Päästeameti Lääne päästekeskuse ettepanekud Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohtadele ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele

Tartu 2018

JUHEND Planeerijatele ja projekteerijatele

Kemikaaliseaduse § 32 alusel

maakasutuse planeerimine ja

projekteerimine

2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

1. Maakasutuse planeerimise ja ehitise projekteerimise nõuded ............................................. 4

2. Riskianalüüs planeerimises ................................................................................................. 5

2.1 Maakasutuse planeerimise õnnetuste stsenaariumid .................................................... 6

2.2 Ennetusmeetmed .......................................................................................................... 7

3. Planeeringud ja ehitusprojektid ........................................................................................... 8

3.1 Üldplaneering ............................................................................................................... 9

3.2 Detailplaneering ......................................................................................................... 10

3.3 Eriplaneering .............................................................................................................. 10

3.4 Ehitusprojekt .............................................................................................................. 11

3.5 Keskkonnamõju strateegiline hindamine ................................................................... 12

3.6 Keskkonnamõju hindamine........................................................................................ 14

Lisa 1. Planeeringu faasis tehtava suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtte riskianalüüsi sisu

.................................................................................................................................................. 16

Lisa 2. Riskianalüüsi käigus määratavate ohualade parameetrid ............................................. 17

Lisa 3. Soovitused ohualade arvutamiseks ammooniumnitraadi, pürotehnika ja lõhkematerjali

ettevõtetele ................................................................................................................................ 18

Lisa 4. Doominoefektidega arvestamine .................................................................................. 19

Lisa 5. Tagajärgede raskusastmete hindamise skaala ............................................................... 21

Kasutatud materjalid ................................................................................................................. 22

3

Sissejuhatus

Maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevaid käitiseid1,

neis tehtavaid muudatusi aga ka käitiste lähiümbrusse teiste ehitiste ehitamist. Ohutuse

tagamiseks on vajalik säilitada ohutute vahemaade olemasolu, mis sõltuvad ettevõtte

tegevusalast, riski suurusest ja ohutuse tagamiseks kasutusele võetud meetmetest, mis

selgitatakse välja riskide hindamise käigus.

Vajalike vahemaade arvestamiseks on Päästeamet koostanud ka metoodika „Kemikaaliseaduse

kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“2. Metoodikat

aluseks võttes on võimalik välja tuua, millise tundlikkusega ehitised võivad jääda erinevatesse

tsoonidesse ehk ohualadesse. Metoodikat on võimalik rakendada uute ettevõtete,

olemasolevates ettevõtetes muudatuste ja olemasolevate ettevõtete ohualasse planeerimisel.

Suurõnnetuse ohuga3 ja ohtlik4 ettevõte peavad võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed

suurõnnetuse5 vältimiseks ja selle tagajärgede piiramiseks inimese tervisele ja keskkonnale.

Juhul, kui toimub ohualasse planeerimine, tuleb ka suurõnnetuse ohuga ja ohtlikkus ettevõttes

rakendada ohutuse tagamiseks täiendavaid meetmeid. Kuna täiendavate meetmete planeerimine

on seotud kuludega, tuleks need planeerida koostöös ja kokkuleppes isikuga, kes käitab vastavat

suurõnnetuse ohuga ja/või ohtlikku ettevõtet.

Antud juhendi eesmärk on kehtestada ühtsed põhimõtted planeeringute ja ehitusprojektide

koostamisel, sh keskkonnamõju strateegilisel hindamisel (edaspidi KSH) ja keskkonnamõju

hindamisel (edaspidi KMH) lähtudes kemikaaliseadusest § 32 nõuetest6. Dokumendi

koostamisel keskenduti nõuetele, mida on vaja kirjeldada kemikaaliseadusest lähtuvalt.

Soovitame antud juhend võtta aluseks ka nende planeeringute ja projektide juures, kus

planeeritakse käidelda kemikaale alammäärast väiksemas koguses ehk tegemist ei ole ohtliku

ettevõttega.

Juhend on mõeldud kasutamiseks planeerijatele ja projekteerijatele.

Juhendi on koostanud Päästeamet. Koostamisel tehti koostööd OÜ Hendrikson & Ko ruumilise

planeerimise, keskkonnamõju hindamise ja kemikaaliohutuse spetsialistidega.

1 Kemikaaliseadus § 21 lõige 1: Käitis on ohtlikku ettevõtet või suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitava isiku kontrolli

all olev ala, kus käideldakse ohtlikku kemikaali ühes või mitmes ehitises, sealhulgas selle juurde kuuluvad või

sellega seotud infrastruktuurid ja protsessid. 2 Juhend on Päästeameti kodulehel: https://www.rescue.ee/et/paasteamet/tuleohutusj2relevalve/juhendid.html 3 Kemikaaliseadus § 21 lõige 4: Suurõnnetuse ohuga ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse künniskogusest

suuremas koguses. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad ohtlikkuse suurenemise alusel B- ja A-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõteteks. 4 Kemikaaliseadus § 21 lõige 3: Ohtlik ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse ohtlikkuse alammäärast

suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses. Ohtlik ettevõte on C-kategooria ettevõte. 5 Kemikaaliseadus § 21 lõige 6: Suurõnnetus on ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku kemikaali

ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele

või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga. 6 Kemikaaliseaduse § 27 lõige 4 ja 7 seovad planeeringuga ka ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa

menetluse. Tehnilise Järelevalve Amet teavitab ettevõtte asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust (KOV)

käitamisloa taotlusest. KOV annab arvamuse kavandatava tegevuse kooskõla kohta kehtiva planeeringuga 30

tööpäeva jooksul teavituse saamisest arvates; kui käitamisloa menetluses selgub planeeringu muutmise vajadus

ning vastav planeeringu muudatus algatatakse, võib käitamisloa menetluse peatada kuni planeerimismenetluse

lõpuni. Samas, juhendi koostajate hinnangul, ei ole käitamisloa taotlus toiming, mis eelneb detailplaneeringu

koostamisele või projekteerimistingimuste väljastamisele ja seetõttu ei vaja eraldi käsitlemist kemikaaliseaduse §

32-st.

4

1. Maakasutuse planeerimise ja ehitise projekteerimise nõuded

Vastavalt kemikaaliseadusele § 32 tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel arvestada maakasutuse

planeerimisel ning projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel suurõnnetuse ohuga ja

ohtlikkust ettevõttest lähtuvate asjaoludega. Maakasutuse planeerimisel ja ehitise

projekteerimisel (vt kemikaaliseadus § 32 lõige 1):

1. tuleb kindlaks teha doominoefektiga käitised, arvestada olemasoleva käitise läheduses

paiknevaid ehitisi (liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja elamurajoonid), kui nende

paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust;

2. peab tagama piisavate ohutute vahemaade olemasolu suurõnnetuse ohuga, ohtlike

ettevõtete7 ning elamurajoonide, muude avaliku kasutusega hoonete ja alade, puhkealade

ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel. Nimetatud vahemaade suurused

sõltuvad ettevõtte tegevusalast, riski suurusest ja ohutuse tagamiseks kasutusele võetud

meetmetest, mis selgitatakse välja riskide hindamise käigus. Samuti tuleb maakasutuse

planeerimisel arvestada looduse poolest erilist huvi pakkuvaid või eriti tundlikke alasid

ettevõtte läheduses ja nende kaitse vajadust. Ka selleks tuleb tagada ohutu vahemaa või

võtta kasutusele muid asjakohaseid meetmeid;

3. suurõnnetuse ohuga ja ohtlik ettevõte peavad võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed (sh

tehnilised) suurõnnetuse vältimiseks ja selle tagajärgede piiramiseks inimese tervisele ja

keskkonnale. Ettevõtete kohustus on suurõnnetuse riski või selle tagajärgede suuremisel

teavitada avalikkust ja käitise mõju piirkonda jäävaid isikuid.

Kemikaaliseaduse § 32 lõike 2 alusel peab suurõnnetuse ohuga ja ohtlik ettevõtte andma

piisavat teavet ettevõttest lähtuvate riskide ja ohtude kohta, kui seda taotleb pädev asutus

planeeringu koostamiseks, projekteerimistingimuste või ehitusloa andmiseks.

Kui planeerimise ja projekteerimise faasis korraldatakse keskkonnamõju strateegiline

hindamine või keskkonnamõju hindamine, hinnatakse käitisega seonduvaid riske ja ohte ning

teavitatakse avalikkust selle menetluse käigus (kemikaaliseadus § 32 lõige 3).

Päästeametile tuleb esitada kooskõlastamiseks üld-, eri- või detailplaneering

(edaspidi planeering) ja ehitusprojekt (kemikaaliseadus § 32 lõige 4):

1. uue käitise asukoha valikul;

2. olemasoleva käitise tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel, kui selliseks

tegevuseks on vaja algatada planeering või muuta seda või anda ehitusluba;

3. ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maakasutuse

planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel.

Päästeamet võtab planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamisel aluseks metoodika

„Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“

ning hindab, kas dokumendid vastavad kemikaaliseaduse § 32 lõike 5 nõuetele:

1. kas kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede

raskust;

2. kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad;

3. kas enne planeeringu kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitlev isik ettevõtte

asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama

lisainformatsiooni.

Samuti hinnatakse, kas maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel on arvestatud

kemikaaliseadus § 32 lõikes 1 nõutud asjaoludega.

7 Infot olemasolevate suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kohta on võimalik saada Maa-ameti

kaardirakendusest: Flash versioon ja HTML versioon.

5

Iga otsuse ja kooskõlastamise juures lähtub Päästeamet konkreetsest juhtumist ja selleks

koostatud riskianalüüsist, mis võib olla ka osa KSH-st või KMH-st. Vastav info võib olla

kirjeldatud ka planeeringu või ehitusprojekti seletuskirjas.

Päästeamet võib kooskõlastuse andmata jätta, kui planeeringuga või ehitusprojektiga

kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust ja õnnetuse

ennetamiseks kavandatavad meetmed ei ole piisavad (kemikaaliseadus § 32 lõige 6).

2. Riskianalüüs planeerimises

Lähtuvalt kemikaaliseaduse § 32 lõikest 4 eristuvad kaks teemat:

1. ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtete kavandamine ja nende tegevuste muutmine (st

kavandatav tegevus on riski allikaks);

2. ohtliku või suurõnnetuse ohuga käitiste lähiümbrusse/ohualadesse teiste ehitiste ehitamist

(st olemasoleva käitis võib mõjutada kavandatavaid tegevusi).

Kemikaaliseaduse alusel tuleb suurõnnetuse ohuga ja ohtlikul ettevõttel koostada riskianalüüs.

Nõuded riskianalüüsile on kehtestatud majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruses nr 18

„Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohustuslikele dokumenditele ja nende

koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele1“ § 2. Samas ei

sätesta kemikaaliseadus täpset ajaraamistikku, millal tuleb kavandatava ettevõtte ohtlikkuse

kategooria kindlaks määrata ja millal tuleb esitada riskianalüüs. Lähtudes keskkonnamõju

hindamise algatamise vajaduse kaalumisest (täpsemalt vt ptk 3.5 ja 3.6) tuleb kavandatava

ettevõtte ohtlikkuse kategooria tase hinnata planeeringumenetluse algatamise või

projekteerimistingimuste väljastamise taotluse esitamise ajaks. Lähtudes kemikaaliseaduse §

23 lõige 1 punktist 2, § 23 lõikest 3 ja § 27 lõikest 1 tuleb riskianalüüs ja muud asjakohased

dokumendid koostada ning esitada kooskõlastamiseks vähemalt 3 kuud enne käitise tegevuse

alustamist.

Ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamist, sh asukoha valik ja ruumiline

planeerimine, alustatakse oluliselt varem, kui hakatakse koostama kemikaaliseaduse kohast

riskianalüüsi. Riskianalüüs on planeerimise alusdokumendiks ja see tuleb teha arendustegevuse

võimalikult varajases staadiumis. Nendes etappides ei ole teada andmeid ehitusprojekti

detailsuses ega riskide maandamiseks konkreetselt rakendatavaid leevendusmeetmeid, sh

käitise juhtimissüsteem ja töökorraldus. Samuti ei ole võimalik anda ülevaadet ettevõttes

toimunud õnnetustest ja vahejuhtumitest. Tegevusest huvitatud isikult (st ettevõtjalt) tuleb

saada lähteandmed kavandatava kemikaalide kasutuse ja tootmismahtude koha mahus, mis

võimaldavad hinnata ettevõtte ohtlikkuse kategooriat, samuti kasutatava tehnoloogia üldine

kirjeldus.

Nende andmete saamise eesmärk ei ole hinnata, milline on täpselt õnnetuse toimumise

stsenaarium, vaid kui suur kogus ohtlikku ainet võib korraga õnnetusse sattuda ja millised on

selle sündmuse ohualad. Asukohavaliku ja planeeringu koostamise etapis käsitletakse

riskianalüüsi teemasd nagu ohtude määratlemine, võimaliku õnnetuse stsenaariumi kirjeldus ja

õnnetuse ennetamise abinõude kirjeldus analoogial sarnaste tegevustega. Riskide hindamine

tuleb koostada mahus, mis võimaldab vastata kemikaaliseadusest § 32 lõikest 1 tulenevatele

küsimustele seoses uue käitise rajamisega.

Käesoleva dokumendi lisas 1 on välja toodud punktid, millele keskenduda riskianalüüsi

koostamisel planeerimise või projekteerimise etapis. See ei pea olema vormistatud eraldi

6

aruandena, vastavad teemad võivad olla osaks KSH või KMH aruandest. Juhul, kui KSH-d või

KMH-d ei tehta, on vajalik vastav info siiski ära kirjeldada, näiteks planeeringu seletuskirjas.

Riskide hindamise tulemused peavad olema planeeringu avalikustamise materjalide koosseisus.

Üldplaneeringute, detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada juba

tegutsevate ettevõtete avaldatavate riskidega, iseäranis kui kavandatakse tegevusi suurõnnetuse

ohuga või ohtlikku ettevõtte ohualadesse. Olemasolevate suurõnnetuse ohuga või ohtlikku

ettevõtte riskianalüüsid on konfidentsiaalsed ning ei ole täies ulatuses avalikustatavad. Kuid

alates 2015. a detsembrist peab pädeva asutuse taotluse käitaja andma piisavat teavet ettevõttest

lähtuvate riskide ja ohtude kohta – suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja teeb avalikult

kättesaadavaks ettevõttes käideldavate ohtlike kemikaalide loetelu ja riskianalüüsi kokkuvõtte,

mis hõlmab vähemalt teavet suurõnnetuse riski, inimese elule, tervisele ja keskkonnale

avalduvate võimalike tagajärgede ja ohuala suuruse ning suurõnnetuse korral kohustusliku

käitumise kohta; ohtliku ettevõtte käitaja teeb taotluse korral avalikult kättesaadavaks

riskianalüüsi kokkuvõtte (kemikaaliseadus § 24 lõige 3).

Üldplaneeringu kontekstis võib see teave piisav olla, kuid konkreetse tegevuse kavandamisel

ohualasse tuleb põhjalikumalt analüüsida ohtu avaldava ettevõtte riske ja aluseks valida selline

stsenaarium, mis kirjeldab kõige paremini tegelikku ohtu ettevõttes. Kui planeerija ei saa

olemasolevast ettevõttest infot kätte, tuleb lähtuda suurimast ohust ning ohualast ja analüüsi

tulemusi peab hilisemates tegevuse kavandamise etappides vajadusel täpsustama ja/või

korrigeerima.

2.1 Maakasutuse planeerimise õnnetuste stsenaariumid

Iga maakasutuse planeerimine ja ehitise projekteerimine peab olema seotud suurõnnetuse

stsenaariumi tagajärgede hindamisega. Stsenaariumite rohkus sõltub sellest, millise ettevõtte

tüübiga on tegemist. Oluline on analüüsida erinevaid võimalikke stsenaariume, aluseks võttes

ohtlikud ained ja seadmed (õnnetuse toimumise kohad).

Maakasutuse planeerimise seisukohalt tuleb aluseks valida sellised stsenaariumid, mis

kirjeldavad kõige paremini tegelikku ohtu ettevõttes. Võimalike õnnetusjuhtumite

analüüsimisel tuleb alustada halvimast stsenaariumist. Kui sellisel juhul midagi ohualasse ei

jää, ei oma stsenaarium, kuidas avarii tekib, olulist tähtsust. Täpsemad stsenaariumid ja ohuala

arvutused lahendatakse enne tegutsemise alustamist esitatavas kemikaaliseaduse alusel

koostavas riskianalüüsis. Samas, kui juba halvima stsenaariumi ohualasse jäävad objektid, tuleb

hakata ka sisuliselt analüüsima, kas ja kuidas sündmused aset võivad leida ning milliseid

leevendusmeeteid tuleb rakenda. Seega halvimad stsenaariumid ei pruugi, aga võivad olla

aluseks maakasutuse planeerimisele. Halvimad stsenaariumid on head indikaatorid edasiste

analüüsi etappide jaoks.

Õnnetusjuhtumeid on võimalik välistada rakendades erinevaid meetmeid (sh tehnilisi), mis

võivad kõrvaldada või vähendada võimaliku õnnetustsenaariumi tõenäosust või tagajärgi.

Ohualasse planeerimise korral võetakse aluseks olemasolevate suurõnnetuse ohuga ja ohtlike

ettevõtete riskianalüüsid. Ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja peab andma

piisavat teavet ettevõttest lähtuvate riskide ja ohtude kohta, kui seda taotleb pädev asutus

planeeringu koostamiseks, projekteerimistingimuste või ehitusloa andmiseks.

Ohtlik olukord (aurpilve plahvatus, sähvaktuli, jugatuli, lombituli jne) on seotud kriitilisest

sündmusest (nt leke, rebenemine, hetkeline vabanemine, ületäitumine jne), õnnetuse toimumise

kohast (nt mahuti, pump/kompressor, torustik, maha- või pealelaadimise voolik, auto- või

7

raudteetsistern jne), kemikaalist vm põhjusest, miks õnnetus võib aset leida. Maakasutuse

planeerimise jaoks on koostatud kemikaali tüübile võimalikud ohtlikud olukorrad (vt tabel 1).

See, millise ohtliku olukorra mingi kemikaal võib tekitada, tuleb välja selgitada riskianalüüsi

käigus.

Pärast stsenaariumite analüüsimist leitakse toimuda võivatele õnnetustele ohualad, mis on

aluseks ka maakasutuse planeerimisel. Ohualade arvutamisel tuleb lähtuda majandus- ja

kommunikatsiooniministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale

teabele ja õnnetusest teavitamisele1“ lisas toodud parameetritest (vt lisa 2) või muudest

parameetritest, kui lisas sätestatut ei ole võimalik rakendada. Muude parameetrite kasutamisel

tuleb viidata kasutatud allikatele, sh ohuala arvutamisel on lubatud kasutada ka muid

tunnustatud meetodeid (nt ammooniumitraat, pürotehnika ja lõhkematerjal – vt lisa 3), kuid

sellisel juhul tuleb kasutatud meetodi kirjeldus lisada riskianalüüsile.

Tabel 1: Võimalik ohtlik olukord

Ohtlik olukord LPG8 Ammoniaak Kloor LNG9 Tuleohtlikud

vedelikud

Hapnik

VCE10 x x x

Sähvaktuli x x x

Jugatuli x x x

Lombituli x x x

BLEVE11 x** x* x* x*, ** x*, **

Mürgise gaasi levik x x

Plahvatus x x

Kiire faasiline

üleminek

x

Mahuti sisemine

põleng – plahvatus

x

Hapniku rikas pilv x * Ammoniaagi, kloori, LNG ja tuleohtlike vedelike BLEVE on võimalik vaid auto- või raudteetsiserni puhul. Paiksel

mahutil ei peeta BLEVE toimumist tõenäoliseks. ** LPG, LNG ja tuleohtlike vedelike BLEVE korral kaasneb ka tulekera.

2.2 Ennetusmeetmed

Suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte planeerimisel ja laiendamisel ning ohualasse

ehitamisel tuleb ära kirjeldada tehnoloogilised parameetrid, vahendid ja kontrollmehhanismid,

mis aitavad õnnetusi ennetada või varases faasis tuvastada. Ennetus- ja leevendusmeetmed

peavad vastama parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT).

PVT on täpsemalt määratletud tööstusheite seaduses § 8 ja kohaldub eelkõige

keskkonnakompleksloa kohuslusega tegevusaladele12. Igale tegevusalale on koostatud PVT

viitedokument, mille kohustuslikult rakenduvad osad on koondatud PVT järeldustesse.

Viitedokumendid on inglisekeelsed, PVT järeldused on avaldatud Euroopa Liidu teatajas

8 LPG – veeldatud naftagaas ehk vedelgaas 9 LNG – veeldatud maagaas 10 VCE – aurupilve plahvatus 11 BLEVE – keeva vedeliku aurupilve plahvatus 12 Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille

korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“, kehtestatud tööstusheite seaduse § 19 lõike 3 alusel.

8

kõikide liikmesriikide keeltes13. Eraldi on koostatud viitedokumendid ka n-ö horisontaalsetele

tegevustele, mis iseseisvalt ei ole kompleksloa kohuslusega, kuid neid rakendatakse erinevate

kompleksloa kohuslusega tegevustes, näiteks ohtlike kemikaalide hoidmise korral.

Muudes õigusaktides viidatakse PVT-le (jäätmeseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus,

kemikaaliseadus), kuid nendes ei ole PVT mõiste detailselt sisustatud. Nendel juhtudel on

otstarbekas lähtuda PVT järelduste üldkohalduvatest meetmetest, mis ei ole seotud konkreetsete

arvuliste piirväärtustega ning tööstusheite seadusest § 43, mis sätestab parima võimaliku

tehnika määramise kriteeriumid juhtudel, mida ei ole kirjeldatud üheski PVT järelduses, sh:

1. vähemohtlike ainete kasutamine (tööstusheite seadus § 43 punkt 2);

2. tõhusaks osutunud tehnoloogia, seadmete ja töömeetodite kasutamine (tööstusheite seadus

§ 43 punkt 4);

3. õnnetuste vältimine ja nende tagajärgede minimeerimine (tööstusheite seadus § 43 punkt

11).

Meetmed, mida konkreetse suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte planeerimisel ja

laiendamisel ning ohualasse ehitamisel on vajalik kasutusele võtta, selgitatakse välja

riskianalüüsis lähtuvalt suurõnnetuse riskist ning tagajärgede suurusest.

Juhul, kui toimub ohualasse planeerimine, tuleb ka olemasolevas suurõnnetuse ohuga ja

ohtlikkus ettevõttes rakendada ohutuse tagamiseks täiendavaid meetmeid. Kuna täiendavate

meetmete planeerimine on seotud kuludega, tuleks need planeerida koostöös ja kokkuleppes

isikuga, kes käitab vastavat suurõnnetuse ohuga ja/või ohtlikku ettevõtet.

3. Planeeringud ja ehitusprojektid

Suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõttega seotud planeeringu või ehitusprojekti koostamisel

lähtuda kemikaaliseadusest § 32. Juhime tähelepanu, et:

1. uue suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte rajamise puhul on tegemist alati riski

tekkimisega ning tagajärgede raskuse suurenemisega;

2. olemasoleva suurõnnetuse ohuga või ohtlikkus ettevõttes muudatuste planeerimise korral

sõltub riski ja tagajärgede raskuse muutumise suurus muudatustest;

3. ohualasse planeerimisel suureneb risk ja tagajärgede raskus, kuna ohualas suureneb

kahjustada saada võivate inimeste ja vara hulk.

Sellest lähtuvalt peavad planeeringus või ehitusprojektis õnnetuste ennetamiseks kavandatud

meetmed olema piisavad (ennetus- ja leevendusmeetmed, ohutud vahemaad, avalikkuse ja

käitisest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivate isikute teavitamine) ning vastama

parimale võimalikule tehnikale. Olemasolevas suurõnnetuse ohuga või ohtlikus ettevõttes võib

olla vajadus rakendada lisameetmeid nii muudatuste tegemisel kui ka ohualasse planeerimisel.

Lisaks on Päästeametil õigus küsida lisainformatsiooni enne planeeringu kehtestamist või

ehitusloa andmist. Planeeringust või ehitusprojektist ja muudest juurde käivatest materjalidest,

sh asjakohasusel keskkonnamõju eelhindamisest või KSH/KMH aruannetest, peab selguma, et

on arvestatud erinevate tekkida võivate riskidega, leitud ohualad, teostatud tagajärgede

kirjeldus, kavandatud piisavad meetmed õnnetuste ennetamiseks jne. Seega on kõige

otstarbekam koostada planeeringu või ehitusprojekti juurde riskianalüüs (vt lisa 1), mis tuleb

13 Nii viitedokumendid kui PVT järeldused on koondatud tegevusvaldkondade kaupa

http://eippcb.jrc.ec.europa.eu/reference/

9

koostada uue ja olemasoleva (muudatuste tegemise korral) suurõnnetuse ohuga või ohtlikku

ettevõtte jaoks ning samuti ohualasse planeerimise korral.

Antud peatükis ei käsitleta tuleohutusnõuete ja päästetöö toimimise osa. Antakse vaid info, et

sellega peab planeeringu ja ehitusprojekti koostaja arvestama, kui esitades planeeringuid või

projekte Päästeametile kooskõlastamiseks. Tuleohutuse valdkonnaga seotud juhendid on

leitavad Päästeameti kodulehel14.

3.1 Üldplaneering

Kõigil kohalikul omavalitsuse üksustel peab olema üldplaneering. Üldplaneering on peamine

kohaliku omavalituse ruumilist arengut suunav dokument ning peamine infoallikas

ehitustegevust kavandavatele isikutele ehk millistel tingimustel on võimalik ehitada.

Iga üldplaneeringu juures peab olema kättesaadav KSH aruanne (PlanS15 § 74 lõige 4). KSH

protsessi detailsem ülevaade on antud käesoleva juhendi peatükis 3.5. Kui üldplaneering

sisaldab KSH-d, milles on andmed riskide analüüsi kohta, siis sellisel juhul eraldi riskianalüüsi

üldplaneeringus ei ole vaja koostada. Juhul, kui andmeid ei ole piisavalt, tuleb KSH-d täiendada

või koostada iseseisev riskianalüüs.

Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ka hädaolukorra seaduse alusel koostatava

riskianalüüsiga. Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra

tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra

ennetamiseks. Planeeringu koostaja ja/või mõju hindaja ei ole pädev antud dokumenti

koostama, vaid saab vastavad sisendid pädevalt asutuselt, kaasates neid juba planeeringu

koostamise ja/või mõju hindamise algfaasis. Hädaolukorra riskianalüüsid koostab asutus, kes

juhib vastava hädaolukorra lahendamist.

Üldplaneeringu koostamisel ei saa anda uue tegevuse puhul väga konkreetset sisendit ohualade

ulatuste kohta. Samas tuleb kirjeldada asukoha valiku piiranguid, anda üldine hinnang

doominoefekti võimaluse kohta ning sellest tulenevalt teha järeldused, millised võivad olla

meetmed tagajärgede ennetamiseks ja leevendamiseks.

Üldplaneering peab vastama maakonnaplaneeringule, tuleohutusnõuetele ning tagatud peab

olema päästetöö toimepidevus. KSH aruandest, üldplaneeringust ja/või muudest planeeringu

juurde käivatest materjalidest (n-ö riskianalüüsi osa või sisend) peab selguma:

1. olemasolevad riskiallikad (käitised ja nende ohualad, üleujutusohtlikud alad, ohtlikud

teelõigud ning raudteed ja muud sõlmed, kiirgusohtlikud objektid ja ohustatud alad) ja

nende mõju hinnang olemasolevale ning sellega arvestamise põhjendus;

2. planeeritavad riskiallikad ja nende mõju hinnang planeeritavale ning kaitsemeetmed, mida

rakendatakse.

Üldplaneeringus tuleb paika panna ka täiendavad objektid, mille puhul on vajalik koostada

detailplaneering:

1. suurõnnetuse ohuga või ohtlikkus ettevõttes muudatuste tegemine, mis ei nõua

planeerimisseadusest tulenevalt, detailplaneeringut;

2. suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte või nende ohualasse planeerimine, kui tegemist

ei ole tiheasutusaladega.

14 https://www.rescue.ee/et/juhendid. 15 Planeerimisseadus (edaspidi PlanS).

10

Üldplaneeringu hindamisel keskendub Päästeamet järgmistele punktidele:

1. välja toodud riskiallikad vastavad Päästeameti andmetele;

2. riskide arvestamine on piisav;

3. planeeritavast lähtuvalt võimalike õnnetuste riske on hinnatud piisavalt detailselt;

4. planeeritavad kaitsemeetmed on piisavad, lähtudes võimalikust parimast tehnikast;

5. juhendi „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise

otsuse tegemine“ alusel riskimaatriksi otsus.

3.2 Detailplaneering

Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osade kohta ning

avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või funktsionaalselt seotud ehitiste

planeerimiseks.

Detailplaneeringu koostamisega ei kaasne KSH koostamise automaatset kohustust. Juhul, kui

planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6

lõike 1 kohasele tegevusele, on KSH läbiviimine kohustuslik. Kui antud tegevust ei planeerita,

on võimalik algatada KSH eelhinnangu alusel (täpsemalt vt ptk 3.5) või küsida riskide kohta

iseseisvat riskianalüüsi.

Detailplaneering peab vastama üldplaneeringule, tuleohutusnõuetele ning tagatud peab

olema päästetöö toimepidevus. KSH/KHM-st, detailplaneeringust ja/või muudest planeeringu

juurde käivatest materjalidest (n-ö riskianalüüsi osa või sisend) peab selguma riskihinnang

koos kaitsemeetmetega, kui planeeritakse suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtet, tehakse

olemasolevas muudatusi või planeeritakse ohualasse. Planeeringu faasis tehtava riskianalüüsi

sisu on toodud lisas 1. Osade tegevuste detailplaneerimisel on võimalik saada ehitusprojekti

detailsuses sisend kavandatava tegevuse kohta. Sel juhul on otstarbekas koostada ka detailsem

riskianalüüs.

Detailplaneeringuga saab täpsustada, millised on ehitusprojekti koostamise etapis täiendavad

nõuded riskide arvestamisele/hindamisele.

Näide tingimuste kohta: Kui olemasolev tundlik objekt asub planeeringuala piiri lähistel,

näiteks 100 m kaugusel, saab tingimusena sätestada, et ehitusprojekti staadiumist valitakse

mahuti või muu ohtliku rajatise suurus ja võimsus ning see paigutatakse selliselt, et tundlik

objekt ei jääks ohualasse (kas tegemist on ohtliku (Ro), väga ohtliku (Rv) või eriti ohtliku (Re)

alaga – sõltub konkreetsest objektist).

Detailplaneeringu hindamisel keskendub Päästeamet järgmistele punktidele:

1. uus käitis või olemasolevas muudatuste tegemine: suurõnnetuse ohuga ja ohtlikkust

ettevõttest lähtuvate võimalike õnnetuse riske on analüüsitud piisavalt ja detailselt ning

suurõnnetuse riskidega arvestamist on põhjendatud;

2. ohualasse planeerimine: suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtte mõju planeeritavale ja

suurõnnetuse riskide arvestamise põhjendus;

3. kas planeeritavad kaitsemeetmed on piisavad, lähtudes parimast võimalikust tehnikast;

4. juhendi „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise

otsuse tegemine“ alusel riskimaatriksi otsus.

3.3 Eriplaneering

11

Riigi eriplaneering võimaldab rahvusvaheliselt või riigi jaoks olulisi ehitisi planeerida

erimenetluses ja muuta olemasolevaid riigi ja kohaliku taseme planeeringuid. Erimenetluses

kehtestatud planeeringu alusel on võimalik alustada ehitusprojekti koostamist.

Kohaliku omavalitsuse planeering koostatakse ehitise kohta ehk olulise ruumilise mõjuga

ehitise püstitamiseks. Eesmärgiks on leida olulise ruumilise mõjuga ehitise jaoks kõige sobivam

asukoht ja määrata kindlaks ehitusprojekti koostamise jaoks vajalikud tingimused.

Riigi (PlanS § 27 lõige 6) ja kohaliku omavalitsuse (PlanS § 95 lõige 5) eriplaneeringu juures

peab olema kättesaadav KSH aruanne. Kui eriplaneering sisaldab KSH-d, milles on andmed

riskide analüüsi kohta, siis sellisel juhul eraldi riskianalüüsi eriplaneeringus ei ole vaja

koostada. Juhul, kui andmeid ei ole piisavalt, tuleb KSH-d täiendada või koostada iseseisev

riskianalüüs.

Eriplaneeringu esimese etapi (asukohavalik) puhul on pigem tegemist üldplaneeringu

põhimõtetega ning teise etapi (planeerimine konkreetses asukohas) puhul on pigem tegemist

detailplaneeringu põhimõtetega.

Eriplaneering peab vastama tuleohutusnõuetele ning tagatud peab olema päästetöö

toimepidevus. KSH aruandest, eriplaneeringust ja/või muudest planeeringu juurde käivatest

materjalidest (n-ö riskianalüüsi osa või sisend) peab selguma riskihinnang koos

kaitsemeetmetega, kui planeeritakse olulise ruumilise mõjuga ehitist (olulise ruumilise mõjuga

ehitiste nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsus 01.10.2015 määrusega nr 102 „Olulise

ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri „16). Sel juhul vastab planeeringu faasis tehtava riskianalüüsi

sisu lisas 1 toodule ja võimalusel tuleb juba planeerimise esimestel etappidel saada detailne

sisend mahtude ja võimsuste kohta, et ohualade ulatust täpsemalt määratleda.

Eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus.

Eriplaneeringu hindamisel keskendub Päästeamet järgmistele punktidele:

1. uus käitis või olemasolevas muudatuste tegemine: olulise ruumilise mõjuga ehitisest

lähtuvate võimalike õnnetuse riske on analüüsitud piisavalt ja detailselt ning suurõnnetuse

riskidega arvestamist on põhjendatud;

2. ohualasse planeerimine: olulise ruumilise mõjuga ehitisest tulenev mõju planeeritavale ja

suurõnnetuse riskide arvestamise põhjendus;

3. kas planeeritavad kaitsemeetmed on piisavad, lähtudes parimast võimalikust tehnikast;

4. juhendi „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise

otsuse tegemine“ alusel riskimaatriksi otsus.

3.4 Ehitusprojekt

16 Olulise ruumilise mõjuga ehitised (suurõnnetuse ohuga ja ohtlik ettevõte):

1. suurõnnetuse ohuga naftatoodete või A-kategooria suurõnnetuse ohuga eriti tuleohtlike veeldatud gaase

käitlevate ettevõtete ehitised, kus aine maht on rohkem kui 5000 m³, välja arvatud juhul, kui nimetatud ehitist

kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile või selle vahetusse lähedusse, kus asub käesolevas

punktis või punktis 2 nimetatud ehitis, või see on ette nähtud kehtestatud üld- või detailplaneeringuga;

2. ohtlikud, A- või B-kategooria ettevõtted, milles käideldakse mürgiseid gaase alates 10 tonnist, või A- ja B-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles käideldakse plahvatusohtlikke aineid, segusid või tooteid, välja

arvatud juhul, kui nimetatud ehitist kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile või selle

vahetusse lähedusse, kus asub käesolevas punktis või punktis 1 nimetatud ehitis, või see on ette nähtud kehtestatud

üld- või detailplaneeringuga.

12

Ehitusprojekt sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet.

Kui ehitusprojektile eelnes detailplaneeringu etapp, peab juba detailplaneeringus peab olema

arvestatud erinevate riskidega (sh koostatud KSH või riskianalüüs). Kui detailplaneeringus on

riske hinnatud piisava detailsusega, siis ehitusprojektis riskianalüüsi enam koostama ei pea, kui

kavandatava tegevuse iseloomus ei ole toimunud olulisi muudatusi. Ehitusprojekt peab

arvestama eelnenud KSH ja/või riskianalüüsi tulemustega (kui detailplaneeringu koostamisel

on tehtud KSH, milles on andmed riskide analüüsi kohta, siis ehitusprojekti staadiumis KMH-

d ei nõuta) ning vajadusel kajastama ka ehituslike ja korralduslike meetmeid riskide

maandamiseks. Juhul, kui detailplaneeringu raames ei ole riskidega arvestatud (pole piisava

detailsusega, tuleb riskianalüüs koostada, analüüsides riske ning paika pannes võimalikud

ennetus- ja leevendusmeetmed. Riskianalüüsi sisu on toodud lisas 1.

Antud etapis tuleb kaaluda kemikaaliseaduse kohase riskianalüüsi tegemist. Juhime tähelepanu,

et enne tegevuse alustamist tuleb suurõnnetuse ohuga ja ohtliku ettevõtte käitajal vastavalt

ettevõtte kategooriast koostada kemikaaliseaduse § 22 lõige 2 alusel kohustuslikud

dokumendid, kooskõlastama need pädevate asutustega (kemikaaliseadus § 23 lõige 2) ning

taotlema käitamisloa (kemikaaliseadus § 26).

Ehitusprojekt peab vastama detailplaneeringule, tuleohutusnõuetele. Projekti juurde

käivatest materjalidest (n-ö riskianalüüsi osa või sisend) peab selguma riskihinnang koos

kaitsemeetmetega17, kui planeeritakse suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtet, tehakse

olemasolevas muudatusi või planeeritakse ohualasse.

Ehitusprojekti hindamisel keskendub Päästeamet järgmistele punktidele:

1. uus käitis, olemasolevas muudatuste tegemine, ohualasse planeerimine: vastavus

planeeringule, riskianalüüsile (erinevad ennetus- ja leevendusmeetmed erinevate õnnetuste

ennetamiseks ja tagajärgede leevendamiseks) ning seadusest otseselt tulenevatele nõuetele;

2. ohualasse planeerimine: ehitusprojektis peab olema välja toodud, kas ohualasse ehitamise

protsess võib kaasa tuua õnnetuse ohu suurõnnetuse ohuga või ohtlikkus ettevõttes;

3. juhendi „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise

otsuse tegemine“ alusel riskimaatriksi otsus.

3.5 Keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSH eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste dokumentide koostamisel

ja kehtestamisel. KSH võimaldab hilisemaid probleeme ennetada, võttes keskkonnaküsimusi

arvesse juba otsuse tegemise kõrgemal tasandil.

KSH tuleb KeHJS18 §33 lõike 1 alusel algatada selle vajadust põhjendamata järgmiste

dokumentide puhul:

1. koostatakse põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi,

jäätmekäitluse, veemajanduse, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel

kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on

eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2–4

sätestatust;

2. üleriigiline planeering, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, maakonna- või

üldplaneering;

17 Juhul, kui detailplaneeringu raames ei ole riskidega arvestatud, tuleb riskianalüüs koostada, analüüsides riske

ning paika pannes võimalikud ennetus- ja leevendusmeetmed. Riskianalüüsi sisu on toodud lisa 1. 18 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS).

13

3. detailplaneering, mille alusel kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud

tegevust;

4. tegevus, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda

eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei

ole selleks otseselt vajalik.

KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui:

1. eelpool nimetatud planeerimisdokumentides tehakse muudatusi;

2. koostatakse maakonnaplaneering või üldplaneering teemaplaneeringuna;

3. koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul;

4. koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

KeHJS § 33 lõige 21 sätestab, et planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse

keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras. Samas ei sätesta

planeerimisseadus detailseid nõudeid KSH läbiviimiseks vajalike dokumentide sisule, mistõttu

on heaks tavaks, et lähtutakse KeHJS nõuetest.

Peale KSH algatamist koostab keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert koostöös

strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse (KeHJS mõistes programmi). KSH väljatöötamise kavatsuse sisu

PlanS ei sätesta, see koostatakse lähtudes KeHJS § 36 lõikest 2. Edasine menetlus toimub

vastavalt PlanS menetlusele vastava planeeringuliigi osas (sõltuvalt planeeringuliigist küsitakse

seisukohti või korraldatakse avalik väljapanek ja arutelu millele järgneb täiendav seisukohtade

küsimine). Peale seisukohtade saamist ja väljatöötamise kavatsuse avalikuks tegemist koostab

juhtekspert või eksperdirühm KSH aruande, mis peab lähtuma väljatöötamise kavatsusest.

Väljatöötamise kavatsuses tuleb riskide osas kajastada:

1. olemasolevad riskiallikad (käitised ja nende ohualad, üleujutusohtlikud alad, ohtlikud

teelõigud ning raudteed ja muud sõlmed, kiirgusohtlikud objektid ja ohustatud alad) ja

nende mõju hinnang olemasolevale ning sellega arvestamise põhjendus;

2. päästetöö toimimine piirkonnas ja selle mõju hinnang;

3. planeeritavad riskiallikad ja nende mõju hinnang planeeritavale ning kaitsemeetmed, mida

rakendatakse ning kas programm näeb ette tekkida või muutuva õnnetuse riskianalüüsi.

Väljatöötamise kavatsuse kohta seisukoha andmisel keskendub Päästeamet järgmistele

punktidele:

1. kas see näeb ette olemasolevate riskiallikate kaardistamist ja nendest tuleneva mõju

hinnangut planeeritavale;

2. juhul, kui planeeritav võib oluliselt muuta päästetöö toimepidevust piirkonnas, kas

väljatöötamise kavatsus näeb ette tekkinud mõju hinnangut;

3. juhul, kui planeeritav tekitab ise olulise õnnetuse riski, kas väljatöötamise kavatsus näeb

ette tekkiva või muutuva õnnetuse riskianalüüsi;

a. kui tegemist on uue suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte või olemasolevas

muudatuste tegemise ning ohualasse planeerimisega, võib riskianalüüsi sisu sõltuda

planeeringu liigist. Planeeringu faasis tehtava riskianalüüsi sisu on toodud lisas 1.

Päästeamet esitab iga väljatöötamise kavatsuse puhul, millele on esitanud ettepanekuid, KSH

korraldajale palve, et Päästeametit teavitatakse esitatud ettepanekutega mittearvestamise

põhjendusest.

14

Täiendavalt lisatakse märkus, et KSH aruanne esitatakse Päästeametile arvamuse andmiseks

enne planeeringu kooskõlastusmenetlust.

Aruande osas kajastada:

1. Päästeameti poolt väljatöötamise kavatsuse kohta antud seisukohtadest/sisendist ning

planeeringu koostamisel vajaminevatest andmed;

2. asjaolud, mis on välja toodud välja peatükkides 3.1-3.4.

Aruande hindamisel lähtub Päästeamet väljatöötamise kavatsuse kohta antud

seisukohtadest/sisendist ning planeeringu koostamisel vajaminevatest andmetest ja asjaoludest,

mis on välja toodud peatükkides 3.1-3.4.

3.6 Keskkonnamõju hindamine

KMH on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. KMH eesmärk on anda otsustajale

teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks

sobivaima lahendusvariandi valikuks. KMH on detailsem kui KSH ja tehakse tegevusloa

menetluse käigus. Vahel nõuab planeeringu korraldaja KSH koostamist KMH detailsusega.

Sellisel juhul peavad KSH väljatöötamise kavatsus ja aruanne oma sisult vastama KMH

programmi ja aruande nõuetele.

Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline

keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja

looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile

ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku

suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja

hinnatakse neid.

KMH tuleb alati teha KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral. KMH algatamise

vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui:

1. KeHJS § 6 lõige 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist

laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on

oluline keskkonnamõju (KeHJS § 6 lõige 21);

2. kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõige 2 loetletud tegevusvaldkondade hulka19;

3. kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, st tegevus on

nimetatud KeHJS § 6 lõige 1, kuid kavandatava tegevuse keskkonnamõju on eelnevalt

keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt

hinnatud – koostatakse eelhinnang, milles järeldatakse kas otsustajal on tegevusloa

andmiseks piisavalt teavet ja kas saab keskkonnamõju hindamise jätta algatamata (KeHJS

§ 11 lõige 6).

Märgime, et eelhinnangu koostab otsustaja tegevusloa taotleja esitatud teabe alusel (teabe

kooseis on määratletud KeHJS § 61 lõikes 1). Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on

täpsustavalt kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“.

19 tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“.

15

Peale KMH algatamise otsuse tegemist koostab juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi

juhtimisel koos arendajaga KMH programmi. KMH programm peab vastama KeHJS § 13

nõuetele. Peale programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemist koostab juhtekspert

või eksperdirühm KMH aruande, mis peab lähtuma nõuetele vastavast programmist.

Programmi osas kajastada:

1. olemasolevad riskiallikad (käitised ja nende ohualad, üleujutusohtlikud alad, ohtlikud

teelõigud ning raudteed ja muud sõlmed, kiirgusohtlikud objektid ja ohustatud alad) ja

nende mõju hinnang olemasolevale ning sellega arvestamise põhjendus;

2. päästetöö toimimine piirkonnas ja selle mõju hinnang;

3. kavandatavad riskiallikad ja nende mõju hinnang ning kaitsemeetmed, mida rakendatakse

ning kas programm näeb ette tekkida või muutuva õnnetuse riskianalüüsi.

Programmi osas seisukoha andmisel keskendub Päästeamet järgmistele punktidele:

1. kas on programm näeb ette olemasolevate riskiallikate kaardistamist ja nendest tuleneva

mõju hinnangut kavandatavale tegevusele;

2. juhul, kui kavandatav tegevus võib oluliselt muuta päästetöö toimepidevust piirkonnas, kas

programm näeb ette tekkinud mõju hinnangut;

3. juhul, kui kavandatav tegevus tekitab ise olulise õnnetuse riski, kas programm näeb ette

tekkida või muutuva õnnetuse riskianalüüsi;

4. Kui tegemist on uue suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte või olemasolevas muudatuste

tegemise ning ohualasse planeerimisega, kas programm näeb ette kavandatavale tegevusele

avalduda võiva mõju hindamist.

Päästeamet esitab iga programmi puhul, millele on esitanud ettepanekuid, KMH korraldajale

palve, et programmi heakskiitmisel teavitatakse Päästeametit esitatud ettepanekutega

mittearvestamise põhjendusest.

Täiendavalt lisatakse märkus, et KMH aruanne esitatakse Päästeametile arvamuse andmiseks

enne tegevusloa taotluse kooskõlastusmenetlust.

Aruande osas kajastada:

1. Päästeameti poolt programmi osas antud seisukohtadest/sisenditest ning kavandatava

tegevuse kohta vajaminevatest andmed;

2. asjaolud, mis on välja toodud välja peatükkides 3.1-3.4.

Aruande hindamisel lähtub Päästeamet programmi osas antud seisukohtadest/sisenditest

ning kavandatava tegevuse kohta vajaminevatest andmetest ja asjaoludest, mis on välja toodud

peatükkides 3.1-3.4.

Märgime, et riskianalüüsi sisu võib sõltuda tegevusloa taotluse liigist. Antud etapis tuleb juba

kaaluda kemikaaliseaduse kohase riskianalüüsi tegemist, miinimummahus riskianalüüsi sisu on

toodud lisas 1.

16

Lisa 1. Planeeringu faasis tehtava suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtte

riskianalüüsi sisu

Juhime tähelepanu, et tegemist ei ole kemikaaliseaduse alusel koostatava riskianalüüsiga, vaid

kohandatud sobilikuks planeeringu faasis tehtava riskianalüüsiga. Riskianalüüsid peavad olema

planeeringu avalikustamise juures, mis võivad olla osa ka KSH-st või KMH-st.

1. Analüüsida toimuda võivate õnnetuste stsenaariumeid, sealhulgas doominoefektide

esinemist nii ettevõtte sees kui väljaspool ettevõtet. Doominoefektidega arvestamiseks võtta

aluseks lisa 4. Hindamise aluseks tuleb valida selline stsenaarium, mis kirjeldab kõige

paremini tegelikku ohtu ettevõttes.

2. Õnnetuse korral tekkiva ohuala suurus, sealjuures peab ohuala määramisel lähtuma:

a. Aluseks võetud stsenaariumitest (vt ka tabel 1), mõned näited:

 põlevvedelikud (sh vedelad naftasaadused) – lombitulekahju, aurupilve

plahvatus;

 tuleohtlikud rõhu all veeldatud gaasid (sh propaan, butaan) – BLEVE,

gaasipilve plahvatus;

 mürgised gaasid (sh ammoniaak, kloor) – suurim torustiku leke.

b. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.03.2016. a määruses nr 18 „Nõuded

ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende

koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele1“

lisas toodud parameetritest või muudest parameetritest, kui lisas sätestatut ei ole

võimalik rakendada. Muude parameetrite kasutamisel tuleb viidata kasutatud

allikatele, sh ohuala arvutamisel on lubatud kasutada ka muid tunnustatud

meetodeid, kuid sellisel juhul tuleb kasutatud meetodi kirjeldus lisada

riskianalüüsile (vt lisa 2).

3. Tagajärgede raskuse ja ulatuse hinnang ning kirjeldus. Välja selgitatud tõenäoliste

suurõnnetuste mõju inimese elule ja tervisele (sh ohualasse jäävate inimeste ligikaudne

arv20), varale, looduskeskkonnale. Tagajärgede hindamiseks on tarvis analüüsida õnnetuse

mõju ja sellest tulenevalt selgitada, kas õnnetuse tagajärjed on lokaalsed või ohustavad need

laiemat ümbruskonda ehk kogu tagajärgi tuleb hinnata kogu ohuala ulatuses. Tagajärgede

kirjelduses tuua välja ka doominoefekti võimalikkus (juhul, kui on) ja selle mõju

ümbritsevale. Sealjuures, tuleb kasutada selliseid tagajärgede kriteeriume, mille määratlus

ja kirjeldused sobiksid kohaliku omavalitsuse konteksti. Soovitame tagajärgede

raskusastmete hindamisel lähtuda skaalast, mis on leitav lisas 521.

4. Ülevaade planeeritud riski maandavatest meetmetest (sh nende riski vähendava mõju

hinnangut). Õnnetuse ennetamise abinõude kirjeldus ja ressursid tagajärgede

likvideerimiseks.

5. Planeeritu vastavus parimale võimalikule tehnikale (PVT) nii ehituslikul, kui riski

maandamise meetmete osa.

20 Statistikaameti kaardirakenduses (https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR) on võimalik teha ruumandmete

põhjal päringuid ehk on võimalik teada saada suurõnnetuse ohuga ja ohtliku ettevõtete ohualasse jäävate inimeste

arvu. 21 Skaala koostamisel on aluseks võetud Siseministri 26.06.2001 määrus nr 78 „Maakonna ning valla ja linna

riskianalüüsi metoodika“, mida on kohandatud – juhime tähelepanu, et tegemist on kehtetu määrusega, kuid vastav

tabel on sobilik kasutamiseks tagajärgede hindamisel.

17

Lisa 2. Riskianalüüsi käigus määratavate ohualade parameetrid

Ohuala1

liigitus ja

definit-

sioon

Kemi-

kaalide

kontsen-

ratsioon5

Ülerõhk

(bar/kPa)

ja taan-

datud

kaugus k6

Lühiajaline (kuni

20 sek)

soojuskiirgus

kW/m2

Keskpikk

(kuni 100

sek) soojus-

kiirgus

kW/m2

Pikaajaline

(üle 15 min)

soojus-

kiirgus

kW/m2

Inimest

ohustav

tase

Ehitist

ohustav

tase

Inimest

ohustav

tase

Ehitist

ohustav tase

Eriti ohtlik

ala2

LC50

(30 min)

0,24bar

24kPa

k=7,2

25

37

17

15 Väga ohtlik

ala3

AEGL-3

(30 min)

0,16bar

16kPa

k= 9,6

10 8

Ohtlik ala4 IDLH

0,05bar

5kPa

k=22,2

8 4

1 Ohuala on ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimese elule, tervisele ja varale. 2 Eriti ohtlik ala – ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimese hukkumise tõenäosus 50% ning

ehitise kahjustused selle mahust suuremad kui 50%.

Eriti ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Re. 3 Väga ohtlik ala – ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumine ning ehitise

kahjustused selle mahust vahemikus 1%–49%.

Väga ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist tähistatakse raadiusega Rv. 4 Ohtlik ala – ohuala osa, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimesele tervisekahjustusi ning ehitisele

kergeid kahjustusi.

Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Ohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist

tähistatakse raadiusega Ro. 5 Kemikaali kontsentratsiooni väärtused määratakse kirjanduse ja andmebaaside andmete põhjal iga konkreetse

kemikaali puhul eraldi. Enamlevinud kemikaalide vastavad kontsentratsioonide väärtused tuuakse välja

Päästeameti juhendmaterjalis. Määratakse kolm kontsentratsioonitaset:

– LC50 (30 min) – (Lethal concentration 50%) kemikaali kontsentratsioon, mis põhjustab 30-minutilise

kokkupuute jooksul hinnanguliselt 50% kaitsmata inimeste hukkumise;

– AEGL-3 (30 min) – (Acute Exposure Guideline Level) kemikaali minimaalne kontsentratsioon, mis võib

põhjustada kaitsmata inimesele eluohtlikke tervisekahjustusi või hukkumise;

– IDLH – (Immediately Dangerous to Life or Health) suurim kemikaali kontsentratsioon, mis 30 minuti jooksul ei

tekita tervele inimesele pöördumatuid tervisekahjustusi ega takista inimese evakueerumist. 6 k – taandatud kauguse väärtus. Ohualade piirid määratakse sõltuvalt taandatud kauguse väärtusest, st mida

lähemal on inimene plahvatuskohale (sama plahvatava aine koguse juures) või mida suurem kogus plahvatab

(samal kaugusel), seda suurem on tema hukkumise tõenäosus. Tabelis toodud k väärtusi kasutatakse kauguse

määramise valemis m = k3√Q, kus Q on plahvatava aine mass taandatud TNT-le. Ammooniumnitraadi

plahvatusega kaasneva õhulööklaine parameetrite prognoosimiseks on soovitatav kasutada NATO väljaannetes

AASTP-1 või AASTP-4 kirjeldatud metoodikaid. Seejuures tuleb ammooniumnitraadi virnade või hoidlate

vaheliste ohutuskuhjade määramisel vältida detonatsiooni ja põlengu levikut virnast virna või hoidlast hoidlasse.

18

Lisa 3. Soovitused ohualade arvutamiseks ammooniumnitraadi, pürotehnika

ja lõhkematerjali ettevõtetele

Ammooniumnitraat

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikes ettevõtetes on kasutusel kahte tüüpi ammooniumnitraati: väetis

(suur tihendus, väike poorsus) ja lõhkematerjali valmistamiseks. Ammooniumnitraadi

plahvatuselaine ülerõhu leidmiseks kasutatakse TNT meetodit. Selle järgi teisendatakse

plahvatustugevus ümber ekvivalentsesse TNT hulka. Ohualade raadiuste väljaarvutamiseks

kasutatakse alljärgnevat valemit:

R= (TNTekvivalentsus × m)1/3 × k [m], kus,

R – raadius, [m]

m – plahvatusohtliku kemikaali mass, [kg]

TNTekvivalentsus – väärtus sõltub metoodikast

k – taandatud kauguse väärtus (väärtused lähtuvalt Majandus- ja taristuministri 01.03.2016

määruse nr 18 lisast 1)

Võimalikud metoodikad ammooniumnitraadi ohualade arvutamiseks:

1. Suurbritannia

Suurbritannia ohutusaruande juhend keemia ladudele soovitab kasutada ammooniumnitraadi

TNT ekvivalentsust 0,14. Sobilik: big-gag kottides oleva ammooniumnitraadi ohualade

arvutmiseks.

2. Austraalia

TNT ekvivalendiks ammooniumnitraadile võetakse 0,20-0,25. Sobilik puistes oleva

ammooniumnitraadi (väetis, UN 2067) ohualade arvutamiseks.

3. TTÜ eksperthinnang „Ülerõhu piirväärtuste ning ohualade määramine“

Õhulööklaine parameetrite prognoosimisel on soovitatav kasutada ammooniumnitraadi

trotüülekvivalendi kõige tõenäolisemat väärtusvahemikku 0,4 kuni 0,6. Sobilik lõhkematerjali

(UN 1942, porous) valmistamiseks kasutatud ammooniumnitraadi ohualade arvutamiseks.

4. Meeme Riisma lõputöö „Ohuala ammooniumnitraatväetise hoiustamisel“

Maksimaalne ammooniumnitraatväetise TNT-ekvivalent õnnetuse korral on 0,25. Sobilik

puistes oleva ammooniumnitraadi (väetis, UN 2067) ohualade arvutamiseks.

5. Yara

TNT ekvivalendiks ammooniumnitraadile võetakse 0,2. Sobilik nii puistes kui ka pakendatud

(big-bag) ammooniumnitraadi ohualade arvutamiseks.

Lõhkematerjal ja pürotehnika

1. Lõhkematerjaliladu ja pürotehnilise toodete hoidmise ladu

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.08.2012 määrus nr 57 „Lõhkematerjalilaole,

lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmisele esitatavad nõuded“ lisa, lao ohutud kaugused

teistest ehitistest.

Lisas on välja toodud ohutud kaugused teistest ehitistest erineva ohuklassiga toodete puhul.

2. Lõhkematerjalitehas

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrus nr 63 „Lõhkematerjalitehasele

esitatavad nõuded“. Määruse § 4 käsitleb tehaseväliste ja tehasesiseste ohutute kauguste

leidmist erineva ohuklassiga toodete puhul.

19

Lisa 4. Doominoefektidega arvestamine22

Doominoefekt on käitise või käitiste rühmade puhul võimalik suurem suurõnnetuse risk või

selle raskemad tagajärjed käitiste geograafilise asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes

paiknevate ohtlike ainete varu tõttu.

Kõige enam doominoefektiga seotud õnnetusi on juhtunud kemikaale hoiustavates ettevõtetes,

millele järgnevad kemikaali käitlevad ehk protsessi ettevõtted. Ohtlikest kemikaalidest on kõige

enam seotud tuleohtlikud ained (peamiselt LPG). Kõige sagedasemaks doominoefekti

põhjustajaks on plahvatused (aurupilve plahvatus), järgnevad tulekahjud (lombitulekahju).

Need õnnetused võivad tekitada kolm eskaleerivat vektorit (soojuskiirgus, ülerõhk,

fragmendid), mis võivad mõjutada ümbritsevaid seadmeid, hooneid, personali ja keskkonda.

Doominoefekte võivad esile kutsuda mitmed põhjused: looduslikud, inimtekkelised,

tehnoloogilised, toksiliste ühendite levimine. Kõik need tegurid võivad omavahel

kombineeruda ning tekitada ka doominoefekti. Läbi riskianalüüsi ja ohualade arvutamise on

võimalik kindlaks teha doominoefekti võimalikkus. Doominoefekt on seotud ennekõike

stsenaariumitega ning sellest tuleb ka lähtuda doominoefektide mõjuraadiuste hindamisel.

Juhime tähelepanu, et ohuala ehk siis ohtliku ala välispiirile tõmmatud raadiust ei saa

automaatselt lugeda kauguseks, mis käivitaks mõjufaktori tõttu doominoefekti. Lähtuvalt

koostatud metoodikast on paika pandud doominoefekti raadiused, mis on leitavad käesoleva

lisa tabelist.

Ettevõtete vahelise doominoefekti võimalikkuse ja erinevate tegurite mõjuraadiuste hindamisel

on oluline arvesse võtta nii maastiku reljeefi, taimestikku, ümbruses paiknevaid hooneid ja

rajatisi kui ka ilmastikku, mille koosmõju tulemusena on mõjukaugused suundadest sõltuvalt

erinevad. Fragmentide puhul on mõjuraadiuse ja mõju iseloomu ennustamine ilma konkreetsete

sisendandmeteta raskendatud.

Oluline on teada, millised suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted paiknevad lähestikku. Hea

ülevaate selleks annab Maa-ameti kaardirakendus: Flash versioon ja HTML versioon.

Võttes aluseks käesoleva lisa tabelis toodud doominoefekti ohualade parameetrid, saame

kindlaks teha:

1. Kas tegemist on doominoefektiga ettevõttega või mitte:

a. juhul, kui doominoefekti raadiusesse jäävad teised suurõnnetuse ohuga või

ohtlikud ettevõtted, siis me räägime kemikaaliseaduse mõistes doominoefektiga

käitisest;

b. juhul, kui doominoefekti raadiusesse ei jää teisi suurõnnetuse ohuga või ohtlike

ettevõtted, siis ei ole tegemist doominoefektiga ettevõttega.

2. Millised objektid, sh suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted jäävad doominoefekti

raadiusesse.

Inimosalus doominoefektis on võimaliku stsenaariumi ja selle tõenäosuse hindamise küsimus.

Soovitus on pigem lähtuda asjaolust, et inimeste vigastused võivad kumuleeruda ja sellest

lähtudes hinnata, kas on doominoefekti avaldumise võimalust. Juhul, kui on võimalik

tööprotsesse ohutult peatada või objekt võib jääda tööle ilma inimesteta, siis doominoefektiga

võimalikkusega ei arvestata (vt lühiajaline ja keskpikk soojuskiirgus inimestele ja toksilise aine

levik).

22 Tegemist on kokkuvõttega Päästeameti poolt koostatud juhendist „Doominoefektide hindamine“.

20

Doominoefekte põhjustavate ettevõtete väljaselgitamisel võtta aluseks:

Doominoefekti

põhjus

Doominoefekti

raadius23

Kommentaar

Ülerõhk Väga ohtliku

ala väärtus 16

kPa

Hinnata andmete ja kohapealse vaatluse alusel

hooneid ja rajatisi, mis on seotud suurõnnetuse

ohuga ja ohtlike ettevõtetega ning jäävad

ohtlikusse alasse (kuni 50 mbar, 5 kPa).

Soojuskiirgus

a. Lühiajaline, kuni

20 sek (ehitised)

Ohuala

parameeter 37

kW/m2

-

b. Pikajaaline, üle

15 min (ehitised)

Ohuala

parameeter 15

kW/m2

-

c. Lühiajaline, kuni

20 sek (inimesed)

Väga ohtliku

ala väärtus 10

kW/m2

Inimosalus doominoefektis on võimaliku

stsenaariumi ja selle tõenäosuse hindamise

küsimus. Soovitus on pigem lähtuda asjaolust, et

inimeste vigastused võivad kumuleeruda ja sellest

lähtudes hinnata, kas on doominoefekti avaldumise

võimalust.

d. Keskpikk, kuni

100 sek

(inimesed)

Väga ohtliku

ala väärtus 8

kW/m2

Toksilised ained Ohtliku ala

parameeter

IDLH

Juhul, kui konkreetse tööstusprotsessiga on seotud

riskid, mis inimese osaluseta võivad kulmineeruda

õnnetuseks, on inimeste lahkumine toksilise aine

leviku tõttu toksilise ühendi põhjustatud

doominoefekt.

Fragmendid - Kõige keerulisem on hinnata fragmentide

laialipaiskumise tõttu doominoefekti võimalikkust.

Eeldame, et saame aluseks võtta ülerõhu ja

soojuskiirguse doominoefekti raadiuste

parameetrid.

23 Kui nende parameetrite alusel arvutatud ohuala sisse jäävad teised ohtlikud ja/või suurõnnetuse ohuga ettevõtted

on tegemist doominoefektiga ettevõttega.

21

Lisa 5. Tagajärgede raskusastmete hindamise skaala24

Raskus-

aste

Tagajärg Tagajärje valdkond Tagajärje kirjeldus

A Vähetähtis Elu ja tervis Ei ohusta

Keskkonnakahjustused Ei ohusta

Materiaalne kahju Ei ohusta

B Kerge Elu ja tervis Tervisehäired ja vigastused, mis ei vaja

haiglaravi ning millega ei kaasne

jäädavaid kahjustusi. Võib vaja minna

esmaabi.

Keskkonnakahjustused Kahjud, mis kaovad ise ilma muid

tagajärgi põhjustamata või on

likvideeritavad päästetööde käigus.

Sündmuskoha piirang ainult päästetööde

ajaks.

Materiaalne kahju Kahju suurus … EUR

C Raske Elu ja tervis Haiglaravi või esinevad jäädavad

tervisekahjustused. Kahjulik mõju nii

ettevõtte territooriumil kui võimalik

levik väljaspool ettevõtte territooriumi.

Keskkonnakahjustused Täielikult taastuv või taastatavad

kahjustused, millel on väheohtlik mõju

ka päästetööde järgselt. Sündmuskoha

piiramine kuni mõju täieliku

kadumiseni.

Materiaalne kahju Kahju suurus … EUR

D Väga raske Elu ja tervis Õnnetused, mis lõppevad surmaga

ettevõtte territooriumil või on raskelt

vigastatuid väljaspool ettevõtte

territooriumi. Kannatanute arv ületab

piirkonda teenindava tervishoiuasutuse

võimalused. Vajalik ettevõtte (sh

kõrvalasuvate) töötajate evakueerimine.

Keskkonnakahjustused Elukeskkonna pikaajaline või tõsine

kahjustus, mis on suuremas osas taastuv

või taastatav. Sündmuskoha pikaajalised

kasutamise piirangud.

Materiaalne kahju Kahju suurus … EUR

E Katast-

roofiline

Elu ja tervis Mitmed hukkunud, sh raskelt vigastatud

või hukkunud ettevõttes kui väljaspool

ettevõtte territooriumi. Kannatanute arv

ületab riikliku tervishoiusüsteemi poolt

tagatud efektiivse teenindamise

võimalused. Vajalik piirkonna

evakueerimine.

Keskkonnakahjustused Taastumatu ja taastamatu või lokaalset

elukeskkonna hävingut põhjustav kahju.

Materiaalne kahju Kahju suurus … EUR

24 Materiaalse kahju suurus tuleb ise määrata.

22

Kasutatud materjalid

1. Kemikaaliseadus1 (vastu võetud 29.10.2015, RT I, 10.11.2015, 2).

2. Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015, RT I, 04.07.2017, 62).

3. Ehitusseadustik1 (vastu võetud 11.02.2015, RT I, 03.03.2017, 2).

4. Lõhkematerjaliseadus (vastu võetud 07.06.2017, RT I, 21.06.2017, 1).

5. Hädaolukorra seadus (vastu võetud 08.02.2017, RT I, 03.03.2017, 1).

6. Juhend „Planeeringutega seotud tegevused“ (koostatud 05.12.2013).

7. Käsiraamat „Ruumiline planeerimine“ (koostatud 15.02.2014).

8. Metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise

otsuse tegemine“ (koostatud 16.04.2012, ajakohastatud 28.03.2018).

9. Gyenes, Z., Wood, M., Struckl, M. 2017. Handbook of Scenarios of Assessing Major

Chemical Accident Risks. Luxembourg, European Union.

10. Proosa, M. 2017. Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited.

Tallinn, Kinnisvarakool.

11. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1 (Vastu võetud

22.02.2005, RT I 2005, 15, 87).

12. Keskkonnaministeeriumi koduleht, keskkonnamõju strateegiline hindamine

(https://www.envir.ee/et/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine).

13. Keskkonnaministeeriumi koduleht, keskkonnamõju hindamine

(https://www.envir.ee/et/keskkonnamoju-hindamine).

14. Ilda, K., Strandberg, M. 2017. Doominoefektide hindamise metoodika. Tallinn, Keemilise

ja Bioloogilise Füüsika Instituut.

Lääne päästekeskus / Pikk 20a / 80013 Pärnu / 444 7800 / [email protected] / www.paasteamet.ee /

Registrikood 70000585

Hergo Tasuja

Hiiumaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 19.11.2020 nr 9-6/842 Meie 18.12.2020 nr 7.2-7.4/10982-2

Päästeameti Lääne päästekeskuse

ettepanekud Hiiumaa valla

üldplaneeringu koostamise

lähteseisukohtadele ja üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsusele

Austatud Hergo Tasuja

Päästeameti Lääne päästekeskus teeb alljärgnevad ettepanekud:

1. Dokumendis peab olema kajastatud, kuhu ja millistel tingimustel lubatakse ohtlikke

(OE) ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete (SOE) ehitamine. Ka seda, et kas üldse lubatakse.

Hetkel Hiiumaal OE ja SOE ettevõtteid pole- ka see võiks olla kajastatud.

2. Merega ümbritsetud alade (ligi- ja väljapääsu häirumine), merereostuse

(rannikureostus) oht.

3. Üldplaneeringus tuleb lahendada tuletõrje veevarustuse põhimõtted.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margo Kubjas

Ohutusjärelevalve büroo

nõunik

Lääne päästekeskus

Lisa(d):

1. Päästeameti juhendmaterjali Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja

projekteerimine.

2. Päästeameti peadirektori 12.11.2018 nr 7.2-1/18046-1 kirja Päästeameti ettepanekud

üldplaneeringute muutmisel.

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Kohalikud omavalitsused

12.11.2018 nr 7.2-1/18046-1

Päästeameti ettepanekud

üldplaneeringute muutmisel

Austatud omavalitsuse juht

Haldusreformi raames moodustunud uued kohaliku omavalitsused on asunud aktiivselt üle vaatama ja muutma (täiendama) üldplaneeringuid. Planeerimisseaduse üldise põhimõtte kohaselt kooskõlastatakse planeering asutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb (Planeerimisseadus § 76). Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 kohaselt on päästeasutuse ülesandeks üld- ja detailplaneeringu kooskõlastamine.

Vabariigi valitsuse määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p 10 alusel kooskõlastatakse planeeringud muu

hulgas Päästeametiga siis, kui planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. Üheks tuleohutusnõudeks

on tuleohutuse seaduse 2. jao 8. jaotise alusel tuletõrje veevarustus.

Päästeamet selgitab, et üldplaneeringus tuleb kindlasti ette näha tuletõrje veevarustus, see on oluline tagamaks kohaliku elukeskkonna turvalisust. Siseministri määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ § 54 lg 1, 2, 3 alusel on oluline määrata üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel tuletõrje veevõtukohtade asukohad, - juurdepääsud, -tüübid, -kitsendused ja tingimused rajamise kohustuse kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuno Tammearu

peadirektor

Erti Suurtalu

+372 4892013

[email protected]