DP kooskõlastamine

A r h i t e k t u u r i b ü r o o N A F T A O Ü Tallinn, Nõmme, Sõbra tn 24B, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] reg.nr: 10222546 MTR: EP10222546-0001

RAASIKU ALEVIK MEIEREI TN 34 JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Tellija:

Kersti Pilov Aadress:

HARJU maakond, RAASIKU vald, RAASIKU alevik, Meierei tn 34

Töö nr.

KP0121 Staadium

DP 03.11.2024

Planeerija:

Madis Karu Projektijuht:

Madis Karu

Vastutav spetsialist:

Madis Karu Huvitatud isik:

Kersti Pilov

2 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Sisukord 1. Seletuskiri 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid 3 2. Teostatud uuringud 3 3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus 3 4. Praegune olukord 4 4.1. Piirangud 5 5. Kontaktvöönd 5 6. Planeering ja ehitusõigus 6 6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine 6 6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud 6 6.2. Planeerimispõhimõtted 6 6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad 6 6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele 7 6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid 7 6.3. Ehitusõigus 7 6.3.1. Raietööd 8 7. Liiklus ja parkimine 8 8. Heakorrastus 8 9. Vertikaalplaneerimine 9 10. Planeeritava ala bilanss 9 11. Keskkonnakaitse nõuded 9 11.1. Mürakaitsemeetmed 9 11.2. Radooniohjemeetmed 10 11.3. Keskkonnamõju hindamisest 10 12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks 11 13. Tuleohutusnõuded 11 14. Elektrivarustus 12 14.1. Tänavavalgustus, õuealade valgustus 12 15. Sidevarustus 12 16. Veevarustus ja kanalisatsioon 12 17. Soojusvarustus 13 18. Planeeringu elluviimine 13 18.1. Servituutide seadmise vajadused 14 2. Joonised 1. Situatsiooniskeem 01 M 1:2000 2. Tugiplaan 02 M 1:500 3. Kontaktvööndi skeem 03 M 1:1100 4. Põhijoonis 04 M 1:500 5. Tehnovõrgud 05 M 1:500 6. Teede skeem 06 M 1:500 3. Lisad ja tehnilised tingimused 1. Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37427380 2. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 428942 3. Raven OÜ tehnilised tingimused nr 6-2/ 513

3 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

1. SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid

Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks on:

1) Kersti Pilov'iga sõlmitud töövõtuleping nr. KP_0121_DP;

2) Raasiku alevikus, Meierei tn 34 katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamise

algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine, Raasiku Vallavalitsuse 08.03.2022. korraldus

nr 12;

3) Raasiku alevikus, Meierei tn 36 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering (kehtestatud

Raasiku Vallavalitsuse 24.05.2021 korraldusega nr 177);

4) Raasiku valla üldplaneering (kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020 otsusega nr

24);

5) Harju maakonnaplaneering 2030+;

6) Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid;

7) Terviseameti Kesklabori füüsikalabori 2020. a. töö nr 6/4-6-2/1844 „Liiklusmüra ja

vibratsiooni mõõtmine ja hinnang Harjumaal Raasiku alevikus Meierei tn 36

planeeringuala piirkonnas“.

Detailplaneeringu koostamisel on juhindutud Eesti Vabariigis planeerimist ning vara ja

maaomandit reguleerivatest seadustest ja õigusaktidest. Arvestatud on Raasiku valla kehtiva

üldplaneeringuga.

2. Teostatud uuringud

Topoaluse mõõdistas Radiaan OÜ, reg. nr 12514402, MTR EEG000321, Harju maakond, Tallinn,

Kesklinn, Kanali tee 6, 10112, +37256609222, [email protected], mõõdistaja K. Ploom, kontrollis A.

Erit, töö nr 130G21, mõõdistatud 14.04.2021. Koordinaadid L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis,

piirid kantud plaanile katastriplaani alusel 15.04.2021. GPS mõõdistuse RTK parandid on saadud

Trimble VRS NOW võrku kasutades.

Pinnase radoonisisalduse mõõtmise raportid: "Meierei põik 2, Raasiku alevik, Raasiku

Radoonisisalduse mõõtmine pinnasest" (aadress mõõdistusraportil vale, teostuse asukoht õige) ja

" Meierei tn 34, Raasiku alevik, Raasiku Radoonisisalduse mõõtmine pinnasest", mõlemad on

koostanud Tulelaev OÜ, Kasesalu 12, Saue linn, 76505, Harju maakond,

[email protected], mõlema raporti koostamise aeg 12.07.2022.

Geoloogilised uuringud teha vajadusel vastavalt planeeritud hoonete valitud asukohale.

3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus

Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada olemasolev elamumaa sihtotstarbega katastriüksus

kaheks elamumaa katastriüksuseks, määrata ehitusõigused ja hoonestustingimused kahe kahe

korteriga elamu ja nende abihoonete ehitamiseks, lahendada juurdepääsud ja määrata

vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Raasiku valla üldplaneeringuga.

4 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistu jagamine, hoonestusõiguse määramine,

kinnistute tehnovõrkudega varustamise lahendamine, kinnistutele juurdepääsude ja tänavate

lahendamine.

Detailplaneeringu koostamise vajaduse põhjenduseks võib välja tuua planeeritavate kinnistute

parema kasutamise, kasutuseta olevate maade kasutuselevõtu ja asula suurema korrastatuse

jaoks võimaluste loomise.

4. Praegune olukord

Planeeritav ala asub Raasiku alevikus. Planeeritava ala moodustavad Meierei tn 34 katastriüksus

ning osaliselt Meierei tänav (65101:007:0195, munitsipaalomand) ja Meierei põik (65101:007:0295,

munitsipaalomand) katastriüksused. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik

teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks.

Meierei tn 34 kinnistul asub riigi kõrvalmaanteest nr 11310 "Aruvalla - Jägala" läänes, Meierei

tänavast lõunas, Meierei põiktänavast edelas. Meierei tn 34 kinnistu külgneb Meierei ja Meierei

põik tänavatega ning on ümbritsetud Meierei tn 32 ja Meierei põik 3 kinnistutega.

Planeeritava ala suurus on ligikaudu 4500 m2. Meierei tn 34 kinnistu on praegu 2873 m2 suur.

www.ehr.ee andmetel on Meierei tn 34 katastriüksusel järgmised hooned ja rajatised:

1. elamu EHR koodiga 116030418,

2. majandushoone EHR koodiga 116030420,

3. kuur EHR koodiga 116030419,

4. väravad-piirded EHR koodiga 220408267,

5. kaev EHR koodiga 220408266.

Planeeringualas on järgmised tehnovõrgud:

1. Elektrilevi OÜ, 0,4 kV õhuliin ja 0,4 kV maakaabel;

2. Raasiku aleviku ühisveevärgi veetorustik koos tuletõrjevee hüdrandiga, Raven OÜ;

3. Raasiku aleviku ühiskanalisatsiooni torustik, Raven OÜ;

4. Telia Eesti AS sideõhuliin;

5. Meierei tänaval olemasolev tänavavalgustus – (ühisriputus elektripostidel). Täiendavalt on

tänavavalgustus kavandatud Meierei põiktänavale (alus: Meierei tn 36 detailplaneering,

kehtestatud Raasiku Vallavalitsuse 24.05.2021 korraldusega nr 177).

Kinnistu põhjaosa on piiratud aiaga, aiaga piiratud alal on elamu ja kaks abihoonet, muu kinnistu

on hooldamata rohumaa.

Juurdepääs planeeritavatele kinnistutele on Meierei tänavalt (asfalteeritud tänav, laiusega ~5 m)

ja Meierei põiktänavalt (kruuskattega tänav, laiusega ~4 m). Reljeefilt on maa-ala tasane.

Planeeritavad elamukrundid asuvad Meierei ja Meierei põik tänavate nurgas. Meierei põik tänav

on välja ehitamata ja ei ole läbisõidetav (kuni riigi kõrvalmaanteele 11310 "Aruvalla- Jägala"

Transpordiameti nõuetele vastava ristmiku väljaehitamiseni).

5 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

4.1. Piirangud

Kinnistut läbivate tehnovõrkude piirangud trassi teljest või äärmise toru/traadi teljest: madalpinge

õhuliin 2+2 m. Maa-alustel torustikel on kaitsevööndid 2+2 m trassi teljest ja maa-alustel

kaabelliinidel on kaitsevööndid 1+1 m trassi teljest.

Kinnistut läbivate tehnovõrkude puhul tehakse planeeringus ettepanek nendele kaitsevööndi

laiuses servituut määrata, servituudiga koormatud ala pind on kokku 125 m2.

Kinnistu paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Kaitsmata põhjaveega ala on karstiala, alvar ja ala,

kus põhjaveekihil lasub kuni 2 meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või

kruusakiht. Kaitsmata põhjaveega alal paiknevate veehaarete puhul on alati risk nende

reostumiseks tõvestavate mikroorganismidega. DP alale ei kavandata reovete ega heitvete

immutamist pinnasesse.

5. Kontaktvöönd

Kontaktvööndi ulatus on kõik planeeritava ala naaberkinnistud teisel pool riigi kõrvalmaanteed nr

11310 "Aruvalla - Jägala" ning ala, mis on piiratud Vahtra tänava, Tallinna maantee ja Võidu

tänavaga.

Planeeritavast alast idakagus asub maatulundusmaa sihtotstarbega Lillevälja kinnistu, riigi

kõrvalmaantee nr 11310 "Aruvalla - Jägala" lääneküljel, planeeritavast alast kirdes ja kagus

paiknevad üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistud. Kinnistust põhjas, Meierei tn 27 kinnistul,

paikneb Raasiku põhikool koos staadioniga, Meierei tn 25 kinnistul paikneb Raasiku lasteaed

"Oravake". Vahtra tn 7 on üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistu. Meierei põik 3 on on

maatulundusmaa sihtotstarbega. Ülejäänud kinnistud kontaktvööndi alal on elamumaa

sihtotstarbega kinnistud, osaliselt veel planeerimata ja hoonestamata.

Planeeringud kontaktvööndi alal Maa-ameti planeeringute rakenduse andmetel: algatatud

detailplaneeringud on Raasiku hariduslinnaku DP, vastuvõetud detailplaneeringud puuduvad,

kehtestatud detailplaneeringud on Pargi tn 1 DP; Tallinna mnt 24 DP; Meierei tn 25, 27 ja Kooli

tänav DP, Meierei tn 36 DP.

Juhtfunktsioon kontaktvööndi alal on eramutel (umbes 43% kontaktvööndi alast on elamumaa),

krundid jäävad suurustega vahemikku 1200 - 1500 m2, üksikud on väiksemad (väikseim 696 m2),

mõned on suuremad (suurim 18836 m2). Eramute paiknemisel tänava ehitusjoont on võimalik

tuvastada Meierei tn 14 ... 22 kinnistutel ja Tallinna mnt 16, 18 ja 26 kinnistutel. Kinnistud on valdavalt

nelinurkse kujuga, rombjad, üksikud on keerulisema kujuga. Täisehitusprotsent hoonestatud

kinnistutel jääb hetkel valdavalt vahemikku 5 - 15%.

Meierei tn 28, 30 ja 32 kinnistutel ning Jägala mnt 45 kinnistul paiknevad kortermajad, ülejäänud

elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnistutel on tegemist eramutega, abihooneid 1-3.

Kokkuvõttes võib öelda, et koostatav detailplaneering oma lahenduselt sobitub kontaktvööndis

oleva olukorraga, lähiala tänavaruum korrastub, planeeringuala liitub orgaaniliselt aleviku

ruumiga.

6 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

6. Planeering ja ehitusõigus

Enne uute hoonete püstitamist tuleb lammutada olemasolevad amortiseerunud hooned ja

planeeringuala peab ära koristama ning jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku

valla jäätmehoolduseeskirjale. Välja ehitada planeeringuala teenindavad jäätmete liigiti

kogumise rajatised vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.

Raietöödeks peab taotlema Raasiku vallalt raieluba.

Kõikjal käesolevas planeeringus on kasutatud uute kinnistute nimetamisel aadresside

ettepanekuid:

1. kinnistu pos 1, aadressi ettepanek Meierei tn 34

2. kinnistu pos 2, aadressi ettepanek Meierei põik 5

6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine

Uus hoonestus planeeritaval maaüksusel arvestab olemasoleva elu- ja looduskeskkonnaga. Uus

hoonestus on ette nähtud projekteerida tagasihoidliku ja looduslähedase vormikeelega, mis

tagab, et lähialadelt vaadelduna ei teki visuaalset reostust. Hoonete projekteerimisel on nõutud

kinnistu (reljeef, haljastus), lähinaabrite ja piirkonna ajaloolise miljööga sobivusega arvestamist.

Planeeritav hoonestus rikastab lähiala hoonestustavasid. Hoonestustingimuste väljatöötamisel on

arvestatud lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga.

6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud

Reoveed juhitakse asula reoveekanalisatsioonisüsteemi ja olmevesi tuleb planeeritavatesse

hoonetesse asula tarbeveesüsteemist.

Olmeprügi kogutakse Meierei põik tänava äärde planeeritud sorteeritud jäätmemajas

(betoonalusel erinevat tüüpi olmejäätmete konteineritega, kergkonstruktsioonis seinad ja katus).

Olmeprügi käitlemine ja äravedu lahendatakse vastavalt Raasiku valla jäätmekäitluseeskirjadele.

6.2. Planeerimispõhimõtted

Planeeritaval alal olev kinnistu jaotatakse vastavalt joonisel 04 “Põhijoonis” toodule. Eesmärk on

tagada kinnistute otstarbekad kujud ja suurused ning juurdepääsud tänavatelt.

Hooneid planeerides võtta arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi. Planeeritavate

hoonete esimesed korrused ja kinnistusisesed liikumisteed lahendada ehitusprojektis takistusteta

liikumise põhimõtetel.

6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad

Uute hoonestusalade paigutamisel on arvestatud tellija ja Raasiku valla soovide ja olemasoleva

olukorraga. Hoonestusalad jäävad krundi piiridest 4.0 m kaugusele. Pääsud kinnistule, hoonete ja

rajatiste soovituslik paiknemine on näidatud joonisel 04 “Põhijoonis”. Kinnistu jagatakse kaheks: pos

1 – 1447 m2, pos 2 – 1426 m2.

7 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele

Detailplaneering ei sisalda kehtivate detailplaneeringute muutmise ettepanekuid.

Detailplaneering ei sisalda kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Detailplaneering ei

sisalda kontaktvööndi alal koostatavate planeeringute muutmise ettepanekuid. Detailplaneering

vastab kehtivale Raasiku valla üldplaneeringule.

6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid

Hooneprojektide koosseisus on soovituslik koostada kruntidele heakorrastusprojektid, mille järgi

rajada uus haljastus ning piirdeaiad. Piirdeaedade lubatud asukohad loodavate kinnistute piiridel,

väravad ei tohi avaneda tänava poole. Krunte on lubatud piirata kuni 1.6 m kõrguse vähemalt

50% ulatuses läbipaistva taraga, mis peab moodustama visuaalselt tänava lõikes terviku. Tarade

planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii väikese-, kui ka

suurekasvulisi koeri. Kinnistute tänavapoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama

kõrged hekid. Kinnistutevahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid. Hekid ja muu haljastus ei

tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke. Aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab

olema ühtse stiiliga ja piisavalt suuremõõtmeline, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumine.

6.3. Ehitusõigus

Kinnistu Meierei tn 34 (kinnistu aadressi ettepanek) lubatud hoonetealune pind on 240+49 m2,

maksimaalne lubatud maapealne suletud brutopind on 480+49 m2.

Kinnistu Meierei põik 5 (kinnistu aadressi ettepanek) lubatud hoonetealune pind on 240+45 m2,

maksimaalne lubatud maapealne suletud brutopind on 480+45 m2.

Hoonestusala piires võib igale krundile võib ehitada ühe eluhoone ehitusaluse pinnaga kuni 240

m2, kuni 2 ehitusteatise kohustuslikku abihoonet (ehitusaluse pinnaga kuni 60 m2 ja kõrgusega kuni

5.0 m) ning kuni 2 väikeehitist (ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kõrgusega kuni 5 m).

Abihooneid võib ehitada kinnistutevahelistele piiridele lähemale kui 4 m juhul, kui sõlmitakse

naaberkinnistuga vastav notariaalne leping ja tagatud on tuleohutus.

Elamu hoonealusest pinnast 0…100% võib olla kahekorruseline. Lubatud katusekalded on

vahemikus 0°…30°, kaksikelamute kõrgus max 8.0 m, abihoonete kõrgus max 5.0 m, mõõdetuna

maapinnast. Hoone sokli kõrgus ja hoonete esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus

määrata arhitektuurse projektiga, ent mitte kõrgem kui +50 cm Meierei tänava kõrgusest. DP

põhijoonisel antud hoonete absoluutkõrgusi on lubatud vajadusel korrigeerida +50 cm ulatuses

kui vertikaalplaneeringu lahendusega on see põhjendatud.

Hoonete projekteerimisel tuleb jälgida nende sobivust väljakujunenud miljööga piirkonda.

Välisilmelt peavad olema hooned otstarbeka ja pigem tagasihoidliku looduslähedase

vormikeelega, historitsistlike ja järeleaimavate stiilide ja ehisdetailide kasutamine ei ole lubatud.

Asukoha eripära arvestades soositakse projekteeritavate kaksikelamutele modernse vormikeele

kasutamist.

Välisviimistluseks kasutada traditsioonilisi materjale - peamisena puitu (laudis), millega

kombineerida valikuliselt looduskivi, tellist ja/või krohvi. Katusekatetena kasutada rullmaterjali,

8 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

savikivi või valtsplekki. Välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,

madalakvaliteetne laudis. Kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri, vältida väikeseid

aknaruute. Välisviimistlusmaterjalide ja kaasaegse arhitektuuri nõuded kehtivad nii elamutele kui

ka abihoonetele. Abihoone ja piire peavad sobituma elamu arhitektuuriga. Ehitusprojekti mahus

esitada koos põhihoone projektiga abihoone projekt.

Kruntidele ulatuvad piirangud (kaitsevööndid) on kantud planeeritava ala plaanile ja ehitusõiguse

tabelisse (vt 04 “Põhijoonis”).

6.3.1. Raietööd

Kruntidel tuleb vajalikud alad võsast ja hooldamata viljapuudest puhastada. Eelistatavalt mitte

likvideerida ühtegi elujõulist haljastuspuud, neid on soovituslik vajadusel ümber istutada.

Kõrghaljastuse likvideerimist ja asendusistutust kajastada vajadusel hoonete kohta koostatvate

projektide koosseisus vastavalt kohaliku omavalitsuse määrustele.

7. Liiklus ja parkimine

Liikluskorraldus peab vastama Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“, projekteerimise

lähtetase „Hea“. Kiiruspiirang Meierei tänaval on 50 km/h, Meierei põik tänaval hetkel

määratlemata. Põhijoonisel näidatud nähtavuskolmnurki (Lähtetase hea, Peatu ja anna teed, 50

km/h, ristmiku tüüp A) vajadusel korrigeerida, Meierei põik tänava projektiga määrata vajadusel

nähtavust piiravate rajatiste ümbertõstmine ja haljastuse likvideerimine.

Juurdepääs planeeritavatele kinnistutele toimub Meierei või Meierei põik tänavalt.

Sajuvete eemaldamine on lahendatud vertikaalplaneerimisega, sademeveed immutatakse

pinnasesse omal kinnistul, sademevett ei juhita tänavate alusele maaüksusele.

Teedel-tänavatel puuduvad DP koostamise ajal kõnniteed.

Parkimine on lahendatud kinnistutel. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 843

Linnatänavad. Projekteeritud kaksikelamute parkimisnormatiiv väikeelamute alal: 2 kohta / korter.

Planeeringus 4+4 kohta krundil, kokku 8 kohta planeeritaval alal.

8. Heakorrastus

Hoonestusalade planeerimisel on arvestatud, et olemasolevaid puid peaks likvideerima

minimaalselt. Krundi iga 300 m2 kohta peab krundil olema vähemalt 1 puu, mille

täiskasvamiskõrgus on min 6 m. Ehitusega rikutud kohtades taastada muru. Sissepääsuteed ja

parkimisplatsid sillutada. Piirded võib rajada ainult piki kruntide piire. Piirded piki tänavamaad on

puidust lippaed (Hmax = 1.6 m), mujal puitlippaed või võrktara (mõlemal Hmax = 1.6 m) või tihe

kaherealine hekk. Piirdeaia lahendus peab sobituma kaksikelamute arhitektuurilahendusega ja

vastama piirkonna piirdeaiatavadele, väravad ei tohi avaneda tänava poole. Jäätmed koguda

sorteeritult konteineritesse, mis paigutada krundile sissesõidutee lähedale rajatud betoonalustele.

9 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

9. Vertikaalplaneerimine

Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest

eemale ja immutada pinnasesse. Vältida sademevete valgumist naaberkruntidele, krundi

maapinda ei tohi tõsta kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Hoonete 0.00 ettepanek vt. joonis 04

“Põhijoonis”. Planeeritud kõrgusmärke vajadusel korrigeerida vastavalt geoloogilistele uuringutele

ja teeprojektile. Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0.5 m hoonestusala piires.

Vertikaalplaneeringud lahendada hoonete eelprojektide mahus selliselt, et on takistatud

sademevete valgumine naaberkinnistutele ja avalikele aladele. Sademeveed immutada omal

kinnistul. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse

teekraavidesse (alal kraavid puuduvad).

10. Planeeritava ala bilanss

1. Planeeritav ala 0.3 ha

2. Elamumaa 2874 m2

3. Max maapealne suletud brutopind 1054 m2

4. Elamute arv 2 kaksikelamut (2+2 korterit)

5. Parkimiskohti 8

11. Keskkonnakaitse nõuded

Kinnistule kruntide planeerimisel ja neile hoonestusalade määramisel on lähtutud vajadusest

võimalikult vähe kahjustada olemasolevat haljastust. Ehitatavate kaksikelamute vee-,

kanalisatsiooni-, elektrivarustus toimub lähialal olevate tehnovõrkude kaudu.

Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis paigutada kruntide sissesõiduteede lähedale

betoonalustele. Kruntide valdajad peavad järgima Raasiku valla jäätmehoolduseeskirja ja

sõlmima lepingu jäätmekäitlusettevõttega. Elamumaa kruntidel taastada ehitusega rikutud

kohtades muru. Sissepääsuteed ja parkimisplatsid sillutada. Vertikaalplaneerimisega juhtida

sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse.

11.1. Mürakaitsemeetmed

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala paikneb riigitee läheduses, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,

õhusaaste). Meierei tn 36 DP alal teostatud liiklusmüra mõõtmiste ja hinnatud müratasemete

arvutuste alusel võib järeldada, et Meierei tn 34 kinnistu planeeringualal müra tasemed ei ületa

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud müra piirväärtusi II-kategooria alal nii

päevasel kui ka öisel ajal.

Üldvibratsiooni kaalutud kiirenduse piirväärtuseks on 0.0126 m/s2 päevasel (07.00–23.00) ja 0.00883

m/s2 öisel (23.00–07.00) ajal. Vibratsiooni võnkekiirenduse mõõtmistulemuste kohaselt (on näha, et

Meierei tn 36 kinnistul võib kaubarongide möödasõidul esineda vibratsioon maksimaalsete

väärtustega kuni 0.0004 m/s2, mis on 22 korda madalam kui sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses

nr 78 kehtestatud öine piirväärtus.

10 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Leevendusmeetmetena on otstarbekas tiheda kahekihilise igihalja heki rajamine tänavate

poolsetesse krundi servadesse (täpne lahendus anda hoonete ehitusprojektides), hoone

arhitektuuris arvestada, et hoones olevaid eluruume planeerida tänavatest kaugemale külge,

hoone konstruktsioonide ja avatäidete valimisel tagada nõuetekohane mürapidavus.

Leevendusmeetmete koosmõjul on müra normtasemed elamutes tagatud ja puudub vajadus

müratõkkeseinte rajamiseks (Raasiku alevikus ei ole varasemalt müratõkkeseinu paigaldatud,

aleviku ilmega sobitumiseks tuleb eelistada nende mittekasutamist). Müra vähendamise

meetmed peavad olema rakendatud hiljemalt planeeritavatele elamutele kasutuslubade

väljastamise ajaks.

11.2. Radooniohjemeetmed

Kuna planeeritava kinnistu lõunapoolses osas on vastavalt radooni mõõtmise raportile pinnase

radoonisisaldus kõrge, tuleb hoonete kavandamisel näha ette radooniohjemeetmed:

Soovitatav on radooni hoonesse sattumise vältimiseks ehituse käigus tagada lisaks

nõuetekohasele ventilatsioonile ka tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese

korruse tarindid ja/või alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva

põrandaaluse sundventilatsioon). Tihendada ja hermetiseerida tuleb kõik torude ja kaablite

läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud

hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht kui ka toru või kaabli ning hülsi vahe.

Siseruumides tuleb tagada radooni ohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Hoone ruumiõhu radooni

tase peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone

ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.

11.3. Keskkonnamõju hindamisest

Kavandatav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1

(KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Antud detailplaneeringu korral määratakse elamumaa

kinnistutele ehitusõigused. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga

kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi

kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või

valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine

detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik ning arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu

ei ole vajalik detailplaneeringuga koos läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist. Raasiku

Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju ning

KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeeringumenetluse käigus.

11 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Planeeringu koostamise käigus kaaluti läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise

meetmed või nende korral käitumise lahendused; nähti ette radooniohjemeetmed; nähti ette

kaitstmata põhjaveega alal meetmed põhjavee kaitseks; selgitati välja kavandatava

tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt nähti ette haljastuse

ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning

muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad

a) majanduslikud mõjud:

Aleviku majanduslikule arengule aitab detailplaneeringus kavandatu elluviimine kaasa, uute

elanike alevikku kolimisega suureneb kohaliku ettevõtluse võimalik tulubaas.

b) sotsiaalsed mõjud:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine toob kaasa aleviku sotsiaalse olukorra paranemise,

kuna aleviku avalik ruum korrastub ja DP elluviimine annab tõenäoliselt tõuke lähialal teistegi

kasutuseta alade kasutuselevõtuks.

c) kultuurilised mõjud:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa lähialal kultuurilisi

mõjusid, planeeringu elluviimine ei kahjusta Raasiku alevikus paiknevate kultuuripärandiobjektide

väärtust.

d) mõju looduskeskkonnale:

Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga kaasa looduskeskkonna kahjustumist,

aleviku servas olevate kinnistute kasutuselevõtt elamute rajamiseks ei halvenda lähiala

looduskeskkonna olukorda, pigem aitab kaasa konkreetse piiri loomisele tihe- ja hajaasustuse

vahele.

12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks

Projekteerimisel on lähtutud EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja

arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” nõuetest. Soovitav on sõlmida naabrivalve lepingud.

Hoonete välisvalgustuseks näha ette turvaautomaatikal töötavad välisvalgustid (prožektorid).

Hoonete projekteerimisel näha ette abinõud, mis vähendaksid kuritegevuse riski (näit. akende ja

uste konstruktsioon ja lukustus). Kruntidele rajada piirded.

13. Tuleohutusnõuded

Detailplaneering on koostatud vastavuses Siseministri 30.03.2017. määrusele nr. 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“. Vähim lubatud tulepüsivusklass on TP3. Hoonete rajamisel krundi

piirile lähemale kui 4 m tuleb arvestada EVS 812-7:2008 p. 12 ja alapunktid nõuetega (või hoonete

projekteerimise ajal sarnaste olukordade lahendamiseks kehtivate tuleohutusnõuetega). Väliseks

tulekustutuseks vajalik veehulk Q = 15 L/s 3 h jooksul saadakse olemasolevast tuletõrjehüdrandist

(Meierei tn 27 kinnistu ees), vastavalt EVS 812-6.

12 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

14. Elektrivarustus

Käesoleva detailplaneeringu projektiga käsitletavate elektripaigaldiste arvutuslik võimsus on: 4 tk

3 x 25A, kokku 3x100A. Kinnistute elektrienergiaga varustamiseks nähakse ette 0.4 kV

maakaablitega toiteliinid alates krundipiirile paigaldatavatest liitumiskilpidest hoonetesse.

14.1. Tänavavalgustus, õuealade valgustus

Meierei põik ja Meierei tänava äärde on ette nähtud kergliiklusteede valgustus. Tänavavalgustuse

projekteerimisel võtta kasutusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ning tähistaeva

vaadeldavuse säilitamiseks. Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks

liikumis- ja valgustugevuse andureid.

Tänavavalgustus planeerida võimalikult madalate postidega, kasutada valgusvihku suunavaid

lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-

4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid.

Hoonete projekteerimisel arvestada sellega, et kõrvalasuva staadioni valgustus põhjustab õhtuti

piirkonnas tugeva valgusreostuse ning sellega peaks arvestama nt magamistubade või elutoa

akende asukohtade valikul.

Arvestada valguse negatiivsete mõjudega seoses liiklusega. Valgustid (näiteks hoovis asuvad

prožektorid) ei tohi olla suunatud nii, et need pimestaks liiklejaid.

15. Sidevarustus

Alal puuduvad moodsad sidekaablid ja kaablikanalisatsioonitorustikud. Vastavalt Telia tehnilistele

tingimustele nr 37427380 on alal Telial piirkonnas vasksidevõrk ja pakutavad internetikiirused on

aeglased. Sidevarustus lahendatakse planeeritavatel hoonetel raadiolingi kaudu, täpne

lahendus anda projekteeritavate hoonete ehitusprojektide koosseisus.

16. Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, ühisveevärk ja -kanalisatsioon on

Meierei tänaval olemasolev, Meierei põik tänavale rajatakse uued torustikud. Rajatakse vee- ja

kanalisatsioonitorustikud vastavalt põhijoonisel näidatule, liitumispunktid Meierei tn ja Meierei põik

nurgal.

Prognoositud vooluhulgad kinnistute kohta:

Vesivarustus: 4 x 0.7 = 2.8 m3/ööp

Kanalisatsioon: 4 x 0.7 = 2.8 m3/ööp

Välistulekustutus: 15.0 L/s

Välisvõrgud:

Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike kohta koostatakse eraldi projekt peale DP kehtestamist.

Sademeveed immutatakse pinnasesse omal kinnistul vertikaalplaneerimise abil, Sademevee

naaberkruntidele suunamine on keelatud, sademeveetorustikke ega drenaažitorustikke ei rajata.

13 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

17. Soojusvarustus

Lahendatakse lokaalsetena planeeritavate hoonete ehitusprojektide koosseisus. Kütteliikidena

mitte kasutada otseelektrikütet, vedelkütust ega küttegaasi, tahketest kütteainetest vältida kivi- ja

pruunsütt, põlevkivi jms saastavaid kütteaineid.

Planeeringu ala soojavarustuse lahendamisel on lähtutud kaugkütteseadusest. Planeeringu

koostamise käigus on kaalutud kohaliku kaugküttevõrguga liitumist ja alternatiivsete kütteliikide

kasutamist.

Kaugküttevõrguga liitumise alternatiivina on ette nähtud planeeritava hoonestuse soojusega

varustamiseks õhk-vesi ja/või maaküttesüsteemide ja päikesepaneelide paigaldamine ja nende

omavaheline koostöö, mis tagab planeeritava hoonestuse soojusega varustamise

kütusevabadest taastuvatest allikatest. Kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja

sellest muundatud soojusenergia, tuuleenergia ja sellest muundatud soojusenergia, maasoojus ja

sellest muundatud soojusenergia, kasutades selleks taastuvallikaist valmistatud elektrienergiat,

hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduvat soojust ja sellest

muundatud soojusenergiat, kasutades selleks taastuvallikaist muundatud elektrienergiat.

Kuna planeeritav kinnistu paikneb Meierei tänavast lõunas ja Meierei põik tänavast lääneedelas,

siis päikesepaneelid on sobilik ja soovituslik paigaldada tänavalt mittevaadeldavasse kohta, et

mitte rikkuda hoonete arhitektuuri. Päikesepaneelid ei tohi tekitada kõrvalolevatele hoonetele

valgusreostust ega halvendada nende valgustingimusi

18. Planeeringu elluviimine

Detailplaneeringus kavandatud tegevuste elluviimiseks sõlmitakse Raasiku valla ja huvitatud isiku

vahel enne detailplaneeringu kehtestamist vastavasisuline leping.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks

naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi

(kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele

osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Käesolev

detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Raasiku vallale kohustust planeeritud kõnnitee,

mahasõitude ja sellega seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate

kulude kandmiseks.

Planeeringus kavandatud kõnnitee koos tänavavalgustusega ja muu planeeringualal oleva

avaliku ala ja sinna rajatud taristu projekteerimine ja rajamine on arendaja kohustus, kui ei ole

kohustuste lepinguga kokku lepitud teisiti. Edasine hooldus, korrashoid ja remont, kõnnitee äärse

tänavavalgustuse elektrikäit, korrashoid ja elektrikulu on Raasiku valla kohustus.

Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima planeeritava krundi omanik. Krundi

omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise

14 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

käigus tuleb täpsustada hoonete asukohad, juurdepääsutee ja parkimisalad, haljastuslahendus

ning tehnovõrkude täpne paiknemine krundil. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi

omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik ühendused tehnovõrkudega

vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik

planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Elektriühenduse

loomisel tehakse koostööd Elektrilevi OÜ-ga, kes projekteerib ja rajab elektri madalpingekaablid

ise. Elektriliinidele tuleb seada servituudid tööprojekti koostamise ajal.

Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpooltoodud

järjekorras saavutamaks detailplaneeringus sätestatut:

- maakorralduslike toimingute teostamine, servituutide ja avaliku kasutusega alade määramine.

Planeeritud tehnovõrkudele, mis asuvad transpordimaal, on vajalik seada isiklik kasutusõigus

nende omanike (Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS) ja transpordimaa omaniku vahel. Tehnovõrkude

servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude

projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis;

- kinnistuväliste tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste hankimine, projektide

koostamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega, vajadusel;

- ehituslubade väljastamine Raasiku Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede

ehitamiseks, vajadusel;

- uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade väljastamine

Raasiku Vallavalitsuse poolt, vajadusel. Enne eluhoonetele ehituslubade väljastamist peavad

olema neid hooneid teenindavad tehnovõrgud kuni vastavate kruntide piirideni välja ehitatud;

- hoonetele ja rajatistele ehituslubade väljastamine,

- hoonetele ja rajatistele kasutuslubade väljastamine.

Elamutele ei väljastata enne kasutusluba, kui detailplaneeringukohased rajatised, sealhulgas

avalikuks kasutamiseks mõeldud rajatised/alad on välja ehitatud ja kasutatavad.

18.1. Servituutide seadmise vajadused

Meierei tänaval ja Meierei põik tänaval olevate õhuliinide kaitsevööndid (sealhulgas ka

postitugede kaitsevööndid) ulatuvad Meierei tn 34 kinnistule ja loodavale Meierei põik 5 kinnistule.

Meierei tänaval on olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid (tänava põhjaküljel), millel on

olemasolevad isiklikud kasutusõigused Raven OÜ kasuks. Meierei tänavalt Meierei tn 32 kinnistule

viiv kinnistu elektriliitumise õhuliin läbib Meierei tn 34 kinnistu loodenurka.

Loodavatele tehnovõrkudele Meierei tänavale ja Meierei põik tänavale on vaja määrata isiklud

kasutusõigused: veetorustikule (Raven OÜ), reoveekanalisatsioonitorustikule (Raven OÜ),

madalpinge maakaablile (Elektrilevi). Meierei põik 5 kinnistule ulatuvad Meierei põik rajatavate

maakaablite, veetrassi ja reoveekanalisatsiooni kaitsevööndid. Vajalikud servituudi esitatud

allpoololevas tabelis.

Krundid, millele on vaja servituute Meierei tn 34 Meierei põik 5

15 03.11.2024

Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979

Meierei tänav

65101:007:0195 tehno servituudid seatakse peale DP kehtestamist

servituudid seatakse peale DP kehtestamist

Meierei põik

65101:007:0295 tehno servituudid seatakse peale DP kehtestamist

servituudid seatakse peale DP kehtestamist

Meierei tn 32

65101:007:2530 tehno Meierei tn 34 kinnistule ulatub Meierei tn 32 madalpinge õhuliini kaitsevöönd ~176 cm laiuselt, õhuliin kinnistut ei ületa

Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!

A3

Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001

TELLIJA

TELLIJA AADRESS

TELLIJA ESINDAJA

KINNISTU OMANIK

OMANIKU AADRESS

OMANIKU ESINDAJA

PROJEKTI JUHT

PROJEKTI AUTOR

ARHITEKT

JOONESTAJA

PROJEKT

AADRESS

LEPING NR.

KUUPÄEV

JOONIS

TÖÖ NR.

MÕÕT

STAADIUM

LEHT NR.

UUSEHITIS JUURDEEHITUS

ÜMBEREHITUS REKONSTRUEERIMINE

LAMMUTAMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE

Madis Karu Madis Karu

Madis Karu Madis Karu

Kersti Pilov

Kersti Pilov Meierei tn 34, Raasiku a, Raasiku v, Harju mk

Kersti Pilov Meierei tn 34, Raasiku a, Raasiku v, Harju mk

Kersti Pilov

03.11.2024

KP0121

1:500

DP

04

Raasiku alevik Meierei tn 34 ja lähiala DP

Meierei tn 34, Raasiku a, Raasiku v, Harju mk

Põhijoonis

1  426 m2

1  447 m2

59.5

Olemasolev hüdrant

Meierei tn 36 DP-ga varemplaneeritud sõidutee asukoht

Meierei tn 36 DP-ga varemplaneeritud kõnnitee asukoht

aadressi ettepanek:

Meierei tn 34

aadressi ettepanek:

Meierei põik 5

SJ

SJ

45.87

45.97

45.93 46.08

46.05 46.10

46.14 46.15

46.16 46.20

46.17 46.29

46.29

46.29

46.39

45.99

45 .96

45.97 45.94

46.10

45.95

46.06

45.98

46.02

45.92

45.92

45.87

45.94

45.97

45.99

46.04

45.86

45.86

45.91

45.73

45.53

45.51

45.36

45.40

45.29

45.01

45.51

45.41

45.73

45.52

45.96

45.95

46.22

46.14

46.07

45.97

46.16

46.22

46.11

45.94

46.18

45.91 45.96

45.89

46.06 46.09

46.07

46.23

46.28

46.26

46.18

46.21

46.06

46.2045.98

46.00

46.31

46.20

45.24

45.30

45.43

45.90

46.16

46.21

X= 6581700

Y= 5

67 55

0

Meierei tn

M eierei põik

46.25

46.18

45.98

45.48

45.52

45.47

46.09

45.38

45.34

45.25

45.33

45.55 45.49

45.58 45.53

45.63 45.58

45.72 45.69

45.84 45.80

45.99 45.95

46.12 46.08

46.22 46.20

46.2646.29 46.29

46.58

46.47

46.40

46.46

45.80

45.99

46.00

45.80

45.70

45.62

45.68

45.53

45.46

45.71

45.81

45.77

45.86

45.91

46.07

46.02

46.25

65101:007:0620 Meierei tn 29

65101:007:2530 Meierei tn 32

65101:007:2600 Meierei tn 34

65101:007:0007 Meierei tn 30

65101:007:0035 Meierei tn 27

65101:001:0764 Meierei tn 36

65101:001:0766 Meierei tn 38

65101:001:0768

65101:007:0295

65101:001:0613 Meierei tn 27b

65101:001:0637 Meierei põik 3

Meierei põik

Meierei põik 4

65101:007:0195 Meierei tänav

A

Kill

Kill

Kill

2H Ko

rte re

la m

u

Kuur

Pinn

32

H Elamu

36

H

H H

Elamu Välikäimla 34

01

1447 m 2

EP 100%

8.0 2 / -1

0.000 = 46.600 ABS

289 289

1 / 2

02

1426 m 2

EP 100%

8.0 2 / -1

0.000 = 46.100 ABS

285 285

1 / 2

Võimalik ülekäiguraja asukoht

TEHNOVÕRKUDE KAITSEVÖÖNDID

ELAMUMAA

TINGMÄRGID:

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

MOODUSTATAVA KINNISTU PIIR

PLANEERITAVA ALA PIIR

HOONESTUSALA

PLANEERITAV KÕNNITEE

PLANEERITAV SÕIDUTEE

PLANEERITUD LIITUMISKILP

PLANEERITUD VEETORUSTIK

PLANEERITUD KANALISATSIOONITORUSTIK PLANEERITUD MP MAAKAABEL (liitumiskilbist hooneni tarbija kaabel) PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSPOST

PIIRDEAEDADE VÕIMALIKUD ASUKOHAD

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE VAJADUSEGA ALA

Märkused: Joonisel es itatud hoonete suurused ja asukohad, sissesõiduteede, parkimisplatside kujud ja asukohad on illustratiivsed ja lahendatakse hooneprojektide koosseisus

Pos

Kinnistu pind

sihtotstarve

hoone H Korruseid

maapealne / maa-alune

maa-alune pind

maapealne pind hooneid

abihooneid

pos nr

krundi aadressi

ette- panek

krundi plan.

pind m2

max hoonete

alune pind m2,

põhi- hoone

+ abi-

hoone

Hoonete max

korrus; max

kõrgus; max abs kõrgus

Hooneid krundil, põhi-

hoone + abi-

hooneid

Maa sihtots- tarve ja

osakaalu % DP liikide kaupa ja katastri- üksuse liikide kaupa

max maa-

pealne suletud

brutopind

min. tule- püsi- vus

parkimis- kohti,

norma- tiivne / kavan- datud

kitsen- dused

01 Meierei tn 34

1447 240+49 2/-1; 8 m Hmax=55.5

1+2 EP100%

Elamumaa 100%

529 TP3 4 / 4

KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED, KITSENDUSED Meierei tänava ja Meierei põik tänava poole näha ette esinduslikumad fassaadid. Materjalidest võib kasutada betooni, puitu, kivi, krohvi ja klaasi. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema arhitektuurilt kaasaegne, vältida väikseid aknaruute. Välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid: madalakvaliteetne laudis, plastik, ümarpalk. Värvi lahenduses eel istada heledaid värvitoone. Hoonete fassaadidel tohib plekki kasutada vaid aktsendi andmiseks. Katusekatte toon valida tume (must, tumehall, tumepruun) või metalne. Katusekalde vahemik 0-30°. Kruntide haljastamisel lähtuda nõudest: 1 puu (min täiskasvamiskõrgusega 6 m) krundi pinna iga 300 m 2 kohta . Tagada ha l ja s ta tud a lade % moodustatava krundi pinnast minimaalselt 15%. Hoone sokli kõrgus ja hoone esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata arhitektuurse projektiga. Kruntide ümber võib olla kuni 1.6 m kõrge piire. Abihoonete maksimaalne kõrgus tohib olla kuni 5.0 m.

02 Meierei põik 5

1426 240+45 2/-1; 8 m Hmax=55.0

1+2 EP100%

Elamumaa 100%

525 TP3 4 / 4

MP õhuliini kaitse- vöönd 2+2 m, veeto- rustiku kaitse- vöönd 2+2 m, reo- veeto- rustiku kaitse- vöönd 2+2 m

ARHITEKTUURSED NÕUDED