Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 19.11.2020 12:09

Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>

Teema: Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Manused: Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja üldpl.asice;

adressaatide nimekiri.pdf; Hiiumaa_YP LS_KSH VTK.pdf

Tere

Edastan Hiiumaa Vallavalitsuse kirja seoses Hiiumaa valla üldplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse

kohta.

Lugupidamisega

Merilin Must

Hiiumaa Vallavalitsus

sekretär

HIIUMAA VALLAVALITSUS

Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424

92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank

Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank

Hiiu maakond

Lugupeetud kaasatav

nimekirja alusel

19.11.2020 nr 9-6/842

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine

Hiiumaa Vallavolikogu algatas 18.10.2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üdlplaneeringu

ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Üldplaneeringu eesmärgiks

on kogu valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete ja suundade väljatöötamine, millega

luuakse eeldused kvaliteetse ning jätkusuutliku elu- ja ehitatud keskkonna kujunemiseks.

Eesmärk on muuhulgas ühtlustada kogu valla territooriumil üldised maa- ja veealade

ehitamise ja kasutamise tingimused, tiheasutusalade, väärtuslike piirkondade,

detailplaneeringu kohustusega alade, rohelise võrgustiku määramise põhimõtted ning kaitse.

Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamist korraldab Hiiumaa Vallavalitsus koostöös

planeerimiskonsultandiga AB Artes Terrae OÜ ning keskkonnamõjude strateegilise

hindamise eksperdiga Alkranel OÜ. Koostöös konsultantidega on täpsustatud esialgsed

üldplaneeringu lähteseisukohad ning koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsus. Tuginedes Planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 küsime nende kohta

ettepanekuid planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutelt ja asutustelt.

Kõik ettepanekud ja tähelepanekud, mida soovite esitada edasise planeerigu koostamise ja

KSH väljatöötamise juures arvestamiseks, palume saata hiljemalt 21. detsembriks 2020

aadressil [email protected] või kirjaga vallamaja postiaadressil Keskväljak 5a, Kärdla,

Hiiumaa.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsusega on võimalik tutvuda Hiiumaa valla veebilehel www.vald.hiiumaa.ee

(allkirjastatud digitaalselt)

Hergo Tasuja

vallavanema asendaja

Lisa: Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Koostaja:

Kaire Nõmm Hiiumaa Vallavalitsus

arhitekt

[email protected]

1

Hiiumaa vald

Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja

üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsus

Kärdla 2020

2

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................................................ 2

SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................... 3

1. SEOSED OLULISTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA .................................................... 4

2. RUUMILISED VAJADUSED HIIUMAAL JA ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED ... 10

3. VAJALIKUD UURINGUD ................................................................................................................. 12

4. ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISEL KOOSTÖÖTEGIJAD JA KAASATAVAD ISIKUD .............. 13

5. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE TÖÖKORRALDUS ...................................................................... 15

6. AJAKAVA ....................................................................................................................................... 16

7. KSH OBJEKT JA ULATUS ................................................................................................................. 17

8. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE JA SEOS KSHS KÄSITLETAVAGA ...................................... 17

9. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV

KESKKONNAMÕJU (SH MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID JA EELDATAVAD MÕJUALLIKAD)

NING KSH SISU ...................................................................................................................................... 46

10. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KSH OSAPOOLED .............................................. 50

3

SISSEJUHATUS

Hiiumaa Vallavolikogu algatas 18.10.2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise.

Üldplaneeringu eesmärgiks on kogu valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete ja suundade väljatöötamine, millega luuakse eeldused kvaliteetse ning jätkusuutliku elu- ja ehitatud keskkonna kujunemiseks. Eesmärk on muuhulgas ühtlustada kogu valla territooriumil üldised maa- ja veealade

ehitamise ja kasutamise tingimused, tiheasutusalade, väärtuslike piirkondade, detailplaneeringu kohustusega alade, rohelise võrgustiku määramise põhimõtted ning kaitse.

Planeeringu lähteseisukohad (LS) on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise

vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.

Üldplaneeringu KSH peaeesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Põhieesmärgi saavutamiseks on KSH alameesmärgid hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat

olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel

mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Oluliste mõjude käsitlemisega sama tähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine.

KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi

jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu

täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida.

KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus-, kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast.

KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (planeerimisseadus § 3 lõige 4).

Lähteseisukohtadele üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise

kavatsusele (VTK) küsitakse asjassepuutuvatelt valitsusasutustelt, piirnevatelt omavalitsustelt ja teisetelt üldplaneeringu osas võimalikku huvi omavatelt isikutelt arvamusi.

4

1. SEOSED OLULISTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA

Hiiumaa valla ÜP koostamisel lähtuda järgmistest visioonidest alltoodud dokumentides.

Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” on toodud, et peamine arengueesmärk on tagada

elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega.

Sellest lähtudes on Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 sõnastatud järgmiselt:

Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate

võrgustik.

Järgnevalt üleriigilisest planeeringust väljavõtted, mis seostuvad Hiiumaaga.

Väljapoole Tallinna ja Tartu lähitagamaad jääva Eesti territooriumi elujõulisuse määrab eeskätt

maakonnakeskuste ja mõne suurema, oma tagamaa majandusliku vedajana toimiva linna edukus.

Eduks ei piisa enam teenuste pakkumisest oma tagamaale – tähtsal kohal on spetsialiseerumine, võime leida oma koht riigi ja heal juhul ka rahvusvahelises tööjaotuses.

Maal elavad inimesed on kokkuvõttes üha enam linnastunud – oma mõtlemiselt, käitumiselt,

tööhõivelt jne. Seetõttu peab maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega.

Püsiasustuse alalhoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aasta ringi sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada

joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse.

Ka teistelt olulisematelt lennuväljadelt (Pärnu, Kuressaare, Kärdla jt) peab olema võimalik rahvusvahelist lennuühendust pidada. Lennumaht sõltub nõudlusest. Rahvusvaheliste lendude hulk

jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks või hooajaliseks ega mõjuta eriti rahvusvahelise lennuühenduse tervikpilti Eestis.

Mõnevõrra teises olukorras on Kuressaare ja Kärdla, kus rahvusvaheliste lendude maht jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks ja/või neid tehakse hooajaliselt. Väikelennunduse populaarsuse

kasvades muutuvad oluliseks ka väiksemad lennuväljad. Tähtis on tagada nende ligipääsetavus.

Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne väikesadamate (sh jahisadamad)

kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid välisriikidega. Selline kett aitab kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate arendamisel on

otstarbekas ühitada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui ka siseveekogudes.

Pikema aja jooksul vajab Eesti omatarbimise katteks uusi erilaadilisi energiatootmisüksusi, mille kavandamine ja rajamine peab toimuma ratsionaalselt ja kestlikult.

5

Samuti loob hajutatum energiatootmine ja kohalike varude kasutuselevõtt pikaajalisi töökohti väikelinnades ja maapiirkondades. Kuna see on suhteliselt kallis, tuleb leida mõistlik tasakaal hajutatud energiatootmise ja kontsentreeritud suurtootmise vahel.

Põhi- ja jaotusvõrk tuleb viia asulates üle maakaablitele, asulavälistes piirkondades peab aga

suurendama õhu- ja maakaablite osakaalu ning nüüdisajastama õhuliine. Varustuskindluse parandamiseks luuakse lähiaastatel 330 kV ringvõrk (Tallinn–Narva–Tartu–Pärnu–Tallinn).

Varustuskindluse suurendamiseks saartel ja kohalike taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks

tuleb rajada Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin, mis võimaldab paremini meretuulikuparke võrku ühendada.

Energiasäästu nimel tuleb asustus teadlikult energiatõhusalt planeerida, rakendada süsteemselt

hoonete energiasäästumeetmeid, eelistada ühistransporti jne.

Ühistranspordisüsteem peab olema sedavõrd heal tasemel, et inimesed hakkavad seda autotranspordile eelistama.

Energiasäästlik on linnalähipiirkondade parem ühendamine kergliiklusteede võrgustiku abil ning uusasustuse rajamise asemel hoopis olemasoleva asustuse säilitamine ja tihendamine.

Rohevõrgustiku säilitamise meetmed on maakonnaplaneeringutes üldiselt piisavad (vajaduse korral

võib neid suurte linnade lähialade korral täiendada), kuid üldplaneeringutes tuleb rohkem

tähelepanu pöörata nende piiride ja kasutustingimuste täpsustamisele. Tähelepanu tuleb pöörata

rohevõrgustiku ökoloogilisele sidususele.

Väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine teenivad osaliselt rohevõrgustiku

toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu hulgas loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms.

Maakonna teemaplaneeringutes nimetatud väärtuslike maastike (sh traditsiooniliste

põllumajandusmaastike) säilitamise ja kasutamise meetmeid tuleb uute planeeringute koostamisel

arvesse võtta.

Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 dokumendis väljendatud visioon 2030+ üldeesmärk Oma eripäradele tuginedes panustab iga piirkond eesti kui terviku konkurentsivõime kasvule, saades omakorda osa sellega kaasnevatest hüvedest. Inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head

töökohad, kvaliteetsed teenused ning mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond. Hiiumaale sobiliku spetsialiseerumisena, mida eelisarendada nähakse ökoturismi, mille abil

tugevdada piirkonna majandustegevust ja kogukondlikke algatusi. Kogu Lääne-Eesti piirkonnale ühise eesmärgina nähakse eelisarendatavana kalandust (sh vesiviljelus, logistika), mereressursside

väärindamist, loodus- ja spa-turismi, loomakasvatust ja mahepõllumajandust.

Lääne-Eesti eripäraseid arenguvajadusi arvestades on muu hulgas vaja suuremat tähelepanu pöörata

järgnevatele meetmetele ja tegevustele:

Ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimisel on Lääne-Eestis regiooni looduskeskkonna iseärasuste

tõttu (eelkõige saartel ja rannikualadel) otstarbekas pühenduda enam selle kestlikule majandamisele, rohe- ja biomajanduse potentsiaali ärakasutamisele ettevõtluse arendamisel ning loomakasvatusele ja mahepõllumajandusele, keskendudes senisest enam selle toodangu väärindamisele.

6

Hiiu maakonnaplaneering 2030+

Maakonnaplaneeringu eesmärk on määrata maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning seada

valdkondade (teemade) põhiselt üldised kasutustingimused.

Olulisemateks trendideks, millega maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutavad ka Hiiumaa arengut on: IT arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja

vananemine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutus.

Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on formuleeritud Hiiumaa visioon aastani 2030+:

Hiiumaa on loodust hoidva ja väärtustava elujõulise uuendusmeelse kogukonnaga saar Läänemeres, kus on atraktiivne elamis-, ettevõtlus- ja külastuskeskkond.

Visioonist tulenevalt on seatud ka maakonna ruumilise arengu eesmärgid:

1. Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused hoitud ning teadvustatud ja loodusressursid

keskkonnasäästlikult majandatud;

2. Hiiumaa on logistiliselt sidus ja maailmaga aktiivselt suhtlev maakond;

3. Hiiumaa majandus on uuenduslik, jätkusuutlik ja mitmekesine.

Strateegiliselt on oluline kohaliku atraktiivse asulamaastiku, hoonestuse ja kultuurmaastiku säilitamine. Maastikuväärtuste säilitamine, puhkealade ja sadamavõrgustiku arendamine loob

eelduse turismi kui majandusharu arenguks.

Loodusressursside seisukohalt on oluline põllumajandusmaade, maavarade, kalaressursi säästlik majandamine.

Maakonnakeskuseks on Kärdla linn, kuid asustusstruktuuri toimimiseks ning teenuste kättesaadavuse

tagamiseks on oluline ühenduste tagamine kõikide keskuste vahel. Regionaalsete teenuste

arendamisel tuleb arvestada Hiiumaa saarelist eripära ega saa lähtuda ainult rahvaarvust.

Ühistranspordi teenus peab säilima keskuste vahel edaspidi vähemalt samas mahus.

Regulaarne ja sagedane lennu- ja reisiparvlaevaühendus saarte ja mandri vahel peavad säilima. Sadamate üldisel arendamisel on eesmärgiks sadama võimalikult mitmekesine kasutus, mis teeb

need konkurentsivõimelisemaks.

Ühenduste parendamisel on olulised reisi- ja kaubasadamate funktsioonide mitmekesistamine ning

teenuse kvaliteedi parendamine reisisadamates.

Oluline on taastuvenergeetika arendamine ning ringvõrgu rajamine.

Keskustes nagu Kärdla ja Käina ning nende lähialadel tootmise ja ettevõtluse arendamine lihtsustab

tööjõu liikumist ja kättesaadavust kuna nende piirkondades paikneb suurem enamus saare

rahvastikust.

Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering

Planeeringu eesmärgiks on tagada Hiiu maakonna mereala ruumilise arengu eesmärkide täitmine läbi kaasava planeerimisprotsessi. Planeeringu ajaline perspektiiv on aasta 2030. Planeering täidab ühtlasi olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku kriteeriume planeerimisseaduse mõistes.

Planeering kehtestatakse ainult merealal ja esitatud piiri ulatuses, planeeringuala piir on esitatud põhijoonisel. Objektid maismaal ja naabermaakondade merealal on eelkõige asjakohane, seonduv taustinfo, mida on peetud otstarbekaks esitada tulenevalt vastastikusest ruumilisest ja funktsionaalsest mõjust (merealale kavandatud objektid mõjutavad maismaal olevat ning vastupidi).

Maismaad hõlmava maakonnaplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse taseme planeeringute koostamisel tuleb tagada mereala planeeringu elluviidavus.

Planeeringuga kavandatu elluviimiseks on vajalikud järgmised tegevused, millesse tuleb KOV kaasata:

1. sadamate arendamiseks tuleb:

7

• mitmekesistada sadamate kasutusviise;

• kohaliku merepääste võimekuse tagamiseks luua sadamates vastavad tingimused; 2. energiavarustatuse tagamiseks tuleb:

• kui planeeringuga kavandatakse ühendused tuuleenergia tootmise aladega merel, tuleb planeering algatada nii maismaa- kui merealale;

3. kalapüügi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb:

• tagada koostöös KOV-dega rannakalurite juurdepääs väikesadamatesse, paadisildadele ja lautrikohtadele;

• tagada kalade kudemiseks oluliste vooluveekogude suudmete settest puhastamine, et merre suubuvate vooluveekogude suudmed ning tee lähteni oleks avatud;

4. puhke- ja turismiotstarbeliste tegevuste arendamiseks tuleb:

• kohalikel omavalitsustel tagada juurdepääs ranna-aladele, veerekreatsiooni- ja

purjespordialadele, supluskohtadele ja lautritele; 5. merekasutusega seonduva õigusraamistiku väljatöötamine:

• kohaliku omavalitsuse ja kogukonna osalemine mereala kasutamisel.

Hiiumaa valla arengukava 2035+

Hiiumaa valla arengukava 2035+ käsitleb Hiiumaa valda kui ühtset ja terviklikku kogukonda, territooriumi ja kohaliku omavalitsuse üksust, mis on UNESCO võrgustikku kuuluv Lääne-Eesti biosfääri programmiala alates aastast 1990.

Arengukava on koostatud viie strateegilise teemavaldkonna põhiselt (lisaks välja toodud ruumilist

planeerimist mõjutavad valdkondlikud eesmärgid):

1. inimarengu eesmärgid:

• Hiiumaal on hea, turvaline ning väärikas elada läbi terve elukaare;

• Hiiumaal on piirkondlikku eripära arvestav, vaimset ja kehalist aktiivsust soodustav ning atraktiivne ja mitmekesine aja veetmise ning enesearengut toetav elukeskkond hiidlastele ja

saare külalistele;

• tagatakse kodulähedane tugev põhiharidus (I,II ja III kooliaste), säilitades olemasoleva koolivõrgu;

• vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamisel ja uuendamisel luuakse vastavates piirkondades tõhus tuletõrjeveevõtu võrgustik;

• Hiiumaa eri piirkondades on kättesaadav esmatasandi arstiabi, sh on tegevust alustanud

tervisekeskus;

• uutele spetsialistidele munitsipaaleluruumide võimaldamine;

• vaba aja-, kultuuri- ja sportimisvõimalused on mitmekesised ja kaasaegsed kõikides Hiiumaa piirkondades;

• tervise-, matka- ja loovusradade ning avalike randade arendamine ning korrashoid koostöös kolmanda ning avaliku sektoriga, erasektoriga ja riigiga - Tahkuna poolsaare loodusradade arendamine;

• Hiiumaa haridusasutuste ümbrusesse on loodud järk-järgult autovabad tsoonid;

• füüsilise keskkonna kohandamine puuetega inimestele sobivaks;

• pansionaadi teenuskohtade rajamine üle Hiiumaa;

• Samaaria Hiiumaa Hooldekodu hoone renoveerimine ja laiendamine;

• Hellamaa perekeskuse arendamine;

2. majandusarengu eesmärgid:

8

• taristud ning ühendused, sh parvlaevaliiklus, elektrivarustus, sideteenused, toetavad ettevõtluse säilimist ja arengut;

• on loodud arengutingimused täiendavatele kasvuvaldkondadele (turism, toidutootmine, põllumajandus, eelistatult mahepõllumajandus);

• käivitunud on uued kasvualad: meremajandus, eelkõige vesiviljelus, taastuvenergeetika, loomemajandus;

• rajatakse Käina turg;

• tööstusalade taristu rajamine;

• leitakse koostöös erasektoriga uus rakendus tühjadele või alakasutatud äri- ja tootmismaadele ja -pindadele;

3. taristu ja ühenduste valdkonna eesmärgid:

• Hiiumaa väikesadamad on kaasaja tingimustele vastavalt välja arendatud;

• aastaks 2035 on 100% Hiiumaa majapidamistest ja kontorikohtadest ühendatud kiire lairiba internetiga, mis võimaldab saarel luua ja arendada nii mobiilseid riigisiseseid kui välistöökohti

nii avalikus- kui erasektoris;

• Hiiumaal toimib tehniliselt stabiilne ringtoiteliin Hiiumaa ja mandri vahel (110 kV). Kõik

Hiiumaa piirkonnad on varustatud kvaliteetse elektrienergiaga, mis toodetakse enamikus osas kohalikest taastuvatest allikatest (päike, tuul). Hiiumaa on võimeline tootma rohkem

elektrit kui tarbib;

• Hiiumaa majapidamised on varustatud kvaliteetse joogivee ning nõuetele vastava kanalisatsiooniga;

• Hiiumaa juurutab uusimaid tehnoloogiaid nii era-, äri- kui kohalikus transpordis, sh isejuhtivate transpordivahendite kasutuselevõtuks;

• tolmuvabade avalike teede maht suureneb vähemalt 5 km aastas;

• välja on ehitatud täiendavad kaldarambid Rohuküla ja Heltermaa sadamatesse;

• välja on töötatud avaliku ruumi kujundamise põhimõtted;

• kergliiklusteede ühendatud võrgustiku rajamine riigiteede äärde ümber Hiiumaa ja

suuremate asustusüksuste vahel;

• õhu keskpingekaablite asendamine maakaabliga (nt Nõmme külast Putkaste ja Vaemlani);

• korrastatakse järk-järgult rannikualadele ja laidudele ligipääsetavus merelt;

• Kõrgessaarde kütusetankla rajamine;

• Kalana sadama-ala, sh Ristna jahisadama poolelioleva taristu väljaarendamine;

• Heltermaa-Rohuküla sadamatesse varu- ja lisaparvlaevade sildumisvõimaluse loomine;

• riigiteede tolmuvaba katte alla viimine, sh Kärdla-Käina mnt lõpetamine, Puski-Käina maantee, Nurste-Kuriste, Nurste-Harju, Vahtrepa tee, Suureranna tee, Taterma-Lelu ja Ühti

Lelu tee, Suuremõisa-Kallaste-Hellamaa;

• kiire internetiühenduse taristuvõrgu väljaehitamine;

• kergliiklusteed: Malvaste teerist-Reigi kiriku parkla, Suuremõisa-Käina, Lauka-Kõrgessaare,

Rehemäe tee, Emmaste-Sõru;

4. külastuskeskkonna arengu eesmärgid:

• Hiiumaa on tuntud privaatse looduspuhkuse saar, mõnusate kultuuri- ja väliürituste saar ning heal tasemel elamusmajandussektoriga (sport, meri jne);

• olemasolevad ainulaadsed objektid ja väärtused on esile tõstetud (näiteks Hiiumaa rannad, arteesiakaevud, meteoriidikraater, Kaibaldi liivik jms);

• Hiiumaa külastajate ööbimiste arv majutusasutustes kasvab vähemalt 5% aastas;

• lisaks olemasolevatele on käivitatud vähemalt kolm aastaringse tegevusega külastusobjekti;

9

• RMK külastuskeskkonna arendamisele suunatud tegevuste jätkamine (matkarajad, puhkealad jm) - UNESCO Biosfääri programmiala tähistamine ja tutvustamine koostöös Saaremaa, Muhu

ja Vormsi vallaga;

• ajalooliste sakraalehitiste (Reigi pastoraat ja kirik, Kärdla kirik, Käina kiriku eksponeerimine, Kassari kabel, Puski kirik, Pühalepa kirik jt) ning nende külastuspiirkondade arendamine;

• Kärdla sadama lähiümbruse arendamine, promenaadi rajamine Rannapaargu juurest Kärdla

sadama ja Hausmani;

• Vabadussõjas langenute mälestusmärgi rajamine Pühalepa kiriku ette;

5. keskkonnahoiu ja -teadlikkuse eesmärgid:

• Hiiumaa metsaressurssi on säästlikult kasutatud;

• Hiiumaa väärtuslikud vaated ja maastikud on säilitatud ja hooldatud;

• Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused on hoitud ning teadvustatud ja loodusressursid keskkonnasäästlikult majandatud;

• koelmualade taastamine: nt haugi koelmuala taastamine Suuremõisa jões, forelli koelmuala

taastamine Pihla ojas ja Paope ojas;

• jõgede suublate ja maaparanduseelvoolude puhastamine: nt Nuutri, Suuremõisa, Luguse,

Jausa jõgi, Käina lahe suubuvad ja väljuvad kanalid;

• tiheasustusaladel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunute arv on kasvanud 50%;

• avatud on vähemalt üks uus liiva-kruusa karjäär;

• Hiiumaa laidude eripärane looduskeskkond on säilinud;

• Hiiumaa puitu väärindatakse kohapeal senisest rohkem;

• Hiiumaal on toimiv ja ühtne jäätmete kogumise ja käitlemise süsteem, sh mahutite disain ja sildistamine;

• Lehtma ja Sõru sadama rajatiste (nt kai) ümberehitamine, vältimaks ranna-alade erosiooni.

Hiiumaa valla arengukava koostamisel on lähtutud ühinemislepingust. Arengudokument on kooskõlas

Hiiu maakonnaplaneeringuga 2030+ ning täiendab seda.

Hiiumaa visioon 2035+ on sõnastatud järgmiselt: Hiiumaa on unikaalne kooslus puhta looduse keskel

toimivast kaasaegsest elukeskkonnast, mis on tänu kvaliteetselt toimivatele tehnilistele lahendustele

suurepärases ühenduses välismaailmaga.

Täiendavalt tuleb analüüsida järgmisi arengudokumente:

• koostatav Hiiumaal ÜVK arendamise kava (valmib eeldatavalt veebruaris 2020, kuid kaardiandmed on enne seda kasutatavad);

• Hiiu valla soojusmajanduse arengukava (https://www.riigiteataja.ee/akt/429042017028

https://vald.hiiumaa.ee/arengukava);

• Hiiumaa kohaturundusstrateegia

(https://hiiumaaarenduskeskus.kovtp.ee/documents/687279/22181390/Hiiumaa+kohaturun

dus+14.02 .2019.pdf/b6a51d09-6a6c-4552-95fa-50d1e793ca2a?version=1.0);

• kehtivad üldplaneeringud ja üldplaneeringu teemaplaneeringud:

o Kärdla linna üldplaneering (2012);

o Kõrgessaare üldplaneering (2003);

o Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering - Maakasutusreeglite ja

ehitustingimuste määramine (2010);

o Pühalepa keskosa üldplaneering (2010);

o Sarve-Heltermaa-Salinõmme piirkonna osa üldplaneering (2008);

10

o Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneering (2003);

o Kuri-Tähva-Sääre vallaosa üldplaneering (2002);

o Hellamaa-Värssu-Puliste üldplaneering (2002);

o Hagaste- Heltermaa piirkonna üldplaneering (2005);

o Käina üldplaneering (2006);

o Käina valla osa, Kassari saare üldplaneering (2003);

o Emmaste üldplaneering (2005).

2. RUUMILISED VAJADUSED HIIUMAAL JA ÜLDPLANEERINGUGA

LAHENDATAVAD ÜLESANDED

Üldplaneeringu (ÜP) üks olulisim eesmärk on igal tasandil tingimusi vähemalt säilitada või parendada. Seda nii elanike arvu, ühenduste, energiakindluse, loodusväärtuste, pärimuse jmt osas.

Selleks tuleb üle vaadata kehtivates üldplaneeringutes seatud tingimused, viia need kooskõlla maakonnaplaneeringus kavandatuga ning ühtlustada osavaldade lõikes. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekute vajadus selgub ÜP koostamise käigus.

2.1. Tasakaalustatud ja kestliku asustuse arengu tagamise tingimused

2.1.1. Maalise ja linnalise asustuse põhimõtete üle vaatamine ning nende seostamine õigusaktides sätestatud tiheasustusaladega.

2.1.2. Kirjeldada asustuse arengut suunavad üldised tingimused, määrata perspektiivsed elamualad (sh vaadata üle kehtivates ÜP-des määratud alade sobivus ja kattuvus hiljem moodustatud

kaitsealadega), sh uutele kortermajadele. 2.1.3. Määrata elamualad üürimajade kavandamiseks.

2.1.4. DP kohustusega alade ja juhtude määramine ning põhjendamine. 2.1.5. Määrata üldised kasutus- ja ehitustingimused vajadusel piirkondlike erisustega (mahud,

kõrgus, haljastus, juhtotstarbed, krundi minimaalne suurus), mis jäävad aluseks projekteerimistingimuste koostamiseks aladel, kus DP kohustus puudub.

2.1.6. Vaadata üle miljööväärtuslike alade määramise vajadus ning ulatus (võibolla määrata väiksemad ja selgemad alad nt tänav, küla osa vmt). Kirjeldada suhteliselt täpselt, mida

peetakse antud aladel väärtuseks, seletada lahti miljöö sisu, seada nende säilimiseks

tingimused. 2.1.7. Määrata juhud, mille puhul on arendamiseks vajalik eeldus arhitektuurivõistluse läbiviimine. 2.1.8. Tiheasustusaladel turvalisuse tõstmise meetmete leidmine avaliku ruumi planeerimisel

(kaasata planeerimistegevusse PPA).

PPA: palun esitada teiepoolne nägemus avaliku ruumi planeerimisel turvalisuse tõstmise osas

üldplaneeringu täpsuastmel/tasandil.

2.1.9. Vaadata üle ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatus ning kaasajastada tänastele vajadustele

vastavaks. Määrata üleujutatavad alad. Selgitada välja kohad, kus esineb oluline avalik huvi ehituskeeluvööndi vähendamiseks;

Külaseltsid, kogukonnaliikmed, rannakalurite mtü-d: palun esitage teadmine võimalikest üleujutusohuga aladest.

2.1.10. Suplus- ja puhkekohtade arenguks vajalike tingimuste määramine (juurdepääsud, parkimine, prügikogumine, pääste tagamine jmt).

Külaseltsid, kogukonnaliikmed, rannakalurite mtü-d: palun esitage kohad, kus oleks vajalik tagada avalik juurdepääs kallasrajale, kus võiks ja kus ei tohiks olla nimetatud alad.

11

2.1.11. Määrata sobivad alad suuremate puhke- ja turismiarenduste (nt SPA, majutusasutused) kavandamiseks (eelistatult trasside ja olemasolevate juurdepääsude ligidal).

2.1.12. Määrata kaugkütte piirkonnad tiheasutusaladel, koos perspektiivse laienemisega. 2.1.13. Sõnastada üldised põhimõtted tiheasustusaladelt sademe- ja liigvee ärajuhtimiseks.

2.1.14. Teha ettepanek Kärdla linna ja Kõrgessaare aleviku asustusüksuse piiri muutmiseks. 2.1.15. Kajastada ning vajadusel korrigeerida Põllumajandusuuringute Keskuse poolt väljastataval

andmekihil väärtuslikud põllumaad ja määrata nendele alade piisavaks säilimiseks asjakohased tingimused.

2.1.16. Kirjeldada nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel ehitamise tingimused. Kaaluda müra normtasemete määramise vajadust.

2.1.17. Kaaluda sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadust avalikes huvides seatud ülesannete täitmiseks.

2.2. Head ja mugavad liikumisvõimalused, st ühendused saarel ja naaberaladega

2.2.1. Määrata kergliiklusteede kulgemine, vajalikud trassikoridorid ja omavahelised ühendused, pöörata tähelepanu asulasisestele ühendustele;

Külaseltsid, kogukonnaliikmed: palun esitage nägemus kergliiklusteede vajalikkuse ja

asukoha osas.

2.2.2. Ühistranspordi võrgu ja sõlmpunktide arenguvajaduse ülevaatamine ja kajastamine (sh

lennujaam, reisisadamad) ning sellest tulenevalt teha ruumiotsused. 2.2.3. Määrata tiheasustusaladel parkimise võimalused, perspektiivsed vajadused.

2.2.4. Määrata avaliku kasutusega teede asukohad ning perspektiivsed vajadused. 2.2.5. Kaaluda tänavate ja maanteede kaitsevööndite laiendamise või vähendamise vajadusi. 2.2.6. Kajastada olemasolevad ja perspektiivsed matkarajad, nende võrgustik;

Külaseltsid, kogukonnaliikmed: palun esitage oma nägemus perspektiivsetest matkaradadest.

2.2.7. Üle vaadata lautrikohad, väikesadamad ja sadamad ning seejuures avalikud juurdepääsud

rannale ning paadikuuride ehitamise võimalus (määrata kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste ehituslikud tingimused, sh merepääste vajadused). Kajastada arenguvajadused;

Külaseltsid, kogukonnaliikmed, rannakalurite mtü-d: palun esitage kohad, kus oleks vajalik

tagada avalik juurdepääs kallasrajale.

2.2.8. Vaadata üle RMK metsaveoteed ning võimalused panna need teenima kogukonna huve (pakkuda lisajuurdepääse kallasrajale jmt) ;

RMK: palun esitage oma seisukoht RMK teede võimaliku avaliku kasutuse osas tulevikus.

2.2.9. Kiire interneti leviala laiendamise võimalused, baasvõrgu ühenduste loomise esimene ja

teine vajadus määrata. Määrata tingimused mobiilside võrgustiku arenguks kooskõlas maastikuväärtustega.

ELASA, Elektrilevi, muu võimalik sideteenuse pakkuja: palun esitage baasvõrgu asukohad ja nägemus perspektiivsetest nn mahasõitudest. Missugused on tingimused, et teenusepakkuja läheks kohale teenust pakkuma või mis on piir, et tegu on turutõrke piirkonnaga, kuidas valla

üldplaneering saaks mõjutada teenuse kättesaadavust?

2.3. Varustatus energiataristuga (sh ringtoide mandri ja Saaremaaga, kõrgepingeliini

koridor, meretuuleparkidega ühendus).

MKM, Elering: palun esitage omapoolne seisukoht koos võimalike tehniliste tingimustega liinide koridori planeerimiseks lähtuvalt võimalikest meretuuleparkidest. Kas 2021. a esimese

12

poole seisuga on piisava täpsusega infot koridoride planeerimiseks või tuleb koridorid planeerida kaugemas tulevikus eri- või teemaplaneeringutega.

2.3.1. Vaadata üle ning täpsustada maakonnaplaneeringus märgitud tingimused ja põhimõtted taastuvenergia tootmisüksuste rajamiseks (päikese-, tuule-, bioenergia) ning määrata rajamise põhimõtted ka väiksemate tootmisüksuste arendamiseks (nt ühe või mitme

majapidamise või ettevõtte vajadusi arvestav).

2.4. Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine

2.4.1. Läbivalt arvestada asjaoluga ning luua seosed, mis tulenevad Hiiumaa kuulumisega UNESCO Lääne-Eesti biosfääri võrgustikku.

2.4.2. Hiiumaal on riigi tasandi suured tuumalad T1 ja väikesed tuumalad T2 (maakonna

planeeringus märgitud), nendega arvestamine. Täpsustada rohevõrgustiku piire ja säilimiseks vajalikke kasutustingimusi. Tuleviku arenduste planeerimiseks näidata võrgustiku toimimiseks olulised kohad ja võrgu struktuur, et vältida võrgustiku kahjustumist.

2.4.3. Maakonna planeeringus märgitud väärtuslike maastike väärtuste kirjeldamine ja suuniste

määramine arendustegevuste võimaldamiseks nendel aladel, (sh kultuuripärandi

säilitamiseks tingimused ning määrata metsamaa raadamise ulatus ja lageraie meetodil metsamajandamise keelualad näiteks puhkemajanduseks olulistes piirkondades).

2.4.4. Määrata perspektiivsed puhke-, tervise- ja spordirajatiste alad, mida hiljem järgmise tasandi

või teemplaneeringuga lahendada. Kaasata RMK. 2.4.5. Maaparandussüsteemide kaardistamine (sh eesvoolude märkimine) ja vajadusel kitsenduste

kirjeldamine.

Külaseltsid, kogukonnaliikmed: palun esitage võimalikke lokaalseid üleujutusalasid või liigniiskena püsivaid põllu- ja metsamajandus maa-alasid ehk alasid, kus on probleem

liigveega.

2.5. Eriotstarbelised ehitised

2.5.1. Sadamate perspektiivsete vajaduste ja laienemisvajadustega (purgla, parkimisala jms) arvestamine.

2.5.2. Jäätmekäitluskohtade määramine uusi vajadusi arvestavalt (perspektiivne laienemisvajadus

vaja selgitada).

2.5.3. Loomsete jäätmete matmisala perspektiivsete vajadustega arvestamine, võimaluste

ülevaatamine. 2.5.4. Vaadata üle maakonnaplaneeringus määratud maardlate tegelik laienemise vajadus ning

määrata ümbritsevatele aladele arengutingimused. Vaadata üle väljaveoteede tingimused ja

nendest tekkivad võimalikud häiringud. 2.5.5. Täpsustada maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega alade piire.

2.5.6. Kaaluda lisaks maakonnaplaneeringuga planeeritule täiendavate maismaa tuuleparkide alade planeerimist.

2.5.7. Määrata riigikaitselise otstarbega maa-alad ning täpsustada maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piirid.

3. VAJALIKUD UURINGUD

Uuringute täpsem vajadus vaadatakse üle koostöös konsultandiga.

Vallavalitsus on tellinud korduva üleujutusala määramise uuringu, kus käsitletakse üleujutuse riskipiirkondi ja üldplaneeringus käsitlemist vajavaid meetmeid. Uuring valmib 2020 aasta lõpuks.

13

Võimalikud vajalikud uuritavad teemad on:

• taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtu võimalused Hiiumaal (sh oleva liinivõrguga liitumise võimalused lähema 10 a jooksul);

• rohetaristut suunavate tingimuste täpsustamine, sh rohevõrgustiku, rohealade, metsade,

kõrgendatud avaliku huviga metsade, linnametsade, parkide ruumilise paiknemise ja nende

kasutamisega seotud tingimuste ja põhimõtete täpsustamine.

4. ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISEL KOOSTÖÖTEGIJAD JA

KAASATAVAD ISIKUD

Valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, valdkonna eest

vastutav minister (koostöö tegijad ja hilisemad kooskõlastajad):

Kaitseministeerium [email protected]

Maaeluministeerium [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Rahandusministeerium [email protected]

Keskkonnaministeerium [email protected]

Sotsiaalministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Maa-amet [email protected]

Lennuamet [email protected]

Veeteede amet [email protected]

Maanteeamet [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Põllumajandusamet [email protected]

Päästeamet (Lääne päästekeskus) [email protected]

Tehnilise järelevalve amet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Veterinaar- ja toiduamet [email protected]

Politsei- ja piirivalveamet [email protected]

Planeeringualaga piirnevad kohaliku omavalitsuse üksused (koostöö tegijad ja hilisemad

kooskõlastajad):

Saaremaa vald [email protected]

Muhu vald [email protected]

Vormsi vald [email protected]

Haapsalu vald [email protected]

Lääneranna vald [email protected]

Lääne-Nigula vald [email protected]

14

Isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti

isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või

üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas

valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava

maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (kaasatavad):

Keskkonnainspektsioon [email protected]

Elektrilevi OÜ [email protected]

Telia Eesti OÜ [email protected]

Elering AS [email protected]

AS Connecto Eesti [email protected]

Kärdla Veevärk [email protected]

TS Laevad [email protected]

AS Kihnu Veeteed [email protected]

Lehtma sadam [email protected]

Kärdla lennujaam [email protected]

Kaitseliidu Lääne Malev [email protected]

Eesti Lairiba Arenduse SA [email protected]

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon [email protected]

Põllumajandusuuringute Keskus [email protected]

AS Saarte Liinid [email protected]

SA Hiiumaa Sadamad [email protected]

SA Hiiumaa Arenduskeskus [email protected]

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu [email protected]

MTÜ Hiiukala [email protected]

MTÜ Hiiumaa Metsaselts [email protected]

Hiiumaa Ettevõtjate Liit MTÜ [email protected]

Eesti Erametsaliit MTÜ

[email protected]

[email protected]

Loode-Hiiumaa Külade Selts [email protected]

Külaselts Hellatempa [email protected]

Pühalepa Naistekoda [email protected]

Kuriste külaselts [email protected]

Orjaku külaselts [email protected]

Kõpu piirkonna arendusselts Valguskiir [email protected]

Putkaste külaselts [email protected]

Hiiu Kaarel ja Leena [email protected] [email protected]

Jausa Küla Selts [email protected]

Sõruotsa külaselts [email protected]

Kaigutsi külaselts [email protected]

MTÜ Kassari Haridusselts [email protected]

MTÜ Külaselts MUHV [email protected]

15

Agapäeotsa selts [email protected]

MTÜ Haridusselts EDU [email protected]

[email protected]

Palade Teabetuba [email protected]

MTÜ Männamaa külaselts [email protected]

Tubala Küla Selts [email protected]

Salinõmme Külaarengu Selts [email protected]

Kalana Küla Selts [email protected]

Ühendus Kodukant Hiiumaa [email protected]

[email protected]

Hiiumaa Sõprade Selts [email protected]

Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste Selts [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Riigi Kinnisvara [email protected]

Kaasatavana saab lisada iga isiku, kes on oma soovist teavitanud Hiiumaa vallavalitsust.

5. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE TÖÖKORRALDUS

Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamiseks, mõjude hindamiseks ja uuringute teostamiseks viidi läbi riigihange „Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine“.

Riigihangete läbiviimisel lähtuti Eesti Planeerijate Ühingu, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ning riigihangete- ja riigiabi osakonna poolt koostatud soovitustest – „Soovitused ruumilise

planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks“.

Üldplaneeringu koostamise korraldamiseks moodustati vallavalitsuses 6-liikmeline töörühm, millele

lisanduvad konsultandi poolsed liikmed, kes on ÜP-ga pidevalt tegelev ja vaheotsuseid langetav

üksus. Üldplaneeringu koostamisel tuginetakse valla arengukava sisendile, ÜP lähteseisukohtadele,

KSH hinnangule, uuringutele ja eksperthinnangutele ning vastavalt vajadusele kaasatakse juhtrühma

erinevate valdkondade esindajaid vms võtmeisikuid.

Üldplaneeringu olulisemad kehtestatavad kihid avalikustatakse läbi ArcGis Online kaardirakenduse.

Vallavalitsuse poolt kuuluvad töörühma koosseisu:

Kaire Nõmm arhitekt, ÜP protsessi koordineerija

Monika Pihlak arenguosakonna juhataja

Osavaldade DP-de menetlusega tegelevad spetsialistid:

Triin Masing Kärdla ja Kõrgessaare osavalla ehitusspetsialist

Mai Julge Pühalepa osavalla maaspetsialist

Merilin Kaevandes Käina osavalla maaspetsialist

Pilvi Post Emmaste osavalla maa- ja ehitusspetsialist

Kaasatavad spetsialistid:

Hergo Tasuja vallavanema asendaja

Lauri Preimann Kärdla osavallavanem

16

Liili Eller Pühalepa osavallavanem

Omar Jõpiselg Käina osavallavanem

Pilvi Post Emmaste osavallavanem

Üllar Laid Kõrgessaare osavallavanem

Aivar Viidik volikogu esimees

Kadri Aljas keskkonnaspetsialist

Piret Sedrik ühistranspordi spetsialist

Kai Vahtra Kärdla ja Kõrgessaare osavalla maaspetsialist

Veronika Kaevandes Käina osavalla ehitusspetsialist

Reet Nisumaa Pühalepa osavalla ehitusspetsialist

Konsultandi AB Artes Terrae OÜ ja Alkranel OÜ poolt kuuluvad töörühma koosseisu:

Heiki Kalberg ruumilise keskkonna planeerija, maastikuarhitekt-ekspert, konsultandi

poolne projektijuht

Jürgen Vahtra ruumilise keskkonna planeerija, gis-ekspert

Alar Noorvee keskkonnamõju hindamise juhtekspert, keskkonnamõju hindamise

projektijuht

Tanel Esperk keskkonnamõju hindamise ekspert

Terje Liblik keskkonnamõju hindaja

6. AJAKAVA

Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele esitatud

nõuetest. Ajakava on esialgne ja selles võib töö käigus tulla muudatusi.

Jrk

nr Tegevus Tegevuse aeg

1 ÜP lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine (sh seisukohtade küsimine ja avalikustamine)

August 20 … jaanuar 21

2 ÜP eskiislahenduse (eelnõu) koostamine koos KSH

aruandega Oktoober 20 … mai 21

3 ÜP eskiislahenduse (eelnõu) ja selle KSH aruande avalikustamine

Juuni 21 … juuli 21

4 ÜP ja selle KSH aruande koostamine August 21 … veebruar 22

5 Kooskõlastamine Märts 22 … juuni 22

6 ÜP vastuvõtmine Juuni 22

7 ÜP avalik väljapanek, avalik arutelu September 22 … november 22

8 ÜP korrigeerimine ja heakskiidu menetlus Detsember 22 … märts 23

9 ÜP kehtestamine Aprill 23

17

7. KSH OBJEKT JA ULATUS

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Hiiumaa valla

üldplaneering. Hiiumaa vald on omavalitsus, mis moodustati 25. oktoobril 2017 Hiiu valla, Käina valla, Pühalepa valla ja Emmaste valla ühinemisel. Valla pindala on 1027 km2.

Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Hiiumaa Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 90 (lisa 1). Üldplaneeringu alaks on Hiiumaa vald ning seosed valla lähiümbrusega

(naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga: KSH viiakse läbi Hiiumaa valla haldusterritooriumi kohta.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 on KSH eesmärgiks

arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.

8. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE JA SEOS KSH-s KÄSITLETAVAGA

8.1. Planeeringuala asukoht ja paiknemine

Hiiumaa vald on Eesti suuruselt teine saar, mis asub Lääne maakonna loodeosas (vt Joonis 8.1), olles igast küljest piiritletud merega. Lähipiirkonnas paikneb Vormsi vald ja Haapsalu linn (idas), Saaremaa

vald (lõunas). Valla koosseisu kuulub ka mitmeid väiksemaid saari Soome lahes ja Väinameres.

Joonis 8.1. Hiiumaa valla paiknemine (tähistatud rohelisega). Alus: Maa-amet, 2020.

Hiiumaa valla keskus asub Kärdla linnas. Lisaks paikneb vallas 2 alevikku (Kõrgessaare ja Käina) ja 182 küla (Hiiumaa valla arengukava 2035+, 2018).

Vald jaguneb viieks osavallaks: Emmaste osavald, Kõrgessaare osavald, Käina osavald, Kärdla osavald ja Pühalepa osavald. Osavalla eesmärgiks on kohaliku initsiatiivi hoidmine, kohalike elanike kaasamine kohalike küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel (vt Joonis 8.2).

18

Joonis 8.2. Osavaldade paiknemine Hiiumaa vallas. Alus: Maa-amet, 2020.

8.2. Looduskeskkond

8.2.1. Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad

Hiiumaa vald paikneb Hiiumaa maastikurajoonil. Maismaa järkjärguline kerkimine on kaasa toonud

vaheldusrikka pinnakattega mitmekesise maastiku. Mh on Hiiumaa oma ümbrusega kõige

invasiivsemalt kerkiv Eesti osa, kerkides aastas kuni 3 mm (Arold, 2005).

Ümber 310 km pikkuse rannajoonega Hiiumaa valla (Hiiu saare) asub ligi 230 väikest ja madalat saart

(kõik ei kuulu valla haldusterritooriumi alla). Teistest saartest märksa suurem on maastikurajooni kagupiiril asuv väga liigestatud rannajoonega ja paljude neemedega Kassari saar (19,3 km2). Hiiu saare

ja Kassari saare vahele jääb vaevalt ühe meetri sügavune, laguuniks muutunud ja veetaseme regulaatoriga ohjatav 2-3‰ soolsusega Käina laht, mis on elustikurikas linnuala (Arold, 2005). Kassari on Hiiumaaga tammteedega ühendatud.

Hiiumaa valla pinnakattest moodustavad väga suure osa liivad (ca 70%), mis on ka saare üheks

metsasuse peapõhjustest (Arold, 2005).

Omapäraseks maastiku pinnavormiks on Kõpu kõrgend, mis küündib 68 m üle merepinna. Kärdla linna idaosa ulatub aluspõhjalisele Põllumäe kõrgendikule, mis on osa setendite alla mattunud meteoriidikraatri ringvallist. Palukülas paljanduvad sellel vallil Vormsi lademe savikad lubjakivid.

Kraatri läbimõõt ringvalli harjalt on 4 km ja sügavus üle 500 m. Kraater avastati 1970., selle meteoriitne

päritolu tõestati 1980. aastal (Arold, 2005).

Maastikule lisavad eripära survelased põhjaveed, seda just saare idaosas. Peamine maastiku eripära tuleneb saare merelisest ilmastust (tormisem tuul, vähem sademeid ning pehmemad talved), tänu

millele on saarel võimalik kasvatada ka külmaõrnemaid taimi (Arold, 2005).

Maavaradest on Hiiumaa vallas esindatud kruus, liiv, lubjakivi, meremuda, savi, turvas (vt Tabel 8.1).

Hiiumaa valla maardlate asukohad on esitatud Joonis 8.3-l.

19

Tabel 8.1. Hiiumaa vallas paiknevad maardlad. Seisuga 29.07.2020 (Alus: Maa-amet, 2020).

Maardla nimetus

Maavara nimetus

Registrikaardi nr

Pindala (ha)

Määvli kruus 106 77,18

Prassi kruus 460 291,05

Suurepsi kruus 777 61,75

Muda kruus 458 288,69

Männamaa kruus 496 116,99

Partsi kruus 459 53,5

Malvaste liiv 451 148,04

Puski liiv 778 5,58

Sääre liiv 480 45,01

Vakamaa liiv 492 13,55

Mänspäe liiv 478 1,84

Nõmba liiv 479 13,38

Harju-Männiku liiv 490 20,77

Hiiumadala liiv 40 477,46

Paoma liiv 455 1,07

Hirmuste liiv 476 28,73

Kalana liiv 477 8,99

Luidja liiv 491 51,12

Villamaa liiv 493 0,96

Kõpu liiv 849 1867,99

Suuremõisa lubjakivi 384 18,68

Paluküla lubjakivi 436 11,05

Ninametsa lubjakivi 83 22,26

Käina meremuda 243 128,25

Kleemo savi 448 6,71

Partsi savi 449 132,93

Pihla turvas 120 1863,02

Õngu (Tihu) turvas 641 611,73

Määvli turvas 520 403,52

20

Joonis 8.3. Maardlate asukohad Hiiumaa vallas. Roosa joonega on tähistatud maardlate piirid, punase joonega on tähistatud mäeeraldiste piirid. Seisuga 29.07.2020 (Allus: Maa-amet, Maardlate kaardirakendus 2020).

Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004) ning Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel on Hiiumaa vallas

esindatud madala, normaalse ja kõrge radooniriskiga alad (vt Joonis 8.4). Küll aga ei kuulu valla haldusterritoorium keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu.

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus, 2017) kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge

Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-

sisaldust majade siseõhus miinimumini.

Eesti Geoloogiakeskus (2017) alusel on Hiiumaa vallas radoon pinnaseõhus praktiliselt kõikjal olnud alla 30 kBq/m³. Vaid Kärdla linna lähedasel alal on see üle 30 kBq/m³ (vt Joonis 8.4). Seega on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist.

21

Joonis 8.4. Radooni tasemed pinnaseõhus Hiiumaa valla haldusterritooriumil (OÜ Eesti geoloogiakeskus, 2017).

Eesti põhjaveekaitstuse kaardi 1:400000 (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001) kohaselt on vallas

valdavalt tegemist kaitstud, suhteliselt kaitstud või keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga, vähesel määral esineb ka nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alasid (vt Joonis 8.5).

22

Joonis 8.5. Põhjavee kaitstus Hiiumaa vallas (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001).

8.2.2. Pinnavesi (sh ehituskeeluvöönd)

Hiiumaa valla territooriumile jääb mitmeid voolu- ja seisuveekogusid. Keskkonnaregistri (seisuga 06.08.2020) andmeil paikneb vallas kokku viis jõge, 20 oja, 35 looduslikku järve, üks paisjärv, 4 tehisjärve ning hulgaliselt allikaid ja peakraave. Järgnevates tabelites on esitatud Hiiumaa vallas

paiknevad allikad ning voolu – ja seisuveekogud koos nende põhiliste karakteristikutega (vt Tabel 8.2; Tabel 8.3).

Tabel 8.2. Hiiumaa vallas paiknevad vooluveekogud, sh allikad (Keskkonnaregister, seisuga 06.08.2020).

23

Registrikood Veekogu nimi Tüüp Pikkus lisaharudega, km

VEE4603303 Aara allik (Libahundi karstiauk ja allikas) Allikas -

VEE4603202 Alligaouk (Kõpu küla allikakaev) Allikas -

VEE4602401 Allika allik (Allika talu allikakaev) Allikas -

VEE4602313 Allika talu allikad Allikas -

VEE4602314 Allika talu allikad Allikas -

VEE4602315 Allika talu allikad Allikas -

VEE4602307 Allika talu suur allikas Allikas -

VEE4602205 Hallikivi allik (Sarve viies allikas) Allikas -

VEE4603305 Igamessoo allik (Igameessoo allikaala) Allikas -

VEE4602210 Ingli allik (Sarve kaheksas allikas) Allikas -

VEE4603304 Issimetsa allik (Hirmuste karjääri allikas) Allikas -

VEE4601400 Jahimajaallik (Partsi allikad, Partsi jahimaja allikas) Allikas -

VEE4602306 Jõe allik (Vaemla allikas) Allikas -

VEE4602309 Jürna allikas Allikas -

VEE4601600 Kaarli allik (Piilbergi allikas, Patsipaelaauk) Allikas -

VEE4602304 Karjamaa allik (Karjamaa allikakaev) Allikas -

VEE4602203 Keeriku allik (Sarve kolmas allikas) Allikas -

VEE4603300 Keevallik Allikas -

VEE4601500 Keevallik (Kärdla Keevallik) (Kärdla keevad allikad) Allikas -

VEE4600403 Kidaste allik (Kidaste allikasoo) Allikas -

VEE4603302 Kiviränga allik (Kiviränga allikas) Allikas -

VEE4603201 Kopa allik (Kopa allikakaev) Allikas -

VEE4601001 Kukemäe allik (Kukemäe allikas) Allikas -

VEE4600402 Kuusiku allik (Kuusiku talu allikakaev) Allikas -

VEE4603100 Külmallik Allikas -

VEE4602305 Laasma allik (Laasma allikakaev) Allikas -

VEE4601601 Laoniidi allik (Kõrmi-koha allikas) Allikas -

VEE4603200 Lelulitsiallik Allikas -

VEE4602200 Lillemetsa allik Allikas -

VEE4601406 Loja allik (Loja allikakaev) Allikas -

VEE4600404 Mailahe allik (Mailahe allikas) Allikas -

VEE4602308 Mardi allikakaev Allikas -

VEE4602316 Mardi väiksed allikad Allikas -

VEE4601402 Matse allik (Matsu talu allikas) Allikas -

VEE4601700 Murruniidi allik Allikas -

VEE4603103 Möirassoo allik (Möirasoo allikas) Allikas -

VEE4603104 Neljateeristi esimene allikas Allikas -

VEE4603105 Neljateeristi teine allikas Allikas -

VEE4602700 (nimi teadmata) Allikas -

24

Registrikood Veekogu nimi Tüüp Pikkus lisaharudega, km

VEE4602600 (nimi teadmata) Allikas -

VEE4602500 (nimi teadmata) Allikas -

VEE4601300 (nimi teadmata) Allikas -

VEE4601200 (nimi teadmata) Allikas -

VEE4600600 (nimi teadmata) Allikas -

VEE4600300 (nimi teadmata) Allikas -

VEE4600200 (nimi teadmata) Allikas -

VEE4600100 (nimi teadmata) Allikas -

VEE4601501 (nimi teadmata) Allikas -

VEE4512100 (nimi teadmata) Allikas -

VEE4602702 (nimi teadmata) Allikas -

VEE4601401 Nuudi allik (Nuudi allikakaev) Allikas -

VEE4601405 Partsiougu allik (Partsi karjääri allikas) Allikas -

VEE4602202 Paulama allik (Sarve teine allikas) Allikas -

VEE4602208 Peedu allik (Sarve lõpu) Allikas -

VEE4600401 Peetri allik (Peetri-Sauepõllu allikas) Allikas -

VEE4603101 Piripilli esimene allikas Allikas -

VEE4603102 Piripilli teine allikas Allikas -

VEE4601100 Pärdi esimene allikas Allikas -

VEE4601101 Pärdi teine allikas Allikas -

VEE4602303 Rannaallik (Vahtrepa Rannaallik) (Vahtrepa rannaallikas) Allikas -

VEE4602302 Sadamaallik (Vahtrepa kanali allikad) Allikas -

VEE4602601 Silde allik (Armioja allikas) Allikas -

VEE4600405 Silmaallik (Allikalahe Silmaallik) (Silmaallikas (Allikalahe Silmaallikas)) Allikas -

VEE4601000

Silmaallik (Partsi Silmaallik) (Partsi Silmaallikas, Kukemäe allikas, Palade Silmaallikas) Allikas -

VEE4602310 Simuna allikas Allikas -

VEE4602311 Simuna väiksed allikad Allikas -

VEE4602312 Simuna väiksed allikad Allikas -

VEE4602701 Sooselja allik (Kaderna allikas) Allikas -

VEE4603301 Sooääre allik (Märjamaa allikas) Allikas -

VEE4602207 Suurallik (Sarve suur) Allikas -

VEE4602301 Suuremõisa allik (Suuremõisa tiigi allikas) Allikas -

VEE4602300 Süllu allik Allikas -

VEE4602209 Tammistumäe allik (Sarve seitsmes allikas) Allikas -

VEE4601900 Tilga esimene allikas (Pihla allikad) Allikas -

VEE4601800 Tilga kolmas allikas (Pihla allikad) Allikas -

VEE4601904 Tilga kuues allikas Allikas -

25

Registrikood Veekogu nimi Tüüp Pikkus lisaharudega, km

VEE4601902 Tilga neljas allikas (Pihla allikad) Allikas -

VEE4601901 Tilga teine allikas (Pihla allikad) Allikas -

VEE4601903 Tilga viies allikas (Pihla allikad) Allikas -

VEE4603307 Tornimäe allik (Radari allikakaev) Allikas -

VEE4601404 Torutoa allik (Aru allikas) Allikas -

VEE4602400 Tuisu allik Allikas -

VEE4601403 Uuetoa allik (Fredi allikakaev) Allikas -

VEE4602201 Viita allik (Sarve esimene allikas) Allikas -

VEE4603203 Ülendi allik (Ülendi allikakaev) Allikas -

VEE4603306 Ütastemetsa allik (Ütaste allikas) Allikas -

VEE1160800 Luguse jõgi Jõgi 19,8

VEE1164000 Nuutri jõgi Jõgi 16,7

VEE1164300 Suuremõisa jõgi Jõgi 15,5

VEE1160500 Vaemla jõgi Jõgi 13

VEE1162600 Vanajõgi Jõgi 9,3

VEE1600019 Kõrgessaare kanal Kanal 0,5

VEE1164100 Ala kraav Kraav 7,3

VEE1162100 Avajõgi (Väljasoo kraav) Kraav 8,7

VEE1163200 Jaanigu kraav Kraav 4,9

VEE1161700 Kaanissoo jõgi (Kaarisoo kraav) Kraav 3,1

VEE1600016 Kitsa kraav Kraav 2,9

VEE1600020 Käina kraav Kraav 0,7

VEE1600022 Lepa kraav Kraav 0,1

VEE1600023 Matsu kraav Kraav 0,1

VEE1600017 Mõisa kraav Kraav 0,6

VEE1161201 Männamaa kraav Kraav 1,6

VEE1161900 Olima jõgi (Ollima kraav, Olima kraav) Kraav 5,4

VEE1600018 Otsa kraav Kraav 1,3

VEE1161000 Pärnselja kraav Kraav 2,2

VEE1160900 Tihu kraav Kraav 1,7

VEE1161800 Tülli kraav (Prassi kraav) Kraav 10,2

VEE1600021 Uidu kraav Kraav 2,1

VEE1162200 Vanamõisa kraav Kraav 7,3

VEE1163100 Armijõgi (Armioja, Armi oja) Oja 18

VEE1161300 Jausa jõgi (Jausa oja) Oja 18,7

VEE1600005 Jõe jõgi (Jõe oja) Oja 4,2

VEE1163000 Jõeranna jõgi (Jõeranna oja) Oja 5,3

VEE1163600 Kidaste jõgi (Kidaste oja) Oja 7,9

VEE1163500 Kurisu jõgi (Kurisu oja) Oja 7,6

VEE1164200 Kõlu jõgi (Partsi oja) Oja 3,7

VEE1163700 Lehtma jõgi (Lehtma oja) Oja 7

26

Registrikood Veekogu nimi Tüüp Pikkus lisaharudega, km

VEE1162400 Liigi jõgi (Liigioja, Liigi oja) Oja 5,6

VEE1163900 Liivajõgi (Kärdla oja) Oja 7,8

VEE1162800 Luidja jõgi (Luidja oja) Oja 6

VEE1600003 Meelste jõgi (Meelste oja) Oja 3,2

VEE1163400 Metsajõgi (Rima oja) Oja 10,3

VEE1161600 Muda jõgi (Mudaoja, Muda oja) Oja 4

VEE1162900 Paope jõgi (Paope oja) Oja 7,4

VEE1600001 Peebu jõgi (Peebu oja) Oja 3,2

VEE1163300 Pihla jõgi (Pihla oja) Oja 18,9

VEE1162700 Poama jõgi (Poama oja) Oja 5,6

VEE1163800 Tareste jõgi (Tareste oja) Oja 6

VEE1162500 Õngu jõgi (Õngu oja) Oja 6,5

VEE1162000 Külama jõgi (Külama peakraav) Peakraav 5,8

VEE1162300 Leetselja peakraav Peakraav 6,9

VEE1161400 Lelu kraav Peakraav 3,8

VEE1161500 Mustikajõgi (Mustika peakraav) Peakraav 3,9

VEE1161100 Rebasselja jõgi (Rebasselja peakraav) Peakraav 9,6

VEE1160700 Ristivälja jõgi (Ristivälja peakraav) Peakraav 8,1

VEE1160600 Tammela jõgi (Tammela peakraav) Peakraav 11,6

VEE1161200 Tulimurru jõgi (Tulimurru peakraav) Peakraav 9,9

VEE1600004 Ussisoo peakraav Peakraav 3,5

VEE1164400 Vilivalla jõgi (Vilivalla peakraav) Peakraav 10,1

Tabel 8.3. Hiiumaa vallas paiknevad seisuveekogud. (Keskkonnaregister, seisuga 06.08.2020).

Registrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha

VEE2037700 Allikalaht Looduslik järv 13,8

VEE2051330 Haavasoo järv (Haatasoo järv, Saunalaht, Sauna laht) Looduslik järv 10,8

VEE2045530 Hopi järv Looduslik järv 12,5

VEE2044800 Kajumeri Looduslik järv 15,2

VEE2051310 Keskmine järv (Tihu Keskmine järv) Looduslik järv 2,4

VEE2051340 Kirikulaht Looduslik järv 114

VEE2051320 Kolmas järv (Tihu Kolmas järv) Looduslik järv 4

VEE2036400 Kootsaare järv Looduslik järv 4,9

VEE2037310 Kuura laht (Kura laht, Kura järv) Looduslik järv 4,2

VEE2051350 Köönaauk (Künaauk) Looduslik järv 19,4

VEE2037710 Lambalaht Looduslik järv 4,9

VEE2037620 Lambalaht Looduslik järv 2,9

VEE2045210 Luidja järv (Poama järv) Looduslik järv 9,4

VEE2037600 Mailaht Looduslik järv 15,7

VEE2037730 nimetu Looduslik järv 3,1

27

Registrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha

VEE2044810 nimetu Looduslik järv 5,1

VEE2045500 nimetu Looduslik järv 0,2

VEE2053430 nimetu Looduslik järv 2,3

VEE2037920 nimetu Looduslik järv 3,4

VEE2036410 nimetu Looduslik järv 1,3

VEE2037610 nimetu Looduslik järv 1,4

VEE2045550 nimetu Looduslik järv 1

VEE2053440 nimetu Looduslik järv 1,9

VEE2045540 nimetu Looduslik järv 0,8

VEE2045220 Poama järv (Väike-Poama järv) Looduslik järv 6,5

VEE2053400 Prassi järv Looduslik järv 0,3

VEE2037200 Põhjatu järv Looduslik järv 0,4

VEE2045520 Rannakodu järv Looduslik järv 1,8

VEE2037300 Suurjärv (Lehtma Suurjärv) Looduslik järv 18,6

VEE2045100 Tammelais Looduslik järv 18,3

VEE2051300 Tihu järv Looduslik järv 48,6

VEE2037900 Venelaht Looduslik järv 1,7

VEE2045200 Veskilais Looduslik järv 33,9

VEE2045510 Vohioja järv Looduslik järv 1,6

VEE2037910 Väike Venelaht Looduslik järv 1,5

VEE2051370 Õngu paisjärv Paisjärv 1

VEE2051360 Männamaa karjäär Tehisjärv 6,3

VEE2053460 nimetu Tehisjärv 1,3

VEE2053450 nimetu Tehisjärv 2,6

VEE2053410 Prassi karjäär Tehisjärv 1,8

8.2.3. Väärtuslikud maastikud

Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt teenivad väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja

kestlik kasutamine osaliselt rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu hulgas loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms. Lähtuvalt eelnevast tuleb väärtuslike maastike

säilitamise ja kasutamise meetmeid kohaliku tasandi planeeringute (mh ÜP) koostamisel arvesse võtta.

Hiiu maakonnas viidi perioodil 2001-2003 läbi maastike väärtuste hindamine, milles lähtuti viiest erinevast väärtustüübist (Hiiu maakonnaplaneering, 2018):

• kultuurilis-ajaloolise väärtusega maastikud (KAV);

• esteetilise väärtusega maastikud (EV;

• loodusliku väärtusega maastikud (LV);

• väärtuslikud puhkemaastikud (RTP);

• identiteediväärtusega maastikud (IV).

Hiiu maakond on Eestis erakordne, kuna selles paikneb ainult üks omavalitsus – Hiiumaa vald. Lähtuvalt sellest on kõik maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslikud maastikud ka Hiiumaa vallas paiknevad väärtuslikud maastikud. Kokku on väärtuslike maastikke Hiiumaa vallas 41, lisaks tehti

maakonnaplaneeringus ettepanek määratleda 10 väärtusliku maastiku rahvusmaastikuks (RM).

28

Väärtuslikud maastikud väärtusklassi, väärtustüübi ja rahvusmaastikuks tehtud ettepanekutega on esitatud järgnevas tabelis (vt Tabel 8.4). Täiendavalt on määratud kauni ilusad maanteelõigud ja vaatekohad (vt Joonis 8.6) (Hiiu maakonnaplaneering, 2018).

Tabel 8.4. Hiiumaa vallas paiknevad väärtuslikud maastikud, nende väärtusklassid, väärtustüübid ja ettepanekud rahvusmaastikuks (Hiiu maakonnaplaneering, 2018)

Nr Ala nimi Väärtusklass KAV EV LV RTP IV RM

1 Ristna-Ohami I 2 3 3 3 2 -

2 Kalana II 2 2 2 2 1 -

3 Kaleste I 2 3 3 3 2 x

4 Hirmuste I 3 3 3 2 1 -

5 Kõpu-Oaküla-Ülendi I 3 3 2 3 2 x

6 Kiduspe küla II 2 2 2 2 1 -

7 Suureranna-Laasi-Viita II 2 2 3 1 1 -

8 Luidja-Paope-Jõeranna II 2 2 3 2 1 -

9 Kõrgessaare II 3 2 3 2 1 -

10 Reigi-Lauka I 3 2 3 3 1 -

11 Mudaste-Ogandi laisid II 1 1 3 1 1 -

12 Tahkuna lääne- ja põhjarand

I 2 3 3 3 2 x

13 Kaibaldi nõmm I 2 3 3 2 3 x

14 Aruselja talu II 2 3 2 1 1 -

15 Vanajõe org I 2 3 3 3 2 -

16 Kärdla linn I 3 3 2 3 2 x

17 Kärdla rannaniidud ja metsad

II 2 2 2 3 1 -

18 Kärdla-Tareste-

Tõrvanina

II 1 3 3 2 1 -

19 Kärdla-Hausma-Heilo II 2 3 2 3 1 -

20 Hiiessaare-Kukka II 2 2 2 2 1 -

21 Paluküla II 2 2 3 3 1 -

22 Palade-Partsi II 3 2 3 2 1 -

23 Tubala II 2 3 2 2 1 -

24 Nõmba II 2 3 2 2 1 -

25 Sääre-Suursadama II 3 3 1 3 1 -

26 Kuri-Hellamaa-Hagaste I 3 3 2 2 1 x

27 Viilupi asundusküla II 2 2 2 2 1 -

28 Kagu-Hiiumaa I 3 3 3 3 2 x

29 Salinõmme-Õunaku II 2 2 3 2 1 -

30 Kagu-Hiiumaa laiud I 3 2 3 2 3 x

29

Nr Ala nimi Väärtusklass KAV EV LV RTP IV RM

31 Käina põllumajandusmaastik koos kihelkonnakeskusega

I 3 2 3 2 1 -

32 Kassari I 3 3 3 3 3 x

33 Kaigutsi küla II 2 2 2 1 1 -

34 Taterma Kuriste II 3 2 1 2 1 -

35 Jausa II 3 2 2 1 1 -

36 Valgu-Harju-Prassi II 2 2 1 2 1 -

37 Viiri-Emmaste-Tilga I 3 3 2 2 1 -

38 Sõru-Hindu-Tohvri I 2 3 3 3 2 x

39 Vanamõisa II 2 2 3 1 1 -

40 Õngu-Mänspe-Haldi II 2 3 2 3 1 -

41 Leemeti mäed II 1 3 3 3 1 -

Joonis 8.6. Hiiumaa vallas paiknevad väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ja kauni vaatega kohad.

30

8.2.4. Rohevõrgustik

Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi (Kutsar, Metspalu, Escbaum, Vahtrus, & Sepp, 2018) kohaselt hõlmab rohevõrgustik nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore,

metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Tugialad ja koridorid moodustavad rohelise võrgustiku ühtseks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna

suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine.

Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt kuuluvad rohelise võrgustiku tuumalade (riigi tasandi suur tuumala T1 ja riigi tasandi väikesed tuumalad T2) hulka valdav osa Hiiumaa põhjaosast, suurema osakaaluga aga loodeosa (vt Joonis 8.7).

Joonis 8.7. Väljavõte üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+. Roheline võrgustik.

Tuumalad koosnevad tugialadest ja neid siduvatest rohekoridoridest, moodustades suure võrgustiku ehk tuumala. Suuremad maakondliku tähtsusega RV alad paiknevad valla põhja- ja keskosas. Täpsem

rohevõrgustiku paiknemine on esitatud järgneval joonisel (Joonis 8.8).

31

Joonis 8.8. Hiiumaa valla haldusterritooriumil paiknevad rohevõrgustikud (tähistatud rohelise viirutusega) (Alus: Maa-amet, 2020; (Hiiu maakonnaplaneering, 2018)).

8.2.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused

Hiiumaa valla haldusterritooriumile jääb 18 hoiuala, neli kaitsealust parki, kaks kohalikku kaitstavat objekti, 12 looduskaitseala, kaheksa maastikukaitseala, kolm puistut ning üks uuendamata piiridega

park. Lisaks paikneb valla territooriumil hulgaliselt kaitsealuseid üksikobjekte, mitmete kaitsealuste liikide elupaigad ja/või kasvukohad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja vääriselupaigad

(vt Tabel 8.5).

Tabel 8.5. Hiiumaa valla haldusterritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad (Keskkonnaregister, seisuga 06.08.2020).

Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha

KLO2000038 Hirmuste hoiuala hoiuala 38,5

KLO2000039 Kuri-Hellamaa hoiuala hoiuala 57,1

KLO2000040 Kõpu-Vaessoo hoiuala hoiuala 142,5

PLO1000734 Kõrgessaare-Mudaste hoiuala hoiuala 2869,9

KLO2000163 Kõrgessaare-Mudaste hoiuala hoiuala 2870,7

KLO2000041 Luhastu hoiuala hoiuala 89,1

KLO2000042 Paope loo hoiuala hoiuala 158,7

KLO2000043 Pihla-Kurisu hoiuala hoiuala 155,6

PLO1000735 Pihla-Kurisu hoiuala hoiuala 156,6

32

Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha

KLO2000044 Prassi hoiuala hoiuala 62

KLO2000045 Pühalepa hoiuala hoiuala 43,9

KLO2000046 Suureranna hoiuala hoiuala 248,7

KLO2000047 Undama soo hoiuala hoiuala 81,9

KLO2000067 Vanajõe hoiuala hoiuala 0,2

KLO2000048 Vanamõisa lahe hoiuala hoiuala 1489,8

KLO2000049 Viilupi hoiuala hoiuala 30,6

KLO2000050 Vilivalla hoiuala hoiuala 15,7

KLO2000340 Väinamere hoiuala (Hiiu) hoiuala 60253,4

KLO1200452 Kärdla linnapark kaitsealune park 5,2

KLO1200453 Kärdla rannapark kaitsealune park 4,3

KLO1200530 Suuremõisa mõisa park kaitsealune park 50,2

KLO1200461 Vaemla mõisa park kaitsealune park 6,9

KLO5000020 Käina koolipargi arboreetum kohalik kaitstav objekt 5,2

KLO5000021 Taterma kadakad kohalik kaitstav objekt

KLO1000674 Apollo meremadaliku looduskaitseala looduskaitseala 5216,8

KLO1000619 Hüti looduskaitseala looduskaitseala 31,2

KLO1000623 Kalana looduskaitseala looduskaitseala 33,4

KLO1000655 Kukka looduskaitseala looduskaitseala 168,7

KLO1000570 Kõpu looduskaitseala looduskaitseala 3079,9

KLO1000611 Kõrgessaare looduskaitseala looduskaitseala 69,5

KLO1000275 Leigri looduskaitseala looduskaitseala 461,1

KLO1000281 Paope looduskaitseala looduskaitseala 2226,6

KLO1000267 Pihla-Kaibaldi looduskaitseala looduskaitseala 3780

KLO1000290 Tahkuna looduskaitseala looduskaitseala 1878,6

KLO1000310 Tihu looduskaitseala looduskaitseala 1406,9

PLO1001322 Tilga looduskaitseala looduskaitseala 127

KLO1000471 Hiiumaa laidude maastikukaitseala maastikukaitseala 3223,5

KLO1000508 Käina lahe-Kassari maastikukaitseala maastikukaitseala 5681,2

KLO1000523 Luidja maastikukaitseala maastikukaitseala 67,9

KLO1000158 Sarve maastikukaitseala maastikukaitseala 810,2

KLO1000276 Sepaste maastikukaitseala maastikukaitseala 36,7

KLO1000601 Tareste maastikukaitseala maastikukaitseala 454,9

KLO1000041 Tilga maastikukaitseala maastikukaitseala 39,9

KLO1000238 Vahtrepa maastikukaitseala maastikukaitseala 1395,1

KLO1200531 Putkaste jugapuude kasvukoht; Leluselja jugapuud puistu 0,8

KLO1200549 Sanglepa allee (4.7 km) puistu 6,2

KLO1200593 Suuremõisa vahtra-tamme puiestee (0.6 km) puistu 1,7

33

Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha

KLO1200553 Kõrgessaare park

uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum 1,5

8.2.6. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja linnualadest,

mille eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja elupaikade ning kasvukohtade kaitse. Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Hiiumaa vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Hiiumaa valla haldusterritooriumile jääb

osaliselt või täielikult 17 rahvusvahelise tähtsusega ala – kolm Natura linnuala ning 24 Natura loodusala

(vt Tabel 8.6).

Tabel 8.6. Natura 2000 võrgustiku alad Hiiumaa valla haldusterritooriumil (Keskkonnaregister, seisuga 06.08.2020).

Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha

RAH0000675 Hüti loodusala Natura (loodusala) 31,2

RAH0000499 Jausa loodusala Natura (loodusala) 39,4

RAH0000490 Kukka-Luhastu loodusala Natura (loodusala) 256,1

RAH0000489 Kuri-Hellamaa loodusala Natura (loodusala) 57,1

RAH0000493 Kõpu loodusala Natura (loodusala) 3654,2

RAH0000008 Kõrgessaare-Mudaste loodusala Natura (loodusala) 2900,1

RAH0000482 Leigri loodusala Natura (loodusala) 461,1

RAH0000481 Luidja loodusala Natura (loodusala) 67,9

RAH0000576 Paope loo loodusala Natura (loodusala) 158,7

RAH0000484 Paope loodusala Natura (loodusala) 2243,2

RAH0000492 Pihla-Kaibaldi loodusala Natura (loodusala) 3780

RAH0000485 Pihla-Kurisu loodusala Natura (loodusala) 276,9

RAH0000646 Põdrapao loodusala Natura (loodusala) 2,5

RAH0000500 Pühalepa loodusala Natura (loodusala) 44

RAH0000574 Sepaste loodusala Natura (loodusala) 36,7

RAH0000498 Tahkuna loodusala Natura (loodusala) 1878,7

RAH0000579 Tareste loodusala Natura (loodusala) 454,9

RAH0000591 Tihu loodusala Natura (loodusala) 1422,3

RAH0000483 Tilga loodusala Natura (loodusala) 101,9

RAH0000487 Undama soo loodusala Natura (loodusala) 81,9

RAH0000486 Vanamõisa loodusala Natura (loodusala) 1540

RAH0000491 Viilupi loodusala Natura (loodusala) 30,6

RAH0000488 Vilivalla loodusala Natura (loodusala) 15,7

RAH0000605 Väinamere loodusala Natura (loodusala) 253958,9

RAH0000109 Kõrgessaare-Mudaste linnuala Natura (linnuala) 5126,9

RAH0000098 Vanamõisa linnuala Natura (linnuala) 1540

RAH0000133 Väinamere linnuala Natura (linnuala) 273217

34

Joonis 8.9. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Hiiumaa valla haldusterritooriumil (Maa-amet, 2020; EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur), seisuga 10.08.2020).

Järgneavalt on esitatud info kaitstavate looduskaitseliste objektide (elupaigatüübi, liigid) kohta kogu Natura 2000 ala lõikes (sh planeeringu alast välja jäävatel alade osas) (Keskkonnaagentuur, 2020).

• Kõrgessaare-Mudaste linnuala (RAH0000109; EE0040130)

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

• Vanamõisa linnuala (RAH0000098; EE0040113)

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), hallhani e roohani (Anser anser), kivirullija (Arenaria interpres), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), liivatüll (Charadrius hiaticula), merikotkas (Haliaeetus albicilla) ja punajalg-tilder (Tringa totanus).

• Väinamere linnuala (RAH0000133; EE0040001)

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya

fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e

niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius

35

dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk- luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba- vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas

(Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder

(Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

• Hüti loodusala (RAH0000675; EE0040136)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood (7230),

vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

• Jausa loodusala (RAH0000499; EE0040134)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Liik, mille isendite elupaika

kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*).

• Kukka-Luhastu loodusala (RAH0000490; EE0040128)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad

kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on soohiilakas (Liparis loeselii).

• Kuri-Hellamaa loodusala (RAH0000489; EE0040126)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud

(*6530) ning puiskarjamaad (9070).

• Kõpu loodusala (RAH0000493; EE0040135)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130),

metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad nõmmed (4030), kadastikud

(5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-

mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja

36

rabametsad (*91D0). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis), soohiilakas (Liparis loeselii) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

• Kõrgessaare-Mudaste loodusala (RAH0000008; EE0040122)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood

(alvarid - *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230) ja puiskarjamaad

(9070). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra).

• Leigri loodusala (RAH0000482; EE0040119)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja

soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

• Luidja loodusala (RAH0000481; EE0040118)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260) ning rohunditerikkad kuusikud (9050)metsastunud luited (2180) ning jõed ja ojad (3260).

• Paope loo loodusala (RAH0000576; EE0040121)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070).

• Paope loodusala (RAH0000484; EE0040112)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud

(*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010). Liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*);

• Pihla-Kaibaldi loodusala (RAH0000492; EE0040116)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivikud (2330), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soohiilakas (Liparis

loeselii) ja saarmas (Lutra lutra).

• Pihla-Kurisu loodusala (RAH0000485; EE0040123)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210) liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad

(*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on euroopa naarits

(Mustela lutreola*) ja saarmas (Lursa lutra).

• Põdrapao loodusala (RAH0000646; EE0040111)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on vanad loodusmetsad (*9010). Liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis).

• Pühalepa loodusala (RAH0000500; EE0040127)

37

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

• Sepaste loodusala (RAH0000574; EE0040117)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

• Tahkuna loodusala (RAH0000498; EE0040133)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on soohiilakas (Liparis loeselii).

• Tareste loodusala (RAH0000579; EE0040124)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja

soo-lehtmetsad (*9080).

• Tihu loodusala (RAH0000591; EE0040120)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260),

rabad (*7110), siirde ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*), saarmas (Lutra lutra), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja

tõmmuujur (Graphoderus bilineatus).

• Tilga loodusala (RAH0000483; EE0040114)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on lood (alvarid – *6280), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010) ning

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

• Undama soo loodusala (RAH0000487; EE0040115)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood (7230) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

• Vanamõisa loodusala (RAH0000486; EE0040113)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220),

väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), kadastikud

(5130) ning vanad loodusmetsad (*9010).

• Viilupi loodusala (RAH0000491; EE0040131)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad nõmmed (4030), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja puiskarjamaad (9070).

• Vilivalla loodusala (RAH0000488; EE0040125)

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on puisniidud (*6530) ja puiskarjamaad (9070).

• Väinamere loodusala (RAH0000605; EE0040002)

38

Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid

(8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia),

harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius

subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium

ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu

(Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

8.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond 8.3.1. Rahvastik ja asustus

Hiiumaa valla rahvaarv oli Statistikaameti andmetel 01.01.2020 seisuga 9 315, aasta varem

(01.01.2019) oli vallas rahvaarv aga 9 387, see tähendab, et aastaga on rahvaarv vähenenud 72 elaniku võrra1.

Hiiumaa rohkem asustatud keskusteks on Kärdla linn, Käina ja Kõrgessaare alevikud ning Emmaste,

Suuremõisa, Lauka, Männamaa, Lõpe ja Nurste külad (Hiiumaa valla arengukava 2035+, 2018). Hiiu maakonna, aga ka valla, rahvastiku paiknemist iseloomustabki koondumine suurematesse keskustesse ning muul alal väga hõre paiknemine. Viimast soodustab ka suurte metsamassiivide paiknemine valla

territooriumil. Külade territoriaalne jaotus regiooniti on äärmiselt ebaühtlane, see teeb keeruliseks

valla kõigi piirkondade ühtlase haldamise ja arengu (Hiiumaa valla arengukava 2035+, 2018).

Rahvastiku ränne on püsinud suhteliselt stabiilne, nii sisse- kui väljarände osatähtsus on püsinud

viimase üheksa aasta võrdluses ca 3% rahvastiku üldarvust. Perioodil 2016-2019 ületas sisseränne

väljarände, ning rahvastikusaldo oli positiivne. Möödunud aastal aga langes sisserännanute arv madalamale kui väljarännete arv (vt Joonis 8.10).

1 https://www.stat.ee/ppe-1167277

39

Joonis 8.10. Rahvastikuränne perioodil 2014-2019 Hiiumaa vallas. Andmed: Statistikaamet, 2020.

8.3.2. Sotsiaalne taristu

Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja

kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui

igapäevased ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust.

Omavalitsuse haldusüksuses paikneb 14 haridusasutust - Käina Kool (põhikool), Kärdla Põhikool, Lauka põhikool, Emmaste Põhikool, Palade Põhikool, Suuremõisa Lasteaed-Põhikool, Hiiumaa Gümnaasium,

Hiiumaa Ametikool, Kärdla Lasteaed, Lasteaed Vigri, Emmaste Lasteaed Naksitrallid, Käina Lasteaed

Tirtspõnni, Palade Lasteaed. Lisaks paikneb vallas 3 huvikooli (Käina Kaunite Kunstide Kool, SA Hiiumaa Spordikool ja Rudolf Tobiase nimeline Kärdla Muusikakool), viis huvi- ja/ või kultuurikeskust ning üks

keskkonnaharidust osutav asutus – Palade Loodushariduskeskus.

Valla territooriumil paikneb üks haigla – SA Hiiumaa Haigla (Rahu 2, Kärdla) ning 3 perearstikeskust,

kokku 5 perearstiga2. Hiiumaal paikneb kokku 15 hoolekandeasutust- ja/ või ühingut: - Hiiumaa Sotsiaalkeskus erinevate tegevuskohtadega: Kõpu Pansionaat, Noortekodu, Erivajadustega laste kompetentsikeskus (Kärdla), Erihooldekodu (Kärdla), Kõrgessaare Päevakeskus ja Tegevustuba puuetega inimestele (Kärdla linn); - Kärdla Päevakeskus (Kärdla linn); - Kõrgessaare Puuetega Noorte Klubi Vikerkaar (Villamaa küla); - Hiiumaa Pensionäride Ühendus (Kärdla linn); - Hiiumaa Lastekaitse Ühing (Kärdla linn); - Kärdla Erivajadustega Noorte Oma Klubi (Kärdla); - Hiiumaa Lasterikaste Perede Ühendus (Käina alevik); - Samaaria Hiiumaa Hooldekodu (Putkaste küla); - Hellamaa Perekeskus (Hellamaa küla); - SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri (Hindu küla). - Leisu Päevakeskus

2 https://vald.hiiumaa.ee/tervishoid

205 209

261

317 322

257 259

290

239 221

279 284

-54

-81

22

96

43

-27

-150

-100

-50

0

50

100

150

200

250

300

350

2014 2015 2016 2017 2018 2019

Te lje

ti it

el

Statistikaamet, 2020

Rahvastiku ränne 2014-2019 Hiiumaa vallas

Sisseränne Väljaränne Rändesaldo

40

- Emmaste Päevakeskus - MTÜ Tuulte Tee (Putkaste) - MTÜ Rõõmu Allikas (Kõpu) - Hiiumaa Puuetega Inimeste Koda (Käina alevik)

Rahvaraamatukogu seaduse kohaselt peab igas maakonnas olema maakonnaraamatukogu. Hiiu maakonnas täidab maakonnaraamatukogu ülesandeid Kärdla Linnaraamatukogu. Täiendavalt on vallas 7 raamatukogu – Suuremõisa raamatukogu, Hellamaa Raamatukogu, Palade Raamatukogu, Emmaste Raamatukogu, Käina raamatukogu ja Kõrgessaare Raamatukogu, viimasel on üks

haruraamatukogu, mis paikneb Lauka külas ja üks tegevuskoht Kõpus3.

Vaba aja veetmiseks ning ürituste korraldamiseks tegutseb vallas viis kultuuri- rahva-, ja/ või vaba- aja keskust – Kärdla Kultuurikeskus (Kärdla linn), Kõrgessaare Vaba Aja keskus (Kõrgessaare alevik),

Käina Huvi –ja Kultuurikeskus (Käina alevik), Emmaste Vaba Aja Keskus (Emmaste küla) ja Pühalepa Vaba Aja Keskus (Suuremõisa küla)4. Spordi- ja liikumisharrastusteks on piirkonniti erinevaid spordi- ja liikumisharrastuse rajatisi.

8.3.3. Tehniline taristu

Hiiumaa valla arengukavas 2035+ on välja toodud taristute ja ühenduste peamised probleemid ja

kitsaskohad ning laiemad valdkondlikud eesmärgid. Peamised probleemid hõlmavad endast parvlaevaühendusi mandri-Eestiga, nende sõiduplaane ning parvlaevateed, mis ei vasta kaasaegsetele

vajadustele. Samuti on probleemiks erinevate ühistranspordiliikide graafikud, mis ei ole omavahel sidustatud ning muudavad nt parvlaevaga saarele saabudes sadamast edasi saamise isikliku auto

puudumisel ebamugavaks ning ajakulukaks. Lisaks on esinenud saarel probleeme elektri stabiilsusega,

samuti ei võimalda olemasolev elektrivõrk vajadusel koormuse kasvu. Valdaval osal saarest puudub

(2018. aasta seisuga) lairibavõrk või sellega liitumine on liiga kulukas (Hiiumaa valla arengukava 2035+, 2018).

Valdkondlikud eesmärgid on seotud lähtuvalt peamistest kitsaskohtadest, nii hõlmavad peamised

eesmärgid endas:

• ohutuks ja regulaarseks parvlaevaliikluseks vajalikud laevateed on süvendatud ja laiendatud;

• Rukkirahu kanalile alternatiivse möödasõidu rajamine Kuivrahu kanali kaudu;

• arendada regulaarset õhu- ja meretransporti, mis rahuldab nii kohalike elanike kui saare

külaliste vajadused;

• arendada toimivat, regulaarset reisilaevaliinid naaberriikidega;

• Hiiumaa väikesadamad on kaasaja tingimustele vastavalt välja arendatud;

• 100% Hiiumaa majapidamistest ja kontorikohtadest on ühendatud kiire lairiba internetiga,

mis võimaldab saarel luua ja arendada nii mobiilseid riigisiseseid kui välistöökohti nii avalikus-

kui erasektoris.

• Hiiumaal toimib tehniliselt stabiilne ringtoiteliin Hiiumaa ja mandri vahel. Kõik Hiiumaa piirkonnad on varustatud kvaliteetse elektrienergiaga, mis toodetakse enamikus osas kohalikest taastuvatest allikatest (päike, tuul). Hiiumaa on võimeline tootma rohkem elektrit

kui tarbib.

Muuhulgas on valdkondlike eesmärkidena määratletud:

• Hiiumaa maaviljeluses ja loomapidamises kasutatakse ökoloogiliselt puhtaid ja keskkonda minimaalselt saastavaid tehnoloogiaid;

3 https://vald.hiiumaa.ee/raamatukogud 4 https://vald.hiiumaa.ee/rahva-ja-kulamajad

41

• Hiiumaa majapidamised on varustatud kvaliteetse joogivee ning nõuetele vastava kanalisatsiooniga.

• Hiiumaa juurutab uusimaid tehnoloogiaid nii era-, äri- kui kohalikus transpordis, sh isejuhtivate transpordivahendite kasutuselevõtuks.

Keskkonnaregistri (seisuga 10.08.2020) kohaselt on vallas 11 reoveekogumisala (ka RKA):

• Suuremõisa (RKA0390074) – Suuremõisa küla. Alla 2000ie;

• Putkaste (RKA0390078) – Putkaste küla. Alla 2000ie;

• Männamaa (RKA0390079) – Männamaa küla. Alla 2000ie;

• Lõpe (RKA0390073) – Ala, Lõpe, Palade, Sakla külad. Alla 2000ie;

• Lauka (RKA0390075) – Lauka, Otste küla. Alla 2000ie;

• Kärdla (RKA0390077) – Kärdla linn, Hausma, Kärdla-Nõmme, Linnumäe, Pilpaküla, Tareste külad. Üle 2000ie;

• Käina (RKA0390080) – Käina alevik, Laheküla, Moka, Mäeküla, Selja külad. Alla 200ie;

• Kõrgessaare (RKA0390076) – Kõrgessaare alevik. Alla 200ie;

• Kassari (RKA0390576) – Kassari küla. Alla 2000ie;

• Hellamaa (RKA0390072) – Hellamaa, Tempa külad. Alla 2000ie;

• Emmaste (RKA0390081) – Emmaste küla. Alla 2000ie.

Hiiumaa vallas ei ole olemasolevaid tööstuslikke tuulikuparke, küll aga on arendamisel Nelja Energia AS-i poolt Loode-Eesti rannikumere tuulepark, mis hõlmab endast mh Hiiumaa looderannikut.

8.3.4. Jäätmemajandus

Hiiumaa valla jäätmekava „Hiiumaa valdade ühine jäätmekava 2016-2020“ kohaselt oli jäätmekava

koostamise perioodil Hiiumaal olemasolevad kogumissüsteemid ja käitluskohad piisavad ning piisava

võimekusega ning jäätmekava kehtivuse perioodil ei plaanitud uusi jäätmekäitluskohti rajada. Hiiumaal

jäätmeid ei ladestata. Kõik prügilad on tänaseks suletud ning kogutud jäätmed suunatakse edasiseks

käitluseks mandrile (Hiiumaa valdade ühine jäätmekava 2016-2020, 2015).

Jäätmete vastuvõtt toimub Hiiumaa jäätmejaamas (Ristvälja küla), mida opereerib Hiiumaa

Jäätmejaam OÜ. Ohtlike jäätmeid on elanikel võimalik tasuta üle anda jäätmete kogumiskonteineritesse, mida vallas on 6 ( (Hiiumaa valdade ühine jäätmekava 2016-2020, 2015);

Hiiumaa valla koduleht: Ohtlike jäätmete kogumine ja ära andmine, 2020)

• Kärdla linn, Sõnajala 11H;

• Suuremõisa jäätmepunkt;

• Kõrgessaare alevik;

• Emmaste alevik;

• jäätmekäitluskeskus Ristivälja külas ja Käina alevikus Mäe 2.

Täiendavalt korraldatakse kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringi, mille käigus on võimalik

kogumiskonteinerist kaugemal elavatel elanikel tasuta oma ohtlikud jäätmed käitlemiseks üle anda; uuskasutusringi ja kasutatud riiete kogumisringi, mille käigus on võimalik taaskasutuseks tasuta ära anda heas seisukorras, oma majapidamises ebavajalikke esemeid. Uuskasutusringilt kogutud esemetele annab uue elu Uuskasutuskeskus.

Lähtuvalt jäätmeseadusest, on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo (jäätmeseadus §66 lg 3).

Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega

(jäätmeseadus §66 lg 4). Kogu Hiiumaa vallas on üks korraldatud jäätmeveo piirkond, seejuures on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud (Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri):

42

• segaolmejäätmed;

• paberi- ja kartongijäätmed;

• biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, mida kogutakse biojäätmete mahutisse;

• biolagunevad aia ja haljastusjäätmed;

• suurjäätmed;

• pakendijäätmed.

Keskkonnaregistri (seisuga 12.08.2020) kohaselt on Hiiumaa vallas 39 töötavat jäätmekäitluskohta, kus

käideldakse enda või teiste tegevuse käigus tekkinud jäätmeid. Järgnevas tabelis (vt Tabel 8.7) on esitatud ainult teiste tegevuse käigus tekkinud jäätmete käitluskohti, seejuures on oluline välja tuua, et kõik tabelis esitatud kohad ei ole avatud tavaelanikele jäätmete üleandmiseks.

Tabel 8.7. Jäätmekäitlejad Hiiumaa vallas, kes käitlevad teiste tegevuses tekkinud jäätmeid (Keskkonnaregister, seisuga 12.08.2020).

Registrikood Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik

JKK3900017 Ümarmäe 3 jäätmekäitlusk oht

M ja P Nurst AS Hiiumaa, Hiiumaa vald, Kärdla linn

Tavajäätmete käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu

JKK3900030 Väike-Sadama 1 sorteerimisjaa m

Eesti Keskkonnateen used AS

Hiiumaa, Hiiumaa vald, Kärdla linn

Tavajäätmete käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu

JKK3900023 Sõru sadam Saarte Liinid AS Hiiumaa, Hiiumaa vald, Pärna küla

Ohtlike jäätmete käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht

JKK3900006 Sõnajala 11 sorteerimisjaa m

Hiiu Autotrans OÜ

Hiiumaa, Hiiumaa vald, Kärdla linn

Ohtlike jäätmete käitluskoht, Autolammutuskoda, Tavajäätmete käitluskoht, Sortimisliin, -tehas, Ümberlaadimisjaam, vaheladu

JKK3900008 Suursadam Hiiu Autotrans OÜ

Hiiumaa, Hiiumaa vald, Suuresadama küla

Ohtlike jäätmete käitluskoht

JKK3900038 Suuremõisa ohtlike jäätmete kogumiskoht

Hiiu Autotrans OÜ

Hiiumaa, Hiiumaa vald, Suuremõisa küla

Ohtlike jäätmete käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu

JKK3900014 Röösna reoveepuhasti

Kärdla Veevärk AS

Hiiumaa, Hiiumaa vald, Hausma küla

Bioloogiline töötlus

JKK3900036 Paluküla küla ohtlike jäätmete vaheladu

Eesti Keskkonnateen used AS

Hiiumaa, Hiiumaa vald, Paluküla küla

Ohtlike jäätmete käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu

43

Registrikood Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik

JKK3900044 Linnumäe vanametalli kokkuostupunk t

Sikassaare Vanametall, OÜ

Hiiumaa, Hiiumaa vald, Linnumäe küla

Ohtlike jäätmete käitluskoht, Metallijäätmete käitluskoht, Elektroonikaromude käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu

JKK3900004 Käina plastitehas

Dagöplast AS Hiiumaa, Hiiumaa vald, Nõmme küla

Tavajäätmete käitluskoht

JKK3900001 Käina kogumispunkt

Hiiu Autotrans OÜ

Hiiumaa, Hiiumaa vald, Käina alevik

Ohtlike jäätmete käitluskoht, Elektroonikaromude käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht

JKK3900018 Jausa küla metallikäitlusko ht

Meelis Telvik Hiiumaa, Hiiumaa vald, Jausa küla

Metallijäätmete käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu

JKK3900029 Hiiumaa jäätmejaam

Hiiumaa Prügila OÜ

Hiiumaa, Hiiumaa vald, Ristivälja küla

Jäätmejaam, Ohtlike jäätmete käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu, Bioloogiline töötlus

JKK3900022 Heltermaa sadam

Saarte Liinid AS Hiiumaa, Hiiumaa vald, Heltermaa küla

Ohtlike jäätmete käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht

Keskkonnaregistri, seisuga 12.08.2020, kohaselt paikneb Hiiumaa valla haldusterritooriumil kuus jääkreostusobjekti, milledest kaks on riiklikud, kolm kohalikud ning üks eriti ohtliku objekti staatusega

(vt Tabel 8.8).

Tabel 8.8. Jääkreostusobjektid hiiumaa valla haldusterritooriumil (Keskkonnaregister, seisuga 12.08.2020).

Registrikood Objekti nimetus Asukoht Ohu liik Objekti staatus

JRA0000011 Ümarmäe katlamaja Hiiumaa, Hiiumaa vald, Kärdla linn Põhjavesi Eriti ohtlik

JRA0000196 Palli mürgiladu Hiiumaa, Hiiumaa vald, Palli küla Pinnas Kohalik

JRA0000043 Kärdla naftabaas Hiiumaa, Hiiumaa vald, Kärdla linn Põhjavesi, pinnas

Riiklik

JRA0000190 Käina vana naftabaas

Hiiumaa, Hiiumaa vald, Nõmme küla

Kohalik

44

JRA0000189 Kassari mürkkemi- kaalide ladu

Hiiumaa, Hiiumaa vald, Kassari küla Pinnas Kohalik

JRA0000044 Kapasto ABT Hiiumaa, Hiiumaa vald, Nõmba küla Pinnas Riiklik

8.3.5. Ettevõtluskeskkond

„Hiiumaa valla arengukava 2035+“ kohaselt on Hiiumaa valla majandusarengu probleemid ja kitsaskohad seotud tööjõu puudusega, transporditaristuga, vähese turunduse ning madala ettevõtlikkusega.

„Hiiumaa arengustrateegia 2020+“ kohaselt on majandusarengu seisukohalt Hiiumaa eesmärgiks mitmekülgsem ja teadmistemahukam ettevõtlus, mis toetub kohalikule ressursile ja keskkonnasõbralikkusele. „Hiiumaa arengustrateegia 2020+“ kohaselt peaksid olulise osa uutest

töökohtadest moodustama inseneridele ja teadlastele mõeldud ametikohad. Ühtlasi tuuakse välja, et oluline on toimiv koostöö ülikoolide, maakondliku arenduskeskuse, Hiiumaa Ametikooli ja MTÜ Hiidlaste Koostöökogu vahel. Teiste oluliste arengusuundadena on „Hiiumaa arengustrateegia 2020+“ välja toodud:

• märgatav väikeettevõtete osakaal ja olulisus saare majanduses. Mitmetele väikeettevõtetele on pärandtehnoloogia tootearendusel ideedeallikaks. Tegutseb arvukalt elatustalusid ja

elustiiliettevõtteid, samuti noori ja julgeid uusettevõtjaid;

• Hiiumaa on atraktiivne elu- ja ettevõtluspiirkond loojatele, kelle tooted ja teenused toetavad turismivaldkonna atraktiivsust ning tagavad loomemajanduse kestvuse, senisest suurema infotehnoloogilise arenduse ja kasvava tööhõive;

• laienenud on sotsiaalettevõtlus;

• tööstussektoris on vähenenud plastitoodete valmistamise osatähtsus, seejuures on aga

kasvanud muu tööstuslik tootmine, seejuures on edenenud koostöö plasti- ja puidusektori ettevõtete vahel. Panustatakse enam ühistegevusse, tehnoloogia ja materjalide ühishangetesse, turustamisse ja tootearendusse.

Hiiumaa valla majandust veab tugev plastitööstuse sektor. Lisaks on tugeval positsioonil veonduse, metsamajanduse ja puidutöötlemise sektor. Kõige suuremate ettevõtluskäivetega sektorid Hiiumaal on plastitööstus (keemia-, kummi- ja plastitoodete tootmine), hulgi- ja jaekaubandus, tekstiili- ja

rõivatööstus, veonduse, ehituse ja metsamajanduse sektor (SA Hiiumaa Arenduskeskus, 2018). Hiiumaa on saareline omavalitsus, mis tähendab, et võrdlemisi suure osa majanduslikust tulust

moodustab ka kalandus.

Hiiumaa on laiemale elanikkonnale tuntud, kui tervisliku ja mahetoidu tootja ja tarbija (Hiiumaa

arengustrateegia 2020+, 2014). Hiiumaal paikneb Eesti riigi mõistes ainulaadseid talusid – nt lavendlitalu, kus elanikkonnale pakutakse võimalust lavendli korjamiseks ning lavendlitoodete

soetamiseks.

„Hiiumaa valla arengukava 2035+“ kohaselt oli 2018. aastal Hiiumaa suurimateks tööandjateks M ja P Nurst AS, Dagöplast AS, Hiiumaa Tarbijate Ühistu ning Hiiumaa Haigla AS.

„Hiiumaa majandusülevaade 2018“ toob välja, et tööealiste inimeste arvus on toimunud tõus peale 2007-2015. aastate madalseisu, tuues välja, et tööhõive määr on Hiiumaa vallas kõrgeim, kui enamikes Eesti maakondades (2018 – 65,7%, Kogu Eestis 68,1%). Hinnanguliselt ca 5% Hiiumaa tööealisest

elanikkonnast on läbi kaugtöö seotud IT sektori ametikohtadega (Hiiumaa arengustrateegia 2020+, 2014).

„Hiiumaa arengukava 2035+“ (2018, muudetud 2020) kohaselt oli perioodil 2013-2017 töötute arv Hiiumaa vallas vähenenud 40%. Hiiumaa on oluliseks suvituskohaks nii sise-, kui välisturistide jaoks,

mistõttu sõltub töötute osakaal Hiiumaa vallas hooajast – talvekuudel on registreeritud töötuid

45

rohkem, suvekuudel vähem. Peamiste töötust põhjustavate teguritena on „Hiiumaa valla arengukavas 2035+“ välja toodud:

• ebapiisav transpordikorraldus valla erinevate asulate vahel;

• pikaajalistel töötutel ebapiisav haridus ja kvalifikatsioon;

• puudulikud tööharjumused, alkoholisõltuvus;

• kvalifitseeritud ja motiveeritud kaadri puudumine;

• töökohtade valikuvõimaluse vähesus;

• osalise või puuduva töövõimega inimeste tööle saamise võimaluste vähesus.

Keskmine bruto tulu Hiiumaa vallas 2019. aastal oli 1301,49 eurot5. „Hiiumaa valla arengukava 2035+“ Lisa 3 kohaselt oli keskmine palk 2000. aastal 216 eurot ning 2016. aastal vastavalt 880 eurot, mis

tähendab et alates 2000. aastast on Hiiumaa vallas keskmine palk kasvanud ca viie kordselt.

8.3.6. Ajaloolis- kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused

Olulise osa kultuuripärandist moodustavad traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond, mille säilitamise eesmärgil on määratletud ka piirkonna väärtuslikud maastikud (vt ptk 3.2.3).

Kultuurimälestiste registri (seisuga 10.08.2020) andmetel paikneb Hiiumaa valla

haldusterritooriumil kokku 35 ajaloomälestist, 43 arheoloogiamälestist, 317 ehitismälestist, 259

kunstimälestist, üks veealune mälestis, 18 militaarpärandit ning mitmeid muistiseid ja pärimuspaiku (vt Joonis 8.11). Lisaks paikneb valla haldusterritooriumil hulgaliselt pärandkultuuriobjekte.

5 https://www.stat.ee/ppe-1167277

46

Joonis 8.11. Hiiumaa vallas paiknevad kultuurimälestised. Andmed: Kultuurimälestiste register:

Mälestiste kaart. Seisuga 10.08.2020.

9. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT

KAASNEV KESKKONNAMÕJU (SH MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID

JA EELDATAVAD MÕJUALLIKAD) NING KSH SISU

9.1. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja

eeldatavad mõjuallikad

KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu

eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Lähtudes KeHJS-i § 40 lõikest 4 käsitletakse KSH aruandes

kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele

ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, kaitstavatele

loodusobjektidele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele ning hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta.

PlanS § 80 lõige 2 sätestab KSH väljatöötamise kavatsuse sisu järgmiselt: „Keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Hiiumaa valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus (alade juhtotstarvete ja tingimuste

47

määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele,

elukeskkonnale ja looduskeskkonnale.

Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata võimalikud mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud

üldplaneeringu tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest. Sellest tulenevalt on võimalikud mõjuallikad:

• maa- ja veealade planeeritav kasutamine (sh planeeritavad elamualad, tööstusalad, võimalikud tuuleparkide alad, puhke- ja virgestusalad jt maakasutuse juhtfuntsioonid);

• maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kavandatav kasutamine;

• ÜP-ga määratavad tehnorajatised;

• ühisveevärgi veehaarded, kalmistud, reoveekogumise alad jms, mis võivad mõjutada

asustuse ja maakasutuse suunamist;

• rohevõrgustiku elemendid, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, kaitsealused loodusobjektid (nt Matsalu rahvuspark jt) jms, mis võivad mõjutada asustuse ja

maakasutuse suunamist;

• riigikaitselise otstarbega maa-alad ja nendest lähtuvad piirangud.

Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid:

• looduskeskkond: o loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, mets, maavarad jms; o kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad; o roheline võrgustik; o muud väärtuslikud looduskooslused (niidualad, märgalad, vääriselupaigad jmt); o väärtuslikud maastikud;

• kultuuriline keskkond: o piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand; o miljööväärtuslikud alad; o kultuurimälestised; o pärandkultuuriobjektid;

• sotsiaalne keskkond: o inimese tervis ja heaolu (lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist,

lõhnahäiringust, radooniriskist ja mürast); o tööhõive ja töökohtade kättesaadavus; o teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja

rekreatsioonivõimalused jms);

• majanduslik keskkond: o põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad; o maaparandussüsteemid; o metsandus; o tööstuslik tootmine ja väiketootmine; o turism (sh kultuuripärandiga seotud); o teenindussektor; o taristu kättesaadavus (sh liikluskorraldus, ühistransport, elektrivarustus jm).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus

lähtuvalt mõjuallikatest ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest.

48

Käesoleva üldplaneeringu koostamisel peab hindama võimalikku mõju Natura 2000 loodus- ja linnualadele. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise algfaasis ei ole veel selge kas ja milliseid Natura 2000 võrgustiku alasid võidakse mõjutada, siis täpsustatakse seda KSH aruande koostamise ja üldplaneeringu koostamise faasis. Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000

alade kaitse-eesmärkidele, kuna tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke.

Koostatava üldplaneeringuga ei kavandata olulisi objekte või tegevusi, millega võiks kaasneda oluline

keskkonnamõju naaberriikidele ning piiriülese mõju eeldused puuduvad. Seega ei ole vajalik läbi viia piiriülest mõjuhindamist.

Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda teemasid, mille mõjusid tuleb töö

käigus hinnata.

9.2. KSH sisu

Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse

üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH abil

tahetakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Hiiu maakonna, Hiiumaa valla ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb loodetavasti soodne (positiivne) mõju

sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule keskkonnale.

Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid.

KSH käigus hinnatakse ja võrreldakse kaasnevaid olulisi mõjusid. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi

(alternatiivid) ning antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. Objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsete lahenduste täpne sisu selgub planeerimise ja KSH protsessi käigus.

KSH aruandes kirjeldatakse kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne (negatiivne)

või soodne (positiivne) oluline mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid ebasoodsa mõju vältimiseks

ja/või leevendamiseks. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega.

49

KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest, mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest:

1) üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus; 2) üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) hindamismetoodika kirjeldus; 5) alternatiivsete arengustsenaariumite kirjeldus (sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti

alternatiivsed arengustsenaariumid; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi);

6) alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus (ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi);

7) üldplaneeringu jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud (vastavusanalüüs);

8) hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta (sh erinevate mõjude omavahelised seosed ja üldplaneeringu elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega);

9) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang;

10) ülevaade üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise tulemuste kohta;

11) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel;

12) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust;

13) KSH kokkuvõte; 14) Avalike arutelude protokollid ja KSH muud lisad; 15) Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamisest

või arvestamata jätmise põhjendustest.

KSHs ei käsitleta null-alternatiivi ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti

ellu ei viida, kuna vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikele 11 peab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse

volikogu algatama moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning

kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Seega ei ole null-alternatiiv

reaalne alternatiiv.

9.3. KSH hindamismetoodika ja kirjeldus

KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii

keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui

strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised

50

Lähtuvalt peatükist 5.1 tuleb Hiiumaa valla üldplaneeringu KSH läbiviimisel keskenduda järgmistele planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevatele ning kaasneda võivatele mõjudele:

KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs.

Vastavusanalüüsis hinnatakse, kui edukalt aitab Hiiumaa valla üldplaneering täita teistes

strateegilistes arengudokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Vastavusanalüüsis püütakse hinnata:

• kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi;

• kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi;

• kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat.

Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või halvemaks).

Välismõjude analüüsis hinnatakse Hiiumaa valla planeeringulahenduse mõju eelpool nimetatud keskkonnaelementidele planeeritavate maakasutuse funktsioonide kaupa.

Mõjude hindamisel kasutatakse muuhulgas erinevate varem teostatud uuringute andmeid, analoogiaid, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike andmebaaside andmeid (nt EELIS,

Maa-amet) ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise).

Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus-

ja sotsiaal-majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms). Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka kvantitatiivselt. Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset

ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete

hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete

hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja

pikaajalisteks.

Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele planeeringute,

uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade, seire- ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Muuhulgas tuginetakse juhendmaterjalile Keskkonnamõju strateegilise

hindamise käsiraamat6.

Hiiumaa valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse

Natura võrgustiku alale olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendmaterjalist "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis”7.

10. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KSH OSAPOOLED

Teave ÜP ja KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud järgnevas tabelis (vt Tabel 10.1).

6 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 137 lk. 7 Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis. [WWW]

https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf. Viimati

vaadatud 11.08.2020.

51

Tabel 10.1. ÜP protsessi osapooled (seisuga august, 2020).

ÜP koostamise konsultant

ÜP koostamise korraldaja ÜP kehtestaja KSH läbiviija

AB Artes Terrae OÜ Hiiumaa Vallavalitsus Hiiumaa Vallavolikogu OÜ Alkranel

Heiki Kalberg, juhtiv planeerimis- spetsialist

Kaire Nõmm

Arhitekt

Aivar Viidik

volikogu esimees

Alar Noorvee, KSH juhtekspert

Küütri tn 14, 51007 Tartu

Keskväljak 5a, Kärdla 92413,Hiiumaa

Keskväljak 5a, Kärdla 92413,Hiiumaa

Riia 15B, 51010 Tartu

Tel: 509 1874 Tel: 463 6082 Tel: 506 4144 Tel: 736 6676, 554 0579

E-post: [email protected]

E-post: [email protected]

E-post: [email protected]

E-post: [email protected]

KSH ekspertgrupi koosseis:

• Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – KSH juhtekspert;

• Tanel Esperk (Alkranel OÜ) – keskkonnaekspert

• Elar Põldvere (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist;

• Terje Liblik (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist;

• Kersti Kuum (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist.

KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest:

• on omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (doktorikraad, PhD) Tartu Ülikoolis;

• omab enam kui 5-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju

strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast;

• on läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju

strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal);

• on juhteksperdina läbi viinud mitmed üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised;

• on läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi);

• ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne.

Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid:

• Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004;

• „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005;

• Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment;

• keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend (PlanS-i kohane

menetlus) (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_plans_0307.pdf )

• Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017)

(http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf).

Adressaatide nimekiri

Kaitseministeerium [email protected]

Maaeluministeerium [email protected]

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Rahandusministeerium [email protected]

Keskkonnaministeerium [email protected]

Sotsiaalministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Maa-amet [email protected]

Lennuamet [email protected]

Veeteede amet [email protected]

Maanteeamet [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Põllumajandusamet [email protected]

Päästeamet (Lääne päästekeskus) [email protected]

Tehnilise järelevalve amet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Veterinaar- ja toiduamet [email protected]

Politsei- ja piirivalveamet [email protected]

Saaremaa vald [email protected]

Muhu vald [email protected]

Vormsi vald [email protected]

Haapsalu vald [email protected]

Lääneranna vald [email protected]

Lääne-Nigula vald [email protected]

Keskkonnainspektsioon [email protected]

Elektrilevi OÜ [email protected]

Telia Eesti OÜ [email protected]

Elering AS [email protected]

AS Connecto Eesti [email protected]

Kärdla Veevärk [email protected]

TS Laevad [email protected]

AS Kihnu Veeteed [email protected]

Lehtma sadam [email protected]

Kärdla lennujaam [email protected]

Kaitseliidu Lääne Malev [email protected]

Eesti Lairiba Arenduse SA [email protected]

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon [email protected]

Põllumajandusuuringute Keskus [email protected]

AS Saarte Liinid [email protected]

SA Hiiumaa Sadamad [email protected]

SA Hiiumaa Arenduskeskus [email protected]

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu [email protected]

MTÜ Hiiukala [email protected]

MTÜ Hiiumaa Metsaselts [email protected]

Hiiumaa Ettevõtjate Liit MTÜ [email protected]

Eesti Erametsaliit MTÜ

[email protected] [email protected]

Hiiumaa Sõprade Selts [email protected]

Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste

Selts

[email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

Riigi Kinnisvara [email protected]

Loode-Hiiumaa Külade Selts [email protected]

Külaselts Hellatempa [email protected]

Pühalepa Naistekoda [email protected]

Kuriste külaselts [email protected]

Orjaku külaselts [email protected]

Kõpu piirkonna arendusselts

Valguskiir

[email protected]

Putkaste külaselts [email protected]

Hiiu Kaarel ja Leena [email protected] [email protected]

Jausa Küla Selts [email protected]

Sõruotsa külaselts [email protected]

Kaigutsi külaselts [email protected]

MTÜ Kassari Haridusselts [email protected]

MTÜ Külaselts MUHV [email protected]

Agapäeotsa selts [email protected]

MTÜ Haridusselts EDU [email protected] [email protected]

Palade Teabetuba [email protected]

MTÜ Männamaa külaselts [email protected]

Tubala Küla Selts [email protected]

Salinõmme Külaarengu Selts [email protected]

Kalana Küla Selts [email protected]

Ühendus Kodukant Hiiumaa [email protected] [email protected]