Riigieelarvelise toetuse leping (MTÜ Arvamusfestival)

LISA 1

Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks

Taotleja nimi ja registrikood MTÜ Arvamusfestival, reg.kood 80400434

Taotleja juriidiline aadress Keskväljak 15, Paide linn, Järvamaa 72711

Toetuse saaja arvelduskonto number, viitenumber, pank

EE137700771002377691 LHV

Taotletav summa 70000€

Toetuse nimetus Arvamusfestival 2024

Taotleja veebileht (kui on) www.arvamufestival.ee

Allkirjastaja nimi ja ametikoht (telefon ja e-posti aadress)

Kaspar Tammist, Arvamusfestivali eestvedaja

[email protected], 58010018

Projektijuhi nimi ja

kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress)

Kaspar Tammist

[email protected]

58010018

Projekti algus ja lõpp 15.02.2024-31.12.2024

1. Lühiülevaade taotleja senisest tegevusest

MTÜ Arvamusfestival korraldab oma eesmärkide täitmiseks lisaks kõigele kahe päevast arutelukultuuri festivali Paides – Arvamusfestival. See toimub igal aastal augustikuu teisel

nädalavahetusel, 2024 aastal 9.-10. augustil Paide vallimäel ja seda ümbritsevatel tänavatel. 2024 aastal toimub järjekorras kaheteistkümnes Arvamusfestival. Kõik festivalid on

toimunud, sh. covid-19 piirangute keskel, hoolikalt piiranguid järgides ning Terviseametiga tihedas koostöös. Arvamusfestivali tuumaks on aruteludeprogramm, mis saab suures osas kokku avaliku

ideekorje tulemusena, kus võivad osaleda kõik Eestis tegutsevad organisatsioonid ja ühendused, kes järgivad kehtestatud reegleid. Covid-19 järgselt saime aru, et külastajad

hindavad pigem kvaliteetsemat sisu üle suure hulga arutelude, mis tõttu on alates 2022 aastast Arvamusfestivalil olnud ~19-21 aruteluala, millega jätkame ka 2024 aastal. Koolitame ning juhendame aruteludekorraldajaid nii palju, kui jaksame vabatahtlike

meeskonnaga teha ning seeläbi mõjutame hea arutelukultuuri levikut Eestis. See tähendab, et igal aastal toimub Arvamusfestivalil kokku ligi 170 arutelu.

Covid-19 kriisi eelsel ajal külastas Arvamusfestivali 8000-11000 inimest. 2023 aastal oli külastajaid 10000 ning 2024 aastal loodame Paidesse kutsuda vähemalt 12000 inimest. Arvamusfestival saab toimuda ainult tänu vabatahtlike suurele panusele. Viimased aastad

oleme oma tegevustesse kaasanud kokku hinnanguliselt 250 vabatahtlikku aastas, kellest enam kui pooled on gümnaasiumi või põhikooli viimaste klasside õpilased. Peame oluliseks

vabatahtlikkuse edendamist nendes noortes ning soovime anda neile hea kogemuse eluks kaasa. Vähem oluline pole uute sõprade ja kontaktide loomine teiste vabatahtlikega.

2. Projekti eesmärk

Mida soovitakse projekti elluviimisega saavutada? Eesmärk esitatakse taotletava

tulemusena, mitte tegevusena.

Arvamusfestivali eesmärk on kasvatada paremaid kodanikke Eestile.

3. Projekti vajalikkuse põhjendus

Kirjeldage lühidalt probleemi, mis näitab projekti elluviimise vajalikkust. Mida on vaja

muuta ja miks?

LISA 1

Arvamusfestival loob unikaalse keskkonna, mida hindavad nii külastajad kui arutelude

korraldajad, kus on võimalik pinge vabalt avatud õhkkonnas tuua teemad inimeste ette, küsida nende arvamust ning rääkida neist. Sellist keskkonda ega võimalust ei paku Eestis mitte ükski teine institutsioon ega keskkond.

Arutelude korraldamiseks on erinevad eesmärgid – tahetakse jagada infot, katsetada mõnd uut teenust või koguda selle loomiseks sisendit, avada probleeme ja otsida lahendusi.

Toimunud arutelud elavad tihti edasi sõpruskondades, kogukondades ja ka meedias. Olgugi, et eesmärgiks ei ole konkreetsete lahenduste, petitsioonide või tegevusteni jõudmine, siis arutelude korraldajad vahel selleni ka jõuavad.

Vähem oluline ei ole sadade arutelude korraldajate koolitamine ning uute teadmiste andmine, mida nad saavad oma igapäeva töösse ja ellu edasi kanda. Uued aruteluformaadid

ning oskused on vajalikud, et head arutelukultuuri edendada ka väljaspool Arvamusfestivali. Kõik loodud materjalid on avalikud ning kasutamiseks kõigile lubatud.

4. Projekti tegevused (loeteluna) ja väljundid Tegevus- ja ajakava. Investeeringutoetuse puhul näidake ära, kas objekt, millesse

investeeritakse, on toetuse saaja omandis või halduses; soetuse puhul selgitage, kuidas on tagatud soetuse edasine kasutus.

04.-17.03 Arvamusfestivali avalik ideekorje, mille raames kogutakse aruteludeprogrammi

ideid ning arutelude korraldajaid. Programmi pääsenutega alustatakse teekonda, mille raames on võimalik osa võtta koolitustest, saada tehnilist ning sisulist tuge meie meeskonnalt.

30.03 Arvamusfestivali aruteludeprogrammi hindamispäev. Selle päeva raames paneme vastavalt hinnetele paika Arvamusfestivali aruteludeprogrammi. Sisulisel päeval osalevad

lisaks Arvamusfestivali tuumikuliikmetele programmitiimi vabatahtlikud. Tulemuseks on aruteludeprogramm ~170 aruteluga. 18.04 toimub Paides aruteludekorraldajate START päev, mille raames saavad

aruteludeprogrammi pääsenud ideede esitajad inspireeritud, koolitatud ning suuna kätte, kuidas järgmise kahe kuu jooksul oma ideest vormida Arvamusfestivali külastajate

ootustele vastava sisukusega arutelu. 22.04-12.05 vahemikus käivad Paides kõik teemaalade korraldajad, et oma aruteluala füüsilise asukohaga kurssi viia. See loob paremad eeldused selleks, et tellitud tehnika ning

inventaar alale sobib ning selle paigutamisel ei tekki ettenägematuid takistusi. Kohtumisel on võimalik ala ja atmosfääri valdkonnajuhile Kaarelile esitada ka kõik küsimused ning

saada vastuseid. 02.07 avalikustame Arvamusfestivali aruteludeprogrammi. Selleks hetkeks on korraldajad oma info edastanud meeskonnale ning see on kantud sisse veebikavva. Programmi

avalikustamine loob võimaluse alustada meedias enda teemade tutvustamist ning nende avamist juba enne Arvamusfestivali. Külastajad saavad asuda koostama oma kava ning

tutvuma lähemalt arutelude sisu ning eesmärkidega. 03.08 – 08.08 toimub festivaliala ülesehitus Paides, kus sulgeme tänavad ning Vallimäe muule liiklusele, et 9.-10.08 saaksime võõrustada tuhandeid inimesi.

Lisaks Paides toimuvale Arvamusfestivalile korraldame Tartus, Viljandis ning Äksis

[eel]arvamusfestivale, mis toimivad eelsündmustena Paide Arvamusfestivalile. Eelfestivalide eesmärgiks on lokaalsemate teemate arutamine. [eel]arvamusfestivalide juures on meeskonnal peamiselt nõustav roll, välja arvatud Tartus, kus oleme peamised

korraldajad nii sisu kui tehnilise poole pealt.

Eelpool nimetatule lisaks korraldab Arvamusfestival tuumikmeeskonnaga ühiselt Paide Gümnaasiumis (riigigümnaasium) mitmeid programme noortele. Läbi terve õppeaasta toimub arutelukultuuri valikkursus, mida valis 24 noort, ning selle koordineerimise ning

osaliselt õpetamisega. Mai kuus viime läbi noortele juhtimse ABC valikainet, mis toimub terve nädala ning selle raames koolitame välja tiimijuhte Arvamusfestivalile.

LISA 1

5. Projekti elluviimisest (tulemustest) saadav kasu sihtrühmale/kogukonnale

Arvamusfestivali osaleja (e. tavamõistes külastaja) kasu saabub aruteludes osalemise kaudu

peamiselt. Orienteeruvalt 20% külastajatest koostab Arvamusfestivali jaoks enda kava, mis tähendab, et nad tulevad kohale sihipäraselt konkreetseid arutelusid kuulama, neis osalema. Saab eeldada, et nemad on ka kõige paremini ettevalmistunud ning vähem spontaansed

enda sõnavõttudes. Külastajate teiselt kõige olulisem põhjus, miks nad Arvamusfestivalile tulevad on inimestega kohtumine. Paide on paigaks, kus enamasti inimesed aasta jooksul

rohkem ei käi, kuid siiski on see üks nädalavahetus aeg, kus on võimalik kohtuda inimestega, kellega muidu aasta jooksul ei kohtuta. Seega kohtumispaiga nime oleme vääriselt ära teeninud.

Arvamusfestivali arutelude korraldaja kasu saabub läbi enda arutelu korraldamise.

Korraldus etapis on saadav kasu osaletut koolitustel ning infopäevadel, suhtluses teiste arutelude korraldajatega ning Arvamusfestivali meeskonnaga. Suurem kontaktvõrgustik on Eestis oluline. Läbi korraldatava arutelu saabub kasu vastavalt sellele, kas arutelu täitis

enda eesmärkki või mitte. Eesmärgi tätimise eelduseks on hea ning põhjalik ettevalmistus.

Laiem üldsus saab Arvamusfestivalist kasu läbi arutelude järelkuulamise ning meedias loetu või kuuldu kaudu. Inimeste silmaring laieneb, saadakse uusi teadmisi ja samuti kontakte.

6. Eelarve kulukohtade lõikes koos hinna kujunemise alusega

Eeldatavate tulude ja kulude kalkulatsioon. Vajadusel lisage ridu.

Projekti kulud tegevuste kaupa

Maksumus (kulud toetusest vastavalt

kalkulatsioonile) Märkused

Kommunikatsiooni ja

turundustegevused (sh. reklaami ost, trükkimised, visuaalide tellimused jms) 16 000

Sisaldab Arvamusfestivali teavitusega seotud tegevusi, mis jaotatud kolmeks

suuremaks kampaaniaks (veebruar-märts ideekorje,

juulis programm avalik ning augustis tule Arvamusfestivalile).

Arvamusfestivali vabatahtlike

meeskonna hoidmine

15 000 Arvamusfestival saab

toimuda ainult tänu suurele hulgale vabatahtlikele (ca.

275 inimest). Mainitud summa kulub festivali aegsele majutusele ja

toitlustusele (9000 €), vabatahtlike T-särkidele ning

mütsidele (3000 €) ning sündmustele, mis toimuvad enne Arvamusfestivali (3000

€).

Arvamusfestivali programmijuhi töötasu

19 000 Arvamusfestivali programmijuht on eluliselt

oluline persoon selleks, et saaksime oma eesmärke

Eestis paremini täita. Tema ülesanne on programmitiimi haldamine, ideekorje

läbiviimine ning arutelude

LISA 1

korraldajate nõustamine koos

oma vabatahtlike meeskonnaga. Kulu on programmijuhi osakoormuse

töötasu (10 kuud).

Arvamusfestivali festivaliala loomine

20 000 Panustame suure hulga raha Paide linna keskkonna

parendamisse, et see oleks sobilik vähemalt 15 tuhande inimese vastu võtmiseks. Sh

elektri tagamine (3300€), lasteala loomine (2500€),

prügi, wc-d, koristamine ning muu heakord (10 000€), üld ala kulud (valgus, ehitus,

piirded jms) (4200€).

KULUD KOKKU 70 000

Kui rahastate planeeritavat projekti / investeeringut käesoleva taotluse alusel ainult

osaliselt, kirjeldage lühidalt kogu projekti, sh kui suur on kogueelarve, kes on

kaasrahastaja

Arvamusfestivali kogu eelarve 2024 aastal on hinnanguliselt 356 tuhat eurot. Eelarve saab kokku avalike ja eratoetajate abiga. Neist märkimisväärseim on kohaliku omavalitsuse

toetust, Paide linn panustab Arvamusfestivali eelarvesse 50 tuhande euroga. Rohkem suuremaid toetajaid Arvamusfestivalil pole ning eelarve saab kokku suure hulga pisemate toetajate abiga, kellest eraettevõtteid on suurusjärgus 100 tuhat eurot ning avaliku sektori

toetusi ja projekte 136 tuhande euro ulatuses. Lisaks teenib Arvamusfestival oma tulu ning kogub annetusi, mis eelarve kogutulu vaadates on küll väike osa, kuid meie jaoks siiski

oluline. Omatulu planeerime teenida orienteeruvalt 15 tuhat eurot ning annetusi koguda 6 tuhat eurot.

 KINNITAN, ET MAKSUVÕLGA RIIKLIKE MAKSUDE OSAS EI OLE.

 KINNITAN, ET EI OLE ALUSTATUD PANKROTI- EGA LIKVIDEERIMISMENETLUST.

 KINNITAN, ET VAREM SÕLMITUD RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGUD ON NÕUETEKOHASELT TÄIDETUD.

 KINNITAN, ET MAJANDUSAASTA ARUANNE ON ESITATUD.

 KINNITAN, ET TAOTLEJA JUHTORGANI LIIGE EI OLE ISIK, KEDA ON KARISTATUD MAJANDUSALASE, AMETIALASE, VARAVASTASE VÕI AVALIKU USALDUSE VASTASE SÜÜTEO EEST JA TEMA KARISTUSANDMED EI OLE KARISTUSREGISTRIST KARISTUSREGISTRI SEADUSE KOHASELT KUSTUTATUD.

Taotluse koostaja: Kaspar Tammist

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa 2

TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA FINANTSARUANDE VORM

Lepingu nr:

Aruande esitaja:

Tegevuste läbiviimise aeg:

Tegevuste lepingujärgne

maksumus:

Aruande koostamise

kuupäev:

Kokkuvõtlik hinnang eesmärkide saavutamisele. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks,

edaspidiseks.

Ülevaade oodatavate tulemuste ja ühiskondliku mõju saavutamisest

Aruandes kajastada toetuse kasutamise mõju lepingu eritingimuste p 2.1 kuni 2.4 toodud tulemuste ja ühiskondliku mõju saavutamisele. Vajadusel lisada täiendavaid ridu kogu

tegevuse tulemuse ja mõju kirjeldamiseks.

Arendada demokraatlikke väärtusi, sh rohujuuretasandi demokraatiat, kus inimesed

on väärtustatud ja kaasatud, ning inimesekesksust aktiivse kogukondliku ja ühiskondliku osaluse kaudu.

Tõsta kodanikuteadlikkust punktis 2 nimetatu suhtes ning ühiskondlike ja/või kogukondlike probleemide märkamise,

kirjeldamise ja lahendusvariantide väljatöötamiseks.

Tõsta erinevate tasandite koostööoskusi, sh

üksikisik-kogukond, kogukond-kogukond, kogukond-kohalik omavalitsus, kogukond- ühiskond, ühiskond-riigi keskvõim

Arendada koostöö- ja arutelukultuuri

punktis 2.3 nimetatud tasandite vahel

Saavutatud väljundite kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Osalejate arv

Järelkuulamiste arv

Korraldajate arv

Arutelude arv

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande osa

Projekti kulud tegevuste kaupa

(vajadusel lisa ridu)

Kulud toetusest

vastavalt

taotlusele

Tegelikud

kulud Jääk Märkused

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

KOKKU 0,00 0,00 0,00

Finantsaruandele lisatakse ülevaade teistest finantseerimisallikatest.

Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto koondväljavõte või väljavõte raamatupidamisprogrammist

Siseministeeriumil on õigus küsida riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta täiendavaid küsimusi.

Aruande koostamise kuupäev: Aruande koostanud:

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

29.02.2024

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a

käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tulit (edaspidi toetuse andja),

ja MTÜ Arvamusfestival, keda esindab põhikirja alusel Kaspar Tammist (edaspidi toetuse

saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled, lähtudes toetuse saaja 30. jaanuaril 2024. a esitatud taotlusest nr 7-1/26-1, siseministr i

13. veebruari 2024. a käskkirjast nr 1-3/13 „Riigieelarvelise toetuse eraldamine 2024. a arutelukultuuri, demokraatia ja kodanikuhariduse edendamiseks ning noorte järelkasvu

tagamiseks“, arengukava „Sidus Eesti 2030“ eesmärgist „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ ja selle programmi „Kogukondlik Eesti“ eesmärgist „Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad

demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda“ ning poolte ühisest huvist edendada head arutelukultuur i,

demokraatiat ja kodanikuharidust Eestis, leppisid kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus on:

2.1. Arendada demokraatlikke väärtusi, sh rohujuuretasandi demokraatiat, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, ning inimesekesksust aktiivse kogukondliku ja ühiskond liku osaluse kaudu.

2.2. Tõsta kodanikuteadlikkust punktis 2 nimetatu suhtes ning ühiskondlike ja/või kogukondlike probleemide märkamise, kirjeldamise ja lahendusvariant ide

väljatöötamiseks. 2.3. Tõsta erinevate tasandite koostööoskusi, sh üksikisik-kogukond, kogukond-kogukond,

kogukond-kohalik omavalitsus, kogukond-ühiskond, ühiskond-riigi keskvõim.

2.4. Arendada koostöö- ja arutelukultuuri punktis 2.3 nimetatud tasandite vahel. 2.5. Viia ellu lisas 1 nimetatud tegevused ja saavutada nende oodatav mõju.

3. Toetuse suurus, rekvisiidid ja tähtaeg

3.1. Toetuse suurus on 70 000 (seitsekümmend tuhat) eurot.

3.2. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2024. aasta riigieelarve seaduse §-s 1 sätestatud „Siseministeeriumi valitsemisala“ programmi tegevuse „Kogukondliku arengu

toetamine“ (projektikood S10-K-ALGATUS-AF) toetuse (edaspidi toetus). 3.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE137700771002377691 punktis 3.1

määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu

allkirjastanud. 3.4. Punktis 2 nimetatud eesmärgid peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. detsembril 2024. a.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja kohustub esitama hiljemalt 15. jaanuaril 2025. a. lisas 2 „Toetuse kasutamise

tegevus- ja finantsaruande vorm“ kohase toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande.

5. Poolte kontaktisikud

5.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Marten Lauri, kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik, telefon 612 5203, e-post

[email protected]. 5.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

5.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Kaspar Tammist, telefon 5801 0018, e-post [email protected].

6. Lepingu dokumendid

6.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

6.1.1. Lisa 1. Taotlus; 6.1.2. Lisa 2. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm.

6.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: 6.2.1. Eritingimused; 6.2.2. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm;

6.2.3. Taotlus; 6.2.4. Üldtingimused.

6.3. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene.

6.4. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

7. Lepingu kehtivus

7.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. 7.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

8. Erisätted 8.1. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l

(veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “.

Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

9. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Tulit

Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn

tel 612 5008 e-post [email protected]

ak EE891010220034796011, SEB viitenumber 2800045849 saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaspar Tammist

MTÜ Arvamusfestival rg-kood 80400434

Pärnu 52, 72712 Paide telefon 5801 0018

e-post [email protected] ak EE137700771002377691, LHV viitenumber

saaja MTÜ Arvamusfestival

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja

säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt; 3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis

kasutamata jäävat osa ei tagastata; 3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates; 3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta. 3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud

aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta; 3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus: 3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras; 3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis millise id.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. 4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse

saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. 4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber

toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt

10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni

toetuse väljamakse tegemine peatada. 4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse

andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse

saamiseks valeandmeid. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva

eest. 5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuse s.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude

kättesaamisest; 5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult,

ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning

tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab. 7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust

taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu

kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja

nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud. 8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine

9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult. 10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud; 10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste

kohaselt. 11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te

kehtivust.