Käskkiri

Seletuskiri

Terviseameti peadirektori käskkirja

„Terviseameti puhkusejuhendi kinnitamine“ juurde

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud jurist Ragne Tsäkko

([email protected]) koostöös personalijuhi ja personaliosakonna teenistujatega.

Hetkel kehtib Terviseametis peadirektori 4. juuni 2020. a käskkirjaga nr 1.1-1/20/34 kinnitatud

puhkusejuhend. Nimetatud juhend tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uus juhend.

Üldjoontes jäävad senini praktikas rakendatud põhimõtted puhkuste kasutamisel kehtima,

täiendavalt on lisatud ning täpsustatud sätteid erinevate puhkuste ajakava, ajakavaväliste

puhkusekorralduste ning erinevate puhkuseliikide kohta.

Eelnõu punkt 1 sätestab juhendi üldsätted. Puhkusejuhend reguleerib Terviseameti teenistujate

puhkuse andmise ja vormistamise ühtset korraldust. Puhkuste vormistamine ja menetlemine

toimub Riigitöötaja Iseteenindusportaali vahendusel.

Eelnõu punkt 2 kehtestab regulatsiooni puhkuste ajakava ning selle koostamise kohta.

Puhkuste ajakava koostab tööandja tulenevalt töölepingu seaduse nõuetest iga aasta alguses.

Puhkuste ajakava kinnitab ameti peadirektor hiljemalt 31. märtsiks ning ajakava tehakse

teenistujatele teatavaks RTIPi vahendusel. Seaduse kohaselt määrab teenistuja põhipuhkuse aja

tööandja, kes arvestab seejuures võimalusel teenistujate soove, kui need ühilduvad tööandja

huvidega. Puhkuste ajakavasse kantakse teenistuja põhipuhkus (nii jooksva kalendriaasta

põhipuhkus kui ka eelmise kalendriaasta kasutamata puhkuse jääk). Soovi korral võib

ajakavasse kanda ka muud saadaolevad puhkused, nt lapsepuhkus jmt. Kohustuslik on

ajakavasse kanda vähemalt 28 kalendripäeva puhkust, võimalusel kogu saadaolev puhkus.

Seadus annab ka konkreetsed õigused teatud teenistujate grupile nõuda puhkust neile sobival

ajal. Nendeks on väikesi lapsi kasvatavad isikud. Nimelt võivad puhkust omale sobival ajal

nõuda naised vahetult enne ja pärast emapuhkust või vahetult pärast vanemapuhkust, mehed

vahetult pärast vanemapuhkust või naise emapuhkuse ajal, kuni 7-aastaste laste vanemad ning

7-10-aastaste laste vanemad laste koolivaheajal.

Eelnõu punktis 3 reguleeritakse ajakavaväliste puhkuste menetlemise protseduuri.

Kõik need puhkusepäevad sõltumata puhkuse liigist, mida ei ole kantud ajakavasse, loetakse

ajakavaväliseks puhkuseks. Kui ajakavasse märgitud ning kinnitatud puhkust saab teenistuja

kasutada ilma, et ta peaks RTIPis veel täiendavalt midagi tegema, siis ajakavavälise puhkuse

kasutamiseks tuleb teenistujal vormistada RTIPis puhkusetaotlus.

Puhkusetaotlusse märgib teenistuja kasutatava puhkuse liigi (nt põhipuhkus), puhkuse perioodi

ning asendaja(d) puhkuse perioodiks. Teenistuja märgib ka vastavad teenistujad, kelle

ülesandeks on puhkusetaotluse menetlemine.

Puhkusetaotluse menetlusringis kooskõlastab puhkusetaotluse esmalt personalispetsialist, kes

kontrollib taotluses märgitud andmete vastavust seadusele ja puhkusejuhendile ning seejärel

kas kooskõlastab taotluse või lükkab selle koos põhjendusega tagasi. Puhkusetaotluse

kinnitamisega muutub puhkusetaotlus puhkusekorralduseks. Puhkusekorralduse kinnitab

teenistuja struktuuriüksuse juht. Struktuuriüksuste juhtide puhkusekorraldused kinnitab

vastavalt alluvusele peadirektor või peadirektori asetäitja. Peadirektori vahetus alluvuses

olevate teenistujate puhkusekorraldused kinnitab peadirektor. Peadirektori puhkusekorraldused

kinnitab Sotsiaalministeeriumi kantsler.

Ajakavavälise puhkuse taotlus tuleb RTIPis esitada vähemalt 7 kalendripäeva enne puhkuse

alguskuupäeva. Seesugune tähtaeg on määratud põhjusel, et vastav menetlusring jõuaks piisava

ajavaruga läbitud. Erandjuhtudel ning kokkuleppel vahetu juhiga on võimalik ajakavavälist

puhkust vormistada ka lühema etteteatamisajaga.

Eelnõu punktis 4 sätestatakse põhipuhkusega seonduv regulatsioon.

Kõigil Terviseameti teenistujatel on õigus iga töötatud kalendriaasta eest saada 35

kalendripäeva puhkust. Seaduse kohaselt tuleb põhipuhkus kasutada kalendriaasta jooksul.

Sel aastal, mil teenistuja tööle asub, on tal õigus saada põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga.

Teenistuja võib nõuda puhkust juhul, kui ta on töötanud ametis vähemalt 6 kuud. Kokkuleppel

on sellest reeglist võimalik teha ka erandeid.

35-kalendripäevasest puhkusest tuleb vähemalt üks kord kalendriaastas kasutada järjest

vähemalt 14 kalendripäeva põhipuhkust. Ülejäänud osa põhipuhkusest võib teenistuja kasutada

soovi korral osadena tingimusel, et ta järgib järgmisi reegleid:

1) Põhipuhkust ei tohi katkestada nädalavahetuseks. See tähendab, et teenistujal ei ole

lubatud võtta puhkust näiteks esmaspäevast reedeni, misjärel laupäev ning pühapäev ei

ole puhkuse päevad ja seejärel jätkub puhkus uuesti esmaspäevast ning kestab näiteks

reedeni.

2) Kasutades koos põhipuhkust ja lisaks mõnda teist liiki puhkust (nt lapsepuhkus) või

täiendavaid puhkusepäevi (nt vaba päev sünnipäevanädalal) või täiendavaid puudumise

päevi (nt tervisepäev), ei tohi katkestada puhkust puhkuse või puudumise vahele jäävaks

nädalavahetuseks. See tähendab, et lubatud ei ole sellised variandid nagu võtta puhkust

esmaspäevast reedeni, misjärel laupäev ning pühapäev ei ole puhkuse päevad ja seejärel

võtta esmaspäeval näiteks tervisepäev täiendava puudumisena. Või siis võtta

põhipuhkust neljapäevane päev, seejärel reede tervisepäevana, misjärel laupäev ning

pühapäev ei ole puhkuse päevad ja seejärel võtta põhipuhkust edasi esmaspäevast

kolmapäevani.

Töölepingu seaduse mõte on, et inimene puhkaks maksimaalse osa oma ettenähtud puhkuse

ajast järjest, et oma töövõimet taastada ja end täielikult järgnevaks (töö)aastaks välja puhata.

Seetõttu näeb seadus ette, et teenistujal on õigus puhkust osadena võtta üksnes poolte

kokkuleppel. Täiendavad puhkuse- ja puudumise päevad, mida Terviseamet oma teenistujatele

võimaldab, ei ole tööandja seadusest tulenev kohustus, vaid see on osa ameti

motivatsioonipaketist, millega amet soovib oma inimesi hoida ning neile paremaid tingimusi

võimaldada. Puhkuse osalise planeerimise võimalus, sh võimalus kombineerida põhipuhkust

teiste puhkuse liikide ning täiendavate puhkuse ja puudumisega päevadega, ei saa aga viia

juhtumiteni, mil teenistujad hakkavad nädalavahetusi puhkuse seast välja jättes kunstlikult oma

puhkust veelgi pikendama.

Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul peale selle kalendriaasta lõppemist, mille eest

puhkust arvestati. Näiteks kui teenistujal jääb 2022. aastal kasutamata 5 päeva puhkust, siis

need aeguvad 2023. aasta lõpuks.

Puhkuse kasutamisel arvestab RTIP automaatselt kasutatuks enne vanemad (so eelneva aasta)

puhkusepäevad ning seejärel uuemad (so käesoleva aasta) puhkusepäevad.

Eelnõu punkt 5 käsitleb õppepuhkusega seonduvaid sätteid.

Õppepuhkust on võimalik võtta tingimustel, mis on sätestatud täpsemalt täiskasvanute koolituse

seaduses. Ameti puhkusejuhendis nimetatud seadust ümber ei kirjutata.

Õppepuhkuse taotlemise õiguse aluseks on osalemine tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse

pidaja läbiviidavas täienduskoolituses. Et teha kindlaks teenistuja õigus õppepuhkust kasutada,

kontrollib personalispetsialist teenistuja õppimise andmeid EHISe vahendusel. Kui EHISes

teenistuja õppimise andmeid ei sisaldu, võib personalispetsialist küsida teenistujalt õppeasutuse

teatist õppimise kohta.

Õppepuhkust võetakse reeglina tööpäevadel. Juhime siinkohal tähelepanu täiskasvanute

koolituse seaduse sättele, mis annab tööandjale õiguse keelduda õppepuhkuse andmisest, kui

õppepuhkuse päev või järjestikused päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele.

Sarnaselt põhipuhkuse ajakavavälise puhkuse taotlusega, tuleb ka õppepuhkuse taotlus

vormistada RTIPis üldjuhul 7 kalendripäeva enne puhkusele jäämist, mis võimaldab teenistuja

vahetul juhul korraldada piisava ajavaruga teenistuja tööd. Lühema ajaga puhkusetaotlust

vormistada on võimalik kokkuleppel vahetu juhiga.

Eelnõu punktis 6 on kirjeldatud töölepingu seadusest tulenevate erinevate vanema- ja

hoolduspuhkuste võtmise kord. Töölepingu seadus näeb ette mitmeid erinevaid puhkuseliike

nagu ema-, isa-, vanema- ja lapsendaja puhkus, tasustatud ja tasustamata lapsepuhkus, puudega

lapse vanema lapsepuhkus ning täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks ettenähtud

puhkus. Kõiki nimetatud puhkusi saab teenistuja kasutada töölepingu seaduses ettenähtud

juhtudel ja korras.

Puhkusetaotlus tuleb vormistada RTIPis. Vanema- ja hoolduspuhkuse taotlus tuleb lisaks

RTIPile vormistada ka Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnas.

Taotluste vormistamise regulatsioon on siinkohal tavapärasest erinev: ema-, isa-, vanema- ja

lapsendajapuhkus ning üle 15 kalendripäeva kestev lapsepuhkus tuleb vormistada RTIPis

vähemalt 30 kalendripäeva enne puhkusele jäämist. Ülejäänud puhkused (alla 15 kalendripäeva

kestev tasustatud ja tasustamata lapsepuhkus, puudega lapse vanema lapsepuhkus ja täisealise

sügava puudega isiku hoolduspuhkus) tuleb sarnaselt põhipuhkusega taotleda RTIPis 7

kalendripäeva enne puhkuse algust. Kokkuleppel juhiga on võimalik nimetatud tähtaegu

lühendada.

Eelnõu punkt 7 võimaldab anda teenistujale tema põhjendatud avalduse alusel ning

struktuuriüksuse juhi nõusolekul ka tasustamata puhkust ajaks, mille pooled omavahel kokku

lepivad. Tasustamata puhkuse taotlus tuleb sarnaselt põhipuhkusega vormistada RTIPis 7

kalendripäeva enne puhkusele jäämist, kokkuleppel juhiga ka lühema tähtajaga.

Märgime siinkohal, et tasustamata puhkusel viibimise aeg ei kuulu selle aja hulka, mil teenistuja

kogub puhkusereservi järgmiseks kalendriaastaks. Kui tavapäraselt kogub töötav teenistuja

puhkusereservi 2,91 päeva iga kuu eest (35/12=2,91), mis tähendab, et aastaga teenib teenistuja

välja 35 kalendripäeva puhkust, siis tasustamata puhkusel viibitud aja eest teenistuja

puhkusereservi ei kogu. Tasustamata puhkusel viibitud aja eest koguma pidanud

puhkusereservi võrra jääb seega teenistuja järgmise aasta puhkus lühemaks.

Eelnõu punktis 8 sätestatakse täiendava puhkuse ja puudumise päevad, mida Terviseamet oma

teenistujatele võimaldab.

Kõiki nimetatud täiendava puhkuse ja puudumise päevi on teenistujal võimalik kasutada

kooskõlastatult vahetu juhiga. Seda põhjusel, et vahetu juht saaks korraldada teenistuja

puudumise korral tema asenduse.

Kõigi täiendavate puhkuse ja puudumiste päevade puhul säilitatakse teenistujale tema palk.

Täiendavad puudumise päevad on järgmised:

1) Kolm päeva aastas tervise edendamiseks, nn tervisepäevad. Tervisepäevade mõte on

võimaldada teenistujale vaba aega oma tervise edendamiseks või taastumiseks. Näiteks

juhul, kui teenistuja tunneb õhtul, et haigus on lähenemas, kurk kipitab, pea valutab ja

enesetunne on kehv, siis on tal võimalik võtta järgmisel päeval tervisepäev, et end

turgutada ja nii lähenevat haigust ennetada. Tervisepäeva on võimalik kasutada ka

näiteks selleks, et teha üks mõnus lõõgastav spaapuhkuse päev, mis võimaldab samuti

nii vaimset kui füüsilist tervist edendada.

2) Kolm päeva on võimalik töölt puududa juhul, kui sureb teenistuja pereliige.

Pereliikmete all siinkohal on mõeldud eelkõige alanejaid ja ülanejaid sugulasi (lapsed,

vanemad, vanavanemad) ning abikaasat ja elukaaslast. Samas on võimalik täiendavaid

puudumise päevi kasutada ka muude teenistujale väga lähedaste isikute surma korral.

Täiendavad puhkuse päevad on järgmised:

1) Üks päev nädalas on võimalik puhata oma sünnipäevanädalal.

2) Teenistujal on võimalik võtta vabaks lõpuaktuse päev, kui teenistuja ise lõpetab kutse-

või kõrgkooli või tema laps lõpetab lasteaia või kooli (sh nii põhikooli, gümnaasiumi,

kutsekooli kui ülikooli).

3) Puhata on võimalik ka õppeaasta esimesel päeval neil teenistujatel, kelle laps läheb 1.

kuni 6. klassi.

Täiendavad puhkuse ja puudumise päevad tuleb vormistada RTIPi vahendusel valides

puudumise liigiks vastavalt eelkirjeldatule kas pikendatud põhipuhkuse või puudumise.

Soovitavalt tuleks seda teha 7 kalendripäeva enne puudumise algust. Arusaadavalt on lühem

tähtaeg siinkohal pereliikme surma korral võetavate puudumise päevade korral.

Eelnõu punktis 9 on reguleeritud puhkuse muutmise, katkestamise ja tühistamise kord.

Töölepingu seadus sätestab puhkuse muutmisele, katkestamisele ja tühistamisele väga

konkreetsed reeglid.

Teenistujal on õigus puhkust muuta või tühistada, kui ilmnevad puhkuse kasutamist takistavad

asjaolud. Puhkuse muutmisest või tühistamisest peab teenistuja oma vahetut juhti esimesel

võimalusel teavitama.

Kui teenistuja on juba puhkusel, siis on tal õigus puhkus katkestada või enneaegselt lõpetada

tema isikust tuleneval mõjuval põhjusel. Tavapäraselt on selliseks põhjuseks tervislikud

põhjused (haigestumise korral puhkus katkestatakse või lõpetatakse ning võetakse

töövõimetusleht). Sellisel juhul on teenistujal õigus kasutamata jäänud puhkust kasutada kohe

peale seda, kui katkestamise või lõpetamise põhjustanud asjaolu on ära langenud (nt kohe peale

töövõimetuslehe lõppu uuesti puhkusele jääda). Kokku saab ka leppida kasutamata jäänud

puhkuse kasutamiseks muul ajal.

Tööandjal on õigus teenistuja puhkus katkestada (st puhkus, mida teenistuja on kasutamas) või

edasi lükata (st puhkus, mida teenistuja ei ole veel kasutama hakanud) üksnes juhul, kui

tegemist on ettenägematu olulise töökorralduse hädavajadusega. Näiteks juhtumil, kus

osakonnas on neli töötajat, üks peab minema puhkusele, kuid ülejäänud kolm jäävad ootamatult

raskelt haigeks ning pole kedagi, kes osakonna töö ära teeks. Sellisel juhul on tööandjal õigus

puhkusele mineva või puhkust kasutava teenistuja puhkus edasi lükata või katkestada ning

teenistuja tööle suunata.

Kui teenistuja on juba teinud seoses ära jääva või katkestatava puhkusega kulutusi (nt ostnud

ära reisipaketi, mida ta nüüd kasutada ei saa), siis tööandja kompenseerib kuludokumentide

alusel teenistujale nimetatud kulud.

Sarnaselt eelnevaga on teenistujal kohe pärast puhkuse katkestamist või edasi lükkamist nõudva

asjaolu äralangemisel (nt mõni haigestunud kolleegidest saab terveks ning saab ise olulise töö

ära teha) oma katkestatud või edasi lükatud puhkust kasutada.

Puhkuse muutmise, katkestamise või tühistamise korral on vajalik vormistada RTIPis vastav

taotlus. Oluline on puhkuse muutmisel, katkestamisel või tühistamisel koheselt taotlusse

märkida ka periood, mil teenistuja muudetavat, katkestatavat või tühistatavat puhkust kavatseb

uuesti kasutada. Kasutatav puhkus tuleb märkida samas ulatuses, milles algne puhkus

muutmise, katkestamise või tühistamise tõttu kasutamata jääb. Nimetatud nõude eesmärgiks on

tagada teenistujale ettenähtud vaba aeg (so 35 kalendripäeva aastas) tööst taastumiseks ning

uueks tööperioodiks ettevalmistamiseks.

Kui teenistujal ei ole võimalik RTIPis puhkust muuta, katkestada või tühistada (näiteks on ta

sedavõrd raskelt haige), siis tuleks sellest teavitada või paluda kellelgi teavitada teenistuja

vahetut juhti või personalispetsialisti, kes vormistavad muudatused teenistuja eest.

Erisus on juhendis sätestatud vanemapuhkuse katkestamise kohta. Nimelt tuleb vanemapuhkust

katkestaval teenistujal teavitada oma vahetut juhti ette 30 kalendripäeva nagu seda nõuab

töölepingu seadus. Lisaks tuleb teenistujal vormistada RTIPis vanemapuhkuse katkestamise

taotlus.

Eelnõu punktis 10 on reguleeritud puhkusetasu maksmine ning kasutamata aegumata puhkuse

hüvitamine. Puhkusetasu makstakse teenistujale vastavalt kas puhkuste ajakava alusel või

ajakavavälise puhkuse korral puhkusekorralduse alusel.

Põhipuhkuse tasu makstakse teenistujale töölepingu seaduse alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse määruses „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ sätestatud tingimustel ja

korras. Juhtumil, kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem

sellest palgast, mida teenistuja saaks samal ajal tööl käies, siis makstakse teenistujale

puhkusetasuna kokkulepitud palk.

Õppepuhkuse tasu makstakse teenistujale täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud määral ja

korras. Vanema- ja hoolduspuhkusi makstakse töölepingu seaduses sätestatud määral ja korras.

Riigitöötaja Iseteenindusportaalis on nii puhkuste ajakava kui ajakavaväliste

puhkusekorralduste puhul puhkusetasu maksmine automaatselt seadistatud puhkusetasu

maksmiseks palgapäeval. Nii on see kogu riigisektoril, kes RTIPi kasutamisega on ühinenud.

Kui teenistuja soovib, et puhkusetasu kantaks tema kontole üle enne puhkuse algust, peab ta ise

puhkusetaotlusel tegema vastava märke väljale „Puhkusetasu maksmise eelistus“. Puhkusetasu

maksmise eelistust saab RTIPis muuta hiljemalt 6 päeva enne puhkuse algust.

Kui teenistuja teenistussuhe ametis lõpeb ning teenistuja on selleks ajaks puhkust kasutanud

vähem, kui ta on välja teeninud, hüvitatakse kasutamata jäänud puhkus rahas. Kui teenistuja on

kasutanud puhkust rohkem, kui ta on välja teeninud, peetakse enammakstud puhkusetasu

lõpparvest kinni. Kui teenistuja teenistussuhe lõpeb koondamise tõttu, siis kasutatud, kuid välja

teenimata puhkusepäevade eest tasu kinni ei peeta.

1

Lisa

KINNITATUD

Terviseameti peadirektori käskkirjaga

„Terviseameti puhkusejuhendi kinnitamine“

TERVISEAMETI PUHKUSEJUHEND

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Terviseameti (edaspidi amet) puhkusejuhendiga (edaspidi puhkusejuhend) kehtestatakse

ameti ametnike ja töötajate (edaspidi teenistuja) puhkuse andmise ja vormistamise ühtne

korraldus.

1.2. Teenistujate puhkuste vormistamine toimub Riigitöötaja Iseteenindusportaalis

www.riigitootaja.ee (edaspidi RTIP) puhkusejuhendis ettenähtud korras.

2. PUHKUSTE AJAKAVA

2.1. Teenistuja põhipuhkus vormistatakse RTIPis struktuuriüksuse kalendriaasta puhkuste

ajakavas. Ajakavasse kantakse vähemalt 28 kalendripäeva puhkust.

2.2. Põhipuhkuse aja määrab amet, arvestades teenistujate soove, mis on mõistlikult

ühildatavad ameti huvidega.

2.3. Erinevalt käesoleva juhendi punktis 2.2. sätestatust on teenistujal õigus nõuda

põhipuhkust talle sobival ajal järgmistel juhtudel:

2.3.1. naisel vahetult enne ja pärast emapuhkust või vahetult pärast vanemapuhkust;

2.3.2. mehel vahetult pärast vanemapuhkust või naise emapuhkuse ajal;

2.3.3. vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;

2.3.4. lapse koolivaheajal vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last.

2.4. Ajakava koostatakse ja tehakse teenistujale teatavaks hiljemalt iga kalendriaasta 31.

märtsiks.

2.5. Puhkuste ajakava kinnitab peadirektor.

3. AJAKAVAVÄLISE PUHKUSEKORRALDUSE MENETLUSPROTSESS

3.1. Ajakavavälise puhkusetaotluse koostamisel märgib teenistuja puhkuse liigi ja perioodi,

lisab asendaja, kooskõlastaja ja kinnitaja.

3.2. Personalispetsialist kontrollib taotluse vastavust seadusele ja puhkusejuhendile ning

kooskõlastab või lükkab taotluse põhjendusega tagasi.

3.4. Ajakavavälised puhkusekorraldused kinnitab teenistuja struktuuriüksuse juht.

Struktuuriüksuste juhtide puhkusekorraldused kinnitab vastavalt alluvusele peadirektor

või peadirektori asetäitja. Peadirektori ja peadirektori asetäitja vahetus alluvuses olevate

teenistujate puhkusekorraldused kinnitab vastavalt peadirektor ja peadirektori asetäitja.

Peadirektori puhkusekorraldused kinnitab kantsler.

3.5. Ajakavaväline puhkus tuleb RTIPis vormistada üldjuhul vähemalt 7 kalendripäeva enne

puhkusele jäämist. Kokkuleppel vahetu juhiga on võimalik ajakavavälist puhkust

vormistada lühema etteteatamisajaga.

4. PÕHIPUHKUS

2

4.1. Iga töötatud kalendriaasta eest on teenistujal õigus saada 35 kalendripäeva põhipuhkust,

mis tuleb kasutada kalendriaasta jooksul.

4.2. Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga.

4.3. Teenistujal on õigus nõuda puhkust, kui ta on töötanud ametis vähemalt 6 kuud.

4.4. Teenistuja peab üks kord kalendriaastas kasutama järjest vähemalt 14 kalendripäeva

põhipuhkust.

4.5. Ülejäänud põhipuhkuse võib teenistuja kasutada osadena. Põhipuhkust ei katkestata

nädalavahetuseks.

4.6. Põhipuhkuse kasutamisel koos teiste puhkuseliikide või täiendavate puhkuse ja

puudumise päevadega, ei katkestata puhkust puhkuse või puudumise vahele jäävaks

nädalavahetuseks.

4.7. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille

eest puhkust arvestatakse. Puhkuste aegumine peatub ajaks, kui teenistuja kasutab

emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust või vanemapuhkust, samuti kui ta on

ajateenistuses või asendusteenistuses.

5. ÕPPEPUHKUS

5.1. Teenistujal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud

tingimustel ja korras.

5.2 Tegemaks kindlaks teenistuja õigust õppepuhkust saada, on ametil õigus kontrollida

Eesti Hariduse Infosüsteemist teenistuja tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja

läbiviidavas täienduskoolituses osalemise fakti või nõuda teenistujalt õppeasutuse teatist

õppimise kohta.

5.3. Õppepuhkust antakse ka välisriigi samaväärses õppeasutuses tasemeõppes või

täienduskoolitusel osalemiseks.

5.4. Õppepuhkus tuleb RTIPis vormistada üldjuhul vähemalt 7 kalendripäeva enne puhkusele

jäämist. Kokkuleppel vahetu juhiga on võimalik õppepuhkust vormistada ka lühema

etteteatamisajaga.

6. VANEMA- JA HOOLDUSPUHKUSED

6.1. Teenistujal on õigus saada emapuhkust, isapuhkust, vanemapuhkust, lapsendaja puhkust,

tasustatud lapsepuhkust, tasustamata lapsepuhkust, puudega lapse vanema lapsepuhkust

(edaspidi koos käsitletud kui vanemapuhkus) ja puhkust täisealise sügava puudega isiku

hooldamiseks (edaspidi hoolduspuhkus) töölepingu seaduses ette nähtud juhtudel ja

korras.

6.2. Vanema- ja hoolduspuhkuse taotlus tuleb vormistada Sotsiaalkindlustusameti

iseteeninduskeskkonnas ning RTIPis.

6.3. Emapuhkus, isapuhkus, vanemapuhkus, lapsendajapuhkus ning rohkem kui 15

kalendripäeva kestev lapsepuhkus tuleb vormistada vähemalt 30 kalendripäeva enne

puhkusele jäämist. Teised puhkused tuleb vormistada vähemalt 7 kalendripäeva enne

puhkusele jäämist. Kokkuleppel vahetu juhiga on võimalik vanema- ja hoolduspuhkust

vormistada ka lühema etteteatamisajaga.

7. TASUSTAMATA PUHKUS

3

7.1. Teenistujale võib anda tema põhjendatud avalduse alusel ja struktuuriüksuse juhi

nõusolekul tasustamata puhkust kokku lepitud ajaks.

7.2. Tasustamata puhkus tuleb RTIPis vormistada üldjuhul vähemalt 7 kalendripäeva enne

puhkusele jäämist. Kokkuleppel vahetu juhiga on võimalik tasustamata puhkust

vormistada ka lühema etteteatamisajaga.

8. TÄIENDAVAD PUHKUSE JA PUUDUMISE PÄEVAD

8.1. Teenistujal on võimalus vahetu juhiga kooskõlastatult olla töölt eemal:

8.1.1. tervise edendamiseks kolm päeva kalendriaastas (tervisepäevad);

8.1.2. oma sünnipäeva nädalal üks päev;

8.1.3. pereliikme surma korral kolm päeva;

8.1.4. teenistuja kutse- ja kõrgkooli lõpetamise ning teenistuja lapse lasteaia ning kooli

lõpetamise korral üks päev lõpuaktusel osalemiseks;

8.1.5. õppeaasta esimesel päeval, kui teenistuja laps läheb 1.-6. klassi.

8.2. Täiendavate puhkuse ja puudumiste päevadel säilitatakse teenistujale palk.

8.3. Täiendavad puhkuse ja puudumise päevad tuleb RTIPis vormistada üldjuhul vähemalt 7

kalendripäeva enne puudumist alljärgnevalt:

8.3.1. sünnipäevanädalal, kooli lõpetamise korral ja õppeaasta esimesel päeval puudumine

pikendatud põhipuhkusena;

8.3.2. tervisepäevad ja pereliikme surma korral võimaldatavad päevad puudumisena.

9. PUHKUSE MUUTMINE, KATKESTAMINE JA TÜHISTAMINE

9.1. Teenistujal on õigus puhkuse kasutamist takistava asjaolu ilmnemisel puhkuse aega

muuta või puhkust tühistada. Puhkuse muutmisest ja tühistamisest tuleb vahetut juhti

teavitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 7 kalendripäeva enne puhkusele

jäämist.

9.2. Teenistujal on õigus põhipuhkus katkestada või enneaegselt lõpetada teenistuja isikust

tuleneval mõjuval põhjusel. Teenistujal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa

vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel

muul ajal. Teenistuja on kohustatud esimesel võimalusel teavitama vahetut juhti puhkuse

kasutamist takistavast asjaolust ja soovist puhkus katkestada.

9.3. Juhil on õigus teenistuja põhipuhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise

töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Amet hüvitab

teenistujale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud. Kasutamata

jäänud puhkuseosa antakse teenistujale vahetult pärast puhkuse kasutamist katkestava

või edasilükkava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Juht teavitab

teenistujat puhkuse katkestamist põhjustavast asjaolust esimesel võimalusel.

9.4. Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude korral vormistab teenistuja esimesel võimalusel

RTIPis puhkuse muutmise, katkestamise või tühistamise taotluse. Taotluse vormistamise

käigus märgib teenistuja ühtlasi muudetud, katkestatud või tühistatud puhkuse ulatuses

perioodi, millal soovib kasutada kasutamata jäänud puhkuseosa. Kui teenistujal puudub

võimalus ise RTIP-is muudatusi vormistada, teavitab ta sellest vahetut juhti või

personalispetsialisti, kes vormistab vastavad muudatused

9.5. Vanemapuhkuse katkestamisest tuleb vahetut juhti teavitada vähemalt 30 kalendripäeva

ette ja vormistada RTIPis vanemapuhkuse katkestamise taotlus.

10. PUHKUSETASU MAKSMINE JA KASUTAMATA AEGUMATA PUHKUSE

4

HÜVITAMINE

10.1. Puhkusetasu makstakse puhkuste ajakava või puhkusekorralduse alusel.

10.2. Kui puhkuse eest keskmise palga alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem palgast, mida

teenistuja saaks samal ajavahemikul teenistusülesandeid täites, makstakse teenistujale

puhkusetasuna kokkulepitud palk.

10.3. Õppepuhkusetasu makstakse täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras.

Vanema- ja hoolduspuhkuse tasu makstakse töölepingu seaduses sätestatud korras.

10.4. Puhkusetasu kantakse üle teenistuja pangakontole puhkuseperioodile järgneval

palgapäeval. Kui teenistuja soovib puhkustasu saada enne puhkuse algust, teeb ta selle

kohta RTIPis vastava märke väljale „Puhkusetasu maksmise eelistus“.

10.5. Teenistussuhte lõppemisel makstakse teenistujale kasutamata jäänud aegumata

põhipuhkuse eest rahalist hüvitist

10.6. Teenistussuhte lõppemisel enne selle kalendriaasta lõppu, mille eest teenistuja on juba

puhkust kasutanud, peetakse teenistuja lõpparvest kinni enammakstud puhkusetasu.

Koondamise korral puhkusetasu kasutatud, kuid välja teenimata puhkusepäevade eest

kinni ei peeta.

KÄSKKIRI

30.12.2022 nr 1.1-1/22/98

Tervise- ja tööministri 27.12.2022. a määruse nr 96 „Terviseameti põhimäärus“ § 11 lõike 3 punkti

16 alusel:

1. Kinnitan Terviseameti puhkusejuhendi (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Terviseameti peadirektori 04.06.2020. a käskkirja nr 1.1-1/20/34

„Terviseameti töökorralduse ja sellega seotud kordade kinnitamine“ lisa 1 peatüki 6.

3. Käskkiri jõustub 01.01.2023. a.

Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul

teatavakstegemisest, esitades vaide Terviseametile või kaebuse Tallinna Halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Lao

peadirektor

Lisa: Terviseameti puhkusejuhend