Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lp Kristina Kallas

Haridus- ja Teadusministeerium

Teie: 10.12.2024 nr HTM/24-1271/-1K

Meie: 14.01.2025 nr 1-7/280-4

Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamine

Austatud haridus- ja teadusminister

Täname, et esitasite kooskõlastamiseks keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

(edaspidi eelnõu). Eelnõule eelnevalt esitasite kooskõlastamiseks ka väljatöötamiskavatsuse

(edaspidi VTK), mille kohta Siseministeeriumil olid mõned ettepanekud, millega eelnõu

koostamisel arvestada. Oleme võrrelnud VTK-s toodut esitatud eelnõuga ning meil ei ole üheselt

selge, miks eelnõus on osaliselt tähelepanekutega arvestatud ja miks on just selline valik tehtud.

Seega kooskõlastame esitatud eelnõu märkustega, mille toome allpool.

1. Eelnõu § 1 p 14, millega muudetakse keeleseaduse (edaspidi KeeleS) § 23 lg 5. Varasemalt olete

välja toonud, et kehtiva regulatsiooni probleemiks on muu hulgas see, et välismaalaste seaduse

(edaspidi VMS) § 179 lõike 3 kohaselt välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks

ja kes on enne Eestis elanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat,

peab oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel. Nimetatud sättele tuginedes leiavad tööandjad, et

välismaalasele, kes on töötanud Eestis alla viie aasta, ei kohaldu KeeleS-i nõuded, sest VMS on

KeeleS-i suhtes eriseadus. Eelnõuga kavandatav regulatsioon sellele probleemile lahendust ei

paku, sest ka eelnõu kohaselt viidatakse kõikidele eesti keele oskuse nõuetele, sh VMS-is

sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada KeeleS § 23 lõike 5

sissejuhatava lauseosa esimest poolt, et tuleks selgelt välja, millised grupid on erandid, kellele eesti

keele oskuse ja kasutamise nõuded ei kohaldu.

Palume sõnastada sissejuhatava lauseosa esimene pool järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 41 alusel kehtestatud eesti keele oskuse ja kasutamise nõudeid ei

kohaldata välismaalasele,…..“

2. Eelnõu § 1 p 16, millega täiendatakse KeeleS § 24 lõikega 41. Arvestades isikut tõendavate

dokumentide seaduses (edaspidi ITDS) kui valdkonna eriseaduses sätestatut on oluline eristada ka

KeeleS-is termineid „isiku tuvastamine“ ja „isikusamasuse kontrollimine“.

Teeme ettepaneku sõnastada KeeleS § 24 lõike 41 teine lause järgmiselt: „Kui isikusamasuse

kontrollimine automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse kantud isiku

tuvastamise andmete alusel ei ole võimalik, kontrollib Haridus- ja Noorteamet tasemeeksami

sooritaja isikusamasuse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud kehtiva isikut tõendava

dokumendi alusel.“

Lisaks eelnõule tuleks üle vaadata terminite „isiku tuvastamine“ ja „isikusamasuse kontrollimine“

kasutamine eelnõu seletuskirjas. Parema õigusselguse tagamiseks palume seletuskirjas avada,

2 (2)

kuidas toimub praktikas eksamil osalejate isikusamasuse kontrollimine praegu ja kuidas see

hakkab toimuma edaspidi.

Märgime ka, et ITDS-i § 2 lõikes 1 on sätestatud, mis on isikut tõendav dokument ning lõikes 1 on

toodud loetelu, milliseid dokumente selle seaduse alusel välja antakse. Seega võib isikut tõendav

dokument olla ka muu dokument, kui ITDS-i alusel välja antud. Palume täpsustada eelnõus, millist

isikut tõendavat dokumenti isikusamasuse kontrollimiseks võib esitada.

KeeleS § 24 lõike 41 jõustumise osas palume seletuskirja lisada täiendav selgitus, et Politsei- ja

Piirivalveameti ja Haridus- ja Noorteameti andmekogude vahel andmevahetuse loomine on töös ja

andmevahetus rakendub arendustööde valmimisel.

3. Eelnõu § 1 p 16, 17 ja § 2 kasutatakse sõna sooritama või sooritaja. Palume kaaluda, kas kohasem

võiks olla „osalemine“ või „osaleja“. Sõna „sooritama“ tähendab pigem seda, kui midagi on ära

tehtud või korda saadetud.

4. Palume eelnõu seletuskirjas välja tuua, miks ei võimaldata riigilõivust vabastada või seda

vähendada näiteks isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku

omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel. Samuti palume hinnata, kas õigusselguse

huvides oleks mõistlik sätestada riigilõivuseaduses ka grupid, kes on riigilõivu tasumisest

vabastatud.

5. Palume seletuskirjas asendada sõnad „alalise elaniku elamisluba“ sõnadega „pikaajalise elaniku

elamisluba“, et sõnastus ühtiks kehtiva VMS-iga.

6. Eelnõus ei ole kajastatud teise emakeele ja teise rahvuse ning murdekeelte küsimust, kuigi selle

eelnõu aluseks olevas VTK-s olid need teemad lahendamist vajava probleemina välja toodud. Kui

riigis kavatsetakse koguda teise emakeele, murdekeele ja teise rahvuse andmeid, on vaja tuua ka

andmete kogumise eesmärk, põhimõtted ja rahastamismudel. Seni on olnud teadmine, et

eelnimetatud andmete kogumiseks on vaja muuta ka KeeleS-i. Käesolevas eelnõus ei ole seda

teemat puudutatud, kuigi Siseministeerium esitas VTK kooskõlastamise käigus ka selle teema

kohta omapoolsed märkused ja tähelepanekud. Seetõttu soovime täpsustada, kas nimetatud

andmete kogumise soov ja vajadus on alles. Jaatava vastuse korral on see eelnõu sobiv vastavate

muudatuste tegemiseks.

7. Seletuskirjas palume selgitada, milline on edasine plaan nende teemadega, mis VTK-s olid

tõstatatud, kuid siinses eelnõus muudatusi kavandatud ei ole (nt eelmises punktis nimetatud

murdekeelega seonduv).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Kertu Nurmsalu 6125084

[email protected]