Loomakaitseseaduse muutmise seadus

1

Loomakaitseseaduse muutmise seadus

§ 1. Loomakaitseseaduse muutmine

Loomakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 42 järgmises sõnastuses:

„§ 42. Loomapidamine toidumunade tootmise eesmärgil

Keelatud on pidada toidumunade tootmise eesmärgil peetavaid kanu puuris.“;

2) paragrahvi 44 lõikes 6 ja § 48 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud statistilise

teabe Euroopa Komisjonile igal aastal hiljemalt 10. novembriks.”;

4) paragrahvi 811 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud keeldu ei kohaldata kuni 2035. aasta 1. jaanuarini

loomapidaja suhtes, kes peab 2026. aasta 1. jaanuari seisuga toidumunade tootmise eesmärgil

kanu täiustatud puurides § 3 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Selline

loomapidaja võib kuni 2035. aasta 1. jaanuarini jätkata kanade pidamisega täiustatud puurides.“;

5) seadust täiendatakse §-ga 812 järgmises sõnastuses:

„§ 812. Järelhindamine

(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium analüüsib hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks

käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud keelu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud

mõjusid ning esitab vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud järelhindamist ei korraldata, kui Euroopa Liidu

õigusaktiga on keelatud toidumunade tootmise eesmärgil kanu puuris pidada.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 202x

EELNÕU

12.05.2025

2

____________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … …..202x. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga tehakse loomakaitseseaduses (edaspidi LoKS) kaks sisulist muudatust. Esiteks

muudetakse seaduses munatootmiseks peetavate kanade heaolu tagavaid nõudeid. Eelnõuga

tehakse ettepanek keelustada alates 2035. aasta 1. jaanuarist toidumunade tootmise eesmärgil

peetavate kanade, sealhulgas kanatibude ja noorkanade (edaspidi koos munakanad) pidamine

puuris. Lisaks nähakse eelnõuga ette, et alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei tohi loomapidaja

munakanade pidamisega alustamise korral nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta puuri.

Seega tuleb toidumunade tootmisega tegeleval ettevõtjal alates 2026. aastast kasutusele võetav

tootmissüsteem ehitada ja sisustada selliselt, et selles oleks võimalik pidada munakanu

puurivabalt.

Euroopa Liidus (edaspidi EL) on munakanade pidamine reguleeritud nõukogu direktiiviga

1999/74/EÜ1 (edaspidi direktiiv 1999/74/EÜ), milles on sätestatud nõuded munakanade

pidamiseks ja neile eluks sobivate tingimuste loomiseks ettevõtetes, kus on rohkem kui 350

munakana. Alates 2012. aastast on EL-is, sealhulgas Eestis, keelatud munakanu pidada

täiustamata ehk rikastamata puuris ning munakanade puuris pidamise korral on kohustuslik

kasutada täiustatud ehk rikastatud puure. Võrreldes varem kasutusel olnud rikastamata puuridega

on rikastatud puurides tagatud kanadele suurem puuripind, pesad, õrred, allapanu ja muu vajalik.

Direktiiviga 1999/74/EÜ anti liikmesriikidele aega minna üle munakanade pidamiselt rikastamata

puurides munakanade pidamisele rikastatud puurides. Direktiivi 1999/74/EÜ nõuete

ülevõtmiseks on kehtestatud põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määrus nr 59 „Nõuded

kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“.2 Rikastamata puuri kasutamise

keelu järgimiseks tuli munatootmisega tegelevatel ettevõtjatel teha investeeringuid – suurendada

pidamisala, lisada puuridesse rikastusvahendid ja pesad munemiseks. 99,8% Eesti

munakanakarjadest peetakse praegu kas nõuetekohastes rikastatud puurides või alternatiivseid

pidamisviise kasutades.

Rikastatud puur piirab siiski munakanade liikumisvõimalusi ja loomupäraseid käitumisharjumusi

ning seetõttu on vajalik minna üle alternatiivsele pidamisviisile. Nimetatud põhjustel on juba

mitmed EL-i liikmesriigid otsustanud minna üle alternatiivsele pidamisviisile ning keelustanud

munakanade pidamise rikastatud puuris3. Põllumajandusloomade ja -lindude heaolu on järjest

enam inimeste ostukäitumise aluseks. Märgata on tarbija nõudlust alternatiivsel pidamisviisil

peetud munakanade toodetud munade järele. Seetõttu on munakanade puuris pidamise

keelustamine suur samm edasi, et ajale jalgu jäänud pidamistingimusi parandada. Munakanade

puuris pidamise keelustamise peamiseks eesmärgiks on parendada munakanade heaolu, mis on

kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ laiema eesmärgiga

– parandada loomaheaolu taset.

1 Nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203,

03.08.1999, lk 53–57) 2 RT I, 25.11.2021, 12 3 K. Vain, U. Varblane. Eesti munatootmise üleminek kanade vabapidamissüsteemidele. Aruanne. Tartu Ülikool.

Oktoober 2023. Eesti_munatootmise_üleminek_vabapidamissüsteemidele.pdf

KAVAND

12.05.2025

2

Arvestades munakanade puuris pidamise keelustamise mõjusid, on põhjendatud vajadus sätestada

toidumunade tootmisega tegelevatele ettevõtjatele üleminekuaeg oma tegevuse

ümberkorraldamiseks. Kuna 2012. aastal mindi üle munakanade pidamiselt rikastamata puurides

munakanade pidamisele rikastatud puurides, pidid toidumunade tootmisega tegelevad ettevõtjad

investeerima rikastatud puuridesse. Puuris pidamise keelustamise pikk üleminekuaeg on tingitud

olukorrast, kus eelmise investeeringu kasutus- ja tasuvusaeg on just lõppenud ja ilma

üleminekuajata ei ole ettevõtjatele uusi kohustusi seada proportsionaalne. Linnukasvatus

moodustab praegu ligikaudu 5% kogu Eesti põllumajandustootmisest.

Teiseks muudetakse LoKS-is katseloomade kasutamise kohta teabe avaldamisega seotud

ülesannete jaotust. Siiani Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ReM) ülesandeks

olnud katseloomade kasutamise kohta statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise

ülesanne antakse üle Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA).

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomatervise

ja -heaolu nõunik Kadri Kabel (tel 5687 7104, [email protected]) ja sama valdkonna

valdkonnajuht Kadri Kaugerand (tel 5646 9917, [email protected]). Eelnõule on

juriidilise ekspertiisi teinud ja seletuskirja kvaliteeti kontrollinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (tel 625 6166,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna peaspetsialist

Leeni Kohal (tel 5698 4327, leeni.[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.

Muudatused on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030”4

seatud eesmärkide rakendamiseks vajalike meetmete ja tegevustega, mida kirjeldatakse

programmis „Põllumajandus, toit ja maaelu 2024–2027”5. Meetme „Taimetervise, loomade

tervise ja heaolu tagamine” hulka kuuluva tegevuse „loomade heaolu” eesmärk on parandada

loomade heaolu taset. Mõlemad muudatused aitavad kaasa loomade heaolu edendamisele.

Eelnõu on kooskõlas direktiiviga 1999/74/EÜ6. Nimetatud direktiivi artikli 13 lõikes 2 nähakse

ette, et asutamislepingus sätestatud üldeeskirju järgides võivad liikmesriigid oma territooriumil

munakanade kaitseks säilitada või kohaldada selle direktiiviga sätestatutest rangemaid sätteid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest sellistest meetmetest. EL-i strateegia „Talust

taldrikule“ (ingl k „Farm to Fork Strategy“,edaspidi strateegia F2F)7 raames on Euroopa

Komisjon (edaspidi ka EK) lubanud üle vaadata põllumajandusloomade ja -lindude pidamise

nõuded. Strateegia F2F algatuse raames on Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi EFSA) juba

koostanud erinevaid teaduslikke arvamusi, sealhulgas munakanade puuris pidamise kohta.8

Lisaks on EK-ile esitatud rahvaalgatus „End of the Cage Age“9, millega soovitakse kogu EL-is

keelustada teatud liiki kuuluvate loomade, sealhulgas munakanade pidamine puuris. Uue, 2024.

4 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Valdkonna arengukava. Maaeluministeerium

2021. https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 5 Põllumajandus, toit ja maaelu. Programm 2024–2027. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 2024.

https://www.agri.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/maaeluministeerium/strateegilised-

alusdokumendid#tulemusvaldkonna-pro 6 Nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203,

03.08.1999, lk 53–57) 7 Strateegia F2F veebileht https://food.ec.europa.eu/animals/animal-welfare/eci/eci-end-cage-age_en#next-steps 8 Euroopa Toiduohutusamet. https://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/pub/7789 9 https://food.ec.europa.eu/animals/animal-welfare/eci/eci-end-cage-age_en

3

aastal valitud Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja toidu voliniku Christope Hanseni ja

loomatervise ja -heaolu voliniku Olivér Várhelyi eesmärgiks on üle vaadata loomade heaolu

õigusruum ja edasi liikuda munakanade puuris pidamise keeluga terves EL-is.10Lisaks on

Euroopa Komisjon avaldanud (19.02.2025) põllumajanduse ja toidu visoonidokumendi11, milles

tuuakse ära eesmärgid antud valdkondades, sh õigusraamistiku ülevaatamine ja edasiliikumine

munakanade puuris pidamise keelustamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõuga muudetakse loomakaitseseadust (RT I, 02.01.2025, 25.

2. Seaduse eesmärk

LoKS-i muudatuste peamine eesmärk on puuris pidamise keelustamisega parandada munakanade

heaolu. Rikastatud puur piirab munakanade liikumisvõimalusi ja loomupäraseid

käitumisharjumusi ning seetõttu on munakanade heaolu tagamiseks vajalik minna üle

alternatiivsele pidamisviisile.

Alates 2012. aastast on kogu EL-is kasutusel uus kanalate sisseseade (täiustatud puurid), mida on

otstarbekas kasutada nende kasutus- ja tasuvusaja lõpuni ehk umbes 10 aastat. Sellest kasutus- ja

tasuvusaja möödumisest arvates tuleb kehtestada Eestis toidumunade tootmisega tegelevatele

ettevõtjatele tootmise ümberkorraldamiseks üleminekuaeg, mis peab olema piisav, et teha

investeeringud uutesse hoonetesse ja seadmetesse ning vajadusel korraldada ka

keskkonnakontrollistrateegiate kasutuselevõtt, et tagada alternatiivse pidamisviisi võimalikult

väike negatiivne keskkonnamõju. Samuti on üleminekuaeg vajalik selleks, et saaksid juurduda

oskused ja teadmised lindude vabapidamise või muu alternatiivse pidamisviisi kohta. Lisaks

eeltoodule on tarvis leida Eesti ettevõtetesse sobivad linnutõud ja võimalik, et ka uued

tarnepartnerid. Piisav üleminekuaeg ehk 10 aastat on vajalik ka selleks, et ettevõtjad jõuaksid

olemasolevad hooned ümber ehitada või rajada uued nõuetekohased pidamishooned ja vajadusel

osta juurde või rentida maad uute tootmispindade jaoks. Alternatiivse pidamisviisi puhul saab

samal pindalal pidada umbes poole vähem kanu, mis tähendab, et munatoodangu säilitamiseks

peavad ettevõtjad laiendama tootmispinda.12 Järgmisel toetuste eelarveperioodil on võimalik

arvestada linnukasvatussektori vajadustega. Lisaks nähakse eelnõuga ette piirang toidumunade

tootmise eesmärgil peetavate munakanade pidamisega alustavatele ettevõtjatele. Muudatuse

kohaselt on alates 2026. aastast lubatud rajada uus munatootmisettevõte üksnes munakanade

pidamiseks alternatiivsel pidamisviisil.

LoKS-i muudatuste teine eesmärk on tagada avaldatava statistilise teabe õigsus katseloomade

kasutamise valdkonnas, muuta efektiivsemaks riigiasutuste tööjaotus ja toetada katseloomade

kaitse valdkonnas tõhusa järelevalve teostamist. Sellel eesmärgil on eelnõus kavandatud

katseloomade kasutamise kohta loomkatse protokollide põhjal statistilise teabe kogumise,

kontrollimise ja avaldamise ülesanne anda ReM-ilt üle PTA-le.

Eelnõule eelnenud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse

(edaspidi VTK) kohaselt on põhjendatud anda katseloomade kasutamise kohta statistiliste

10 Christope Hanseni ja Olivér Várhelyi tutvustus ja 2024-2029 Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja toidu ning

loomatervise ja -heaolu eesmärgid: https://commission.europa.eu/about/organisation/college-

commissioners/christophe-hansen_en#documents, https://commission.europa.eu/about/organisation/college-

commissioners/oliver-varhelyi_en?prefLang=et 11 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_25_530 12 K.Vain, U.Varblane. Eesti munatootmise üleminek kanade vabapidamissüsteemidele. Aruanne. Tartu Ülikool.

Oktoober 2023. Eesti_munatootmise_üleminek_vabapidamissüsteemidele.pdf

4

andmete koondamise ülesanne ReM-ilt üle PTA-le. VTK toimiku number EIS-is on 24-0642.13

VTK-s ei ole analüüsitud munakanade puuris pidamise keelustamist. Munakanade puuris

pidamise keelustamise jaoks ei ole koostatud eelnevalt väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu

menetlus on põhjendatult kiireloomuline hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1

lg 2 p 1 mõttes. Eelnõu kiireloomulisus tuleneb poliitilisest valikust. ReM-i eesmärk on tagada,

et toidutootmine oleks kestlik. Selle üks eeldusi on parandada loomade heaolu. Munakanade

puuris pidamise keelustamise teemat on arutatud Riigikogu maaelukomisjonis viiel istungil

(13.02.2024, 18.03.2024, 07.05.2024, 10.06.2024 (avalik istung) ja 16.09.2024), istungite

protokollid on leitavad Riigikogu veebilehelt).14 Lisaks toimus 13. augustil 2024. aastal ReM-is

kohtumine munatootmissektori esindajatega kus paluti sektorilt ka kirjalikke vastuseid

küsimustikule. Samuti on tehtud sektoriga fookusgrupi intervjuud juunis 2024. Kohtumise,

küsimustiku ja intervjuude tulemusi analüüsides jõuti otsusele, et munakanade pidamine puuris

tuleb keelustada piisava üleminekuajaga (10 aastat) ja selliste uute lindlate rajamine, kus

kasutatakse munakanade pidamiseks rikastatud puure, ei ole alates 2026. aastast põhjendatud.

Lisaks on munakanade puuris pidamise keelustamiseks esitatud rahvaalgatus (rahvaalgatus.ee.15).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse LoKS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse seadust §-ga 42.

Uue lisatava §-ga 42 keelustatakse munakanade pidamine puuris.

Munakanade puuris pidamise keelustamise ettepanek laekus Riigikogule veebilehe

Rahvaalgatus.ee kaudu 18. jaanuaril 2024. aastal ning Riigikogu juhatus otsustas 23. jaanuaril

2024. aastal võtta nimetatud ettepaneku menetlusse. Maaelukomisjon tegi 13. juunil 2024. aastal

ReM-ile ettepaneku analüüsida munakanade puuris pidamiselt puurivabale pidamisviisile

ülemineku mõjusid. ReM saatis komisjonile 9. septembril 2024. aastal analüüsi, milles kirjeldati

selle tulemusi ja tehti ettepanek keelustada munakanade puuris pidamine Eestis 10-aastase

üleminekuajaga. Puuris pidamise keelustamise ettepaneku eesmärk on parandada munakanade

igapäevast heaolu ning linnukasvatussektori jätkusuutlikkust, ohustamata seejuures lindude

tervist ja heaolu.

Euroopa riikidest on munakanade pidamise rikastatud puuris keelustanud Luksemburg, Austria,

Saksamaa (täielik keeld alates 2025. aastast), Taani (täielik keeld alates 2035. aastast), Tšehhi

(täielik keeld alates 2027. aastast), Šveits ja Belgia regioon Valloonia (täielik keeld alates 2028.

aastast). Kolm riiki – Läti, Leedu ja Poola –, millest Eesti impordib kõige rohkem mune, ei ole

munakanade puuris pidamist keelustanud.16

Munakanade puuris pidamise keelamisega riivatakse peamiselt ettevõtlusvabadust. Põhiseaduse

(edaspidi PS) § 31 sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuulub

kogu tulu saamise eesmärgil toimuv tegevus. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi kohustus mitte

teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks ja seda vabadust riivab iga abinõu, mis takistab,

13 Eelnõude infosüsteem. Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, 14.06.2024.

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/01569ba7-ee1c-43bd-940d-8ed8f6aa94d5 14 Veebileht Riigikogu.ee https://www.riigikogu.ee/tegevus/paevakorrad-ja-protokollid/ 15 Veebileht Rahvaalgatus.ee https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1020-l%C3%B5petame-kanade-puurispidamise-

eestis 16 K.Vain, U.Varblane. Eesti munatootmise üleminek kanade vabapidamissüsteemidele. Aruanne. Tartu Ülikool.

Oktoober 2023. Eesti_munatootmise_üleminek_vabapidamissüsteemidele.pdf

5

kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.17 Ettevõtlusvabaduse kaitseala on

samuti riivatud siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt.18 Seega võib öelda, et

munakanade puuris pidamise keeld riivab munatootjate vabadust valida endale majanduslikult

sobiv ja tõhus tootmisviis ning võib kahjustada nende konkurentsipositsiooni.

Samas, Riigikohtu selgituse kohaselt annab PS-i § 31 teine lause seadusandjale suure vabaduse

reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid.

Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest.19 See põhjus peab tulenema

avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja

enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda

mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused.

Kuivõrd ettevõtlusvabadus on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus20, mis ei ole absoluutne,

võib seda vabadust põhiseadusega kooskõlas ka piirata.21

Piirangu põhjus ei pea tingimata tulenema põhiseadusest, vaid selleks võib olla iga avalik huvi.22

Piirangu seadmisel tuleb jälgida, et see oleks demokraatlikus ühiskonnas vajalik ning et kasutatud

vahendid oleksid proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Piirang ei tohi kahjustada seadusega

kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav.23

Proportsionaalsuse testi tegemisel tuleb välja selgitada vaba ettevõtlust piiravad eesmärgid,

hinnata nende legitiimsust ja kaaluda nendega põrkuvaid huve. Ettevõtlusvabaduse piirang ei tohi

kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui seda saab põhjendada normi legitiimse

eesmärgiga. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga.

Munakanade puuris pidamise keeldu võib pidada proportsionaalseks (sobiv, vajalik ja mõõdukas)

seaduse eesmärgi suhtes järgmistel põhjustel.

Munakanade puuris pidamise keelu eesmärk

Üldistatult on munakanade puuris pidamiselt alternatiivsele pidamisviisile ülemineku põhjuseks

ehk eelnõuga kavandatud piirangu eesmärgiks ühiskonnaliikmete enamiku tahe ehk avalik huvi

tagada munakanade heaolu.24 Eesti Konjunktuuriinstituudi 2024. aastal tehtud uuringu põhjal on

valmis 34% tarbijatest maksma enam, kui toote pakendil on looma heaolumärgise kleebis või

loomade heaolu ja tervise info.25 Lisaks on Eesti Maaülikool ja MTÜ Piimaklaster läbi viinud

2022. aastal veebiküsitluse elanikkonna veebipaneelis, kus on üle 70 000 liikme erinevatest

riikidest. Küsitlus viidi läbi 4 riigis korraga (Saksamaa, Rootsi, Eesti ja Soome) ja tulemused

näitasid, et loomade heaolu ja tervise aspektid on tarbijatel väga olulisel kohal.26

Munakanade puuris, sealhulgas rikastatud puuris pidamise keelamist saab vaadelda analoogse

piiranguna, mis kehtib Eestis juba 2012. aastast. Selleks piiranguks on munakanade rikastamata

puuris pidamise keelamine põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded

17 Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. aprilli 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-6-00, p 11 18 Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-27-13, p 44 19 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-75-15, p 19 20 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 10. aprilli 2002. a otsus asjas 3-4-1-4-02, p 18 21 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 17. märtsi 1999. a otsus asjas nr 3-4-1-1-99, p-d 13 ja 14 22 Justiitsministeerium. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2002, lk 81 23 Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 17. märtsi 1999. a otsus asjas nr 3-4-1-1-99, p 13 24 Veebileht Rahvaalgatus.ee https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1020-l%C3%B5petame-kanade-puurispidamise-

eestis 25 Eesti Konjuktuuriinstituudi uuring 2024 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-01/uuring-2024-

ostueelistused.pdf 26 Eesti Maaülikooli ja MTÜ Piimaklastri uuring https://epkk.ee/wp-

content/uploads/2021/09/Ants_Hannes_Viira_ettekanne_digipoore.pdf

6

kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“ § 22 lõike 1 kohaselt. Nimetatud

meede tugineb eelnimetatud põllumajandusministri määrusega üle võetud direktiivile

1999/74/EÜ. Loomade heaolu kaitse on EL-i üldisest huvist kantud õiguspärane eesmärk27 ning

see on osa EL-i põhiväärtustest28. Loomade kaitse rajaneb ühiskonnaliikmete enamiku tahtel ehk

avalikul huvil. EL-i toimimise lepingu artikli 13 kohaselt tuleb põllumajanduspoliitika

rakendamisel pöörata täit tähelepanu loomade kui aistmisvõimeliste olendite heaolu tagavatele

nõuetele.

Rikastatud puuris peetavate munakanade heaolutingimused on siiski puudulikud ja munakanade

teatavaid vajadusi ei ole sellises puuris võimalik rahuldada29, seetõttu tuleks nimetatud tingimuste

parandamiseks eelistada alternatiivset pidamisviisi. Samas tuleb siiski säilitada tasakaal loomade

heaolu ja tervise, majanduslike ja sotsiaalsete kaalutluste ning keskkonnamõju vahel. Tasakaal

erinevate huvide ja väärtuste vahel saavutatakse toidumunade tootmisega tegelevate ettevõtjate

jaoks piisava üleminekuaja tagamisega alternatiivsetele pidamisviisidele üleminekuks,

asjakohaste riiklike toetusmeetmete kavandamise ning munakanade puuris pidamise keelu

mõjude järelhindamise korraldamisega.

Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb PS-i §-st 11, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste

piirangud demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust

kontrollitakse kolmel astmel – kõigepealt põhiõigusi riivava abinõu sobivust, siis vajalikkust ja

viimasena mõõdukust.

Munakanade puuris pidamise keelu sobivus

Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on

vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi

saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest.

Munakanade puuris pidamise keeld on sobiv abinõu, sest soodustab kanade heaolu saavutamist.

Üleminek rikastatud puuri kasutamiselt alternatiivsele pidamisviisile võimaldab kanadel

paremini rahuldada oma loomuomaseid vajadusi (nt pinnase nokkimine, liivavannide võtmine,

suurem liikumisvabadus, tiibade sirutamine), ent võib suurendada teatud haiguste ja negatiivsete

käitumismustrite riske. Asjaomaseid riske on võimalik minimeerida toetavate

loomakasvatuspraktikate kasutuselevõtuga.30

Munakanade puuris pidamise keelu vajalikkus

Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem

koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Munakanade heaolu oleks

võimalik saavutada sama, kuid toidumunade tootmisega tegelevaid ettevõtjaid vähem koormava

abinõuga juhul, kui selline keeld kehtestataks kogu EL-is.

EL-i ülene munakanade puuris pidamise keeld ei paneks Eesti toidumunade tootmisega

tegelevaid ettevõtjaid ebasoodsamasse konkurentsiolukorda suurema osa teiste EL-i riikide

toidumunade tootmisega tegelevate ettevõtjatega, kelle suhtes ei ole kehtestatud munakanade

27 Kohtuotsused Viamex Agrar Handel ja ZVK, C-37/07 ja C-58/06, EU:C:2008:18, punkt 22, ja Nationale Raad van

Dierenkwekers en Liefhebbers ja Andibel, C-219/07, EU:C:2008:353, punkt 27. 28 Komisjoni 15. veebruari 2012. a teatises nr COM(2012) 6 final/2 Euroopa Parlamendile, Nõukogule ning Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomiteele loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks

2012−2015 on välja toodud: „Loomade heaolu on laia avalikkust puudutav probleem. Loomade kohtlemine on seotud

eetikaga ja see on osa liidu põhiväärtustest. Seega on oluline suhelda laste, noorte ja laia avalikkusega, et suurendada

teadlikkust loomade austamisest ning edendada omanike vastutustunnet.” 29 Cages for hens must go, confirms EU scientific body | Compassion in World Farming 30 Euroopa Komisjoni Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat. 2023. „Protection of the welfare of laying hens at all

stages of production,“ https://food.ec.europa.eu/system/files/2023-03/aw_report-officalcontrols.pdf

7

puuris pidamise keeldu. Sellisel juhul ei tekiks ka olukorda, kus Eesti turu ujutavad üle teiste

riikide puuris peetud munakanade toidumunad, mis sellise tootmisviisi tõttu on tunduvalt

odavamad ja seega konkurentsivõimelisema hinnaga kui teisi pidamisviise kasutades toodetud

toidumunad. Juhul, kui on olemas abinõu, mis on sobiv ja vähemalt sama mõjus, kuid põhiõigusi

vähem kitsendav, siis tuleks eelistada sellist abinõu.

EL-is on väljatöötamisel eelnõu, millega soovitakse kehtestada munakanade puuris pidamise

keeld kogu EL-is.31 Samas ei ole täpselt teada, millal selline keeld EL-i üleselt kehtestada

kavandatakse. Seega ei ole praegu olemas abinõu, mis on sobiv ja vähemalt sama mõjus, kuid

põhiõigusi vähem kitsendav kui eelnõus kavandatu.

Arvestades avalikku huvi ning ühiskonnas tekkinud tarbijate nõudlust alternatiivsel pidamisviisil

toodetud munade järele, võivad nõudluse muutustele reageerinud ettevõtjad oma

konkurentsipositsiooni hoopis tugevdada.32 Ühtlasi võivad tootmise ümberkorraldamiseks

vajalikud investeeringud osutuda väiksemateks võrreldes nende ettevõtjate investeeringutega, kes

on sunnitud investeeringud tegema EL-i õiguse rakendamiseks lühema üleminekuaja jooksul kui

eelnõus kavandatud ja koos kõigi teiste liikmesriikide sarnases olukorras olevate ettevõtjatega.

Eeltoodud põhjustel võib pidada üleminekut munakanade puuris pidamiselt alternatiivsele

pidamisviisile Eestis sobivaks ja vajalikuks abinõuks.

Munakanade puuris pidamise keelu mõõdukus

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja

intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive,

seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Seadus on proportsionaalne kitsamas

tähenduses, kui kohaldatud meetmed on proportsionaalsed soovitud eesmärgiga, see tähendab, et

piirangud ei tohi kahjustada kaitstud õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga

põhjendatav. Ettevõtlusvabaduse riive on antud juhul keskmine ning on normi legitiimse

eesmärgiga põhjendatav. Munatootjatel keelatakse nn puurikanade pidamine, kuid alles jäävad

kõik alternatiivsed pidamisviisid (õrrekanade, vabapidamisel kanade või

mahepõllumajanduslikult peetavate kanade pidamine). Nagu juba eespool nimetatud, on loomade

heaolu kaitse EL-i üldisest huvist kantud õiguspärane eesmärk ning see on osa EL-i ja seega ka

Eesti kui EL-i liikmesriigi põhiväärtustest. Üleminekul alternatiivsetele pidamisviisidele on

arvestatud sellega, et Eesti ettevõtjatele on tagatud piisav üleminekuaeg ning kavandada tuleb

vajalikud riiklikud toetusmeetmed uutesse süsteemidesse investeerimise toetamiseks.

Seetõttu võib eespool toodud kaalutlustest lähtuvalt järeldada, et eelnõus kavandatud

ettevõtlusvabaduse riive on isiku suhtes proportsionaalne ja põhjendatud.

Munakanade puuris pidamise keelamisega riivatakse lisaks ettevõtlusvabadusele ka

omandipõhiõigust (PS § 32). Munakanade puuris pidamise keelustamine piirab munatootjate

õigust oma ettevõtlusega seotud vara vabalt kasutada ja käsutada. Piirangud mõjutavad kaudselt

nii maakasutust, linnukasvatushoonete inventari kui ka lindusid. Puurikanade pidamise

keelustamisel ei saa munatootjad kinnisasja endisel viisil kasutada. Senise tootmismahu

säilitamiseks on vajalik täiendava maa leidmine rentimise või ostmise näol. Munatootjate

soetatud täiustatud puurid tuleb likvideerida. Ka on munatootjatel sisuliselt vajalik kanad

asendada alternatiivmeetodil pidamisviisile sobilike munakanadega, kuna puuris peetav

munakana ei sobi alternatiivmeetodil pidamise tingimustesse. Samas ei võta seadus munatootjalt

õigust oma omandit (munakanu) vallata, kasutada ja käsutada, vaid üksnes reguleerib seda teatud

31 ECI ‘End the Cage Age’ - European Commission 32 K. Vain, U. Varblane. Eesti munatootmise üleminek kanade vabapidamissüsteemidele. Aruanne. Tartu Ülikool.

Oktoober 2023. Eesti_munatootmise_üleminek_vabapidamissüsteemidele.pdf

8

osas ning munatootjate jaoks on tagatud piisav üleminekuaeg ning kavandatakse riiklikud

toetusmeetmed uutesse süsteemidesse investeerimise toetamiseks. Omandipõhiõiguse riive on

antud juhul keskmine ning on samuti normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Omandiõiguse

puhul on tegemist samasuguse lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega nagu

ettevõtlusvabadusegagi, mida võib kitsendada seadusega, rakendades seejuures erahuvi ja üldiste

huvide tasakaalustamise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Eespool toodud kaalutlustest

lähtuvalt võib järeldada, et ka eelnõus kavandatuga kaasnev omandiõiguse riive on isiku suhtes

proportsionaalne ja põhjendatud.

Eelnõu kohaselt rakendub uute täiustatud puuridega loomapidamisehitiste kasutuselevõtmise

keeld 2026. aastast ja munakanade pidamine puuris keelatakse täielikult alates 2035. aastast.

Alates 2026. aastast rajatavad uued loomapidamishooned peavad olema ehitatud nii, et seal ei

peeta munakanu puuris ning neis oleks võimalik pidada munakanu alternatiivset pidamisviisi

kasutades.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse seaduse § 44 lõiget 6 ja § 48 lõiget 12 ning täiendatakse

§ 48 lõikega 13.

Muudatustega § 44 lõikes 6 ja § 48 lõikes 12 antakse katseloomade kasutamise kohta loomkatse

protokollide põhjal statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesande täitmine

ReM-ilt üle PTA-le. Kooskõlas direktiivi 2010/63/EL33 artikli 54 lõike 2 nõuetega sätestatakse

§ 48 lõikega 13 PTA-le tähtaeg EK-ile andmete esitamiseks.

Alates 2023. aastast korraldab PTA loomkatseprojekti loataotluste menetlemist, lõppenud

loomkatseprojektide (edaspidi ka projekt) järelhindamist, annab nõuetekohase projektitaotluse

põhjal loomkatseprojekti loa (edaspidi luba) taotletud projekti läbiviimiseks ja teostab riiklikku

järelevalvet nende lubade alusel tehtavate loomkatsete nõuetekohasuse üle.

Loa omanik peab kehtiva õiguse kohaselt esitama iga eelmisel aastal tehtud või poolelioleva

loomkatse kohta protokolli34 ReM-ile. ReM-i ametnik kontrollib esitatud protokollide

vorminõuete kohast täitmist ja võimaluste piires protokollidega esitatud andmete õigsust, teeb

nende põhjal kokkuvõtte katseloomade kasutamise kohta loomkatsetes ning esitab statistilise

teabe (protokollid ja koostatud kokkuvõtte) EK-ile igal aastal hiljemalt 10. novembriks. Samuti

avaldatakse teave katseloomade kasutamise kohta ReM-i veebilehel (LoKS § 48 lg 12). Samal

ajal EK-ile andmete esitamisega muutuvad need andmed kättesaadavaks PTA-le. Kehtiva õiguse

kohaselt on kujunenud olukord, kus lubade andmise ülesanne ning nende lubade alusel kasutatud

katseloomade kohta statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesanne on erinevate

asutuste pädevuses.

Olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et ReM-il pole juurdepääsu alates 2023. aastast välja antud

loomkatseprojekti lubadele, sest selle teabe valdaja on PTA. Nimetatud lubade kohta on ReM-il

vaja teavet üksnes loaomanikelt loomkatse protokollide küsimiseks ja kontrollimiseks. PTA-lt

saab vajalikke andmeid küsida ja nii on ka tehtud, kuid lubade kohta peavad praegu samu andmeid

koondama ühtmoodi nii PTA kui ka ReM, mis tähendab, et asutustes täidetakse samu ülesandeid

osaliselt topelt. Selline lahendus on ebaefektiivne ja raiskab ametnike aega. Samuti selgub

esitatud loomkatse protokollidest teave loomkatsete tegemise ja katseloomade kasutamise kohta

(nt teave loomkatse tegeliku raskusastme kohta), mis on vajalik PTA-le tema ülesannete täitmisel:

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta

(ELT L 276, 20.10.2010, lk 33–79) 34 See tähendab, et 2023. aastal tuleb esitada teave nende loomkatsetes kasutatud katseloomade kohta, kelle

kasutamine loomkatses lõppes 2022. aasta jooksul, 2024. aastal nende loomade kohta, kelle kasutamine lõppes 2023.

aasta jooksul jne.

9

loomkatseprojektide järelhindamise korraldamisel ning loomkatsete nõuetekohasuse üle riikliku

järelevalve kavandamisel ja teostamisel.

Kuna nii ReM-il kui ka PTA-l puudub vahetu juurdepääs eelkirjeldatud ja nende ülesannete

täitmiseks vajalikule teabele, võivad tekkida raskused kohustuste efektiivsel ja korrektsel

täitmisel.

Loomkatse protokollide põhjal statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesande

täitmine antakse käesoleva muudatusega ReM-ilt üle PTA-le. Sellega korrastatakse riigiasutuste

ülesannete jaotust (loomkatseprojektide kohta kogub, kontrollib ja avaldab esitatavat teavet sama

asutus, kes annab lube ja teostab loomkatsete nõuetekohasuse üle ka riiklikku järelevalvet).

Muudatuse tulemusel paraneb loomkatse protokollides esitatud andmete kontrollimise kvaliteet

ja kogutavate andmete õigsus, sest riikliku järelevalve teostaja on paremini kursis nii antud

lubadega, luba omavate isikutega kui ka nende lubade sisuga, sealhulgas selliste loas määratud

tingimustega nagu loa kehtivusaeg ja loomkatseprojekti järelhindamise vajadus.

Õige teave katseloomade kasutamise kohta peab jõudma EK-i loodud kesksesse andmebaasi ja

selle eesmärgi saavutamiseks on PTA-l andmete õigsust võimalik lihtsamalt kontrollida kui

ReM-il. Samuti võib PTA saada riikliku järelevalve käigus uut teavet, mis võib statistilise teabe

kogumisel ja kontrollimisel osutuda oluliseks. Kuigi loomkatse protokollides teabe esitamise

esmane eesmärk ei ole koguda andmeid riikliku järelevalve teostamiseks, on siiski tegu

järelevalvet toetava teabega, mis võimaldab veenduda tehtavate loomkatsete nõuetekohasuses.

Eelnõu punktis 4 sätestatakse üleminekusäte (LoKS § 811 lg 15) munakanade puuris pidamise

keelu kohaldamise kohta.

Üleminekusättes nähakse ette, et munakanade puuris pidamise keeldu ei kohaldata kuni 2035.

aasta 1. jaanuarini nende loomapidajate suhtes, kes eelnõu seadusena jõustumise tähtpäeva

seisuga juba tegelevad munakanade pidamisega täiustatud puurides. Täpsemalt on sätestatud, et

LoKS §-s 42 sätestatud keeldu ei kohaldata kuni 2035. aasta 1. jaanuarini loomapidaja suhtes, kes

peab 2026. aasta 1. jaanuari seisuga toidumunade tootmise eesmärgil kanu täiustatud puurides §

3 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Selline loomapidaja võib kuni 2035. aasta

1. jaanuarini jätkata kanade pidamisega täiustatud puurides.

Üleminekuperioodi vajaduse ja pikkuse soovitamisel on arvestatud asjaoluga, et toidumunade

tootmisega tegelevad ettevõtjad kasutavad alates 2012. aastast uusi rikastatud puure, mille

kasutus- ja tasuvusaeg on alles lõppenud (eeldatavalt 2023. aastal). Eestis munakanu pidavad

ettevõtjad on selgitanud, et tehnoloogiate tasuvuse aeg on ligikaudu 10 aastat. Investeeringuid

uude sisseseadesse või uute kanalate rajamisse ning soetatud vara kasutus- ja tasuvusaja lõpuni

kasutamata jätmist ei ole võimalik katta suurenevast müügitulust. Teistes EL-i riikides, kus on

õigusaktiga keelustatud munakanade puuris pidamine, on ettevõtjatele antav üleminekuaeg olnud

ligikaudu 10 aastat. Töökeskkonnana on puurivaba pidamine täiesti teistsugune ja eeldab seetõttu

kanalas töötavatelt inimestelt vajalike oskuste ja teadmiste omandamist, mistõttu peab

linnukasvatussektor kohanema ka muutunud tööjõu vajadusega.

Puuris pidamise keelustamise pikk üleminekuaeg on tingitud asjaolust, et praeguseks on eelmise

investeeringu (üleminek täiustatud puuride kasutamisele alates 2012. aastast) kasutus- ja

tasuvusaeg just lõppenud (eeldatavalt 2023. aastal) ja ettevõtjatele kohe uusi kohustusi seada ei

ole proportsionaalne. Ka toidumunade tootmisega tegelevad ettevõtjad on seisukohal, et 10 aastat

on piisavalt pikk aeg, et plaanid ja investeeringud ellu viia, tagades sektorile sujuva ülemineku

munakanade puurivabale pidamisele ning Eestis toidumunade tootjatele võrdne konkurents.

10

Kuna üleminekusäte on adresseeritud juba tegutsevatele loomapidajatele, siis see tähendab, et

sellist üleminekuaega ei kehtestata nendele loomapidajatele, kes alles alustavad munakanade

pidamisega alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Munakanade pidamisega alustamise korral

kohaldatakse LoKS §-s 42 sätestatud keeldu ning alates 2026. aasta 1. jaanuarist on keelatud

ehitada või kasutusse võtta puuris pidamise tehnoloogial põhinevat loomapidamisrajatist. Uue

loomapidamisettevõtte ja -ehitise rajamise korral puudub vajadus kehtestada pikk üleminekuaeg

ning edaspidi on mõistlik kohe investeerida puurivaba pidamisviisi kasutamiseks vajalikku uude

tehnoloogiasse

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse seadust §-ga 812, milles nähakse ette LoKS §-s 42 sätestatud

keelu mõjude järelhindamise kohustus.

Paragrahvi 812 lõike 1 kohaselt võtab ReM endale kohustuse analüüsida hiljemalt 2030. aasta 31.

detsembriks LoKS §-s 42 sätestatud puuris pidamise keelu eesmärgi saavutamist ja

rakendamisega kaasnenud mõjusid. Analüüsi tulemuste põhjal on võimalik üleminekuperioodi

vajadusel pikendada või võtta meetmeid, mis aitaksid sektoril uute nõuetega kohaneda.

Järelhindamine tehakse eelkõige selliste eelnõude jõustumise järel, millel on oluline mõju.

Järelhindamise korraldamise juhendi kohaselt nähakse järelhindamiskohustus alati ette, kui

olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata.

Järelhindamise üldine eesmärk on mõjusam õigusloome. Mõjude hindamine loob eeldused, et

õigusaktid avaldaksid ühiskonnas soovitud mõju35.

Paragrahvi 812 lõikes 2 nähakse ette võimalus järelhindamise korraldamisest loobuda, kui EL-is

on selleks ajaks vastu võetud liikmesriikidele adresseeritud EL-i õigusakt, millega keelatakse

terves EL-is toidumunade tootmise eesmärgil munakanu puuris pidada. Juhul, kui kehtestatud on

EL-i ülene munakanade puuris pidamise keeld, siis ei ole mõistlik enam järelhindamist

korraldada, vaid tuleb ühtlustada riigisisesed nõuded EL-i õigusaktis sätestatud nõuete ning

tähtaegadega.

Eelnõu §-s 2 on sätestatud seaduse jõustumise tähtpäev.

Seaduse jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. jaanuaril, kusjuures munakanade puuris

pidamiselt alternatiivsele pidamisviisile üleminek on kavandatud alates 2035. aasta jaanuarist.

Loomapidaja, kes peab seaduse jõustumise tähtpäeva seisuga munakanu täiustatud puurides, võib

kuni 2035. aasta 1. jaanuarini jätkata munakanade pidamisega täiustatud puurides.

Seaduse jõustumise tähtpäeva sätestamisel on arvestatud, et ettevõtjatel jääks piisavalt aega

seaduses sätestatud õigustes ja kohustustes tehtavate muudatustega tutvumiseks. Samuti on

arvestatud asjaoluga, et muudatused puudutavad ka katseloomade kasutamise kohta statistilise

teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesande üleandmist ReM-ilt PTA-le ning seda on

otstarbekas korraldada uue kalendriaasta algusest arvates.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta seaduses kasutusele uusi mõisteid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

35 Õigustloovate aktide mõjude hindamine: https://www.justdigi.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome-ja-

normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-hindamine

11

Eelnõu § 1 punkt 1 on kooskõlas EL-i õigusega. Nõukogu direktiiviga 1999/74/EÜ, millega

sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203, 03.08.1999, lk 53),36 on

kehtestatud miinimumnõuded munakanade kaitsele. Nimetatud direktiivi artikli 13 lõikes 2 on

sätestatud, et asutamislepingus sätestatud üldeeskirju järgides võivad liikmesriigid oma

territooriumil munakanade kaitseks säilitada või kohaldada selle direktiiviga sätestatutest

rangemaid sätteid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest sellistest meetmetest.

Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 kavandatud muudatus (katseloomade kasutamise kohta statistilise

teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesande täitmise üleandmine PTA-le) ei piira

sihtrühmade põhiõigusi, mis on sätestatud PS-is. EL-i ega rahvusvaheline õigus ei näe ette

nõudeid selle kohta, milline asutus igal aastal loomkatse protokollidega saadud teavet kogub,

kontrollib ja EK-ile esitab. Protokollide esitamisega seonduvat reguleerivad Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiv 2010/63/EL teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta (ELT

L 276, 20.10.2010, lk 33–79)33 ning komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/569, millega

kehtestatakse ühtne vorm ja sisu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/63/EL

(teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) kohase teabe esitamiseks

liikmesriikide poolt ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2012/707/EL (ELT L

129, 24.04.2020, lk 16–50)37. Kavandatud muudatus on kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise

õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1 Olulise mõjuga muudatus: munakanade puuris pidamise keelustamine (eelnõu § 1 punkt 1).

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatustega otseseid

ja olulisi mõjusid riigivalitsemisele, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale ega siseturvalisusele.

Mõjude analüüsis käsitletakse muudatustega kaasnevaid otseseid mõjusid järgmistele

valdkondadele: sotsiaalne mõju ja mõju majandusele (koos sotsiaalmajanduslik mõju),

keskkonnamõju, mõju riigikaitsele ja välissuhetele ning mõju regionaalarengule.

6.1.1 Sotsiaalmajanduslik mõju

Munakanade puuris pidamise keelustamisel on suur sotsiaalne mõju ja ka majanduslik mõju, mida

omavahel tihedalt seotuse tõttu käsitletakse käesoleva eelnõu puhul ühiselt sotsiaalmajandusliku

mõjuna.

Eestis peetakse selgelt suurem osa munakanu ehk 81% munakanu puurides. Euroopa Liidus

peetakse ligikaudu 40% kanadest rikastatud puurides ja 40% õrrel, vabapidamisel on 15% ja

mahepidamisel ligi 7% kanadest. Teistest liikmesriikidest suurima kanade vabapidamise

osakaaluga on Iirimaa (48%), Prantsusmaa (32%), Austria (31%) ja Saksamaa (27%).38 Võrreldes

teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti esikolmikus puurikanade pidamise maksimaalse

võimekuse poolest, mis näitab meie loomaheaolu silmas pidavate pidamisviiside mahajäämust.

Võrreldes muu Euroopa Liiduga on Eestis ühes loomapidamisettevõttes peetavate munakanade

koguarv küll väiksem ja võiks eeldada, et seeläbi on ka heaoluga seonduvaid muresid vähem. See

36 Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203,

03.08.1999, lk 53–57) 37 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/569, millega kehtestatakse ühtne vorm ja sisu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2010/63/EL (teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitse kohta) kohase teabe esitamiseks

liikmesriikide poolt ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus 2012/707/EL (ELT L 129, 24.04.2020, lk

16–50) 38 https://agriculture.ec.europa.eu/farming/animal-products/eggs_en#marketmonitoring

12

eeldus pole osutunud kõigi tootjate puhul siiski tõeks ja riiklikud regulatsioonid (sh käesolev

eelnõu) ja riiklik järelevalve peavad paremini tagama, et toodetud toit vastab toiduohutuse,

kvaliteedi ja loomade heaolu standarditele. Nimetatud standarditele vastamine vähendab

võimalust toidu saastumise riskiks ja võimalikke muid probleeme toiduohutuse valdkonnas ning

võimaldab arvestada elanikkonna kasvanud teadlikkusega ja ootusega loomade heaolu

parendamiseks.

Tänapäeval on ka ühiskonna teadlikkus toiduainete tootmise kvaliteedi, turvalisuse ning eetiliste

aspektide osas kõrgem kui kunagi varem. Euroopa Liidus usuvad ligi 77% tarbijatest, et loomade

heaolu tõstvad täiendavad muudatused on vajalikud (2007). Eurobaromeetri küsitlusele (2005,

üle 24 000 vastuse 15-st EL-i liikmesriigist) vastanutest enamik oli seisukohal, et nende riigi

põllumajanduspoliitika pöörab liiga vähe tähelepanu loomade heaolule ning võrreldes lehmade

ja sigade pidamisega peetakse halvemaks just munakanade olukorda.

Tarbijakäitumise uurimisel on pandud suurt rõhku hoiakute uurimisele, kuna see on üks

teguritest, mis võimaldavad tarbija käitumist mõningal määral ette näha ning seeläbi kujundada

või muuta toodet või turundustegevust. Suur hulk erinevaid taustatunnuseid (tarbija enda

tunnused ja iseloom, amet ja töö liik, majanduslik olukord, elustiil) võivad mõjutada kaudselt

inimese käitumist. Tarbija eelistusel puudub selgelt ühene definitsioon ning selle kujunemine

ning mõõtmine on keerukas. Mitmetes uuringutes on tarbijad leidnud, et neid ei ole piisavalt

informeeritud erinevate kanapidamise viiside kohta ning tarbijate teadmised sellest, mida

erinevad pidamisviisid endast kujutavad, olid väga madalad. Enamik tarbijatest on aga

seisukohal, et loomade heaolust sõltub otseselt toote kvaliteet. Kuna vähene tähelepanu

pööramine loomade heaolule vähendab sageli ka tootlikkust, toote kvaliteeti ning kasumlikkust,

on mitmeid eetilisi, majanduslikke ning toiduohutust puudutavaid põhjuseid loomade heaolule

tähelepanu pööramiseks.

Kanade pidamisviisid on olnud aktuaalne teema nii Eestis kui välismaal. Eestis on pakkunud

kõneainet Tallegg'i tibud ning loomakaitsjate aktsioon, mille käigus survestati Rimi

kaubandusketti loobuma puurikanade munade müügist (2017, 2018). Puurikanade munade

kasutamisest loobumisest on maailma tasandil andnud teada ka suurettevõtted nagu Nestlé,

Unilever, Sodexo, General Mills ja Kellogg Company (K.Kaalma, 201839). Läti ja Põhja-Euroopa

kõige suurem munatootja AS Balticovo on sisenenud Eesti turule. AS Balticovo toodab aastas

üle 700 miljoni muna pea 3 miljoni kanaga, ettevõttes on 330 töötajat, aastakäive on 102 miljonit

eurot ja 70% toodangust eksporditakse. 2027. aastal plaanivad nad loobuda kanade puuris

pidamisest.40 Leedu üks suuremaid munatootjaid, Groward Group, on võtnud sama eesmärgi

liikuda järgnevatel aastatel puurivaba munatootmise suunas, nagu ka mitmed munatootjad

Poolas. See tendents tähendab, et Eesti turule hakkab jõudma suures koguses vabapidamise

kanade mune. Eesti munatootmise probleemiks on kohalike tootjate vähesus, kes suudaksid

tagada piisava koguse vabapidamisel kanade mune, mistõttu on Eesti tootjatel oht kaotada oma

turuosa, kui nad kiiresti ei kohane. Munatootjate hinnangul on probleemiks ka rahvusvahelised

kaupluseketid, kes on otsustanud üle minna puurivaba muna müügile, aga soovivad mune osta

väga odavalt. Siinkohal on vaja on pidada läbirääkimisi tarneahelas osapoolte vahel, et tagada

tootjale õiglane hind.

Poliitilistest faktoritest on oluline mõju Euroopa Liidu kesktasandil tehtavatel otsustel, mis

mõjutavad Eestis puurikanade pidamist ja nende munade müümist. Euroopa Liit on hakanud üle

vaatama kõik loomaheaolu käsitlevad õigusakte, lisaks on algatatud petitsioon „End the Cage

Age“ ja on tellitud uued teadusarvamused ja riskihinnangud Euroopa Toiduohutusametilt

(EFSA). Euroopa riikidest on munakanade pidamise rikastatud puuris keelustanud Luksemburg,

39 K. Kaalma, „Tarbijate hoiakud ja eelistused erineva pidamisviisiga kanade munade suhtes“, Tallinn 2018 40 https://www.balticovo.lv/lv/par-mums

13

Austria, Saksamaa (täielik keeld alates 2025. aastast), Taani (täielik keeld alates 2035. aastast),

Tšehhi (täielik keeld alates 2027. aastast), Šveits ja Belgia regioon Valloonia (täielik keeld alates

2028. aastast). Kolm munade suuremat importriiki (Läti, Leedu, Poola) ei ole munakanade puuris

pidamist keelustanud, küll aga EL-i suuruselt teine munatootja Saksamaa on vastu võtnud juba

vastava otsuse.

Saksamaal sai munakanade puuride pidamise protsess alguse tarbijate ja loomaheaolu

organisatsioonide ja poliitikute kokkuleppest, mille tulemusena võeti 2016 vastu tänaseni kehtiv

õigusakt. Kogu protsess puuride keelustamiseks algas Saksamaal juba 2000ndate aastate alguses.

1.jaanuariks 2010 keelustati täiustamata puuride kasutamine. Alates 2001. aastast on protsess

liikunud puuride keelustamise suunas. 2011 ja 2012. aastatel jäi protsess pooleli, kuid 2016

otsustati, et täiustatud ehk konventsionaalseid puure võib munakanade pidamiseks kasutada kuni

31.12.2020. Puurisüsteemid, mida kasutatakse nö väikeseks grupiviisiliseks pidamiseks

(põrandapinda munakanale 800 cm2, allapanu õrred ja grupipesad) on lubatud kasutada kuni

31.12.2025. Seadusesse on sisse kirjutatud, et erandjuhul, pädeva asutuse otsusega võib täiustatud

puure kasutada kuni 31.12.2028. 41

Eestis moodustab linnukasvatuse toodangu väärtus põllumajanduse majandusharu toodangust

~5%. Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu (FSDN) andmetele on Eestis keskmisel

linnukasvatusega tegeleval ettevõttel põllumajanduslikku maad suhteliselt vähe, keskmiselt 9–10

hektarit, millest ~80% renditakse.

Olulisemad sektori majanduslikud näitajad: 31. detsembri 2022. aasta seisuga on sellised

ettevõtjaid, kes on äriregistris märkinud oma üheks tegevusalaks kodulinnukasvatuse (EMTAK-

i kood 01471) ning kes PRIA andmete järgi tegelevad munakanade pidamisega, Eestis kokku 44.

Nende kogukäive oli 21,35 miljonit eurot, kogukasum 426 tuhat eurot, töötajate arv valdkonnas

kokku 118, keskmine töötajate arv munatootmisega tegelevas ettevõttes oli 3 töötajat.

Eesti nelja suurima munatootja (Dava Foods AS, Linnu Talu OÜ, Eesti Muna OÜ ja OÜ Sanlind)

käive moodustab 2022. aasta andmete järgi munatootmise sektoris 88% kogu sektori

müügikäibest. Puurikanade mune toodetakse Eestis neljas ettevõttes: Dava Foods AS, Linnu Talu

OÜ, Eesti Muna OÜ ja OÜ Sanlind (Dava Foods AS-is ja Eesti Muna OÜ-s peetakse ainult

puurikanu, Linnu Talu OÜ ja OÜ Sanlind peavad lisaks puurikanadele ka õrrekanasid ja

vabapidamisel kanasid). Linnu Talu OÜ planeerib puurikanade pidamisest loobuda 2027.

aastaks.42

21. oktoobri 2024. aasta seisuga on PRIA andmetel teavitatud 1674 tegevuskohta, kus peetakse

munakanu. Puuris peetavaid munakanu on 18 tegevuskohas, lindlas peetakse munakanu 20

tegevuskohas ja vabalt peetakse munakanu 129 tegevuskohas ning mahepõllumajandusliku

munatootmisega tegeletakse 50 tegevuskohas. Ülejäänud tegevuskohad ei ole oma pidamisviisi

määratlenud. Suurima kaaluga (1570-nes tegevuskohas) on 1–100 munakanaga tootmine, 101–

500 munakana on 58-s tegevuskohas, 500–1000 munakana 9-s tegevuskohas, 1000–10 000

munakana 13-nes tegevuskohas, 10 000–20 000 munakana 11-nes tegevuskohas, 20 000–50 000

munakana 6-s tegevuskohas ja 50 000–57 000 munakana 7-s tegevuskohas. Seega on suurem osa

Eestis peetavatest munakanadest kodumajapidamistes peetavad munakanad. Muudatus mõjutab

peamiselt 18-nes tegevuskohas peetavaid munakanu, mis kuuluvad neljale ettevõtjale: Dava

Foods Estonia AS, OÜ Linnu Talu, Osaühing Sanlind ja Eesti Muna OÜ.43

Munakanade arvukus on Eestis olnud langustrendis. Munejate kanade koguarv Eestis oli

Statistikaameti andmetel 2024. aasta lõpus ligi 580 000. Tõenäoline on, et kui kohaldatakse

41 https://www.gesetze-im-internet.de/tierschnutztv/index.html#BJNR275800001BJNE001409119 42 Eesti munatootmise üleminek kanade vabapidamissüsteemidele, 2023, Tartu ülikool RAKE 43 PRIA kaardirakendus munakanu pidavate ettevõtete ülevaate saamiseks: https://kls.pria.ee/kaart/

14

munakanade puuris pidamise keeldu, siis munakanade arvukus langeb, kuna see toob kaasa

suurema tootmispinna vajaduse või samal tootmispinnal jätkates väiksema munakanade karja.

Munade tootmine, mis 2019. aastal linnuhaiguste puhangute tõttu veerandi võrra vähenes, on

neljal järjestikusel aastal (2020–2023) tõusnud, kuid ei ole jõudnud samale tasemele nagu oli

aastatel 2014–2018, mil keskmine munatoodang aastas oli 203 miljonit muna. Eesti

munatootmine, mis veel 2000. aastate alguses suutis katta kogu riigi vajaduse, on viimasel ajal

oluliselt langenud, suurendades sõltuvust impordist, peamiselt Lätist ja Leedust. 2023. aastal

toodeti Statistikaameti andmetel 178,6 miljonit muna, mida on 6% rohkem kui aasta varem.

Keskmine munatoodang kana kohta oli 2023. aastal 299 tükki. Munadega isevarustatuse tase

Eestis on alla 60%.

Eesti tootjad konkureerivad oluliselt suuremate Euroopa Liidu tootjatega. Eestis peetakse 0,2%

EL-is peetavatest munakanadest, mis näitab, et Eesti munaturg on EL-i ühisturul väga väike ja ei

saa selle tõttu muna tootmise omahinda kujundada. Ühisturul kaubeldes ei saa odavama tooraine

importi keelustada, sest see on EL-i aluslepingu vastane. Oluline on tarbija teavitamine, et

kodumaist õiglase hinnaga toodangut ostes tõuseb nii ettevõtjate investeeringuvõimekus kui ka

munatoodang ning seeläbi ka munadega isevarustatus.

2023. aastal olid Euroopa suurimad munatootjad ja turu mõjutajad Prantsusmaa, Saksamaa,

Hispaania, Itaalia, Poola ja Holland. Suure tootmisvõimsusega riigid toodavad rohkem madala

hinnaga mune ekspordiks, mis võib põhjustada väiksema isevarustatuse tasemega riikide turgudel

toodangu ülepakkumise ja viia hinnad alla ning pikema aja jooksul põhjustada isegi tootjate turult

väljumise. Statistikaameti andmetel tuleb Eesti munade impordist ~90% Lätist ja Leedust ning

7% Poolast. Eesti munade ekspordist ligi kolmandik viiakse Lätti ja Saksamaale, viiendik Leetu

ja Norrasse. Viimastel aastatel on kasvanud nii imporditavad kui eksporditavad munakogused,

seejuures import oluliselt rohkem. Otse kohalikult tootjalt osteti Eesti Konjunktuuriinstituudi

andmetel 2024. aastal 12% kanamunadest. Lisaks inimtoiduks kasutatavatele munadele

imporditakse suures mahus munatooteid (munapulber, erinevad munamassid), mida kasutatakse

toiduainetööstuses.

Muna hinnal on oluline mõju ostuotsusele. Eestis on toimunud kiire toiduainete kallinemine ja

tarbija on väga hinnatundlik. Toidu hinda on Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel ostuotsuse

väga tähtsa tegurina esile tõstnud 7%-punkti rohkem vastanuist (2024. a 71%; 2022. a 64%) ja

sooduspakkumisi 5%-punkti rohkem vastanuist (2024. 70%; 2022. a 65%).

Jaekettides on müügiks puurikanade, õrrekanade ja vaba- või mahepidamiskanade munad, mille

müügihind on erinev. Eesti tarbija ostab kõige soodsama hinnaga muna (18 senti puuris peetava

kana muna). Õrrel peetava ja vabalt peetava kana munad on kallimad (vastavalt 21 senti ja 28

senti). Kõik nimetatud munahinnad on langustrendis. Jaekaubanduse hindade põhjal on tõusnud

ainult mahemunade hind – 2024. aastal maksis see keskmiselt 42 senti, 2023. aastal 38 senti tükk.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on Eestis kodumaiste nii tava- kui ka mahemunade

jaehinnad imporditud munade hindadest ~20% kõrgemad. RAKE arvutuste järgi võiks

puurikanade pidamisest loobumisel munakarbi (10 tk) keskmine hinnatõus hinnanguliselt olla 0,6

eurot karbi kohta.

Eestis on vähe põhjalikumalt uuritud tarbija eelistuste ja loomade heaolu seoseid. Ameerika

Ühendriikides viidi nelja aasta jooksul läbi uuring (2015)44, milles uuriti munakanade

pidamisviisi potentsiaalset mõju toiduohutusele, keskkonnale, kanade tervisele ning heaolule,

töötajate tervisele ja ohutusele ning munatoodangu taskukohasusele tarbija jaoks. Leiti, et igal

pidamisviisil on omad eelised ning puudused. Kanade liikumisruumi suurenedes suurenes kanade

üldine heaolu, kuna neil oli rohkem võimalusi erinevateks loomuomasteks käitumisviisideks nagu

44 https://www2.sustainableeggcoalition.org/final-results

15

õrrel istumine, pesitsemine, lendamine või tolmus suplemine. Kuigi kanadel esines kõigi

pidamisviiside puhul terviseprobleeme, siis negatiivse aspektina oli kanade suremus linnumajas

vabalt pidamisel kahekordne, samuti vabapidamine oli oluliselt kulukam ning töömahukam,

võrreldes puuris pidamisega suurenesid kulud 30-40%. Veel ühe Ameerika Ühendriikides läbi

viidud uuringu (2015)45 tulemuste põhjal oli enam kui kolmandiku vastanud tarbijate jaoks

kanamunade hind olulisim valikukriteerium, mistõttu on tootja seisukohalt tähtis hoida kulud

madalad. Samas olid enam kui pooled vastajad nõus, et kanade pidamine puurides vähendab

kanade heaolu ning enam kui 85% vastajaist olid nõus maksma täiendavalt kana heaolu tõstvate

lisade, näiteks puurivaba pidamismeetodi ning väljas viibimise võimaluse eest.46

2018. aastal avaldatud magistritöö „Tarbijate hoiakud ja eelistused erineva pidamisviisiga kanade

munade suhtes“47raames viidi Eesti elanike seas läbi küsitlus (393 vastanut) ja kõige eelistatuma

pidamisviisiga munad olid vabapidamiskanade munad, mille valisid 41% vastajatest. Eelistus

puudus 26% vastajatest, mahepõllumajanduslike kanade mune eelistas osta 18% vastajatest,

õrrekanade mune 8% ning puuris peetavate kanade mune 1% vastajatest. Kanamunade valikul oli

42% vastaja hinnangul kõige olulisem kanade üldine heaolu ning kanade pidamisviis. 23% hindas

kõige olulisemaks muna hinda. Ligi pool vastajatest on nõus maksma kõrgemat hinda kanamuna

eest, mille tootmisel pannakse rõhku kanade heaolule, 27% vastajatest oleks valmis ostma

kallimat muna kanade heaolu tagamisel. 35% vastanutest väitis, et eelistab neid ettevõtteid või

kauplusekette, kes on otsustanud puurikanade munadest loobuda ning müüvad või kasutavad oma

toodetes ainult vabapidamis- või õrrekanade mune. Suurem osa vastajatest oli seisukohal, et

puurikanade munade müügist loobumine on vajalik, 49% vastajatest nõustus väitega täielikult

ning 16% oli pigem nõustus.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu „Toidukauba ostuotsuse mõjutegurid 2004–2024“48 järgi

(1225 vastanut) pidas 20% vastanutest väga tähtsaks loomade heaolu tingimusi, suurimate

ostuotsuse mõjutajatena on välja toodud maitset, värkust, kvaliteeti, soodsat hinda; väike tähtsus

ostuotsusel on mahedal, kohalikul ning väiketootja toidukaubal. Vastanutest tarbis kodumaiseid

kanamunasid hinnanguliselt 79% ja importmune 5%, samas kõik tarbijad ei uuri pakenditelt

täpselt toote päritolu infot. 51% vastanutest ei oleks kodumaise toidukauba eest nõus maksma

kõrgemat hinda võrreldes importtoidukaubaga, 28% oleks kõrgema hinnaga nõus, 21% ei osanud

hinnangut anda (2022. aastal vastavalt 51%, 27% ja 22%). Seega oleks kodumaiste toidukaupade

eest nõus maksma kõrgemat hinda veidi üle neljandiku vastanuist, kui toode selle tulemusena

paraneb, see tendents on suurim noorte 18–29 aastaste vanusegrupis. Võib eeldada, et

tervisetrendide ja loomade heaolu teadvustamist silmas pidades kõrgema hinna maksmise

valmidus suureneb tulevikus veelgi. 2024. aasta uuringus avaldas valmisolekut maksta kõrgemat

hinda looma heaolumärgise või loomade heaolu ja tervise infoga toote eest 34% vastanuist, kuni

10% rohkem oli valmis maksma 26% vastanuist, 11−20% 5% vastanuist, 21−50% 2% vastanuist

ja 51% kuni kaks korda rohkem 1% vastanuist. Sellekohane valmidus oli kõige suurem üle 2000

euro kuu netosissetulekuga (pereliikme kohta) vastanul.

Oluline on tarbijate teavitamine, kuna ilma selleta toimub ostuotsus eelkõige toote hinna põhjal.

Turg on üha enam liikumas vastutustundlikuma kaubanduse poole nii tarbijate kui ettevõtjate

teadlikkuse kasvades, samuti on kasvamas õrrekanade ja vabapidamisel kanade munade müük.

Investeeringuvajadus ja kulud

Hinnangud investeerimisvajaduse kohta on riigiti väga erinevad, sõltudes olemasolevast taristust,

turutingimustest, ehitushindade tasemest jm teguritest. Investeeringute täpset mahtu on Eestis

45 https://krex.k-state.edu/server/api/core/bitstreams/100b0d39-bea4-40e1-b9b9-00a81ee6e63c/content 46 https://digikogu.taltech.ee/en/Download/3d031090-cf6e-429b-9563-a1b6fac177c1 47 https://digikogu.taltech.ee/en/Download/3d031090-cf6e-429b-9563-a1b6fac177c1 48 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-01/uuring-2024-ostueelistused.pdf

16

keeruline hinnata. Läti suurim munatootja AS Balticovo planeerib vabapidamisele üleminekuks

2027. aastaks investeerida 30 miljonit eurot. Eesti munatootmise sektori investeeringud on FSDN

andmebaasi põhjal suurenenud viimastel aastatel, samas väike valim ei anna terviklikku pilti.

Munatootmisega tegelevate ettevõtjatega tehti intervjuud ülemineku hindamiseks puurikanade

pidamiselt õrrekanade pidamisele. Mõjude arvutamisel on aluseks võetud FSDN andmebaasi

linnukasvatuse tootmistüübi (tootmisprofiililt rohkem munatootmise suunitlusega) keskmised

näitajad. Selleks, et minna üle rikastatud puuris munakanade pidamiselt munakanade pidamisele

õrrel, on tootjatel võimalik kas sisustada vanad loomapidamishooned ümber või ehitada uued.

Olemasoleva kanala uus sisseseade 50 000 kanale maksab ettevõtjate hinnangul 700 000 eurot,

millele lisanduvad muud investeeringud nagu söötmissüsteem ning kütte- ja

ventilatsiooniseadmed. Uue munakanapidamisettevõtte rajamine maksab 50–55 eurot kana kohta,

seega 50 000 kohaga kanala rajamine maksab 55 eurot kana kohta ja koguinvesteeringuna 2,7

miljonit eurot. Eesti suurimal munatootjal on ~300 000 lindu, seega kujuneks

investeerimisvajaduseks ~17 miljonit eurot. Ettevõtjate hinnangul on samal territooriumil

võimalik õrrekanu pidada ~30% vähem kui kanu puuris pidades, püsikulud oleks seeläbi 10–15%

suuremad. Tootmise tasuvuse arvutused näitavad (eeldusega, et kanade arvu vähenemisel

toodang väheneb), et saadav toodangu ühikuhind on 10% kõrgem ja selle kaudu on võimalik

kompenseerida suurenenud kulusid.

2023. aasta seisuga oli Eestis kokku puurikanu üle 500 000, seega oleks koguinvesteering

suurusjärgus 25–30 miljonit eurot, mida tuleb korrigeerida ehitushinnaindeksi muutumisega.

Oluline mõjutegur, mis mõjutab üleminekut alternatiivsetele pidamisviisidele, on tingimused

munakanade pidamiseks nii õrrel kui ka vabapidamisel. Alternatiivsete pidamisviiside puhul saab

samal pindalal pidada umbes poole vähem kanu, mis tähendab, et munatoodangu mahu

säilitamiseks peavad munatootjad laiendama tootmispinda. See võib omakorda tähendada

vajadust osta juurde maad ning ehitada uusi kanalaid. Üheks majanduslikuks mõjuteguriks on

seega krundihinnad Eestis ning sobivate kruntide olemasolu.49

Linnukasvatuses on suur tasustatud tööjõu osakaal ~85% (FSDN keskmine ~60%) ning

linnukasvatuses töötajatele makstav töötasu on võrreldav FSDN tegevusalade keskmisega. Siiski

töötab sektori ettevõtetes keskmiselt kolm töötajat, kogu tööjõud on 118 inimest 2022. aasta

seisuga. Tööjõu suurendamine ja spetsialiseerumine võivad olla ettevõtte vaates vajalikud

tegevused, et tagada loomade heaolu ja tootmisprotsesside tõhusus. Töötajatele tuleb pakkuda

koolitust uute süsteemide, protsesside ja tervisega seotud riskide tundmiseks, mis on seotud

vabapidamise ja mahetootmisega. Töökeskkond võib olla tolmune, mõjutades inimeste tervist –

loomapidamisruumides ei saa viibida nii pikka aega kui puuris pidamise korral on võimalik,

hukkunud lindude leidmine ja munade korjamine vabaltpidamise alal on tööjõumahukas.

Linnukasvatuses nagu ka teistes põllumajanduslikes tootmistüüpides mõjutavad tootmise

kogukulusid üldine turuolukord, tööjõukulu, sööda hind, haiguspuhangud ja ravikulud, riiklike

aktsiiside muutused (elekter, kütus, maamaks), jaekettide hinnapoliitika, toetused ning mitmed

muud kaudkulud. Mitmed neist (sööda hinna kujunemine, võimalikud haiguspuhangud jm) on

prognoosimatud ja võivad konkreetselt aastal kaasa tuua suure finantskoormuse tootjatele ning

olla suuremad kuluallikad kui planeeritud investeeringud tootmistüübi muutmiseks. Selge

ülemineku lõppaja seadmisel on ettevõtjal võimalik oma investeeringuid ajatades planeerida ja

vähendada finantskoormust. Üleminekul kanade vabapidamisele võib osutuda vajalikuks riigi

poolne tugi uute hoonete rajamiseks, sisustamiseks ja töötajate koolitamiseks vajalikuks

sammuks.

49 Eesti munatootmise üleminek kanade vabapidamissüsteemidele, 2023, Tartu ülikool RAKE

17

Tehtav muudatus mõjutab kaudselt ka teisi ettevõtjaid ning nende toodete hindasid, kuivõrd

kanamunad on sisendiks nende toodangule. Muudatus võib soodustada välismaiste odavamate

munade ostmist. Mune kasutavad oma toodetes nii toidutööstused kui ka teised töötlevad

tööstused vähemal määral (nt ravimi-, kosmeetika-, keemiatööstus jt). Kohalik tarbija ja tööstus

ostab odavamat toitu ja toorainet, samamoodi toimub see aga ka teiste toiduainete puhul, kuna

suurt mõju avaldab toiduainete üldine kõrge hinnatase (sh selle käibemaks) ning elanikkonna

ostujõud. Ettevõtjad otsivad võimalusi kulude optimeerimiseks ja tooraine on üks võimalus seda

teha, aga samas teised tootmiskulud avaldavad tihti suuremat mõju toote lõpphinnale. Üldiselt on

tarbijate ostujõudu aidanud hoida netosissetulekute tõus ja säästude kasutuselevõtt.

Vaadates põllumajanduses toomiseks tehtavate kulude struktuuri, siis keskmisena suurim

osatähtsus on loomasöödal (~35%), väetistel (~10%), energial (~10%) ning põllumajanduslikel

teenustel, muudel kaupadel ja teenustel (~kolmandik). Loomasööt odavnes 2023. aastal

keskmiselt 6%, mis tulenes eelkõige söödateravilja hinna odavnemisest.50

Põllumajandusettevõtetes moodustas energiakulu 2022. aastal kogukuludes ~7% (sh 28% elekter,

67% kütus, 5% muud kütted), energia on viimastel aastatel teinud läbi olulise hinnatõusu Eestis.

Arvestatav kuluallikas on gaas, mida kasutatakse põllumajanduses 1,5%, toiduaine- ja

joogitööstuses 7,6%; vedelgaasi vastavalt 5,3% ja 6,9% kogu kasutuses olevast mahust.

Majanduslangus koos tööpuuduse tõusuga vähendab nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele

nii Eestis kui teistes riikides. Seega võib kulude jaotuse ja tarbija käitumise põhjal väita, et muna

hinna suurim mõjutaja ei ole pidamisviisidesse tehtav investeering.

Arvestades avalikku huvi ning ühiskonnas tekkinud tarbijate nõudlust alternatiivsel pidamisviisil

toodetud munade järele, võivad nõudluse muutustele reageerinud ettevõtjad oma

konkurentsipositsiooni hoopis tugevdada. Tootmise ümberkorraldamiseks tehtavad vajalikud

investeeringuid on võimalik ülemineku perioodil ajatada, muutes finantskoormuse ettevõtjatele

väiksemateks, võrreldes olukorraga, kus ettevõtjad on sunnitud investeeringud tegema EL-i

õiguse rakendamiseks lühema perioodi jooksul. Riik peab olema valmis sekkuma, et toetada

munatootmise investeeringuid üleminekuperioodil ja kohalike munade isevarustatuse

parandamist. Ettevõtete investeeringuvõimekust saab parandada Maaelu Edendamise Sihtasutuse

(MES) kaasabil.

Üleminekuaja pikkus sõltub mitmetest muutujatest, nagu palju munakanu on ühes ettevõttes,

millised on juba tehtud investeeringud jne, ning selle pikendamise võimalikku vajadust tuleb

hinnata enne üleminekuaja lõpptähtaega.

Ühise põllumajanduspoliitika perioodi 2023–2027 (edaspidi ÜPP) meetmete abil on võimalik

linnupidajatel taotleda järgmisi toetusi: 2025. aasta mais avaneb sekkumine „Perioodi 2023–2027

põllumajandusettevõtja keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamise

investeeringutoetus“, mille eesmärk on soodustada põllumajandustootmises ressursitõhusust,

vähendada põllumajandustootmisest kaasnevat keskkonnamõju ning jäätmete ja heitmete teket

ning suurendada loomade heaolu ja bioohutust, kus toetatakse tegevusi, mis panustavad vähemalt

ühte järgmisesse prioriteeti:

1) kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine; 2) vee- ja õhukvaliteedi parandamine;

3) elurikkuse ja muldade kaitse; 4) loomade heaolu suurendamine; 5) bioohutuse suurendamine

koos loomade heaolu suurendamisega.

Toetust saab taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes on põllumajandustootja ja kelle

omatoodetud põllumajanduslik müügitulu on taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaastal vähemalt 10 000 eurot, kuid müügitulu ülempiiri sätestatud ei ole.

Toetuse maksimaalne suurus kogu strateegiakava perioodi jooksul on 1 mln eurot ja

loomakasvatusehitise ehitamise korral 1,5 mln eurot ühe taotleja kohta. Toetust antakse kuni 50%

toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, loomakasvatusehitise ehitamiseks kuni 60%

50 Põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse ülevaade 2023, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

18

tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Toetatavad on näiteks nii uute loomakasvatushoonete

ehitamine kui olemasolevate rekonstrueerimine või laiendamine ehitusseadustiku kohaselt.

Samuti on toetavad näiteks loomakasvatushoonetele kliimaseadmete soetamine (ventilaatorid,

jahutavate ventilatsioonisüsteemide ehitamine) ja näiteks loomakasvatushoone ruumide, veokite

ja haagiste pesemise ja desinfitseerimise seadmete soetamine, loomakasvatushoonet ümbritsevale

territooriumile sisenemiseks pääsla rajamine (statsionaarsed desomatid, väravasüsteemid

inimestele, veokitele jne), väljaspoole loomakasvatushoonet korjuste hoiustamiseks enne

kahjutustamisele viimist mõeldud ala rajamine (loomsete jäätmete konteineri soetamine,

konteineri aluse platsi asfalteerimine, betoneerimine või muul viisil lekkekindlaks muutmine, ala

tarastamine). Sekkumises sätestatud hindamiskriteeriumid ja eelarve jagunevad viie

tegevusvaldkonna vahel, kusjuures sea- ja kodulinnukasvatus moodustavad omaette

tegevusvaldkonna.

Sügisel 2025.a. avaneb sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“, mille

eesmärk on toetatavate tegevuste, sealhulgas vara ajakohastamise kaudu, suurendada väikeste

põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet selleks, et aidata kaasa mitmekesise

põllumajandusettevõtte struktuuri säilimisele, sealjuures põllumajandusliku tegevusega

alustamisele. Toetuse taotlejaks saab olla äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes tegeleb

põllumajanduslike toodete tootmisega ja kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu

oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 10 000 eurot kuni 250 000

eurot. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 100 000 eurot strateegiakava perioodil.

Toetust antakse kuni 85% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

Järgmise ÜPP perioodi, ehk aastateks 2027–2031 sekkumised on hetkel väljatöötamisel ja

sektoriga arutamisel.

6.1.2 Keskkonnamõju

Kohalik munatootmine toetab riigi majandust, luues töökohti põllumajandussektoris ja sellega

seotud tööstusharudes ning vähendab transpordist tingitud süsinikujalajälge.

Tulenevalt alates 2035. aastast kohalduvast munakanade puuris pidamise keelust võib uute

lindlate ehitamisega kaasneda oluline keskkonnamõju. Munatootmisega kaasnev keskkonnamõju

sõltub kanade aretusest (sh vanus ja kehamass munema hakkamisel), söödaväärindusest, hoonete

mikrokliimast, sõnnikumajandusest, tootmistsükli veetarbest alates söödatootmisest lõpetades

toodangu realiseerimisega. Puuris peetavad kanad väärindavad sööta kõige efektiivsemalt, tibude

arengut mõjutab rohkem aretus kui pidamisviis. Eestis peab hoidma kanala sisetemperatuuri üle

18℃, kuid Eesti keskmine õhutemperatuur on 7℃ – loomakasvatushoonete keskkonnamõju võib

Eestis sõltuda rohkem ventilatsiooni- ja küttelahendustest, sest meie loomulik ilmastik

munatootmiseks ei sobi.

Uue lindla ehitamisel tuleb silmas pidada, et kanade asustustihendus peab ühes

loomapidamishoones olema väiksem kui senini. Vabapidamisel peetavate munakanade lindlasse

mahub umbes 20% vähem linde. Seetõttu võib uue pidamiskoha rajamine olla keeruline.

Viimastel kordadel, kui ettevõtjad on soovinud ehitada uusi lindlaid, ei ole ükski kohalik

omavalitsus olnud nõus seda oma territooriumile lubama51,52. Üleminekul puurivabale pidamisele

tuleb järgida rangemaid regulatiivseid nõudeid, mis hõlmavad loomade heaolu, keskkonnakaitse

ja toiduohutuse standardeid. Üks tegur, mis mõjutab munatootmist, on temperatuur. Vajalik on

investeerida ventilatsioonisüsteemi, mis vajadusel jahutab või soojendab loomapidamisruume.

Loomapidamishoones on vajalik säilitada optimaalne temperatuur, et munatootmine ei väheneks.

51 https://www.pollumajandus.ee/uudised/2018/11/30/vaimela-suurkanala-projekt-variseb-pormu 52 https://maaleht.delfi.ee/artikkel/87784841/arendaja-loobus-vaimelasse-suurkanala-rajamisest-eestisse-pole-ju-

voimalik-midagi-suurt-ehitada

19

Seega võib märkimisväärset mõju keskkonnale avaldada õhku paisatava ammoniaagi kogus

(lisandub ka tolm), müra ventilatsiooniseadmetest ja sõnniku ladustamisega seonduv oht. Eestis

ei ole võimalik pidada kanu nii, et munatootmine vastaks Euroopa Komisjoni delegeeritud

määruse (EL) 2023/246553 järgi „vabalt peetavate kanade munade“ tootmise nõuetele. Selleks, et

mune võiks märgistada kui „vabalt peetavate kanade munad“, ei tohi linnud viibida siseruumides

kauem kui 16 nädalat. Seega oleks tarvilik luua alad, kus linnud saaksid liikuda. 50 000 munakana

jaoks oleks vajalik ligikaudu 20 hektari suurune ala. Sellistel suurtel aladel oleks oluline mõju

keskkonnale. Negatiivseid keskkondlikke mõjusid on võimalik leevendada, võttes kasutusele

erinevaid keskkonnaalaseid kontrollstrateegiaid.

Üleminek rikastatud puuridelt alternatiivsetele pidamisviisidele (õrrekanad, vabapidamisel kanad

või mahepõllumajanduslikult peetavad kanad) võimaldab kanadel paremini rahuldada oma

loomuomaseid vajadusi (nt pinnase nokkimine, liivavannide võtmine, suurem liikumisvabadus,

tiibade sirutamine), ent võib suurendada teatud haiguste ja negatiivsete käitumismustrite riske.

Vastavaid riske on võimalik minimeerida toetavate loomakasvatuspraktikate kasutuselevõtuga.

Võrreldes rikastatud puurides peetavate munakanadega on alternatiivsete pidamisviisidega

peetavatel munakanadel väiksem risk haigestuda Salmonella (salmonelloosi põhjustava)

bakteriga. Üleminek alternatiivsetele pidamisviisidele võimaldab vähendada ka loomapidamise

intensiivsust 54.

6.1.3 Mõju riigikaitsele ja välissuhetele

Riigikaitse seisukohast on äärmiselt oluline tagada toidujulgeolek. Praeguses olukorras on Eesti

munadega isevarustatuse tase küllaltki madal (alla 60%). Isevarustatus on üks toiduga varustatuse

tugisammas. Munade tootmine on väga kontsentreerunud tegevusala, kus Eesti neli suuremat

tootjat annavad ~90% toodangust. Põllumajanduse majandusharu toodangust moodustab

linnukasvatuse toodangu väärtus ~5%. Statistikaameti andmetel toodeti 2020. aastal Eestis 159,3

miljonit muna, mida on küll 3% rohkem kui 2019. aastal, kuid kokku tarbiti 313,6 miljonit muna.

2023. aastal toodeti 178,6 miljonit muna, kuid tarbimine oli jätkuvalt suurem kui tootmine.

Kavandatav muudatus võib seada munadega isevarustatuse Eestis suuremasse ohtu, aga seda võib

teha ka juba muutunud turuolukord, kus paljud Euroopa Liidu liikmesriigid on kas juba

keelustanud või keelustamas kanade puuris pidamise, samuti suured munatootmis- ja

toiduainetööstusettevõtted ning jaeketid. See annab Eesti munatootjatele selge signaali, et

üleminek kanade vabapidamisele on vajalik ning riigi poolt antav üleminekuaeg võimaldab

ettevõtjatel investeeringuid paremini juhtida. Samuti on riik valmis panustama täiendavalt

ettevõtjate investeeringute toetamisesse ja üleminekuperioodi pikendama, kui selgub selle

vajalikkus.

EL-is vaadatakse üle kõik loomade heaolu käsitlevad õigusaktid. Lisaks on algatatud petitsioon

„End the Cage Age“55 ning tellitud on uued teadusarvamused ja riskihinnangud EFSA-lt.

6.1.4 Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Mõju regionaalarengule võib „Mõjude hindamise kontrollküsimustiku ptk 9“ raames oluliseks

lugeda, sest muudatuste rakendamise mõju on linna- ja maapiirkondades erinev.

Eestis on munatootmine koondunud nelja suurema ettevõtja kätte, kes annavad ligikaudu 90%

sektori käibest. Need tootmised asuvad peamiselt Lõuna-Eestis. Maapiirkondades on tööjõu

leidmine küllaltki keeruline, kuigi palgatase antud tootmissektoris on kõrgem kui mujal

53 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_del/2023/2465/oj 54 Eesti munatootmise üleminek kanade vabapidamissüsteemidele, 2023, Tartu ülikool RAKE 55 https://food.ec.europa.eu/animals/animal-welfare/eci/eci-end-cage-age_en

20

põllumajandussektoris. Munakanade puuris pidamise keelustamisega võib tekkida olukord, kus

tootmisesse on vajalik palgata rohkem spetsiaalselt koolitatud inimesi, mis võib suurendada

tööjõukulu. Ettevõtjad võivad vajaliku tööjõu leidmiseks sisse tuua võõrtööjõudu, mis aga ei paku

tootjale püsivat kindlustunnet ning võib mõju avaldada tootmise kvaliteedis ning lindude heaolus.

6.2 Väheolulise mõjuga muudatus: katseloomade kasutamise kohta statistiliste andmete

koondamise ülesande üleandmine ReM-ilt PTA-le (eelnõu § 1 punktid 2 ja 3)

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatusega otseseid

ja olulisi mõjusid sotsiaalvaldkonnas, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, mõju

haridusele, kultuurile ja spordile, keskkonnale, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ega

regionaalarengule. Mõjude analüüsis käsitletakse üksnes muudatustega kaasnevaid otseseid

mõjusid majandusele ja riigivalitsemisele.

6.2.1 Mõju majandusele

Loomkatseprojekti loa omanikud, kes peavad loomkatse protokolle (statistilisi andmeid) esitama,

on peamiselt ülikoolide juures tegutsevad teadlased. Aastatel 2019–2023 on antud 113

loomkatseprojekti luba ligi 50 erinevale isikule. Nende viie aasta jooksul on küsitud protokolle

igal aastal kokku keskmiselt 35 loaomanikult (hinnanguline mõjutatud isikute arv aastas) ja

keskmiselt 66 loomkatseprojekti kohta (luba antakse kuni viieks aastaks ja protokolliga küsitakse

andmeid iga aasta kohta, mille vältel luba kehtib). Loaomanikud aastate jooksul suures osas

kattuvad.

Loomkatse protokolli vormistamisele või selle esitamisele ei kohaldata lisanõudeid. Muutub vaid

asutus, kellele protokoll esitada. Muudatusega ei kaasne majanduslikke mõjusid sihtrühmale ega

mõju halduskoormusele.

6.2.2 Mõju riigivalitsemisele

2025. aasta jaanuari alguse seisuga on katseloomade kaitse valdkonnaga hõlmatud tegevused

seotud ühe PTA ametniku tööülesannetega. ReM-is kuuluvad katseloomade kaitse valdkonnaga

seotud tegevused ühe ametniku tööülesannete hulka. Muudatusega ei kaasne lisakulu

riigieelarvest, kuna ülesanded jaotatakse ümber ReM-i valitsemisalas. Seega puudub mõju nii

riigi kui ka ReM-i valitsemisala eelarvele. Muudatusega ei kaasne tulusid. Muudatus on vähese

mõjuga ning ebasoovitavate mõjude risk puudub.

ReM-i vastutuses olevate tööülesannete hulk väheneb minimaalselt, sest tegu on vähest ajakulu

nõudva ülesandega. Hinnanguliselt kulub igal aastal üks kuni kaks nädalat ehk maksimaalselt

40−80 tundi loomkatse protokollidega seotud tegevustele. 2024. aastal kulus tööülesande

täitmiseks kokku ligi 30 tundi. Muudatus ei mõjuta ReM-i palgakulu ega personali arvu.

Ministeeriumi põhiülesannete täitmises muudatusi ei tehta.

Muudatuse tulemusena suureneb PTA töökoormus vähesel määral, kuid see ei mõjuta palgakulu

ega personali arvu. PTA-le lisanduvad järgmised ülesanded: loomkatse protokollide esitamiseks

loaomanikele meeldetuletuste saatmine, esitatud protokollide loa tingimustele vastavuse

kontrollimine, protokollide üleslaadimine EK-i andmebaasi, liikmesriigi kohta ingliskeelse

kokkuvõtte koostamine (etteantud vormil) ja selle üleslaadimine EK-i andmebaasi, eestikeelse

kokkuvõtte koostamine (vabas vormis) ning avaldamine PTA veebilehel. EK-i andmebaasist saab

välja võtta ülevaateid ja võrdlusi varasemate aastatega, mis lihtsustab ettenähtud kokkuvõtete

tegemist ja olukorra analüüsimist võrreldes varasemaga.

21

Aastas kulub protokollidega seotud tööülesannete täitmisele kõige rohkem kaks nädalat ehk

kokku kuni 80 tundi tööd. See tööaeg jaotub ära kuni kümne kuu peale, sest tähtaeg loomkatse

protokollide ja katseloomade kasutamise kohta kokkuvõtte esitamiseks Euroopa Komisjonile on

igal aastal 10. november. Eestikeelse teabe avaldamiseks kindlat tähtaega ei ole, kuid LoKS-i

sõnastust tõlgendades tuleks seda teha aasta lõpuks. PTA põhiülesannete täitmises muudatusi ei

tehta.

7. Rakendusaktid

Muudetavad rakendusaktid

Munakanade puuris pidamise keelustamisega seoses tuleb osaliselt kehtetuks tunnistada

põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määrus nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks

ettenähtud ruumile või ehitisele“.56

Nimetatud põllumajandusministri määruses nähakse rakendusakti kavandi kohaselt ette

rakendussätted, mille kohaselt alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei tohi loomapidaja toidumunade

tootmise eesmärgil peetavate kanade, sealhulgas munakanade ning munakanadeks kasvatatavate

kanatibude ja noorkanade pidamisega alustamise korral nende pidamiseks ehitada ega kasutusele

võtta sama määruse §-s 11 kirjeldatud täiustatud puuri. Loomapidaja, kes tegeleb 2026. aasta 1.

jaanuari seisuga toidumunade tootmise eesmärgil kanade, sealhulgas munakanade ning

munakanadeks kasvatatavate kanatibude ja noorkanade pidamisega määruse §-s 11 kirjeldatud

täiustatud puurides, võib jätkata nende pidamist täiustatud puurides kuni 1. jaanuarini 2035. a.

Paragrahvis 11 sätestatud nõuded munakanade pidamise kohta täiustatud puurides on kavandatud

kehtetuks tunnistada alates 1. jaanuarist 2035. a.

Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 1.

8. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. jaanuaril. Munakanade puuris pidamiselt

alternatiivsele pidamisviisile üleminek on rakendussätte kohaselt kavandatud 2035. aasta 1.

jaanuaril.

Seaduse jõustumise tähtpäeva sätestamisel on arvestatud, et munakanade pidamisega tegelevatele

ettevõtjatele jääks aega seaduses sätestatud õigustes ja kohustustes tehtud muudatustega

tutvumiseks. Uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul

adressaadid saavad uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada.

Seaduse jõustumise ajal tegutsevate munatootjate jaoks on kavandatud vajalik üleminekuaeg

asjakohases rakendussättes. Samuti on arvestatud, et muudatused on seotud ka katseloomade

kasutamise kohta statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise ülesande üleandmisega

ReM-ilt PTA-le ning seda on otstarbekas korraldada uue kalendriaasta algusest arvates.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu teistkordseks kooskõlastamiseks seoses

Vabariigi Valitsuse vahetumisega Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile.

56 RT I, 25.11.2021, 12

22

Kuna eelnõu sisaldab toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tehnilisi norme, teavitatakse

sama seaduse § 43 lõike 1 kohaselt sellistest normidest Euroopa Komisjoni ja Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriike. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2010. a määruse nr 140

„Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse

osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine” § 3 lõike

1 kohaselt on Eesti Vabariigis teavitamist koordineerivaks asutuseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu edastatakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile edasiseks menetlemiseks.

__________________________________________________________________________

Lisa 1

Loomakaitseseaduse

muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59

„Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile

või ehitisele” muutmine

Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai

2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide

kehtestamiseks” punkti 4 alusel.

§ 1. Põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruses nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja

selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei tohi loomapidaja toidumunade tootmise eesmärgil

peetavate kanade, sealhulgas munakanade ning munakanadeks kasvatatavate kanatibude ja

noorkanade pidamisega alustamise korral nende pidamiseks ehitada ega kasutusele võtta §-s 11

kirjeldatud täiustatud puuri.

(12) Loomapidaja, kes tegeleb 2026. aasta 1. jaanuari seisuga toidumunade tootmise eesmärgil

kanade, sealhulgas munakanade ning munakanadeks kasvatatavate kanatibude ja noorkanade

pidamisega §-s 11 kirjeldatud täiustatud puurides, võib jätkata nende pidamist täiustatud

puurides kuni 1. jaanuarini 2035. a.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal, välja arvatud § 1 punkt 2, mis jõustub 1. jaanuaril

2035. a.

KAVAND

12.05.2025

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa 2

Loomakaitseseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Kooskõlastaja/

arvamuse esitaja

Märkused, ettepanekud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi arvamus

Majandus- ja

Kommunikatsiooni-

ministeerium

1. Teeme ettepaneku täiendavalt

hinnata mõju ettevõtjatevahelisele

konkurentsile ja analüüsida

muudatustega kaasnevaid tagajärgi

Munakanade puurides pidamise keeld

oleks efektiivne eelkõige juhul, kui see

kehtiks ühtlaselt Euroopa Liidu riikide

üleselt. Lätis ja Leedus täna sellist

keeldu ei kehti, mistõttu tuleks

põhjalikult hinnata, kuidas vastava

keelu kehtestamine Eesti ettevõtjaid

mõjutab. Näeme, et see seab Eesti

ettevõtjad võrreldes naaberriikide

ettevõtjatega oluliselt kehvemasse

konkurentsipositsiooni. Seletuskirja lk

11 kohaselt on juba täna munadega

isevarustatuse tase Eestis alla 60% ning

sõltume suuresti impordist, peamiselt

Lätist, Leedust ja Poolast. Muudatuse

tulemusel võib tekkida olukord, et Eesti

turul ei ole mitte rohkem alternatiivse

pidamisviisidega toodetud mune, vaid

varasemast enam odavamaid

importmune. Seega on siin tõsine

kaalumiskoht – kas seada Eesti

ettevõtjad sellisesse positsiooni või

oleks mõistlikum jõuda eesmärgini

teisiti.

Seletuskirja kohaselt on juba täna näha

tarbijate nõudlust alternatiivsel

pidamisviisil peetud munakanade

toodetud munade järele. Seega on

asjakohane analüüsida ka seda, kas ja

kui palju turg ja nõudlus ise juba

ettevõtjaid kanade vabapidamisele

nügib ning milline võiks olla vastav

trend lähiaastatel. Seejärel saaks teha

järeldusi, kas keelu järele on tõepoolest

Arvestatud.

Mõju ettevõtjate vahelisele konkurentsile

on täiendavalt hinnatud. Seletuskirja

mõjude osa on täiendatud, kirjeldatud on

EL-i ühisturu ja impordi mõju.

Selgitame: ühiskonna ootus on, et

munakanadele oleks nende pidamisel

tagatud senisest kõrgem heaolu. Huvi ja

teadlikkus loomade heaolust on nii EL-i kui

Eesti tarbijate hulgas märgatavalt

kasvanud, ka ettevõtja ja seadusandja

peavad sellega arvestama.

Arvestades avalikku huvi ning ühiskonnas

tekkinud tarbijate nõudlust alternatiivsel

pidamisviisil toodetud munade järele,

võivad nõudluse muutustele reageerinud

ettevõtjad olla paremas turupositsioonis

tarbija vaates, kui nad teevad tootmise

ümberkorraldamiseks vajalikud

investeeringud ülemineku perioodil

ajatatult ja finantskoormust jaotades kui

nad oleks sunnitud investeeringud tegema

EL-i õiguse rakendamiseks lühema

üleminekuaja jooksul kui eelnõus

kavandatud. Seega võib pidada üleminekut

munakanade puuris pidamiselt

alternatiivsele pidamisviisile Eestis

sobivaks ja vajalikuks abinõuks.

Eesti munaturg on EL-i ühisturul väga

väike ja ei saa selle tõttu muna tootmise

omahinda kujundada. Ühisturul kaubeldes

ei saa odavama tooraine importi peatada,

Euroopa Liidu vaba turu põhimõtted

tulenevad Euroopa Liidu toimimise

lepingust. Oluline on tarbija teavitamine, et

kodumaist toodangut ostes tõuseb nii

ettevõtjate investeeringuvõimekus kui ka

vajadus või suudab turg end ise selles

suunas reguleerida.

munatoodang ja see võib ka muna hinnas

avalduda. Lõpptulemusena oleks seeläbi ka

munadega isevarustatus parem. Praegu

kohalik tarbija ja tööstus ostab odavamat

toitu ja toorainet, samamoodi toimub see ka

teiste toiduainete puhul (toiduainete kõrge

hind ja käibemaks). Riik peab olema valmis

sekkuma, et toetada munatootmise

investeeringuid üleminekuperioodil ja

isevarustatuse parandamist.

2. Tuleks täiendavalt hinnata mõju

teistele toiduvaldkondadele

Muudatus mõjutab kaudselt ka teisi

toidutootmise ettevõtjaid ning nende

toodete hindasid, kuivõrd kanamunad

on oluliseks sisendiks teistele toitudele.

Muudatus võib survestada teisi

toidutootjaid välismaiste odavamate

munade ostmisele. Seda ei ole eelnõus

analüüsitud.

Arvestatud.

Mõju teistele toiduvaldkondadele on

täiendavalt hinnatud. Seletuskirja mõjude

osa on täiendatud, välja on toodud

tootmissisendite kulu jaotus

põllumajandustootmises ja kaudsete kulude

mõju. Muna, kui teiste toiduaine ja töötleva

tööstuse tooraine võimalikule hinnatõusule

avaldavad suuremat mõju turuolukord,

haiguspuhangud, energiakulu jm kulud kui

üleminekuks tehtavad vajalikud

investeeringud.

3. Teeme ettepaneku kaaluda ka

väljatöötamiskavatsuse koostamist,

et vähemalt kõiki eeltoodud

asjaolusid põhjalikult käsitleda ning

muudatused igakülgselt läbi mõelda.

Hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja kohaselt peaks eelnõule

üldjuhul eelnema

väljatöötamiskavatsuse koostamine,

mis sisaldab muu hulgas võimalike

lahenduste võrdlust, kuidas on

küsimust lahendatud sarnase

ühiskonnakorralduse ja

õigussüsteemiga riikides ning millised

olulised mõjud muudatuste

rakendamisega kaasneda võivad.

Selgitame.

Munakanade puuris pidamise keelustamise

jaoks ei ole koostatud eelnevalt

väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu

menetlus on põhjendatult kiireloomuline

hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

(HÕNTE) § 1 lg 2 p 1 mõttes. Eelnõu

kiireloomulisus tuleneb poliitilisest

valikust. Seletuskirja on lisatud asjakohane

selgitus.

Justiits- ja

Digiministeerium

1. Eelnõus tehtavatele muudatustele on

väljatöötamiskavatsus (VTK) eelnenud

vaid osaliselt. Munakanade puuris

pidamise keelustamist ei ole VTK-s

analüüsitud.

Oleme seisukohal, et arvestades

munakanade puuris pidamise keelu

ulatust, oleks tulnud muudatusele VTK

koostada. VTK koostamata jätmist ei

ole eelnõu seletuskirjas põhjendatud.

Arvestatud.

Seletuskirja on täiendatud. Munakanade

puuris pidamise keelustamise jaoks ei ole

koostatud eelnevalt väljatöötamiskavatsust,

sest eelnõu menetlus on põhjendatult

kiireloomuline hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lg 2 p

1 mõttes. Eelnõu kiireloomulisus tuleneb

poliitilisest valikust. Seletuskirja on lisatud

asjakohane selgitus. Lisaks on eelnõuga

kavandatud järelhindamine munakanade

puuris pidamise keelu osas. Õigusaktide

Palume vastav põhjendus lähtuvalt

HÕNTE § 1 lg-st 2 seletuskirja lisada.

On tervitatav, et munakanade puuris

pidamise keelustamise mõju on eelnõu

seletuskirjas kajastatud objektiivselt

ning tähelepanu on juhitud erinevatele

riskidele nagu suur

investeeringuvajadus ja püsikulude

kasv, suurenev hinnasurve ja Eesti

tootjate konkurentsivõimelisus ning

riigi toidujulgeolek. Peamise

leevendusmeetmena on kavandatud 10-

aastane üleminekuperiood. Soovitame

kaaluda veel täiendavaid ebasoovitava

mõju ja riskide maandamise viise.

Lisaks märgime, et mõjuanalüüsis on

sihtrühmad määratletud liialt üldiselt.

Eelnõu seletuskirjas on küll toodud

välja, mitmes tegevuskohas peetakse

munakanu, kuid ei ole hinnatut täpset

ettevõtete arvu, keda plaanitav

muudatus puudutama hakkab.

Palume eelnõu seletuskirjas esitatud

mõjuanalüüsi täpsustada.

mõjude järehindamise juhendi kohaselt

nähakse järelhindamiskohustus ette alati,

kui olulise mõjuga seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsus on jäetud

kiireloomulisuse tõttu koostamata.

Eelnõu koostajad on arvestanud ja

kaalunud teisi vähem koormavaid

alternatiivseid meetmeid.

Seletuskirja mõjude osa on täiendatud,

välja on toodud vajadus ja võimalused riigi

sekkumisele üleminekuperioodil riskide

vähendamiseks ning ReM on analüüsimas,

millised on võimalused anda

üleminekuperioodil kohalikele tootjatele

toetusi, et tagada nende elujõud.

Üleminekuks on välja töötamisel ka

erinevad toetavad tegevused. ReM jälgib, et

üleminek ei kahjustaks põhjendamatult

meie toidutootjate konkurentsivõimet.

Aastal 2028 algab uus

põllumajandustoetuste eelarveperiood,

mida ReM hakkab koos sektoriga ette

valmistama. Ka tulevikus on olulisel kohal

investeeringumeede, mille koostamisse

kaasame kindlasti ka munakanade pidajad.

2. Palume arvestada ka käesoleva kirja

lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja

failis jäljega tehtud märkustega.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse

reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu

esitada Justiits- ja Digiministeeriumile

täiendavaks kooskõlastamiseks pärast

praegusel kooskõlastamisel saadud

arvamuste läbivaatamist ja vajaduse

korral eelnõu parandamist, et enne

eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist

kontrollida selle vastavust hea

õigusloome ja normitehnika eeskirjale. 

Arvestatud.

Oleme seaduseelnõu normitehnilise

lahenduse paremini läbi mõelnud ja

üleminekusätted seaduseelnõus ja

rakendusakti kavandis selgemini

sõnastanud.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda

1. Oleme vastu nõuete kehtestamisele,

mis on rangemad kui EL-i

miinimumnõuded ja vähendavad Eesti

ettevõtete konkurentsivõimet.

Plaanitav muudatus piirab

ebaproportsionaalselt

Selgitame.

Eelnõu on kooskõlas direktiiviga

1999/74/EÜ, millega nähakse ette, et

asutamislepingus sätestatud üldeeskirju

järgides võivad liikmesriigid oma

territooriumil munakanade kaitseks

ettevõtlusvabadust ning vähendab

nende konkurentsivõimet võrreldes

teiste EL-i ettevõtetega. Oleme

seisukohal, et Eesti ei peaks kehtestama

rangemaid nõudeid, kui on mujal EL-

is. Muudatuse jõustumisel hakkab

kannatama ka Eesti toidujulgeolek,

suurenevad munade kui ka muna

sisaldavate toodete hinnad ning Eesti

turul saavad konkurentsieelise

naaberriikide ettevõtted.

säilitada või kohaldada selle direktiiviga

sätestatutest rangemaid sätteid.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni

kõikidest sellistest meetmetest.

Lisaks on mujal EL-is samuti sarnased

arengusuunad loomade heaolu

parandamiseks. Munakanade puuris

pidamise keelamisega soovib Eesti

mõjutada munakanade heaolu parandamist

kogu EL-is. EL-is on väljatöötamisel

eelnõu, millega soovitakse kehtestada

munakanade puuris pidamise keeld kogu

EL-is. EL-i strateegia „Talust taldrikule“

(ingl k „Farm to Fork Strategy“) raames on

Euroopa Komisjon lubanud üle vaadata

põllumajandusloomade ja -lindude

pidamise nõuded. Nimetatud strateegia

algatuse raames on Euroopa

Toiduohutusamet juba koostanud erinevaid

teaduslikke arvamusi, sealhulgas

munakanade puuris pidamise kohta. Lisaks

on Euroopa Komisjonile esitatud

rahvaalgatus „End of the Cage Age“,

millega soovitakse kogu EL-is keelustada

teatud liiki kuuluvate loomade, sealhulgas

munakanade pidamine puuris. Loomade

suurema heaolu eesmärgil loodud algatus

kogus ligikaudu 1,4 mln allkirja. Algatusele

avaldas 2021. aastal ametlikku toetust

Euroopa Parlament.

2. Rikutud on hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja (HÕNTE)

nõudeid. Kaubanduskoda soovib teada,

miks on eelnõu koostajad jätnud nii

suurte mõjudega eelnõu osas järgimata

HÕNTE nõuded ning ei ole koostanud

eelnõu kohta VTK-d? Lisaks leiame, et

käesoleval juhul ei ole arvestatud

erinevaid alternatiivseid meetmeid ja

võimalusi, kuidas tagada munakanade

heaolu. Kui ministeerium soovib selle

eelnõus sisalduva ideega edasi minna,

siis tuleb järgida HÕNTE-t ja koostada

eelnõu väljatöötamiskavatsus.

Selgitame.

Seletuskirja on lisatud asjakohane selgitus.

Munakanade puuris pidamise keelustamise

jaoks ei ole koostatud eelnevalt

väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu

menetlus on põhjendatult kiireloomuline

hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

(HÕNTE) § 1 lg 2 p 1 mõttes. Eelnõu

kiireloomulisus tuleneb poliitilisest

valikust. ReM-i eesmärk on tagada, et

toidutootmine oleks kestlik. Selle üks

eeldusi on parandada loomade heaolu.

Munakanade puuris pidamise keelustamise

teemat on korduvalt arutatud Riigikogu

maaelukomisjonis. Lisaks toimus 13.

augustil 2024. aastal ReM-is kohtumine

munatootmissektori esindajatega, kus

paluti sektorilt ka kirjalikke vastuseid

küsimustikule. Samuti on tehtud sektoriga

fookusgrupi intervjuud juunis 2024.

Kohtumise, küsimustiku ja intervjuude

tulemusi analüüsides jõuti otsusele, et

munakanade pidamine puuris tuleb

keelustada piisava üleminekuajaga (10

aastat) ja selliste uute lindlate rajamine, kus

kasutatakse munakanade pidamiseks

rikastatud puure, ei ole alates 2026. aastast

põhjendatud.

Lisaks on eelnõuga kavandatud

järelhindamine munakanade puuris

pidamise keelu osas. Järgime juhtnööre,

mille kohaselt juhul, kui

väljatöötamiskavatsust pole koostatud, on

järelhindamise läbiviimine rangelt

soovituslik. Õigusaktide mõjude

järehindamise juhendi kohaselt nähakse

järelhindamiskohustus ette alati, kui olulise

mõjuga seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsus on jäetud

kiireloomulisuse tõttu koostamata.

3. Muudatused kasvatavad munade ja

muude toitude hindasid.

Kaubanduskoda soovib rõhutada, et

plaanitavad muudatused toovad endaga

kaasa nii munade kui munapõhiste

toodete hindade tõusu, kuid käesoleval

juhul ei ole eelnõu koostajad eelnõu

koostamise käigus arvestanud ega

analüüsinud kaudseid mõjusid ehk

seda, kuidas puurikanade pidamise

keeld ning muna hinna kallinemine

hakkab mõjutama ka teisi toite.

Arvestatud.

Mõju teistele toiduvaldkondadele on

täiendavalt hinnatud. Seletuskirja mõjude

osa on täiendatud, välja on toodud

tootmissisendite kulu jaotus

põllumajandustootmises ja kaudsete kulude

mõju. Muna kui teiste toiduaine ja töötleva

tööstuse tooraine võimalikule hinnatõusule

avaldavad suuremat mõju turuolukord,

haiguspuhangud, energiakulu jm kulud kui

üleminekuks tehtavad vajalikud

investeeringud.

4. Muudatused põhjustavad

toidujulgeoleku languse.

Kaubanduskoja hinnangul ei ole eelnõu

koostamisel arvestatud piisavalt

sellega, kui olulisel määral hakkab

muudatus mõjutama Eesti

toidujulgeolekut ning isevarustamise

võimalust. Leiame, et on kriitilise

tähtsusega, et Eesti ei sõltuks nii suures

mahus teistest riikidest ning tagatud

peab olema, et Eesti ettevõtted

suudaksid Eestis munakanasid

kasvatada nii, et tagatud oleks meie

toidujulgeolek ja isevarustuse kõrge

tase.

Selgitame.

Nõustume, et riigikaitse seisukohast on

äärmiselt oluline tagada toidujulgeolek.

Mõjusid Eesti toidujulgeolekule on

analüüsitud eelnõu seletuskirja mõjude

osas punktis 6.1.3.

Selleks, et Eesti ettevõtjad suudaksid Eestis

munakanasid kasvatada nii, e tagatud oleks

meie toidujulgeolek ja isevarustatuse kõrge

tase, on ministeerium analüüsimas, millised

on võimalused anda üleminekuperioodil

kohalikele tootjatele toetusi, et tagada

nende elujõud. Üleminekuks on välja

töötamisel ka erinevad toetavad tegevused.

ReM jälgib, et üleminek ei kahjustaks

põhjendamatult meie toidutootjate

konkurentsivõimet. Aastal 2028 algab uus

põllumajandustoetuste eelarveperiood,

mida ReM hakkab koos sektoriga ette

valmistama. Ka tulevikus on olulisel kohal

investeeringumeede, mille koostamisse

kaasame kindlasti ka munakanade pidajad.

5. Kokkuvõtvalt leiab Kaubanduskoda,

et munakanade puuris pidamise

keelustamine Eestis ei ole

proportsionaalne meede ning sellel on

Eesti konkurentsivõimele ja

toidujulgeolekule ulatuslikud

negatiivsed mõjud. Käesoleval juhul ei

ole eelnõu koostajad arvestanud ega

kaalunud teisi vähem koormavaid

alternatiivseid meetmeid, mis võiksid

hoida ära soovimatud negatiivsed

tagajärjed. Eelkirjeldatu põhjal ei toeta

Kaubanduskoda eelnõu menetlusega

edasi liikumist.

Selgitame.

Eelnõu koostajad on arvestanud ja

kaalunud teisi vähem koormavaid

alternatiivseid meetmeid.

Vähem koormava alternatiivse meetmena

on kaalutud, et munakanade heaolu oleks

võimalik saavutada sama, kuid

toidumunade tootmisega tegelevaid

ettevõtjaid vähem koormava abinõuga

juhul, kui selline puuris pidamise keeld

kehtestataks kogu EL-is. EL-is on

väljatöötamisel eelnõu, millega soovitakse

kehtestada munakanade puuris pidamise

keeld kogu EL-is. Samas ei ole täpselt

teada, millal selline keeld EL-i üleselt

kehtestada kavandatakse. Seega ei ole

praegu olemas abinõu, mis on sobiv ja

vähemalt sama mõjus, kuid põhiõigusi

vähem kitsendav kui eelnõus kavandatu.

Eesti

Põllumajandus-

Kaubanduskoda ja

Eesti

Toiduainetööstuste

Liit

(ühisarvamus)

1. Loomakaitseseaduse eelnõu, mis

alates 1. jaanuarist 2035 keelustaks

kanade puurispidamise toidumunade

tootmise eesmärgil, on laia mõjuga

otsus, mille kohta oleks pidanud

koostama põhjaliku mõjude hindamise.

HÕNTE § 1 lg 3 kohaselt on sellise

põhimõttelise muudatuse puhul mõjude

analüüs kohustuslik, kuid eelnõu

seletuskiri seda ei sisalda. Kuna

muudatus ei ole kiireloomuline ega

tulene Euroopa Liidu õiguse

rakendamise nõuetest, ei ole selge,

miks Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium on eiranud

hea õigusloome põhimõtteid ning

esitanud eelnõu otse seaduse muutmise

eelnõuna.

Selgitame.

Seletuskirja on lisatud asjakohane selgitus.

Munakanade puuris pidamise keelustamise

jaoks ei ole koostatud eelnevalt

väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu

menetlus on põhjendatult kiireloomuline

hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

(HÕNTE) § 1 lg 2 p 1 mõttes. Eelnõu

kiireloomulisus tuleneb poliitilisest

valikust. ReM-i eesmärk on tagada, et

toidutootmine oleks kestlik. Selle üks

eeldusi on parandada loomade heaolu.

Munakanade puuris pidamise keelustamise

teemat on korduvalt arutatud Riigikogu

maaelukomisjonis. Lisaks toimus 13.

augustil 2024. aastal ReM-is kohtumine

munatootmissektori esindajatega, kus

paluti sektorilt ka kirjalikke vastuseid

küsimustikule. Samuti on tehtud sektoriga

fookusgrupi intervjuud juunis 2024.

Kohtumise, küsimustiku ja intervjuude

tulemusi analüüsides jõuti otsusele, et

munakanade pidamine puuris tuleb

keelustada piisava üleminekuajaga (10

aastat) ja selliste uute lindlate rajamine, kus

kasutatakse munakanade pidamiseks

rikastatud puure, ei ole alates 2026. aastast

põhjendatud.

Lisaks on eelnõuga kavandatud

järelhindamine munakanade puuris

pidamise keelu osas. Järgime juhtnööre,

mille kohaselt juhul, kui

väljatöötamiskavatsust pole koostatud, on

järelhindamise läbiviimine rangelt

soovituslik. Õigusaktide mõjude

järehindamise juhendi kohaselt nähakse

järelhindamiskohustus ette alati, kui olulise

mõjuga seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsus on jäetud

kiireloomulisuse tõttu koostamata.

2. Eelnõu saadeti arvamuse

avaldamiseks valdavalt

loomakaitseorganisatsioonidele, jättes

kõrvale Eesti Maaülikooli kui suurima

põllumajandusülikooli, teised

loomakasvatuse, toidu ja ettevõtlust

esindavad organisatsioonid ja

ettevõtted, kuigi keeld mõjutab paljusid

toidu käitlejaid ja piirangu mõju on

oluliselt laiem. Selline valik seab

kahtluse alla eelnõu menetlemise

tasakaalustatuse ja objektiivsuse.

Selgitame.

Eelnõu on saadetud arvamuse andmiseks ka

Eesti Maaülikoolile. Eesti Maaülikool

eelnõu kohta arvamust ei ole esitanud. Oma

tähelepanekud seadusemuudatuse kohta on

eelnõu koostajale mitteametlikult e-postiga

saatnud Eesti Maaülikooli bio- ja

populatsioonimeditsiini professor Arvo

Viltrop.

3. Keelustamine keskendub üksnes

loomade heaolu parandamisele, võttes

arvesse vaid ühte heaolu aspekti –

kanade pidamise viisi. Samas jäetakse

arvestamata mitmed muud olulised

tegurid, nagu muna kui olulise ja

toitainerikka toidu kättesaadavus ja

kohalike tootjate võimekus turul

konkureerida, kuna puurikanade

munade import jätkub. Seega täiustatud

puurispidamise keelamisel tuleb

arvestada ka järgmiste oluliste

tagajärgedega:

toidujulgeoleku langus; munade ja

toidu hinnatõus ning toitainete

kättesaadavuse langus; ettevõtete

konkurentsivõime langus; erinevate

pidamisviiside väljakutsed ja riskid.

Selgitame.

Eelnõu seletuskirjas (sisu selgitustes

punktis 3 ja mõjude osas punktis 6) on

analüüsitud kanade puuris pidamise keelu

mõjusid nii munatootjate

konkurentsivõimele, munade hinnatõusule,

toidujulgeolekule kui ka keskkonnale,

samuti alternatiivsetele pidamisviisidele

üleminekuga kaasnevaid riske.

Juhime tähelepanu, et loomade heaolu

kaitse on EL-i üldisest huvist kantud

õiguspärane eesmärk ning see on osa EL-i

ja seega ka Eesti kui EL-i liikmesriigi

põhiväärtustest. Üleminekul

alternatiivsetele pidamisviisidele on

arvestatud sellega, et Eesti ettevõtjatele on

tagatud piisav üleminekuaeg ning

kavandada tuleb vajalikud riiklikud

toetusmeetmed uutesse süsteemidesse

investeerimise toetamiseks.

4. Samal ajal on kehtivate nõuetega

tagatud, et müügil olevad munad on

korrektselt märgistatud, pakkudes

tarbijale läbipaistvat teavet muna

päritolu, kvaliteedi ja tootmisviisi

kohta. See võimaldab igal tarbijal teha

teadliku valiku vastavalt oma

eelistustele – olgu see seotud

päritoluriigi, suuruse või munakana

pidamisviisiga. Sellest lähtuvalt

leiame, et täiustatud puurispidamise

keelu rakendamine on ebavajalik ja

ebaproportsionaalne meede, mis ei

arvesta mitmeid alternatiivseid

võimalusi ega kaasnevaid soovimatuid

tagajärgi. Seetõttu teevad

allakirjutanud ettepaneku eelnõu

menetlusest tagasi võtta.

Selgitame.

Nõustume, et igal tarbijal on võimalik

muna ostmisel teha teadlik valiku vastavalt

oma eelistustele – olgu see seotud

päritoluriigi, suuruse või munakana

pidamisviisiga.

Kuid me ei saa nõustuda, et munakanade

täiustatud puuris pidamise keelu

rakendamine on ebavajalik ja

ebaproportsionaalne meede. ReM-i

eesmärk on tagada, et toidutootmine oleks

kestlik. Selle üks eeldusi on parandada

loomade heaolu. Ühiskonna ootus on, et

munakanadele oleks nende pidamisel

tagatud senisest kõrgem heaolu. Huvi ja

teadlikkus loomade heaolust on tarbijate

hulgas kasvanud, ka ettevõtja ja

seadusandja peavad sellega arvestama.

Vähem koormava alternatiivse meetmena

on kaalutud, et munakanade heaolu oleks

võimalik saavutada sama, kuid

toidumunade tootmisega tegelevaid

ettevõtjaid vähem koormava abinõuga

juhul, kui selline puuris pidamise keeld

kehtestataks kogu EL-is. Samas ei ole

täpselt teada, millal selline keeld EL-i

üleselt kehtestada kavandatakse. Seega ei

ole praegu olemas abinõu, mis on sobiv ja

vähemalt sama mõjus, kuid põhiõigusi

vähem kitsendav kui eelnõus kavandatu.

Kaasnevaid soovimatuid tagajärgi oleme

arvestanud. ReM jälgib, et alternatiivsetele

pidamisviisidele üleminek ei kahjustaks

põhjendamatult meie toidutootjate

konkurentsivõimet. Aastal 2028 algab uus

põllumajandustoetuste eelarveperiood,

mida ReM hakkab koos sektoriga ette

valmistama.

Arvestades avalikku huvi ning ühiskonnas

tekkinud tarbijate nõudlust alternatiivsel

pidamisviisil toodetud munade järele,

võivad nõudluse muutustele reageerinud

ettevõtjad olla paremas turupositsioonis

tarbija vaates, kui nad teevad tootmise

ümberkorraldamiseks vajalikud

investeeringud ülemineku perioodil

ajatatult ja finantskoormust jaotades,

võrreldes sellega, kui nad oleks sunnitud

investeeringud tegema EL-i õiguse

rakendamiseks lühema üleminekuaja

jooksul kui eelnõus kavandatud.

Linnukasvatussekto

ri ühispöördumine

(Dava Foods

Estonia AS, Linnu

Talu OÜ, Eesti

Muna OÜ ja OÜ

Sanlind)

1. Näeme, et eelnõuga on võimalik

edasi liikuda järgmiste ettepanekute

arvestamisel:

a) Eelnõu ja seletuskiri vajavad

täiendamist. Palume eelnõud täiendada

järelhindamise kohustusega 2028.

aasta ja 2035. aasta 31. detsembriks.

Puurikanade pidamise keelustamine on

linnukasvatussektori ja riigi jaoks

olulise mõjuga muudatus.

Vahehindamine annab võimaluse

hinnata muudatuse mõju ja koostöös

linnukasvatussektoriga otsustada

edasine tegevuskava. Isevarustatuse

taseme langemisel alla 50% võib olla

vajalik puurispidamise keeld lõpetada

või anda peale aastat 2035 täiendav

üleminekutähtaeg.

a) Osaliselt arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

Eelnõuga on kavandatud järelhindamine

munakanade puuris pidamise keelu osas.

Täpsemalt on kavandatud, et ReM

analüüsib hiljemalt 2030. aasta 31.

detsembriks LoKS §-s 42 sätestatud keelu

eesmärgi saavutamist ja rakendamisega

kaasnenud mõjusid ning esitab vajadusel

ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.

Nimetatud järelhindamist ei korraldata, kui

Euroopa Liidu õigusaktiga on keelatud

toidumunade tootmise eesmärgil kanade

puuris pidamine.

Järgime juhtnööre, mille kohaselt juhul, kui

väljatöötamiskavatsust pole koostatud, on

järelhindamise läbiviimine rangelt

soovituslik. Õigusaktide mõjude

järehindamise juhendi kohaselt nähakse

järelhindamiskohustus ette alati, kui olulise

mõjuga seaduseelnõu

väljatöötamiskavatsus on jäetud

kiireloomulisuse tõttu koostamata.

b) Riigil tuleb leida võimalused

linnukasvatussektorile suunatud

investeeringutoetusteks

alternatiivmeetoditel munakanade

pidamisele üleminekuks summas kuni

40 miljonit eurot ning vajalik on

munakanade pidamisel loomade

heaolutoetuse jätkumine. Olenevalt

punktis (a) kajastatud vahehindamise

tulemustest, palume riigil leida

võimalused tootmise lõpetamise

toetuse andmiseks. Seletuskiri peab

kajastama vastavate

toetusmehhanismide loomist. Samuti

tuleb kavandada vastavad meetmed

asjakohastes Eesti ja Euroopa Liidu

õigusraamistikes ja

strateegiadokumentides, samuti eelarve

kavandamisel.

b) Arvestatud.

ReM jätkab analüüsi, millised on

võimalused anda üleminekuperioodil

kohalikele tootjatele toetusi, et tagada

nende elujõud. Üleminekuks on välja

töötamisel ka erinevad toetavad tegevused.

ReM jälgib, et üleminek ei kahjustaks

põhjendamatult meie toidutootjate

konkurentsivõimet. Aastal 2028 algab uus

põllumajandustoetuste eelarveperiood,

mida ReM hakkab koos sektoriga ette

valmistama. Ka tulevikus on olulisel kohal

investeeringumeede, mille koostamisse

kaasame kindlasti ka munakanade pidajad.

Seletuskirja mõjude osa on täiendatud,

välja on toodud vajadus ja võimalused riigi

sekkumisele üleminekuperioodil riskide

vähendamiseks ning ReM on analüüsimas,

millised on võimalused anda

üleminekuperioodil kohalikele tootjatele

toetusi, et tagada nende elujõud.

Üleminekuks on välja töötamisel ka

erinevad toetavad tegevused. ReM jälgib, et

üleminek ei kahjustaks põhjendamatult

meie toidutootjate konkurentsivõimet.

Aastal 2028 algab uus

põllumajandustoetuste eelarveperiood,

mida ReM hakkab koos sektoriga ette

valmistama. Ka tulevikus on olulisel kohal

investeeringumeede, mille koostamisse

kaasame kindlasti ka munakanade pidajad.

c) Analüüsida võimalusi piirata

kolmandatest riikidest pärit

puurikanade munade importi Eestisse

2026. aastast. Vajadusel esitada

vastavad ettepanekud Euroopa Liidu

tasemel.

c) Selgitame.

Euroopa Liidu vaba turu põhimõtted

tulenevad Euroopa Liidu toimimise

lepingust, mis on üks EL-i aluslepingutest.

Lisaks toetavad vaba turu põhimõtteid

ühtse turu regulatsioonid ja direktiivid, mis

tagavad, et riiklikud normid ei piiraks

põhjendamatult kaupade vaba liikumist

EL-is. EL-i vaba turu põhimõtete kohaselt

on kaupade vaba liikumine üks

aluspõhimõtteid. Kolmandatest riikidest (st

väljaspool EL-i asuvatest riikidest) pärit

kaupade impordi piirangute üle ei saa Eesti

otsustada üksinda. Kuna Eesti on EL-i liige,

siis kuulub ta EL-i tolliliitu, mis tähendab,

et impordikeelud ja -piirangud

kehtestatakse EL-i tasandil. Eesti saab

piirata kolmandatest riikidest pärit kaupade

importi vaid EL-i reeglite raames, kuid

mitte iseseisvalt kaubanduspoliitikat

kujundada. ReM-ile teadaolevalt ei ole

võimalik kõnealuseid piiranguid EL-i

reeglite kohaselt kavandada.

Näiteks Euroopa Liidu autonoomsed

kaubandusmeetmed Ukrainaga kehtivad

kuni 5. juunini 2025. aastal. Komisjoni

hinnangul ei ole siiani rakendatud

autonoomsetel kaubandusmeetmetel

Euroopa Liidu ühisturule negatiivseid

mõjusid olnud. Sellest hoolimata lisati

osade liikmesriikide tugeval nõudmisel

määrusesse võimalus rakendada

kaubanduse kaitsemeetmeid munade,

kodulinnuliha, suhkru, kaera, maisi,

tangude ja mee puhul, kui nende

kumulatiivne import ületab teatud

piirmäära. Impordi piirmäärad on juba

ületatud kaera, tangude, munade, mee ja

suhkru puhul, mille osas kaitsemeetmete

rakendamine on juba alanud. Piirmäära

ületamisel taaskehtestati 2024. a lõpuni EL-

Ukraina süvendatud ja laiaulatuslikus

vabakaubanduslepingus (DCFTAs)

sätestatud tariifikvoodid võimalusega

avada uus kvoot 2025. a. 1

d) Eelnõu jõustumisel eeldab

varustuskindluse säilitamine seda, et

rajatakse uued farmid. Selleks tuleb

tõsta KOV-ide motivatsiooni. Juhul,

kui KOV-id ei näe investeeringutest

kasu, on tõenäosus uute farmide

rajamiseks väike. Motivatsiooni

tõstavad rahalised toetused. Lisaks

palume REM-il suhelda ka teiste

ametkondadega (nt Keskkonnaamet),

kelle tööprotsessidel on oluline mõju

uute tootmisüksuste rajamisel. Palume

püüda leida võimalusi menetluste

kiirendamiseks, sh pidada kinni

seadusjärgsetest menetlustähtaegadest

ning vaadata üle, millisel viisil saab

tööprotsesse efektiivsemalt korraldada.

d) Arvestatud.

Seletuskirja mõjude analüüsi on täiendatud.

ReM jätkab analüüsi, millised on

võimalused anda üleminekuperioodil

kohalikele tootjatele toetusi, et tagada

nende elujõud. Üleminekuks on välja

töötamisel ka erinevad toetavad tegevused.

2. Põhiõiguste riive

Põhjendamatult on eelnõu koostajad

asunud arvamusele, et

omandipõhiõiguse riive puudub.

Omandipõhiõigusesse sekkumine on

avaliku võimu niisugune käitumine,

mis teeb põhiõiguse kasutamise

õiguslikult või faktiliselt võimatuks või

keeruliseks. Sekkumine võib toimuda

ka omandi kasutuse piiramise teel.

Seletuskirjas on öeldud, et seadus ei

võta loomapidajalt õigust oma omandit

(munakanu) vallata, kasutada ja

käsutada, vaid üksnes reguleerib seda

teatud osas. Meie sellega ei nõustu.

Olukorras, kus tootmisala laiendada ei

ole võimalik, tuleb ligikaudu 30%

kanadest likvideerida või asendada.

Kanade puurispidamise keelustamine

piirab ettevõtjate õigust oma vara

vabalt kasutada ja käsutada. Piirangud

mõjutavad nii maakasutust,

2. Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja on täiendatud ning

seletuskirjas on põhjalikumalt analüüsitud

omandipõhiõiguse riive

põhiseaduspärasust.

1 https://policy.trade.ec.europa.eu/eu-trade-relationships-country-and-region/countries-and-regions/ukraine_en

linnukasvatushoonete inventari ning

lindusid. Sisuliselt võib tegemist olla

vara faktilise sundvõõrandamisega

väärtuses ligikaudu 40 miljonit eurot.

3. Eelnõu koostamisel ei ole järgitud

hea õigusloome reegleid

3.1. Põhjendamatult ei ole eelnõule

koostatud väljatöötamiskavatsust

3.2. Eelnõu mõju on analüüsitud

puudulikult

3.3. Eelnõu vajab täiendamist vahe- ja

järelhindamise kohustusega aastatel

2028 ja 2035

3. Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja on märkustega

arvestamiseks täiendatud.

3.1. Seletuskirja sissejuhatavasse osasse (lk

2) on lisatud asjakohane selgitus.

Munakanade puuris pidamise keelustamise

jaoks ei ole koostatud eelnevalt

väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu

menetlus on põhjendatult kiireloomuline

hea õigusloome ja normitehnika eeskirja

(HÕNTE) § 1 lg 2 p 1 mõttes. Eelnõu

kiireloomulisus tuleneb poliitilisest

valikust. ReM-i eesmärk on tagada, et

toidutootmine oleks kestlik. Selle üks

eeldusi on parandada loomade heaolu.

3.2. Seaduse mõju analüüsi on seletuskirjas

täiendatud.

3.3. Eelnõuga on kavandatud

järelhindamine munakanade puuris

pidamise keelu osas. Täpsemalt on

kavandatud, et ReM analüüsib hiljemalt

2030. aasta 31. detsembriks LoKS §-s 42

sätestatud keelu eesmärgi saavutamist ja

rakendamisega kaasnenud mõjusid ning

esitab vajadusel ettepanekud regulatsiooni

muutmiseks. Nimetatud järelhindamist ei

korraldata, kui Euroopa Liidu õigusaktiga

on keelatud toidumunade tootmise

eesmärgil kanade puuris pidamine.

4. Riigi ja kohalike omavalitsuste

otsustusprotsessid ei võimalda uute

kanalate rajamist

4. Arvestatud.

Seletuskirja mõjude analüüsi on täiendatud.

ReM jätkab analüüsi, millised on

võimalused anda üleminekuperioodil

kohalikele tootjatele toetusi, et tagada

nende elujõud. Üleminekuks on välja

töötamisel ka erinevad toetavad tegevused.

5. Eelnõu kooskõla põhiseadusega on

jäetud nõuetekohaselt analüüsimata

5.1. Munakanade puurispidamise

keelu eesmärk

Keelu eesmärgina tuuakse välja

„ühiskonnaliikmete enamiku tahe ehk

avalik huvi tagada munakanade

5. Arvestatud.

Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüsi on

seletuskirjas täiendatud.

5.1. Ühiskonnaliikmete enamiku tahet

tõendavad rahvaalgatusele lisaks mitmed

Eestis läbi viidud küsitlused.. Huvi ja

teadlikkus loomade heaolust on tarbijate

hulgas kasvanud, ka ettevõtja ja

seadusandja peavad sellega arvestama.

heaolu.“2 Rahvaalgatusel kogutud 21

421 allkirja on kindlasti oluline, aga see

ei ole tõendiks Eesti ühiskonnaliikmete

enamiku tahtest.

5.2. Munakanade puurispidamise

keeld ei ole mõõdukas.

Linnukasvatussektori

konkurentsivõime langeb

Seletuskirjast nähtub, et kaalutud ei ole

muudatuse eesmärki (kanade heaolu

tõstmine) ning ettevõtlusvabaduse ja

omandipõhiõigusesse sekkumise

ulatust ja intensiivsust. Seletuskirjas on

pelgalt mainitud, et samas tuleb siiski

säilitada tasakaal loomade heaolu ja

tervise, majanduslike ja sotsiaalsete

kaalutluste ning keskkonnamõju vahel.

Ometi sellist kaalumist läbi viidud ei

ole. Ei ole arusaadav, kuidas nimetatud

tasakaal saavutatakse.

5.2. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks

tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse

sekkumise ulatust ja intensiivsust ning

teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust.

Vananenud on arusaamine, et loomade

heaolu parandamine on eesmärgina

vähetähtis. Loomade heaolu kaitse on EL-i

üldisest huvist kantud õiguspärane eesmärk

ning see on osa EL-i ja seega ka Eesti kui

EL-i liikmesriigi põhiväärtustest.

Selgitame, et tasakaal loomade heaolu ja

tervise, majanduslike ja sotsiaalsete

kaalutluste ning keskkonnamõju vahel

saavutatakse ettevõtjate jaoks piisava

üleminekuaja sätestamisega, asjakohaste

toetusmeetmete kavandamise ning mõjude

järelhindamise korraldamisega.

Eestimaa

Loomakaitse Liit

Eestimaa Loomakaitse Liit toetab

eelnõus toodud ettepanekut keelustada

munatootmise eesmärgil peetavate

kanade puuris pidamine.

Peame oluliseks rakendada

kompleksset lähenemist, mis hõlmaks

lisaks munakanadele ka muudel

eesmärkidel peetavad linnud,

sealhulgas broilereid, kanatibud ja

noorkanad.

Selgitame. ReM-ile teadaolevalt ei kasvatata Eestis

broilereid puuris, vaid vabapidamisel.

Eelnõuga tehakse ettepanek keelustada

alates 2035. aasta 1. jaanuarist

toidumunade tootmise eesmärgil peetavate

kanade, sealhulgas kanatibude ja

noorkanade pidamine puuris. Seega on

tulevikus keelatud puuris pidada ka

kanatibusid ja noorkanasid, keda

kasvatatakse toidumunade tootmiseks.

MTÜ Loomus LoKS muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjas on toodud, et muudatuste

peamine eesmärk on parandada

munakanade heaolu. Võiks selgelt

välja tuua, milles seisneb heaolu tõus

tagamaks, et tegemist ei ole puhtalt

loomade heaolu pesuga. Kui minna üle

intensiivselt puurispidamiselt

intensiivsele mittepuurispidamisele,

siis asendatakse ühed heaolu

probleemid teistega.

Seletuskirjas on välja toodud, et Eestis

on munadega isevarustatuse tase

küllaltki madal (alla 60%).

Toidujulgeolekut ei tohiks saavutada

suurema hulga munade tootmisega,

Selgitame.

Nõustume, et riiklikud toitumissoovitused

on olulised, sest nende järgimine tagab

organismi kasvu ja funktsioneerimise ning

väheneb võimalik haiguste risk, mis on

tingitud tasakaalustamata toitumisest.

Samas toitumissoovitused on teaduslikel

uurimistulemustel põhinevad soovitused ja

need ei ole kohustuslikud.

Juhime tähelepanu, et käesoleva eelnõu

eesmärgiks ei ole toitumissoovituste

kohustuslikuks muutmine. Eelnõu

peamiseks eesmärgiks on puuris pidamise

keelustamisega parandada munakanade

heaolu. Rikastatud puur piirab munakanade

2 Seletuskiri, ptk 3.

vaid tarbimisharjumuste taimsemale

toidule nihutamisega. Seda enam, et

äsja välja antud toitumissoovituse

põhjal peaks keskmiselt sööma vähem

muna kui Eestis praegu süüakse.

Seletuskirjas on välja toodud, et puuris

pidamise keeld võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju. Sama on välja toodud

ka maaelukomisjoni protokollides. See

ei tähenda, et peaks toetama kanade

puuris pidamist, vaid et peaks seda

tööstust üleüldse vähendama, et saaks

rääkida keskkonnasõbralikust (ja ka

loomasõbralikust) sammust.

Lisaks on keskkonnamõju sektsioonis

välja toodud ka, et kui ettevõtjad on

soovinud ehitada uusi lindlaid, ei ole

ükski kohalik omavalitsus olnud nõus

neid oma territooriumile lubama. See

tekitab loogilise küsimuse, kuhu need

uued lindlad siis ehitatakse. Kindlasti

tasuks ka analüüsida seda, kuidas (ja

üldse kas) seadust annab ellu viia.

liikumisvõimalusi ja loomupäraseid

käitumisharjumusi ning seetõttu on

munakanade heaolu tagamiseks vajalik

minna üle alternatiivsele pidamisviisile.

Oleme teadlikud, et alternatiivsetele

pidamisviisidele üleminek on olulise

mõjuga muudatus. Seaduse mõjusid on

seletuskirja mõjude osas analüüsitud. ReM

jätkab analüüsi, millised on võimalused

anda üleminekuperioodil kohalikele

tootjatele toetusi, et tagada nende elujõud.

Uued lindlad tuleks rajada vanade asemele

samale territooriumile kooskõlas

keskkonnanõuetega.

MTÜ Nähtamatud

Loomad

Loomakaitseorganisatsioon

Nähtamatud Loomad tervitab

Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi plaani

keelustada alates 2035. aasta 1.

jaanuarist munakanade pidamine

puuris ja keelustada alates 2026. aasta

1. jaanuarist munakanade pidamisega

alustaval ettevõtja nende pidamiseks

ehitada ega kasutusele võtta puuri.

Eelnõu aitab Eestil järele võtta

Euroopas tugevalt kanda kinnitanud

suunale minna üle puurispidamiselt

vabapidamissüsteemidele.

Teadmiseks võetud.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/377

Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks loomakaitseseaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu on varem läbinud kooskõlastamise eelnõude infosüsteemis. Esimene kord esitati eelnõu

kooskõlastamisele 13.01.2025. a (EISi toimik nr 25-0034). Seekord esitame eelnõu

kooskõlastamisele seoses Vabariigi Valitsuse vahetumisega.

Kuna eelnõu esitatakse korduvale kooskõlastamisele, esitame eelnõu Justiits- ja

Digiministeeriumile samaaegselt teiste ministeeriumidega. Eelnõu on kiireloomuline, mistõttu

palume kooskõlastust hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad: 1. Eelnõu, LoKS_EN_12052025.pdf;

2. Seletuskiri, LoKS_SK_12052025.pdf;

3. Seletuskirja lisa, LoKS_SK_lisa_1_12052025.pdf

4. Seletuskirja lisa, LoKS_SK_lisa_2_tabel_12052025.pdf

Kadri Kaugerand

5646 9917 [email protected]

Katrin Tuula

625 6166 [email protected]