Raasiku alevikus Meierei tn 34 detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 01.04.2022 17:19 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 7-1/29-13 Raasiku alevikus Meierei tn 34 detailplaneeringu algatamisest teavitamine Manused: Raasiku alevikus Meierei tn 34 detailplaneeringu algatamisest te.asice; Meierei tn 34 algatamisest teavitamine.doc

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere

Raasiku Vallavalitsus edastab Teile kirja.

Lugupidamisega Riina Rand

maakorraldaja Raasiku Vallavalitsus

55566133 [email protected]

Tallinna mnt 24

Aruküla +372 60 70 348

75201 Harjumaa [email protected] SEB Pank

Reg nr 75010708 https://raasiku.kovtp.ee/ EE331010002026014000

Lp asjaosalised

(kuupäev digiallkirjas) nr 7-1/29-13

TEADE

Raasiku Vallavalitsus teatab, et Raasiku Vallavolikogu 8. märtsi 2022. a. otsusega nr 12

algatati detailplaneering Raasiku alevikus, Meierei tn 34 katastriüksusel ja lähialal ning

jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada olemasolev elamumaa sihtotstarbega katastriüksus kaheks

elamumaa katastriüksuseks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud

ja määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Planeeringuga kavandatakse kahe paarismaja ehitamist. Planeeringuala suurus koos lähialaga on

ligikaudu 4500 m2.

Nimetatud otsusega jäeti keskkonnamõjude strateegiline hindamine algatamata, sest planeeringuga

ei ole ette näha olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeeringu koostamise protsesse käigus.

Detailplaneeringu koostajaks on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ (registrikood: 10222546, Aadress

Tallinn, Sõbra 24b, 10920, e-post [email protected], tel +372 528 1979), detailplaneeringu

algataja on Raasiku Vallavolikogu, koostamise korraldaja ning kehtestaja on Raasiku

Vallavalitsus.

Detailplaneeringuga seotud dokumentidega on võimalik tutvuda Raasiku Vallavalitsuses (eelneval

kokkuleppel planeeringute spetsialistiga) ja Raasiku valla dokumendiregistris:

https://atp.amphora.ee/raasikuvv/index.aspx?itm=199019

Raasiku Vallavalitsus on avaldanud ametlikud teadaanded planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 6-

8 ja KeHJS § 35 lg 5 alusel. Vastavalt PlanS § 127 lg 41 on korteriühistu juhatus kohustatud

edastama saadud teate kõigile korteriomanikele.

Teade kõnealuse detailplaneeringu osas on edastatud planeeringuala ümbritsevate maaüksuste

omanikele vastavalt rahvastikuregistrisse või äriregistrisse kantud andmetele, füüsilisele aadressile

lihtkirjana ning e-maili aadressile. Infopäringud palume edastada e-posti aadressile

[email protected] või paberkandjal Tallinna mnt 24, Aruküla, Harjumaa 75201.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Raul Siem

vallavanem

Koostaja:

Riina Rand

maakorraldaja

[email protected]

Lk 1 / 7

Kinnitatud

Raasiku Vallavolikogu

8. märtsi 2022. a.

otsusega nr 12

Lisa 1

LÄHTESEISUKOHAD

Raasiku alevikus, Meierei tn 34 katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamiseks

ÜLDOSA

Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada olemasolev elamumaa sihtotstarbega katastriüksus

kaheks elamumaa katastriüksuseks, määrata ehitusõigused ja hoonestustingimused kahe

paarismaja ehitamiseks, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,

liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringu koostamise

eesmärk on kooskõlas kehtiva Raasiku valla üldplaneeringuga.

Planeeritavad elamukrundid asuvad Meierei ja Meierei põik tänavate nurgas. Meierei põik

tänav on välja ehitamata ja ei ole läbisõidetav (kuni riigi kõrvalmaanteele 11310 Aruvalla-

Jägala Transpordiameti nõuetele vastava ristmiku väljaehitamiseni.

Väljavõte rakendusest: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo, 11.11.2021

Lk 2 / 7

1. OLEMASOLEV OLUKORD

1.1. ASUKOHT

1.1.1. Planeeritav ala asub Raasiku vallas, Raasiku alevikus Meierei tn 34

katastriüksusel, kinnistu külgneb Meierei ja Meierei põik tänavatega ning on

ümbritsetud Meierei tn 32 ja Meierei põik 3 kinnistutega.

1.2. KATASTRIÜKSUS

1.2.1. Meierei tn 34 katastriüksus (registriosa 7853002; katastritunnus

65101:007:2600; pindala 2873 m2; sihtotstarve 100% elamumaa).

1.3. LÄHIALA

1.3.1. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja

tehnovõrkude planeerimiseks.

1.4. PLANEERINGU ALA

1.4.1. Planeeringu ala moodustavad Meierei tn 34 katastriüksus ning osaliselt Meierei

tänav (65101:007:0195, munitsipaalomand) ja Meierei põik (65101:007:0295,

munitsipaalomand) katastriüksused.

1.4.2. Planeeringu ala suurus on ligikaudu 4500 m2.

1.5. HOONESTUS

Ehitisregistri (EHR) andmetel on Meierei tn 34 katastriüksusel järgmised hooned ja

rajatised:

1.5.1. Elamu EHR koodiga 116030418

1.5.2. Majandushoone EHR koodiga 116030420

1.5.3. Kuur EHR koodiga 116030419

1.5.4. Väravad-piirded EHR koodiga 220408267

1.5.5. Kaev EHR koodiga 220408266

1.6. TEHNOVÕRGUD

Planeeringualas on järgmised tehnovõrgud

(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused andmetel, kui ei ole öeldud teisiti):

1.6.1. ELEKTER – Elektrilevi OÜ, 0,4 kV õhuliin ja 0,4 kV maakaabel

1.6.2. VESI – Raasiku aleviku ühisveevärgi veetorustik koos tuletõrjevee hüdrandiga,

vee-ettevõte Raven OÜ (https://ravenou.ee/ andmed)

1.6.3. KANALISATSIOON – Raasiku aleviku ühiskanalisatsiooni torustik

(https://ravenou.ee/ andmed)

1.6.4. SIDE – Telia Eesti AS sideõhuliin

1.6.5. TÄNAVAVALGUSTUS – Meierei tänaval olemasolev (ühisriputus

elektripostidel). Täiendavalt on tänavavalgustus kavandatud Meierei põiktänavale

(alus: Meierei tn 36 detailplaneering, kehtestatud Raasiku Vallavalitsuse

24.05.2021 korraldusega nr 177).

1.7. PIIRANGUD

Piirangu alus Kood riiklikust registrist Piirangu ulatus

Elektri 0,4 kV maakaabel MKL238911007 Kaablist mõlemale poole 1 m

Elektri 0,4 kV õhuliin M215766769 Liinist mõlemale poole 2 m,

mastitoest mõlemale poole 1

m

Sideehitis 52504002 ja 52504010 1 m sideehitisest

Avaliku tee kaitsevöönd - 10 m sõidutee servast

Vee- ja

kanalisatsioonirajatised

- Piirangute asukoht ja ulatus

välja selgitada koostöös

võrguvaldajaga

Lk 3 / 7

2. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

2.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD

ALUSMATERJALID

2.1.1. Raasiku alevikus, Meierei tn 36 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

(kehtestatud Raasiku Vallavalitsuse 24.05.2021 korraldusega nr 177)

2.1.2. Raasiku valla üldplaneering (kehtestatud Raasiku Vallavolikogu 26. mai 2020

otsusega nr 24)

2.1.3. Harju maakonnaplaneering 2030+

2.1.4. Eesti Vabariigis kehtivad normid ja standardid

2.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD

2.2.1. Geodeetiline mõõdistus tehnovõrkude ja kinnistute piiridega mõõtkavas M

1:500 kogu planeeringuala ulatuses.

2.2.2. Radooniriski uuring radoonikaitse meetmete väljaselgitamiseks. Uuringu

tulemused ja kaitsemeetmed peavad kajastuma detailplaneeringus.

2.2.3. Arvestada Terviseameti Kesklabori füüsikalabori 2020. a tööga nr 6/4-6-2/1844

„Liiklusmüra ja vibratsiooni mõõtmine ja hinnang Harjumaal Raasiku alevikus

Meierei tn 36 planeeringuala piirkonnas“ ja vajadusel kavandada kaitsemeetmed.

2.2.4. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute täpne nimekiri ja ulatus

selguvad detailplaneeringu koostamise käigus, koostöös pädevate asutustega.

2.2.5. Uuringute tulemused tuleb planeeringulahenduse väljatöötamisel arvesse võtta

ja seletuskirjas välja tuua.

2.3. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED

2.3.1. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering

puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

2.3.2. Kruntide omanikud, kelle kinnistutele kavandatakse tehnovõrke või muid

kitsendusi.

2.3.3. Päästeamet

2.3.4. Elektrilevi OÜ

2.3.5. Raven OÜ

2.3.6. Vajadusel Telia Eesti AS

3. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS

3.1. ÜLDNÕUDED

3.1.1. Koostada detailplaneering mõõtkavas M 1:500. Planeeringus määrata

moodustavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad,

hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs,

tänavavalgustus. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu

põhijoonisel tabeli kujul. Detailplaneering vormistada vastavalt Riigihalduse

ministri 17.10.2019 vastu võetud määrusele “Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

3.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja

hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas.

3.1.3. Planeeringus peab olema selge ja üheselt mõistetav elluviimise kava, milles on

järjestatud planeeringu elluviimise etapid, konkreetsed kohustused, vastutajad

ning rahastajad. Tegevuskava peab kindlustama selle, et rahalised kohustused

seoses planeeringu elluviimisega ei langeks kohalikule omavalitsusele ega

ebaproportsionaalselt suurelt moodustatavate elamukruntide järgmistele

omanikele.

Lk 4 / 7

3.2. KRUNDIJAOTUS

3.2.1. Moodustada elamumaa sihtotstarbega krundid.

3.2.2. Elamumaa kruntide minimaalne suurus on 1200 m2.

3.2.3. Kruntidel lubatud suurim täisehitusprotsent on 20.

3.2.4. Määrata ehitiste absoluutsed kõrgused.

3.2.5. Kui krundile kavandatakse paarismaja, siis planeerida krundi kuju selliselt, et

kui see mõtteliselt pooleks jagada, tekiks kaks mõistliku kujuga osa.

3.3. HOONESTUS

3.3.1. Määrata hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil, arvestada sealjuures

kehivate piirangutega, olemasoleva kõrghaljastusega, krundile juurdepääsudega ja

ilmakaartega.

3.3.2. Antud detailplaneeringu alal on lubatud kahte tüüpi eluhooned: ühepereelamud

ja paarismajad.

3.3.2.1. Ühepereelamu: 2-korruseline, hoone kõrgus maksimaalselt 9 m.

3.3.2.2. Paarismaja: 2-korruseline, hoone kõrgus maksimaalselt 9 m.

3.3.3. Igale krundile võib ehitada ühe eluhoone ehitusaluse pinnaga kuni 240 m2, kuni

2 ehitusteatise kohustuslikku abihoonet ning kuni 2 väikeehitist (ehtisealuse

pinnaga kuni 20 m2 ja kõrgusega kuni 5 m). Krundi kõigi hoonete ja väikeehitiste

suurima ehitisealuse pinna määramisel lähtuda täisehitusprotsendist 20.

3.3.4. Lubatud katusekalded on 0-30°.

3.3.5. Välisviimistluses on välistatud imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk,

madalakvaliteetne laudis.

3.3.6. Kõikidel hoonetel kasutada kaasaegset arhitektuuri, vältida väikeseid aknaruute.

3.3.7. Ehitusprojekti mahus esitada koos põhihoone projektiga abihoone projekt.

Abihoone välisilme peab olema kooskõlas põhihoone välisilmega.

3.4. HALJASTUS JA HEAKORD

3.4.1. Planeeringuala peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele

ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.4.2. Välja ehitada planeeringuala teenindavad jäätmete liigiti kogumise rajatised

vastavalt jäätmeseadusele ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjale.

3.4.3. Raietöödeks peab taotlema Raasiku vallalt raieluba.

3.4.4. Krunte on lubatud piirata kuni 1,6m kõrguse vähemalt 50% ulatuses läbipaistva

taraga, mis peab moodustama visuaalselt tänava lõikes terviku.

3.4.5. Tarade planeerimisel arvestada, et need peavad olema sobivad kinni pidama nii

väikese-, kui ka suurekasvulisi koeri.

3.4.6. Kinnistute tänavapoolsetel piiridel on lubatud maksimaalselt piirdeaiaga sama

kõrged hekid. Kinnistutevahelistel piiridel on lubatud ka kõrgemad hekid.

3.4.7. Hekid ja muu haljastus ei tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke.

3.4.8. Olemasolevad elujõulised puud tuleb võimalusel säilitada.

3.5. TURVALISUS

3.5.1. Vältida pimedate nurgataguste loomist.

3.5.2. Soovitav on luua naabrivalve piirkond, kuid et seda teha, on vaja soodustada

avaliku ruumi planeerimisel naabritevahelist suhtlust.

3.5.3. Aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga ja piisavalt

suuremõõtmeline, et tagada päästetöötajate kiire orienteerumine.

3.6. JÄTKUSUUTLIK ARENG JA HEAOLUÜHISKOND

3.6.1. Hooneid planeerides võtta arvesse erinevate ühiskonnagruppide vajadusi.

3.6.2. Esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendatakse ehitusprojektis

takistusteta liikumise põhimõtetel.

3.7. TEED, LIIKLUS

Lk 5 / 7

3.7.1. Kruntide ligipääsud kavandada Meierei ja/või Meierei põik tänavale“, Meierei

tänavale on lubatud maksimaalselt 1 väljasõit.

3.7.2. Planeeringus kajastada Meierei tn 36 detailplaneeringuga Meierei põik tänavale

kavandatud lahendus (terminiga „varemplaneeritud“).

3.7.3. Vald peab planeeringu koostamise jooksul otsustama, kummale poole Meierei

tänava sõiduteed Meierei 36 detailplaneeringuga kavandatud kõnnitee jätkub, sest

Meierei tn 14-34 pool on vähem vaba ruumi kui staadioni ja kooli pool (lisaks on

seal tänavavalgustuspostid). Teisel pool on aga maa-alused trassid. Kui vald

otsustab, et kõnnitee jätkub samal pool teed, kui Meierei tn 36 detailplaneeringuga

ette nähtud, siis peab ka Meierei tn 34 detailplaneeringuga kõnnitee kavandama ja

planeeringu tingimusena selle ka välja ehitama.

3.7.4. Liikluskorraldus peab vastama Eesti standardile EVS 843:2016

„Linnatänavad“, projekteerimise lähtetase „Hea“.

3.7.5. Vajadusel määrata ligipääsude jaoks vajalikud kitsendused ja servituudid.

Olemasolevate ja vajalike servituutide seadmise kohta esitada tabel.

3.7.6. Detailplaneeringu joonistele tuleb kanda nähtavuskolmnurgad.

3.7.7. Parkimiskohtade arvutamisel lähtuda Linnatänavate standardist. Näiteks iga

üksikelamu kohta planeerida kinnistu siseselt min 3 parkimiskohta ning vajalik

ruum manööverdamiseks.

3.7.8. Parkimine lahendada kinnistute siseselt.

3.8. TEHNOVÕRGUD

3.8.1. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega

kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada

vormistatud detailplaneeringu põhijoonist.

3.8.2. Määrata tehnovõrkude jaoks vajalikud servituudid ja kitsendused.

Olemasolevate ja vajalike servituutide seadmise kohta esitada tabel.

3.8.3. Tehnilised tingimused taotleb tellija või projekteerija võrguvaldajatelt.

3.8.4. Enne eluhoonetele ehituslubade väljastamist peavad olema neid hooneid

teenindavad tehnovõrgud kuni vastavate kruntide piirideni välja ehitatud.

3.8.5. KÜTE

3.8.5.1. Eelistada keskkonda säästvamaid kütteliike ja välistada levinumad kõige

rohkem keskkonda saastavad kütteliigid, näiteks kivisüsi, otsene elektriküte.

3.8.5.2. Selgitada välja, kas on võimalik liituda kaugküttega (SW Energia lähim

teenindatav krunt on Meierei tn 27).

3.8.6. ELEKTER

3.8.6.1. Olemasolev ja planeeritav elektriühendus selgitada välja koostöös

võrguvaldajaga.

3.8.6.2. Analüüsida ja välja tuua päikeseenergia või muu alternatiivenergia

kasutamise võimalused. Päikesepaneelide kavandamisel on

detailplaneeringus eelkõige vajalik ruumianalüüs (võimsust ei pea piirama,

et oleks võimalik kasutada parimaid võimalikke tehnoloogiaid).

3.8.7. VALGUSTUS

3.8.7.1. Hoonete projekteerimisel arvestada sellega, et kõrvalasuva staadioni

valgustus põhjustab õhtuti piirkonnas tugeva valgusreostuse ning sellega

peaks arvestama nt magamistubade või elutoa akende asukohtade valikul.

3.8.7.2. Arvestada valguse negatiivsete mõjudega seoses liiklusega. Valgustid

(näiteks hoovis asuvad prožektorid) ei tohi olla suunatud nii, et need

pimestaks liiklejaid.

3.8.7.3. Tänavavalgustus planeerida võimalikult madalate postidega, kasutada

valgusvihku suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud.

Lk 6 / 7

3.8.7.4. Kasutada ökonoomseid LED-lampe valgustemperatuuriga 3000-4000 K.

Vältida sinist tooni valgusallikaid.

3.8.7.5. Võtta kasutusele maksimaalselt võimalikke meetmeid täiendava

valgusreostuse ärahoidmiseks ning tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks.

Kaaluda võimalust kasutada valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja

valgustugevuse andureid.

3.8.8. VESI

3.8.8.1. Veeühendus lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.

3.8.8.2. Lahendada tuletõrje veevarustus vastavalt siseministri määrusele

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (vastu võetud 18.02.2021 nr

10).

3.8.9. KANALISATSIOON

3.8.9.1. Kanalisatsioon lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele

tingimustele.

3.8.9.2. Sademevete ärajuhtimine lahendada krundisiseselt. Sademevee

naaberkruntidele suunamine on keelatud.

3.8.10. SIDE

3.8.10.1. Võimalusel planeerida liitumine valguskaabliga. Ainult siis, kui heal

tasemel kaabliga püsiühendus pole võimalik, siis lahendada mobiilside

baasil.

4. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

4.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus juhindudes teistest

seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest.

4.2. Detailplaneeringu seletuskirjas anda planeeringu vajaduse põhjendus. Kirjeldada,

milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad

majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale.

4.3. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava.

4.4. Esitada kitsenduste ja servituutide seadmise vajadused tabelina.

4.5. Joonistest esitada:

4.5.1. situatsiooniskeem,

4.5.2. tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega

mõõdetuna vähemalt 10 m planeeringualast väljaspool

4.5.3. fotod olemasolevast situatsioonist,

4.5.4. põhijoonis 1:500,

4.5.5. tehnovõrkude plaan 1:500, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni,

4.5.6. 3D illustratsioon maksimaalsete ehitusmahtudega.

4.6. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada digitaalselt PDF ja DWG -formaatides

vallavalitsusele kooskõlastamiseks.

4.7. Detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning avalikustamise läbiviimiseks esitada lisaks

digitaalsetele failidele, mis on vastutava spetsialisti poolt allkirjastatud ka paberkandjal

ühes eksemplaris värviline köide koos joonistega.

4.8. Kehtestamisel esitada detailplaneering Raasiku Vallavalitsusele järgnevalt:

4.8.1. Detailplaneeringu kehtestatavate kihtide failid peavad olema läbinud tehnilise

automaatkontrolli Maa-ameti validaatoris, mille tulemusel saab jääda ainukeseks

veateateks kehtestamise andmete puudumine.

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Planeeringute-

andmed/Planeeringute-validaator-p846.html

4.8.2. Detailplaneeringu köide paberkandjal kolmes eksemplaris.

Lk 7 / 7

4.8.3. Digitaalselt allkirjastatult ning failid kokkupakkimata:

4.8.3.1. seletuskiri DOC ja PDF formaadis,

4.8.3.2. joonised DWG ja PDF formaadis.

5. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS

Lähteseisukohad kehtivad kolm aastat.

OTSUS

Aruküla 8. märts 2022. a nr 12

Raasiku alevikus, Meierei tn 34 katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu koostamise

algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringust huvitatud isik Karol Muul on esitanud taotluse detailplaneeringu

algatamiseks Raasiku vallas, Raasiku alevikus, Meierei tn 34 katastriüksusel (registriosa

7853002; katastritunnus 65101:007:2600; pindala 2873 m2; sihtotstarve 100% elamumaa).

Kavandatakse kahe paarismaja ehitamist. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada olemasolev

elamumaa sihtotstarbega katastriüksus kaheks elamumaa katastriüksuseks, määrata ehitusõigus

ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja määrata vajalikud servituudid,

liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus koos

lähialaga on ligikaudu 4500 m2. Planeeringuala joonis on otsuse lisas 1.

Meierei tn 34 maaüksuse osas ei ole varem kehtestatud detailplaneeringuid. Planeeringualasse

jääva Meierei põik tänava osas on 24. mail 2021. a kehtestatud Meierei tn 36 katastriüksuse ja

lähiala detailplaneering, mille liikluslahendusega tuleb uue detailplaneeringu koostamisel

arvestada ja seda vajadusel muuta. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas

Raasiku valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostajaks on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ (registrikood: 10222546, Aadress

Tallinn, Sõbra 24b, 10920, e-post [email protected], tel +372 528 1979), detailplaneeringu

algataja on Raasiku Vallavolikogu, koostamise korraldaja ning kehtestaja on Raasiku

Vallavalitsus.

Käesoleva otsuse ja selle lisadega on võimalik tutvuda Raasiku valla kodulehel

(https://raasiku.kovtp.ee/detailplaneeringud), Vallavalitsuse kantseleis (tööajad: E-K 08.00-

12.00 ja 13.00-17.00, N 08.00-12.00 ja 13.00-18.00, R 08.00-13.00), [email protected],

tel 6070348 või eelneval kokkuleppel planeeringute spetsialistiga, [email protected],

tel 5017483.

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses. Tegemist ei ole Natura 2000

võrgustiku alaga. Arvestades planeeritava tegevuse mahtu ei ole vajalik koostada

detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut ning

detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilise hindamise

menetlust. Keskkonnameetmete väljatöötamise saab tagada planeeringumenetluse käigus.

Arvestades eeltoodut ja lähtudes planeerimisseaduse §-dest 77, 124-128 ja 130, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-dest 3, 6 ja 35, Raasiku Vallavolikogu 26.

mai 2020 otsusest nr 24 „Raasiku valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning huvitatud isiku

esitatud taotlusest detailplaneeringu algatamiseks,

Raasiku Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada Raasiku alevikus Meierei tn 34 katastriüksusel ja lähialal detailplaneeringu

koostamine ligikaudu 4500 m2 ala planeerimiseks.

2. Kinnitada Raasiku aleviku Meierei tn 34 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu

koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad 3 aastat, vastavalt otsuse lisale 1.

3. Jätta algatamata Raasiku aleviku Meierei tn 34 katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu

elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes, Raasiku valla

kodulehel, ajalehes Sõnumitooja ning teavitada valitsusasutusi, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ja isikuid, kelle õigusi või huve võib

detailplaneering puudutada.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Sikut

volikogu esimees