Riigieelarvelise toetuse leping (MTÜ Arvamusfestival)

MTÜ ARVAMUSFESTIVAL TAOTLUS

Sündmuse nimi Arvamusfestival

Toimumisaeg 11.08–12.08.2023

Taotleja MTÜ Arvamusfestival Registrikood 80400434

Veebilehekülg www.arvamusfestival.ee

Juhatuse liige Kaspar Tammist Kontakttelefon 58010018

E-kiri [email protected]

1. Sündmuse idee põhjendus ning selle ühiskondliku mõju kirjeldus

Arvamusfestivali põhikirjaline eesmärk on edendada head arutelukultuuri, demokraatiat ja kodanikuharidust Eestis. Olulisim ühiskondlik probleem, mida lahendame, on arutelukultuuri polariseerumine ja radikaliseerumine: eriti avalikus arutelus väljenduvad kultuurilised ja väärtuselised konfliktid, mille alged on ühiskonnagruppide sotsiaalmajanduslikes väga erinevates kogemustes/eluoludes ning laiemalt üldise muutuste tempo ja tuleviku osas ebakindluse tunde märgatava kasvuga (nii indiviidide, organisatsioonide, institutsioonide kui ka riikide tasandil).

Arvamusfestivali strateegia “Arvamusfestival 2.0” näeb ette järgmise kolme aasta jooksul selget nügimist arutelude kvaliteedi tõstmiseks ning mitmekesistamiseks. Strateegias on olulisim osa arutelude kvaliteedi tõstmine, mis toetub kolmele sambale - õppimine ehk teemad, kus eksperdid selgitavad olulist, on osa mis on kõige tuttavam Arvamusfestivali külastajale. Selle osa nügimiseks töötame tänavuseks aastaks koostöös nelja strateegilise partneriga välja uuendatud aruteluformaate, mida hakkame arutelude korraldajatele pakkuma, neid koolitama ning juhendama. Teine sammas on koosloome ehk küsimused, millele otsida ühiselt vasutseid või lahendusideid. Soovime olla heaks kaasavaks platvormiks ning paigaks, kus erinevad organisatsioonid üle Eesti viivad läbi oma kaasamissündmusi. Kolmas sammas on konfliktide lahendamine, lõhede ületamine ühiskonnas ehk teemad, kus otsime vastanduvate seisukohtade puhul teed rahuliku dialoogini. Kõik need kolm sammast toetavad kvaliteetsema, üksteisest hoolivama ning arukama arutelukultuuri edendamist Eestis.

Kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüs (2018) näitab pigem koostöö vähenemist vabaühenduste endigi vahel, mis vajab samuti tegelemist. Ka pole oluliselt paranenud vabaühenduste ja kodanike osalemine otsustes. Suursündmuse üks olulisi lähtepunkte ongi seega Arvamusfestivali põhitähelepanu osutamine just arutelude korraldajatele ja juhtidele: töötame sihtgrupiga, kel on tugevaim potentsiaal, eriti omavahelises koostöös, polariseerunud ja radikaliseerunud arutelukultuuri pehmendada; edendada kodanikuharidust ja kodanike osalust.

2012. aastal esimest Arvamusfestivali ette valmistades arvasime, et Eestis on suur probleem inimeste osaluse, arutelukultuuri ja kodanikuharidusega. Alles 2015. aastast kuni tänaseni oleme hakanud nii Eestis kui globaalselt (rändekriis, kooseluseadus, Trump, Brexit, parempopulismi võidukäik ja üldine kodanikuruumi ning demokraatia kahanemine) selle probleemipuntra tegelikku ulatust nägema ja tema halvemaid stsenaariume ette kujutama.

Arvamusfestival panustab seega tugevamasse osalusdemokraatlikku kultuuri ja suuremasse kodanikuteadlikkusse, kaasates sadu vabaühendusi, kümneid tuhandeid inimesi ja sadu noori teadmistepõhisesse ja kultuursesse avalikku arutellu, kujundades üheskoos kaasavalt ja uuenduslikult poliitikat ning võimestades vabaühendusi ja nendevahelist koostööd.

2. Sündmuse aja- ja tegevuskava

Suur osa Arvamusfestivali tegevustest ja mõjust ei ole kahepäevase festivali korraldamine Paides, vaid kogu ülejäänud aasta toimuv eeltöö meeskonnaga, arutelude korraldajate ja kõigi teiste partneritega. Festivali paarikümnel arutelualal on igaühel mitu korraldavat organisatsiooni, kelle omavahel koostööle sudimine, kokkulepete saavutamine, formaatide otsing ja katsetamine, arutelujuhtide koolitamine jpm on festivali eesmärgi valguses kriitilisima tähtsusega ega ole kaugeltki nii lihtne töö kui võiks arvata. Tänavusest aastast lisandub siia suur töö uute formaatide tutvustamisel, nende tõestamisel ning elluviimisel. Festivali sisu ei loo üksnes MTÜ Arvamusfestival, vaid sajad organisatsioonid, kelle tegevus on lõpuks see, millega mõõdetakse festivali kvaliteeti. Nii tahame lisaks arutelude kvaliteedile luua partnerite vahel ka kogukonnatunnetust, anda inspiratsiooni, üksteist motiveerida (sh konkurentsi kaudu), pakkuda meetodeid kogu kupatuse juhtimiseks, enesehinnanguks, parimate arutelujuhtide leidmiseks jpm.

Keskne tegevus on iga-aastaste festivalide korraldamine kahel päeval Paides ja piir- või valdkondlikud [eel]arvamusfestivalid (toimunud nt Kagu-Eestis, Narvas, Hiiumaal, Haapsalus, Viljandis).

Kalendri vaates jagunevad tegevused aasta peale nõnda:

- Avalik ideekorje – märts (20.03-02.04.2023) - Programmi loome – aprill-juuli - Arutelukorraldajate koolitamine, toetamine – märts-juuli - Meeskonnaüritused vabatahtlike hoidmiseks – 3-5 sündmust aastas - [eel]arvamusfestival - 2023 toimub Viljandi [eel]arvamusfestival teist korda - Arvamusfestival – 11.-12. august - Tagasiside kogumine, analüüs ja programmi podcast’ide avalikustamine – august-oktoober - Analüüs, ettevalmistus, toetajatega kohtumised – november-veebruar - Kommunikatsioon kõigi tegevuste toeks – pidevalt

3. Sündmuse väljundid

Väljund Tase, mida plaanite saavutada

Osalejate arv 10000 kohapeal Paides

Järelkuulamiste arv 110000 (2021 77000, 2022 93000)

Korraldajate arv 115

Arutelude arv 160

Kuidas ja millest lähtudes hindate saavutatud tulemuste mõju?

Kogu tehtut hindame igal aastal. Arvamusfestival on avatud platvorm ehk muutused ühiskondlikus plaanis ja poliitilises sfääris loovad selle platvormi kasutajad. Arvamusfestivali konkreetset panust ülalkirjeldatud ühiskondliku probleemi lahendamisse on keerulisem hinnata, sest kodanike haritust, arutelukultuuri taset, koostöösuutlikkust või kodanike ja vabaühenduste kaasatust ja osalemist on raske mõõta ning ammugi iga üksiku tegevuse täpset panust muutustesse.

Küll aga mõõdame festivali loodud tugi- ja nügivate tegevuste kasulikkust ja mõju nii arutelusid analüüsides kui ka korraldajate ja osalejate tagasiside põhjal. 2022 aasta küalstajate tagasiside leiab siit - https://arvamusfestival.ee/blog/10-festivali-tagasiside/ Omame aastatepikkust ülevaadet ootustest ja meie pakkumisest ehk kvaliteedist. Arutelude vaatlemisel ja tagasiside kogumisel (nii kohapeal kui ka veebiküsitlusena, kokku mitusada vastust) on eraldi vabatahtlike tiimid, igal aastal koostame kogutud

Allkirjastatud digitaalselt

andmete pealt põhjaliku analüüsi. Tulemused on oluliseks aluseks igale uuele aastale, festivali strateegiale, tegevuskavadele, uuendustele.

Arvamusfestivali mõju avaldub pakkudes avatud platvormi rohkematele huvilistele kaasarääkimiseks, mis toimub läbi kaasavamate ja katsetavamate arutelude nii festivali ajal kui ka ülejäänud aastal kaasalöövate organisatsioonide tegutsemiskultuuris.

Sihtgrupiti näeme mõju järgnevalt:

- Ideid esitavad ja arutelusid korraldavad vabaühendused – neile oluliste teemade ja ekspertteadmiste nähtavaks tegemine, edasiviimine, omavahelise koostöö õppimine ja arendamine, uute aruteluformaatide õpetamine ja katsetamine, kuidas inimesi kaasata nii festivalil kui ka oma põhitöös; lõpuks poliitika mõjutamine.

- Arvamusfestivali osalejad, järelkuulajad ja vaatajad – uudishimu, nõudlikkuse ja tegutsemisjulguse tekitamine; oma rolli mõtestamine kodaniku, mitte tarbijana; ise tegusamaks muutumine lisaks targemaks saamisele ja osalemisele.

- Noored – nii arutelude korraldajate, osalejate kui sadadele noortele vabatahtliku töö kogemuse pakkujatena, millel on teadlik fookus sotsiaalsete oskuste arendamisel. Alati on Arvamusfestivalil noorteala - tänavusest aastast alates koostöös Paide Gümnaasiumiga. Ala korraldusse panustavad peamiselt noored ise. Lisaks koostöö aastaringselt gümnaasiumiga, kus Arvamusfestivali eestvedamisel toimub valikaine andmine kolmes moodulis.

- Poliitikakujundajad – ajatumate ja aktuaalsemate teemade juures nii uute ideede saamine kui ka valikute selgitamine; uute kontaktide loomine väljastpoolt poliitikute ringkonda; kaasavate formaatide omaksvõtmine; usalduse suurenemine valitsuse ja riigikogu vastu.

- Meedia – ajakirjanike silmaringi avardumine, vabakonna tegevusest teadlikumaks saamine. - Kõik – endast teistsuguste inimestega kohtumine; vahetu suhtlus eri gruppide vahel; uute teemade

õppimine kas sissejuhatuseks või ka sügavuti minekuks.

Meie sekkumisplaan on olnud alates 2015. aastast neljatasandiline: inimene -> organisatsioon -> kohalik kogukond -> Eesti ühiskond ja kultuur. Igale järgmisele tasandile saame mõju avaldada läbi eelmise, mistõttu on fookus osalejatel ja korraldavatel organisatsioonidel.

Festivali ellukutsuja Kristi Liiva on öelnud, et ootab oma 75. sünnipäeva, sest alles siis on paslik aeg vaadata tagasi 35 aastat toimunud Arvamusfestivalile ja hinnata selle kasu ehk mõju.

4. Sündmuse korraldusmeeskond ja juhtimine

2023. aastal kuuluvad taotluse esitamise seisuga Arvamusfestivali tiimijuhtide sekka (koos AF staaži ja varasema kogemusega):

Kaspar Tammist – eestvedaja, finants (sh. toetajate leidmine, partnersuhtlus). Arvamusfestivali juures algusest peale, varem mh Järva MAK konsultant, Paide Sotsiaaltöökeskuse juht.

Kaarel Vene – festivali ala ja atmosfäär (kogu füüsiline ala). Arvamusfestivali juures seitsmendat aastat, varem olnud tere-tiimis, ala ehituses jms.

Maria Laanjärv – turundus-ja kommunikatsioon. Arvamusfestivali juures teist aastat, varasemalt töötanud samas valdkonnas.

Sigrid Solnik – programmijuht. Arvamusfestivaliga pikk kogemus erinevatest eluperioodidest (arutelude korraldaja, moderaator, koolitaja).

Margaret Tilk – kultuuriprogrammi juht. Arvamusfestivali juures esimest aastat, varasemalt Paide Teatri produtsent. Õpib hetkel Belgias magistrantuuris.

Karola Jaanof – vabatahtlike tiimijuht - kaasamine ja heaolu. Arvamusfestivali juures mitmendat aastat, Paide Linnavalitsuse arenduse peaspetsialist.

Vt kõiki meeskonnaliikmeid https://arvamusfestival.ee/about/

Allkirjastatud digitaalselt

Neile lisanduvad u 250 vabatahtlikku festivali eel, ajal ja järel. 2020. aastast tegutseb ka festivali nõukoda: https://arvamusfestival.ee/noukoda/

Projekti mõttes partnereid ei ole, ent Arvamusfestival toimub olemuslikult partnerluses: kokku u 200 avaliku, äri- ja kolmanda sektori organisatsiooni arutelude korraldajatena ning u 15 sealhulgas või lisaks toetajatena.

Veel teeme tihedamalt koostööd Paide Gümnaasiumiga, (Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis & DD StratLab’iga, SpeakSmarti ja Eesti Väitlusseltsiga, et arutelukorraldajaid nõustada ja kannustada üha paremat sisu looma, suure eesmärgiga uudseid meetodeid kasutada, et nii festivalil kui ka enne ja pärast kodanike osalust soodustada, ning kutsuda rohkem noori kaasa mõtlema ja tegutsema.

Juba esimesel tegevusaastal pälvisime kodanikuühiskonna aasta teo tiitli koostöö eest Paide kogukonna, linnavalitsuse, Järva maavalitsuse ja vabatahtlike vahel, mida peeti iseendas teedrajavaks partnerluseks. 2018. aastal saime vabatahtliku sõbra märgi.

Siseministeeriumilt taotletav toetus eurodes 70000 (26%)

Oma/kaasfinantseering eurodes 195000 (74%)

Sündmuse maksumus kokku 265000 (100%)

5. Lisateave sündmuse sisukuse hindamiseks

Järelkuulamised: https://arvamusfestival.ee/jarelkuulamine

Fotod: https://www.flickr.com/photos/arvamusfestival

Uudised ja kokkuvõtted: https://arvamusfestival.ee/uudised/

Kinnitan, et taotleja veebilehel on avalikustatud:

● taotleja põhikiri; ● juhatuse koosseis (juhatuse ja/või SA nõukogu liikmed ja asutajad); ● majandusaasta aruanded (vähemalt 2 viimast aastat); ● eetilise tegevuse põhimõtete järgimise kinnitus.

Märgi paremal asuvasse kasti JAH või EI

JAH

Allkirjaõigusliku isiku nimi/nimed Kaspar Tammist, juhatuse liige

Allkirjastatud digitaalselt

Lisa 2

TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA FINANTSARUANDE VORM

Lepingu nr:

Aruande esitaja:

Tegevuste läbiviimise aeg:

Tegevuste lepingujärgne

maksumus:

Aruande koostamise

kuupäev:

Kokkuvõtlik hinnang eesmärkide saavutamisele. Järeldused ja plaanid järgmiseks aastaks,

edaspidiseks.

Ülevaade oodatavate tulemuste ja ühiskondliku mõju saavutamisest

Aruandes kajastada toetuse kasutamise mõju lepingu eritingimuste p 2.1 kuni 2.4 toodud tulemuste ja ühiskondliku mõju saavutamisele. Vajadusel lisada täiendavaid ridu kogu

tegevuse tulemuse ja mõju kirjeldamiseks.

Arendada demokraatlikke väärtusi, sh rohujuuretasandi demokraatiat, kus inimesed

on väärtustatud ja kaasatud, ning inimesekesksust aktiivse kogukondliku ja ühiskondliku osaluse kaudu.

Tõsta kodanikuteadlikkust punktis 2 nimetatu suhtes ning ühiskondlike ja/või kogukondlike probleemide märkamise,

kirjeldamise ja lahendusvariantide väljatöötamiseks.

Tõsta erinevate tasandite koostööoskusi, sh

üksikisik-kogukond, kogukond-kogukond, kogukond-kohalik omavalitsus, kogukond- ühiskond, ühiskond-riigi keskvõim

Arendada koostöö- ja arutelukultuuri

punktis 2.3 nimetatud tasandite vahel

Saavutatud väljundite kirjeldus eduindikaatorite kaudu

Osalejate arv

Järelkuulamiste arv

Korraldajate arv

Arutelude arv

Ülevaade läbiviidud olulisematest tegevustest, mis toetasid oodatavate tulemuste

saavutamist (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, jms):

Riigieelarvelise toetuse kasutamise finantsaruande osa

Projekti kulud tegevuste kaupa

(vajadusel lisa ridu)

Kulud toetusest

vastavalt

taotlusele

Tegelikud

kulud Jääk Märkused

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on

kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

Lepingu või arve nr / arve esitaja vabas vormis selgitus, mille eest on kulu tehtud (ühik/kogus)

KOKKU 0,00 0,00 0,00

Finantsaruandele lisatakse ülevaade teistest finantseerimisallikatest.

Aruandele lisatakse kulude tõendamiseks pangakonto koondväljavõte või väljavõte raamatupidamisprogrammist

Siseministeeriumil on õigus küsida riigieelarvelise toetuse kasutamise kohta täiendavaid küsimusi.

Aruande koostamise kuupäev:

Aruande koostanud:

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

07.03.2023

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a

käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingute allkirjastamiseks“ alusel rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler kodanikuühiskonna osakonna juhataja ülesannetes Raivo Küüt (edaspidi toetuse andja),

ja MTÜ Arvamusfestival, keda esindab põhikirja alusel Kaspar Tammist (edaspidi toetuse

saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled, lähtudes toetuse saaja 15. veebruaril 2023. a esitatud taotlusest, kantsleri 28. veebruari 2023. a

käskkirjast nr 1-5/18 „Riigieelarvelise toetuse eraldamine“, arengukava „Sidus Eesti 2030“ eesmärgist „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ ja selle programmi „Kogukond lik

Eesti“ eesmärgist „Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda“ ning

poolte ühisest huvist edendada head arutelukultuuri, demokraatiat ja kodanikuharidust Eestis , leppisid kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest.

1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71 „Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus on:

2.1. Arendada demokraatlikke väärtusi, sh rohujuuretasandi demokraatiat, kus inimesed on

väärtustatud ja kaasatud, ning inimesekesksust aktiivse kogukondliku ja ühiskond liku osaluse kaudu.

2.2. Tõsta kodanikuteadlikkust punktis 2 nimetatu suhtes ning ühiskondlike ja/või

kogukondlike probleemide märkamise, kirjeldamise ja lahendusvariant ide väljatöötamiseks.

2.3. Tõsta erinevate tasandite koostööoskusi, sh üksikisik-kogukond, kogukond-kogukond, kogukond-kohalik omavalitsus, kogukond-ühiskond, ühiskond-riigi keskvõim.

2.4. Arendada koostöö- ja arutelukultuuri punktis 2.3 nimetatud tasandite vahel.

2.5. Viia ellu lisas 1 nimetatud tegevused ja saavutada nende oodatav mõju.

3. Toetuse suurus, rekvisiidid ja tähtaeg

3.1. Toetuse suurus on 70 000 (seitsekümmend tuhat) eurot.

3.2. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2023. aasta riigieelarve seaduse §-s 1 sätestatud „Siseministeeriumi valitsemisala“ eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-RK3-IN-KY) toetuse (edaspidi toetus).

3.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE137700771002377691 punktis 3.1 määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu

allkirjastanud. 3.4. Punktis 2 nimetatud eesmärgid peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. detsembril 2023. a.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja kohustub esitama hiljemalt 15. jaanuaril 2024. a. lisas 2 „Toetuse kasutamise

tegevus- ja finantsaruande vorm“ kohase toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande.

5. Poolte kontaktisikud

5.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Marten Lauri, kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik, telefon 612 5203, e-post

[email protected]. 5.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

5.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Kaspar Tammist, telefon 5801 0018, e-post [email protected].

6. Lepingu dokumendid

6.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

6.1.1. Lisa 1. Taotlus; 6.1.2. Lisa 2. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm.

6.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine:

6.2.1. Eritingimused; 6.2.2. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm;

6.2.3. Taotlus; 6.2.4. Üldtingimused.

6.3. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene.

6.4. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

7. Lepingu kehtivus

7.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. 7.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

8. Erisätted 8.1. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l

(veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “.

Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja kontaktisikuga.

9. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja (allkirjastatud digitaalselt)

Raivo Küüt

Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn

tel 612 5008 e-post [email protected]

ak EE891010220034796011, SEB viitenumber 2800045849 saaja Rahandusministeerium

Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt)

Kaspar Tammist

MTÜ Arvamusfestival rg-kood 80400434

Pärnu 52, 72712 Paide telefon 5801 0018

e-post [email protected] ak EE137700771002377691, LHV viitenumber

saaja MTÜ Arvamusfestival

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja

säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt; 3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis

kasutamata jäävat osa ei tagastata; 3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates; 3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus: 3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus: 3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis millise id.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. 4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma

aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse

andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni

toetuse väljamakse tegemine peatada. 4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast

kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t

taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled

on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi. 8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest.

Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole

kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.

MTÜ Arvamusfestival KMKR nr: EE101932941 Pärnu 52 72712 Paide

Arve nr 11159107

Cramo Estonia AS

Makse tähtpäev:

01030490000111

25.08.2023

Viitenumber: Viivis: 0.00 % päevas

15.08.2023Kuupäev:

Makse saaja:

Tasumisele kuulub: 0.00

Cramo Estonia AS

Arve saaja

HindKogusKirjeldus Summa KM Kokku (EUR)

3144.49Teenus / kaup / RIDA 18 524.082620.41 2620.411

1.20Teenus / kaup / RIDA 31 0.201.00 1.001

404.11Teenus / kaup / RIDA 13 67.35336.76 336.761

2958.17Arve nr 11159107 kokku: 3549.80591.63 sh.

Tasutud: 3549.80 591.63Käibemaks 20% 2958.17 3549.80

Cramo Estonia AS

1 / 1

Reg nr: 10166658 KMKR nr: EE100244326

MTÜ Arvamusfestival KMKR nr: EE101932941 Pärnu 52 72712 Paide

Arve nr 20230162

Grifs OÜ

Makse tähtpäev: 19.08.2023 Viivis: 0.00 % päevas

14.08.2023Kuupäev:

Makse saaja:

Tasumisele kuulub: 0.00

Grifs OÜ Arve saaja

HindKogusKirjeldus Summa KM Kokku (EUR)

5673.60Üldala turvateenus / RIDA 16 945.604728.00 4728.001

201.60Kunstihoone turva / RIDA 39 33.60168.00 168.001

403.20Veski tn sissepääsu turva / RIDA 17 67.20336.00 336.001

5232.00Arve nr 20230162 kokku: 6278.401046.40 sh.

Tasutud: 6278.40 1046.40Käibemaks 20% 5232.00 6278.40

Grifs OÜ

1 / 1

Reg nr: 11094211 KMKR nr: EE100946776

MTÜ Arvamusfestival KMKR nr: EE101932941 Pärnu 52 72712 Paide

Arve nr 21493

Nola OÜ

Makse tähtpäev:

214935

20.06.2023

Viitenumber: Viivis: 0.00 % päevas

15.06.2023Kuupäev:

Makse saaja:

Tasumisele kuulub: 0.00

Nola OÜ

Arve saaja

HindKogusKirjeldus Summa KM Kokku (EUR)

5535.00Teenus / kaup 20% / RIDA: 46 922.504612.50 4612.501

4612.50Arve nr 21493 kokku: 5535.00922.50 sh.

Tasutud: 5535.00 922.50Käibemaks 20% 4612.50 5535.00

Nola OÜ

1 / 1

Reg nr: 14829357 KMKR nr: EE102199796

MTÜ Arvamusfestival KMKR nr: EE101932941 Pärnu 52 72712 Paide

Arve nr 231183

RGB Baltic OÜ

Makse tähtpäev: 03.08.2023 Viivis: 0.00 % päevas

31.07.2023Kuupäev:

Makse saaja:

Tasumisele kuulub: 0.00

RGB Baltic OÜ Arve saaja

HindKogusKirjeldus Summa KM Kokku (EUR)

20538.22Teenus / kaup / RIDA 10 3423.0417115.18 17115.181

17115.18Arve nr 231183 kokku: 20538.223423.04 sh.

Tasutud: 20538.22 3423.04Käibemaks 20% 17115.18 20538.22

RGB Baltic OÜ

1 / 1

Reg nr: 11184026 KMKR nr: EE101009971

MTÜ Arvamusfestival KMKR nr: EE101932941 Pärnu 52 72712 Paide

Arve nr 41527

United Capital OÜ

Makse tähtpäev:

5025543

11.08.2023

Viitenumber: Viivis: 0.00 % päevas

09.08.2023Kuupäev:

Makse saaja:

Tasumisele kuulub: 0.00

United Capital OÜ

Arve saaja

HindKogusKirjeldus Summa KM Kokku (EUR)

2368.80Teenus / kaup / RIDA 9 394.801974.00 1974.001

10708.80Teenus / kaup / RIDA 10 1784.808924.00 8924.001

1544.40Teenus / kaup / RIDA 11 257.401287.00 1287.001

192.00Teenus / kaup / RIDA 18 32.00160.00 160.001

498.60Teenus / kaup / RIDA 22 83.10415.50 415.501

624.00Teenus / kaup / RIDA 20 104.00520.00 520.001

7701.36Teenus / kaup / RIDA 31 1283.566417.80 6417.801

1788.00Teenus / kaup / RIDA 24 298.001490.00 1490.001

966.00Teenus / kaup / RIDA 25 161.00805.00 805.001

1945.20Teenus / kaup / RIDA 26 324.201621.00 1621.001

4464.00Teenus / kaup / RIDA 30 744.003720.00 3720.001

646.80Teenus / kaup / RIDA 29 107.80539.00 539.001

27873.30Arve nr 41527 kokku: 33447.965574.66 sh.

Tasutud: 33447.96 5574.66Käibemaks 20% 27873.30 33447.96

United Capital OÜ

1 / 1

Reg nr: 11373684 KMKR nr: EE101139168

MTÜ Arvamusfestival KMKR nr: EE101932941 Pärnu 52 72712 Paide

Arve nr 1204

sihtasutus Ajakeskus Wittenstein

Makse tähtpäev:

12043

23.08.2023

Viitenumber: Viivis: 0.00 % päevas

16.08.2023Kuupäev:

Makse saaja:

Tasumisele kuulub: 0.00

sihtasutus Ajakeskus Wittenstein

Arve saaja

HindKogusKirjeldus Summa KM Kokku (EUR)

1000.00Paide vallimäe rent 11.08.2023 - 12.08.2023 / RIDA 18 0.001000.00 1000.001

1000.00Arve nr 1204 kokku: 1000.000.00 sh.

Tasutud: 1000.00 0.00Käibemaks 0% 1000.00 1000.00

sihtasutus Ajakeskus Wittenstein

1 / 1

Reg nr: 90010290 KMKR nr: EE101468237