Loomakaitseseaduse muutmise seadus

1

Loomakaitseseaduse muutmise seadus

§ 1. Loomakaitseseaduse muutmine

Loomakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses

„§ 42. Loomapidamine toidumunade tootmise eesmärgil

Keelatud on pidada toidumunade tootmise eesmärgil peetavaid kanu puuris.“;

2) paragrahvi 44 lõikes 6 ja § 48 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud statistilise

teabe Euroopa Komisjonile igal aastal hiljemalt 10. novembriks.”;

4) paragrahvi 811 täiendatakse lõigetega 15 ja 16 järgmises sõnastuses:

„(15) Käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud keeldu kohaldatakse loomapidaja suhtes alates

2035. aasta 1. jaanuarist.

(16) Alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei tohi toidumunade tootmise eesmärgil kanade pidamise

alustamise korral nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta käesoleva seaduse § 3 lõike 4

punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohast puuri.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

____________________________________________________________________________

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 202x

EELNÕU

02.01.2025

1

Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tehakse loomakaitseseaduses (edaspidi LoKS) kaks sisulist muudatust. Esiteks

muudetakse seaduses munatootmiseks peetavate kanade heaolu tagavaid nõudeid. Eelnõuga

tehakse ettepanek keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist toidumunade tootmise eesmärgil

peetavate kanade, sealhulgas kanatibude ja noorkanade (edaspidi koos munakanad) pidamine

puuris. Lisaks nähakse eelnõuga ette, et alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei tohi loomapidaja

munakanade pidamisega alustamise korral nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puuri.

Seega tuleb toidumunade tootmisega tegeleval ettevõtjal alates 2026. aastast kasutusele võetav

tootmissüsteem ehitada ja sisustada selliselt, et selles oleks võimalik pidada munakanu

puurivabalt.

Euroopa Liidus (edaspidi EL) on munakanade pidamine reguleeritud nõukogu direktiiviga

1999/74/EÜ1 (edaspidi direktiiv 1999/74/EÜ), milles on sätestatud nõuded munakanade

pidamiseks ja neile eluks sobivate tingimuste loomiseks ettevõtetes, kus on rohkem kui 350

munakana. Alates 2012. aastast on EL-is, sealhulgas Eestis, keelatud munakanu pidada

täiustamata ehk rikastamata puuris ning munakanade puuris pidamise korral on kohustuslik

kasutada täiustatud ehk rikastatud puure. Võrreldes varem kasutusel olnud rikastamata puuridega

on rikastatud puurides tagatud kanadele suurem puuripind, pesad, õrred, allapanu ja muu vajalik.

Direktiiviga 1999/74/EÜ anti liikmesriikidele aega minna üle munakanade pidamiselt rikastamata

puurides munakanade pidamisele rikastatud puurides. Direktiivi 1999/74/EÜ nõuete

ülevõtmiseks on kehtestatud põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määrus nr 59 „Nõuded

kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“.2 Rikastamata puuri kasutamise

keelu järgimiseks tuli munatootmisega tegelevatel ettevõtjatel teha investeeringuid – suurendada

pidamisala, lisada puuridesse rikastusvahendid ja pesad munemiseks. 99,8% Eesti

munakanakarjadest peetakse praegu kas nõuetekohastes rikastatud puurides või alternatiivseid

pidamisviise kasutades.

Rikastatud puur piirab siiski munakanade liikumisvõimalusi ja loomupäraseid käitumisharjumusi

ning seetõttu on vajalik minna üle alternatiivsele pidamisviisile. Nimetatud põhjustel on juba

mitmed EL-i liikmesriigid otsustanud minna üle alternatiivsele pidamisviisile ning keelustanud

munakanade pidamise rikastatud puuris3. Põllumajandusloomade ja -lindude heaolu on järjest

enam inimeste ostukäitumise aluseks. Märgata on tarbija nõudlust alternatiivsel pidamisviisil

peetud munakanade toodetud munade järele. Seetõttu on munakanade puuris pidamise

keelustamine suur samm edasi, et ajale jalgu jäänud pidamistingimusi parandada. Munakanade

puuris pidamise keelustamise peamiseks eesmärgiks on parendada munakanade heaolu, mis on

kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ laiema

eesmärgiga – parandada loomaheaolu taset.

1 Nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203,

03.08.1999, lk 53–57) 2 RT I, 25.11.2021, 12 3 K. Vain, U. Varblane. Eesti munatootmise üleminek kanade vabapidamissüsteemidele. Aruanne. Tartu Ülikool.

Oktoober 2023. Eesti_munatootmise_üleminek_vabapidamissüsteemidele.pdf

KAVAND

02.01.2025

2

Arvestades munakanade puuris pidamise keelustamise mõjusid, on põhjendatud vajadus sätestada

toidumunade tootmisega tegelevatele ettevõtjatele üleminekuaeg oma tegevuse

ümberkorraldamiseks. Kuna 2012. aastal mindi üle munakanade pidamiselt rikastamata puurides

munakanade pidamisele rikastatud puurides, pidid toidumunade tootmisega tegelevad ettevõtjad

investeerima rikastatud puuridesse. Puuris pidamise keelustamise pikk üleminekuaeg on tingitud

olukorrast, kus eelmise investeeringu kasutus- ja tasuvusaeg on just lõppenud ja ilma

üleminekuajata ei ole ettevõtjatele uusi kohustusi seada proportsionaalne. Linnukasvatus

moodustab praegu ligikaudu 5% kogu Eesti põllumajandustootmisest.

Teiseks muudetakse LoKS-is katseloomade kasutamise kohta teabe avaldamisega seotud

ülesannete jaotust. Siiani Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ReM) ülesandeks

olnud katseloomade kasutamise kohta statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise

ülesanne antakse üle Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA).

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomatervise

ja -heaolu nõunik Kadri Kabel (tel 5687 7104, kadri.kabel@agri.ee) ja sama valdkonna

valdkonnajuht Kadri Kaugerand (tel 5646 9917, kadri.kaugerand@agri.ee). Eelnõule on

juriidilise ekspertiisi teinud ja seletuskirja kvaliteeti kontrollinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (tel 625 6166,

katrin.tuula@agri.ee). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna peaspetsialist

Leeni Kohal (tel 5698 4327, leeni.kohal@agri.ee).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõule eelnenud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse

(edaspidi VTK) kohaselt on põhjendatud anda katseloomade kasutamise kohta statistiliste

andmete koondamise ülesanne ReM-ilt üle PTA-le. VTK toimiku number EIS-is on 24-0642.4

VTK-s ei ole analüüsitud munakanade puuris pidamise keelustamist. Munakanade puuris

pidamise keelustamise teemat on arutatud Riigikogu maaelukomisjonis viiel istungil (13.02.2024,

18.03.2024, 07.05.2024, 10.06.2024 (avalik istung) ja 16.09.2024), istungite protokollid on

leitavad Riigikogu veebilehelt).5 Lisaks toimus 13. augustil 2024. aastal ReM-is kohtumine

munatootmissektori esindajatega kus paluti sektorilt ka kirjalikke vastuseid küsimustikule.

Samuti on tehtud sektoriga fookusgrupi intervjuud juunis 2024. Kohtumise, küsimustiku ja

intervjuude tulemusi analüüsides jõuti otsusele, et munakanade pidamine puuris tuleb keelustada

piisava üleminekuajaga (10 aastat) ja selliste uute lindlate rajamine, kus kasutatakse munakanade

pidamiseks rikastatud puure, ei ole alates 2026. aastast põhjendatud. Lisaks on munakanade

puuris pidamise keelustamiseks esitatud rahvaalgatus (rahvaalgatus.ee.6).

Muudatused on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030”7

seatud eesmärkide rakendamiseks vajalike meetmete ja tegevustega, mida kirjeldatakse

4 Eelnõude infosüsteem. Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, 14.06.2024.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/01569ba7-ee1c-43bd-940d-8ed8f6aa94d5 5 Veebileht Riigikogu.ee https://www.riigikogu.ee/tegevus/paevakorrad-ja-protokollid/ 6 Veebileht Rahvaalgatus.ee https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1020-l%C3%B5petame-kanade-puurispidamise-

eestis 7 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Valdkonna arengukava. Maaeluministeerium

2021. https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030

3

programmis „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”8. Meetme „Taimetervise, loomade

tervise ja heaolu tagamine” hulka kuuluva tegevuse „loomade heaolu” eesmärk on parandada

loomade heaolu taset. Mõlemad muudatused aitavad kaasa loomade heaolu edendamisele.

Eelnõu on kooskõlas direktiiviga 1999/74/EÜ9. Nimetatud direktiivi artikli 13 lõikes 2 nähakse

ette, et asutamislepingus sätestatud üldeeskirju järgides võivad liikmesriigid oma territooriumil

munakanade kaitseks säilitada või kohaldada selle direktiiviga sätestatutest rangemaid sätteid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest sellistest meetmetest. EL-i strateegia „Talust

taldrikule“ (ingl k „Farm to Fork Strategy“,edaspidi strateegia F2F)10 raames on Euroopa

Komisjon (edaspidi ka EK) lubanud üle vaadata põllumajandusloomade ja -lindude pidamise

nõuded. Strateegia F2F algatuse raames on Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi EFSA) juba

koostanud erinevaid teaduslikke arvamusi, sealhulgas munakanade puuris pidamise kohta.11

Lisaks on EK-ile esitatud rahvaalgatus „End of the Cage Age“12, millega soovitakse kogu EL-is

keelustada teatud liiki kuuluvate loomade, sealhulgas munakanade pidamine puuris.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga muudetakse loomakaitseseadust (RT I, 27.09.2023, 9).

2. Seaduse eesmärk

LoKS-i muudatuste peamine eesmärk on puuris pidamise keelustamisega parandada munakanade

heaolu. Rikastatud puur piirab munakanade liikumisvõimalusi ja loomupäraseid

käitumisharjumusi ning seetõttu on munakanade heaolu tagamiseks vajalik minna üle

alternatiivsele pidamisviisile.

Alates 2012. aastast on kogu EL-is kasutusel uus kanalate sisseseade (täiustatud puurid), mida on

otstarbekas kasutada nende kasutus- ja tasuvusaja lõpuni ehk umbes 10 aastat. Sellest kasutus- ja

tasuvusaja möödumisest arvates tuleb kehtestada Eestis toidumunade tootmisega tegelevatele

ettevõtjatele tootmise ümberkorraldamiseks üleminekuaeg, mis peab olema piisav, et teha

investeeringud uutesse hoonetesse ja seadmetesse ning vajadusel korraldada ka

keskkonnakontrollistrateegiate kasutuselevõtt, et tagada alternatiivse pidamisviisi võimalikult

väike negatiivne keskkonnamõju. Samuti on üleminekuaeg vajalik selleks, et saaksid juurduda

oskused ja teadmised lindude vabapidamise või muu alternatiivse pidamisviisi kohta. Lisaks

eeltoodule on tarvis leida Eesti ettevõtetesse sobivad linnutõud ja võimalik, et ka uued

tarnepartnerid. Piisav üleminekuaeg ehk 10 aastat on vajalik ka selleks, et ettevõtjad jõuaksid

olemasolevad hooned ümber ehitada või rajada uued nõuetekohased pidamishooned ja vajadusel

osta juurde või rentida maad uute tootmispindade jaoks. Alternatiivse pidamisviisi puhul saab

samal pindalal pidada umbes poole vähem kanu, mis tähendab, et munatoodangu säilitamiseks

peavad ettevõtjad laiendama tootmispinda.13 Järgmisel toetuste eelarveperioodil on võimalik

arvestada linnukasvatussektori vajadustega. Lisaks nähakse eelnõuga ette piirang toidumunade

tootmise eesmärgil peetavate munakanade pidamisega alustavatele ettevõtjatele. Muudatuse

kohaselt on alates 2026. aastast lubatud rajada uus munatootmisettevõte üksnes munakanade

pidamiseks alternatiivsel pidamisviisil.

8 Põllumajandus, toit ja maaelu. Programm 2024–2027. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 2024.

https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/maaeluministeerium/strateegilised-

alusdokumendid#tulemusvaldkonna-pro 9 Nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203,

03.08.1999, lk 53–57) 10 Strateegia F2F veebileht https://food.ec.europa.eu/animals/animal-welfare/eci/eci-end-cage-age_en#next-steps 11 Euroopa Toiduohutusamet. https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/7789 12 https://food.ec.europa.eu/animals/animal-welfare/eci/eci-end-cage-age_en 13 K.Vain, U.Varblane. Eesti munatootmise üleminek kanade vabapidamissüsteemidele. Aruanne. Tartu Ülikool.

Oktoober 2023. Eesti_munatootmise_üleminek_vabapidamissüsteemidele.pdf

4

LoKS-i muudatuste teine eesmärk on tagada avaldatava statistilise teabe õigsus katseloomade

kasutamise valdkonnas, muuta efektiivsemaks riigiasutuste tööjaotus ja toetada katseloomade

kaitse valdkonnas tõhusa järelevalve teostamist. Sellel eesmärgil on eelnõus kavandatud

katseloomade kasutamise kohta loomkatse protokollide põhjal statistilise teabe kogumise,

kontrollimise ja avaldamise ülesanne anda ReM-ilt üle PTA-le.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse LoKS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse seadust §-ga 42.

Uue lisatava §-ga 42 keelustatakse munakanade pidamine puuris.

Munakanade puuris pidamise keelustamise ettepanek laekus Riigikogule veebilehe

Rahvaalgatus.ee kaudu 18. jaanuaril 2024. aastal ning Riigikogu juhatus otsustas 23. jaanuaril

2024. aastal võtta nimetatud ettepaneku menetlusse. Maaelukomisjon tegi 13. juunil 2024. aastal

ReM-ile ettepaneku analüüsida munakanade puuris pidamiselt puurivabale pidamisviisile

ülemineku mõjusid. ReM saatis komisjonile 9. septembril 2024. aastal analüüsi, milles kirjeldati

selle tulemusi ja tehti ettepanek keelustada munakanade puuris pidamine Eestis 10-aastase

üleminekuajaga. Puuris pidamise keelustamise ettepaneku eesmärk on parandada munakanade

igapäevast heaolu ning linnukasvatussektori jätkusuutlikkust, ohustamata seejuures lindude

tervist ja heaolu.

Euroopa riikidest on munakanade pidamise rikastatud puuris keelustanud Luksemburg, Austria,

Saksamaa (täielik keeld alates 2025. aastast), Taani (täielik keeld alates 2035. aastast), Tšehhi

(täielik keeld alates 2027. aastast), Šveits ja Belgia regioon Valloonia (täielik keeld alates 2028.

aastast). Kolm riiki – Läti, Leedu ja Poola –, millest Eesti impordib kõige rohkem mune, ei ole

munakanade puuris pidamist keelustanud.14

Munakanade puuris pidamise keelamisega riivatakse peamiselt ettevõtlusvabadust. Põhiseaduse

(edaspidi PS) § 31 sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub

kogu tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi kohustus mitte

teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks ja seda vabadust riivab iga abinõu, mis takistab,

kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.15 Ettevõtlusvabaduse kaitseala on

samuti riivatud siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt.16 Seega võib öelda, et

munakanade puuris pidamise keeld riivab munatootjate vabadust valida endale majanduslikult

sobiv ja tõhus tootmisviis ning võib kahjustada nende konkurentsipositsiooni.

Samas, Riigikohtu selgituse kohaselt annab PS-i § 31 teine lause seadusandjale suure vabaduse

reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid.

Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest.17 See põhjus peab tulenema

avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja

enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda

mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused.

14 K.Vain, U.Varblane. Eesti munatootmise üleminek kanade vabapidamissüsteemidele. Aruanne. Tartu Ülikool.

Oktoober 2023. Eesti_munatootmise_üleminek_vabapidamissüsteemidele.pdf 15 Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. aprilli 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-6-00, p 11 16 Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-27-13, p 44 17 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-75-15, p 19

5

Kuivõrd ettevõtlusvabadus on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus18, mis ei ole absoluutne,

võib seda vabadust põhiseadusega kooskõlas ka piirata.19

Piirangu põhjus ei pea tingimata tulenema põhiseadusest, vaid selleks võib olla iga avalik huvi.20

Piirangu seadmisel tuleb jälgida, et see oleks demokraatlikus ühiskonnas vajalik ning et kasutatud

vahendid oleksid proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Piirang ei tohi kahjustada seadusega

kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav.21

Proportsionaalsuse testi tegemisel tuleb välja selgitada vaba ettevõtlust piiravad eesmärgid,

hinnata nende legitiimsust ja kaaluda nendega põrkuvaid huve. Ettevõtlusvabaduse piirang ei tohi

kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui seda saab põhjendada normi legitiimse

eesmärgiga. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.

Munakanade puuris pidamise keeldu võib pidada proportsionaalseks (sobiv, vajalik ja mõõdukas)

seaduse eesmärgi suhtes järgmistel põhjustel.

Munakanade puuris pidamise keelu eesmärk

Üldistatult on munakanade puuris pidamiselt alternatiivsele pidamisviisile ülemineku põhjuseks

ehk eelnõuga kavandatud piirangu eesmärgiks ühiskonnaliikmete enamiku tahe ehk avalik huvi

tagada munakanade heaolu.22

Munakanade puuris, sealhulgas rikastatud puuris pidamise keelamist saab vaadelda analoogse

piiranguna, mis kehtib Eestis juba 2012. aastast. Selleks piiranguks on munakanade rikastamata

puuris pidamise keelamine põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded

kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“ § 22 lõike 1 kohaselt. Nimetatud

meede tugineb eelnimetatud põllumajandusministri määrusega üle võetud direktiivile

1999/74/EÜ. Loomade heaolu kaitse on EL-i üldisest huvist kantud õiguspärane eesmärk23 ning

see on osa EL-i põhiväärtustest24. Loomade kaitse rajaneb ühiskonnaliikmete enamiku tahtel ehk

avalikul huvil. EL-i toimimise lepingu artikli 13 kohaselt tuleb põllumajanduspoliitika

rakendamisel pöörata täit tähelepanu loomade kui aistmisvõimeliste olendite heaolu tagavatele

nõuetele.

Rikastatud puuris peetavate munakanade heaolutingimused on siiski puudulikud ja munakanade

teatavaid vajadusi ei ole sellises puuris võimalik rahuldada25, seetõttu tuleks nimetatud tingimuste

parandamiseks eelistada alternatiivset pidamisviisi. Samas tuleb siiski säilitada tasakaal loomade

heaolu ja tervise, majanduslike ja sotsiaalsete kaalutluste ning keskkonnamõju vahel.

Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb PS-i §-st 11, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste

piirangud demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust

18 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 10. aprilli 2002. a otsus asjas 3-4-1-4-02, p 18 19 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 17. märtsi 1999. a otsus asjas nr 3-4-1-1-99, p-d 13 ja 14 20 Justiitsministeerium. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2002, lk 81 21 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 17. märtsi 1999. a otsus asjas nr 3-4-1-1-99, p 13 22 Veebileht Rahvaalgatus.ee https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1020-l%C3%B5petame-kanade-puurispidamise-

eestis 23 Kohtuotsused Viamex Agrar Handel ja ZVK, C-37/07 ja C-58/06, EU:C:2008:18, punkt 22, ja Nationale Raad van

Dierenkwekers en Liefhebbers ja Andibel, C-219/07, EU:C:2008:353, punkt 27. 24 Komisjoni 15. veebruari 2012. a teatises nr COM(2012) 6 final/2 Euroopa Parlamendile, Nõukogule ning Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomiteele loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks

2012−2015 on välja toodud: „Loomade heaolu on laia avalikkust puudutav probleem. Loomade kohtlemine on seotud

eetikaga ja see on osa liidu põhiväärtustest. Seega on oluline suhelda laste, noorte ja laia avalikkusega, et suurendada

teadlikkust loomade austamisest ning edendada omanike vastutustunnet.” 25 Cages for hens must go, confirms EU scientific body | Compassion in World Farming

6

kontrollitakse kolmel astmel – kõigepealt põhiõigusi riivava abinõu sobivust, siis vajalikkust ja

viimasena mõõdukust.

Munakanade puuris pidamise keelu sobivus

Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on

vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi

saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest.

Munakanade puuris pidamise keeld on sobiv abinõu, sest soodustab kanade heaolu saavutamist.

Üleminek rikastatud puuri kasutamiselt alternatiivsele pidamisviisile võimaldab kanadel

paremini rahuldada oma loomuomaseid vajadusi (nt pinnase nokkimine, liivavannide võtmine,

suurem liikumisvabadus, tiibade sirutamine), ent võib suurendada teatud haiguste ja negatiivsete

käitumismustrite riske. Asjaomaseid riske on võimalik minimeerida toetavate

loomakasvatuspraktikate kasutuselevõtuga.26

Munakanade puuris pidamise keelu vajalikkus

Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Munakanade heaolu oleks

võimalik saavutada sama, kuid toidumunade tootmisega tegelevaid ettevõtjaid vähem koormava

abinõuga juhul, kui selline keeld kehtestataks kogu EL-is.

EL-i ülene munakanade puuris pidamise keeld ei paneks Eesti toidumunade tootmisega

tegelevaid ettevõtjaid ebasoodsamasse konkurentsiolukorda suurema osa teiste EL-i riikide

toidumunade tootmisega tegelevate ettevõtjatega, kelle suhtes ei ole kehtestatud munakanade

puuris pidamise keeldu. Sellisel juhul ei tekiks ka olukorda, kus Eesti turu ujutavad üle teiste

riikide puuris peetud munakanade toidumunad, mis sellise tootmisviisi tõttu on tunduvalt

odavamad ja seega konkurentsivõimelisema hinnaga kui teisi pidamisviise kasutades toodetud

toidumunad. Juhul, kui on olemas abinõu, mis on sobiv ja vähemalt sama mõjus, kuid põhiõigusi

vähem kitsendav, siis tuleks eelistada sellist abinõu.

EL-is on väljatöötamisel eelnõu, millega soovitakse kehtestada munakanade puuris pidamise

keeld kogu EL-is.27 Samas ei ole täpselt teada, millal selline keeld EL-i üleselt kehtestada

kavandatakse. Seega ei ole praegu olemas abinõu, mis on sobiv ja vähemalt sama mõjus, kuid

põhiõigusi vähem kitsendav kui eelnõus kavandatu.

Arvestades avalikku huvi ning ühiskonnas tekkinud tarbijate nõudlust alternatiivsel pidamisviisil

toodetud munade järele, võivad nõudluse muutustele reageerinud ettevõtjad oma

konkurentsipositsiooni hoopis tugevdada.28 Ühtlasi võivad tootmise ümberkorraldamiseks

vajalikud investeeringud osutuda väiksemateks võrreldes nende ettevõtjate investeeringutega, kes

on sunnitud investeeringud tegema EL-i õiguse rakendamiseks lühema üleminekuaja jooksul kui

eelnõus kavandatud ja koos kõigi teiste liikmesriikide sarnases olukorras olevate ettevõtjatega.

Eeltoodud põhjustel võib pidada üleminekut munakanade puuris pidamiselt alternatiivsele

pidamisviisile Eestis sobivaks ja vajalikuks abinõuks.

Munakanade puuris pidamise keelu mõõdukus

26 Euroopa Komisjoni Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat. 2023. „Protection of the welfare of laying hens at all

stages of production,“ https://food.ec.europa.eu/system/files/2023-03/aw_report-officalcontrols.pdf 27 ECI ‘End the Cage Age’ - European Commission 28 K. Vain, U. Varblane. Eesti munatootmise üleminek kanade vabapidamissüsteemidele. Aruanne. Tartu Ülikool.

Oktoober 2023. Eesti_munatootmise_üleminek_vabapidamissüsteemidele.pdf

7

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja

intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive,

seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Seadus on proportsionaalne kitsamas

tähenduses, kui kohaldatud meetmed on proportsionaalsed soovitud eesmärgiga, see tähendab, et

piirangud ei tohi kahjustada kaitstud õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga

põhjendatav. Ettevõtlusvabaduse riive on antud juhul keskmine. Munatootjatel keelatakse nn

puurikanade pidamine, kuid alles jäävad kõik alternatiivsed pidamisviisid (õrrekanade,

vabapidamisel kanade või mahepõllumajanduslikult peetavate kanade pidamine). Nagu juba

eespool nimetatud, on loomade heaolu kaitse EL-i üldisest huvist kantud õiguspärane eesmärk

ning see on osa EL-i ja seega ka Eesti kui EL-i liikmesriigi põhiväärtustest. Üleminekul

alternatiivsetele pidamisviisidele on arvestatud sellega, et Eesti ettevõtjatele on tagatud piisav

üleminekuaeg ning kavandada tuleb vajalikud riiklikud toetusmeetmed uutesse süsteemidesse

investeerimise toetamiseks.

Seetõttu võib eespool toodud kaalutlustest lähtuvalt järeldada, et eelnõus kavandatud

ettevõtlusvabaduse riive on isiku suhtes proportsionaalne ja põhjendatud.

PS-i §-s 32 sätestatud omandiõigust eelnõuga ei piirata. Seadus ei võta loomapidajalt õigust oma

omandit (munakanu) vallata, kasutada ja käsutada, vaid üksnes reguleerib seda teatud osas.

Omandiõiguse puhul on tegemist samasuguse lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega nagu

ettevõtlusvabadusegagi, mida võib kitsendada seadusega, rakendades seejuures erahuvi ja üldiste

huvide tasakaalustamise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Eespool toodud kaalutlustest

lähtuvalt võib järeldada, et ka eelnõus kavandatuga kaasnev mõningane omandiõiguse riive on

isiku suhtes proportsionaalne ja põhjendatud.

Eelnõu kohaselt rakendub uute täiustatud puuridega loomapidamisehitiste kasutuselevõtmise

keeld 2026. aastast ja munakanade pidamine puuris keelatakse täielikult alates 2035. aastast.

Alates 2026. aastast rajatavad uued loomapidamishooned peavad olema ehitatud nii, et seal ei

peeta munakanu puuris ning neis oleks võimalik pidada munakanu alternatiivset pidamisviisi

kasutades.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse seaduse § 44 lõiget 6 ja § 48 lõiget 12 ning täiendatakse

§ 48 lõikega 13.

Muudatustega § 44 lõikes 6 ja § 48 lõikes 12 antakse katseloomade kasutamise kohta loomkatse

protokollide põhjal statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesande täitmine

ReM-ilt üle PTA-le. Kooskõlas direktiivi 2010/63/EL29 artikli 54 lõike 2 nõuetega sätestatakse

§ 48 lõikega 13 PTA-le tähtaeg EK-ile andmete esitamiseks.

Alates 2023. aastast korraldab PTA loomkatseprojekti loataotluste menetlemist, lõppenud

loomkatseprojektide (edaspidi ka projekt) järelhindamist, annab nõuetekohase projektitaotluse

põhjal loomkatseprojekti loa (edaspidi luba) taotletud projekti läbiviimiseks ja teostab riiklikku

järelevalvet nende lubade alusel tehtavate loomkatsete nõuetekohasuse üle.

Loa omanik peab kehtiva õiguse kohaselt esitama iga eelmisel aastal tehtud või poolelioleva

loomkatse kohta protokolli30 ReM-ile. ReM-i ametnik kontrollib esitatud protokollide

vorminõuete kohast täitmist ja võimaluste piires protokollidega esitatud andmete õigsust, teeb

nende põhjal kokkuvõtte katseloomade kasutamise kohta loomkatsetes ning esitab statistilise

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta

(ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) 30 See tähendab, et 2023. aastal tuleb esitada teave nende loomkatsetes kasutatud katseloomade kohta, kelle

kasutamine loomkatses lõppes 2022. aasta jooksul, 2024. aastal nende loomade kohta, kelle kasutamine lõppes 2023.

aasta jooksul jne.

8

teabe (protokollid ja koostatud kokkuvõtte) EK-ile igal aastal hiljemalt 10. novembriks. Samuti

avaldatakse teave katseloomade kasutamise kohta ReM-i veebilehel (LoKS § 48 lg 12). Samal

ajal EK-ile andmete esitamisega muutuvad need andmed kättesaadavaks PTA-le. Kehtiva õiguse

kohaselt on kujunenud olukord, kus lubade andmise ülesanne ning nende lubade alusel kasutatud

katseloomade kohta statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesanne on erinevate

asutuste pädevuses.

Olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et ReM-il pole juurdepääsu alates 2023. aastast välja antud

loomkatseprojekti lubadele, sest selle teabe valdaja on PTA. Nimetatud lubade kohta on ReM-il

vaja teavet üksnes loaomanikelt loomkatse protokollide küsimiseks ja kontrollimiseks. PTA-lt

saab vajalikke andmeid küsida ja nii on ka tehtud, kuid lubade kohta peavad praegu samu andmeid

koondama ühtmoodi nii PTA kui ka ReM, mis tähendab, et asutustes täidetakse samu ülesandeid

osaliselt topelt. Selline lahendus on ebaefektiivne ja raiskab ametnike aega. Samuti selgub

esitatud loomkatse protokollidest teave loomkatsete tegemise ja katseloomade kasutamise kohta

(nt teave loomkatse tegeliku raskusastme kohta), mis on vajalik PTA-le tema ülesannete täitmisel:

loomkatseprojektide järelhindamise korraldamisel ning loomkatsete nõuetekohasuse üle riikliku

järelevalve kavandamisel ja teostamisel.

Kuna nii ReM-il kui ka PTA-l puudub vahetu juurdepääs eelkirjeldatud ja nende ülesannete

täitmiseks vajalikule teabele, võivad tekkida raskused kohustuste efektiivsel ja korrektsel

täitmisel.

Loomkatse protokollide põhjal statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesande

täitmine antakse käesoleva muudatusega ReM-ilt üle PTA-le. Sellega korrastatakse riigiasutuste

ülesannete jaotust (loomkatseprojektide kohta kogub, kontrollib ja avaldab esitatavat teavet sama

asutus, kes annab lube ja teostab loomkatsete nõuetekohasuse üle ka riiklikku järelevalvet).

Muudatuse tulemusel paraneb loomkatse protokollides esitatud andmete kontrollimise kvaliteet

ja kogutavate andmete õigsus, sest riikliku järelevalve teostaja on paremini kursis nii antud

lubadega, luba omavate isikutega kui ka nende lubade sisuga, sealhulgas selliste loas määratud

tingimustega nagu loa kehtivusaeg ja loomkatseprojekti järelhindamise vajadus.

Õige teave katseloomade kasutamise kohta peab jõudma EK-i loodud kesksesse andmebaasi ja

selle eesmärgi saavutamiseks on PTA-l andmete õigsust võimalik lihtsamalt kontrollida kui

ReM-il. Samuti võib PTA saada riikliku järelevalve käigus uut teavet, mis võib statistilise teabe

kogumisel ja kontrollimisel osutuda oluliseks. Kuigi loomkatse protokollides teabe esitamise

esmane eesmärk ei ole koguda andmeid riikliku järelevalve teostamiseks, on siiski tegu

järelevalvet toetava teabega, mis võimaldab veenduda tehtavate loomkatsete nõuetekohasuses.

Eelnõu punktis 4 sätestatakse üleminekusätted munakanade puuris pidamise keelu kohaldamise

(LoKS § 811 lg 15) ning munakanade pidamisega alustamise kohta (LoKS § 811 lg 16).

Eelnõu (LoKS § 811 lg 15) kohaselt kohaldatakse munakanade puuris pidamise keeldu

loomapidaja suhtes alates 2035. aasta 1. jaanuarist. Üleminekuperioodi vajaduse ja pikkuse

soovitamisel on arvestatud asjaoluga, et toidumunade tootmisega tegelevad ettevõtjad kasutavad

alates 2012. aastast uusi rikastatud puure, mille kasutus- ja tasuvusaeg on alles lõppenud

(eeldatavalt 2023. aastal). Eestis munakanu pidavad ettevõtjad on selgitanud, et tehnoloogiate

tasuvuse aeg on ligikaudu 10 aastat. Investeeringuid uude sisseseadesse või uute kanalate

rajamisse ning soetatud vara kasutus- ja tasuvusaja lõpuni kasutamata jätmist ei ole võimalik katta

suurenevast müügitulust. Teistes EL-i riikides, kus on õigusaktiga keelustatud munakanade puuris

pidamine, on ettevõtjatele antav üleminekuaeg olnud ligikaudu 10 aastat. Töökeskkonnana on

puurivaba pidamine täiesti teistsugune ja eeldab seetõttu kanalas töötavatelt inimestelt vajalike

oskuste ja teadmiste omandamist, mistõttu peab linnukasvatussektor kohanema ka muutunud

tööjõu vajadusega.

9

Puuris pidamise keelustamise pikk üleminekuaeg on tingitud asjaolust, et praeguseks on eelmise

investeeringu (üleminek täiustatud puuride kasutamisele alates 2012. aastast) kasutus- ja

tasuvusaeg just lõppenud (eeldatavalt 2023. aastal) ja ettevõtjatele kohe uusi kohustusi seada ei

ole proportsionaalne. Ka toidumunade tootmisega tegelevad ettevõtjad on seisukohal, et 10 aastat

on piisavalt pikk aeg, et plaanid ja investeeringud ellu viia, tagades sektorile sujuva ülemineku

munakanade puurivabale pidamisele ning Eestis toidumunade tootjatele võrdne konkurents.

Eelnõu (LoKS § 811 lg 16) kohaselt on munakanade pidamisega alustamise korral alates 2026.

aasta 1. jaanuarist keelatud ehitada või kasutusse võtta puuris pidamise tehnoloogial põhinevat

loomapidamisrajatist. Uue loomapidamisettevõtte ja -ehitise rajamise korral puudub vajadus

kehtestada pikk üleminekuaeg ning edaspidi on mõistlik kohe investeerida puurivaba pidamisviisi

kasutamiseks vajalikku uude tehnoloogiasse.

Seetõttu kavandatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist keelata munakanade pidamisega alustamise

korral nende kanade pidamiseks ehitada või kasutusele võtta LoKS-i § 3 lõike 4 punkti 1 alusel

kehtestatud nõuetes kirjeldatud puuri.

Eelnõu §-s 2 on sätestatud seaduse jõustumise tähtpäev.

Seaduse jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. jaanuaril, kusjuures munakanade puuris

pidamiselt alternatiivsele pidamisviisile üleminek on kavandatud alates 2035. aasta 1. jaanuarist.

Seaduse jõustumise tähtpäeva sätestamisel on arvestatud, et ettevõtjatel jääks piisavalt aega

seaduses sätestatud õigustes ja kohustustes tehtavate muudatustega tutvumiseks. Samuti on

arvestatud asjaoluga, et muudatused puudutavad ka katseloomade kasutamise kohta statistilise

teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesande üleandmist ReM-ilt PTA-le ning seda on

otstarbekas korraldada uue kalendriaasta algusest arvates.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta seaduses kasutusele uusi mõisteid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu § 1 punkt 1 on kooskõlas EL-i õigusega. Nõukogu direktiiviga 1999/74/EÜ, millega

sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203, 03.08.1999, lk 53),31 on

kehtestatud miinimumnõuded munakanade kaitsele. Nimetatud direktiivi artikli 13 lõikes 2 on

sätestatud, et asutamislepingus sätestatud üldeeskirju järgides võivad liikmesriigid oma

territooriumil munakanade kaitseks säilitada või kohaldada selle direktiiviga sätestatutest

rangemaid sätteid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest sellistest meetmetest.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 kavandatud muudatus (katseloomade kasutamise kohta statistilise

teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesande täitmise üleandmine PTA-le) ei piira

sihtrühmade põhiõigusi, mis on sätestatud PS-is. EL-i ega rahvusvaheline õigus ei näe ette

nõudeid selle kohta, milline asutus igal aastal loomkatse protokollidega saadud teavet kogub,

kontrollib ja EK-ile esitab. Protokollide esitamisega seonduvat reguleerivad Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT

L 276, 20.10.2010, lk 33–79)29 ning komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/569, millega

kehtestatakse ühtne vorm ja sisu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL

31 Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203,

03.08.1999, lk 53–57)

10

(teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) kohase teabe esitamiseks

liikmesriikide poolt ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2012/707/EL (ELT L

129, 24.04.2020, lk 16–50)32. Kavandatud muudatus on kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise

õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1 Olulise mõjuga muudatus: munakanade puuris pidamise keelustamine (eelnõu § 1 punkt 1).

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatustega otseseid

ja olulisi mõjusid riigivalitsemisele, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale ega siseturvalisusele.

Mõjude analüüsis käsitletakse muudatustega kaasnevaid otseseid mõjusid järgmistele

valdkondadele: sotsiaalne mõju ja mõju majandusele (koos sotsiaalmajanduslik mõju),

keskkonnamõju, mõju riigikaitsele ja välissuhetele ning mõju regionaalarengule.

6.1.1 Sotsiaalmajanduslik mõju

Munakanade puuris pidamise keelustamisel on suur sotsiaalne mõju ja ka suur majanduslik mõju,

mida omavahel tihedalt seotuse tõttu käsitletakse käesoleva eelnõu puhul ühiselt

sotsiaalmajandusliku mõjuna.

Linnukasvatust iseloomustab tasustatud tööjõu suur osakaal ~85% (FADN keskmine ~60%).

Töötajatele makstav töötasu on linnukasvatuses võrreldav FADN tegevusalade keskmisega. Juba

praegu on väga raske leida linnukasvatusse tööjõudu – töö on vaimselt ja emotsionaalselt

keeruline, vaja on eriteadmisi linnukasvatusest, teadmisi lindude heaolust ja söötmisest ning

haigustest. Tõenäoliselt on veelgi raskem leida tööjõudu ettevõttesse, kus peetakse munakanu

vabapidamisel. Töötajatele tuleb pakkuda koolitust uute süsteemide ja protsesside tundmiseks,

mis on seotud vabapidamise ja mahetootmisega. Tööjõu suurendamine ja spetsialiseerumine

võivad olla vajalikud, et tagada loomade heaolu ja tootmisprotsesside tõhusus. Töökeskkonnana

on puurivaba pidamine täiesti teistsugune ning eeldab seetõttu ka vajalike oskuste ja teadmiste

omandamist kanalas töötavatelt inimestelt, mistõttu peab sektor kohanema muutunud tööjõu

vajadusega. Töökeskkond võib olla tolmune, mõjutades otseselt inimeste tervist –

loomapidamisruumides ei saa viibida nii pikka aega kui praegu on võimalik, hukkunud lindude

leidmine ja munade korjamine pidamisalal on tööjõumahukas.

Sotsiaalset mõju avaldab ka muna hind. Mune saab müüa selle hinna eest, mille eest Eesti tarbija

on nõus neid ostma. Praegu eelistab tarbija kõige soodsamat muna (18 senti), mis on puuris

peetava kana muna. Õrrel peetava kana muna maksab praegu keskmiselt 21 senti ja vabalt peetava

kana muna 28 senti. Kõik nimetatud munahinnad on langustrendis. Jaekaubanduse hindade põhjal

on tõusnud ainult mahemunade hind – 2024. aastal maksis see keskmiselt 42 senti, 2023. aastal

38 senti tükk. Tõenäoliselt mõjutab munakanade puurivabale pidamisele üleminek munade hinda

ja seetõttu väheneb inimeste ostujõud.

Munakanade puuris pidamise keelustamisel on suur majanduslik mõju. 21. oktoobri 2024. aasta

seisuga on PRIA andmetel teavitatud 1674 tegevuskohta, kus peetakse munakanu. 1–100

munakana peetakse 1570 tegevuskohas, 101–500 munakana 58 tegevuskohas, 500–1000

munakana 9 tegevuskohas, 1000–10 000 munakana 13 tegevuskohas, 10 000–20 000 munakana

11 tegevuskohas, 20 000–50 000 munakana 6 tegevuskohas ja 50 000–57 000 munakana 7

32 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/569, millega kehtestatakse ühtne vorm ja sisu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) kohase teabe esitamiseks

liikmesriikide poolt ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2012/707/EL (ELT L 129, 24.04.2020, lk

16–50)

11

tegevuskohas. Munakanade koguarv on 829 639 munakana. Seega on suurem osa Eestis

peetavatest munakanadest kodumajapidamistes peetavad munakanad. Keskmine munatoodang

kana kohta oli 2023. aastal 299 tükki. Munade tootmine, mis 2019. aastal linnuhaiguste puhangute

tõttu veerandi võrra vähenes, on neljal järjestikusel aastal (2020–2023) tõusnud, kuid ei ole

jõudnud samale tasemele nagu oli aastatel 2014–2018, mil keskmine munatoodang aastas oli 203

miljonit muna. Eesti munatootmine, mis veel 2000. aastate alguses suutis katta kogu riigi

vajaduse, on viimasel ajal oluliselt langenud, suurendades sõltuvust impordist, peamiselt Lätist,

Leedust ja Poolast. Munadega isevarustatuse tase Eestis on alla 60%.

Munakanade arvukus on Eestis pidevas langustrendis.33 Tõenäoliselt langeb munakanade arvukus

veelgi pärast seda, kui alates 2035. aastast kohaldatakse munakanade puuris pidamise keeldu.

Uue lindla ehitus on kallis ja lindlas peetavate munakanade asustustihedus peab olema väiksem.

Et munatoodangu maht jääks samaks, on vajalik suurendada munakanade arvu, kuid

majanduslikult ei ole see võimalik. Suurem osa ehk 81% munakanu peetakse praegu puuris.

Võrreldes EL-i andmetega on Eestis peetavate munakanade arvukus väike, ühes

loomapidamisettevõttes peetavate munakanade arv väike ja konkreetse ettevõtlusharuga ärilisel

eesmärgil tegelejate arv väike. Lätis peeti 2023. aastal 3,4 miljonit munakana, Leedus umbes 3,8

miljonit munakana ja Soomes üle 4 miljoni munakana. Kokku peetakse EL-is umbes 376 miljonit

munakana. FADN andmebaasis34 iseloomustab linnukasvatuse tootmistüüp (52) pigem

munatootmist, kuna üle 90% kogutoodangu väärtusest moodustab munatoodangu väärtus.

Eesti tootjad konkureerivad oluliselt suuremate tootjatega. Poola on EL-is suuruselt kolmas

munatootja (13% EL kogutoodangust). Suure tootmisvõimsusega riigid suudavad pakkuda

toodangut madalama hinnaga, see paneb Eesti tootjatele hinnasurve, nad ei suuda konkureerida

samadel tingimustel ja võivad seetõttu turult välja langeda. Samuti saavad suured tootjad kasu

mastaabisäästust, mis tähendab, et tootmise suurendamisega vähenevad ühikukulud, mis annab

konkurentsieelise väiksemate tootjate ees. Suured tootjad suudavad toota rohkem kui kohalik turg

vajab, mistõttu saavad nad eksportida ülejäägi teistesse riikidesse, mis omakorda võib põhjustada

teistes riikides ülepakkumise ja viia sealsed hinnad alla. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel

on Eestis kodumaiste nii tava- kui ka mahemunade jaehinnad imporditud munade hindadest ~20%

kõrgemad.

FADN andmetele tuginedes on keskmisel linnukasvatusega tegeleval ettevõttel

põllumajanduslikku maad suhteliselt vähe, keskmiselt 9–10 hektarit, millest ~80% renditakse.

Maa rentimisel tuleb tasuda ka maamaksu, mis on erinevates kohalikes omavalitsustes erineva

määraga. See aga omakorda mõjutab maa rendihinda ja kogukulu kasvu. 2023. aastal toodeti

178,6 miljonit muna, mida on 6% rohkem kui aasta tagasi. Keskmine munatoodang kana kohta

oli 2023. aastal 299 tükki. Munade tootmine, mis 2019. aastal linnuhaiguste puhangute tõttu

veerandi võrra vähenes on neljal järjestikusel aastal (2020–2023) tõusnud, kuid ei ole jõudnud

samale tasemele nagu oli aastatel 2014–2018, mil keskmine munatoodang aastas oli 203 miljonit

muna.

Põllumajanduse majandusharu toodangust moodustab linnukasvatuse toodangu väärtus ~5%.

EL-i turul on Eesti tootjate konkurentsiolukorda keeruline ennustada. Eestis peetakse 0,2% EL-i

munakanadest, mis tootjate sõnul ei võimalda hinda ise määrata. Kuigi Eestis toodetud munad

turustatakse praktiliselt kõik Eestis, mõjutab Eestis müüdavate munade hinda turuhind üldiselt,

mitte tootjate kulud. EL-is peetakse ligikaudu 40% kanadest rikastatud puurides ja 40% õrrel.

EL-is vaadatakse praegu üle kõik loomaheaolu käsitlevad õigusaktid, lisaks on algatatud

petitsioon „End the Cage Age“35, mida EK on ka menetlenud, samuti on tellitud uued

33 https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2020-011 34 Linnukasvatus on väga kontsentreerunud tegevusala, konfidentsiaalsusest tulenevalt kõiki (2019–2020) andmeid

ei ole avaldatud, ülevaates on kasutatud tegevusalade võrdluses keskmisi väärtusi. 35 https://food.ec.europa.eu/animals/animal-welfare/eci/eci-end-cage-age_en

12

teadusarvamused ja riskihinnangud EFSAlt. Meile teadaolevalt ei ole praegu EL-is algatatud

ühtegi eelnõu munakanade puuris pidamise keelustamiseks. Lätis ja Leedus peetakse vastavalt

0,9% ja 0,8% EL-is peetavatest kanadest, seega ei mõjuta ka lähiriikides munakanade puuris

pidamise keelustamine EL-i turuhinda. Mõju võiks avaldada puuris peetavate kanade munade

turustamise keelustamine EL-is, kuid ka see ei ole praegu arutlusel. Mune müüakse Eestis selle

hinna eest, mille eest Eesti tarbija on nõus neid ostma. Praegu eelistab tarbija kõige soodsamat

muna (18 senti), mis on puuris peetava kana muna. Õrrel peetava kana muna maksab praegu

keskmiselt 21 senti ja vabalt peetava kana muna 28 senti. Kõik nimetatud munahinnad on

langustrendis. Jaekaubanduse hindade põhjal on tõusnud ainult mahemunade hind – 2024. aastal

oli see keskmiselt 42 senti, 2023. aastal 38 senti tükk. Selleks, et minna üle rikastatud puuris

munakanade pidamiselt munakanade pidamisele õrrel, on tootjatel võimalik kas sisustada vanad

loomapidamishooned ümber või ehitada uued. Olemasoleva kanala uus sisseseade 50 000 kanale

maksab 700 000 eurot, millele lisanduvad muud investeeringud nagu söötmissüsteem ning kütte-

ja ventilatsiooniseadmed. Uue munakanapidamisettevõtte rajamine maksab 50–55 eurot kana

kohta, seega 50 000 kohaga kanala rajamine maksab 2,7 miljonit eurot.

Investeeringuvajadus ja kulud

Tuginedes ettevõtjatega tehtud intervjuudele, on tehtud arvutused majanduslike mõjude kohta

üleminekul puurikanade pidamiselt õrrekanade pidamisele. Arvutamisel on aluseks võetud

FADN andmebaasi linnukasvatuse (52) tootmistüübi keskmised näitajad. Investeering kanade

õrrel pidamisele üleminekuks ulatub ettevõtjate hinnangul 55 eurot kana kohta. Eesti suurimal

munatootjal on ~300 000 lindu, seega on ühekordne investeerimisvajadus ~17 miljonit eurot.

Ettevõtjate hinnangul on samal territooriumil võimalik õrrekanu pidada ~30% vähem kui kanu

puuris pidades, püsikulud oleks 10–15% suuremad. Eeldades, et vabapidamisel peetud kanade

munad on kallimad, mis kompenseerib mõnel määral tootmismahu vähenemist, siis on tehtud

tasuvuse arvutused, kus eelduseks on seatud, et kanade arvu vähenemise tulemusel toodang

väheneb, kuid saadud toodangu ühikuhind on 10% kõrgem ja kulu kana kohta suureneb 10–15%.

Kohalik toidutootmine toetab riigi majandust, luues töökohti põllumajandussektoris ja sellega

seotud tööstusharudes. See aitab säilitada ja tugevdada kohalikku majandust, vähendades

tööpuudust ja suurendades rahva sissetulekut. Samuti vähendab kohalik toidutootmine

transpordist tingitud süsinikujalajälge, kuna toitu ei pea vedama kaugelt. Lisaks võimaldab

kohalik toidutootmine paremini jälgida ja kontrollida toidu kvaliteeti ja ohutust. Riigisisesed

regulatsioonid ja järelevalve aitavad tagada, et toodetud toit vastab kõrgetele standarditele,

vähendades toidu saastumise riski ja võimalikke probleeme toiduohutuse valdkonnas.

6.1.2 Keskkonnamõju

Tulenevalt alates 2035. aastast kohalduvast munakanade puuris pidamise keelust võib uute

lindlate ehitamisega kaasneda oluline keskkonnamõju. Munatootmisega kaasnev

keskkonnamõju sõltub kanade aretusest (sh vanus ja kehamass munema hakkamisel),

söödaväärindusest, hoonete mikrokliimast, sõnnikumajandusest, tootmistsükli veetarbest alates

söödatootmisest lõpetades toodangu realiseerimisega. Puuris peetavad kanad väärindavad sööta

kõige efektiivsemalt, tibude arengut mõjutab rohkem aretus kui pidamisviis. Eestis peab hoidma

kanala sisetemperatuuri üle 18℃, kuid Eesti keskmine õhutemperatuur on 7℃ –

loomakasvatushoonete keskkonnamõju võib Eestis sõltuda rohkem ventilatsiooni- ja

küttelahendustest, sest meie loomulik ilmastik munatootmiseks ei sobi.

Uue lindla ehitamisel tuleb silmas pidada, et kanade asustustihendus peab ühes

loomapidamishoones olema väiksem kui senini. Vabapidamisel peetavate munakanade lindlasse

mahub umbes 20% vähem linde. Seetõttu võib uue pidamiskoha rajamine olla keeruline.

Viimastel kordadel, kui ettevõtjad on soovinud ehitada uusi lindlaid, ei ole ükski kohalik

13

omavalitsus olnud nõus seda oma territooriumile lubama3637. Üleminekul puurivabale pidamisele

tuleb järgida rangemaid regulatiivseid nõudeid, mis hõlmavad loomade heaolu, keskkonnakaitse

ja toiduohutuse standardeid. Üks tegur, mis mõjutab munatootmist, on temperatuur. Vajalik on

investeerida ventilatsioonisüsteemi, mis vajadusel jahutab või soojendab loomapidamisruume.

Loomapidamishoones on vajalik säilitada optimaalne temperatuur, et munatootmine ei väheneks.

Seega võib märkimisväärset mõju keskkonnale avaldada õhku paisatava ammoniaagi kogus

(lisandub ka tolm), müra ventilatsiooniseadmetest ja sõnniku ladustamisega seonduv oht. Eestis

ei ole võimalik pidada kanu nii, et munatootmine vastaks Euroopa Komisjoni delegeeritud

määruse (EL) 2023/246538 järgi „vabalt peetavate kanade munade“ tootmise nõuetele. Selleks, et

mune võiks märgistada kui „vabalt peetavate kanade munad“, ei tohi linnud viibida siseruumides

kauem kui 16 nädalat. Seega oleks tarvilik luua alad, kus linnud saaksid liikuda. 50 000 munakana

jaoks oleks vajalik ligikaudu 20 hektari suurune ala. Sellistel suurtel aladel oleks oluline mõju

keskkonnale.

6.1.3 Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

Riigikaitse seisukohast on äärmiselt oluline tagada toidujulgeolek. Praeguses olukorras on Eesti

munadega isevarustatuse tase küllaltki madal (alla 60%). Munade tootmine on väga

kontsentreerunud tegevusala, kus Eesti neli suuremat tootjat annavad ~80% toodangust.

Põllumajanduse majandusharu toodangust moodustab linnukasvatuse toodangu väärtus ~5%.

Statistikaameti andmetel toodeti 2020. aastal Eestis 159,3 miljonit muna, mida on küll 3% rohkem

kui 2019. aastal, kuid kokku tarbiti 313,6 miljonit muna. 2023. aastal toodeti 178,6 miljonit muna,

kuid tarbimine oli jätkuvalt suurem kui tootmine. Isevarustatus on üks toiduga varustatuse

tugisammas. Eesti munatootmine, mis veel 2000. aastate alguses suutis katta kogu riigi vajaduse,

on viimasel ajal oluliselt vähenenud, suurendades sõltuvust impordist, peamiselt Lätist, Leedust

ja Poolast.39 Lisaks inimtoiduks kasutatavatele munadele imporditakse suures mahus

munatooteid (munapulber, erinevad munamassid), mida kasutatakse toiduainetööstuses. Hinnates

praegust julgeolekuolukorda ja eelnõuga tehtavat muudatust, võib eeldada, et munakanade arv

lähitulevikus Eestis väheneb veelgi, meie isevarustatuse tase langeb ja suurema konflikti

puhkedes võivad meie toiduainetööstused jääda ilma toorainest, millest valmistada toitu Eesti

elanikele. Kui riik suudab toota piisavalt toitu oma elanikkonna toitmiseks, väheneb sõltuvus

välismaistest tarnijatest ja globaalsetest turumuutustest. Seega on muudatuse mõju riigikaitsele

suur.

Välissuhteid silmas pidades saame kõnesoleva muudatuse jõustudes kindlasti olla EL-is esimeste

riikide seas, kes on munakanade puuris pidamise keelustanud. Saame olla teenäitajad ja anda head

eeskuju. 2024. aasta seisuga on munakanade puuris pidamine keelustatud järgmistes EL-i

riikides: Luksemburg, Austria, Saksamaa (täielik keeld alates 2025. aastast), Taani (täielik keeld

alates 2035. aastast), Tšehhi (täielik keeld alates 2027. aastast), Šveits ja Belgia regioon Valloonia

(täielik keeld alates 2028. aastast). EL-is vaadatakse üle kõik loomade heaolu käsitlevad

õigusaktid. Lisaks on algatatud petitsioon „End the Cage Age“40, mida EK on ka menetlenud,

ning tellitud on uued teadusarvamused ja riskihinnangud EFSA-lt. Meile teadaolevalt ei ole

praegu EL-is algatatud ühtegi eelnõu munakanade puuris pidamise keelustamiseks.

6.1.4 Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele

36 https://www.pollumajandus.ee/uudised/2018/11/30/vaimela-suurkanala-projekt-variseb-pormu 37 https://maaleht.delfi.ee/artikkel/87784841/arendaja-loobus-vaimelasse-suurkanala-rajamisest-eestisse-pole-ju-

voimalik-midagi-suurt-ehitada 38 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_del/2023/2465/oj 39 https://www.stat.ee/et/uudised/eestis-suuakse-mune-kaks-korda-rohkem-kui-toodetakse 40 https://food.ec.europa.eu/animals/animal-welfare/eci/eci-end-cage-age_en

14

Mõju regionaalarengule võib „Mõjude hindamise kontrollküsimustiku ptk 9“ raames oluliseks

lugeda, sest muudatuste rakendamise mõju on linna- ja maapiirkondades erinev.

Eestis on munatootmine koondunud nelja suurema ettevõtte kätte, kes omavad ligikaudu 80%

Eesti munakanadest. Need tootmised asuvad peamiselt Lõuna-Eestis. Maapiirkondades on tööjõu

leidmine küllaltki keeruline ning palgatase antud tootmissektoris kõrgem kui mujal

põllumajandussektoris, kuid see on tingitud sobivate inimeste vähesusest. Munakanade puuris

pidamise keelustamisega võib tekkida olukord, kus tootmisesse on vajalik palgata rohkem

inimesi, kellele on vajalik maksta veelgi kõrgemat tasu, mis aga ei pruugi olla võimalik. Seega

mõjutab muudatus maapiirkonna arengut oluliselt. Võib juhtuda, et töötute arv suureneb, vajaliku

tööjõu leidmiseks tuleb sisse tuua võõrtööjõudu, mis võib tekitada konflikte ega paku ka tootjale

kindlust. Tööjõu vahetumine võib omakorda seada ohtu tootmise kvaliteedi ning lindude heaolu.

6.2 Väheolulise mõjuga muudatus: katseloomade kasutamise kohta statistiliste andmete

koondamise ülesande üleandmine ReM-ilt PTA-le (eelnõu § 1 punktid 2 ja 3)

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatusega otseseid

ja olulisi mõjusid sotsiaalvaldkonnas, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, mõju

haridusele, kultuurile ja spordile, keskkonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ega

regionaalarengule. Mõjude analüüsis käsitletakse üksnes muudatustega kaasnevaid otseseid

mõjusid majandusele ja riigivalitsemisele.

6.2.1 Mõju majandusele

Loomkatseprojekti loa omanikud, kes peavad loomkatse protokolle (statistilisi andmeid) esitama,

on peamiselt ülikoolide juures tegutsevad teadlased. Aastatel 2019–2023 on antud 113

loomkatseprojekti luba ligi 50 erinevale isikule. Nende viie aasta jooksul on küsitud protokolle

igal aastal kokku keskmiselt 35 loaomanikult (hinnanguline mõjutatud isikute arv aastas) ja

keskmiselt 66 loomkatseprojekti kohta (luba antakse kuni viieks aastaks ja protokolliga küsitakse

andmeid iga aasta kohta, mille vältel luba kehtib). Loaomanikud aastate jooksul suures osas

kattuvad.

Loomkatse protokolli vormistamisele või selle esitamisele ei kohaldata lisanõudeid. Muutub vaid

asutus, kellele protokoll esitada. Muudatusega ei kaasne majanduslikke mõjusid sihtrühmale ega

mõju halduskoormusele.

6.2.2 Mõju riigivalitsemisele

2025. aasta jaanuari alguse seisuga on katseloomade kaitse valdkonnaga hõlmatud tegevused

seotud ühe PTA ametniku tööülesannetega. ReM-is kuuluvad katseloomade kaitse valdkonnaga

seotud tegevused ühe ametniku tööülesannete hulka. Muudatusega ei kaasne lisakulu

riigieelarvest, kuna ülesanded jaotatakse ümber ReM-i valitsemisalas. Seega puudub mõju nii

riigi kui ka ReM-i valitsemisala eelarvele. Muudatusega ei kaasne tulusid. Muudatus on vähese

mõjuga ning ebasoovitavate mõjude risk puudub.

ReM-i vastutuses olevate tööülesannete hulk väheneb minimaalselt, sest tegu on vähest ajakulu

nõudva ülesandega. Hinnanguliselt kulub igal aastal üks kuni kaks nädalat ehk maksimaalselt

40−80 tundi loomkatse protokollidega seotud tegevustele. 2024. aastal kulus tööülesande

täitmiseks kokku ligi 30 tundi. Muudatus ei mõjuta ReM-i palgakulu ega personali arvu.

Ministeeriumi põhiülesannete täitmises muudatusi ei tehta.

15

Muudatuse tulemusena suureneb PTA töökoormus vähesel määral, kuid see ei mõjuta palgakulu

ega personali arvu. PTA-le lisanduvad järgmised ülesanded: loomkatse protokollide esitamiseks

loaomanikele meeldetuletuste saatmine, esitatud protokollide loa tingimustele vastavuse

kontrollimine, protokollide üleslaadimine EK-i andmebaasi, liikmesriigi kohta ingliskeelse

kokkuvõtte koostamine (etteantud vormil) ja selle üleslaadimine EK-i andmebaasi, eestikeelse

kokkuvõtte koostamine (vabas vormis) ning avaldamine PTA veebilehel. EK-i andmebaasist saab

välja võtta ülevaateid ja võrdlusi varasemate aastatega, mis lihtsustab ettenähtud kokkuvõtete

tegemist ja olukorra analüüsimist võrreldes varasemaga.

Aastas kulub protokollidega seotud tööülesannete täitmisele kõige rohkem kaks nädalat ehk

kokku kuni 80 tundi tööd. See tööaeg jaotub ära kuni kümne kuu peale, sest tähtaeg loomkatse

protokollide ja katseloomade kasutamise kohta kokkuvõtte esitamiseks EK-ile on igal aastal

10. november. Eestikeelse teabe avaldamiseks kindlat tähtaega ei ole, kuid LoKS-i sõnastust

tõlgendades tuleks seda teha aasta lõpuks. PTA põhiülesannete täitmises muudatusi ei tehta.

7. Rakendusaktid

Muudetavad rakendusaktid

Munakanade puuris pidamise keelustamisega seoses tuleb osaliselt kehtetuks tunnistada

põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määrus nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks

ettenähtud ruumile või ehitisele“.41

Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas.

8. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. jaanuaril. Munakanade puuris pidamiselt

alternatiivsele pidamisviisile üleminek on rakendussätte kohaselt kavandatud 2035. aasta

1. jaanuaril.

Seaduse jõustumise tähtpäeva sätestamisel on arvestatud, et munakanade pidamisega tegelevatele

ettevõtjatele jääks piisavalt aega seaduses sätestatud õigustes ja kohustustes tehtud muudatustega

tutvumiseks. Samuti on arvestatud, et muudatused on seotud ka katseloomade kasutamise kohta

statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesande üleandmisega ReM-ilt PTA-le

ning seda on otstarbekas korraldada uue kalendriaasta algusest arvates.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu edastatakse teadmiseks Riigikogule ning arvamuse andmiseks järgmistele asutustele ja

huvirühmadele:

Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, MTÜ Eesti

Loomakaitse Selts, MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ Loomus, MTÜ Nähtamatud Loomad,

MTÜ Eesti Loomaarstide Koda, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool,

Tartu Ülikool, katseloomade kasvatamise, katseloomadega varustamise ja katseloomade

kasutamise ettevõtted, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit,

Dava Foods Estonia AS, Linnu Talu OÜ, Eesti Muna OÜ, OÜ Sanlind.

41 RT I, 25.11.2021, 12

16

Kuna eelnõu sisaldab toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tehnilisi norme, teavitatakse

sama seaduse § 43 lõike 1 kohaselt sellistest normidest EK-d ja Euroopa Majanduspiirkonna

lepinguriike. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast

tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest

teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine” § 3 lõike 1 kohaselt on Eesti

Vabariigis teavitamist koordineerivaks asutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eelnõu edastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile edasiseks menetlemiseks.

__________________________________________________________________________

Lisa

Loomakaitseseaduse

muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59

„Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile

või ehitisele” muutmine

Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai

2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide

kehtestamiseks” punkti 4 alusel.

§ 1. Põllumajandusministri 19. juuni 2003.a määrust nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja

selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” muudetakse ning §-d 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2035. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

KAVAND

02.01.2025

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ info@agri.ee / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiitsministeerium

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/19

Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks ja arvamuse

andmiseks loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Palume kooskõlastused ja arvamused esitada viieteistkümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad: 1. Eelnõu, LoKS_EN.pdf;

2. Seletuskiri, LoKS_SK.pdf;

3. Seletuskirja lisa, LoKS_SK_lisa.pdf

Arvamuse andmiseks:

Põllumajandus- ja Toiduamet

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

MTÜ Eesti Loomakaitse Selts

MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit

MTÜ Loomus

MTÜ Nähtamatud Loomad

MTÜ Eesti Loomaarstide Koda

Eesti Maaülikool

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Ülikool

Tartu Ülikool

Eesti Põllumajandust-Kaubanduskoda

2 (2)

Eestimaa Talupidajate Keskliit

Dava Foods Estonia AS

Linnu Talu OÜ

Eesti Muna OÜ

OÜ Sanlind

Teadmiseks: Riigikogu Kantselei

Kadri Kaugerand

5646 9917 kadri.kaugerand@agri.ee

Katrin Tuula

625 6166 katrin.tuula@agri.ee