Roheline tn 11 dp vastuvõtmine ja avalik väljapanek

PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS

_____________________________________________________________________________ Tartu mnt 4 Telefon +372 730 2370 Arvelduskonto EE601010102034611007

Alatskivi alevik, Peipsiääre vald e-post [email protected] SEB Pank

TARTUMAA 60201

Registrikood 77000192

Päästeamet

Meie 06.01.2025 nr 6-2/27

Kolkja alevikus Roheline tn 11 detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule

suunamine

Peipsiääre Vallavalitsus annab teada, et Peipsiääre Vallavalitsuse 10.12.2024 korraldusega nr

614 võeti vastu Roheline tn 11 kinnistu nr 2595704, katastritunnus 58701:002:0038, asukoht

Kolkja alevik Peipsiääre vald detailplaneering.

Planeeritava ala pindala on 7963 m2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda

võimalusi Roheline tn 11 maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks 50% ja ärimaaks 50%

ning krundile ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete määramine üksikelamu abihoonete, kämpingute

ja saunamaja rajamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale,

juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Peipsiääre vallavolikogu 23. märtsi 2022 otsusega nr 10 „Peipsiääre valla üldplaneeringu

kehtestamine“ kohaselt asub kinnistu tiheasustusalal ning on määratud segaotstarbega maa-alaks.

Segaotstarbega maa-ala maakasutuse juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga

või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike

ehitiste maa-ala, transpordi maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või sadama maa-ala.

Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Konkreetse arendus- ja ehitustegevuse

kavandamisel tuleb järgida vastava juhtotstarbega maa-ala maakasutus- ja ehitustingimusi.

Kavandatav tegevus on kooskõlas hetkel kehtiva Peipsiääre valla üldplaneeringuga.

Roheline tn 11 detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 23.01.2025 - 05.02.2025 a.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik avaliku väljapaneku jooksul tutvuda Peipsiääre

valla kodulehel https://www.peipsivald.ee/peipsiaare-piirkond ja Peipsiääre Vallavalitsuses Tartu

mnt 4, Alatskivi alevik.

(allkirjastatult digitaalselt)

Raimond Võimre

ehitus- ja hankespetsialist

Lisade loetelu vms:

1. Peipsiääre Vallavalitsuse 10.12.2024 korraldus nr 614;

2. Roheline tn 11 detailplaneering.

PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS

_____________________________________________________________________________ Tartu mnt 4 Telefon +372 730 2370 Arvelduskonto EE601010102034611007

Alatskivi alevik, Peipsiääre vald e-post [email protected] SEB Pank

TARTUMAA 60201

Registrikood 77000192

Päästeamet

Meie 06.01.2025 nr 6-2/27

Kolkja alevikus Roheline tn 11 detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule

suunamine

Peipsiääre Vallavalitsus annab teada, et Peipsiääre Vallavalitsuse 10.12.2024 korraldusega nr

614 võeti vastu Roheline tn 11 kinnistu nr 2595704, katastritunnus 58701:002:0038, asukoht

Kolkja alevik Peipsiääre vald detailplaneering.

Planeeritava ala pindala on 7963 m2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda

võimalusi Roheline tn 11 maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks elamumaaks 50% ja ärimaaks 50%

ning krundile ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete määramine üksikelamu abihoonete, kämpingute

ja saunamaja rajamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale,

juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Peipsiääre vallavolikogu 23. märtsi 2022 otsusega nr 10 „Peipsiääre valla üldplaneeringu

kehtestamine“ kohaselt asub kinnistu tiheasustusalal ning on määratud segaotstarbega maa-alaks.

Segaotstarbega maa-ala maakasutuse juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga

või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike

ehitiste maa-ala, transpordi maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või sadama maa-ala.

Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Konkreetse arendus- ja ehitustegevuse

kavandamisel tuleb järgida vastava juhtotstarbega maa-ala maakasutus- ja ehitustingimusi.

Kavandatav tegevus on kooskõlas hetkel kehtiva Peipsiääre valla üldplaneeringuga.

Roheline tn 11 detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 23.01.2025 - 05.02.2025 a.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik avaliku väljapaneku jooksul tutvuda Peipsiääre

valla kodulehel https://www.peipsivald.ee/peipsiaare-piirkond ja Peipsiääre Vallavalitsuses Tartu

mnt 4, Alatskivi alevik.

(allkirjastatult digitaalselt)

Raimond Võimre

ehitus- ja hankespetsialist

Lisade loetelu vms:

1. Peipsiääre Vallavalitsuse 10.12.2024 korraldus nr 614;

2. Roheline tn 11 detailplaneering.

PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Alatskivi 10. detsember 2024 nr 614

Kolkja alevikus Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule

väljapanekule suunamine

Peipsiääre Vallavalitsus algatas 13.11.2018 korraldusega nr 487 Kolkja alevikus asuva Roheline

tn 11 (kü 58701:002:0038) maaüksuse detailplaneeringu ja jättis algatamata keskkonnamõju

strateegilise hindamise.

Huvitatud isik esitas Peipsiääre vallavalitsusele 15.08.2018 avalduse detailplaneeringu

algatamiseks Kolkja alevikus Roheline tn 11 kinnistul. Hetkel kehtiva Peipsiääre valla

üldplaneeringu kohaselt paikneb Roheline tn 11 kinnistu detailplaneeringu kohustusega alal.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu

antud tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 12

kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas antud tegevusel on oluline

keskkonnamõju. Eelhinnang on koostatud 19.10.2018.

Planeeringu koostaja on Terav Kera OÜ, töö nr DP-05-19.

Planeeringualaks on Roheline tn 11 katastriüksus (katastritunnus 58701:002:0038, pindala on

7963 m², sihtotstarve 100% maatulundusmaa, kinnistu nr 2595704). Peipsiääre vallavolikogu 23.

märtsi 2022 otsusega nr 10 „Peipsiääre valla üldplaneeringu kehtestamine“ kohaselt asub

kinnistu tiheasustusalal ning on määratud segaotstarbega maa-alaks. Segaotstarbega maa-ala

maakasutuse juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga või erinevais

kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-

ala, transpordi maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või sadama maa-ala.

Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Konkreetse arendus- ja ehitustegevuse

kavandamisel tuleb järgida vastava juhtotstarbega maa-ala maakasutus- ja ehitustingimusi.

Kavandatav tegevus on kooskõlas hetkel kehtiva Peipsiääre valla üldplaneeringuga.

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Roheline tn 11 maaüksuse sihtotstarbe

muutmiseks elamumaaks 50% ja ärimaaks 50% ning krundile ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete

määramine üksikelamu abihoonete, kämpingute ja saunamaja rajamiseks. Lisaks antakse

lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja

tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) alusel nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal. Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb Roheline tn 11 maaüksus kõrge

või väga kõrge radooniriskiga alal.

Planeeringualale ulatub elektri õhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad

mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 meetri laiused mõttelised vertikaaltasandid.

Planeeringuala jääb piirivööndi ja piiriveekogu (13305464) alale. Planeeringuala jääb Tartu

2

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused” määratletud väärtusliku kultuurmaastiku R2-Nina-Varnja-Kolkja alale.

Planeeringuala piirneb lääne- ja põhjasuunast Põllu tn L2 maaüksusega, idasuunast Roheline

tänav maaüksusega, lõunasuunast Roheline tn 13 kinnistuga ja edelasuunast Põllu tn 11

maaüksusega. Planeeringualast põhja-, ida ja lõunasuunda jäävad valdavalt eluhoonetega

elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Planeeringualast läänesuunda jäävad

valdavalt hoonestamata suuremad maatulundusmaad. Riigimaantee nr 22242 Alatskivi- Varnja

tee jääb planeeringuala idaküljest ca 140 m kaugusele.

Peipsiääre valla arengukava 2018-2030 on üheks eesmärgiks seadnud, et Peipsiääre vallas oleks

mitmekülgne ettevõtlus. Eesmärgi täitmiseks on arengukava ette näinud meetmetena turismi ja

ettevõtluse arendamise. Käesoleva planeeringuga nähakse ette kinnistule 50% ulatuses

ärifunktsioon ning seeläbi luuakse võimalused arengukavas seatud eesmärkide täitmiseks.

Detailplaneeringuga kavandatud maakasutuse ja ehitusõiguse määramisel on lähtutud Peipsiääre

valla kehtivast üldplaneeringust ja naaberalade situatsioonist. Planeeringus arvestatakse

väljakujunenud ehitusjoonega ning arhitektuuritingimused määratakse kooskõlas kontaktvööndis

asuvate olemasolevate hoonetega, et moodustada terviklikku linnaruumi. Tervikliku linnaruumi

loomise kõrval aitab elamufunktsioonile lisaks ärifunktsiooni planeerimine elavdada piirkonnas

turismi ning tõsta üldiselt piirkonna atraktiivsust. Eeltoodust lähtuvalt võib järeldada, et

planeeringulahendus sobitud piirkonda.

Detailplaneering on kooskõlastatud Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve

bürooga 12.10.2021 ja Elektrilevi OÜ 13.08.2021 nr 9158214792. Samuti on antud

naaberkinnistu omanikele planeeringu osas võimalus arvamusi või ettepanekuid esitada.

Planeeringulahendusele esitati ettepanekud hoonete mahu ja arvu osas, liikluskoormuse ja

parkimise osas ning piirete ja hoonete vahelise kauguse osas.

Vastavalt esitatud märkustele on planeeringu põhijoonist täiendatud ühe hoone suurima lubatud

ehitisealuse pindala osas. Nimetatud nõude lisamine välistab ühe kuni 1000 m² majutushoone

rajamise Roheline tn 11 kinnistule. Samuti vaadati põhjalikult üle hoonete ehitisealune pind ja

kõrgus, mille osas detailplaneeringut täiendati. Seletuskirja on lisatud märkustest tulenevalt

„planeeringu kaalutlused ja põhjendused“ ning „planeeringulahendusega kaasnevad mõjud“

peatükid. Hoonestusalade ja sihtotstarbe kohaselt on planeering kooskõlas kehtiva Peipsiääre

valla üldplaneeringuga.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, planeerimisseaduse § 134 ja §

135, Peipsiääre Vallavolikogu 23.03.2022 otsuse nr 10 Peipsiääre valla üldplaneeringu

kehtestamine ning Peipsiääre Vallavolikogu 31.01.2024 määruse nr 2 „Ülesannete täitmise

delegeerimine“ alusel Peipsiääre Vallavalitsus annab

k o r r a l d u s e:

1. Võtta vastu Kolkja alevikus asuva Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering.

2. Korraldada Kolkja alevikus asuva Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneeringu avalik

väljapanek.

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

4. Detailplaneeringu vastuvõtmine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust, et Peipsiääre Vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või

kehtestamata jätmise korraldus.

3

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Piibe Koemets

vallavanem Kai Pruuli

vallasekretär

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVAD HOONED

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK

OLEMASOLEV DRENAAŽITORU

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTUS

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KRUUSA/KILLUSTIKKATTEGA ALA

OLEMASOLEVA MADALPINGE ELEKTRIÕHULIINI

KAITSEVÖÖND 2 m

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

2 3

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 17.08.2018.a,

töö nr 580-18GEO.

Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Drenaaži asukoht orienteeruv.

2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Kuupäev

okt. 2024

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

DP-05-19

OLEMASOLEV OLUKORD

Kolkja alevikus

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

Ljudmila Remets

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

OLEMASOLEV OLUKORD

Kolkja alevikus

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD

SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVAD HOONED

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KRUUSA/KILLUSTIKKATTEGA ALA

OLEMASOLEVA MADALPINGE ELEKTRIÕHULIINI

KAITSEVÖÖND 2 m

PLANEERITUD HOONESTUSALA

HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDISENE TEE/ PARKIMISALA

PLANEERITUD PIIRDEAED

PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE

VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD SALVKAEV

PLANEERITUD SALV- JA PUURKAEVU

HOOLDUSALA 10 m

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE

KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE TARNETORU

KOOS KUIVHÜDRANDIGA

PLANEERITUD REOVEEKOGUMISMAHUTI

PLANEERITUD PUURKAEV

OLEMASOLEV PIIRDEAED

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA

Saunamaja

Saun

Garaaž

Grill-

hoone

Kämping

K

ä

m

p

i

n

g

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

2

1

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

3 3

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 17.08.2018.a,

töö nr 580-18GEO.

Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Drenaaži asukoht orienteeruv.

2. Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise

leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).

Katastriüksuse kasutamise sihtotstarbe esitamisel on lähtutud Keskkonnaministri 14.08.2018. a.

määrusest nr 30 "Katastriüksuse moodustamise kord".

3. Juhul kui salvkaevu tootlikkus osutub ärikrundi tarbimise jaoks ebapiisavaks on

lubatud krundile rajada puurkaev (tarbimisega alla 10 m³ ööpäevas).

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Kuupäev

okt. 2024

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

DP-05-19

PLANEERINGU PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

Kolkja alevikus

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

Ljudmila Remets

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

Krundi aadress

POS 2

Krundi planeeritud pindala 3627 m²

Krundi planeeritud

kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

Üksikelamu maa EP

600 m²

(ühe hoone kohta max 200 m²)

12 hoonet

Kuni 8,5 m

Hoonete lubatud

korruselisus

Lubatud katusekalle 20-45°

Kuni 2 korrust

Katastriüksuse

kasutamise sihtotstarve

Elamumaa 100%

KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

POS 1

4336 m²

Majutushoone maa ÄM

Turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa PT

350 m²

4 hoonet

Põhihoone (saunamaja) kuni 8,5 m,

kämpingud kuni 6,0 m

20-45°

Põhihoone (saunamaja) 1-2 korrust,

kämpingud 1 korrus

Ärimaa 100%

Kolkja alevikus

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55

reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-05-19

TARTU MAAKOND, PEIPSIÄÄRE VALD

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Peipsiääre Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Ljudmila Remets

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg

Tartu 2021-2024

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3

2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ja lähteülesanne ........................ 3

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4

5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4

5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4

5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5

5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5

7. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 6

7.1. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ................................................. 6

7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .............................................................. 7

7.3. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................ 7

7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele .................................................................................... 8

7.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 9

7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................10

7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................10

7.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...........................................................................11

7.9. Ehitistevahelised kujad ...........................................................................................11

7.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .....................................................................11

7.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi................................................................................11

7.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ............................................................................12

7.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .........................................................................12

7.10.4. Soojavarustus ....................................................................................................13

7.10.5. Sidevarustus ......................................................................................................13

7.11. Keskkonnatingimuste seadmine .............................................................................13

7.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ............................................................14

7.13. Servituutide vajaduse määramine ...........................................................................15

7.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ............................15

7.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................15

7.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks ..............................................16

8. Kooskõlastused/koostöö .............................................................................................17

JOONISED

1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………..18

2. Olemasolev olukord………………………………………………………………………...19

3. Põhijoonis koos tehnovõrkudega....................…………....……………………………..20

4. Illustratiivsed vaated………………………………………………………………………..21

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise algatamise avalduse tegija on Ljudmila Remets.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Peipsiääre Vallavalitsuse 13.11.2018. a

korraldus nr 487 Kolkja alevikus asuva Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneeringu

algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Peipsiääre Vallavalitsus.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti

juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit

Naruskberg (dipl. MD 002126).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ja lähteülesanne

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Roheline tn 11 maaüksuse sihtotstarbe

muutmiseks elamumaaks 50% ja ärimaaks 50% ning krundile ehitusõiguse ja

arhitektuurinõuete määramine üksikelamu abihoonete, kämpingute ja saunamaja

rajamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale,

juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeritava ala pindala on 7963 m2.

Peipsiääre vallavolikogu 23. märtsi 2022 otsusega nr 10 kehtestatud Peipsiääre valla

üldplaneeringu kohaselt asub Roheline tn 11 maaüksus Kolkja aleviku tiheasustusalal

ning on määratud segaotstarbega maa-alaks. Segaotstarbega maa-ala maakasutuse

juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga või erinevais

kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike

ehitiste maa-ala, transpordi maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või sadama

maa-ala. Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu.

Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva Peipsiääre valla üldplaneeringuga.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

 nimi- Roheline tn 11 (katastriüksuse tunnus 58701:002:0038);

 maakasutuse sihtotstarve- maatulundusmaa 100%;

 pindala- 7963 m².

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Peipsiääre Vallavalitsuse 13.11.2018. a korraldus nr 487;

 Peipsiääre valla üldplaneering (Peipsiääre Vallavolikogu 23.03.2022.a. otsus nr 10);

 Planeerimisseadus (PlanS);

 Ehitusseadustik (Ehs);

 KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 17.08.2018.a koostatud geodeetiline alusplaan,

töö nr 580-18GEO.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kolkja alevikus ja hõlmab Roheline

tn 11 maaüksust. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Roheline tn 11 maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Roheline

tn 11 kinnistu idaosas asub võrkaiaga piiratud õuealal olemasolev üksikelamu (ehr kood:

120608019).

5.2 Juurdepääsud ja teed

Roheline tn 11 maaüksusele on olemasolev juurdepääs Roheliselt tänavalt. Roheline tänav

on kahesuunalise liiklusega tänav, mille asfaltkattega sõidutee on planeeringualaga piirnevas

osas 3,0 kuni 3,7 meetri laiune. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad.

Roheline tn 11 maaüksusele on rajamisel olev juurdepääs Põllu tänavalt, mis on

kahesuunalise liiklusega tänav, mille asfaltkattega sõidutee on 2,8 kuni 3,7 meetri laiune.

Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad.

5.3 Haljastus ja maastik

Roheline tn 11 maaüksuse kirde- ja lääneservas asuvad tiigid. Kõrghaljastuse moodustavad

kinnistu põhjapiiril reas kasvavad leht- ja okaspuud, kirdeosas tiigi servas kasvavad

okaspuud ning õueala lõunaosas hajusalt kasvavad leht- ja okaspuud. Kinnistu läänepoolne

osa on hoonestamata heinamaa.

Planeeringuala reljeef langeb idast lääne suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 34.19 (kaguosas) ja 33.36 (lääneosas) meetrit. Kinnistul asuvad tiigid on

ümbritsevast maapinnast madalamad (kõrgused 33.29 ja 31.20 meetrit).

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) alusel nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal.

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb Roheline tn 11 maaüksus kõrge või väga

kõrge radooniriskiga alal.

5.4 Tehnovõrgud

Roheline tn 11 maaüksusel puuduvad ühendused tehnovõrkudega.

Üle Roheline tn 11 kinnistu põhjaosa kulgeb madalpinge elektriõhuliin.

5.5 Kitsendused

Planeeringualale ulatub elektri õhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida

piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 meetri laiused mõttelised vertikaaltasandid.

Planeeringuala jääb piirivööndi ja piiriveekogu (13305464) alale.

Planeeringuala jääb Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratletud väärtusliku kultuurmaastiku R2-

Nina-Varnja-Kolkja alale.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Peipsiääre vald on Tartu maakonna kirdeosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks

on Kallaste linn, Alatskivi alevik, Nina küla ja Alasoo küla. Planeeringuala asub Peipsiääre

valla idaosas, Kolkja alevikus.

Lähim bussipeatus (Kolkja) asub planeeringualast lõunasuunas, ca 690 meetri kaugusel.

Peipsimaa külastuskeskus ja toidukauplus jäävad planeeringualast ca 300-350 meetri

kaugusele. Kolkja supluskoht asub ca 650 meetri kaugusel ning Kolkja sadam asub ca 780

meetri kaugusel. Planeeringualast lõunasuunas, ca 600-840 meetri kaugusel asuvad veel

kaks restorani, toidukauplus ja kalaturg.

Planeeringuala piirneb lääne- ja põhjasuunast Põllu tn L2 maaüksusega, idasuunast

Roheline tänav maaüksusega, lõunasuunast Roheline tn 13 kinnistuga ja edelasuunast Põllu

tn 11 maaüksusega.

Planeeringualast põhja-, ida ja lõunasuunda jäävad valdavalt eluhoonetega elamumaa ja

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Planeeringualast läänesuunda jäävad

valdavalt hoonestamata suuremad maatulundusmaad. Riigimaantee nr 22242 Alatskivi-

Varnja tee jääb planeeringuala idaküljest ca 140 m kaugusele.

Kolkja alevikuga on tegemist tänavkülaga, kus elamute õuealad asuvad suhteliselt tihedalt

tee ääres mõlemal pool tänavat. Tänavküladele iseloomulikult on lähialal paiknevad

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

maaüksused suhteliselt pika ristkülikukujulise kujuga. Kõik õuealad paiknevad teede ääres

või vahetus läheduses. Õuealadel on tavaliselt kolm või rohkem hoonet, mis paiknevad

tihedalt ümber siseõue. Põhihooned paiknevad enamasti fassaadiga tänava suunas.

Lähiümbrusele on iseloomulikud kahekorruselised viilkatusega hooned. Hoonete

välisviimistluses on kasutatud põhiliselt laudist. Samuti on välisfassaadide viimistluses

kasutatud silikaattellist ja krohvi, mida on tavajuhul kasutatud laudisega kombineeritult.

Katusekattematerjalideks on valdavalt eterniit ja plekk. Piiretena esineb puitlipp- ja plankaedu

ning ka metallvõrkpiirdeid koos hekiga.

7. Planeeringu lahendus

7.1. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Planeeringuga kavandatakse Roheline tn 11 maaüksusest moodustada üks elamumaa ja

üks ärimaa krunt. Ärimaa krundile planeeritakse kämpingute ja saunamajaga puhkeala

rajamine.

Planeeritud tegevus sobitub põhimõtteliselt kavandatavasse asupaika, tuginedes

ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile ning strateegilistele planeerimisdokumentidele.

Kehtiva Peipsiääre valla üldplaneeringu kohaselt järgitakse peamist maakasutussuunist ehk

kavandatakse elamumaa ja ärimaa krundid vastava detailplaneeringu täpsusastmes. Tartu

maakonnaplaneeringu kohaselt on ala käsitletud kui tiheasumiala. Kavandatava tegevuse

maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja kehtiva üldplaneeringu

põhimõttelisi arengusuundi, toetades piirkonna ja laiemalt valla arengut. Detailplaneeringu

realiseerimisel seega viiakse ellu üldplaneeringus toodut ja samaaegselt edendades turismi

tegevust.

Üksikelamu maa ja majutushoone maa krundi loomise eelduseks on paiknemine Kolkja

alevikus, kus kõik vajalikud teenused on lihtsasti kättesaadavad. Lisaks asub planeeringuala

looduskaunis kohas ja Peipsi järve läheduses, mistõttu piirkonna arendamine on atraktiivne.

Planeeringuala asukoht Kolkja aleviku servas võimaldab head juurdepääsu alevikus

asuvatele teenustele ja puhkamisvõimalustele. Planeeringu realiseerimine võimaldab

kasutusele võtta kvaliteetse ärimaa potentsiaaliga maaüksuse, millel on kokkuvõttes

positiivne mõju ka majandusele. Detailplaneeringu realiseerimisel luuakse elukohalähedasi

töökohti. Turismi arendamisega suureneb nõudlus mitmete teenuste osas ja seega luuakse

eeldused uute teenuste pakkumiseks. Planeeringu realiseerumisel elavdatakse lähiümbruse

turismi pakkudes mitmekesistatud majutusvõimalusi. Lähipiirkonnas asub küll Kolkja

puhkeküla, mis pakub samuti kämpingute näol majutusvõimalust, kuid see ei kata piirkonnas

kogu nõudlust. Planeeringulahendus mitmekesistab ala aktiivse puhkamise võimalusi ja

arendab turismiteenuseid.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Käesoleval hetkel ei ole piirkonnas piisavalt tuletõrje veevõtukohti. Planeeringuga on ette

nähtud uus tuletõrjeveevõtukoht, mis parandab tuleohutuse olukorda ka lähipiirkonna

hoonetel ja seega muutub lähiala turvalisemaks elukeskkonnaks.

Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna

planeeringualale on juurdepääs nii Roheline tänavalt kui ka Põllu tänavalt, mis viivad 22242

Alatskivi-Varnja teele.

Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Hoonete

planeerimisel on arvestatud nende sobivust ümbruskonda ja haakumist olemasolevate

hoonetega. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Kavandatud tegevusega ei kaasne piirkonna

ebaproportsionaalset tihenemist ega mitteomast krundistruktuuri, kruntimisel on tagatud

maatükkide terviklikkus ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt.

7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kaks krunti:

 üks ärimaa krunt suurusega 4336 m2 ja

 üks elamumaa krunt suurusega 3627 m2.

Kruntide piirid on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Maakasutuse koondtabel

Krundi POS nr

Planeeringu- eelne

maakasutus

Planeeringu- järgne maakasutus

Planeeringu- eelne pindala

Planeeringujärgne pindala

POS 1 100% maatulundusmaa

Ä 100% (ÄM, PT)

7963 m2

4336 m²

POS 2 E100%

(EP) 3627 m²

7.3. Kruntide ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus; 5) maksimaalne lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on

esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Krundile POS 1 võib ehitada 12 hoonet. Krundile POS 2 võib ehitada 4 hoonet (elamu +

3 abihoonet). Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib kruntidele ehitada kolm

kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet.

Ehitise kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

Ehitiste lubatud kasutamise otstarbed krundil POS 1 on:

 12121 puhkeküla või puhkelaagri majutushoone;

 12129 muu lühiajalise majutuse hoone;

 12744 abihoone.

Ehitiste lubatud kasutamise otstarbed krundil POS 2 on:

 11101 üksikelamu;

 12744 abihoone.

7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele

Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse

hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Planeeringuala asub riikliku tähtsusega väärtuslikul kultuurmaastikul R2 Nina-Varnja-

Kolkja. Ehitustegevus miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima kohalikke

hoonestus- ja ehitustavasid ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja

taastamist.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema keskkonda väärtustav.

 Hoonete arhitektuurne lahendus peab kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse

põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. Ehitatavad hooned peavad arvestama

olemasolevate hoonete arhitektuurseid suundumusi ja moodustama oma suuruse,

kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi.

 Ühele krundile ehitatavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga

ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega. Ühele krundile ehitatavate hoonete

juures kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Hoonete

värvilahenduses eelistada vähedomineerivaid toone.

 Säilima peavad traditsiooniliste akende ja uste kuju, asend fassaadil ja seintes.

 Kasutama peab Peipsi piirkonnale omast traditsioonilist ehitusmaterjali.

 Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning

esinduslikud.

 Hoonete fassaadid (arhitektuurselt liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avaliku tee

poole.

Keelatud on:

 freespalkmajad ning plast- ja metallraamidega aknad.

 Imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses (nt kiviimitatsiooniga plekk,

plastiklaudis jms).

 Erksad nn „ultra” – värvitoonid.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete

tingimustega.

Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega

Lubatud katusekalle Vt tabel joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega

Katuse tüüp Viil- ja kaldkatus

Katusekatte materjal Katuseplekk või -kivid

Katusekatte värvid Must, tumehall, tumepruun

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Välisviimistluse materjalidest tuleks kasutada naturaalseid materjale nagu laudisvoodrit, tahutud ristpalki, kivi, klaasi (floatklaasi) ning paigale iseloomulikke värvitoone.

Hoone kulgemise suund Risti või paralleelselt avaliku teega.

±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 70 cm maapinnast.

Kruntide piiridele piirete ehitamine ei ole kohustuslik. Piirete rajamisel krundile tuleb

arvestada järgnevaga:

 Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.

 Piirdeaedade maksimaalne lubatud kõrgus kuni 1,5 m läbipaistvusega vähemalt 25%

(ei kehti haljaspiiretele).

 POS 1 krundil asuva tiigi ümber tuleb paigaldada ohutust tagav piirdeaed.

 Piirded tuleb paigaldada kruntide piirile, v.a. tiigi ümber.

 Lubatud on hekkide rajamine kämpingute eraldamiseks.

 Krunte võib piirata ka ainult hekiga.

7.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses toodud hoonete

püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja,

jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusalade piires on lubatud ka teede, parkla ja

haljasala kavandamine.

Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 3 Planeeringu põhijoonis

koos tehnovõrkudega näidatud hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelikud lubatud

suurimad ehitisealused pinnad. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete kuju ja

paiknemist, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 7.8. Planeeringu joonisel 3 Planeeringu

põhijoonis koos tehnovõrkudega on toodud planeeritavate hoonete soovituslik asukoht

hoonestusalades.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on kruntidele POS 1 ja POS 2 lubatud ehitada

hoonestusaladesse kolm kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt

grillmaja, kasvuhoone jms) arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid.

Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis hoonete püstitamine keelatud, kuid võimaluse

korral on parema ruumikasutamise eesmärgil lubatud naaberkrundi omaniku kirjalikul

nõusolekul kavandada kuni 20 m² hooneid krundipiirile lähemale kui 4 m. Antud tingimus ei

kehti tänavapoolsete krundipiiride suhtes, hoonestusalast krundi esipiiri suunas ei ole lubatud

kuni 20 m² hoonete ehitamine. Hoonete asukoht peab haakuma teiste hoonetega ning nende

visuaalne lahendus ja asukoht peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.

7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

POS 2 krundile säilib juurdepääs Roheline tänavalt. POS 1 krundile planeeritud

kämpingutele on planeeritud juurdepääsutee Põllu tänavalt. Joonisel 3 Planeeringu

põhijoonis koos tehnovõrkudega on näidatud juurdepääsuteede asukohad, täiendavate

juurdepääsude rajamine on keelatud. Juurdepääsuteede täpsem lahendus tuleb anda

edasise projekteerimise käigus.

Parkimine lahendatakse kruntidesiseselt. POS 1 krundil tuleb tagada vähemalt 1

parkimiskoht kämpingu kohta. Joonisel nr 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega

esitatud parkimiskohtade arvu ja paigutust on lubatud täpsustada edasise projekteerimise

käigus. Vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, peab väike-elamute

alale jääval elamu krundil tagama vähemalt 3 parkimiskohta. Parkimiskohad on POS 2

krundil tagatud üksikelamu vahetus läheduses paikneval parkimisplatsil.

Sõidusuunad, juurdepääsud kruntidele ja parkimiskohad on esitatud joonisel nr 3

Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

 Krundid peavad olema heakorrastatud.

 Kruntidel tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on

likvideerida otseselt juurdepääsuteele, parkimisalale, hoonete ja tehnorajatiste

ehitusele ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud.

 Haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 60% krundi pindalast. Krundi

kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast (täiskasvanud

puude võra pindala järgi). Kõrghaljastuse lahendus antakse ehitusprojekti koostamise

käigus.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

 Kruntide haljastamisel tuleb kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust. Kõrghaljastuseks

nimetatakse puittaime, mille rinnadiameeter (puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt) on

vähemalt 0,08 m.

 Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.

 Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse

võrra eemale.

 Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku

paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada

kõrghaljastust.

7.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida nt

juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks tagatud sademevee äravool. Planeeritud

kruntide vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Vertikaalplaneerimine peab arvestama naaberkruntide maapinna kõrgustega,

vertikaalplaneerimisel ei ole soovitav tekitada järske üleminekuid. Kruntide maapinna

kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda.

7.9. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või

muude abinõudega.

Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

7.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Tehnovõrkude

lahendus on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

7.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Krundi POS 1 veevarustus on lahendatud krundi kagunurka planeeritud salvkaevu baasil.

POS 2 krundi veevarustus on lahendatud krundi kagupoolsesse keskossa planeeritud

puurkaevu baasil. Juhul kui salvkaevu tootlikkus osutub ärikrundi tarbimise jaoks

ebapiisavaks on lubatud lahendada veevarustus kahe krundi peale ühiselt POS 2 puurkaevu

baasil (tarbimisega alla 10 m3 ööpäevas).

Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 ja 4 on puurkaevu ja salvkaevu hooldusala 10 m (vett

võetakse alla kümme kuupmeetri ööpäevas). Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50

meetrit hooldusala välispiirist. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud

tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi (alus: Veeseaduse §154 lg 5).

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. II kasutusviisi puhul peab

olema tagatud (kuni 800 m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10 l/s 3 h

arvestusliku tulekahju korral ehk tagada tuleb igal ajal vähemalt 108 m³. Veevooluhulga

määramisel arvestatakse nende tuletõkkesektsioonide eripõlemiskoormusega, mis on

suuremad kui 200 m². Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord §6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja

tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6:

Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega.

Tuletõrje veevarustus on lahendatud krundil POS 1 asuva tiigi baasil, mis ühendatakse

tarnetoruga Põllu tänava äärde planeeritud kuivhüdrandiga.

7.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Kruntide POS 1 ja POS 2 reovesi on ette nähtud juhtida kruntidele planeeritud

reoveekogumismahutitesse.

Planeeritud reoveekogumismahutite täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Lubatud on paigaldada POS 1 krundile vastavalt vajadusele mitu kogumismahutit.

Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Kruntide maapinna

kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse

kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine ja

sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti

koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele.

7.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

POS 1 ja POS 2 kruntide elektrivarustus on tagatud Keskvälja: (Kallaste) alajaama F2 fiidri

baasil. Kinnistute elektrivarustuseks on planeeritud olemasolevale alajaama madalpinge

õhuliinile liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud õhuliini mastidele. Liitumiskilp peab

olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud

maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma

vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

7.10.4. Soojavarustus

Kruntidel on lubatud kasutada lokaalseid soojavarustuse lahendusi. Võimalikud kütteallikad

on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õliküte ja päikesepaneelid (lubatud

ainult hoone seina ja katuse tasapinnal, maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide

kasutamine on keelatud).

Keelatud on kasutada märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu nt raskeõlid

ja kivisüsi.

7.10.5. Sidevarustus

Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu.

7.11. Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu

printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate

tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu

inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal jäätmemaja, prügikonteinerite varjualuse, variseina

või süvakogumismahutite abil, kus eri liiki olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse.

Lahtised jäätmekonteinerid ilma varjestamata ei ole lubatud. Prügikonteinerite arv ning

paiknemine täpsustatakse hoonete projekteerimise faasis. Jäätmete äravedu korraldatakse

vastavalt Peipsiääre valla jäätmehoolduseeskirjale.

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei

ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.

Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate

tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge

või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus

hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise

käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud

radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri

28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi

viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-

s 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ sätestatud nõudeid.

Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri

04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest.“).

7.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisel tihendatakse olemasoleva aleviku hoonestust, uusehitised

muudavad piirkonda ilmekamaks. Kavandatud lahendus toob kaasa turismi kasvu, piirkond

muutub atraktiivsemaks ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Ala arendamine

loob eeldused lähipiirkonna uuteks arenguteks ja piirkonna aktiivsuse hoogustumiseks.

Detailplaneeringu realiseerimisel luuakse elukohalähedasi töökohti. Planeeritava tegevusega

negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringuala asub riikliku tähtsusega väärtuslikul kultuurmaastikul R2

Nina-Varnja-Kolkja. Ehitustegevus miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima kohalikke

hoonestus- ja ehitustavasid ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja

taastamist. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda

uute elanike ja turismivõimaluste lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, mõningase suurenenud müra- ja

vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega,

seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Ala ei kuulu väärtusliku maastiku koosseisu, rohevõrgustikku ega ühegi muu tundlikkust

iseloomustava kriteeriumi alla. Natura 2000 linnu- ega loodusalasid planeeringukavaga alal

ega selle vahetus läheduses ei paikne. Lähipiirkonnas puuduvad ka muud kaitstavad

loodusobjektid. Võttes arvesse piirkonnas olemasolevat ning käesolevat kavandatavat

tegevust, ei ole normatiive (sh riiklikud normatiive nt ehitustegevustele) ületatavat müra,

vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna asjakohane prognoosida ei kava realiseerimis-

ega ka kasutusfaasis. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas

on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.13. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks.

Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

Servituutide seadmise vajadusega alad on esitatud planeeringu joonisel 3 Planeeringu

põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Detailplaneeringualal on vajadus seada servituut:

 üle POS 1 ja POS 2 kruntide põhjaosa kulgevale madalpinge elektriõhuliinile.

7.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

 territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

 jälgitavus (naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve);

 teealade korrashoid;

 võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

 kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

 vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded).

7.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

igakordse omaniku poolt.

7.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Planeering viiakse ellu järgmises järjestuses:

o katastriüksuste moodustamine;

o detailplaneeringukohaste servituutide/IKÕ seadmine ja kandmine

kinnistusraamatusse;

o rajatiste projekteerimine ja vastavate ehituslubade- ja –teatiste väljastamine

rajatistele;

o hoonete projekteerimine ja vastavate ehituslubade ja –teatiste väljastamine

hoonetele;

o rajatiste ja hoonete välja ehitamine ja vastavate kasutuslubade ja –teatiste

väljastamine.

 Planeeritud krundi ehitusõigused realiseeritakse selle valdajate poolt. Krundi

igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel

koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga.

Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul.

 Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste

kinnistute moodustamine.

 Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava

ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

 Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,

standarditele ja heale projekteerimistavale.

 Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või

hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt

Ehitusseadustikule.

 Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud.

 Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

8. Kooskõlastused/koostöö

Planeeringu on kooskõlastanud:

 Elektrilevi OÜ, Enn Truuts 13.08.2021 projekti kooskõlastus nr 9158214792:

digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad).

 Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, nõunik Margo

Lempu 12.10.2021. Digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu

failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad).

PLANEERINGUALA

SITUATSIOONISKEEM

1:2000

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

1 3

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

Kuupäev

okt. 2024

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

DP-05-19

Ljudmila Remets

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Kolkja alevikus

Saatja: Raimond Võimre <[email protected]>

Saadetud: 06.01.2025 11:47

Adressaat: PÄA Lõuna <[email protected]>

Koopia: <[email protected]>

Teema: Roheline tn 11 dp vastuvõtmine ja avalik väljapanek

Manused: 6-227 kaaskiri_Roheline tn 11_dp vastuvõtmine_Päästeamet.asice; Kolkja alevikus

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule

suunamine.asice; ROHELINE 11 DP-05.11.2024.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere Peipsiääre Vallavalitsus annab teada, et Peipsiääre Vallavalitsuse 10.12.2024 korraldusega nr 614 võeti vastu Roheline tn 11 kinnistu nr 2595704, katastritunnus 58701:002:0038, asukoht Kolkja alevik Peipsiääre vald detailplaneering.

Roheline tn 11 detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 23.01.2025 - 05.02.2025 a. Detailplaneeringu materjalidega on võimalik avaliku väljapaneku jooksul tutvuda Peipsiääre valla kodulehel https://www.peipsivald.ee/peipsiaare-piirkond ja Peipsiääre Vallavalitsuses Tartu mnt 4, Alatskivi alevik. Lugupidamisega Raimond Võimre ehitus- ja hankespetsialist Peipsiääre Vallavalitsus +372 5448 0580 Koduleht | Facebook

PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Alatskivi 10. detsember 2024 nr 614

Kolkja alevikus Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikule

väljapanekule suunamine

Peipsiääre Vallavalitsus algatas 13.11.2018 korraldusega nr 487 Kolkja alevikus asuva Roheline

tn 11 (kü 58701:002:0038) maaüksuse detailplaneeringu ja jättis algatamata keskkonnamõju

strateegilise hindamise.

Huvitatud isik esitas Peipsiääre vallavalitsusele 15.08.2018 avalduse detailplaneeringu

algatamiseks Kolkja alevikus Roheline tn 11 kinnistul. Hetkel kehtiva Peipsiääre valla

üldplaneeringu kohaselt paikneb Roheline tn 11 kinnistu detailplaneeringu kohustusega alal.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu

antud tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 12

kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas antud tegevusel on oluline

keskkonnamõju. Eelhinnang on koostatud 19.10.2018.

Planeeringu koostaja on Terav Kera OÜ, töö nr DP-05-19.

Planeeringualaks on Roheline tn 11 katastriüksus (katastritunnus 58701:002:0038, pindala on

7963 m², sihtotstarve 100% maatulundusmaa, kinnistu nr 2595704). Peipsiääre vallavolikogu 23.

märtsi 2022 otsusega nr 10 „Peipsiääre valla üldplaneeringu kehtestamine“ kohaselt asub

kinnistu tiheasustusalal ning on määratud segaotstarbega maa-alaks. Segaotstarbega maa-ala

maakasutuse juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga või erinevais

kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-

ala, transpordi maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või sadama maa-ala.

Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Konkreetse arendus- ja ehitustegevuse

kavandamisel tuleb järgida vastava juhtotstarbega maa-ala maakasutus- ja ehitustingimusi.

Kavandatav tegevus on kooskõlas hetkel kehtiva Peipsiääre valla üldplaneeringuga.

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Roheline tn 11 maaüksuse sihtotstarbe

muutmiseks elamumaaks 50% ja ärimaaks 50% ning krundile ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete

määramine üksikelamu abihoonete, kämpingute ja saunamaja rajamiseks. Lisaks antakse

lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja

tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) alusel nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal. Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb Roheline tn 11 maaüksus kõrge

või väga kõrge radooniriskiga alal.

Planeeringualale ulatub elektri õhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad

mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 meetri laiused mõttelised vertikaaltasandid.

Planeeringuala jääb piirivööndi ja piiriveekogu (13305464) alale. Planeeringuala jääb Tartu

2

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused” määratletud väärtusliku kultuurmaastiku R2-Nina-Varnja-Kolkja alale.

Planeeringuala piirneb lääne- ja põhjasuunast Põllu tn L2 maaüksusega, idasuunast Roheline

tänav maaüksusega, lõunasuunast Roheline tn 13 kinnistuga ja edelasuunast Põllu tn 11

maaüksusega. Planeeringualast põhja-, ida ja lõunasuunda jäävad valdavalt eluhoonetega

elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Planeeringualast läänesuunda jäävad

valdavalt hoonestamata suuremad maatulundusmaad. Riigimaantee nr 22242 Alatskivi- Varnja

tee jääb planeeringuala idaküljest ca 140 m kaugusele.

Peipsiääre valla arengukava 2018-2030 on üheks eesmärgiks seadnud, et Peipsiääre vallas oleks

mitmekülgne ettevõtlus. Eesmärgi täitmiseks on arengukava ette näinud meetmetena turismi ja

ettevõtluse arendamise. Käesoleva planeeringuga nähakse ette kinnistule 50% ulatuses

ärifunktsioon ning seeläbi luuakse võimalused arengukavas seatud eesmärkide täitmiseks.

Detailplaneeringuga kavandatud maakasutuse ja ehitusõiguse määramisel on lähtutud Peipsiääre

valla kehtivast üldplaneeringust ja naaberalade situatsioonist. Planeeringus arvestatakse

väljakujunenud ehitusjoonega ning arhitektuuritingimused määratakse kooskõlas kontaktvööndis

asuvate olemasolevate hoonetega, et moodustada terviklikku linnaruumi. Tervikliku linnaruumi

loomise kõrval aitab elamufunktsioonile lisaks ärifunktsiooni planeerimine elavdada piirkonnas

turismi ning tõsta üldiselt piirkonna atraktiivsust. Eeltoodust lähtuvalt võib järeldada, et

planeeringulahendus sobitud piirkonda.

Detailplaneering on kooskõlastatud Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve

bürooga 12.10.2021 ja Elektrilevi OÜ 13.08.2021 nr 9158214792. Samuti on antud

naaberkinnistu omanikele planeeringu osas võimalus arvamusi või ettepanekuid esitada.

Planeeringulahendusele esitati ettepanekud hoonete mahu ja arvu osas, liikluskoormuse ja

parkimise osas ning piirete ja hoonete vahelise kauguse osas.

Vastavalt esitatud märkustele on planeeringu põhijoonist täiendatud ühe hoone suurima lubatud

ehitisealuse pindala osas. Nimetatud nõude lisamine välistab ühe kuni 1000 m² majutushoone

rajamise Roheline tn 11 kinnistule. Samuti vaadati põhjalikult üle hoonete ehitisealune pind ja

kõrgus, mille osas detailplaneeringut täiendati. Seletuskirja on lisatud märkustest tulenevalt

„planeeringu kaalutlused ja põhjendused“ ning „planeeringulahendusega kaasnevad mõjud“

peatükid. Hoonestusalade ja sihtotstarbe kohaselt on planeering kooskõlas kehtiva Peipsiääre

valla üldplaneeringuga.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, planeerimisseaduse § 134 ja §

135, Peipsiääre Vallavolikogu 23.03.2022 otsuse nr 10 Peipsiääre valla üldplaneeringu

kehtestamine ning Peipsiääre Vallavolikogu 31.01.2024 määruse nr 2 „Ülesannete täitmise

delegeerimine“ alusel Peipsiääre Vallavalitsus annab

k o r r a l d u s e:

1. Võtta vastu Kolkja alevikus asuva Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering.

2. Korraldada Kolkja alevikus asuva Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneeringu avalik

väljapanek.

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

4. Detailplaneeringu vastuvõtmine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust, et Peipsiääre Vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või

kehtestamata jätmise korraldus.

3

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Piibe Koemets

vallavanem Kai Pruuli

vallasekretär

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVAD HOONED

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK

OLEMASOLEV DRENAAŽITORU

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTUS

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KRUUSA/KILLUSTIKKATTEGA ALA

OLEMASOLEVA MADALPINGE ELEKTRIÕHULIINI

KAITSEVÖÖND 2 m

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

2 3

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 17.08.2018.a,

töö nr 580-18GEO.

Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Drenaaži asukoht orienteeruv.

2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Kuupäev

okt. 2024

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

DP-05-19

OLEMASOLEV OLUKORD

Kolkja alevikus

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

Ljudmila Remets

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

OLEMASOLEV OLUKORD

Kolkja alevikus

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD

SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVAD HOONED

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KRUUSA/KILLUSTIKKATTEGA ALA

OLEMASOLEVA MADALPINGE ELEKTRIÕHULIINI

KAITSEVÖÖND 2 m

PLANEERITUD HOONESTUSALA

HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDISENE TEE/ PARKIMISALA

PLANEERITUD PIIRDEAED

PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE

VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD SALVKAEV

PLANEERITUD SALV- JA PUURKAEVU

HOOLDUSALA 10 m

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE

KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE TARNETORU

KOOS KUIVHÜDRANDIGA

PLANEERITUD REOVEEKOGUMISMAHUTI

PLANEERITUD PUURKAEV

OLEMASOLEV PIIRDEAED

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA

Saunamaja

Saun

Garaaž

Grill-

hoone

Kämping

K

ä

m

p

i

n

g

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

2

1

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

3 3

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 17.08.2018.a,

töö nr 580-18GEO.

Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Drenaaži asukoht orienteeruv.

2. Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise

leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).

Katastriüksuse kasutamise sihtotstarbe esitamisel on lähtutud Keskkonnaministri 14.08.2018. a.

määrusest nr 30 "Katastriüksuse moodustamise kord".

3. Juhul kui salvkaevu tootlikkus osutub ärikrundi tarbimise jaoks ebapiisavaks on

lubatud krundile rajada puurkaev (tarbimisega alla 10 m³ ööpäevas).

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Kuupäev

okt. 2024

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

DP-05-19

PLANEERINGU PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

Kolkja alevikus

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

Ljudmila Remets

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

Krundi aadress

POS 2

Krundi planeeritud pindala 3627 m²

Krundi planeeritud

kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

Üksikelamu maa EP

600 m²

(ühe hoone kohta max 200 m²)

12 hoonet

Kuni 8,5 m

Hoonete lubatud

korruselisus

Lubatud katusekalle 20-45°

Kuni 2 korrust

Katastriüksuse

kasutamise sihtotstarve

Elamumaa 100%

KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

POS 1

4336 m²

Majutushoone maa ÄM

Turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa PT

350 m²

4 hoonet

Põhihoone (saunamaja) kuni 8,5 m,

kämpingud kuni 6,0 m

20-45°

Põhihoone (saunamaja) 1-2 korrust,

kämpingud 1 korrus

Ärimaa 100%

Kolkja alevikus

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55

reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-05-19

TARTU MAAKOND, PEIPSIÄÄRE VALD

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE

DETAILPLANEERING

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Peipsiääre Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Ljudmila Remets

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg

Tartu 2021-2024

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3

2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ja lähteülesanne ........................ 3

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4

5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4

5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4

5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5

5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5

7. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 6

7.1. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ................................................. 6

7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .............................................................. 7

7.3. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................ 7

7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele .................................................................................... 8

7.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 9

7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................10

7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................10

7.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...........................................................................11

7.9. Ehitistevahelised kujad ...........................................................................................11

7.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .....................................................................11

7.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi................................................................................11

7.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ............................................................................12

7.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .........................................................................12

7.10.4. Soojavarustus ....................................................................................................13

7.10.5. Sidevarustus ......................................................................................................13

7.11. Keskkonnatingimuste seadmine .............................................................................13

7.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ............................................................14

7.13. Servituutide vajaduse määramine ...........................................................................15

7.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ............................15

7.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................15

7.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks ..............................................16

8. Kooskõlastused/koostöö .............................................................................................17

JOONISED

1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………..18

2. Olemasolev olukord………………………………………………………………………...19

3. Põhijoonis koos tehnovõrkudega....................…………....……………………………..20

4. Illustratiivsed vaated………………………………………………………………………..21

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise algatamise avalduse tegija on Ljudmila Remets.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Peipsiääre Vallavalitsuse 13.11.2018. a

korraldus nr 487 Kolkja alevikus asuva Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneeringu

algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Peipsiääre Vallavalitsus.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti

juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit

Naruskberg (dipl. MD 002126).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ja lähteülesanne

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Roheline tn 11 maaüksuse sihtotstarbe

muutmiseks elamumaaks 50% ja ärimaaks 50% ning krundile ehitusõiguse ja

arhitektuurinõuete määramine üksikelamu abihoonete, kämpingute ja saunamaja

rajamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale,

juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeritava ala pindala on 7963 m2.

Peipsiääre vallavolikogu 23. märtsi 2022 otsusega nr 10 kehtestatud Peipsiääre valla

üldplaneeringu kohaselt asub Roheline tn 11 maaüksus Kolkja aleviku tiheasustusalal

ning on määratud segaotstarbega maa-alaks. Segaotstarbega maa-ala maakasutuse

juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe funktsiooniga või erinevais

kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike

ehitiste maa-ala, transpordi maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või sadama

maa-ala. Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu.

Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva Peipsiääre valla üldplaneeringuga.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

 nimi- Roheline tn 11 (katastriüksuse tunnus 58701:002:0038);

 maakasutuse sihtotstarve- maatulundusmaa 100%;

 pindala- 7963 m².

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Peipsiääre Vallavalitsuse 13.11.2018. a korraldus nr 487;

 Peipsiääre valla üldplaneering (Peipsiääre Vallavolikogu 23.03.2022.a. otsus nr 10);

 Planeerimisseadus (PlanS);

 Ehitusseadustik (Ehs);

 KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 17.08.2018.a koostatud geodeetiline alusplaan,

töö nr 580-18GEO.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kolkja alevikus ja hõlmab Roheline

tn 11 maaüksust. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.

5.1. Planeeringuala maakasutus

Roheline tn 11 maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Roheline

tn 11 kinnistu idaosas asub võrkaiaga piiratud õuealal olemasolev üksikelamu (ehr kood:

120608019).

5.2 Juurdepääsud ja teed

Roheline tn 11 maaüksusele on olemasolev juurdepääs Roheliselt tänavalt. Roheline tänav

on kahesuunalise liiklusega tänav, mille asfaltkattega sõidutee on planeeringualaga piirnevas

osas 3,0 kuni 3,7 meetri laiune. Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad.

Roheline tn 11 maaüksusele on rajamisel olev juurdepääs Põllu tänavalt, mis on

kahesuunalise liiklusega tänav, mille asfaltkattega sõidutee on 2,8 kuni 3,7 meetri laiune.

Mõlemal pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad.

5.3 Haljastus ja maastik

Roheline tn 11 maaüksuse kirde- ja lääneservas asuvad tiigid. Kõrghaljastuse moodustavad

kinnistu põhjapiiril reas kasvavad leht- ja okaspuud, kirdeosas tiigi servas kasvavad

okaspuud ning õueala lõunaosas hajusalt kasvavad leht- ja okaspuud. Kinnistu läänepoolne

osa on hoonestamata heinamaa.

Planeeringuala reljeef langeb idast lääne suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 34.19 (kaguosas) ja 33.36 (lääneosas) meetrit. Kinnistul asuvad tiigid on

ümbritsevast maapinnast madalamad (kõrgused 33.29 ja 31.20 meetrit).

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) alusel nõrgalt kaitstud

põhjaveega alal.

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb Roheline tn 11 maaüksus kõrge või väga

kõrge radooniriskiga alal.

5.4 Tehnovõrgud

Roheline tn 11 maaüksusel puuduvad ühendused tehnovõrkudega.

Üle Roheline tn 11 kinnistu põhjaosa kulgeb madalpinge elektriõhuliin.

5.5 Kitsendused

Planeeringualale ulatub elektri õhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida

piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 meetri laiused mõttelised vertikaaltasandid.

Planeeringuala jääb piirivööndi ja piiriveekogu (13305464) alale.

Planeeringuala jääb Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratletud väärtusliku kultuurmaastiku R2-

Nina-Varnja-Kolkja alale.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.

6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Peipsiääre vald on Tartu maakonna kirdeosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks

on Kallaste linn, Alatskivi alevik, Nina küla ja Alasoo küla. Planeeringuala asub Peipsiääre

valla idaosas, Kolkja alevikus.

Lähim bussipeatus (Kolkja) asub planeeringualast lõunasuunas, ca 690 meetri kaugusel.

Peipsimaa külastuskeskus ja toidukauplus jäävad planeeringualast ca 300-350 meetri

kaugusele. Kolkja supluskoht asub ca 650 meetri kaugusel ning Kolkja sadam asub ca 780

meetri kaugusel. Planeeringualast lõunasuunas, ca 600-840 meetri kaugusel asuvad veel

kaks restorani, toidukauplus ja kalaturg.

Planeeringuala piirneb lääne- ja põhjasuunast Põllu tn L2 maaüksusega, idasuunast

Roheline tänav maaüksusega, lõunasuunast Roheline tn 13 kinnistuga ja edelasuunast Põllu

tn 11 maaüksusega.

Planeeringualast põhja-, ida ja lõunasuunda jäävad valdavalt eluhoonetega elamumaa ja

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Planeeringualast läänesuunda jäävad

valdavalt hoonestamata suuremad maatulundusmaad. Riigimaantee nr 22242 Alatskivi-

Varnja tee jääb planeeringuala idaküljest ca 140 m kaugusele.

Kolkja alevikuga on tegemist tänavkülaga, kus elamute õuealad asuvad suhteliselt tihedalt

tee ääres mõlemal pool tänavat. Tänavküladele iseloomulikult on lähialal paiknevad

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

maaüksused suhteliselt pika ristkülikukujulise kujuga. Kõik õuealad paiknevad teede ääres

või vahetus läheduses. Õuealadel on tavaliselt kolm või rohkem hoonet, mis paiknevad

tihedalt ümber siseõue. Põhihooned paiknevad enamasti fassaadiga tänava suunas.

Lähiümbrusele on iseloomulikud kahekorruselised viilkatusega hooned. Hoonete

välisviimistluses on kasutatud põhiliselt laudist. Samuti on välisfassaadide viimistluses

kasutatud silikaattellist ja krohvi, mida on tavajuhul kasutatud laudisega kombineeritult.

Katusekattematerjalideks on valdavalt eterniit ja plekk. Piiretena esineb puitlipp- ja plankaedu

ning ka metallvõrkpiirdeid koos hekiga.

7. Planeeringu lahendus

7.1. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Planeeringuga kavandatakse Roheline tn 11 maaüksusest moodustada üks elamumaa ja

üks ärimaa krunt. Ärimaa krundile planeeritakse kämpingute ja saunamajaga puhkeala

rajamine.

Planeeritud tegevus sobitub põhimõtteliselt kavandatavasse asupaika, tuginedes

ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile ning strateegilistele planeerimisdokumentidele.

Kehtiva Peipsiääre valla üldplaneeringu kohaselt järgitakse peamist maakasutussuunist ehk

kavandatakse elamumaa ja ärimaa krundid vastava detailplaneeringu täpsusastmes. Tartu

maakonnaplaneeringu kohaselt on ala käsitletud kui tiheasumiala. Kavandatava tegevuse

maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja kehtiva üldplaneeringu

põhimõttelisi arengusuundi, toetades piirkonna ja laiemalt valla arengut. Detailplaneeringu

realiseerimisel seega viiakse ellu üldplaneeringus toodut ja samaaegselt edendades turismi

tegevust.

Üksikelamu maa ja majutushoone maa krundi loomise eelduseks on paiknemine Kolkja

alevikus, kus kõik vajalikud teenused on lihtsasti kättesaadavad. Lisaks asub planeeringuala

looduskaunis kohas ja Peipsi järve läheduses, mistõttu piirkonna arendamine on atraktiivne.

Planeeringuala asukoht Kolkja aleviku servas võimaldab head juurdepääsu alevikus

asuvatele teenustele ja puhkamisvõimalustele. Planeeringu realiseerimine võimaldab

kasutusele võtta kvaliteetse ärimaa potentsiaaliga maaüksuse, millel on kokkuvõttes

positiivne mõju ka majandusele. Detailplaneeringu realiseerimisel luuakse elukohalähedasi

töökohti. Turismi arendamisega suureneb nõudlus mitmete teenuste osas ja seega luuakse

eeldused uute teenuste pakkumiseks. Planeeringu realiseerumisel elavdatakse lähiümbruse

turismi pakkudes mitmekesistatud majutusvõimalusi. Lähipiirkonnas asub küll Kolkja

puhkeküla, mis pakub samuti kämpingute näol majutusvõimalust, kuid see ei kata piirkonnas

kogu nõudlust. Planeeringulahendus mitmekesistab ala aktiivse puhkamise võimalusi ja

arendab turismiteenuseid.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

Käesoleval hetkel ei ole piirkonnas piisavalt tuletõrje veevõtukohti. Planeeringuga on ette

nähtud uus tuletõrjeveevõtukoht, mis parandab tuleohutuse olukorda ka lähipiirkonna

hoonetel ja seega muutub lähiala turvalisemaks elukeskkonnaks.

Liikluskorralduse seisukohast asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna

planeeringualale on juurdepääs nii Roheline tänavalt kui ka Põllu tänavalt, mis viivad 22242

Alatskivi-Varnja teele.

Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga. Hoonete

planeerimisel on arvestatud nende sobivust ümbruskonda ja haakumist olemasolevate

hoonetega. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Kavandatud tegevusega ei kaasne piirkonna

ebaproportsionaalset tihenemist ega mitteomast krundistruktuuri, kruntimisel on tagatud

maatükkide terviklikkus ja otstarbekas kuju ning juurdepääs avalikult teelt.

7.2. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kaks krunti:

 üks ärimaa krunt suurusega 4336 m2 ja

 üks elamumaa krunt suurusega 3627 m2.

Kruntide piirid on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Maakasutuse koondtabel

Krundi POS nr

Planeeringu- eelne

maakasutus

Planeeringu- järgne maakasutus

Planeeringu- eelne pindala

Planeeringujärgne pindala

POS 1 100% maatulundusmaa

Ä 100% (ÄM, PT)

7963 m2

4336 m²

POS 2 E100%

(EP) 3627 m²

7.3. Kruntide ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus; 5) maksimaalne lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on

esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Krundile POS 1 võib ehitada 12 hoonet. Krundile POS 2 võib ehitada 4 hoonet (elamu +

3 abihoonet). Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib kruntidele ehitada kolm

kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet.

Ehitise kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

Ehitiste lubatud kasutamise otstarbed krundil POS 1 on:

 12121 puhkeküla või puhkelaagri majutushoone;

 12129 muu lühiajalise majutuse hoone;

 12744 abihoone.

Ehitiste lubatud kasutamise otstarbed krundil POS 2 on:

 11101 üksikelamu;

 12744 abihoone.

7.4. Arhitektuurinõuded ehitistele

Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse

hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Planeeringuala asub riikliku tähtsusega väärtuslikul kultuurmaastikul R2 Nina-Varnja-

Kolkja. Ehitustegevus miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima kohalikke

hoonestus- ja ehitustavasid ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja

taastamist.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema keskkonda väärtustav.

 Hoonete arhitektuurne lahendus peab kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse

põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi. Ehitatavad hooned peavad arvestama

olemasolevate hoonete arhitektuurseid suundumusi ja moodustama oma suuruse,

kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi.

 Ühele krundile ehitatavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse käekirjaga

ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega. Ühele krundile ehitatavate hoonete

juures kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat värvilahendust. Hoonete

värvilahenduses eelistada vähedomineerivaid toone.

 Säilima peavad traditsiooniliste akende ja uste kuju, asend fassaadil ja seintes.

 Kasutama peab Peipsi piirkonnale omast traditsioonilist ehitusmaterjali.

 Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning

esinduslikud.

 Hoonete fassaadid (arhitektuurselt liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avaliku tee

poole.

Keelatud on:

 freespalkmajad ning plast- ja metallraamidega aknad.

 Imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses (nt kiviimitatsiooniga plekk,

plastiklaudis jms).

 Erksad nn „ultra” – värvitoonid.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete

tingimustega.

Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega

Lubatud katusekalle Vt tabel joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega

Katuse tüüp Viil- ja kaldkatus

Katusekatte materjal Katuseplekk või -kivid

Katusekatte värvid Must, tumehall, tumepruun

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Välisviimistluse materjalidest tuleks kasutada naturaalseid materjale nagu laudisvoodrit, tahutud ristpalki, kivi, klaasi (floatklaasi) ning paigale iseloomulikke värvitoone.

Hoone kulgemise suund Risti või paralleelselt avaliku teega.

±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 70 cm maapinnast.

Kruntide piiridele piirete ehitamine ei ole kohustuslik. Piirete rajamisel krundile tuleb

arvestada järgnevaga:

 Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.

 Piirdeaedade maksimaalne lubatud kõrgus kuni 1,5 m läbipaistvusega vähemalt 25%

(ei kehti haljaspiiretele).

 POS 1 krundil asuva tiigi ümber tuleb paigaldada ohutust tagav piirdeaed.

 Piirded tuleb paigaldada kruntide piirile, v.a. tiigi ümber.

 Lubatud on hekkide rajamine kämpingute eraldamiseks.

 Krunte võib piirata ka ainult hekiga.

7.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses toodud hoonete

püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja,

jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusalade piires on lubatud ka teede, parkla ja

haljasala kavandamine.

Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 3 Planeeringu põhijoonis

koos tehnovõrkudega näidatud hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelikud lubatud

suurimad ehitisealused pinnad. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete kuju ja

paiknemist, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 7.8. Planeeringu joonisel 3 Planeeringu

põhijoonis koos tehnovõrkudega on toodud planeeritavate hoonete soovituslik asukoht

hoonestusalades.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on kruntidele POS 1 ja POS 2 lubatud ehitada

hoonestusaladesse kolm kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt

grillmaja, kasvuhoone jms) arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid ja tuleohutuskujasid.

Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis hoonete püstitamine keelatud, kuid võimaluse

korral on parema ruumikasutamise eesmärgil lubatud naaberkrundi omaniku kirjalikul

nõusolekul kavandada kuni 20 m² hooneid krundipiirile lähemale kui 4 m. Antud tingimus ei

kehti tänavapoolsete krundipiiride suhtes, hoonestusalast krundi esipiiri suunas ei ole lubatud

kuni 20 m² hoonete ehitamine. Hoonete asukoht peab haakuma teiste hoonetega ning nende

visuaalne lahendus ja asukoht peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.

7.6. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

POS 2 krundile säilib juurdepääs Roheline tänavalt. POS 1 krundile planeeritud

kämpingutele on planeeritud juurdepääsutee Põllu tänavalt. Joonisel 3 Planeeringu

põhijoonis koos tehnovõrkudega on näidatud juurdepääsuteede asukohad, täiendavate

juurdepääsude rajamine on keelatud. Juurdepääsuteede täpsem lahendus tuleb anda

edasise projekteerimise käigus.

Parkimine lahendatakse kruntidesiseselt. POS 1 krundil tuleb tagada vähemalt 1

parkimiskoht kämpingu kohta. Joonisel nr 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega

esitatud parkimiskohtade arvu ja paigutust on lubatud täpsustada edasise projekteerimise

käigus. Vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, peab väike-elamute

alale jääval elamu krundil tagama vähemalt 3 parkimiskohta. Parkimiskohad on POS 2

krundil tagatud üksikelamu vahetus läheduses paikneval parkimisplatsil.

Sõidusuunad, juurdepääsud kruntidele ja parkimiskohad on esitatud joonisel nr 3

Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

7.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

 Krundid peavad olema heakorrastatud.

 Kruntidel tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on

likvideerida otseselt juurdepääsuteele, parkimisalale, hoonete ja tehnorajatiste

ehitusele ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud.

 Haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 60% krundi pindalast. Krundi

kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast (täiskasvanud

puude võra pindala järgi). Kõrghaljastuse lahendus antakse ehitusprojekti koostamise

käigus.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

 Kruntide haljastamisel tuleb kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust. Kõrghaljastuseks

nimetatakse puittaime, mille rinnadiameeter (puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt) on

vähemalt 0,08 m.

 Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.

 Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse

võrra eemale.

 Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku

paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada

kõrghaljastust.

7.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida nt

juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et oleks tagatud sademevee äravool. Planeeritud

kruntide vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Vertikaalplaneerimine peab arvestama naaberkruntide maapinna kõrgustega,

vertikaalplaneerimisel ei ole soovitav tekitada järske üleminekuid. Kruntide maapinna

kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda.

7.9. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või

muude abinõudega.

Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

7.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena. Tehnovõrkude

lahendus on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

7.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Krundi POS 1 veevarustus on lahendatud krundi kagunurka planeeritud salvkaevu baasil.

POS 2 krundi veevarustus on lahendatud krundi kagupoolsesse keskossa planeeritud

puurkaevu baasil. Juhul kui salvkaevu tootlikkus osutub ärikrundi tarbimise jaoks

ebapiisavaks on lubatud lahendada veevarustus kahe krundi peale ühiselt POS 2 puurkaevu

baasil (tarbimisega alla 10 m3 ööpäevas).

Vastavalt Veeseaduse § 154 lg 3 ja 4 on puurkaevu ja salvkaevu hooldusala 10 m (vett

võetakse alla kümme kuupmeetri ööpäevas). Veeseaduse § 127 lg 1 alusel heitvee ja

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50

meetrit hooldusala välispiirist. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud

tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi (alus: Veeseaduse §154 lg 5).

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. II kasutusviisi puhul peab

olema tagatud (kuni 800 m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10 l/s 3 h

arvestusliku tulekahju korral ehk tagada tuleb igal ajal vähemalt 108 m³. Veevooluhulga

määramisel arvestatakse nende tuletõkkesektsioonide eripõlemiskoormusega, mis on

suuremad kui 200 m². Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord §6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja

tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6:

Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega.

Tuletõrje veevarustus on lahendatud krundil POS 1 asuva tiigi baasil, mis ühendatakse

tarnetoruga Põllu tänava äärde planeeritud kuivhüdrandiga.

7.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Kruntide POS 1 ja POS 2 reovesi on ette nähtud juhtida kruntidele planeeritud

reoveekogumismahutitesse.

Planeeritud reoveekogumismahutite täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Lubatud on paigaldada POS 1 krundile vastavalt vajadusele mitu kogumismahutit.

Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Kruntide maapinna

kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse

kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine ja

sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti

koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele.

7.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

POS 1 ja POS 2 kruntide elektrivarustus on tagatud Keskvälja: (Kallaste) alajaama F2 fiidri

baasil. Kinnistute elektrivarustuseks on planeeritud olemasolevale alajaama madalpinge

õhuliinile liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud õhuliini mastidele. Liitumiskilp peab

olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud

maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma

vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

7.10.4. Soojavarustus

Kruntidel on lubatud kasutada lokaalseid soojavarustuse lahendusi. Võimalikud kütteallikad

on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õliküte ja päikesepaneelid (lubatud

ainult hoone seina ja katuse tasapinnal, maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide

kasutamine on keelatud).

Keelatud on kasutada märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu nt raskeõlid

ja kivisüsi.

7.10.5. Sidevarustus

Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu.

7.11. Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu

printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate

tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu

inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Jäätmekäitlus lahendada planeeringualal jäätmemaja, prügikonteinerite varjualuse, variseina

või süvakogumismahutite abil, kus eri liiki olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse.

Lahtised jäätmekonteinerid ilma varjestamata ei ole lubatud. Prügikonteinerite arv ning

paiknemine täpsustatakse hoonete projekteerimise faasis. Jäätmete äravedu korraldatakse

vastavalt Peipsiääre valla jäätmehoolduseeskirjale.

Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei

ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.

Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate

tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge

või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus

hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise

käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud

radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri

28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi

viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS-

s 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ sätestatud nõudeid.

Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri

04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.

Kaitse müra eest.“).

7.12. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisel tihendatakse olemasoleva aleviku hoonestust, uusehitised

muudavad piirkonda ilmekamaks. Kavandatud lahendus toob kaasa turismi kasvu, piirkond

muutub atraktiivsemaks ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Ala arendamine

loob eeldused lähipiirkonna uuteks arenguteks ja piirkonna aktiivsuse hoogustumiseks.

Detailplaneeringu realiseerimisel luuakse elukohalähedasi töökohti. Planeeritava tegevusega

negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või

nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset

kultuurilist mõju. Planeeringuala asub riikliku tähtsusega väärtuslikul kultuurmaastikul R2

Nina-Varnja-Kolkja. Ehitustegevus miljööväärtuslikul hoonestusalal peab järgima kohalikke

hoonestus- ja ehitustavasid ning soodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja

taastamist. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud

asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad

arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on piirkonda

uute elanike ja turismivõimaluste lisandumine. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, mõningase suurenenud müra- ja

vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega,

seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Ala ei kuulu väärtusliku maastiku koosseisu, rohevõrgustikku ega ühegi muu tundlikkust

iseloomustava kriteeriumi alla. Natura 2000 linnu- ega loodusalasid planeeringukavaga alal

ega selle vahetus läheduses ei paikne. Lähipiirkonnas puuduvad ka muud kaitstavad

loodusobjektid. Võttes arvesse piirkonnas olemasolevat ning käesolevat kavandatavat

tegevust, ei ole normatiive (sh riiklikud normatiive nt ehitustegevustele) ületatavat müra,

vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ja lõhna asjakohane prognoosida ei kava realiseerimis-

ega ka kasutusfaasis. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist

keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas

on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Tuginedes

eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

7.13. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks.

Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

Servituutide seadmise vajadusega alad on esitatud planeeringu joonisel 3 Planeeringu

põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Detailplaneeringualal on vajadus seada servituut:

 üle POS 1 ja POS 2 kruntide põhjaosa kulgevale madalpinge elektriõhuliinile.

7.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

 territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

 jälgitavus (naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve);

 teealade korrashoid;

 võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

 kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

 vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded).

7.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

16

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

igakordse omaniku poolt.

7.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Planeering viiakse ellu järgmises järjestuses:

o katastriüksuste moodustamine;

o detailplaneeringukohaste servituutide/IKÕ seadmine ja kandmine

kinnistusraamatusse;

o rajatiste projekteerimine ja vastavate ehituslubade- ja –teatiste väljastamine

rajatistele;

o hoonete projekteerimine ja vastavate ehituslubade ja –teatiste väljastamine

hoonetele;

o rajatiste ja hoonete välja ehitamine ja vastavate kasutuslubade ja –teatiste

väljastamine.

 Planeeritud krundi ehitusõigused realiseeritakse selle valdajate poolt. Krundi

igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel

koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga.

Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul.

 Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste

kinnistute moodustamine.

 Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava

ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

 Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,

standarditele ja heale projekteerimistavale.

 Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või

hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt

Ehitusseadustikule.

 Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud.

 Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

KOLKJA ALEVIKUS ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

17

8. Kooskõlastused/koostöö

Planeeringu on kooskõlastanud:

 Elektrilevi OÜ, Enn Truuts 13.08.2021 projekti kooskõlastus nr 9158214792:

digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad).

 Päästeameti Lõuna Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, nõunik Margo

Lempu 12.10.2021. Digitaalallkirjade kinnitusleht Päästeameti poolt detailplaneeringu

failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu lisad).

PLANEERINGUALA

SITUATSIOONISKEEM

1:2000

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

1 3

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: [email protected]

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

Kuupäev

okt. 2024

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

DP-05-19

Ljudmila Remets

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Naruskberg

Kolkja alevikus