodpecker is not considered a species of least concern, but at the regional level in Latvia it is critically endangered, with an extremely high risk of extinction, and therefore its conservation requires special attention. To protect the three-toed woodpecker, it is possible to form a micro-reserve at the nesting site. According to the latest estimate of the number, 1000-2000 pairs nest in Latvia, and although the population decreases in the short term, it is stable in the long term (Ķerus et al., 2021).

Legends Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia

Eurasian eagle-owl model High

Low

21

According to the three-toed woodpecker conservation plan (Bergmanis et al., 2020), the species suitability in the planned WTG cells ranges from 0.1% to 56.5%, with an average of 15.7% across all planned WTG. There are no priority protection areas for the three-toed woodpecker within and adjacent to the study area (Figure 14). The nearest such areas are located at a distance of about 5 km south-east from WTG No.15.

The three-toed woodpecker was recorded at four sites during the breeding season. The approximate distances from the observations to the nearest planned WTG are 190 m (WTG No.4), 375 m (WTG No.5) and 550 m (WTG No.6).

Since the planned WTG are outside the habitats of three-toed woodpeckers, the habitats will be conserved. There is a lack of research on how noise pollution affects the three-toed woodpecker and its habitat selection. While it is believed that the conservation of existing habitats is paramount, it is advisable to keep abreast of changes in the area for this species and to comply with the technical requirements provided in the opinion for noise mitigation at WTGs. The risk of collisions with blades is low, but it is important to observe the requirements set out in the opinion concerning the colour of the mast and its visibility in conditions of poor visibility, as well as the instructions for the location of WTGs. In view of these requirements, the impact will be negligible.

14. Figure Three-toed woodpecker observations, suitability model and priority protection areas

7.12. White-backed woodpecker Dendrocopos leucotos

The white-backed woodpecker inhabits old deciduous and mixed forests, including open landscapes. It is more common in eastern and northern Latvia. At the global and regional level this species is not endangered (i.e. it is classified as a species of least concern).

Legends Observations of the three-toed woodpecker Priority sites for the three-toed woodpecker Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia

Three-toed woodpecker model (suitability) High

Low

22

According to the latest assessment, between 4,000 and 7,000 pairs of white-backed woodpeckers nest in Latvia, and although the short-term trends of the population are not clear, in the long term it is growing (Ķerus et al., 2021). For the white-backed woodpecker, it is possible to form a micro-reserve at the nesting site.

The species suitability according to the species conservation plan (Bergmanis et al., 2020) in the planned WTG cells varies from 1.8% to 32.4%, with an average value among all planned stations of 12.6%. Although currently planned WTG are outside the priority protection areas identified in the species conservation plan, there are several sites in the study area (especially at the northern end), and WTG planned close to them. The nearest priority protection area (with a pixel value of 63.2%) is located approximately 10 m from the planned WTG No.1, but the presence of the bird in the year of the survey in this area was not detected. Another protection area (with a pixel value of 75.1%, which also contains a white-backed woodpecker nest) is approximately 130 m from the currently planned WTG No.2 and 290 m from WTG No.4. In turn, WTG No.3 is located approximately 10 m away from the priority protection area with a pixel value of 56.4%, where the nesting white- backed woodpecker has been detected. In total, four to six potentially suitable habitats have been identified in the area (Figure 15).

During nesting, the white-backed woodpecker was also found at a distance of approximately 200 m from WTG No.6, 120 m from WTG No.8, 520 m from WTG No.9, 320 m from WTG No.11, 250 m from WTG No.13 and 660 m from WTG No.19. During nesting, the white-backed woodpecker is likely to use an area of more than 2 km2, which means that it may be present in the vicinity of all planned WTG. In general, the study area is characterised as important for nesting, resting and feeding of the white-backed woodpecker, where it can be found throughout the year.

To maintain the good quality of the habitats of the white-backed woodpecker, it is important not to destroy or drain them. Their hydrological regime must also be preserved. WTG should be planned as far away as possible from the priority protected areas and habitats of the white-backed woodpecker. In this way, habitats will not be fragmented and will have the least possible negative effect. Although there is a lack of research of how the sound produced by wind farms affects the white-backed woodpecker, caution should be observed and further monitoring should be carried out, assessing the effects caused by noise and interference.

The risk of collisions with the blades is low, but the exact effect is unknown. The requirements for the colour of the mast and its visibility in conditions of low visibility must be taken into account. The location of the WTG and the noise reduction instructions must also be observed.

23

15. Figure White-backed woodpecker observations, suitability model and priority protection areas

7.13. Middle spotted woodpecker Dendrocoptes medius

The middle spotted woodpecker is a sedentary species that lives mainly in broadleaved and mixed oak forests. No habitats suitable for this species have been identified in the vicinity of the proposed WTG. There are no priority areas identified in the species conservation plan (Bergmanis et al., 2020) in the vicinity of the proposed WTG. The nearest such area is more than 1,500 m from planned WTG (Figure 16). Both locally and globally, the middle spotted woodpecker population is safe, and in the long term its population in Latvia is growing, as well as its distribution increases significantly (Ķerus et al., 2021).

The nearest record of the middle spotted woodpecker is approximately 800 m from WTG No.16 and No.15. Most observations are around priority protected areas, in the south of the territory. The species suitability modelled in the species conservation plan for the planned WTG cells ranges from 0.1% to 13.8%, with an average value among all planned WTGs of 5.8%. The risk of collisions with blades or masts is low and the impact of the proposed wind farm, including noise, will not be significant.

Legends Observations of the white-backed woodpecker Priority sites for the white-backed woodpecker Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia

White-backed woodpecker model (suitability) High

Low

24

16. Figure Medium spotted woodpecker observations, suitability model and priority protection areas

7.14. Black woodpecker Dryocopus martius

The black woodpecker is a species that lives in forests. It is a sedentary species, with extensive breeding territories. As a result of the study, it was found that the entire area of the forest massif is suitable in the long term for nesting of the black woodpecker and is the most common specially protected species found. In, the black woodpecker was evenly detected throughout the study area. During the breeding season, it has been detected in at least 10 to 14 locations, of which about 10 are in the immediate vicinity of the WTG. In the long term, the species is expected to continue to be present throughout the wind farm. According to the species conservation plan model (Bergmanis et al., 2020), the species suitability in the planned WTG cells ranges from 8.3% to 63.3%, with an average value among all planned WTGs of 37.3% (Figure 17). These values are the highest among the woodpecker and owl species in the study area.

The construction of the wind farm will have a negative impact on the habitats of the black woodpecker near the generators. Ensuring the favourable status of the black woodpecker is important for other protected species, such as the Tengmalm’s owl, the pygmy owl and the stock dove, which use the hollowed-out cavity of the black woodpecker as secondary cavity nesting sites. The cumulative harm of the noise generated has not been studied, but it is possible to occur. These effects should therefore be minimised as much as possible, as well as monitoring of the species should be continued prior to construction and during operation of the park.

Legends Observations of the middle spotted woodpecker Middle spotted woodpecker (non- nesting birds) Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia Priority sites for the middle spotted woodpecker

Middle spotted woodpecker model (suitability) High

Low

25

Although the risk of collisions with WTG blades is low, the black woodpecker’s active flight in the wider area means that its risk of collisions with masts is much higher throughout the year. It is therefore necessary to comply with the requirements laid down in the opinion concerning the colour of the mast and its visibility in conditions of poor visibility, which will reduce this risk. To ensure a favourable conservation status, the habitats of the black woodpecker should be preserved in their existing quality, preserving large diameter and old ecological trees, and the WTG location requirements described in the opinion should be respected.

17. Figure The black woodpecker observations and the site suitability model

7.15. Grey-headed woodpecker Picus canus

The grey-headed woodpecker is mainly found in mosaic landscapes, but avoids larger woodlands. At the global and regional level, this species is not threatened (i.e. it is classified as a species of least concern). According to the latest assessment, 3000-5000 pairs of the grey-headed woodpecker nest in Latvia, and although the short-term trends of the population are not clear, there is an increase in the long term (Ķerus et al., 2021).

According to the species conservation plan model (Bergmanis et al., 2020), the suitability of the grey-headed woodpecker in the planned WTG cells ranges from 3.6% to 64.1%, with an average value among all planned generators of 30.2% (Figure 18).

The grey-headed woodpecker as a nesting bird was found in 4-5 places - in the vicinity of WTG No.3, No.4, No.6, No.8 and No.13. WTG No.8 and No.13 belong to the same area, so in total the planned wind farm could have three or four nesting sites. Outside the nesting time, this species can be found throughout the territory.

Legends Observations of the black woodpecker (nesting birds) Black woodpecker (non-nesting birds) Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia

Black woodpecker model (suitability) High

Low

26

The risk of collisions with the WTG blades at the planned height is low, but the risk of collisions with the mast during migration may be medium, so it is important to ensure that the mast is painted and visible in low visibility conditions. Construction of a wind farm is unlikely to result in a significant negative impact on the nesting habitats of the grey-headed woodpecker, however, caution should be exercised as the impact of the noise generated is currently unknown. Therefore, the location of WTG and the noise reduction instructions must be taken into account.

18. Figure The grey-headed woodpecker observations and the site suitability model

7.16. Wryneck Jynx torquilla

The wryneck is a long-distance migrant bird that inhabits open landscapes and woodlands near grasslands. Globally and regionally, its population is secure, with an increasing trend. In the last number assessment, its population in Latvia is estimated at between 4,000 and 10,000 pairs (Ķerus et al., 2021).

The wryneck is found in the central part of the territory in two places where its nesting is possible. The nearest planned WTG No.13 is located at a distance of about 200 m from the wryneck observation during nesting. The second record is at the Inčkalni houses, which are approximately 890 m from WTG No.16 (Figure 19). The negative effects of noise are currently unknown. The risk of collisions with blades is low, but during migration there is a risk of collisions with the mast, so it is important to ensure that the mast is painted and visible in low-visibility conditions. If these requirements are met, the resulting impacts will be insignificant.

Legends Observations of the grey-headed woodpecker (nesting birds) Grey-headed woodpecker (non-nesting birds) Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia

Grey-headed woodpecker model (suitability) High

Low

27

19. Figure Observations of the wryneck

7.17. Lesser Spotted Eagle Clanga pomarina

The lesser spotted eagle is a long-distance migrant bird that returns to Latvia from its wintering grounds in early April. Latvia is a very important habitat for the lesser spotted eagle, as almost half of all European lesser spotted eagle live there, which is about 23% of the world's population. Thus, in the global context, Latvia has a great importance and responsibility for ensuring the beneficial protection status of this species. The lesser spotted eagle is currently not a threatened species (i.e. it is classified as a species of least concern) both globally and regionally. According to the latest estimate, between 3,753 and 4,914 pairs breed in Latvia, and the population trend is stable in the long term but increasing in the short term (Ķerus et al., 2021). To protect the lesser spotted eagle, it is possible to form a micro-reserve at its nesting site.

In Latvia, 90% of the lesser spotted eagle nests are located within 400 m of the forest edge, close to grasslands. According to the lesser spotted eagle conservation plan in Latvia (Bergmanis, 2019), the bird feeds mainly on land used extensively for agriculture – mostly meadows and pastures (64%), but also on fallow land (22%) and less frequently on arable land with sown crops (9%). Particularly suitable are mown meadows and harvested crops, where food items are readily available. The threshold for the closest distance from the nest to the wind park set in the plan is close to 3 km (2,765 m) or even 5 km, with the emphasis that such parks are not potentially built in the most significant hunting habitats (open and mosaic landscape). On the other hand, a study carried out in Germany (Meyburg, 2021), where the lesser spotted eagle is at high risk of extinction, determined by means of GPS transmitters that an area of at least 6 km around nests where the construction of WTGs would not be permissible in any way.

Legends Observations of the wryneck Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia Topographic map by the Latvian Geospatial

Information Agency 1:50 000

28

Five occupied nests of the lesser spotted eagle and associated feeding areas have been identified in the vicinity of the proposed wind farm (Figure 20). All known large nests are shown in Figure 21. Three inhabited nests of the lesser spotted eagle within 2.8 km are planned for between three and eight WTGs. In total, 14 out of 19 WTGs are designed closer than the minimum distance from an inhabited nest established in the lesser spotted eagle conservation plan. The distances of these WTGs from the nests are as follows:

a) The nearest detected nest of the lesser spotted eagle from the WTG is a distance of about 450 m (WTG No.17), 810 m from WTG No.19, 1,300 m from WTG No.16, 1,710 m from WTG No.10, 2,360 m from WTG No.9, 2,610 from WTG No.15, 2,655 m from WTG No.14, 2,760 m from WTG No.8.

b) The second nest was found in the protected area of the lesser spotted eagle in Estonia (ID= 680341820). The protected area is located 460 m from WTG No. 6. The inhabited nest of this protected area is approximately 1,200 m from WTG No.6, 2,145 m from WTG No.7, 2,490 m from WTG No.3, 2,680 m from WTG No.8 and 2,700 m from WTG No.5.

c) The third nest was also found in the protected area of the lesser spotted eagle (ID= 1115379091) in Estonia. The inhabited nest of this area is approximately 1,850 m from WTG No. 1, 2,450 m from WTG No. 3 and 2,670 m from WTG No. 2.

A nearby nest is suspected in the vicinity of WTG No.15, as a young bird that has left the nest has been found near agricultural land, and was fed by its parents in this area for at least a month. However, repeated searches of possible woodlands in both 2023 and 2024 found no nest in the vicinity of the WTG. Before the construction phase of the planned operations, it would be necessary to find out the location of this nest. It is believed that this pair of eagles fly to feed in an easterly direction on both sides of the V176 highway, where grasslands are suitable for foraging.

WTG No.17 and No.19 are very close to a successful nest on the territory of Latvia, so their construction is likely to cause significant harm, and from the point of view of species protection it is recommended to place the WTG in another location, away from the nest of the lesser spotted eagle. If necessary, the distance of WTG No. 6 must be aligned with the requirements of Estonia. In addition to the distances of the WTGs from the nests, it must be taken into account that although there are several populated nests of the lesser spotted eagle in the area, it has been found that the most potentially significant hunting habitats are directly near the nests, and not in the central part of the planned wind park. One reason why the central area of the planned wind farm is not important for feeding is the relatively small amount of agricultural land under sown crops, while permanent grassland is not found. The second barrier is a 1.5 km-wide forest strip between the eagle nests in Estonia and the agricultural areas in the wind farm. These factors generally contribute to the lesser spotted eagle’s preference for foraging in large areas around the nest, and the planned wind farm area is not a priority foraging area for the lesser spotted eagle, although it may be. After several hours of observations during active feeding, the lesser spotted eagle was not found on the agricultural lands of the planned park. The eagle was found in the territory of the park twice — at WTG No.11 (May 8) and No.13 (May 7). The observation on 7 May was made from a distance of about 1.5 km, when the bird circled over the area. On 8 May, the eagle

29

was found flying over the forest. When searching the surrounding area repeatedly, the nest was not found, and during the season the presence of an eagle in this area was no longer detected.

According to the LIFE+ project “Ensuring the protection of the lesser spotted eagle in Latvia” (2017–2021), the suitability of the species in the planned WTG cells varies from 0.1% to 64.4%, with an average value between all planned stations of 27.1%. Higher suitability is around priority feeding areas. For example, in the vicinity of WTG No.17 - 100% (where the nest is also inhabited), also in the vicinity of WTG No.9 and No.10 (suitability of 92.3%). However, most of the suitable forests have been felled there and common buzzards are currently nesting.

Given that the nesting and main feeding areas are near the park, although WTG No.1, No.2, No.3, No.5, No.6, No.7, No.8, No.9, No.10, No.14, No.15 and No.16 are located in an area of 2800 m from a populated nest, it is not expected that WTG, equipped with bird identification systems, would have a significant negative impact on the lesser spotted eagle or divide its habitat. It should be taken into account that the lesser spotted eagle can stay in the territory of the entire park from April to October and its presence can make the WTG stop frequently. In the future, nesting of the lesser spotted eagle in the vicinity of WTG is theoretically possible.

Adherence to the location of the designated WTG and the requirements and actions to ensure favourable conservation status described in the opinion will significantly reduce the risk of harm and collisions for all birds of prey in general, including the lesser spotted eagle.

20. Figure Observations of the lesser spotted eagle, habitat suitability and large nests found

Legends Observations of the lesser spotted eagle Large nests of other species Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia Priority feeding areas Potential feeding areas Lesser spotted eagle nest protection zone – 2.8 km Lesser spotted eagle conservation areas Micro-reserve buffer zone

Lesser spotted eagle model (suitability) High

Low

30

21. Figure Detected large nests and protection zones

7.18. European honey buzzard Pernis apivorus

The European honey buzzard is a long-distance migratory bird that inhabits various types of forests in Latvia. During the survey, one nest was found in the lesser spotted eagle conservation area in Estonia (ID 680341820). The distance from the nest to the nearest currently planned WTG No.6 is about 740 m, to WTG No.7 about 1,730 m and to WTG No.3 about 1,970 m. The study area, especially its periphery, is characterised as well populated and well suited for the long term, with the honey buzzard residing from approximately the second decade of May to mid-September.

In accordance with the 2012 and 2017 Swedish guidelines for birds and bats in relation to wind energy, the minimum established distance for various large and medium- sized birds of prey is 1000 m from the nest (Rydell et al., 2017). A study of the honey buzzard in Germany (Ziesemer et al., 2015) concluded that its habitat size is up to 3,000 m. The size of the average nesting area is at a distance of between 1,000 m and 2,000 m from the nest. Within a radius of about 2,000 m, the honey buzzard guards its territory, so this would be approximately the safe distance from the nests, where it is desirable to avoid the construction of WTG. The smallest distance is 1,000 m.

It should be taken into account that during the study, 99% GPS location points of the nesting honey buzzard males were obtained at a distance of 4,000 m from the nest. By contrast, a Dutch study mentions that males mostly feed up to 6000 m from the nest, while females feed up to 9,000 m (van Manen et al., 2011). Flying distances from the nest in Latvia are unknown and may be different in large forest massifs. This distance in Latvia is likely to be different, because in the German and Dutch studies the European honey buzzard nested

Legends Inhabited large nest Unoccupied large nest Observation of predatory birds (nesting birds) Planned WTGs Large nest protection zone – 1 km Protection zone of the honey buzzard nest – 2 km Protection zone of the lesser spotted eagle nest – 2.8 km Existing roads Survey area Border of Latvia Topographic map by the Latvian Geospatial

Information Agency 1:50 000

31

in a type of forest whose name in Latvian corresponds to “mosaic woodland”, and the distance from the nest was related to the availability of food in the area.

The planned wind farm generators are currently located close to the area populated by the European honey buzzard. Therefore, it is expected that during the breeding season European honey buzzards (one to two pairs) may be regularly observed near all the planned WTGs. Foraging overflights of the European honey buzzard are mostly low, but roost flights and protection of the territory are at the height of the rotors. The WTG should therefore be built as far as possible from all known nests of the European honey buzzard. From a known nest on the periphery of the territory, the desired distance is around 2,000 m (Figure 22).

The risk of collisions is medium to high. To minimise the risk of collisions and impacts, it is necessary to comply with the technical and location requirements to the WTG set out in the opinion, including bird detection systems.

22. Figure The European honey buzzard observations, nests and recommended protection zones

7.19. Common buzzard Buteo buteo

The common buzzard is a diverse forest-dweller and is not currently listed as a specially protected species. At the moment, only their large nests are protected (Cabinet Regulation No. 935 “Regulations on felling trees in the forest”, Article 54.2). However, the common buzzard can be found all year round in Latvia and is the most common bird of prey in the country. Globally, the common buzzard is not an endangered species (i.e. it is classified as a species of least concern), but in Latvia the common buzzard population is sensitive (classified as vulnerable), and there is a decrease in this population both in the long and short term. The number of pairs nesting in Latvia is estimated at between 17,301 and

Legends Observations of the honey buzzard (nesting birds) Honey buzzard nest Protection zone of the honey buzzard nest – 1 km Protection zone of the honey buzzard nest – 2 km Planned WTGs Existing roads Survey area Border of Latvia Topographic map by the Latvian

Geospatial Information Agency 1:50 000

32

29,720 pairs nest in Latvia (Ķerus et al., 2021). Between 2005 and 2022, their population in Latvia decreased by 50%, and between 1995 and 2022 it decreased by as much as 70% (Auniņš et al., 2022). The index for 2023 remained the same as the previous year, and these are the lowest indices of this species in the history of observations, therefore at present the protection status of the common buzzard in Latvia is considered unfavourable (Auniņš et al., 2023).

The common buzzard is also the most commonly recorded diurnal bird of prey species in the study area. The whole site is characterised as an important nesting, resting and feeding area for the common buzzard, where it can be found throughout the year, especially during the nesting season. Therefore, in general the harm of the planned actions is considered high.

The common buzzard is a species that shows little or no avoidance behaviour in the vicinity of WTG (Bose et al., 2020) and may build nests between the existing WTG. It is the species of bird of prey most often found dead near WTG in northern Europe. It is mainly adult birds that are killed (Langgemach et al., 2023). The construction of wind farms on forest lands, forest edges or near common buzzard nests will cause even more severe harm to the dwindling Latvian population with an unfavourable conservation status. Therefore, special care must be taken to reduce as much as possible any activities that may contribute to further population decline.

At least five inhabited common buzzard nests have been found in the study area (see Fig. 23), and another nest is likely near the planned WTG No.6, where the bird has been regularly observed during the season. The nearest known nest is approximately 340 m from the planned WTG No.10 and approximately 440 m from WTG No.16. At a distance of 740 m from WTG No.16 there is another nest. The nearest nest is 420 m away from WTG No.8 and 480 m away from WTG No.9. The nearest nest from WTG No.17 is 620 m away and from WTG No.19 - 800 m away. Also from WTG No.14 and No.15, the nearest inhabited nest of common buzzards is about 800 m away. WTG No.6 is located approximately 920 m from the nest and WTG No.18 is approximately 980 m away. It should be noted that WTG No.12 is also located about 300 m from the edge of the clearing of the large nest, close to the Latvian border, and the nest was uninhabited in 2023, and it is unclear what bird has occupied it previously. On the other hand, no large nests of common buzzards or other species have been found near 1000 m from WTG No.1, No.2, No.3, No.4, No.5 and No.7. However, common buzzards have been found near all these stations. When building stations closer than 1,000 m to known nests, there are risks of both collisions and abandonment of the territory.

To minimise potential risks and negative impacts, WTG should be planned as far away from known nests as possible. Stations should be planned so that they do not act as an obstacle between the nest and the feeding area (lands used for agriculture). As the common buzzard is continuously present throughout the site, its population is in long-term decline and the risk of collisions is high, making it essential to comply with the technical requirements for generators, in particular for bird detection systems.

33

23. Figure 3.1.2. Common buzzard observations, nests and buffer zones

7.20. Eurasian goshawk Accipiter gentilis

The Eurasian goshawk is a species inhabiting forests, a sedentary species for the protection of which it is possible to establish micro-reserves. Although on a global scale the Eurasian goshawk does not qualify as an endangered species but rather as a species of least concern, the population has decreased. In the Latvian context, the status of the Eurasian goshawk population is endangered, with a very high risk of extinction. The latest number rating indicates that between 428 and 13,272 pairs nest in Latvia, and this wide range is explained by the sharp decline. In the short term, the population is declining, but its long- term changes are unknown (Ķerus et al., 2021).

During the study, on 7 May, one Eurasian goshawk was observed twice (the observation was made from an approximate distance of 1,500 m) in the area between the planned WTG No.5, No.7 and No.18 (Figure 24). Although no nest or reoccurrence of the species was detected during the search of the surrounding forests, it is possible that the Eurasian goshawk nests on the periphery of the site. The Eurasian goshawk can be found in the area throughout the year, and the surrounding forests are suitable for nesting, increasing the risk of impacts and collisions throughout the lifetime of the wind farm.

It is important not to destroy the habitats of the Eurasian goshawk (adult forests). There is a risk of collisions with the blades (due to low flight) and the middle of the masts (Langgemach et al., 2023). The technical requirements of the stations set out in the opinion must be observed, both for the visibility of the masts and the bird detection systems.

Legends Common buzzard observations Common buzzard nest Unoccupied large nest Large nest protection zone 1 km Planned wind turbine generators (WTG) Existing roads Survey area Border of Latvia Topographic map by the Latvian Geospatial

Information Agency 1:50 000

34

24. Figure 3.1.2. Eurasian goshawk observations

7.21. White-tailed eagle Haliaeetus albicilla

The white-tailed eagle inhabits forests, which are usually close to water bodies, and stays in Latvia throughout the year. Juveniles tend to wander long distances, while adults mostly stay close to the breeding area. Although their long-term population in Latvia is growing and is in the range of 120 to 150 pairs (Ķerus et al., 2021), the white-tailed eagle is a species that does not particularly avoid wind turbines, and relatively often dies on collision with them (Lie Dahl et al., 2013), including in Latvia.

The nearest known territory of the white-tailed eagle is in Estonia, approximately 8 km north of WTG No.1 at Karistes lake. During the survey, the white-tailed eagle was detected twice: in spring and autumn. Both times, the bird flying over the area was immature and had not reached breeding age. These observations were carried out between WTG No.11, No.12 and No.14.

Although the current risk of collisions is assessed as low, it is essential to comply with the technical requirements of the stations set out in the opinion, both regarding the visibility of the masts and the bird detection systems.

7.22. Hen harrier Circus cyaneus

The hen harrier is mostly a close-ranging migratory bird that nests on the ground in an open landscape. The hen harrier in Latvia is considered a very rare nesting bird, but it is relatively common as a passerine. According to a count carried out in 2021 (Kerus et al.), few or no birds nest in Latvia.

Legends Eurasian goshawk observations Planned wind turbine generators (WTG) Existing roads Survey area Border of Latvia Topographic map by the Latvian Geospatial

Information Agency 1:50 000

35

In the study area, one passerine bird was observed in low flight in an agricultural landscape near Arakste on April 16. When hunting, hen harriers fly at a height of a few metres. However, reaching the edge of a field or forest, they can take on a great height to cross, for example, a forest massif. The impact and collision risk is considered as low. It is important to comply with the technical requirements of the stations indicated in the opinion, especially regarding the visibility of the masts.

7.23. Western marsh harrier Circus aeruginosus

The western marsh harrier is a long-distance migratory bird that returns to Latvia in late March and early April. Breeding in Latvia is usually associated with water bodies, but they often fly to agricultural landscapes in search of food. Short-term and long-term population changes are unclear and unknown, but it is the second most frequently nesting large species of birds of prey in Latvia (Ķerus et al., 2021).

During the study, three observations on agricultural land, near WTG No.5, between WTG No.7 and No.8, as well as at Arakste. Several records were also made in the periphery (see Figure 25), but these were all associated with low feeding flight and the western marsh harrier is not thought to nest near any of the planned generators.

Western marsh harriers do not exhibit compelling avoidance behaviour, however, the risks of collisions due to low flight are also not high (Rydell et al., 2023). The flight of the western marsh harrier near the breeding site may reach the currently planned rotor height, but is not currently expected in the area. Impact and risk of collisions expected to be low, but it is necessary to comply with the technical requirements of the stations specified in the opinion, in particular regarding the visibility of the masts.

25. Figure 3.1.2. Western marsh harrier observations

Legends Records of the western marsh harrier Planned wind turbine generators (WTG) Existing roads Survey area Border of Latvia Topographic map by the Latvian Geospatial

Information Agency 1:50 000

36

7.24. Sparrowhawk Accipiter nisus

The sparrowhawk is not a specially protected species. However, it has been found in at least six locations on the periphery of the study area. One inhabited nest was found in Estonia (x:576663, y:433702), approximately 310 m away from the currently planned WTG No.10. The sparrowhawk can be observed near all generators throughout the year. During hunting, in bad weather, the risk of collisions with the mast is likely to be medium (both for sparrowhawk and for hunting), so it is important to take into account the stated requirements for the coloration and visibility of the mast in conditions of poor visibility.

7.25. Common crane Grus grus

The common crane is a close migrant and can be found in the wettest areas throughout the study area as early as March. In total, during nesting, the common crane has been observed in 7 to 13 places, but not in all the places where nesting has occurred. Three nests were found, all on the periphery of the study area (see Figure 26). Multiple observa- tions suggest that the common crane probably also nests north of WTG No. 3, near the Urga swamp. It should be borne in mind that the common crane is found throughout the territory during nesting in different months, and this may be due to the movement of non-flying birds between different places during the season. In general, there are not many suitable places for nesting in the territory at the moment. No large migratory flocks of migratory birds have been detected. The highest number of migrants recorded is 12 birds in a single site, and one to three birds in a local open landscape. No large flocks of roosting common cranes have been found in the area (e.g. in marshes). In studies, the negative effects of wind farms have been described as minor, and cranes exhibit pronounced avoidance behaviour (Vogelschutzwarten, 2015). Both in the long and short term, the population of cranes in Latvia is increasing, and according to the last population estimate there are 2,800 to 10,000 pairs in Latvia (Ķerus et al., 2021). To reduce the risk of collisions, the technical requirements of the stations must be observed.

26. Figure 3.1.2. Cranberry observations and nests found.

Legends Records of the common crane Common crane’s nest Common crane (migratory birds) Planned wind turbine generators (WTG) Existing roads Survey area Border of Latvia Topographic map by the Latvian Geospatial

Information Agency 1:50 000

37

7.26. Corn crake Crex crex

The corn crake is a long-distance migratory bird that inhabits farmland. Globally, the corn crake does not qualify as an endangered species but rather as a species of least concern, and its population in the world is stable. Although the population in Latvia has increased in the long term, in the short term it is experiencing a sharp decline (Auniņš et al., 2023) and is assessed as near threatened with a possible risk of extinction. The latest population estimate suggests that between 30,874 and 111,512 males nest in Latvia (Ķerus et al., 2021). In 2023, the corn crake population index continued to decline, and was only 13.9% of the population in 2005. The state of corn crake protection in Latvia is considered unfavourable, with a tendency to deteriorate (Auniņš et al., 2023).

Although during the study the corn crake was found on agricultural land only near Arakste (about 620 m from the planned WTG No.16 and 850 m from WTG No.17), there is still one historical observation of a songbird in July 2016 at WTG No.7 (500 m away). During the study, it was not possible to confirm this area of the corn crake. However, it is still necessary to take into account the possibility that the corn crake may try to nest near the station in certain years, when there are suitable lawns. WTG should be planned at least 500 m away from current corn crake habitats.

The impact generated and the risk of collisions according to the currently planned deployment of WTG during nesting is low, but is not known during migration. Theoretically, during migration, collisions can occur with the mast, so the requirements for the mast observability should be observed in poor visibility conditions.

7.27. Stock dove Columba oenas

The stock dove is a nearby migratory bird that appears in places of nesting (different types of forests) in early March. Although it is possible to create micro-reserves for its protection, the stock dove in Latvia is experiencing a rapid increase in numbers (Auniņš et al., 2023), and its population is recognised as safe globally and locally, i.e. as a species of least concern. Stock dove nests in hollow trees, and much of the observations relate to clearings and young growths where such trees are preserved.

During the nesting season, the stock dove was recorded at four sites in the central and northern part of the study area (see Figure 27). When planning WTG in new nurseries, construction will have the least impact on forest bird habitats as a whole, but for the stock dove, such construction is associated with possible habitat loss, as the construction may result in the loss of hollow trees used for nesting. However, according to the current WTG plan, no nesting area for stock doves will be destroyed. The closest observations of nesting forest pigeons are 200 m from WTG No.13, 330 m from WTG No.8, 360 m from WTG No.4 and 370 m from WTG No.3.

There is a risk of collisions when nesting in the immediate vicinity of WTG, however, the degree of risk is currently unknown, most likely low. The construction of the wind farm will not have a significant impact on the growing stock dove population in Latvia.

38

27. Figure 3.1.2. Observations of the stock dove.

7.28. European nightjar Caprimulgus europaeus

The European nightjar is a long-distance migratory bird that inhabits pine and mixed forests, clearings and marshes in Latvia during the breeding season, returning from wintering grounds in early May. The short- and long-term population trend of the European nightjar in Latvia is unknown, but it can be assessed locally and globally as safe, i.e. as a species of least concern. Between 16,500 and 31,000 males nest in Latvia (Ķerus et al., 2021).

The density of the European nightjar found during the study is low. It is found as a nesting site in two areas (clearings): 290 m from WTG No.18 and between WTG No.17 and No.19 (600–700 m). There may still be some area on the periphery along the edges of the swamp that was not found during the inventory.

Pen y Cymoedd is the largest wind farm in Wales, where 76 WTGs are installed, with a rotor diameter of 101 m, the European nightjars are equipped with transmitters (2019). The nearest nightjar nest was found 58 m from the WTG, where it was successful (2 chicks). Another 4 nests were found 400 m from the mast, two of which have been successful (Traxler, 2019). It is likely that WTG in this case was not a decisive reason for the nightjar to leave the area in question, provided that nesting opportunities were still preserved. However, the situation in Latvia is not studied and can be different.

Suitable nesting habitats (swamps and their edges) are available in the area and the wind farm is unlikely to cause significant harm to nesting or available habitats of the European nightjar in the long term. The risk of collisions is thought to be low, as only isolated cases of collisions are currently known however, their corpses may also go unnoticed due to the masking coloration of the European nightjar (Rydell et al., 2017).

Legends Stock dove (nesters) Planned wind turbine generators (WTG) Existing roads Survey area Border of Latvia Topographic map by the Latvian Geospatial

Information Agency 1:50 000

39

7.29. Woodlark Lullula arborea

The woodlark is a migratory bird that returns to its nesting sites in the second half of March. The woodlark population in Latvia is stable (Auniņš et al., 2023), and both globally and locally its population is assessed as an area of least concern. The population size in Latvia is between 6,497 and 30,995 pairs (Ķerus et al., 2021).

In the study area, the woodlark was found during nesting in at least 11 sites (Figure 28), mostly in the open landscape, on agricultural land and forest edges. It has been found near at least 9 or 10 planned stations (WTG No.4, No.5, No.7, No.8, No.9, No.10, No.11, No.12, No.13, No.14), but in other years it may be present at any of the stations, and even despite possible collisions they continue to nest near stations.

Given the high and long breeding flight, which is possible both day and night, as well as the recurrent late breeding, the risk of collisions is assessed as medium. On the other hand, the construction of the farm is not expected to significantly affect the amount of habitat available. The requirements and actions to ensure favourable conservation status described in the opinion should be taken into account, and in general it is not expected that construction of the farm will cause significant harm to the currently stable population of Latvian woodlark.

28. Figure 3.1.2. Woodlark observations.

7.30. Whooper swan Cygnus cygnus

The whooper swan is a partial nearby migratory bird, which was found in the territory during spring migration (the first and second weeks of April) from 3 to 19 local birds, mostly near the planned WTG No.7. Although the nesting sites of the whooper swan

Legends Woodlark (nesters) Planned wind turbine generators (WTG) Existing roads Survey area Border of Latvia Topographic map by the Latvian Geospatial

Information Agency 1:50 000

40

can be protected by creating a micro-reserve, there are no suitable nesting sites in the territory and surroundings, nor has it been found nesting. The nearest nesting was recorded in Lode village. The resulting impact and the risk of collisions with the mast or rotor are generally low, but it is important to take into account the technical requirements for the stations as set out in the opinion.

7.31. Common snipe Gallinago gallinago

The common snipe is a migratory bird that arrives in the area in early April. During nesting, it is found in 10 to 11 places, mostly on the periphery of the territory next to swamps. The common snipe is not a specially protected species. However, during nesting, the species is characterised by a wide arcuate crevice flight with sharp spikes reaching the planned rotor height of the WTG. Although the possible risk of collisions is unknown at this time, it could potentially be significant. Noise from WTGs can also have an adverse effect of drowning out the mating song of the common snipe.

An English study of 18 different wind farms has concluded that the WTG affects the common snipe, generating negative effects already in the construction phase. Although there are no collisions found, however, the construction of WTG contributed to the abandonment of nesting areas, and later birds did not return to the territories. This negative effect has been observed up to 600 m from the station (Pearce-Higgins et al., 2012). At present, the nearest WTG No.4 is planned at a distance of about 80m, WTG No.3 of about 110 m, WTG No.16 of 130 m, WTG No.13 of about 200 m, WTG No.1 of 250 m, and WTG No.8 of about 300 m (Figure 29). The negative impact could be for 3 to 9 areas, leading to the expected dislocation of these areas. It is advisable to monitor this species and to record any changes during monitoring.

29. Figure 3.1.2. Common snipe observations.

Legends Common snipe (nesters) Planned wind turbine generators (WTG) Existing roads Survey area Border of Latvia Topographic map by the Latvian Geospatial

Information Agency 1:50 000

41

7.32. Eurasian woodcock Scolopax rusticola

The Eurasian woodcock is a close migrant bird that returns to nesting areas in spring in the third decade of March. The Eurasian woodcock inhabit different types of forests and have been recorded 8 times in the study area.

The Eurasian woodcock is not a specially protected species, but will be adversely affected by the proposed activity. During the nesting season, the Eurasian woodcock will circle over large areas of forest at dusk, emitting a specific low-pitched rutting call that will be muffled by noise produced by WTGs (Dorka et al., 2014). The study of the negative effects on the Eurasian woodcock concludes that WTG produces a negative effect, the barrier effect, reducing the number of the woodcock flights near the turbines by 88% at distances up to 300 m. The turbines mentioned in this study had not yet been started (Langgemach et al., 2023).

The Eurasian woodcock has been found in the immediate vicinity of currently planned WTG No.4, No.11, No.13, No.15, No.17, No.18, but due to its extensive flights, it is most likely to be found throughout the territory of planned stations. As several generators have a planned spacing of around 700 m between turbines, it is likely that the Eurasian woodcock will not fly between the generators and will no longer use a part of this territory. At present, there is a lack of research on the impact of the barrier in the forest near switched on stations and stations where the mast is more than 160 m high and the blades around 80 m long. Monitoring of this species is recommended both before construction and during operation to find out exactly what kind of impact is created for this species in Latvia and in the particular wind farm. It is recommended that stations be planned as far apart as possible, leaving tunnels at least 1 km wide between them to allow the Eurasian woodcock to fly freely through the farm.

7.33. Other birds and migration

The lesser spotted woodpecker Dryobates minor has been recorded at nine sites: four sites during nesting, with one record at approximately 50 m from WTG No.02, and five different sites in the wind farm during autumn migration. For the red-backed shrike Lanius collurio, there was one observation in 2016, near WTG No.5 (500 m away), however, it was not detected during the study. The red-breasted flycatcher Ficedula parva – although the presence of this species is expected, it has not been detected in the territory.

Theoretically, the presence of the golden eagle Aquila chrysaetos, the short-toed snake eagle Circaetus gallicus and the greater spotted eagle Clanga clanga is possible in the future. At the moment, such a probability is low. The activities of the monitoring section of this opinion will also be followed up on the possible occurrence of these species, and appropriate protective measures can be taken if necessary.

In October, during the migration near Arakste, two European golden plovers Pluvialis apricaria were found on agricultural land. No nesting of this species has been recorded in the surrounding marshes. The northern lapwing Vanellus vanellus has been found both as a nesting bird (3–4 pairs) on agricultural land near WTG No.7, No.8, No.12 and No.14, and in migration by flyover area and feeding, up to 130 birds will feed near Arakste. The common kingfisher Alcedo atthis was observed in autumn at two sites along the Veserupīte. In autumn and winter, the common kingfisher may be seen in the watercourses and bodies of water closest to the wind farm that are not frozen. During the autumn migration, three

42

Eurasian curlews Numenius arquata were observed flying over the area. The bean goose Anser fabalis and the greater white-fronted goose Anser albifrons were recorded in migration low over the site. Migration of these geese has been recorded in flocks of 10 to about 200 birds in both spring and autumn. In the spring, from 7 am to 10 am, the farm was flown over by about 1,000 geese. A pronounced migration of geese is noted only on separate days. As there are no large areas where geese can feed, rest or roost, geese have only been seen flying over. No such stops have been found in the surrounding area. The intensity of migration of geese is likely similar to other places in Latvia. Geese observe wind farms and have an avoidance response, and therefore collisions are rare (Rydell et al., 2017).

Overall, the largest spring and autumn migration through the study area occurs at a low height – the height of the trees. It should be borne in mind that in poor visibility and bad weather, high-flying birds usually fly lower than normal, increasing the risk of collisions with both the mast and the blades. The most active migration takes place in the morning, when passerines pass through in a broad front. The largest migrants in numbers are the Eurasian chaffinch Fringilla coelebs, the Eurasian siskin Spinus spinus, the parus Parus sp and the wood thrush Turdus sp. Migration routes are roughly south-north. On some days in autumn, migration is high, with large numbers of birds passing through continuously. In general, the territory is outside the main narrow migration routes and there is no reason to believe that the number, flow or composition of migratory birds would differ significantly from equivalent forests in the surrounding area.

The proposed WTG layout is in a south-north direction, thus occupying as little of the migration corridor as possible. Subject to the requirements and actions set out in the opinion, the effect on migratory birds is not expected to be significant. The requirements for the observability of the mast during poor visibility, the non-use of fences and the use of recording cable lines must be observed.

8. Other values relevant to the conservation of biodiversity and landscape of the surveyed area

In the area, the surrounding swamps are of significant value. They should be preserved in their natural state as much as possible, without worsening their hydrological regime. Removal of overgrowth in the Bērzu and Lucas swamps is desirable.

9. Requirements and actions for ensuring the favourable conservation status of protected natural and landscape values of the studied area

By collecting the obtained bird data and analysing the scientific literature on the possible impact of planned activities, requirements have been developed regarding the location of stations, the construction of the farm and the technical characteristics of the stations. Mitigating measures, including monitoring, have been developed to mitigate potential impacts. Any changes or deviations from the requirements of this paragraph shall be reconciled by the involvement of a certified bird expert.

The priority species in the study area that require special attention are the lesser spotted the eagle, the black grouse, the hazel grouse , the pygmy owl, the three-toed

43

woodpecker and the white-backed woodpecker (Figure 30). It is recommended to pay increased attention to the common buzzard, which is currently not a particularly protected species, but the most common species of birds of prey in the planned farm area, with an unfavourable conservation status in Latvia. It is these species that need to be targeted to mitigate potential harm by preventing habitat loss through abandonment or destruction. It is important to carefully assess how noise will affect the habitat of these species.

30. Figure 3.1.2. Observations of priority species and conservation areas of the planned farm planned stations.

9.1. Location of stations

During the implementation of the wind farm, the main negative factor of impact on birds is loss of habitats of individual species and deterioration of habitat quality for several dozen years. Habitat loss can take the form of both habitat destruction and abandonment and avoidance of the territory (due to noise, light, flicker, anthropogenic load and other reasons). Habitat means both a place where a bird can breed and nest and a place where a bird can feed and rest. The location of stations and stands will mostly determine the severity of the harm caused. It is recognised that the most important action to mitigate risk is to select station locations that will cause the least severe harm to the surrounding habitats and populations of bird species.

The location of wind farm stations should be planned in a south-north direction, trying to adhere to the narrowest possible arrangement. Stands should be planned so that they are not in mature forests, but on newly developed or agricultural land, or as close as possible to them.

Particular attention should be paid to endangered species with high collision risks,

Legends Lesser spotted eagle White-backed woodpecker Hazel grouse Pygmy owl Three-toed woodpecker Black grouse Planned wind turbine generators (WTG) Existing roads Survey area Border of Latvia Priority sites (Pygmy owl) Priority sites (White-backed woodpecker)

Topographic map by the Latvian Geospatial Information Agency 1:50 000

44

specially protected, or for which micro-reserves can be established to protect their habitats (Figure 30). Planned stations should be moved away from areas where there is a high level of special protection and density of micro-reserve bird species or where priority habitats are appropriate for them. The placement of stations in areas that contribute to the fragmentation of the habitats of these species is undesirable.

Taking into account the identified sites of highly protected species and the location and number of priority areas for the protection of woodpeckers and owls, the safest and most sensitive areas described in the species descriptions have been identified in the site. For the protection of specially protected bird species, the following adjustments should be made.

The lesser spotted eagle is a particularly protected species and its inhabited nest plays a special role in the conservation of the species. The threshold for the closest distance from the nest to the wind farm established in the species protection plan is 3 km (2,765 m) or even 5 km, with the emphasis that such farms are not built in the most potentially significant hunting habitats (open and mosaic landscape). WTG No.17 may have the greatest impact as it is currently 450 m away from a successful nest, while WTG No.19 is planned to be approximately 810 m away from that same nest. The construction of both stations is likely to have a significant impact on this one nesting area of the lesser spotted eagle and may result in its abandonment. Possible compensatory measures would be moving the stations aside, and in coordination with a certified bird expert the purchase of two quality forest land parcels that currently have a vulnerable nest of the lesser spotted eagle, establishing a micro-reserve on them. Stations are recommended to move aside as far as possible, preferably at least around 1,000 m, which is especially important in the case of WTG No.17. The stations should be located outside the important hunting habitats of the eagle, which in the case of this nest is to the east of it, on the agricultural land around Araksti. Thus compensating for the negative impact in the ratio of 2:1, and setting the stations further away as possible, their construction would be permissible, and also the likelihood that the lesser spotted eagle will continue to nest in the area, but the risk of its collision will be considerably reduced by the use of bird detection systems that stop the operation of turbines.

WTG No. 6 is planned 1,200 m from the nest in Estonia, next to which there is also a nest of the honey buzzard and the common buzzard. WTG No.6 may also create an undesirable barrier effect between the feeding areas in Estonia and Latvia, which was not detected during the study. It should be noted that in the Utilitas Saarde wind farm (Utilitase Saarde tuulepark), about 20 km away in Estonia, two of the farm’s nine turbines are closer than 1 km (580 m and 730 m) and one turbine is 1,240 metres away from the nest of the lesser spotted eagle. If necessary, the distance of WTG No.6 must be aligned in accordance with the requirements of Estonia. At present, the lesser spotted eagle of this nest has been found feeding near the nest, in Estonia.

If a station is being built within the area of 3,000 m from a nest of the lesser spotted eagle, the nesting eagles of this nest should be equipped with a GPS transmitter, tracking their movement paths. The nest itself should also be equipped with a camera.

Near WTG No. 15, it is recommended to continue research to detect the location of the nest of the lesser spotted eagle. If a nest is detected, the impact of the station and its limitations should be re-evaluated, taking into account the data obtained and the distance to the nest.

45

WTG No. 2 is planned on forest land, where the greatest diversity of priority species of this area is found in the immediate vicinity – the hazel grouse, the pygmy owl, the white- backed woodpecker and the black grouse, as well as priority protection areas of the white- backed woodpecker(Figure 32). The station should be moved as close as possible to agricultural land and away from mature forest. From 1 March to 1 July, it is advisable to keep the station turned off in the mornings (for one and a half hours before sunrise, up to five hours after sunrise) and in the evenings (two hours before sunset, up to one and a half hours after sunset). An exception may be in times when there is high ambient background noise due to wind and rain, such as wind speeds exceeding 5 m/s.

WTG No.18 is planned right in the middle of a larger forest clump, which is a priority protected area forthe pygmy owl. The pygmy owl in this area has been found both in April and in July – with successfully delivered nestlings. Thus, WTG No.18 is located in a priority protected habitat of a populated area of the pygmy owl, which will be divided when the station is built. To prevent this negative impact, it is advisable to move the station at least 300 m away, for example, to a young forest in the SW direction, as close as possible to the edge of the forest.

WTG No.11 is located very close to the priority protected area of the pygmy owl. To minimise the negative impact, it is advisable to move the station as close as possible to the edge of the forest (in the new growth) eastwards.

The location of WTG No.1 and No.3 should be planned in such a way that the stations are located as far as possible from adult forest and the priority protected area ofthe white- backed woodpecker. The area of WTG No.3 is inhabited by white-backed woodpeckers, therefore, to ensure favourable conservation status of the species, it is essential not to destroy suitable habitats for the species.

In addition to the adjustments to be made, the following conditions must be taken into account:

9.1.1. WTG and the associated infrastructure (including substation) should be built as close as possible to the existing road network to reduce the construction of new roads and wide turns, and thus reduce the fragmentation of forest species habitats.

9.1.2. To reduce the impact on the bird populations present in the area (habitat losses as a result of deforestation), turbines should be planned in plots where there is younger forest (up to 40 years old). Turbines should be planned as far away as possible from old forests and habitats of specially protected species, such as the pygmy owl, the hazel grouse and the white-backed woodpecker.

9.1.3. To reduce the risks of collisions, it is recommended to position the stations as linearly as possible in a north-south direction to minimise the trap situation for a bird flying through the farm, where there is no safe and wide passage path.

9.1.4. WTG should be planned as far as possible (the preferred minimum distance of about 2,000 m) from the known honey buzzard nest, as in the case of WTG No.6 (Figure 22). The construction of the WTG closer than 1,000 m from the nests of the common buzzard found in the area will increase the risk of

46

collisions and the likelihood that the birds will leave the area in question. All large nests (over 50 cm in diameter) with a group of trees around them are salvageable.

9.1.5. It is necessary to observe the approximately 1 km wide (500 m on both sides from the middle of the river) protection zone along Krūmiņupīte, where stations should not be built. It is essential that there is no deterioration of the availability of access to the surrounding rivers (feeding places) as a result of the operation of the farm (e.g. for black stork), number of watercourses (as a result of drainage), quality of feed found (e.g. as a result of pollution, rectification or hydrology change).

9.1.6. The construction of WTG in places that would significantly alter the hydrological regime of the area, for example by draining large areas (digging ditches), or in surrounding swamps should be avoided. During construction, it is important not to reduce the biological value of the swamp, and it is desirable to increase this value precisely by promoting the swamp regeneration.

9.2. Wind farm construction requirements

9.2.1. To reduce the likelihood of death of birds, for electrical transmission, for communication and other needs, underground cable lines must be used in the territory of the farm along existing roads (including the connection of the substation to the 330 kV power transmission line). If the construction of new roads and cable tracks is required, it should be planned outside the priority squares for the protection of woodpeckers and owls, avoiding felling trees as far as possible and preserving bird habitats.

9.2.2. It is significant not to degrade the priority protected areas identified in the woodpecker and owl protection plan. It also includes the preservation of the hydrology and suitable habitats of these areas.

9.2.3. If deforestation work is required for the construction of a wind farm, they must be carried out outside the nesting time of birds, i.e. from 1 August to 1 March.

9.2.4. In clearings and new groves (adjacent to stations), both ecological and hollow trees should be preserved as much as possible. They are important habitats and feeding places for birds. If any such tree is nevertheless cut down, it is preferable not to cut it, but to keep it as fallen deadwood in the immediate vicinity.

9.2.5. It is preferable not to use fencing around stations. However, if a fence is necessary (also in the case of a substation), it should be as low as possible and wicker fences, which can be more difficult for birds to notice, should be avoided. In the case of wicker fences, to give birds better visibility, the upper wire between each vertical post should be marked at least once, for example, with a reflective metal plate. It is desirable that the fence is marked with an orange mesh. A study in Scotland concluded that a wicker fence labelled with orange mesh reduced collisions of the western capercaillie by 64% and of the black grouse by 91% (Baines et al., 2003).

47

9.2.6. Upon completion of the wind farm operation, the territory should be recultivated.

9.3. No.17 e. Technical requirements of the stations

To minimise the harm caused, both passive and active measures should be implemented during the operation of the entire farm.

9.3.1. Noise reduction technology that would cause as little disturbance as possible to the bird species living in the area should be chosen for the stations. It should be the choice of sound-absorbing materials, blades with as low noise level as possible or other noise-suppressing technologies, such as noise control systems, which automatically adjust turbine performance if necessary. The goal is to reduce noise levels at certain times or respond to changes in weather, wind speed, noise prediction patterns, or other factors. It is advisable to stop the WTG rotor when there is no wind and at low wind speed (when the wind potential is small) and to gradually resume the operation at the moment when the ambient background noise exceeds 35 dB, reaching the highest speed when the ambient background noise is 60 dB. This recommendation is especially expedient in the morning and evening hours, during the nesting of birds, in the period from 15 February to 15 July at WTG No.2, No.4, No.5, No.7, No.8, No.11 and No.18. Morning hours are at least an hour before and four to five hours after sunrise, and evening hours are at least three hours before and two hours after sunset. A more detailed impact assessment and recommendations should be made after preparing the WTG noise model.

9.3.2. The mast must be smooth and tubular so that birds cannot sit on it. It is desirable that the end of the mast is maximally not suitable for birds to be used as a seating position (especially for birds of large size). If necessary, it is possible to cover the end of the mast with bird spikes (at least 17–20 cm in length) specially designed for birds of prey. The mast must be safe, tested in practice, minimising the risks of its breaking, which can lead to significant negative consequences in the surrounding bird habitats.

9.3.3. Particular attention in the farm infrastructure should be given to fire safety to exclude the risk of fires, which can have significant negative consequences for the surrounding bird habitats. Turbines, for example, must be equipped with wear or vibration sensors that report in good time about possible wear in bearings or the generator, faults in the electrical system, etc., to ensure that all components are in good working condition. Possible risk of fire caused by a lightning strike must be prevented.

9.3.4. Masts pose collision risks to birds, and the risk with a mast is expected to be higher than with blades. There is a greater risk during migration, especially in autumn, in adverse meteorological conditions

48

and poor visibility, such as fog and high winds. The risk is significantly reduced if the mast is of a contrasting colour and does not merge with the surrounding environment during fog, is noticeable. Such a preventive measure reduced the number of dead willow ptarmigans found at the mast by 48% (Stokke et al., 2020). Therefore, dark colouring should be used for the lower 45 m of the mast, for example, in the colour of the surrounding trees and the environment. This will reduce the number of potential collisions, e.g. for the black grouse, the hazel grouse (Coppes, 2019), as well as various migratory and other bird species.

9.3.5. Both moving and non-moving blades that are difficult to spot during migration present an increased risk of collisions. Blades in the planned farm are designed higher (at the height of 80–250 m) than in the studies mentioned, however, it is advisable to find a way to increase the contrast of at least one blade (especially at the tip of the blades). At lower height stations, such preventive measures reduced the number of birds killed by more than 70%, especially by reducing the mortality of birds of prey (May et al., 2020).

9.3.6. Stations must be equipped with technology that can, if necessary, cause the blades to rotate at a slower speed or to stop completely at times when the wind potential is low or, for example, during active bird migration, when there is a threat of collisions (adverse meteorological conditions, fog, etc.). A study in Spain found that the effectiveness of implementing such a system reduces the risk of death for soaring birds (storks and birds of prey) by 61.7%, and for the Eurasian griffon vulture Gyps fulvus by 92.8% (Ferrer et al., 2022). Solutions should be chosen that use the most effective collision mitigation technologies and software at the moment.

9.3.7. The farm must be equipped with automated bird detection and identification systems (e.g. cameras) capable of identifying large bird species, and if necessary momentarily reducing the rotor speed or stopping it completely. The number of detection systems must be such that they cover the entire area of the wind farm or a radius of at least 1 km around the masts of all generators. They should have bird identification and not bird deterrent devices. The system must be able to react if necessary (control the speed of the rotor or stop it completely), recognising birds that are close by, depending on their size and quantity. The installation of a system that reacts by detecting only specific species is also possible. If the system is able to recognise species, then it should recognise the lesser spotted eagle, the hen hawk, the gull, the sea eagle, the golden eagle, the osprey, the black stork, the white stork and the common buzzard. It is recommended that the system be able to recognise as many bird species as possible, as the recorded data can be used for monitoring purposes. The system is also useful in migration, in the protection of birds traveling through the farm, since it can react if necessary, for example by detecting

49

swans, cranes, geese and other species. The mechanism of action of the stations, if the system detects a species in the vicinity, must be coordinated with a certified bird expert, and appropriate adjustments must be made during the operation of the farm.

9.4. Mitigating measures

The implementation of the above measures will significantly reduce the harm caused. However, it will not be possible to completely eliminate the effects caused, and some species will avoid the farm, leave the territory or their flight trajectories will be limited. Additional mitigation measures are therefore necessary to ensure, as far as possible, the favourable conservation status of the site.

9.4.1. In and around the territory of the priority protection sites for owls and woodpeckers and around observation sites for these species (with nesting signs), species-appropriate cages must be placed and monitored. For the pygmy owl (at least 10 pcs), for the Ural owl (at least 7 pcs). Within the same species, cages should be placed at equal distances from the WTG to ensure comparability between groups of different distances. Cages can also be put near stations at possible locations where the particular species were found prior to the construction of the farm. Cages are deployable before the intended operations in the construction sites where they will be located in the long term (where no logging will be carried out during monitoring). To ensure the effectiveness of this measure and the scientific usability of the data, a certified bird expert should be involved in the placement of cages and in locating sites.

9.4.2. It is recommended to maintain crops sown in arable land near the stations to reduce the interest of birds of prey in this area as a feeding place.

9.4.3. It is desirable to agree with the land manager on the clearing of overgrowth in the Bērzu swamp (see Figure 4), and if possible, also in the Lucas swamp. This will provide wider nesting areas for the black grouse (its protection situation in Latvia is unfavourable) and compensate for the affected nesting areas near the wind power plants. Restoration of the swamp is also a priority, because Bērzu swamp is the habitat of the specially protected biotope “Degraded high marshes in which natural regeneration is possible or is taking place” (7120), and the Lucas swamp is the habitat of the specially protected biotope “Active high marshes” (7110*).

9.4.4. It is advisable to have discussions with forest owners so that, for example, near WTG No. 2 and No. 3 (preferably also elsewhere) a grown forest can be preserved during the operation of the farm without logging in these forest plots(Figure 33).

9.4.5. Since the long-term population ofthe pygmy owl in Latvia is decreasing, and the hazel grouse population is severely endangered, it is advisable to preserve forests with little impact of economic activities and sufficiently large habitats with adult and overgrown

50

forest stands in the nesting areas of these species. Including species in priority protected areas.

9.5. Monitoring

Monitoring should be initiated prior to the construction phase of the planned activities, continuing to gather and supplement the information obtained during this opinion. The purpose of monitoring shall be to obtain qualitative data to monitor and identify any impacts on bird populations, and where appropriate to implement mitigation measures. As the construction of the wind farm will change the habitats and habits of surrounding birds, future bird monitoring will help to identify situations where the impacts are different from those predicted in the opinion.

Monitoring and research is an essential element of responsible renewable energy development, which can be assessed as the implementation of a compensatory measure. This helps to ensure that wind farms are built and operated in such a way that they pose as little threat to bird populations as possible.

Monitoring should be structured and scientific to obtain accurate and reliable data on how the wind farm affects bird populations, especially those that are currently not sufficiently studied in the context of wind farms. The results of the monitoring should be publicly available so that they can be used in the construction of other wind farms and help to better identify the risks of harms. Publication of the results in an internationally cited scientific journal in English would make the results accessible to a wider readership and help improve understanding of the impacts on birds.

Substantial data analysis can be done remotely using bird detection systems. It is also desirable to install cameras near the masts of the stations, which keep track of the blades and are able to detect flying objects. Such cameras accumulate information about the presence of species and cases of collisions. Based on the information obtained by a certified bird expert work should be done on the development of a mechanism for different scenarios of actions for the stations. This mechanism should be inspected annually for the first three years and every three years thereafter. The mechanism of the scenarios involves an automated operation of the station (reducing or stopping the speed of the blades) depending on the real-time information of bird detection systems, such as the presence of a particular species (the common buzzard, the lesser spotted eagle, the white-tailed eagle, etc.) close to the station or the approach (migration) of a large number of birds at rotor height, etc.

9.5.1. Large birds

Monitoring of all known large bird nests in trees (the common buzzard, the lesser spotted eagle, the European honey buzzard, etc.) located up to 5 km from the constructed wind stations should be carried out annually to judge the occupancy of the nest and obtain information on nesting success and the number of fledglings.

Monitoring should first be carried out in the spring, when the birds begin to nest, but in those nests that have been busy in the spring, also at the time of hatching. If it is unclear during the time of hatching about the population of the nest, it should be reached with the aim to

51

find out when approximately the nest was abandoned. Monitoring of individual nests can be carried out remotely by installing a nest surveillance camera. Such a solution may help link the nest camera observations to observations of bird detection systems at WTG.

9.5.2. Owl cages

Every year, for at least ten consecutive years, monitoring of the nesting success of owl cages should be carried out for all cages installed less than 2 km from the wind station.

Such monitoring will help to find out the extent to which wind farms are negatively affecting owl populations.

9.5.3. Sampling plot of daytime and nocturnal birds of prey

To keep track of the changes of day and night birds of prey and find out the distances of species territories from the stations, it is advisable to establish a day and night plot for birds of prey.

Monitoring should be carried out according to the methodology for monitoring birds of prey (including nest search) (Avotiņš jun., 2020).

The selection of the plot should be carried so as to cover the largest possible area of the wind farm, adding additional inventory points if necessary. The purpose of this plot is not to obtain indicators of population change that are representative of the whole country, but of the particular farm and the immediate surrounding area.

Monitoring should be carried out during at least two years before the construction of the farm and eight years after commissioning of the farm.

9.5.4. Migration and general monitoring

Migration and general farm survey monitoring should be carried out at least twice in the spring. During monitoring, changes in presence of the black grouse nests and woodpeckers should be registered primarily, but all other species should be noted in order to keep track of their changes as well, such as the common snipe and the Eurasian woodcock. During the surveys, the operation of the stations and the response of the automation systems should be evaluated.

9.5.5. Transmitters

The possibility of equipping large birds with transmitters near the territory should be evaluated before the construction phase of the farm. This will allow to follow the habits of birds before the construction of the farm and their changes during when the wind farm is in operation, with a better understanding of the impacts generated.

52

Black grouses, lesser spotted eagles, European honey buzzards or other large birds can be equipped with transmitters. It is essential to equip the lesser spotted eagle with a transmitter if a station is built closer than 2,000 m from the bird's nest. This will help in determining whether and how the wind farm affects the lesser spotted eagle.

9.5.6. Additional monitoring

If other significant impacts, sensitive species or areas are identified during the monitoring, additional research is needed the appropriate protection measures should be ensured.

10. Conclusions on the impact of the planned activity or measure on the status and biological value of the species and habitats found and the adjacent area and the conditions for the activity or measurement

When developing wind farms in forest areas compared to agricultural lands or industrial areas, it is essential to take into account the greater potential risks and a higher probability of harm to birds. Forest areas are usually less affected, they have a greater diversity and concentration of bird species compared to agricultural land.

To reduce the potential risk of harm in forest areas, priority should be given in the planning of wind farms to areas that are already degraded, intensively managed and have low ecological value. In contrast, places near which there are large areas of protected areas, a mosaic landscape with various structural elements, bodies of water and watercourses, will have a higher bird species diversity, and consequently the greater the harm that will result. All species that inhabit the vicinity of the wind farm can be affected. Particularly sensitive to the construction of wind farms and activities in the forest territories are herbivorous birds, day and night birds of prey, as well as species whose habitats are destroyed or degraded in the process of habitat development. In addition to possible collisions, disturbances during the operation of the farm can lead to a change in the behaviour patterns of birds, species can be forced out of the territory and abandon it. If these species no longer have suitable or free areas nearby (most specially protected species are very demanding on the habitat), this can contribute to a decline in the population of the species. Research suggests that locally, forest species are more sensitive to changes in forest quality than the presence of wind farms (Rehling et al., 2023).

The development of wind farms on forest lands is possible if a high-quality inventory of the site is carried out, the habitats of specially protected species are preserved, the available scientific information and species protection plans are studied, and specific construction requirements are ensured.

The information provided in the opinion will enable the competent authorities to adopt a balanced decision to permit or not to permit the construction of a planned wind farm or part thereof and to lay down the conditions for carrying out the operation. The opinion mainly assessed the impact of wind farms on a local scale, but it should be taken into

53

account that the overall harm caused by wind farms adds up. Therefore, both in the environmental impact assessment and for the responsible institutions, when deciding on the construction of a wind farm and individual turbines, it is important not only to take into account the opinions of other certified experts and socio-economic assessment, but also to assess the impact of the wind farm on the planned infrastructure of Latvian wind farms as a whole, including the proximity of other wind farms. How bird populations in general are affected should be assessed, taking into account the total sum of the impacts of all wind farms. It is important that this effect does not become excessive for any of the species. Latvia needs to preserve large areas and wide tracks that are free from wind farms and other types of harm. It is impossible to completely avoid the harm that wind farms causes to birds, but it can be significantly mitigated or made insignificant.

Implementation of the initial full-scale wind farm plan in the area studied in the opinion (Figure 1) will have harm certain specially protected bird species, such as the lesser spotted eagle, the honey buzzard, the black woodpecker, the hazel grouse, the black grouse, and maybe also woodpeckers. Wind recommendations and conditions are provided to mitigate the impact of the location of power plants, where the cumulative harm to birds will be least severe. While developing such a wind farm, some of the negative effects will continue to be felt by birds (see the descriptions of species), but the site corresponds to a potential wind farm site and is generally not characterised as highly sensitive from the viewpoint of birds. It is located away from the main migratory routes of birds and their resting places, does not include and does not have in its immediate vicinity core areas of specially protected bird species that are important for the maintenance of the population. However, it is important to take into account the conditions for minimising harm.

Since the harm to forest birds caused by wind turbines of this size and height has not yet been sufficiently studied, it is important to take additional precautions and bird monitoring before construction and during operation of the wind farm. Monitoring will provide valuable data on the local situation and help in making informed decisions further on. To minimise the potential impact in the study territory and its vicinity, the opinion provides mitigation and monitoring conditions regarding the location, construction and technical requirements. If necessary, the existing protection measures should be adapted and additional measures taken.

Number of pages in the opinion (including annex): sixty [60].

Bird species expert, Andris Dekants. Email address: [email protected]

THIS DOCUMENT IS SIGNED WITH A SECURE ELECTRONIC SIGNATURE

AND CONTAINS A TIMESTAMP

54

References

Auniņš, A., Mārdega, I. (2022). Dienas putnu valsts monitorings. Gala atskaite par 2022. gadu. Riga: Latvian Ornithological Society

Auniņš, A., Mārdega, I. (2023). Dienas putnu valsts monitorings. Gala atskaite par 2023. gadu. Riga: Latvian Ornithological Society

Avotiņš jun., A. (2019). Apodziņa Glaucidium passerinum, bikšainā apoga Aegolius funereus, meža pūces Strix aluco, urālpūces Strix uralensis, ausainās pūces Asio otus un ūpja Bubo bubo aizsardzības plāns. Riga: Latvian Ornithological Society

Avotiņš jun., A., Reihmanis, J. (2020). Plēsīgo putnu monitorings. Uzskaišu metodika. Riga: Latvian Ornithological Society

Baines, D., Andrew, M. (2003). Marking of deer fences to reduce frequency of collisions by woodland grouse. Biological Conservation 110, 169–176. doi:10.1016/S0006- 3207(02)00185-4

Bergmanis, M., Priednieks, J., Avotiņš jun., A., Priedniece, I. (2020). Mazā dzeņa Dryobates minor, vidējā dzeņa Leiopicus medius, baltmugurdzeņa Dendrocopos leucotos, dižraibā dzeņa Dendrocopos major, trīspirkstu dzeņa Picoides tridactylus, melnās dzilnas Dryocopus martius un pelēkās dzilnas Picus canus aizsardzības plāns. Riga: Latvian Ornithological Society

Bergmanis, U. (2019). Mazā ērgļa Clanga pomarina aizsardzības plāns Latvijā. Riga: Latvian Nature Foundation.

Birdlife International (2020). Handbook of the Birds of the World and BirdLife International Version 5 (December 2020).

Bose, A., Dürr, T., Klenke, R., Henle, K. (2020). Predicting strike susceptibility and collision patterns of the common buzzard at wind turbine structures in the federal state of Brandenburg, Germany. PLOS ONE(15). doi:10.1371/journal.pone.0227698.

Coppes, J. M. (2020). Consistent effects of wind turbines on habitat selection of capercaillie across Europe. Biological Conservation, 244, 108529. doi:10.1016/j.biocon.2020.108529

Coppes, J., Braunisch, V., Bollmann, K., Storch, I., Mollet, P., Grünschachner-Berger, V., Nopp-Mayr, U. (2019). The impact of wind energy facilities on grouse: a systematic review. Journal of Ornithology 161. doi:10.1007/s10336-019-01696-1

Coppes, J., Braunisch, V., Bollmann, K., Storch, I., Mollet, P., Grünschachner-Berger, V., Nopp-Mayr, U. (2020). Consistent effects of wind turbines on habitat selection of capercaillie across Europe. Biological Conservation, 244. doi:10.1016/j.biocon.2020.108529

Dorka, U., Straub, F., Trautner, J. (2014). Windkraft über Wald – kritisch für die Waldschnepfenbalz? Erkenntnisse aus einer Fallstudie in Baden-Württemberg (Nordschwarzwald). Naturschutz und Landschaftsplanung, 69–78.

55

Ferrer, M., Alloing, A., Baumbusch, R., Morandini, V. (2022). Significant decline of Griffon Vulture collision mortality in wind farms during 13-year of a selective turbine stopping protocol. Global Ecology and Conservation, 38, e02203. doi:10.1016/j.gecco.2022.e02203

Husby, M., Pearson, M. (04, 2022). Wind farms and power lines have negative effects on territory occupancy in Eurasian eagle owls (Bubo bubo). Animals, 12, 1089. doi:10.3390/ani12091089

Ķerus, V., Dekants, A., Auniņš, A., Mārdega, I. (2021). Latvijas ligzdojošo putnu atlanti 1980– 2017. Riga: Latvian Ornithological Society

Lie Dahl, E., May, R., Hoel, P., Bevanger, K., Pedersen, H., Røskaft, E., Stokke, B. (2013). Wind Energy and Wildlife Conservation White-tailed Eagles (Haliaeetus albicilla) at the Smøla Wind-Power Plant, Central Norway, Lack of Behavioral Flight Responses to Wind Turbines. Wildlife Society Bulletin, 37, 66–74. doi:10.1002/wsb.258

Liepa, V., Račinskis, E., Kalvāns, A., Hofmanis, H. (2003). Rubeņu Tetrao tetrix aizsardzības plāns Latvijā. Riga: Latvian Ornithological Society

May, R., Nygård, T., Falkdalen, U., Åström, J., Hamre, Ø., Stokke, B. (2020). Paint it black: Efficacy of increased wind turbine rotor blade visibility to reduce avian fatalities. Ecology and Evolution. Ecology and Evolution. doi:10. 10.1002/ece3.6592

Meyburg, B.-U. (07, 2021). Minimum distances and shutdown times for wind turbines to protect the Lesser Spotted Eagle (Clanga pomarina) – recommendations based on GPS telemetry results/Mindestabstände und Abschaltzeiten bei Windenergieanlagen zum Schreiadlers (Clanga ppomarina). 57, 113–136.

Pearce-Higgins, J., Stephen, L., Douse, A., Langston, R. (2012). Greater impacts of wind farms on bird populations during construction than subsequent operation: Results of a multi-site and multi-species analysis. Journal of Applied Ecology 49. doi:10.2307/41433362.

Rebke, M., Dierschke, V., N. Weiner, C., Aumüller, R., Hill, K., Hill, R. (2019). Attraction of nocturnally migrating birds to artificial light: The influence of colour, intensity and blinking mode under different cloud cover conditions. Biological Conservation 233, 220–227.

Rehling, F., Delius, A., Ellerbrok, J., Farwig, N., Peter, F. (2023). Wind turbines in managed forests partially displace common birds. Journal of Environmental Management 328. doi:10.1016/j.jenvman.2022.116968

Rydell, J., Ottvall, R., Pettersson, S., Green, M. (2017). The effects of wind power on birds and bats – an updated synthesis report 2017. Gothenburg: Biology Department, Lund University.

Rubolini, D., Bassi, E., Bogliani, G., Galeotti, P., Garavaglia, R. 12, 2001. Eagle Owl Bubo bubo and power line interactions in the Italian Alps. Bird Conservation International 11, 319–324. doi:10.1017/S0959270901000363

56

Rueda, M., Hawkins, B., Morales-Castilla, I., Vidanes, R., Ferrero, M., Rodriguez, M. (2013). Does fragmentation increase extinction thresholds? A European-wide test with seven forest birds. Global Ecology and Biogeography 22, n/a. doi:10.1111/geb.12079

Stokke, B., Nygård, T., Falkdalen, U., Pedersen, H., May, R. (2020). Effect of tower base painting on willow ptarmigan collision rates with wind turbines. Ecology and Evolution. doi:10.1002/ece3.6307

Taubmann, J., Kämmerle, J.-L., Andrén, H., Braunisch, V., Storch, I., Fiedler, W., Coppes, J. (2021). Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology 2021, wlb-00737. doi:10.2981/wlb.00737

Traxler, A. (2019). Modelling key factors of nightjar avoidance behavior at wind farms across Europe. (p. 29). BIOME Austria.

van Manen, W., van Diermen, J., van Rijn, S., van Geneijgen, P. (2011). Ecologie van de Wespendief Pernis apivorus op de Veluwe in 2008–2010 Populatie, broedbiologie, habitatgebruik en voedsel. Arnhem: Treetop foundation.

Vogelschutzwarten, L. d. (2015). Recommendations for distances of wind turbines to important areas for birds as well as breeding sites of selected bird species. Zum Vogelschutz, 15–42.

Zeiler, H., Grünschachner-Berger, Veronika. (2009). Impact of wind power plants on black grouse, Lyrurus tetrix in Alpine regions. Folia Zoologica. 58. 173–182

Ziesemer, F., Meyburg, B.-U. (2015). Home range, habitat use and diet of Honey-buzzards during the breeding season. British Birds, 108, 467–481.

57

Annex

1. Table

Numbers of survey of the area and information related to the survey. The temperature and wind information corresponds to the starting time of the survey.

Survey No.

Date Time Temperature Wind

1. 02.04.2023 00:15 - 02:10 0° 5 m/s 2. 02.04.2023 06:45 - 08:50 -1° 6 m/s 3. 07.04.2023 08:20 - 16:10 13° 3 m/s 4. 07.04.2023 17:30 - 22:00 14° 1 m/s 5. 08.04.2023 06:30 - 12:00 3° 2 m/s 6. 08.04.2023 13:00 - 19:00 16° 2 m/s 7. 17.04.2023 19:10 - 20:40 9° 2 m/s 8. 18.04.2023 06:00 - 20:50 10° 3 m/s 9. 19.04.2023 06:00 - 10:30 3° 5 m/s 10. 06.05.2023 19:00 - 21:30 9° 5 m/s 11. 07.05.2023 06:00 - 21:05 10° 5 m/s 12. 08.05.2023 06:00 - 19:00 12° 3 m/s 13. 18.05.2023 13:40 - 17:00 14° 5 m/s 14 14.06.2023 21:00 - 22:00 15° 2 m/s 15. 15.06.2023 06:00 - 21:00 26° 2 m/s 16. 21.06.2023 22:00 - 23:00 20° 2 m/s 17. 22.06.2023 07:00 - 11:00 17° 4 m/s 18. 17.07.2023 21:50 - 23:40 19° 3 m/s 19. 18.07.2023 05:30 - 09:40 14° 3 m/s 20. 25.08.2023 05:50 - 12:50 12° 2 m/s 21. 11.09.2023 19:00 - 20:00 20° 3 m/s 22. 12.09.2023 07:00 - 14:45 23° 3 m/s 23. 08.10.2023 14:00 - 16:40 5° 8 m/s 24. 26.10.2023 15:45 - 18:45 -1° 6 m/s 25. 27.10.2023 07:50 - 15:20 -1° 4 m/s 26. 01.04.2024 06:30 - 14:45 19° 3 m/s

57

2. Table

Preliminary locations of 19 WTG and their coordinates in the LKS-92 system.

No. X Y

1 576293 438413 2 576670 437536 3 575786 437134 4 577236 437113 5 576446 436472 6 575085 435930 7 576086 435613 8 576576 434942 9 577338 434676

10 576873 433934 11 577812 436238 12 578352 435739 13 577496 435533 14 578111 434888 15 578723 434594 16 577553 433581 17 577300 432752 18 576953 435978 19 577136 431566

58

3. Table

Number of specially protected and micro-reserve bird species in the study area and periphery since 2013. See Figure 1 for spatial arrangement.

No. Species Micro- reserve species

Nesters observations

Non-nesters observations

Observations in total

1 Whooper swan Yes 1 4 5 2 Hazel grouse 26 2 28 3 Black grouse 26 3 29 4 Western capercaillie Yes 4 1 5 5 Grey partridge 2 2 6 Black stork Yes 1 1 7 White stork 13 1 14 8 European honey buzzard 1 1 2 9 White-tailed eagle Yes 2 2

10 Western marsh harrier 2 3 5 11 Hen harrier 1 1 12 Eurasian goshawk Yes 2 2 13 Common buzzard* 27 4 31 14 Lesser spotted eagle Yes 12 3 15 15 Corn crake 4 4 16 Common crane 16 6 22

17 European golden plover

1 1

18 Eurasian curlew 1 1 19 Stock dove Yes 4 1 5 20 Pygmy owl Yes 9 9 21 Ural owl 4 4 22 European nightjar 2 2 23 Wryneck 2 2 24 Grey-headed

woodpecker 5 1 6

No. Species Micro- reserve species

Observations of nesters

Observations of non-nesters

Observations in total

25 Black woodpecker 30 6 36 26 Middle spotted

woodpecker Yes 3 3

27 White-backed woodpecker

Yes 11 11

28 Three-toed woodpecker Yes 3 3 29 Woodlark 13 13 30 Red-breasted flycatcher 1 1 31 Red-backed shrike 2 2

59

31. Figure 3.1.2. For the purposes of this opinion, the routes taken in the study area and the theoretical possible arrangement of WTG.

Legends Planned wind turbine generators (WTG) Routes taken Survey area Border of Latvia

Topographic map by the Latvian Geospatial Information Agency 1:50 000

60

32. Figure 3.1.2. Card scheme 1:10,000 with specified coordinates (LKS-92) and found specially protected species near WTG No.2, No.3, No.4 and No.5.

33. Figure 3.1.2. Recommended plots to reduce the impact, in which mature forest should be retained during the period of operation of the wind farm.

Legends Planned wind turbine generators (WTG) SPS observations – nesters SPS observations – non- nesters Survey area Border of Latvia

Legends Site suitable for conservation Planned wind turbine generators (WTG) Existing roads Survey area Border of Latvia

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Vastavalt nimekirjale

31.12.2024 nr 6-3/23/4047-26

Läti „Lode“ tuulepargi projekti arendaja vastused

pöördumistele ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise avaliku arutelu

protokoll

Läti on piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konvetsiooni) alusel teavitanud

Eestit „Lode" tuulepargi projekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamisest. Eesti on avaldanud soovi mõlemas menetluses

osaleda1 ning esitanud Lätile enda seisukohad2 projektiga kaasneva võimaliku piiriülese

keskkonnamõju kohta.

19.11.2024 kell 16.00 korraldas „Lode“ tuulepargi projekti arendaja Utilitas Wind Ltd veebi

vaheldusel „Lode“ tuulepargi KMH ja KSH avaliku arutelu. Arutelu järel oli võimalik esitada

Kliimaministeeriumile projekti arendajale edastamiseks täiendavaid küsimusi. Kliimaministeeriumile

saadeti „Lode“ tuulepargi projektiga seonduvalt kaks kirja3 – antud kirjad edastati Lätile ning projekti

arendajale.

19.12.2024 edastas Läti Kliimaministeeriumile avaliku arutelu protokolli ning arendaja vastused

esitatud küsimustele ja seisukohtadele. Lisaks edastas Läti Kliimaministeeriumile linnueksperdi

täiendava seisukoha ning vastused Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi,

Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ja Terviseameti varasematele (Kliimaministeeriumi

25.10.2024 ja 18.11.2024 kirjas toodud) märkustele ja ettepanekutele.

Edastame tutvumiseks Läti saadetud materjalid, sh avaliku arutelu protokolli ning projekti arendaja

vastused esitatud küsimustele ja seisukohtadele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming

elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler

1 Kirjad on registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 16.10.2023 numbriga 6-3/23/4047-13 ja

25.10.2024 numbriga 6-3/24/4013-9. 2 Kirjad on registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 25.10.2024 numbriga 6-3/24/4013-9 ja

18.11.2024 numbriga 6-3/23/4047-23. 3 21.11.2024 kiri eraisikult ning 22.11.2024 kiri MTÜ-lt Looduse ja Inimeste Eest.

Lisad: 1) „Lode“ tuulepargi KMH ja KSH avaliku arutelu protokoll

2) vastused arutelu järel esitatud küsimustele/seisukohtadele (eesti keeles)

3) vastused arutelu järel esitatud küsimustele/seisukohtadele (inglise keeles)

4) linnueksperdi seisukoht

5) vastused Kliimaministeeriumi 25.10.2024 kirjas nr 6-3/24/4013-9 toodud

seisukohtadele

6) vastused Kliimaministeeriumi 18.11 kirjas nr 6-3/23/4047-23 toodud seisukohtadele

7) KMH aruande eestikeelne kokkuvõte

Lilli Tamm, 626 9133

[email protected]

Responses to the comments raised in the letter of the Estonian Ministry of Climate No. 6-3/23/4047- 23, dated with 18.11.2024.

1. The Ministry of Regional Affairs and Agriculture provided the following comments on the EIA report:

1.1. The summary of the EIA report (Estonian version, pages 12 and 65) mistakenly refers to the planned project as a nuclear power plant. As the project actually involves the development of a wind farm, it is necessary to correct the text accordingly.

The translation mistakes are corrected and updated summary of the EIA report is attached to the response.

1.2. The comprehensive spatial plan of Mulgi Municipality stipulates that the construction of wind farms is not allowed in areas of scenic value identified in the municipality’s planning document. As the valid comprehensive spatial plan was established before the Viljandi county plan 2030+ (established by the order of the Minister of Public Administration on April 6, 2018, number 1.1-4/75), the county plan may address issues not resolved in the previously established comprehensive spatial plan. It is important to note that the valuable landscape of Penuja and the core area of a green network is located near the “Lode” wind farm study area. Please consider the conditions outlined in the county plan for the preservation of valuable landscapes and the green network.

The Lode wind farm is planned exclusively within Latvian territory and is not located in areas of scenic value identified in the Mulgi municipality’s planning document. Information regarding the valuable landscape of Penuja and the core area of the green network, which are located near the “Lode” wind farm study area, will be considered, and, if necessary, the EIA report will be amended. The valuable landscape of Penuja has already been taken into account in the landscape assessment; please refer to the Estonian landscape expert opinion in Annex 9 of the EIA report.

The proposed activity is not planned within Estonian territory and therefore does not have a direct impact on the ecological corridor. In accordance with the Viljandi County Plan 2030+, the green network creates a synergy between nature and the living environment and plays an important role in shaping urban space and preserving natural values. Green corridors are public spaces for recreation and leisure. The impact on recreational and leisure infrastructure has been assessed in Section 4.14. of the EIA Report.

1.3. The EIA report (English version, page 153) states that in Estonia, minimum distance requirements between wind farms and residential areas are not set at national level, but instead, these distances are set by local authorities in their building regulations. Actually, construction regulations are no longer drafted in Estonia, and the distances between wind farms and residential areas are generally determined in planning documents. Although the current Viljandy county plan and the comprehensive spatial plan do not specify the required distance between wind farms and residential areas, it should be noted that the comprehensive spatial plan for the entire territory of Mulgi Municipality is in its final stages of processing. Even though according to Estonian laws, spatial planning documents must be based solely on valid legal acts, including the current comprehensive spatial plan, the Supreme Court of Estonia has previously supported considering the draft comprehensive spatial plan as a relevant document to avoid contradictory behaviour in public administration (Supreme Court decision of March

20, 2014, case number 3-3-1-87-13). This approach aligns with the principle of sufficient information derived from the Planning Act in Estonia, which states that the organiser of planning activities must take into account not only valid plans, but also other relevant documents and information affecting spatial development. The explanatory memorandum of the draft comprehensive spatial plan for Mulgi municipality stipulates the following conditions for planning wind farms:

When planning wind turbines and wind farms, it must be considered that a wind turbine must not be located closer to publicly used roads (regardless of their function, type, class, and permitted speed) than 1.5 times (H+D). In the formula, H represents the height of the turbine mast and D represents the diameter of the rotor or blade. For publicly used roads with low usage (less than 100 cars per day), it may be allowed to place wind turbines closer to the road based on a justified risk analysis and with the consent of the owner of the road, but not closer than the total height of the turbine (H + 0.5D).

None of the WTGs are located closer than 800 m to public or private roads, which is significantly farther than 1.5 times (H+D).

1.4. The EIA report (English version, page 216) provides recommended distances from various objects. Given that the safety distances are derived from different methods, there are some inconsistencies. For example, the distance from national main roads is set at 252 meters, while the distance from state and municipal roads is 311 meters. Considering that national main roads are the most heavily trafficked, should the safety distance from them not be greater than that from municipal roads?

The minimum distance of 252 m to national main roads has been determined according to the Belgian risk assessment guidelines and cannot be reduced through mitigation measures or solutions. Meanwhile, the recommended minimum distance of 311 m to all road categories is based on the potential ice throw distance, which can be reduced to a distance equal to the blade length (rotor radius) if anti-icing or de-icing measures are implemented.

1.5. According to the EIA report (English version, page 249), the installer or owner of the wind farm must pay annual compensation to the local community for the inconvenience caused by the wind farm. Considering the planned location of the “Lode” wind farm and the fact that there are Estonian households within a 2-kilometer radius of the project, will those households and Mulgi Municipality also receive annual compensation? If so, how will this compensation be administered?

The procedure for administering the payment must be resolved and defined at the intergovernmental level. The project developer is not responsible for the administration of the payment.

1.6. The EIA report does not indicate whether and how the directly affected areas, including Mulgi Municipality, the neighbouring areas, and residents within the impact zone, have been involved in the EIA process.

The EIA report will be supplemented with information on the initial transboundary EIA consultations and the public consultation of the EIA report in the transboundary context.

1.7. Figure 3.1.1. in the EIA report (English version, page 24) indicates an 800-meter buffer around residential and public buildings in Lode Municipality. The figure should include residential buildings located in Estonian territory as well.

The EIA report will be updated to include additional information regarding the 800 m distance around residential and public buildings in Estonian territory.

1.8. The EIA report (English version, page 37) describes the transportation required during the construction of the wind farm. Considering that the turbine parts are will be transported from the port of Paldiski, the EIA report should also address the extent of transportation that will pass through Estonia.

This transportation route is mentioned as one of the possible options, and at this stage, it is not known to which port the wind power stations will be delivered. It is equally possible that deliveries will take place from one of the ports in Latvia. During the coordination of the transportation route, technical regulations will be requested from the relevant competent authority of the respective country, and the transportation route will be planned in accordance with the specified technical requirements.

1.9. Figure 4.6.17. in the EIA report (English version, page 166) shows the existing and planned wind farm as large rectangles. This representation does not provide an accurate overview of the actual size of the planned areas.

Figure 4.6.17 aims to provide information on existing and planned wind farms in the vicinity of the Lode wind farm to assess cumulative impacts on the landscape. The level of detail of the information is presented according to publicly available data on these wind farms or designated planning areas for wind farm development.

2. The Estonian Environmental Board provided the following comments on the EIA report:

2.1. On 27 July 2024, after birdlife studies of the EIA were conducted, the nesting site (KLO3003009) of the lesser spotted eagle (Clanga pomarina) was discovered. As this nesting site is not addressed in the EIA, the impacts on this nesting site should also be evaluated.

This information will be included in the updated EIA report.

2.2. The EIA report (English version, page 137) claims that the impact on the lesser spotted eagle nesting sites KLO3001938 and KLO3002473 is minimal, because the potential feeding areas in Latvia are smaller and of poorer quality than the potential feeding areas in Estonia. The conclusion is mainly based on two claims, which cannot be agreed upon for the following reasons:

The actual width of the forest separating the eagle nests in Estonia from the potential feeding areas in Latvia is, at certain points, less than 1 kilometer (not 1,5 kilometers, as stated in the EIA report). Therefore, the isolating effect of the forest is significantly smaller than stated in the EIA report.

Distances are measured based on the latest available information and may vary. In some locations, the distance is approximately 1 km, which, in the bird expert's opinion, is still sufficient if the WTG is equipped with a bird detection and automatic shutdown system.

2.3. The EIA report claims that the potential feeding areas in Latvia are relatively small agricultural lands that are not attractive to lesser spotted eagles. Considering the habitat use of the lesser spotted eagle, the areas are still sufficiently large for feeding, and due to the alternations of crops, they can be suitable in different years.

It has already been noted in the comment that the suitability of agricultural land can vary from year to year depending on the type of crop being cultivated. Therefore, such areas cannot be considered as reliably guaranteed feeding grounds. Accordingly, this factor has been taken into account in the assessment.

2.4. The description of the methodology for bird studies included in the EIA report is very general. We kindly ask that Latvia provides Estonia with the Annex 7 of the EIA report (bird study), which might clarify some details about the scope of the bird studies. Considering the high density of lesser spotted eagles in the area, it is important to maintain each feeding area, and as wind the planned turbine generator number L_06 could significantly affect the habitat use of the eagles, we advise reconsidering the construction of it.

The expert opinion is attached as an annex. WTG L_06 will be equipped with a bird detection and automatic shutdown system to mitigate the risk of collisions.

2.5. The EIA report (English version, page 137) states: “In addition, in the Utilitase Saarde wind farm, about 20 km away, two of the nine WTGs are closer than 1 km (580 and 730 m) and one turbine is 1,240 m from a nest of the lesser spotted eagle.” While this statement is accurate, it is important to note that the post-construction monitoring of the lesser spotted eagles in the Saarde wind farm area is still ongoing and has not yet provided conclusive evidence that the wind farm is safe for them. Therefore, this solution should not be replicated in other similar projects without further verification.

The Lode Wind Park is also planned to undergo bird monitoring during both the pre-construction and operational phases.

2.6. The EIA report (English version, page 70) proposes automatically stopping the wind turbines (if necessary) to mitigate the flicker effect. However, ensuring this measure is highly challenging. As the flicker effect will occur in Estonia while the control is managed in Latvia, it is necessary to clarify in the EIA report how the practical implementation of this proposal would work to prevent disturbances in Estonia.

The EIA Report includes proposed measures to mitigate the impact of flicker. The supervision and control mechanisms for the wind park must be agreed upon at an intergovernmental level, which falls outside the scope of the project developer's responsibility.

2.7. On figures 4.12.1. and 4.12.2. (English version, pages 217 and 218) and on figure 27 (Estonian version, page 68), it is shown that the safety distances of the outermost turbines extend into Estonian territory. Why has the placement of the turbines not been adjusted to ensure that the safety distances remain within Latvian territory?

As transboundary impacts are anticipated, a transboundary EIA procedure is being conducted. Additionally, measures for risk mitigation are described in Sections 4.12 and 4.13 of the EIA Report and its summary.

3. Estonian Agriculture and Food Board stated that the EIA report should informatively indicate the connection of the “Lode” wind farm area with the land improvement systems and their artificial recipients. Additionally, it is advisable to add to the EIA report that any potential technical solutions that might affect the functioning of the artificial recipients which serve a common purpose for both countries, will be addressed in parallel with the construction site preparation and the project for access roads and sites.

This requirement is already addressed in Section 3.5.4 of the EIA Report.

4. Estonian Health Board noted that the EIA report (English version, pages 48–49) is based on the limit values set for Category II (educational institutions, healthcare and social welfare institutions, and resindential and green areas) in the Estonian Minister of Environment’s Regulation number 71 of December 21, 2016 (60 dB during the day, 45 dB at night). However, the Health Board advised following stricter requirements for the assessment of noise from the planned wind farm, specifically the target values for industrial noise (50 dB during the day, 40 dB at night) in Category II areas.

In the EIA Report, Section 4.1. will be revised to include an evaluation aligned with the environmental noise target values.

1

Report on the Received Proposals within the Framework of Transboundary Consultations for the Strategic Environmental Impact Assessment of the “Lode” Wind Park Local Plan in Lode Parish, Valmiera Municipality

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

1. Ministry of Climate, Republic of Estonia 25.10.2024, Nr.6-3/24/4013-9

On 23 August 2024, Latvia notified Estonia in accordance with Article 10 of the Protocol on Strategic Environmental Assessment (SEA) to the Convention on Environmental Impact Assessment in a Transboundary Contect (Espoo Convention) regarding the planning document “The Local Plan of the Wind Farm “Lode”” and its SEA. The notification included translations (Estonian and English) of the environmental report of the local plan. The Ministry of Climate of Estonia organised a public display of the aforementioned documentation. The documents were shared with numerous authorities and non-govermental organisations. The notice of the public consultation procedure was published in the official publication Ametlikud Teadaanded. The public display took place from 27 September to 18 October 2024. Statements were received from the Ministry of Regional Affairs and Agriculture, Estonian Agriculture and Food Board, Estonian Health Board, Estonian Environmental Board, and Mulgi Municipality Government (the statements are enclosed in Annexes 1–4). Hereby, the Ministry of Climate informs that Estonia intends to participate in the SEA procedure regarding the planning document “The Local Plan of the Wind Farm “Lode””. Having reviewed the documents submitted by Latvia, the Ministry of Climate presents the following comments:

1. The quality of the English and Estonian translations of the environmental report is insufficient. Consequently, it is difficult to understand which species were studied and analysed in this report (adding the species names in Latin would also be advisable). Due to insufficient quality of the translations, it is not possible to provide a comprehensive assessment of the population of endangered species. As the environmental report relies on the environmental

1. The Environmental Report, prepared as part of the Strategic Environmental Impact Assessment (SEIA) procedure, was originally written in Latvian and is primarily intended for use within the Latvian legal system. The document has been machine-translated into English and Estonian, which may have led to some inaccuracies in terminology. Nevertheless, the SEIA is designed to be reviewed alongside the

2

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

impact assessment (EIA) report, a more comprehensive assessment of the potential environmental impact can be made after reviewing the EIA report.

2. The environmental report does not clarify whether the establishment of a 200-meter buffer zone1 from landscape elements important to bats (woodland edges, tree lines, hedgerow networks, wetlands, waterbodies, watercourses) has been considered. Establishing a buffer zone to protect bats would be advisable.

Environmental Impact Assessment (EIA), a more detailed document that has been translated with greater accuracy. We hope that the translation is of sufficient quality to convey the document’s content and key aspects effectively. Please note that the Environmental Report is intended for a broad audience rather than specialists in the field. As a result, Latin species names are not included in the original report (in Latvian). Environmental institutions in the Republic of Latvia, when providing feedback on the report, did not express a need to include such information. All expert evaluations concerning species are appended as annexes to the local plan (in Latvian) and do include Latin species names. Since these expert opinions were obtained during the environmental impact assessment process, a detailed description of species, including their Latin names, can be found in the Environmental Impact Assessment Report. A thorough evaluation of endangered species populations is also provided in the Environmental Impact Assessment Report, which has been submitted for cross-border assessment. 2. Section 6.5.1 of the Environmental Report provides an assessment of the potential impact on bats. The section was prepared using the expert opinion of mammal – bat (Chiroptera) specialist, which was developed as part of the environmental impact assessment process. The Environmental Report mentions that the local plan solutions provide for equipping the wind power

1 https://www.eurobats.org/sites/default/files/documents/publications/publication_series/pubseries_no6_english.pdf

3

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

3. The environmental report states that the first section of the wind turbine mast will be painted dark, with a gradual transition from dark to light to mitigate impacts on birds, and the blades will be painted light (white) in order to reduce the visual impact on people. To prevent collisions with birds, it is advisable to make the turbine blades more visible, for example, by painting one of the blades black.

4. According to the environmental report, the cumulative impact of all the wind farms planned in the area is significant – however, if all projects implemented mitigation measures, it is possible to reduce those environmental impacts. It is important to note that it cannot be assumed that all projects will follow the same mitigation measures,

station with a technological solution that ensures the cessation of operation or non-starting of the wind turbines during periods and under conditions specified in the Environmental Impact Assessment report "Construction of the Lode Wind Park in Lode and Ipiķi Parishes, Valmiera Municipality." A requirement is included to ensure bat monitoring during the first and second years after the wind park begins operation and, if necessary, to review the operational restrictions of the wind turbines based on the results of the monitoring. The expert opinion does not include requirements for the establishment of a 200-meter buffer zone around areas important for bats. However, there is no doubt that all potential impact mitigation measures will be implemented. 3. The Environmental Report outlines the proposals included in the local plan, which were prepared in accordance with the landscape expert's recommendations – the first section of the wind turbine mast, up to 20 meters in height, will be painted in dark colors matching the surrounding tones (green or brown) with a gradual transition from dark to light. The expert also indicated that the wind turbine blades should be painted in light (white) colors. This painting proposal has also been included in the local plan. 4. The cumulative and summarized impacts are outlined in the Environmental Report (Section 7.2) and the Environmental Impact Assessment Report. The potential cumulative impact on the landscape and the cumulative impact in the context of bird protection have been analyzed. Regarding the landscape, it is concluded that, based on the current

4

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

as no such agreement between developers in Estonia and Latvia exists.

situation and visibility zone distances, the cumulative impact between the "Lode" park and the two "Saarde" parks in Estonia could result in visual overload, as there is an overlap in the good visibility zones. However, since the "Lode" wind farm already has a low visual impact on the surrounding area at a distance of 6 km according to the visual impact map, the overlap of visibility zones should not be considered significant. The Environmental Report indicates that cumulative impacts may arise in the context of bird protection, particularly when multiple wind farms are constructed in a specific region. According to the developers of the EIA Report, a comprehensive assessment of cumulative impacts on bird protection is not currently feasible. It can be definitively stated that such impacts will occur, considering at least the number of planned wind farms in the Valmiera and Limbaži municipalities, as well as in the border area of the Mulgi district in Estonia. Given the above, it is expected that the construction of the planned wind farms in the region will cumulatively have a negative impact on bird populations, which could be significant. Unfortunately, it is practically impossible to quantitatively assess the extent of the impacts currently. It must be agreed that there is no agreement between the wind farm developers on the Latvian and Estonian sides regarding the joint implementation of potential cumulative impact mitigation measures. We can only point out that such an agreement should exist or at

5

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

Summary of received comments and proposals (written by the Ministry of Climate) The Ministry of Regional Affairs and Agriculture noted that the proposed activity may have a transboundary impact (for example, visual and cumulative). The Ministry of Regional Affairs and Agriculture also provided comments on the environmental report:

• The SEA must address the functioning of the green network across the border.

• The visual assessment must also cover the two densely populated areas and a village center in Mulgi Municipality.

least mutual discussions should take place. Both parties must work together on this matter. Comments on the Ministry of Regional Affairs and Agriculture’s remarks regarding the Environmental Report:

• Chapter 10 of the Environmental Report ("Assessment of Potential Significant Transboundary Impacts of the Planning Document") addresses the functioning of the green network across the border. The chapter provides an overview of residential areas in Estonia, natural values, ornithofauna, and a landscape assessment. It also includes information on the potential noise impact and shadow flicker effect of the planned "Lode" wind park. It is considered that, to the extent possible, information about the green network on the Estonian side and potential impacts has been provided.

• Chapter 10.1.4 of the Environmental Report,

"Landscape," incorporates information from the expert opinion of landscape architect Heiki Kalberg, titled “Impact of the 'Lode' Wind Park on the Landscape in the Mulgi Municipality Area (Estonia)." This opinion was prepared within the framework of the environmental impact assessment and is fully available in the annex to the EIA report. The expert's opinion provides a detailed inventory of landscape values and an assessment of potential impacts. While evaluating the overall

6

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

• The noise regulations and standards in force in Estonia must also be taken into account to ensure that the noise levels at residences in Estonia are not exceeded.

impact of the planned activity, the expert concludes that it is insignificant, although the surrounding landscape will undeniably change, particularly in areas closer to the planned wind park.

• The proposal has been considered. Within the framework of the Environmental Impact Assessment (EIA), the potential noise impact on residential areas in Estonia was evaluated in accordance with local regulations. The results of the environmental noise calculations indicate that the planned activities can be implemented while complying with both Latvian and Estonian regulatory requirements for noise management. However, it is expected that, if the loudest permissible turbines are installed, the noise levels in four residential areas closest to the planned wind park will exceed the World Health Organization's recommended threshold values for noise generated by wind turbines. Although there is currently no basis for imposing mandatory measures to mitigate or prevent the impacts, it is recommended to consider noise emissions during the selection process of wind turbine models to reduce the operational impacts of the planned wind park. If there are no justified reasons for selecting louder turbines, it is advisable to choose and install turbines with the lowest possible noise emission levels. Selecting quieter turbines will help to achieve or approximate noise levels in the nearest residential areas that align with the World Health Organization's

7

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

• The local plan and the SEA should also be introduced to Estonian residents.

• The Estonian translation of the environmental report

requires correction, especially regarding the terminology.

Estonian Agriculture and Food Board stated that the SEA must consider the land improvement construction works located in Estonia – Penuja (code 6115320010006/001) and Purgali (code 6115360010028/001) – and their artificial recipients extending into Latvian territory. These land improvement systems drain a total of 50 hectares of agricultural land and 178,7 hectares of forest land. Therefore, it is important to ensure that the drainage of water and/or the reconstruction of these land improvement systems within the proposed wind farm area is managed in such a way that it does not worsen the conditions in the necessary artificial recipients for the functioning of the land improvement systems on the Estonian side and the recipient bodies on the Latvian side. Additionally, it is necessary to ensure the possibility of maintenance work on the artificial recipients of the land improvement systems on the Estonian side during the operation of the wind farm. In further stages of the project, it is important to provide a clear description of how the drainage ditches serving the artificial recipients of the land

recommended noise thresholds for wind turbines.

• The proposal has been supported. The local plan and the Environmental Report have been presented to Estonian residents. An online public discussion meeting has been organized.

• As mentioned earlier, the Estonian translation is a result of machine translation. It may contain certain terminological inaccuracies, but overall, we hope it provides an understanding of the planned activities, local plan solutions, and proposed impact mitigation measures.

The proposal has been evaluated and approved. As part of the preparation of the Environmental Impact Assessment Report and the Environmental Review, the land improvement systems on the Estonian side and the potential impacts on them have been analyzed. In any case, the construction of the wind farm cannot have a negative impact on the land improvement systems in either Latvia or Estonia. If land improvement reconstruction works are required, they must be carried out in accordance with the regulations to eliminate any potential negative impact on the surrounding areas.

8

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

improvement systems on the Estonian side will be maintained after the construction of the wind farm. Estonian Health Board stated that is important for Estonia to participate in the SEA procedure, based on the following remarks: •The environmental report reveals that if the noisiest of the proposed wind turbines is constructed, the noise level in the four residential areas closest to the wind farm will exceed the limits recommended by the World Health Organization (WHO). It is unclear what exact noise levels will these turbines reach and whether they will also exceed the noise standards in force in Estonia. •According to the environmental report, the flickering effect (shadow flicker) of the proposed wind farm may affect residential

Estonian institutions and local inhabitants are provided with opportunities to participate in the Strategic Environmental Assessment (SEA) process. Within the framework of the Environmental Impact Assessment (EIA), the potential noise impact on residential areas in Estonia was evaluated in accordance with local regulations. The results of the environmental noise calculations indicate that the planned activities can be implemented while complying with both Latvian and Estonian regulatory requirements for noise management. However, it is expected that, if the loudest permissible turbines are installed, the noise levels in four residential areas closest to the planned wind park will exceed the World Health Organization's recommended threshold values for noise generated by wind turbines. Although there is currently no basis for imposing mandatory measures to mitigate or prevent the impacts, it is recommended to consider noise emissions during the selection process of wind turbine models to reduce the operational impacts of the planned wind park. If there are no justified reasons for selecting louder turbines, it is advisable to choose and install turbines with the lowest possible noise emission levels. Selecting quieter turbines will help to achieve or approximate noise levels in the nearest residential areas that align with the World Health Organization's recommended noise thresholds for wind turbines. The appropriate solutions are included in the Local Plan and mentioned in the Environmental Report. As

9

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

areas within 1,5 to 2 km. All possible solutions to avoid and/or mitigate the flickering effect should be considered. Estonian Environmental Board noted that Estonia should participate in the SEA procedure, as the participation in the EIA for the same project has already been confirmed. Estonian Environmental Board explained that since the EIA report of the “Lode” wind farm project has not been shared with them yet2, it is not possible to provide comprehensive feedback regarding possible transboundary environmental impact. However, Estonian Environmental Board pointed out that even though the lesser spotted eagle (Clanga pomarina) was studied in the EIA (according to the environmental report), an overview of the scope of the studies was not provided in the environmental report. There are several habitats of the lesser spotted eagle in the border area of Estonia, including the Laatre lesser spotted eagle nesting site within a 2 km radius of 1–3 proposed wind turbines, that the wind farm may negatively impact. Additionally, habitats of other species such as the northern goshawk (Accipiter gentilis) and the black stork (Ciconia nigra) can also be found in the area. Furthermore, the

part of the Environmental Impact Assessment, calculations were made, revealing that the flickering effect caused by the wind farm could lead to disturbances exceeding the recommended threshold values in the residential areas near the planned site, regardless of the chosen wind turbine model. The only technical solution that can reduce the duration of the flickering effect is the cessation of operation of the turbines causing the flickering during periods when such disturbance may occur in the residential areas. Relevant requirements are included in the Local Plan's Land Use and Building Regulations, applying to new residential buildings to be constructed after the wind farm starts operations. As part of the preparation of the Environmental Impact Report, the ornithologist expert, while searching for lesser spotted eagles (Clanga pomarina) and inventorying the adjacent forest plots, also surveyed the territory of the Republic of Estonia, approximately 3 km from the planned wind turbines. Of the two lesser spotted eagle nests identified in Estonia, the closest wind turbine will be located no closer than 1200 meters. During the survey, the expert also identified a honey buzzard (Pernis apivorus) nest in the Republic of Estonia. The expert noted that the potential impact would be significantly reduced by implementing appropriate mitigation measures. It is not specified which areas mentioned in the letter have not been addressed in the environmental report.

2 The letter from Estonian Environmental Board was sent before the public display of the EIA in Estonia.

10

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

environmental report does not address all the impacts and issues mentioned in the Ministry of Climate’s letter number 6-3/23/4047- 13 “Answer to the notification regarding the project “Wind farm „Lode” in the Municipalities of Lode and Ipiki, Valmiera district Municipality”3. Mulgi Municipality Government stated that it is important for Estonia to participate in the SEA procedure of the “Lode” wind farm project and that a public hearing/meeting is necessary, as the project might have an impact on local residents. Public hearing/meeting The notification sent on 23 August 2024 also included a request to inform Latvia whether Estonia considers the organisation of a public hearing/meeting for the SEA of „Lode“ wind farm project and the environmental report necessary. Hereby, considering the received proposals, the Ministry of Climate informs that organising a public hearing/meeting is necessary. The Ministry of Climate believes that as the SEA of the “Lode” wind farm project is performed in parallel with the EIA of the project, it is sufficient to organise a joint online meeting for both the SEA and EIA. Since the local communities in the border areas of Estonia are among the interested parties in the discussion, it is important that the public hearing/meeting takes place either in Estonian or that a translator is involved for simultaneous translation into Estonian.

A joined online public hearing of both Environmental Impact Assessment (EIA) and Strategic Environmental Impact Assessment (SEIA) was held on October 19, 2024 as suggested by institutions. Both institutions and local communities were represented in aforementioned meeting.

2. Põllumajandus- ja Toiduametile 18.10.2024 Nr.6.1-7/7210-1

Kliimaministeerium saatis 25.09.2024 Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA) kirja nr 6-3/4013-2 arvamuse avaldamiseks Läti „Lode“ tuulepargi projekti kohaliku tasandi planeeringu KSH algatamise keskkonnaaruandele. PTA on tutvunud edastatud materjalidega. Algatatud planeeringu eesmärk on valida tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga objekti ja selle toimimiseks vajaliku taristu (tuulikute

The development planning and construction of the "Lode" wind farm have thoroughly assessed the hydrogeological situation in both Latvia and Estonia, considering the existing drainage systems and potential impacts. The Environmental Impact Assessment (EIA) and Strategic Environmental Assessment (SEA) have

3 The letter was sent to Latvia on 10 October 2023.

11

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

ehitusplatsid sh ehitusplatse teenindav kuivendusvõrk, juurdepääsuteed, elektriühendused liitumispunktidega) püstitamiseks sobivaimad asukohad planeeringualal (asukoha eelvaliku koostamine) ning seejärel koostada detailne planeeringulahendus. PTA huvi on seotud Eestisse jääva kahe maaparandusehitise (Penuja MS kood 6115320010006/001 ja Purgali MS kood 6115360010028/001) ja nende eesvoolude suubumisega Läti riigi aladele. Nimetatud maaparandussüsteemid kuivendavad kokku 50 ha põllumaad ja 178,7 ha metsamaad. Seetõttu on oluline planeerimisel arvestada, et kavandatud tuulepargi maa-alal lahendatakse kuivendusvee ärajuhtimine ja/või sealsete maaparandussüsteemide ümberehitustööd selliselt, et see ei muudaks Eesti pool olevate maaparandussüsteemide toimimiseks vajalikes eesvooludes ja Läti pool asuvates suublateks olevates kraavides tingimusi halvemaks. Lisaks peame vajalikuks veenduda võimaluses teha hoiutöid Eesti pool asuvatel maaparandussüsteemi eesvooludel tuuleparkide ekspluatatsiooni ajal. Leiame, et „Lode“ tuulepargi projekti edasistes detailsemates etappides tuleb anda selge kirjeldus, kuidas on tagatud pärast tuulepargi ehitust nende kuivenduskraavide toimimisvõime, mis teenindavad Eesti pool asuvate maaparandussüsteemide eesvoolusid. Analoogselt Eestis läbi viidavate tuuleparkide ja nende toimimiseks vajalike taristu kavandamise eriplaneeringute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessides, on oluliseks peetud rõhutada igas menetletavas etapis maaparandusega arvestamise aspekte1. Planeerimise etappidesse antav sisend võimaldab ja kohustab juba detailse lahenduse või ka eriplaneeringu tasemel sellega arvestada. Seetõttu on oluline, et sellele pööratakse tuulepargi

comprehensively analyzed the potential risks and effects on the existing drainage systems. It will be ensured that any construction of the wind farm will be carried out in full compliance with the applicable regulations governing the management of drainage systems and water drainage. The construction process will incorporate all necessary measures to ensure that the reclamation of the drainage systems is conducted in a manner that meets regulatory standards and does not adversely affect the drainage regime or water exchange capacities of the surrounding areas. The construction and operation of the wind farm will not have an adverse impact on the existing drainage systems in either Latvia or Estonia. Furthermore, provisions will be made to facilitate the necessary maintenance of the drainage systems in Estonia during the operational phase of the wind farm. In this regard, we consider any additional suggestions for further measures unnecessary, as all risks related to the drainage systems have already been addressed in the planning process and will be appropriately managed during construction. All required actions will be implemented in accordance with relevant regulatory requirements.

12

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

planeerimisel tähelepanu ka Läti pool asuvatele maaparandussüsteemidele mõeldes. Võttes kokku eelneva leiame, et PTA kaasatus „Lode“ tuulepargi projekti kohaliku tasandi planeeringu KSH menetluses on rohkem põhjendatud, kui KMH protsessis. KMH protsessis hinnatavate keskkonnaaspektide sisu on teise suundumusega, mis ei ole otseselt suunatud planeerimise ja ehituslike lahenduste leidmisele. Samas puudub meil arusaamine, kui palju on Läti osapool kohustatud Eestiga jagama tuulepargi detailset projektlahendust, mis analoogselt Eestiga, ei pruugi KSH protsessis selguda.

3. Keskkonnaamet, 18.10.2024 Nr 6-3/24/19870-3

Läti on piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (Espoo konventsiooni) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protokolli alusel teavitanud Eestit „Lode“ tuulepargi projekti kohaliku tasandi planeeringu KSH algatamisest. Olete palunud Keskkonnaameti põhjendatud arvamust selle kohta, kas Eesti peaks osalema selle KSH menetluses. Kirjas märgite, et „Lode“ tuulepargi projekti raames on muuhulgas algatatud keskkonnamõju hindamine (KMH), mis toimub KSH-ga paralleelselt. Kliimaministeerium on Lätit teavitanud4 Eesti soovist osaleda „Lode“ tuulepargi projekti piiriüleses KMH menetluses. Vastavalt Läti teavituses toodud selgitustele on menetlustel erinev eesmärk (KSH raames käsitletakse muuhulgas piirkonna ruumilise arengu planeerimisega seotud asjaolusid), mistõttu on põhjendatud KMH ja KSH paralleelne läbiviimine. Arendaja Utilitas Wind Ltd kavandab rajada ligi 1150 ha suuruse pindalaga tuulepargi,

Informative note.

4 Kliimaministeeriumi 10.10.2023 kiri nr 6-3/23/4047-13.

13

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

mille täpne tuulikute arv, võimsus ning paiknemine selguvad KMH menetluse käigus. Kavandatava tegevuse asukohaks on Lode ja Ipiki vallad Valmiera piirkonna haldusüksuses. Keskkonnaamet on seisukohal, et Eesti osalemine „Lode“ tuulepargi projekti kohaliku tasandi planeeringu KSH menetluses on vajalik. Kuna Eesti osaleb „Lode“ tuulepargi projekti piiriüleses KMH menetluses, on põhjendatud osaleda ka sama tuulepargi kohaliku tasandi planeeringu KSH protsessis. Ühtlasi olete palunud märkusi ja ettepanekuid Läti edastatud keskkonnaaruande kohta, mis on koostatud tuulepargi „Lode“ kohaliku tasandi planeeringule. Aruande ptk 10 kohaselt keskkonnaaruande koostamise raames on välja toodud olulisemad võimalikud piiriülesed mõjud Eestile – elamute ehitus, kaitstavad loodusväärtused, ornitofauna, maastiku kvaliteet, müra ja hinnatakse virvendusefekte. Aruande kokkuvõttes on kirjutatud, et planeerimisdokumendis kavandatud maakasutuse meetmete puhul ei prognoosita olulist piiriülest mõju. Aruande ptk-s 5 on öeldud, et planeerimisprotsessiga samaaegselt viiakse läbi KMH. Kohaliku tasandi planeeringuga nähakse ette ainult territooriumi kasutamine, mis on vajalik tuulepargi arendamiseks. Olulist mõju keskkonnale hinnatakse KMH protsessis. Märgime, et keskkonnaaruandes on esitatud üksnes „Lode“ tuulepargi KMH kokkuvõte. Keskkonnaametile teadaolevalt „Lode“ tuulepargi projekti piiriülese KMH aruanne ei ole veel Eestile tutvumiseks ja ettepanekuteks laekunud, samuti ei ole

A joined online public hearing of both Environmental Impact Assessment (EIA) and Strategic Environmental Impact Assessment (SEIA) was held on October 19, 2024 as suggested by institutions. Both institutions and local communities were represented in aforementioned meeting. Informative note. As indicated in this letter, it is understood that the institution initially received the environmental report, and only later had the opportunity to review the Environmental Impact Assessment (EIA) report. The EIA report includes a detailed evaluation by

14

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

kättesaadav keskkonnaaruandes viidatud kohaliku tasandi planeeringu seletuskirja lisas 3 olev uuring. Seetõttu Eestil ei ole terviklikku infot selle tuulepargi piiriüleste keskkonnamõjude ja uuringute tulemuste kohta. Keskkonnaaruande jooniselt 11 nähtub, et tuulikud on kavandatud vahetult Eesti riigipiiri äärde. Eesti poolel on mitmed väike-konnakotka elupaigad. Keskkonnaaruande alapeatüki 10.1.3 kohaselt on KMH raames väike- konnakotkast uuritud, kuid esitatud aruanne ei anna täpset ülevaadet uuringute mahust. Laatre väike-konnakotka pesapaigast (KLO9124845) 2 km raadiusesse on kavandatud 1-3 tuulikut, mis võivad avaldada konnakotkale eeldatavalt olulist negatiivset mõju. Lisaks esineb piirkonnas ka teisi liike (nt kanakull, must-toonekurg). Seetõttu on väga oluline saada põhjalik „Lode“ tuulepargi keskkonnamõju hinnang Eestile. Keskkonnaaruandest ei ole leida ka kõiki Keskkonnaameti 28.09.2023 kirjas nr 6-3/23/18313-2 nimetatud mõjusid- teemasid, mis on omakorda ära nimetatud Kliimaministeeriumi 10.10.2023 kirjas nr 6-3/23/4047-13. Seetõttu saab Keskkonnaamet esitada ettepanekud keskkonnaaruande kohta piiriülese KMH aruande saamise järel.

ornithological experts and an assessment of potential impacts on bird fauna. According to the information available to us, the institution was later provided with the opportunity to familiarize itself with both the EIA report and the expert opinion on birds. The potential environmental effects and mitigation measures have been thoroughly evaluated and considered. We trust that the information provided in the EIA report, as well as the expert's conclusions, has clarified any concerns. As part of the preparation of the Environmental Impact Report, the ornithologist expert, while searching for lesser spotted eagles (Clanga pomarina) and inventorying the adjacent forest plots, also surveyed the territory of the Republic of Estonia, approximately 3 km from the planned wind turbines. Of the two lesser spotted eagle nests identified in Estonia, the closest wind turbine will be located no closer than 1200 meters. During the survey, the expert also identified a honey buzzard (Pernis apivorus) nest in the Republic of Estonia. The expert noted that the potential impact would be significantly reduced by implementing appropriate mitigation measures.

4. Terviseamet, 17.10.2024 Nr 9.3-4/23/5842-2

Tutvusime teie poolt edastatud Läti "Lode" tuulepargi projekti piiriülese strateegilise keskkonnamõju hindamise dokumentidega. Keskkonnaaruande kokkuvõttest selgub, et juhul kui rajatakse hinnatud elekrijaamadest mürarikkaim, siis neljas tuulepargile kõige lähemal asuvas elamuehituse piirkonnas on müra tase kõrgem kui Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud piirväärtused. Samal ajal ei ole selge, mis tasemeteni need

Within the framework of the Environmental Impact Assessment (EIA), the potential noise impact on residential areas in Estonia was evaluated in accordance with local regulations. The results of the environmental noise calculations indicate that the planned activities can be implemented while complying with both Latvian and Estonian regulatory requirements for noise management. However, it is expected that, if the loudest permissible turbines are installed, the noise levels in four residential areas

15

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

ulatuvad ning kas ületatakse samuti Eestis kehtivaid müranorme. Samuti planeeritav tuulepark võib osutada mõju 1,5 – 2 km lähedal asuvatele elamualadele virvendusefekti näol. Leevendusmeetmena on pakutud tuulikute seiskamaist perioodidel, millal virvendusefekt on maksimaalne. Leiame, et tuleks ette näha kõiki võimalikke alternatiivseid lahendusi virvendusefekti vältimiseks või leevendamiseks.

closest to the planned wind park will exceed the World Health Organization's recommended threshold values for noise generated by wind turbines. Although there is currently no basis for imposing mandatory measures to mitigate or prevent the impacts, it is recommended to consider noise emissions during the selection process of wind turbine models to reduce the operational impacts of the planned wind park. If there are no justified reasons for selecting louder turbines, it is advisable to choose and install turbines with the lowest possible noise emission levels. Selecting quieter turbines will help to achieve or approximate noise levels in the nearest residential areas that align with the World Health Organization's recommended noise thresholds for wind turbines. The appropriate solutions are included in the Local Plan and mentioned in the Environmental Report. As part of the Environmental Impact Assessment, calculations were made, revealing that the flickering effect caused by the wind farm could lead to disturbances exceeding the recommended threshold values in the residential areas near the planned site, regardless of the chosen wind turbine model. The only technical solution that can reduce the duration of the flickering effect is the cessation of operation of the turbines causing the flickering during periods when such disturbance may occur in the residential areas. Relevant requirements are included in the Local Plan's Land Use and Building Regulations, applying to new residential buildings to be constructed after the wind farm starts operations.

16

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

Sellest lähtuvalt peame vajalikuks Eestil osaleda nii KMH kui ka kohaliku tasandi planeeringu KSH menetluses.

A joined online public hearing of both Environmental Impact Assessment (EIA) and Strategic Environmental Impact Assessment (SEIA) was held on October 19, 2024 as suggested by institutions. Both institutions and local communities were represented in aforementioned meeting.

5. MULGI VALLAVALITSUS, 14.10.2024 Nr 7-6/2024-110-1

Anname teda, et Mulgi Vallavalitsus peab oluliseks, et Eesti osaleb „Lode“ tuulepargi projekti kohalikuku tasandi planeeringu KSH ja paraleelselt toimuva KMH menetluses. Planeeritud Lode tuulepargi tuulikud jäävad Mulgi valla piiri läedusse ja mõjutavada otselt meie valla elanikke. Seetõttu peame vajalikuks Lode tuulepargi KSH menetluses avaliku arutelu korraldamist.

The Estonian environmental protection authorities, as well as the Mulgi Municipality administration and residents, were provided with the opportunity to review the Environmental Report and participate in the public consultation, including the possibility of attending the meeting remotely.

6. Regionaal- ja Põllumajandus- ministeeriumit, 18.10.2024 Nr 6.2-15/4195-1

Kliimaministeerium teavitas 25.09.2024 kirjaga nr 6- 3/24/4013-2 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit Läti „Lode“ tuulepargi projekti kohaliku tasandi planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamisest. Ligi 1150 ha suuruse pindalaga Lode tuulepark asub Valmiera piirkonnas ja on ümbritsetud 3 küljest Mulgi vallaga. Antud tuulepargi projekti raames on algatatud ka keskkonnamõju hindamine, mis toimub KSHga paralleelselt. Kliimaministeerium on Lätit teavitanud Eesti soovist osaleda antud KSHga paralleelselt toimuva KMH menetluses. Tutvunud esitatud materjalidega on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium arvamusel, et kavandatava tegevusega võib kaasneda piiriülene mõju, eelkõige kavandatud või juba rajatud tuuleparkide koosmõju ja visuaalne mõju ning seetõttu on Eesti osalemine vajalik. Lisatud keskkonnaaruande kohta märgime järgmist:

• KSHs tuleb käsitleda rohevõrgustiku toimimist üle piiri;

Informative note.

• Chapter 10 of the Environmental Report ("Assessment of Potential Significant Transboundary Impacts of the Planning Document") addresses the functioning of the

17

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

• Arvestades, et Mulgi valla kaks tiheasustusala ja üks külakeskus asuvad lähedal, peab visuaalne hinnang käsitlema ka neid alasid;

• Arvestama peab ka Eestis kehtivaid müranorme, sh et Eestis asuvate elamute juures ei toimuks müranormide ületamist;

green network across the border. The chapter provides an overview of residential areas in Estonia, natural values, ornithofauna, and a landscape assessment. It also includes information on the potential noise impact and shadow flicker effect of the planned "Lode" wind park. It is considered that, to the extent possible, information about the green network on the Estonian side and potential impacts has been provided.

• Chapter 10.1.4 of the Environmental Report, "Landscape," incorporates information from the expert opinion of landscape architect Heiki Kalberg, titled “Impact of the 'Lode' Wind Park on the Landscape in the Mulgi Municipality Area (Estonia)." This opinion was prepared within the framework of the environmental impact assessment and is fully available in the annex to the EIA report. The expert's opinion provides a detailed inventory of landscape values and an assessment of potential impacts. While evaluating the overall impact of the planned activity, the expert concludes that it is insignificant, although the surrounding landscape will undeniably change, particularly in areas closer to the planned wind park.

• Within the framework of the Environmental

Impact Assessment (EIA), the potential noise impact on residential areas in Estonia was evaluated in accordance with local regulations. The results of the environmental noise calculations indicate that the planned

18

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

• Planeeringut ja KSHd tuleb tutvustada ka Eesti lähimates asulates;

• Enne eestikeelsete materjalide avalikustamist vajab materjal keelelist korrektuuri, eelkõige mõistete osas

activities can be implemented while complying with both Latvian and Estonian regulatory requirements for noise management. However, it is expected that, if the loudest permissible turbines are installed, the noise levels in four residential areas closest to the planned wind park will exceed the World Health Organization's recommended threshold values for noise generated by wind turbines. Although there is currently no basis for imposing mandatory measures to mitigate or prevent the impacts, it is recommended to consider noise emissions during the selection process of wind turbine models to reduce the operational impacts of the planned wind park. If there are no justified reasons for selecting louder turbines, it is advisable to choose and install turbines with the lowest possible noise emission levels. Selecting quieter turbines will help to achieve or approximate noise levels in the nearest residential areas that align with the World Health Organization's recommended noise thresholds for wind turbines.

• The opportunity to review the documents was

provided to the residents of Estonian municipalities, local government specialists, and representatives of environmental institutions.

• The Environmental Report, prepared as part of

the Strategic Environmental Impact Assessment (SEIA) procedure, was originally

19

Institution / Date, Number

Proposals on the Local Plan Environmental Report and Assessment of Transboundary Impacts

Comment by the Developer of the Strategic Environmental Impact Assessment (“METRUM” LLC)

(nt Viljandi rajooni territoriaalplaneering vs Viljandimaa maakonnaplaneering).

written in Latvian and is primarily intended for use within the Latvian legal system. The document has been machine-translated into English and Estonian, which may have resulted in some inaccuracies in terminology. However, the SEIA is meant to be studied in conjunction with the Environmental Impact Assessment (EIA), a more detailed document that has been translated with greater precision.

Tālis Skuja

Project Manager at “METRUM” LLC

THE DOCUMENT IS SIGNED WITH A SECURE ELECTRONIC SIGNATURE AND CONTAINS A TIMESTAMP

Email dated with November 21, 2024

1. Madalsagedusliku müra hindamiseks ja modelleerimiseks on kasutatud tarkvara WindPro (mille on välja töötanud Taani ettevõte EMD International). Tegemist on juhtiva tarkvaraga tuulikute planeerimisel ning mõjude hindamisel, sh madalsagedusliku müra hindamiseks.

2. Madalsagedusliku müra hindamise ja modelleerimise viis läbi Kristiāna Siliņa, SIA „Estonian, Latvian & Lithuanian Environment“ ekspert. Kristiana e-mail on: [email protected] (koopiareale palume lisada ka [email protected]).S Eksperdi suhtluskeeleks on Inglise keel.

3. Palusime vvaliku arutelu käigus asjaomastel asutustel esitada ametlikud järeldused, mis kinnitaksid/lükkaksid ümber, kas Saarde tuulepark on põhjustanud negatiivset mõju tervisele. Praeguseks ei ole me sellist teavet saanud. Keskkonnamõju hindamine jõudis järeldusele, et ümbritsevates elamupiirkondades ei ületata keskkonna- või muid piirväärtusi.

4. Madalsagedusliku müra hindamiseks ja modelleerimiseks on kasutatud tarkvara WindPro (mille on välja töötanud Taani ettevõte EMD International). See tarkvara on spetsiaalselt mõeldud tuuleelektrijaamade mõjude hindamiseks ja sisaldab spetsiaalset moodulit madalsagedusliku müra arvutamiseks.

5. Täpsemalt on võimalik tutvuda madalsagedusliku müra hindamisega keskkonnamõju hindamise aruandes peatükis 4.1. Hindamistulemused on esitatud peatükis 4.1.6, arvutustulemused on lisatud lisas E2.

6. Vt vastus d). 7. KMH määrab tuulepargi ehitamise- ja opereerimiseaegsed tingimused ja vajadusel näeb ette

leevendusmeetmed, mis on arendajale kohustuslikud. Arendaja on kohustatud tagama nende tingimuste täitmise, samuti kõigi asjakohaste õigusaktide nõuete järgimise. Kui tuulepargi käitamise ajal tuvastatakse ettenähtud nõuete mittetäitmine, saavad vastavad asutused oma vastutusvaldkonna piires selgitada välja puuduste tekkimise asjaolud, vajadusel esitada tingimused nõuete täitmiseks või võtta kasutusele muud vajalikud meetmed.

8. Kumulatiivset mõju hinnati KMH raames. Kumulatiivse mõju hindamisel tuleb arvesse võtta juba töötavaid, ehituses, ehituslubadega ning planeerimismenetluses olevaid tuuleparke. Planeeringute faasis olevate tuuleparkide puhul arvestatakse neid arendusi, mis on jõudnud vähemalt KMH/KSH aruande etappi, st toimunud on avalikustamine.

9. Arendaja kohustus on järgidaõigusaktides kehtestatud nõudeid ning planeeringust tulenevad tingimused.

10. Keskkonnamõju hindamise käigus määratakse kindlaks tuulepargi ehitamise eelsele, ehitamise aegsele ja käitamisele kohaldatavad kohustuslikud tingimused ja vajadusel leevendusmeetmed. Keskkonnamõju hindamise tulemused näitasid, et ümbritsevates elamupiirkondades ei ületata keskkonna- või muid piirväärtusi.

11. Tuuleparkide mõju kohalikule kliimamuutusele, näiteks tuule kiirusele, sademetele, temperatuurile, pilvkattele, veehoidlikkusele ja põuale, on hinnatud, kuid mõjude hindamise tulemusel, ei peeta seda oluliseks mõjuks. Neid võimalikke mõjusid käsitletakse keskkonnamõju hindamise raames muude mõjudena. Keskkonnamõjude hindamine jõudis järeldusele, et muutused kohalikes kliimatingimustes on minimaalsed ega kujuta endast olulist ohtu ümbritsevale keskkonnale või kogukonnale. Sellest tulenevalt ei käsitletud neid mõjusid üksikasjalikumalt, kuna leiti, et need ei vaja täiendavaid leevendusmeetmeid ega põhjalikku analüüsi, kuna nende tähtsus ja olulisus seoses kogu projektiga on piiratud.

Letter of MTÜ Looduse ja Inimeste Eest, dated with November 22, 2024

1. Heitjää oht

Holland on üks juhtivaid riike Euroopas tööstusliku riskihindamise ja riskihindamise tulemuste rakendamise valdkonnas maakasutuse planeerimise eesmärgil. Üks tunnustatud meetod1 tuuleparkide õnnetusjuhtumiste hindamiseks on tuuleparkide riskihindamise suunised, mis töötati välja 2002. aastal Hollandi energia- ja keskkonnaameti tellimusel ja mida ajakohastati viimati 2020. aastal. Juhised sisaldavad andmeid Taani, Saksamaa, Ühendkuningriigi ja Hollandi andmebaasidest pärinevate õnnetusjuhtumite aruannete kohta. Riskihindamine, keskkonnamõju hindamise raames, on teostatud kooskõlas eelnevalt nimetatud suunistega.

Läti kliimatingimustes võib tuulikute rootorilabadele jää koguneda talvekuudel (väline õhutemperatuur alla null kraadi). Lode tuulepark asub piirkonnas, kus tingimused jää moodustumiseks võivad tekkida keskmiselt 10-20 päeval aastas. Seda kinnitab ka Soome VTT tehnilise uurimiskeskuse hallatav „Tuuleenergia jäätumisatlas“, mis näitab, et projektipiirkond asub piirkonnas, kus jäätumist võib esineda kuni 3% aastast.

Tehtud arvutuste põhjal võib järeldada, et kõige suurema tõenäosusega tekib jää tuuliku rootori alla. Kõige suurema, keskkonnamõju hindamises analüüsitud rootori puhul, mille läbimõõt on 172 meetrit, ulatub võimalik ohuala 86 meetri kaugusele tuulikust. Uuringud on näidanud, et jää võib lennata ka kuni 311 m kaugusele tuulikust. Tõenäosus, et jäätükiga saab pihta inimene, on üliväike.

Kavandatud tuulikute asukohast 800 meetri raadiuses Eestis ei asu ühtegi elamut ega avalikku hoonet. Turbiinidest 311 meetri raadiuses Eesti poolel ei asu ühtegi riigimaanteed ega muud avalikult kasutatavat teed. Tuulikud asuvad Eesti riigi piirist u 300 m kaugusel. Vastavalt Kliimaministri määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ei tohi elektrituulik asuda avalikult kasutatava teekatte servast lähemal kui tuuliku kogukõrgus. See nõue on täidetud.

Arvestades, et kavandatud tuulikute kaugus nii elamutest kui ka avalikest hoonetest Eesti pool ületab võimaliku jää lendamise kauguse, on oht Eesti inimeste tervisele ja ohutusele piiratud isikute suhtes, kes viibivad või tegutsevad tuulepargi vahetusläheduses. Küll aga on ette nähtud KMH-s jäävastane süsteem tuulikutele L_03, L_05, L_07, L_08 ja L_09 seoses avaliku tee lähedusega Läti poolel.

Keskkonnamõju hindamise aruandes ei mainita rootorilabade soojendamist kui leevendavat meedet. Seega on kirja autorid teinud oletuse, mida ei toeta keskkonnamõju hindamise aruandes esitatud teave.

Rahvusvaheliselt tunnustatud suuniste ja standardite kohaselt läbi viidud keskkonnamõjude hindamine näitab, et tuuleparkide rajamine kavandatud asukohtadesse koos keskkonnamõju hindamise aruandes kirjeldatud leevendusmeetmete rakendamisega ei kujuta endast ohtu inimeste elule ega tervisele, mistõttu ei ole esitatud ettepanek proportsionaalne ega kooskõlas mõjuhindamise tulemusega ning sellest tulenevalt ei saa arendaja ettepanekuga nõustuda.

2. Kohaldatavate müranormide ebapiisavus rahvatervise kaitsmisel

1 Handreiking Risicozonering Windturbines (Infomil) un Handleiding Omgevingsveiligheid Module IV Specifieke rekenvoorschriften (RIVM)

a) Riikides, kus on palju tuulikuid, nagu Taani ja Saksamaa, on tuulikute tekitatava kuuldava müra lubatud piirväärtused madalamad kui Eestis

Müra hindamine on läbi viidud kooskõlas asjaomaste riiklike nõuetega, lähtudes Eestis kehtivast regulatsioonist, st 01.07.2002. aastal jõustunud määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Keskkonnamõju hindamise aruande peatükki 4.1 ajakohastatakse, et lisada hinnang ettenähtud müra sihtväärtustele vastavuse kohta.

Oluline on märkida, et kõigis ümbruskonna elamupiirkondades, välja arvatud Lillemaa talu (katastrinumber 112027098), jääb öine müratase oluliselt alla sihtväärtuse 40 dB. Lillemaa talu juures ulatub keskkonnamüra tase öisel ajal 40 dB-ni, kusjuures peamine mõju on tingitud tuulegeneraatorist L_19.

Avaliku arutelu käigus saadud märkusi silmas pidades on arendaja otsustanud seda tuulikut mitte ehitada. Müra hinnangut ajakohastatakse, jättes ära tuuliku L_19 ja lisatakse uuendatud hinnang keskkonnamõju hindamise aruandesse.

b) KSH aruande punktis 4.1.1 viidatakse, et Eestis puuduvad madalsagedusliku müra normid.

Madalsagedusliku müra käsitlus KMH aruandes täpsustatakse ning lähtutakse järgmistest Eestis kehtivatest normidest:

• Sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ja ühiskondlikes hoonetes ning mürataseme mõõtmise meetodid“, sh määruse lisa 1, mis käsitleb soovituslikke helirõhutasemeid madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elu- ja magamisruumides ning nendega võrdustatud ruumides öisel ajal.

• Sotsiaalministri määrus nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“

c) KSH aruande tabelites 4.1.10 ja 4.1.11 on esitatud madalsagedusliku müra modelleeritud väärtused erinevate tuulikumudelite ja tuulekiiruste korral Eestis paiknevatel kinnistutel.

Eespool nimetatud tabelid vaadatakse läbi, et lisada teave müra sageduste kohta.

d) KSH aruandes märgitakse, et müra modelleerimisel kasutatakse tarkvara Windpro

Tarkvara WindPro (mille on välja töötanud Taani ettevõte EMD International) on juhtiv tarkvara tuulikute planeerimiseks ning mõjude hindamiseks sisaldades spetsiaalset moodulit madalsagedusliku müra arvutamiseks.

Programmis WindPro ei ole kindlaks määratud kindlaid kauguse piiranguid. Vastavalt arendaja veebisaidil esitatud teabele võib arvutustulemuste täpsus väheneda tuulepargist kaugemal, eriti keerulise maastikuga piirkondades. Madalsagedusliku müra taset on hinnatud elamute puhul, mis asuvad kuni 2 km kaugusel lähimast tuulikust. Sellest tulenevalt peetakse mudelit käesoleva keskkonnamõju hindamise raames tehtud arvutuste jaoks sobivaks.

e) KSH aruandes viidatakse infraheli puhul Taanis kehtivatele normidele

WindPro on tarkvara, mis on spetsialiseerunudtuuleparkide projektide projekteerimiseks ja planeerimiseks. WindPro tarkvara sisaldab teavet kõigi suuremate tuulikute mudelite kohta. Tarkvara toimivus ei ole piiratud konkreetsete Taanis paigaldatud tuulikute mudelitega.

f) KSH aruandes ei ole müra, infraheli ja vibratsiooni keskkonnamõjude hindamisel arvesse võetud maailmas tehtud väliuuringute tegelikke läbilõikelisi tulemusi

Keskkonnamõju hindamise aruande punktis 4.1 esitatakse teave ja valitud hindamismetoodika põhjendused. Kavandatavate tegevuste mõju hindamine, kasutades modelleerimisvahendeid, on üldtunnustatud lähenemisviis, sealhulgas ka Eestis.

Palusime avaliku arutelu käigus asjaomastel asutustel esitada ametlikud järeldused, mis kinnitaksid/lükkaksid ümber, kas Saarde tuulepark on põhjustanud negatiivset mõju inimeste tervisele. Praeguseks ei ole meile sellist teavet edastatud. Keskkonnamõju hindamise tulemustest järeldub, et ümbritsevates elamupiirkondades ei ületata keskkonna- või muid piirväärtusi Projekti arendaja tugineb kehtivatele määrustele, eeldades, et seadusandja on nende kehtestamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud kõiki asjakohaseid tegureid.

3. Lokaalsed kliimamuutused

Tuuleparkide mõju kohalikule kliimamuutusele, näiteks tuule kiirusele, sademetele, temperatuurile, pilvkattele, veehoidlikkusele ja põuale, on hinnatud, kuid mõjude hindamise tulemusel ei peeta seda oluliseks mõjuks. Neid võimalikke mõjusid käsitletakse keskkonnamõju hindamise raames muude mõjudena. Hindamise tulemuste põhjal jõuti järeldusele, et muutused kohalikes kliimatingimustes on minimaalsed ega kujuta endast olulist ohtu ümbritsevale keskkonnale või kogukonnale. Sellest tulenevalt ei käsitletud neid mõjusid üksikasjalikumalt, kuna leiti, et need ei vaja täiendavaid leevendusmeetmeid ega põhjalikku analüüsi, kuna nende tähtsus ja olulisus seoses kogu projektiga on piiratud. Kommentaaris mainitud nähtused, nagu temperatuurimuutused, on tavaliselt lokaalsed ja piiratud ulatusega, eriti tuulegeneraatorite (WTG) all. Näiteks on tuuleparkide põhjustatud temperatuurimuutused tavaliselt kümnendik kraadi Celsiuse piires ja piirduvad tavaliselt vahetult turbiinide all asuva alaga. Sarnaselt täheldatakse tuule kiiruse muutusi peamiselt tuulikute taga, kusjuures tuule kiirus väheneb kuni 10-20% tuuliku vahetus-läheduses ja kaugemal, allatuult on mõju palju väiksem.

Keskkonnamõjude hindamise käigus jõuti järeldusele, et nimetatud mõjud ei avalda eeldatavasti märkimisväärset pikaajalist mõju laiemale piirkondlikule kliimamustrile. Arendaja on siiski võtnud endale kohustuse jälgida keskkonnamõjusid kogu projekti kestel, et tagada vastavus keskkonnaalastele eeskirjadele ja leevendada ettenägematuid negatiivseid mõjusid. Selline lähenemisviis on kooskõlas tööstusharu parimate tavadega ning tagab, et kõik võimalikud probleemid tuvastatakse ja nendega tegeletakse kiiresti.

4. Öine valgusreostus

Tuulikute punased hoiatustuled on mõeldud lennuohutuse tagamiseks ja koosnevad tavaliselt püsivatest või vilkuvatest punastest tuledest. Kuigi valgusreostus võib olla häiriv, , ei ole olulisi teaduslikke tõendeid, mis toetaksid väidet, et tuulegeneraatoritel kasutatavad punased vilkuvad hoiatustuled põhjustavad otseselt epilepsiat.

Epilepsiat vallandav valgus on üldiselt seotud teatavat tüüpi visuaalsete stiimulitega, nagu stroboskoopid, eriti kui need on spetsiifilise sagedusega. Epilepsiafondi andmetel vallandab valgustundlikku epilepsiat tavaliselt vilkuv valgus sagedusega 5-30 Hz, samas kui tuulegeneraatorite punaste hoiatustulede vilkumissagedus on tavaliselt palju madalam, sageli 0,5-2 vilkumist sekundis (mis vastab 0,5-2 Hz). See vilkumissagedus on kaugelt alla lävendi, mis on vajalik epilepsia vallandamiseks valgustundlikel inimestel.2.

5. Häiriv varjutus

Kommentaaris esitatud tingimused ei ole kooskõlas Eestis väljakujunenud praktikaga. Näiteks Põlendmaa tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruandes hinnatakse vastavust Saksamaa piirväärtustele, mis on sarnane Lode tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruandes kasutatud lähenemisviisiga. Kuna aga kirjas ei ole esitatud selle taotluse põhjendusi, jääb ebaselgeks, miks taotletakse teistsugust lähenemisviisi Läti territooriumil kavandatava tuulepargi projekti puhul.

Arendaja tagab keskkonnamõju hindamise järeldustes kirjeldatud meetmete rakendamise, et leevendada vilkumise mõju.

6. Müra, sh kumulatiivne müra

Keskkonnamõju hindamise aruande punktis 4.1.3 on esitatud teave olemasolevate müraallikate kohta Eestis, mida saab kindlaks teha avalikult kättesaadavatest andmebaasidest. Vastavalt keskkonnalubade registrile ei ole võimaliku kumulatiivse mõju tsoonis välja antud ühtegi luba, milles oleks kindlaks määratud või täpsustatud müraallikad.

7. Mõned Riigikohtu seisukohad müra kohta:

Mõjude hindamisel käsitletakse halvimat võimalikku stsenaariumi ning modelleerimine teostatakse eeldustes, et tuulepark töötab pidevalt maksimaalsel võimsusel, müralevi soodustab igas suunas pärituul. Modelleerimisel ei arvestata, et tuulepark peatatakse teatud perioodidel, et vähendada varjutust, vajadusel tuulikute seiskamine lindudest/nahkhiirest tulenevatel põhjustel. Seega on reaalne müraolukord väiksem kui modelleerimisel saadud võimalik halvim stsenaarium. Piiriüleste mõjude hindamisel lähtutakse piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ja siseriiklikest seadusandlustest. Piiriüleste mõjude hindamist korraldab Eestis Kliimaministeerium, sh teavitab puudutatud avalikkust võimaliku piiriülese mõjuga projektist ning korraldatakse avalikustamine. Keskkonnamõjude hindamise käigus ei selgunud olulist keskkonnamõju Eesti territooriumile ning hindamisel on arvesse võetud Eestis kehtivaid norme ja piirväärtusi.

2 https://www.aesnet.org/, https://www.epilepsy.com

Email dated with November 21, 2024

a) With which software is the infrasonic noise being modeled? b) Please share the contact information of an infrasonic noise specialist from Latvia to consult on how

the safety of infrasonic noise has been evaluated in the context of this project. c) If it is known that in Saarde municipality, where 9 wind turbines are located, people 8.5 km from the

nearest turbine have reported health issues, how can the residents within the impact area of a new wind farm, with 19 turbines, be sure that they will not face health problems?

d) Since infrasonic noise cannot be heard by the human ear, how is its impact considered in the EIA report?

e) What is the basis for the understanding that infrasonic noise from 19 turbines is safe? Please provide references to scientific articles as confirmation.

f) If life becomes unbearable for people in their homes due to infrasonic noise from the turbines, how will the damages (both material and moral) be compensated? I would like written confirmation that the developer will take responsibility for compensating these damages.

g) Since there are plans to add 12+20 turbines to the existing 9 turbines in Saarde, how has the combined effect of these turbines and the planned turbines in Lode been accounted for?

h) Has the developer established a decommissioning fund, or is it possible to submit a bank guarantee in case the wind farm's resources are depleted?

i) Will there be full health checks for the residents of the affected area before the development begins? j) Has the impact of the wind farms on local climate changes (wind speed, precipitation, temperature,

cloud cover, water retention, drought, etc.) been considered?

Response

a) The WindPro software (developed by EMD International) has been utilized for the assessment and modeling of low-frequency noise. This software is specifically designed to evaluate the impacts of wind turbines and includes a specialized module for the calculation of low-frequency noise.

b) The low-frequency noise assessment was carried out by Kristiāna Siliņa, an expert at SIA "ELLE." For any inquiries, please contact her at [email protected], with a copy to [email protected]. The communication language with the expert is English.

c) To date, the information regarding health disturbances or issues has been presented in a general manner, with the assumption that they may be linked to the Saarde wind farm. During the public consultation, we requested to present official conclusions of relevant authorities confirming that the Saarde wind farm has caused any negative health impacts. To this point, we have not received such information. The results of the EIA proofs that in the surrounding residential areas, environmental or other limit values or thresholds will not be exceeded.

d) The WindPro software (developed by EMD International) has been utilized for the assessment and modeling of low-frequency noise. This software is specifically designed to evaluate the impacts of wind turbines and includes a specialized module for the calculation of low-frequency noise. Detailed information on the approach used for the assessment of low-frequency noise can be found in Chapter 4.1 of the EIA report. The results of the assessment are included in Chapter 4.1.6, with the calculation files attached in Annex E2.

e) See response d). f) The EIA opinion will specify mandatory conditions applicable to the construction and operation of

the wind farm. The developer will be obligated to ensure full compliance with these mandatory

conditions as well as adherence to all relevant regulatory requirements. If, during the operation of the wind farm, non-compliance with the mandatory conditions or regulatory requirements is identified, the competent authorities, within the scope of their responsibilities, may suspend the operation of the wind farm, require corrective actions to address the non-compliance, or take other measures to ensure the observance of the applicable requirements.

g) The cumulative impact has been assessed within the framework of the EIA, considering those that have already commenced operation and the planned wind farms, for which construction permits have been issued, and those undergoing either an EIA or SEA.

h) The developer will ensure compliance with the requirements set forth in the regulatory acts, as well as the fulfillment of any other agreed-upon terms.

i) The EIA opinion will specify mandatory conditions applicable to the preconstruction, construction and operation of the wind farm. the competent authorities impose such a requirement, it will be adhered to. The results of the EIA proofs that in the surrounding residential areas, environmental or other limit values or thresholds will not be exceeded.

j) The impact of the wind farms on local climate changes, such as wind speed, precipitation, temperature, cloud cover, water retention, and drought, has been assessed but is not considered a significant impact. These potential effects are considered as other impacts within the EIA. Based on the findings of the assessment, any changes to local climate conditions are expected to be minimal and do not pose a significant risk to the surrounding environment or community. Consequently, these impacts were not further developed in detail, as they are deemed not to require additional mitigation measures or in-depth analysis due to their limited relevance and significance in relation to the overall project.

Letter of MTÜ Looduse ja Inimeste Eest, dated with November 22, 2024

1. Ice throw risk

Section 4.12 of the Lode wind farm Environmental Impact Assessment (EIA) report (starting on page 205) provides a detailed discussion of the risk of ice throw caused by blade icing. Figures 4.12.1 and 4.12.2 present the ice throw modeling maps.

Although the detailed treatment of the ice throw risk in the EIA report is commendable, it does not entirely neutralize the risk itself.

It is worth noting that in countries like Germany and Austria, wind turbines must be located at least 2 times the full height of the turbine away from public roads, specifically: (mast height + blade diameter) x 1.5.

If a turbine is located closer to a road, it must be equipped with an ice detection system that stops the turbine in case of icing risk.

In the Baltic region, there are plans to install wind turbines with internally heated blades. However, this solution is not reliable and does not neutralize the ice throw risk, as shown by a recent study conducted in North America.

Based on real-world observations, 3% of ice pieces are thrown farther than the full height of the turbine.

PROPOSAL: Given that the construction of the Lode wind farm undeniably poses a real threat to the lives of individuals present on the territory of the Republic of Estonia due to cross-border ice throw, as well as impedes the landowners along the border from utilizing their properties, the Republic of Estonia, represented by the Ministry of Climate, adheres to the precautionary principle and relies on the safety standards in effect in Germany and Austria. Consequently, the Republic of Estonia requires, in order to protect the life and health of its citizens, that no wind turbines be installed closer to the border of the Republic of Estonia on Latvian territory than the following distance: (tower height + blade diameter) x 1.5.

Response

The Netherlands is one of the leading countries in Europe in the field of industrial risk assessment and the application of risk assessment results for land use planning purposes. One of the recognized methods for assessment of accident risks of wind energy farms is the set of guidelines1 for wind farm risk evaluation, developed in 2002 under the commission of the Netherlands Energy and Environmental Agency, and last updated in 2020. These guidelines incorporate data on incident reports from databases in Denmark, Germany, the United Kingdom, and the Netherlands. The risk assessment within the framework of the EIA has been carried out in compliance with the previously mentioned guidelines.

In Latvia's climatic conditions, ice accretion on wind turbine rotor blades may occur during the winter months. The Lode wind farm is situated in a region where favorable conditions for ice formation can arise for an average of 10-20 days per year. This is further supported by the 'Wind Energy Icing Atlas'

1 Handreiking Risicozonering Windturbines (Infomil) un Handleiding Omgevingsveiligheid Module IV Specifieke rekenvoorschriften (RIVM)

maintained by the Finnish VTT Technical Research Centre, which indicates that the project area is located within a zone where icing may occur up to 3% of the year.

Based on the calculations conducted, it can be inferred that the area with the highest potential for ice throw-related risks is directly beneath the rotor. In the case of the largest rotor analysed in the EIA, with a diameter of 172 meters, the hazard zone extends within a radius of 86 m from the turbine. Ice throw may also occur in the area up to 311 m from the wind turbine. However, considering the probability of the turbine operating at its maximum rotational speed, the likelihood of the turbine being iced, and the probability of an ice fragment being ejected along an ideal trajectory, the overall probability of an ice fragment striking a person is considered to be low.

Considering that the distance to both residential and public buildings complies with the territorial planning regulations and exceeds the potential ice throw distance, the risk to human health and safety would be limited to individuals who are present or engaged in activities within the project area.

There are no residential or public buildings located within 800 meters of the proposed wind turbine sites. Within the calculated radius of 311 meters from the turbines, there are no national or major state roads. However, municipal roads are located closer than 311 meters to the following proposed turbine locations:

• L_03 – 277 meters • L_05 – 266 meters • L_07 – 200 meters • L_08 – 99 meters • L_09 – 98 meters

Considering these proximities, it is essential to implement mandatory technical solutions to mitigate environmental risks for these turbines. Specifically, the turbines must be equipped with ice detection systems that automatically suspend operations when icing is detected. If the aforementioned mandatory measures are implemented, the recommended safety distance to municipal roads may be reduced to the rotor blade length, which is 86 meters. The distances to public roads in Estonia exceed 86 meters.

The EIA report does not mention heated rotor blades as a mitigating measure. Therefore, the authors of the letter have made an assumption that is not supported by the information presented in the EIA report.

The assessment, carried out in accordance with international guidelines, indicates that the construction of the wind farms at the proposed sites, along with the implementation of the mitigation measures outlined in the EIA Report, does not pose a threat to human life or health. The project developer respectfully disagrees with this proposal, as the precautionary principle has been applied incorrectly and without due consideration of the assessment results.

2. Inadequacy of Applicable Noise Standards for Public Health Protection

a) In countries with many wind turbines, such as Denmark and Germany, the permitted limits for audible noise from wind turbines are lower than in Estonia: link to report

The EIA report for the Lode wind farm addresses noise from the wind farm in Section 4.1. Section 4.1.1 also discusses Estonia's noise standards, as harmful noise extends across national borders into Estonia.

It is well known that, based on the analysis of various studies, 35 dB has been proposed as the threshold for wind farm noise disturbance (Schmidt et al., 2014). The same value of 35 dB is applied in Germany (and 37 dB in Denmark).

The EIA report uses (Table 4.1.3) the noise limits for Estonia, even though the Estonian Supreme Court has repeatedly stated that target values should be applied. See, for example, rulings no. 3-20-2273 and no. 3-20-19.

Furthermore, it should be noted that the noise standards in Estonia are based on averages, meaning that peak noise levels during the night can exceed the target value of 40 dB many times, as long as the average noise level during the night (from 11:00 PM to 7:00 AM) remains below 40 dB. This means that a person's sleep can be disturbed numerous times during the night under this norm (a person may wake up), which suggests that, in Estonia, due to seasonal factors (especially during the windy spring and autumn periods), it may be impossible to live near a wind farm due to disturbances caused by audible noise and resulting chronic sleep deprivation.

Response

The environmental noise assessment has been conducted in accordance with the relevant national regulations in the affected country, specifically following the Estonian Government Regulation No. 71 of December 21, 2016, on "Ambient Noise Limit Values, Noise Level Measurement, Detection, and Assessment Methods." Chapter 4.1 of the EIA report will be updated to include an evaluation of compliance with the prescribed noise targets.

It is important to note that in all residential areas in the vicinity, with the exception of the Lillemaa farmstead (cadastre number 112027098), the nighttime noise level is significantly below the target value of 40 dB. At the Lillemaa farmstead, the environmental noise level during the nighttime period reaches 40 dB, with the primary impact being attributed to wind turbine AL_19.

In light of the comments received during the public consultation process, the developer has decided to withdraw the plan for the construction of this wind turbine. An updated noise assessment, excluding AL_19, will be incorporated into the revised EIA report.

b) In section 4.1.1 of the EIA report, it is mentioned that there are no low-frequency noise standards in Estonia. It is well known that recommended standard levels were in place until 2017. It is also understood that, in Estonia, the planning of wind farms is based on the document "Ministry of the Environment, 2021. Consideration of Noise in Wind Turbine Planning" (https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura).

This document incorrectly asserts that low-frequency noise and infrasound are not significant for wind turbines. It also incorrectly claims that "trees and other vegetation provide some noise shielding. This is particularly effective at low wind speeds, and the noise associated with lower wind speeds "masks" lower-frequency noise." Based on physical principles and the laws of sound wave propagation, wind noise does not mask lower-frequency noise. Low-frequency sound waves do not disappear in the presence of wind; they continue to propagate. Depending on wind speed, the wavelength may slightly

increase, and the sound frequency (Hz) may change. When sound waves from multiple turbines intersect, their oscillations can align, leading to an increase in amplitude, amplification of the sound waves, and an intensification of the noise. This is the most unfavorable scenario in terms of the cumulative impact of a wind farm.

Response

The assessment of low-frequency noise in the EIA report will be clarified, and the following applicable Estonian regulations will be used as a basis:

• Minister of Social Affairs Regulation No. 42 “Noise Limit Levels in Residential and Recreational Areas, Dwellings, and Public Buildings, and Noise Measurement Methods”, including Annex 1, which addresses recommended sound pressure levels for assessing the disturbance of low- frequency noise in living and sleeping rooms and equivalent spaces during nighttime.

• Minister of Social Affairs Regulation No. 75 “Limit Values for Ultrasound and Infrasound Sound Pressure Levels and the Measurement of Ultrasound and Infrasound Sound Pressure Levels.”

c) Tables 4.1.10 and 4.1.11 of the EIA report present the modeled values of low-frequency noise for different wind turbine models and wind speeds at properties located in Estonia. However, it is not specified at which frequencies the low-frequency noise was modeled. It is well known that the lower the frequency of the sound wave, the greater the wavelength, and the further the sound wave travels.

Response

The aforementioned tables will be revised to include information on the frequencies of the noise.

d) The Environmental Impact Assessment (EIA) report states that the noise modeling is performed using the WindPro software. However, it is well known that the standard applied in WindPro is inadequate, as ISO 9613-2 is not directly intended for assessing noise at large distances (it was originally designed for evaluating noise propagation up to 1 km from the noise source).

Response:

The WindPro software (developed by EMD International) is specifically designed to evaluate the impacts of wind turbines and includes a specialized module for the calculation of low-frequency noise.

WindPro does not specify a fixed distance limitation for its application. According to the information provided on the developer's website, the accuracy of the calculation results may decrease at greater distances from the wind farm, particularly in areas with complex terrain. Low-frequency noise levels have been assessed for residential buildings located up to 2 km from the wind farm. Consequently, the model is deemed suitable for the calculations conducted within the framework of this Environmental Impact Assessment (EIA).

e) The EIA report refers to the noise standards in Denmark for infrasound. However, it is widely known that Denmark's largest onshore wind farm consists of 22 turbines, each with a capacity of 3.3 MW and a rotor diameter of 112 meters. In contrast, the average capacity of all onshore wind turbines in Denmark is only approximately 1.2 MW. In Lode, however, it is proposed to install onshore turbines comparable to offshore turbines, with a rotor diameter of approximately 160 meters. As the rotor diameter increases, so does the length, width, and weight of the blades, resulting in a higher tip-speed and stronger shockwaves

when the blade passes the turbine mast. For a turbine with a 180-meter rotor, at maximum rotation speed, the tip speed is comparable to the speed of a descending commercial aircraft. The industrial noise target values currently in force in Estonia, as well as the recommended low- frequency noise values that applied until 2017, are not adequate for onshore wind turbines of the size proposed and do not provide sufficient protection for public health.

Response

WindPRO is the industry-leading software suite for the design and planning of wind farm projects. The WindPro software includes information on models from all major wind turbine manufacturers. The software's performance is not limited to specific turbine models that have been installed in Denmark, as suggested by the comment.

f) The EIA report does not consider the actual cross-sectional results of field studies conducted worldwide regarding the environmental impacts of noise, infrasound, and vibration. For example, in December 2012, a joint report by four research companies (Shirley Report) was published in the United States, focusing on low-frequency noise from the Shirley wind farm and turbines. The report found that wind turbines (Nordex 2.5 MW, approximately 150 meters in height) pose a serious threat to human health.

At the Saarde wind farm, residents living 2 to 2.5 km away from the nearest turbine have submitted numerous complaints to the Health Board regarding noise, infrasound, and vibration that disrupts sleep. The sound waves emitted by the turbines propagate through the air, causing the building's structures (walls, foundation) to vibrate. The perceptible vibration experienced by the human body is transmitted throughout the entire building.

Additionally, several local residents have experienced heart problems after the wind farm became operational, with these issues being documented.

SUGGESTION: Due to the outdated and inadequate noise standards in Estonia, resulting from the technological advancements and the exponential growth in the size and nominal capacity of onshore wind turbines, the Estonian state applies the precautionary principle. To protect the health of its citizens, the state will implement noise standards for wind turbines that are at least equivalent to those in force in Denmark and Germany, adjusting them proportionally to account for the significantly larger rotor diameter and nominal capacity of turbines planned for the Lode wind farm compared to typical onshore turbines in Denmark and Germany.

Response

Section 4.1 of the EIA report presents the information and rationale for the selected assessment method. The impact assessment of the planned activities, employing modeling tools, is a generally accepted approach, including in Estonia.

To date, the information regarding health disturbances or issues has been presented in a general manner, with the assumption that they may be linked to the Saarde wind farm. During the public consultation, we requested to present official conclusions of relevant authorities confirming that the Saarde wind farm has caused any negative health impacts. To this point, we have not received such information. The results of the EIA proofs that in the surrounding residential areas, environmental or other limit values or thresholds will not be exceeded.

The project developer relies on the existing regulations, assuming that the legislator has duly considered all relevant factors in establishing them. Additionally, the fact that these regulations have not been revised since 2017 suggests that the legislator deems them to be appropriate and aligned with the current situation.

3. Local Climate Changes

The Environmental Impact Assessment (EIA) report for the Lode wind farm does not address the phenomenon of local climate changes induced by wind farms, such as variations in wind speed, precipitation, temperature, and cloud cover, among others.

Numerous scientific studies and decades of satellite observations conducted by the European Space Agency have conclusively shown that wind farms lead to local climate changes, including a significant rise in surface temperatures. Additionally, wind speeds decrease downwind of the wind farm. For example, in offshore wind farms, such windless “zones” (also known as "wind wakes") can extend up to 40 kilometers from the turbines. On land, the rise in surface temperatures and the decrease in wind speeds can have significant negative effects on landowners located downwind of the wind farm. This impact is particularly detrimental to agriculture, affecting crop yields, but also has consequences for both urban and rural gardeners. Furthermore, the increase in surface temperature—most prominent at night—necessitates more energy for cooling buildings downwind during the warmer months, as well as additional irrigation for agricultural crops.

In addition, a reduction in low cloud cover occurs downwind of the wind farm, while it increases upwind, leading to an uneven distribution of precipitation. This exacerbates the temperature rise downwind, due to the reduced rainfall, which results in the formation of rainless and windless heat islands up to several tens of kilometers in size. Upwind of the wind farm, areas with more precipitation and higher wind speeds are created, as the rotation of the turbine blades generates a wind channel, known as the "suction effect".

These local climate changes, while often subtle, can have tangible effects on the environment, land use, and energy consumption, and therefore should be considered in the impact assessment process.

Proposal: Since the environmental planning document has completely overlooked significant negative environmental factors, the existence and scientific validity of which are undisputed, the state of Estonia, adhering to the precautionary principle and the principle of due diligence, demands the suspension of further proceedings concerning the Lode wind farm project. This suspension is required until a comprehensive assessment and mapping of the aforementioned impacts is completed.

Additionally, Estonia requests that the wind farm developer be imposed with a relevant and proportionate obligation to compensate the landowners in Estonia for all damages caused by the operation of the wind farm on their properties.

Response

The impact of the wind farms on local climate changes, such as wind speed, precipitation, temperature, cloud cover, water retention, and drought, has been assessed but is not considered a significant impact. These potential effects are considered as other impacts within the EIA. Based on the findings of the assessment, any changes to local climate conditions are expected to be minimal and do not pose a

significant risk to the surrounding environment or community. Consequently, these impacts were not further developed in detail, as they are deemed not to require additional mitigation measures or in- depth analysis due to their limited relevance and significance in relation to the overall project.

The phenomena mentioned in the comment, such as changes in temperature, are typically localized and of limited extent, specifically under wind turbine generators (WTGs). For example, temperature changes due to wind farms are generally within a range of a tenths of a degree Celsius and are typically confined to the area directly under the turbines. Similarly, changes in wind speed are primarily observed in the wake of the turbines, with reductions in wind speed of up to 10-20% in the immediate vicinity and a much smaller impact further downwind.

These localized effects are not expected to have a significant long-term impact on broader regional climate patterns. However, the developer remains committed to ongoing monitoring of environmental impacts throughout the life of the project to ensure compliance with environmental regulations and to mitigate any unforeseen negative effects. This approach is in line with industry best practices and ensures that any potential issues are identified and addressed promptly.

4. Night-time Light Pollution

The EIA report in section 4.6.7 addresses the mitigation of light pollution caused by wind turbines. It is well-known that wind turbines generate (night-time) light pollution, which transforms rural areas into visually industrialized urban zones. For large turbines, red warning lights are installed at various heights on the mast and on the nacelle for aviation safety, with their flashing visible from tens of kilometers away. This light pollution represents an environmental disturbance, which can pose risks, especially to people with epilepsy.

Currently, there are no regulatory standards in Estonia for night-time light pollution. Under the Law of Property (Section 143), individuals cannot be required to endure repetitive, deliberate, and disturbing light pollution.

Recommendation: The Estonian government demands the avoidance of this repetitive, deliberate, and disturbing light pollution to protect the health of its citizens. It also requires the wind farm developer to find alternative solutions for ensuring aviation safety without contributing to light pollution on its territory.

Response:

Red warning lights on wind turbines are designed to ensure aviation safety, typically consisting of steady or flashing red lights. While light pollution can be disruptive, particularly in the case of strobe lights or high-intensity lighting, there is no substantial scientific evidence supporting the claim that red flashing warning lights, as used on wind turbines, are a direct cause of epilepsy.

Epileptic triggered by light are generally associated with specific types of visual stimuli, such as strobe lights, particularly those with specific frequencies. According to the Epilepsy Foundation, photosensitive epilepsy is usually triggered by flashing light at frequencies between 5-30 Hz, whereas the flashing frequency of red warning lights on wind turbines is typically much lower, often between 0.5 to 2 flashes

per second (which corresponds to 0.5-2 Hz). This flashing rate is far below the threshold needed to trigger epilepsy in photosensitive individuals2.

5. Disruptive Shadow Flicker

Wind turbines can cause environmental disturbances, including unnatural shadow flicker. Section 4.2 of the Environmental Impact Assessment (EIA) report refers to the experience of other countries and time- based restrictions (such as 30 theoretical maximum hours of shadow flicker or 10 total hours considering climatic conditions).

However, the developer of the Lode wind farm assumes, without any legal basis, that residents living within the impact area of the wind farm in Estonia must endure theoretical shadow flicker for at least 30 hours during the calendar year.

It is known that there are no regulatory standards for shadow flicker in Estonia, which means that the right to demand tolerance for recurring, deliberate, and disruptive shadow flicker cannot be invoked based on the Law of Property (§ 143).

Proposal: The Estonian state, in order to protect the health and well-being of its citizens, demands the prohibition of the creation of recurring, deliberate, and disruptive shadow flicker on its territory. The developer of the wind farm should be required to implement solutions to completely eliminate such shadow flicker.

Response

The conditions outlined in the comment do not align with the approach applied to the assessment of flickering in wind farms within the territory of Estonia. For instance, the EIA report of Põlendmaa wind park evaluates compliance with the German threshold values, similar to the approach used in the EIA report for the Lode wind farm. However, as the letter fails to provide a rationale for this request, it remains unclear why a different approach is being sought for the wind farm project planned within the territory of Latvia.

The developer will ensure the implementation of the measures outlined in the EIA conclusion to mitigate the flickering effect.

6. Noise, including Cumulative Noise

In section 4.1.3 of the Environmental Impact Assessment (EIA) report, the existing noise situation on the territory of Estonia near the planned wind farm is described. It is noted that the only significant noise sources in the surrounding area are road traffic.

We believe that the noise, including cumulative noise, has not been adequately assessed in the context of the wind farm's implementation. The inclusion of areas on the Estonian territory that fall under the influence of industrial noise originating from Latvia restricts the entrepreneurial freedom and opportunities of Estonian citizens within their own country. Moreover, should cumulative noise effects emerge, the responsibility for mitigating these effects could potentially fall on Estonian businesses.

2 https://www.aesnet.org/, https://www.epilepsy.com

Recommendation: The Republic of Estonia requires a thorough and adequate assessment of all potential noise impacts, including cumulative noise, resulting from the wind farm. Special attention should be given to ensuring that Estonian businesses and citizens are not unfairly burdened with the responsibility for mitigating cross-border noise impacts.

Response

Section 4.1.3 of the EIA report provides information on existing noise sources in Estonia, which can be identified from publicly available databases. According to the environmental permit registry, no permits have been issued within the potential cumulative impact zone that identify or specify any noise sources.

7. Some of the Supreme Court's positions on noise:

In the case 3-3-1-17-14, the Supreme Court noted: "The Collegium considers it common knowledge that prolonged, intense, unwanted sound can impact a person's psychological well-being and, through that, their health. Noise can induce stress and aggression and disturb activities protected by an individual's fundamental rights. The impact of noise on an individual is subjective, depending on hearing ability, cultural background, health condition, the information contained in the sound, the surrounding environment, and other factors."

In case 3-3-1-88-15, the Court ruled: "The appellant would still have the opportunity to demand adherence to noise regulations if the disputed detailed plan were upheld, but proving a violation of noise norms may prove difficult. Moreover, it is unreasonable to first build a wind turbine and only then address noise concerns. Therefore, the appellant's rights are already violated by the contested detailed plan, not just the subsequent actions related to its implementation."

In case 3-20-2273, the Supreme Court stated: "Despite the fact that, according to § 56(2)(2) of the Environmental Protection Act, the noise target value refers to the maximum allowed noise level in areas with new general plans, this does not mean that noise target values are irrelevant for other areas. Under PlanS § 8, the principle of maintaining existing environmental values must be followed in the planning process. Spatial planning should not be based solely on legal limits but should aim to find an optimal balance between the interests of all affected parties (RKHKo 3-3-1-88-15, p 25). Significant deterioration in noise levels should therefore be avoided even below the noise limit, where reasonably possible (see also § 14 of the Environmental Code). Noise target values are set to prevent health risks. This risk does not depend on whether the area is part of a new general plan or not. Thus, noise levels between the target and limit values should not be considered insignificant from a health perspective outside of areas covered by new general plans. Outside the areas specified in § 56(2)(2) of the Environmental Protection Act, administrative authorities must consider noise target values as a public interest goal, alongside other relevant factors and interests (HMS § 4(2), PlanS § 10(1)). Therefore, the application of noise target values is not excluded when planning new noise sources outside the areas covered by new general plans. The target value is important and must be considered if the existing noise situation could worsen due to the addition of a new noise source."

The Court continues in the same ruling: "Although in the present case, noise limit values must be applied as the norm, this does not prevent local authorities from taking more effective measures to protect the health of the local population than what is strictly necessary. § 56 of the Environmental Protection Act establishes maximum norm levels, and the planning authority cannot allow the development of a more

intense noise source than these norms. Noise norms create a subjective public right for local residents to mitigate excessive noise (RKHKo 3-3-1-15-16, p 15). Below the maximum norm level, however, the developer does not have an unrestricted right to produce noise, but under these conditions, the planning authority has broad discretion. The developer cannot dictate their preferred planning solution within the noise limit (see RKHKm 3-17-643/15, p 14). In situations outside the legal limits of decision-making, the planner must balance various interests, including public interests and values (PlanS § 1(1), § 10(1)). The existing environmental quality must at least be maintained and, if possible, improved (PlanS § 8 and § 12(2))."

Additionally, the Supreme Court notes in the same ruling: "Entrepreneurial freedom does not provide grounds to assume that a local government should alter land use conditions for the sake of business

Further, the Court states: "The defendant has also justified that public interests do not justify the imposition of infringements on residents. Therefore, the defendant has taken into account public interests, such as those related to renewable energy production, but has deemed these interests disproportionate when compared to the infringements on residents."

I also refer to the Supreme Court ruling 3-20-999 by analogy: "The fact that the miner is subject to several obligations under the law, such as compliance with air quality standards, does not justify neglecting to assess impacts or to overlook them during the permit issuance process. The purpose of Environmental Impact Assessment (EIA) is to predict proactively whether compliance with norms is feasible or realistic in carrying out the evaluated activity, and, if necessary, to establish specific conditions to ensure compliance with these norms (e.g., mining methods, natural or artificial barriers to limit air pollution, etc.). The Collegium has previously explained that the EIA requirement reflects the precautionary and preventive principles, aimed at preventing environmental disturbances and avoiding the need for subsequent mitigation measures (RKHKo cases No 3-16-478/44, p 20 and No 3-3-1-15-16, p 41; see also § 2 of the Environmental Impact Assessment and Environmental Auditing Act of 2004, KeHJS 2012 § 2(1)). Furthermore, environmental disturbances are also those adverse effects on the environment that do not exceed numerical limits (KeÜS § 3(1)), and efforts must be made to reduce such disturbances to the greatest extent possible (KeÜS § 1(1), § 14). Although the mentioned KeÜS norms were not in effect at the time of the disputed administrative acts, the environmental law principles expressed therein should have been considered from the perspective of constitutional principles (§ 5 and § 53) and Article 191 of the Treaty on the Functioning of the European Union (formerly Article 174 of the EC Treaty), even earlier, when weighing the various interests in the issuance of environmental permits. Even noise or dust levels that do not exceed limit values can still deteriorate the quality of life for local residents (see also RKHKo No 3-3-1-88-15, p 25), and this must be considered in comparison with the interests of the applicant and the public."

PROPOSAL: Given that the cumulative noise potential and the possible infringement on the entrepreneurial freedom of Estonian citizens and businesses have not been adequately assessed, the Estonian state, in accordance with the precautionary principle and the protection of its citizens' interests, requires the wind farm developer to move the wind turbines to a distance from the Estonian state border where they would not adversely affect the economic interests of Estonian citizens across borders.

Response

The assessment is based on the precautionary principle, and the evaluation of impacts considers the worst-case scenario. For instance, the noise impact is assessed under the assumption that the wind farm operates continuously at maximum capacity, which generates the highest noise emissions, although the actual period during which the wind farm operates at such capacity, as indicated by wind forecasts, is expected to be shorter. Furthermore, the calculation does not account for the fact that the wind farm will be halted for certain periods to mitigate flicker effects and minimize impacts on bats and birds. Consequently, the compliance with limit values and target thresholds is evaluated based on the worst- case scenario, whereas the actual impact is anticipated to be lower. In accordance with the Espoo Convention and national legislation, transboundary impacts are assessed, and appropriate measures for information dissemination and public consultation are ensured. This process guarantees that conditions are included in the final decision to mitigate or eliminate any potential transboundary impacts. Therefore, the ultimate condition that prohibits any activities in the border area that could potentially affect the territory of the neighboring country is unjustified and contradicts the relevant legal framework.