Kolkja alevikus Roheline tn 11 detailplaneering kooskõlastamiseks

Saatja: Raimond Võimre <raimond.voimre@peipsivald.ee>

Saadetud: 19.08.2021 12:42 Adressaat: PÄA Lõuna <louna@rescue.ee>

Teema: Kolkja alevikus Roheline tn 11 detailplaneering kooskõlastamiseks Manused: 6-21615 Roheline tn 11 kooskõlastamisele Päästeamet.asice; ROHELINE 11 DP.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte

avada!

Tere, Edastan kooskõlastamiseks Peipsiääre vallas Kolkja alevikus Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneeringu. Lugupidamisega, Raimond Võimre ehitusspetsialist raimond.voimre@peipsivald.ee +372 53015887

19

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD

OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVAD HOONED

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK

OLEMASOLEV DRENAAŽITORU

OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN

OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTUS

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KRUUSA/KILLUSTIKKATTEGA ALA

OLEMASOLEVA MADALPINGE ELEKTRIÕHULIINI

KAITSEVÖÖND 2 m

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

2 4

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: teravkera@gmail.com

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 17.08.2018.a,

töö nr 580-18GEO.

Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Drenaaži asukoht orienteeruv.

2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Kuupäev

juuni 2021

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

DP-05-19

OLEMASOLEV OLUKORD

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

Ljudmila Remets

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Mutso

OLEMASOLEV OLUKORD

TINGMÄRGID

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD

SÕIDUSUUNAD

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU

DETAILPLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVAD HOONED

OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE

OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK

OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE

OLEMASOLEV KRUUSA/KILLUSTIKKATTEGA ALA

OLEMASOLEVA MADALPINGE ELEKTRIÕHULIINI

KAITSEVÖÖND 2 m

PLANEERITUD HOONESTUSALA

HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KRUNDISENE TEE/ PARKIMISALA

PLANEERITUD PIIRDEAED

PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE

VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD SALVKAEV

PLANEERITUD SALV- JA PUURKAEVU

HOOLDUSALA 10 m

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD ISEVOOLNE

KANALISATSIOONITORU

PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL

PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP

PLANEERITUD TULETÕRJEVEE TARNETORU

KOOS VEEVÕTUKAEVUGA

PLANEERITUD REOVEEKOGUMISMAHUTI

PLANEERITUD PUURKAEV

OLEMASOLEV PIIRDEAED

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA

Saun

Saun

Garaaž

Grill-

hoone

Kämping

K

ä

m

p

i

n

g

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

Kämping

2

1

Töö nrMõõtJooniseidJoonis

Projekti juht, maastikuarhitekt

Jane Asper

3 4

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Töö nimetus

Joonise nimetus

TERAV KERA OÜ

Reg. nr. 11319822

e-post: teravkera@gmail.com

www.teravkera.ee

Sarapuu 2, 50705 Tartu

1:500

MÄRKUSED:

1. Geodeetiline alusplaan on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 17.08.2018.a,

töö nr 580-18GEO.

Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Drenaaži asukoht orienteeruv.

2. Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise

leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).

Katastriüksuse kasutamise sihtotstarbe esitamisel on lähtutud Keskkonnaministri 14.08.2018. a.

määrusest nr 30 "Katastriüksuse moodustamise kord".

3. Juhul kui salvkaevu tootlikkus osutub ärikrundi tarbimise jaoks ebapiisavaks on

lubatud krundile rajada puurkaev (tarbimisega alla 10 m³ ööpäevas).

4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.

Kuupäev

juuni 2021

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

DP-05-19

PLANEERINGU PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneering

Ljudmila Remets

Maastikuarhitekt-planeerija

Merit Mutso

PLANEERINGU PÕHIJOONIS

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS

JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED

Krundi aadress

POS 2

Krundi planeeritud pindala 3627 m²

Krundi planeeritud

kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

Üksikelamu maa EP

1000 m²

12 hoonet

Kuni 8,5 m

Hoonete lubatud

korruselisus

Lubatud katusekalle 20-45°

Kuni 2 korrust

Katastriüksuse

kasutamise sihtotstarve

Elamumaa 100%

KOOS TEHNOVÕRKUDEGA

POS 1

4336 m²

Majutushoone maa ÄM

Turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa PT

350 m²

4 hoonet

Kuni 8,5 m

20-45°

Kuni 2 korrust

Ärimaa 100%

TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55

reg. nr. 11319822 e-post: teravkera@gmail.com a/a: EE702200221034629731

Töö nr: DP-05-19

TARTU MAAKOND, PEIPSIÄÄRE VALD, KOLKJA ALEVIK

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

I KÖIDE - PLANEERING Detailplaneeringu koostamise korraldaja Peipsiääre Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik Ljudmila Remets

Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper

Maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso

Tartu 2021

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3

1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3

2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ja lähteülesanne ........................ 3

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4

5. Andmed planeeringu koostamiseks .............................................................................. 4

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................ 4

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs ............................................................................ 5

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 5

5.4. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 6

5.5. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 6

5.6. Kruntide hoonestusala piiritlemine ....................................................................... 7

5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 8

5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 8

5.9. Ehitistevahelised kujad ........................................................................................ 9

5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................. 9

5.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi................................................................................. 9

5.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ............................................................................10

5.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .........................................................................10

5.10.4. Soojavarustus ....................................................................................................10

5.10.5. Sidevarustus ......................................................................................................11

5.11. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................11

5.12. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................11

5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................12

5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nõuded......................................................................................................................12

5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................12

5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks .........................................12

6. Kooskõlastused/koostöö .............................................................................................14

JOONISED 1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................15

2. Olemasolev olukord .....................................................................................................16

3. Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega .............................................................17

4. Illustratiivsed vaated ....................................................................................................18

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

3

SELETUSKIRI

1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise algatamise avalduse tegija on Ljudmila Remets.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Peipsiääre Vallavalitsuse 13.11.2018. a

korraldus nr 487 Kolkja alevikus asuva Roheline tn 11 maaüksuse detailplaneeringu

algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise kohta.

Planeeringu koostamise korraldajaks on Peipsiääre Vallavalitsus.

2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti

juht, maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit

Mutso (dipl. MD 002126).

3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ja lähteülesanne

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi Roheline tn 11 maaüksuse sihtotstarbe

muutmiseks elamumaaks 50% ja ärimaaks 50% ning krundile ehitusõiguse ja

arhitektuurinõuete määramine üksikelamu abihoonete, kämpingute ja sauna rajamiseks.

Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele,

parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeritava ala pindala on 7963 m2.

Kehtiva Peipsiääre valla üldplaneeringu kohaselt asub Roheline tn 11 maaüksus Kolkja

aleviku tiheasustusega alal, kus põhilisteks juhtfunktsioonideks on määratud elamu- ja

ärimaa. Kuna detailplaneeringu lahendus toetab üldisi üldplaneeringu poolt seatud

arengusuundi ja planeerimispõhimõtteid, siis käesoleva detailplaneering on kooskõlas

kehtiva üldplaneeringuga.

Andmed planeeritava maaüksuse kohta:

 nimi- Roheline tn 11 (katastriüksuse tunnus 58701:002:0038);

 maakasutuse sihtotstarve- maatulundusmaa 100%;

 pindala- 7963 m².

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

4

4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Peipsiääre Vallavalitsuse 13.11.2018. a korraldus nr 487 ;

 Peipsiääre valla üldplaneering - Peipsiääre Vallavolikogu 10.02.2009.a. määrus nr

1;

 Planeerimisseadus (PlanS);

 Ehitusseadustik (Ehs).

5. Andmed planeeringu koostamiseks Geodeetiline alusplaan on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 17.08.2018.a, töö nr

580-18GEO. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Drenaaži

asukoht orienteeruv.

5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kolkja alevikus.

Planeeringuala on sobiv kämpingute ehitamiseks, kuna paikneb looduskaunis kohas Peipsi

järve läheduses. Lisaks võimaldab planeeringuala asukoht Kolkja aleviku servas head

juurdepääsu alevikus asuvatele teenustele ja puhkevõimalustele. Peipsimaa külastuskeskus

ja toidukauplus jäävad planeeringualast ca 300-350 m kaugusele. Kolkja supluskoht asub ca

650 m kaugusel ning Kolkja sadam asub ca 780 m kaugusel. Planeeringualast lõunasuunas,

ca 600-840 m kaugusel asuvad veel kaks restorani, toidukauplus ja kalaturg.

Lähim bussipeatus (Kolkja) asub planeeringualast lõunasuunas, ca 690 m kaugusel.

Planeeringuala jääb Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus “Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused” määratletud väärtusliku kultuurmaastiku R2-

Nina-Varnja-Kolkja alale.

Planeeringualast põhja-, ida ja lõunasuunda jäävad valdavalt eluhoonetega elamumaa ja

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Planeeringualast läänesuunda jäävad

valdavalt hoonestamata suuremad maatulundusmaad. Riigimaantee nr 22242 Alatskivi-

Varnja tee jääb planeeringuala idaküljest ca 140 m kaugusele.

Kolkja alevikuga on tegemist tänavkülaga, kus elamute õuealad asuvad suhteliselt tihedalt

tee ääres mõlemal pool tänavat. Tänavküladele iseloomulikult on lähialal paiknevad

maaüksused suhteliselt pika ristkülikukujulise kujuga. Kõik õuealad paiknevad teede ääres

või vahetus läheduses. Õuealadel on tavaliselt kolm või rohkem hoonet, mis paiknevad

tihedalt ümber siseõue. Põhihooned paiknevad enamasti fassaadiga tänava suunas.

Lähiümbrusele on iseloomulikud kahekorruselised viilkatusega hooned. Hoonete

välisviimistluses on kasutatud põhiliselt laudist. Samuti on välisfassaadide viimistluses

kasutatud silikaattellist ja krohvi, mida on tavajuhul kasutatud laudisega kombineeritult.

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

5

Katusekattematerjalideks on valdavalt eterniit ja plekk. Piiretena esineb puitlipp- ja plankaedu

ning ka metallvõrkpiirdeid koos hekiga.

Planeeringuga kavandatakse Roheline tn 11 maaüksusest moodustada üks elamumaa ja

üks ärimaa krunt. Ärimaa krundile planeeritakse kämpingute ja saunaga puhkeala rajamine.

Planeeringu realiseerumisel elavdatakse lähiümbruse turismi pakkudes mitmekesistatud

majutusvõimalusi. Lähipiirkonnas asub küll Kolkja puhkeküla, mis pakub samuti kämpingute

näol majutusvõimalust, kuid see ei kata piirkonnas kogu nõudlust. Planeeringulahendus

järgib üldplaneeringu üldist kontseptsiooni ning mitmekesistab ala aktiivse puhkamise

võimalusi ja arendab turismiteenuseid.

5.2. Olemasoleva olukorra analüüs

Roheline tn 11 kinnistu idaosas asub võrkaiaga piiratud õuealal olemasolev üksikelamu (ehr

kood: 120608019). Õueala põhjaosas ning kinnistu lääneservas asuvad tiigid. Kinnistu

keskosas asub rajamisel olev tee. Kõrghaljastuse moodustavad kinnistu põhjapiiril reas

kasvavad leht- ja okaspuud, tiigi servas kasvavad okaspuud ning õueala lõunaosas hajusalt

kasvavad leht- ja okaspuud. Kinnistu läänepoolne osa on hoonestamata heinamaa.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud kahesuunaliselt Roheliselt tänavalt. Asfaltkattega

sõidutee on 3,3 m laiune ja kahel pool sõiduteed on haljasribad, kõnniteed puuduvad.

Planeeringuala reljeef langeb idast lääne suunas, maapinna absoluutkõrgused jäävad 34.19-

33.29 m vahemikku.

Planeeringuala asub Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb Roheline tn 11 maaüksus alal, kus kohati

võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla

radoonisisaldus kõrge.

Üle Roheline tn 11 kinnistu põhjaosa kulgeb madalpinge elektriõhuliin. Ühendused

tehnovõrkudega kinnistul puuduvad.

Planeeringuala piirneb lääne- ja põhjasuunast katastritunnuseta maa-alaga, idasuunast

Roheline tänav maaüksusega ja lõunasuunast Roheline tn 13 kinnistuga.

Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on

esitatud joonisel 2 Olemasolev olukord.

5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kaks krunti: üks ärimaa krunt suurusega 4336 m2 ja üks

elamumaa krunt suurusega 3627 m2. Kruntide piirid on esitatud joonisel 3 Planeeringu

põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud tabelis 1 (lk 6).

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

6

Tabel 1. Maakasutuse koondtabel

Krundi POS nr

Planeeringu- eelne

maakasutus

Planeeringu- järgne maakasutus

Planeeringu- eelne pindala

Planeeringujärgne pindala

POS 1 100% maatulundusmaa

Ä 100%

7963 m2

4336 m²

POS 2 E100%

(EP 100%) 3627 m²

5.4. Kruntide ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Planeeringu

põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib kruntidele ehitada 3 kuni 20 m²

ehitisealuse pindalaga hoonet.

Ehitise kasutamise otstarvete määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51.

Ehitiste lubatud kasutamise otstarbed krundil POS 1 on:

 12121 puhkeküla või puhkelaagri majutushoone;

 12129 muu lühiajalise majutuse hoone;

 12744 abihoone.

Ehitiste lubatud kasutamise otstarbed krundil POS 2 on:

 11101 üksikelamu;

 12744 abihoone.

5.5. Arhitektuurinõuded ehitistele

Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse

hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.

Planeeringuala asub riikliku tähtsusega väärtuslikul kultuurmaastikul R2 Nina-Varnja-

Kolkja. Ehitustegevus miljööväärtuslikult hoonestusalal peab järgima kohalikke

hoonestus- ja ehitustavasid ning moodustama hoonestusala terviklikkuse säilimist ja

taastamist.

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema keskkonda väärtustav.

 Ehitatavad hooned peavad arvestama olemasolevate hoonete arhitektuurseid

suundumusi ja moodustama oma suuruse, kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi.

 Säilima peavad traditsiooniliste akende ja uste kuju, asend fassaadil ja seintes.

 Kasutama peab Peipsi piirkonnale omast traditsioonilist ehitusmaterjali.

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

7

 Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning

esinduslikud.

 Hoonete fassaadid (arhitektuurselt liigendatud hoone esinduskülg) ehitada avaliku tee

poole.

Keelatud on:

 freespalkmajad ning plast- ja metallraamidega aknad.

 Imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses (nt kiviimitatsiooniga plekk,

plastiklaudis jms).

 Erksad nn „ultra” – värvitoonid.

Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete

tingimustega.

Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded

Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega

Lubatud katusekalle Vt tabel joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega

Katuse tüüp Viil- ja kaldkatus

Katusekatte materjal Katuseplekk või -kivid

Katusekatte värvid Must, tumehall, tumepruun

Põhilised välisviimistlusmaterjalid

Välisviimistluse materjalidest tuleks kasutada naturaalseid materjale nagu laudisvoodrit, tahutud ristpalki, kivi, klaasi (floatklaasi) ning paigale iseloomulikke värvitoone.

Hoone kulgemise suund Risti või paralleelselt avaliku teega.

±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 70 cm maapinnast.

5.6. Kruntide hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusalasid on ehitusõiguses toodud hoonete

püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja,

jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusalade piires on lubatud ka teede, parkla ja

haljasala kavandamine.

Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 3 Planeeringu põhijoonis

koos tehnovõrkudega näidatud hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelikud lubatud

suurimad ehitisealused pinnad. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete kuju ja

paiknemist, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

8

vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 3 Planeeringu

põhijoonis koos tehnovõrkudega on toodud planeeritavate hoonete soovituslik asukoht

hoonestusalades.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud mõlemale krundile ehitada kruntidele

3 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms)

hoonestusaladesse. Nimetatud hoonete püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid.

Hoonete asukoht peab haakuma teiste hoonetega ning nende visuaalne lahendus ja

asukoht peab olema kooskõlastatud omavalitsusega. Ehitiste paigutus krundil peab

olema selline, et võimalikult vähe kahjustaks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja

keskkonda.

5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

POS 2 krundile säilib juurdepääs Rohelise tänavalt. POS 1 krundile planeeritud kämpingutele

on planeeritud juurdepääsutee Põllu tänavalt. Joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos

tehnovõrkudega on näidatud juurdepääsuteede asukohad, täiendavate juurdepääsude

rajamine on keelatud. Juurdepääsuteede täpsem lahendus tuleb anda edasise

projekteerimise käigus.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt. POS 1 krundil tuleb tagada vähemalt 1 parkimiskoht

kämpingu kohta. Joonisel nr 3 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega esitatud

parkimiskohtade arvu ja paigutust on lubatud täpsustada edasise projekteerimise käigus.

Vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele, peab väike-elamute alale jääval

elamu krundil tagama vähemalt 3 parkimiskohta. Parkimiskohad on POS 2 krundil tagatud

üksikelamu vahetus läheduses paikneval parkimisplatsil.

Sõidusuunad, juurdepääsud kruntidele ja parkimiskohad on esitatud joonisel nr 3

Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.

5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:

 Krundid peavad olema heakorrastatud.

 Kruntidel tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Lubatud on

likvideerida otseselt juurdepääsuteele, parkimisalale, hoonete ja tehnorajatiste

ehitusele ette jäävad puud, samuti ohtlikud puud.

 Haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 60% krundi pindalast. Krundi

kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast (täiskasvanud

puude võra pindala järgi).

 Kruntide haljastamisel tuleb kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust. Kõrghaljastuseks

nimetatakse puittaime, mille rinnadiameeter (puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt) on

vähemalt 0,08 m.

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

9

 Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.

 Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse

võrra eemale.

 Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku

paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada

kõrghaljastust.

Kruntide piiridele piirete ehitamine ei ole kohustuslik. Piirete rajamisel krundile tuleb

arvestada järgnevaga:

 Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.

 POS 1 krundil asuva tiigi ümber tuleb paigaldada ohutust tagav piirdeaed.

 Piirded tuleb paigaldada kruntide piirile, v.a. tiigi ümber.

 Lubatud on hekkide rajamine kämpingute eraldamiseks.

 Krunte võib piirata ka ainult hekiga.

Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Vertikaalplaneerimisel

ei tohi tekitada järske üleminekuid, mis jäävad maastikul tehislikud. Kruntidel peab olema

selline vertikaalplaneering, et kruntidelt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei juhitaks

naaberkruntidele.

5.9. Ehitistevahelised kujad

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline

tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb

tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.

5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös

kõigi tehnovõrguvaldajatega. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena.

Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis koos

tehnovõrkudega.

5.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi

Krundi POS 1 veevarustus on lahendatud krundi kagunurka planeeritud salvkaevu baasil.

POS 2 krundi veevarustus on lahendatud krundi kagupoolsesse keskossa planeeritud

puurkaevu baasil. Juhul kui salvkaevu tootlikkus osutub ärikrundi tarbimise jaoks

ebapiisavaks on lubatud lahendada veevarustus 2 krundi peale ühiselt POS 2 puurkaevu

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

10

baasil (tarbimisega alla 10 m3 ööpäevas). Vastavalt Veeseaduse §148 lg 2 põhjaveehaarde

ümber sanitaarkaitseala ei moodustata, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee

tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Vastavalt Veeseaduse

§154 lg 3 on salvkaevu ja puurkaevu hooldusala 10 m. Hooldusalal on põhjavee saastumise

vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi (alus:

Veeseaduse §154 lg 5).

Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. II kasutusviisi puhul peab

olema tagatud (kuni 800 m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10 l/s 3 h

arvestusliku tulekahju korral ehk tagada tuleb igal ajal vähemalt 108 m³. Veevooluhulga

määramisel arvestatakse nende tuletõkkesektsioonide eripõlemiskoormusega, mis on

suuremad kui 200 m². Tuletõrje veevarustus on lahendatud krundil POS 1 asuva tiigi baasil,

mis ühendatakse tarnetoruga Põllu tänava äärde planeeritud tuletõrje veevõtukaevuga.

5.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Kruntide POS 1 ja POS 2 reovesi on ette nähtud juhtida kruntidele planeeritud

reoveekogumismahutitesse.

Planeeritud reoveekogumismahutite täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.

Kruntide vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi maapinna

kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi immutatakse

kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine ja

sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse ehitusprojektiga. Projekti

koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine kõrvalkinnistutele.

5.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

POS 1 ja POS 2 kruntide elektrivarustus on tagatud Keskvälja: (Kallaste) alajaama F2 fiidri

baasil. Kinnistute elektrivarustuseks on planeeritud olemasolevale alajaama madalpinge

õhuliinile liitumiskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud õhuliini mastidele. Liitumiskilp peab

olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud

maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma

vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole.

Krundisisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

5.10.4. Soojavarustus

Kruntidel on lubatud kasutada lokaalseid soojavarustuse lahendusi. Võimalikud kütteallikad

on elektri-, soojuspump-, õli-, tahkeküte ja päikesepaneelid. Päikesepaneelide paigaldamisel

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

11

tuleb jälgida nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi elanikke ega jääks maastikul

häirima või domineerima. Päikesepaneelid tuleb paigaldada hoone katusele, fassaadile vms

kohta, päikesepaneelide paigaldamine eraldiseisvana maapinnale ei ole lubatud.

Keelatud on kasutada märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu nt raskeõlid

ja kivisüsi.

5.10.5. Sidevarustus

Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu.

5.11. Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu

printsiipidest ja järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate

tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu

inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.

Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus

lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda

vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt

kehtivatele eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed on soovitav komposteerida omal krundil

kinnises kompostris. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Peipsiääre valla

jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise

projekteerimise käigus. Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et

see jääks elanikele ja külastajatele märkamatuks.

Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks

keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.

Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate

tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.

Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.

5.12. Servituutide vajaduse määramine

Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks.

Servituutide seadmise vajadusega alad on esitatud planeeringu joonisel 3 Planeeringu

põhijoonis koos tehnovõrkudega.

Detailplaneeringualal on vajadus seada servituut:

 üle POS 1 ja POS 2 kruntide põhjaosa kulgevale madalpinge elektriõhuliinile.

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

12

Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.

Oluliseks on seatud:

 territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:

 jälgitavus (naabrivalve, võimalusel nt ka videovalve);

 teealade korrashoid;

 võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;

 kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;

 vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,

piirded).

5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nõuded

Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate

tehnovõrkude kaitsevööndis ja servituudialal.

Planeeringualale ulatub elektri õhuliini kaitsevöönd, mis on maa-ala ja õhuruum, mida

piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad 2 m laiused mõttelised vertikaaltasandid.

5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt

igakordse omaniku poolt.

5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi

teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

 Planeeritud krundi ehitusõigused realiseeritakse selle valdajate poolt. Krundi

igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel

koos kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga.

Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul.

 Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste

kinnistute moodustamine.

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

13

 Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava

ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

 Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud

vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,

standarditele ja heale projekteerimistavale.

 Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või

hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt

Ehitusseadustikule.

 Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud tehnovõrgud.

 Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult

terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

14

6. Kooskõlastused/koostöö

Planeeringu on kooskõlastanud: Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud:

ROHELINE TN 11 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TERAV KERA OÜ

15

JOONIS 1

1. Situatsiooniskeem

M 1:2 000

PLANEERITAV ALA