Käsundusleping_SiLab

KÄSUNDUSLEPING nr 7-3/1069-1

16.01.2025

Siseministeerium, registrikood 70000562, aadress Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab

11. juuli 2022. a käskkirja nr 1-5/62 „Volituste andmine varade valdkonna eest vastutavale

asekantslerile“ punkti 1 alusel varade asekantsler Krista Aas (edaspidi käsundiandja),

ja

MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor, registrikood 80411303, Telliskivi 60a/3, 10412 Tallinn,

keda esindab juhatuse liige Rasmus Pedanik (edaspidi käsundisaaja),

eraldi nimetatud ka pool või koos pooled, sõlmisid järgmise käsunduslepingu (edaspidi leping).

1. Lepingu ese

1.1. Lepingu sõlmimise aluseks on käsundiandja poolt läbi viidud väikeostu hinnapäring

(08.11.2024 nr 2-1/795-1) ja käsundisaaja 19.11.2024 hinnapakkumine ning riigisekretäri

2. aprilli 2024. a käskkiri nr 14 „“Avatud riigivalitsemise arengukomisjoni moodustamine“

muutmine“, millega kehtestati kaasamise ja koosloome arendustegevuste „Koosloome

arengukiirendi“ toetamise tingimused ja kord. Tegevusi rahastatakse EL struktuuritoetuste

tehnilisest abist.

1.2. Lepingu ese on käsundisaaja poolt käsundiandja huvides lepingus nimetatud käsundite

täitmine.

1.3. Käsundisaaja osutab teenuseid vastavalt pakkumusele (lisa 2) narkopoliitika koosloome

tegevuse nõustamiseks ja toetamiseks (edaspidi käsund), mille osadeks on:

1.3.1. ettevalmistuseks olemasolevate materjalide süntees ning kasutatavate andmete

ettevalmistamine (peamiselt käsundiandja vastutada);

1.3.2. koostöös tellijaga koosloomeprotsessi täpsem disainimine;

1.3.3. ettevalmistav koolitus tellijale;

1.3.4. metoodikate valimine;

1.3.5. koosloome töötubade ettevalmistamine ja läbiviimine ning kokkuvõtete koostamine;

1.3.6. lõppraporti koostamine.

1.4. Käsundisaaja täidab käsundi lähtuvalt käsundiandja antud juhistest lojaalselt ning hoolikalt

oma erialateadmistele ja võimetele tuginedes.

1.5. Käsundisaaja kohustub täitma käsundi ajavahemikus 1. detsember 2024 – 30. juuni 2025.

2. Käsundisaaja tasu

2.1. Käsundiandja maksab käsundisaajale käsundi täitmise eest tasu 8 500 (kaheksa tuhat

viissada) eurot (edaspidi lepingu hind). Nimetatud summa ei sisalda käibemaksu.

2.2. Käsundisaaja esitab käsundiandjale pärast aruande aktsepteerimist arve.

2.2.1. Käsundisaaja esitab käsundiandjale Eesti e-arve standardile vastava e-arve. E-arves

peab lisaks standardis nimetatud andmetele esitama ka käsundiandja kontaktisiku ees-

ja perekonnanime.

2.2.2. Käsundisaaja esitatud arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama

käibemaksuseaduse nõuetele ning kolmandate isikute kaasamise korral sisaldama

nende osaluse määra. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastavat arvet ei

tasuta.

2.3. Käsundi eest tasutakse 21 kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase arve saamist. Lepingust

tulenevad maksed laekuvad arvel märgitud arvelduskontole.

2.4. Lepingu hind on siduv ja lõplik ning seda ei muudeta inflatsiooni või mistahes muu põhjuse

tõttu.

2.5. Lepingu hind hõlmab kõik käsundisaajal käsundi täitmise tõttu tekkinud kulutused.

2.6. Käsundisaajale makstav tasu makstakse välja Siseministeeriumi eelarvest, toetuse kood

1S10-TA21-07121KOOS ja projektikood S10-TA-07121KOOS.

3. Poolte kontaktisikud

3.1. Käsundiandja kontaktisik on Ain Peil, tel 56655626, e-post [email protected].

3.2. Kontaktisiku ülesanded on kontrollida lepingu täitmist, eelkõige anda käsundisaajale juhiseid

ja vajalikku teavet ning kontrollida käsundi kvaliteeti, võtta vastu aruanded, hinnata neid ja

kinnitada need.

3.3. Käsundisaaja kontaktisikuks on Rasmus Pedanik, juhatuse liige, tel +37255566489,

e-post [email protected].

4. Juhised ja teavitamiskohustus

4.1. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Käsundisaaja on

kohustatud teavitama käsundiandjat kohe igasugusest käsundiandja huve mõjutavast või

tulevikus mõjutavast asjaolust.

4.2. Lepingu punktis 4.1 ettenähtud teavitamisel peab käsundisaaja selgelt põhjendama, milles

seisneb võimalik kahjulik asjaolu käsundiandjale ja millistel alustel on käsundisaaja sunnitud

juhiste täitmisest keelduma.

4.3. Käsundisaaja on kohustatud lähtuma käsundiandja juhistest, välja arvatud juhul, kui juhiste

andmise viivitusega kaasneks käsundiandjale kahjulik tagajärg ja kui kõikidest asjaoludest

saab järeldada, et käsundiandja kiidab juhistest kõrvalekaldumise heaks.

5. Aruanded

5.1. Käsundisaaja esitab käsundiandjale hiljemalt 7. juuliks 2025. a käsundi täitmise lõpparuande,

milles on märgitud täidetud käsundi kirjeldus.

5.2. Käsundiandja on kohustatud vaatama 10 tööpäeva jooksul käsundi täitmise aruande üle,

teavitama käsundisaajat käsundi täitmise puudustest kirjalikult ning andma käsundisaajale

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui käsundiandja ei ole 10 tööpäeva jooksul käsundisaajat

avastatud puudustest teavitanud, loetakse, et käsundiandja aktsepteerib aruannet.

5.3. Pärast seda, kui käsundiandja on aruande aktsepteerinud, tekib käsundisaajal õigus saada

lepingus kokkulepitud tasu.

6. Käsundisaaja õigused ja kohustused

6.1. Käsundisaajal on õigus:

6.1.1. saada käsundiandjalt käsundi täitmiseks vajalikke juhiseid ja teavet;

6.1.2. saada käsundi täitmise eest tasu;

6.1.3. kalduda seaduses või lepingus sätestatud juhtudel käsundiandja juhiste täitmisest

kõrvale, teavitades sellest viivitamata käsundiandjat lepingu punkti 4 kohaselt.

6.2. Käsundisaaja kohustub:

6.2.1. täitma käsundi isiklikult. Kolmandate isikute kaasamisel peab selle enne

käsundiandjaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastama;

6.2.2. järgima käsundi täitmisel käsundiandja antud juhiseid ning hoiduma igasugustest

tegevustest, mis võiks takistada lepingu eesmärkide saavutamist;

6.2.3. andma käsundiandjale käsundi täitmise kohta teavet;

6.2.4. hüvitama hooletusest või tahtlikult käsundiandjale tekitatud varalise ja mittevaralise

kahju;

6.2.5. andma lepingu lõppemisel üle lepingust tulenevate kohustustega seotud dokumendid

(sealhulgas tehingute tegemisega seotud dokumendid), kõik käsundiandjalt saadud

töövahendid, vara ja tema kasutuses olnud käsundiandja kohta käiva teabe paberil või

elektroonilisel kandjal ning andma käsundiandjale selle kohta kirjaliku kinnituse.

7. Käsundiandja õigused ja kohustused

7.1. Käsundiandjal on õigus:

7.1.1. nõuda käsundisaajalt käsundi täitmist;

7.1.2. nõuda käsundisaajalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;

7.1.3. saada käsundi täitmise kohta teavet.

7.2. Käsundiandja kohustub:

7.2.1. maksma käsundisaajale lepingus ettenähtud ajal käsundi täitmise eest tasu;

7.2.2. andma vajaduse korral käsundisaajale käsundi täitmiseks vajalikud töövahendid ning

tagama nende töövalmiduse ja sobivuse;

7.2.3. juhtima viivitamata käsundisaaja tähelepanu tema tegevuses ilmnevatele puudustele.

8. Vastutus

8.1. Pooled vastutavad nii lepingust kui ka seadusest tulenevate kohustuste rikkumise eest.

8.2. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt

leppetrahvi 50% lepingu hinnast.

8.3. Kui käsundiandja viivitab põhjendamatult tasu maksmisega, on käsundisaajal õigus nõuda

viivist 0,2% võlgnetavast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid kõige rohkem

20% lepingu hinnast.

8.4. Kui käsundisaaja ei täida käsundit lepingus ettenähtud perioodil, on käsundiandjal õigus

nõuda käsundisaajalt leppetrahvi iga viivitatud päeva eest 0,2% lepingu hinnast, kuid kõige

rohkem 20% lepingu hinnast.

8.5. Käsundiandjal on õigus nõuda punktis 8.4 sätestatud leppetrahvi tasumist ka aja eest, kui

käsundisaaja teeb käsundiandja ettekirjutuste tõttu käsundis parandusi.

8.6. Käsundiandja peab esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude käsundisaajale mõistliku

aja jooksul arvates päevast, mil käsundiandja sai teada või pidi teada saama leppetrahvi

nõude esitamise õigusest.

8.7. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine

ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

8.8. Käsundisaaja vastutab tema poolt lepingu täitmisse kaasatud kolmandate isikute tegevuse

eest.

8.9. Kui käsundisaaja on käsundiandja juhiseid eiranud ja ei ole põhjendanud selle vajadust ning

juhiste eiramine on põhjustanud käsundi täitmise kvaliteedi languse, on käsundiandjal õigus

nõuda leppetrahvi kuni 50% lepingu hinnast.

8.10. Kui käsundisaaja ei ole pärast käsundi täitmist andnud üle tagastamisele kuuluvaid

dokumente või muid käsundisaajale antud materjale, on käsundiandjal õigus nõuda

leppetrahvi kuni 50% lepingu hinnast.

8.11. Leppetrahvi ja viivise võib käsundiandja käsundisaajale makstavast summast maha

arvestada.

9. Autoriõigused ja omandiõigus 9.1. Lepinguga loovutab käsundisaaja käsundiandjale kõik talle lepingu täitmisel tekkivad või

loovutatud varalised autoriõigused. Käsundisaaja tagab, et käsundiandjale lähevad lepingu

lõppedes üle kõik käsundi täitmisel käsundisaaja kasutatud kolmandatele isikutele tekkinud

varalised autoriõigused.

9.2. Käsundisaaja annab üle käsundiandjale lepingu täitmisel tekkinud varaliste autoriõiguste

ainuõigused käsundi tulemit vabalt ilma geograafilise piirangu ja tähtajata kasutada,

sealhulgas õigus seda muuta ja töödelda, avalikustada ja täiendada.

9.3. Tasu autoriõiguste eest sisaldub lepingu hinnas.

9.4. Pool on intellektuaalsest varast tulenevate õiguste teostamisel kohustatud hoiduma teise

poole õiguste ja huvide kahjustamisest.

9.5. Kui käsundi täitmisel valmib tulem, on käsundisaaja kohustatud tulemi käsundiandjale üle

andma. Omandiõigus läheb käsundiandjale üle pärast lepingu hinna maksmist.

10. Konfidentsiaalsus 10.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud

konfidentsiaalset teavet, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

10.2. Käsundisaaja täidab kõiki kehtivaid andmekaitse- ja infoturvet puudutavaid nõudeid.

Käsundiandja ja käsundisaaja edastavad konfidentsiaalset teavet ainult nendele isikutele, kes

on lepingu täitmisega otseselt seotud, ning kindlustavad, et need isikud on

konfidentsiaalsusnõudest teadlikud ja täidavad seda.

10.3. Konfidentsiaalse teabena käsitavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid,

turvaandmeid, teavet, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud teavet, mille

avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve.

10.4. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub pooltel kõigi isikute eest, kelle ta on

lepingu täitmisse kaasanud.

10.5. Konfidentsiaalsusnõue kehtib ka pärast lepinguliste kohustuste täitmist.

11. Vääramatu jõud

11.1. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest

lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või

seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

11.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu

asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe teisele poolele kirjalikult teatama.

11.3. Kui vääramatu jõu mõju kestab üle 30 kalendripäeva, on kummalgi poolel õigus leping

lõpetada, teatades sellest enne teisele poolele. Lepingu lõpetamisel lepingu täitmise

võimatuse tõttu peab pool tegema kõik selleks, et täita need lepingujärgsed kohustused,

millele vastanduv kohustus on teise poole poolt enne lepingu täitmise võimatust sooritatud.

12. Teated

12.1. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud

juhul, kui sellised teated on informatsioonilise sisuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole

õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks: 12.1.1. kontaktisiku või käsundisaaja e-posti aadressil elektrooniliselt saadetud teate puhul

samal päeval juhul, kui teade on saadetud enne kella 17.00, pärast kella 17.00

saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval;

12.1.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus märgitud aadressil ning tähitud kirja

postitamisest on möödunud viis päeva.

13. Lepingu kehtivus ja muutmine

13.1. Leping jõustub alates lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt. Leping kehtib poolte

kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni.

13.2. Poolte lepingulisi tegevusi loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates lepingu

allakirjutamisest.

13.3. Käsundiandja võib lepingu igal ajal põhjusest olenemata üles öelda, teatades sellest

käsundisaajale vähemalt 30 päeva ette. Sellisel juhul on käsundiandja kohustatud tasuma

käsundisaajale lepingu ülesütlemise kuupäevaks faktiliselt täidetud käsundi eest, välja

arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjuseks on käsundisaaja poolt lepingu rikkumine.

Käsundisaaja on kohustatud andma käsundiandjale lepingu ülesütlemise kuupäevaks üle

faktiliselt valminud tulemi.

13.4. Kui käsundisaaja ei ole käsundit ühe kuu jooksul pärast punktis 1.4 sätestatud perioodi lõppu

täitnud, on käsundiandjal õigus ilma käsundisaajale kokkulepitud tasu maksmata leping üles

öelda ning nõuda sisse lepinguga ettenähtud leppetrahv ja tekitatud kahju osas, mida

leppetrahv ei kata.

13.5. Käsundisaajal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, nõudes käsundiandjalt lepingu

ülesütlemise ajaks faktiliselt täidetud käsundi maksumuse tasumist, kui käsundiandja viivitab

käsundisaajale makstava tasu maksmisega rohkem kui 30 päeva.

13.6. Lepingut võib muuta ainult poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on muudatused

tühised. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana.

14. Lõppsätted

14.1. Käsundisaaja võib oma lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, sealhulgas nõudeid, anda

kolmandale isikule üle ainult käsundiandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Käsundiandja

nõusolek ei vabasta käsundisaajat tema kohustustest juba täidetud lepingu osas ega

üleandmata kohustuste osas.

14.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes tahteavaldused, mida pooled on teinud

lepingu ettevalmistamise käigus.

14.3. Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte

kirjalikult määratud tähtpäeval.

14.4. Pooled lahendavad lepingust tulenevad vaidlused heas usus läbirääkimiste teel. Kui

kokkulepet ei saavutata, lahendab vaidluse Harju Maakohus.

14.5. Lepingu dokumentideks on käesolev leping ning selle lisad, mis on lepingu lahutamatuteks

osadeks, lepingu muudatused vormistatakse lepingu lisadena. Lepingu sõlmimise ajal on

lepingule lisatud:

14.5.1. lisa 1 – aruande vorm;

14.5.2. lisa 2 – pakkumus.

14.6. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

15. Poolte kontaktandmed ja allkirjad

Siseministeerium nimi ja isikukood MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor

Pikk 61, 15065 Tallinn aadress Telliskivi 60a/3 Tallinn 10412

612 5008 telefoninumber +37255566489

[email protected] e-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas

(allkirjastatud digitaalselt)

Rasmus Pedanik

Lisa 1. Käsunduslepinguga reg kpv 7-3/1069-1 nr 16.01.2025 täidetud käsundi aruanne [nr]

Käsundiandja Siseministeerium

Käsundisaaja MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor

Aruandlusperiood

Aruande esitamise kuupäev

Täidetud käsundi kirjeldus

 …

 …



Maksumus

Rahastamisallikas Osakaal %

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(vastuvõtja ees- ja perekonnanimi) (üleandja ees- ja perekonnanimi)

Siseministeerium MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor

Pakkumus narkopoliitika koosloome tegevuse no ustamiseks ja toetamiseks Tellija: Siseministeerium

Pakkuja poolne lahendus tegevuste teostamiseks Lähenemine ja põhimõtted Pakume Siseministeeriumile koosto o d koosloome protsessi disainimisel, juhtimisel ja konsulteerimisel. Protsessi metoodika valiku aluseks on me varasem kogemus sarnaste protsessidega, kus oleme kasutanud koosloome meetodeid poliitika kujundamisel, erinevate lahenduse va ljato o tamisel ning kaasamisprotsesside disainimisel ja juhtimisel. Koosloome ko ige u ldisemalt on probleemi osapooli kaasav ja probleemilahendamise meeskonna liikmeid jo ustav innovatsiooniprotsess, millel on praktiline eesma rk. Enamik ta napa eva u hiskondlikke probleeme on komplekssed ja nende lahendamine u letab u he organisatsiooni piirid, eeldades erinevate osapoolte koosto o d. Koosloome vo imaldab leida lahendusi va ga erinevatele probleemidele ja sobib ha sti teenuste, koosto o mudelite, poliitikate ja su steemide disainimiseks ning uute lahenduste va ljato o tamiseks, kus soovitud tulemused so ltuvad erinevate valdkonnas tegutsevate osaliste omavahelisest dialoogist. Koosloome protsesse juhivad kogemustega protsessijuhid, kes mo tlevad protsessi metoodiliselt la bi, valmistavad ette, juhivad to o tube, annavad to o tubade vahel tellijale no u vajalike andmete kogumiseks ning tagasisidet. Koosloome on sektorite u lene innovatsiooniprotsess, kus probleemi osapooled u hiselt defineerivad probleeme, leiavad neile lahendusi, viivad neid koos ellu ja hindavad koos tulemusi. Koosloome po hineb vo rdsel partnerlusel, kus ideaaliks on konsensuslik otsustamine. Koosloomeprotsessi raames moodustatakse meeskonnad, kes hakkavad disainmo tlemise to o riistu rakendades koosloomejuhi juhtimisel otsima lahendusi tellijaga koos va ljavalitud probleemidele. Metoodika kasutamine eeldab tellijalt aktiivset osalust protsessi elluviimise ko igis etappides - kaasara a kimist protsessi kavandamisel, osalemist to o tubades ning protsessi ja tulemuste kokku kirjutamisel ja hindamisel. Selline osalemine toetab soovitud tulemuste saavutamist. Koosloome protsess koosneb: 1) Probleemi defineerimisest 2) Osapoolte kaardistamisest ja va rbamisest 3) Protsessi disainimisest 4) Koosto o vo imestamisest 5) Ideestamise protsessist 6) Lahenduste valikust 7) Lahenduste valideerimisest 8) Protsessi tulemuste hindamisest (rahulolu koosloome protsessiga) Pakutav koosloomeprotsess la htub tellija soovist ning koosneb ettevalmistuseks olemasolevate materjalide su nteesist ning kasutatavate andmete ettevalmistamisest

(peamiselt tellija vastutada), koosto o s tellijaga koosloomeprotsessi ta psemast disainist, ettevalmistavast koolitusest tellijale, metoodikate valimisest, koosloome to o tubade ette valmistamisest ja la biviimisest ning to o tubade kokkuvo tete koostamisest ja lo ppraporti koostamisest. Koosloome eelised võrreldes tavalise kaasamisprotsessiga:

• vo imaldab mitme osapoolega koosto o protsesse to husalt ellu viia ning loob osapoolte vahel konstruktiivsed suhted.

• aitab projekti meeskonnal ja partneritel leida uusi lahendusi, kuna po hineb

eriarvamuste su nteesil ja kollektiivsel loovusel.

• soodustab arvamuste paljusust ja vo imaldab ta nu erinevatele perspektiividele jo uda praktilistele lahendusteni.

• ta nu u hiselt loodud lahendustele tekitab jagatud vastutuse ja omanditunde, mis

omakorda soodustab lahenduste sujuvamat elluviimist. Sotsiaalse Innovatsiooni Labori to o riistakastis on u le 20 erineva to o riista, mida saab lahenduste genereerimiseks kasutada. Meetod valitakse alati la htuvalt probleemist ja eesma rgist. Meie kogemus na itab, et ta nu koosloome protsessis tekkinud u hisele arusaamale ja so lmitud kokkulepetele on hiljem to o de teostamise faasis va hem konflikte ja muudatuste elluviimine toimub sujuvamalt, mis omakorda aitab kokku hoida aega ja raha. Küsimused millele otsitakse koosloome protsessis uusi ideid ja lähenemisi: • kuidas va hendada stigmatiseerivaid hoiakuid abi otsimisel (ilma tarvitamist normaliseerimata); • kuidas parendada abiteenuste pakkujate arusaama probleemist ja va hendada su u dimo istvaid hoiakuid; • kuidas narkootikumidega seonduvaid juhtumeid (sotsiaal)meedias ka sitleda; • kuidas jo uda enamete inimesteni ning kujundada tarvitamist va hendavaid hoiakuid; • kuidas to o tada va lja uusi meetmeid, millega viia inimesteni hoiatavaid so numeid. Tegevuste detailne kirjeldus Protsess koosneb ja rgmistest etappidest: 1. Ettevalmistav etapp (dets 2024) a) Hetkeolukorra analu u s: - Varasemate uuringute ja materjalide su ntees (teostab tellija) - Olemasolevate probleemide ja takistuste kaardistamine (teostab tellija) - La hteu lesande (ku simuste) ta psustamine b) Osapoolte kaardistamine: - Huviru hmade analu u s

- Vo tmeisikute ja organisatsioonide ma a ratlemine - Osapoolte rollide ja panuse defineerimine - Osapoolte kaasamisstrateegia koostamine c) Protsessi detailne disain: - Koosloome metoodika ta psustamine - Ajakava ja tegevusplaani koostamine - Hindamiskriteeriumite kokkuleppimine d) Meeskonna koolitus: - Koosloome po himo tete ja meetodite tutvustus - To o riistade ja tehnikate tutvustus 2. Koosloome to o toad (na idisprotsess) Kolm to o tuba erinevate sihtru hmadega: (max inimeste arv u hes to o toas 25) I to o tuba: Probleemide defineerimine ja konteksti mo istmine - Hetkeolukorra analu u s - Su steemikaardi koostamine - Prioriteetsete ku simuste ma a ratlemine II to o tuba: Lahenduste genereerimine - Alternatiivsete lahenduste loomine - Lahenduste hindamine ja valik III to o tuba: Lahenduste ta psustamine ja valideerimine - Lahenduste valideerimine - Ta ienduste tegemine - Lo plike kokkulepete so lmimine To o tubade vahel toimub: - Tulemuste analu u s ja su ntees - Ja rgmiste sammude planeerimine - Osapoolte informeerimine 4. Tulemuste hindamine: - Protsessi hindamine - O ppetundide kogumine 5. Lo ppraport ja soovitused: - Tulemuste dokumenteerimine - Edasiste sammude kavandamine - Soovituste formuleerimine 6. Lo ppraport sisaldab: - La hteu lesande kirjeldus - Metoodika kirjeldus

- Koosloomeprotsessi kirjeldus - Osaliste nimekiri - To o tubade agregeeritud kokkuvo te pulletpontidena (kokkuvo te sellest, mis to o lehtedel kirjas + to o lehtede sissetru kk) - Kokkuvo tted ja soovitused edasiseks Kasutatav metoodika Protsessis kombineerime erinevaid koosloome to o riistu: - Disainmo tlemine lahenduste genereerimiseks - Su steemi analu u s ja visualiseerimine - Kollektiivne ideede loomine la bi erinevate tehnikate - Valideerimisto o tuba lahenduste testimiseks ja arendamiseks Tegevus- ja ajakava Detsember 2024 - jaanuar 2025: - Ootuste ja eesma rkide ta psustamine - Osapoolte ta iendav kaardistamine - Osapoolte kaasamise strateegia - Protsessi detailne disain - Meeskonna koolitus Veebruar - mai 2025: - Kolm po hjalikku koosloome to o tuba - To o tubade vahel tulemuste analu u s - Lahenduste iteratiivne arendamine Mai-juuni 2025: - Tulemuste su ntees - Lo ppraporti koostamine Pakkumuse maksumus Tegevus Hind KM-ta Projektijuhtimine ja protsessi disain 2500 € Koolitus tellijale (3 ak/h) 500 € Koosloome to o tubade ettevalmistus ja la biviimine 4500 € Raporti koostamine 1000 € KOKKU KM-ta 8500 € Hind ei sisalda ruumirenti, toitlustust ja muid to o tubade korraldamisega seotud kulusid.

Pakkuja kogemus ja kompetentsid Varasemad sarnased projektid Oleme la bi viinud mitmeid sarnaseid koosloome projekte poliitikakujundamises: - Koosloomes osapooltega toidu varustuskindluse strateegia koostamine (2023). Tellija Maaeluministeerium - Kestliku toidusu steemi poliitika koosloometalgud (2022-2023). Tellija Maaeluministeerium ja Riigikantselei - Lahenduste disaini eestvedamine ja huvipoolte koosloome korraldamine loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise va ljato o tamiskavatsuse koostamise protsessi osana. (2022). Tellija Kultuuriministeerium ja Riigikantselei - Food reformulation stakeholder engagement and co-creation of future activities (2024). Tellija WHO - Muinsuskaitseameti ma lestiste nimekirja korrastamise protsessi osapoolte juhtimise kava va lja to o tamine (2024). Tellija Muinsuskaitseaemt - Eesti Panga strateegia (2024). Tellija Eesti Pank - Muinsuskaitsealuste elamute renoveerimist ja energiatohususe parandamist toetavate lahenduste va ljato o tamine koosloomes koduomanikega (2024). Tellija EKA Ko ik projektid on andnud va a rtuslikke o ppetunde koosloome rakendamiseks keerukate probleemide lahendamisel. Lisame pakkumisele mo ned protsessi raportid. Meeskond ja rollid Rasmus Pedanik - Koosloome protsessi juht - 15+ aastat kogemust innovastiooniprogrammide disainimisel - Juhtinud u le 600 koosloome to o toa - PhD Tartu Ü likoolis, teemaks komplekssete probleemide lahendamine koosloomes - Disainmo tlemise fassilitaatori, kaasamise protsessijuhi ja fasilitaator sertifikaadid Rasmusel on u le 15 aasta kogemust innovastiooniprogrammide disainimisel ja koolitamisel. Viimasel kaheksal aastal on Rasmus pakkunud koolitus- ja arenguprogramme peamiselt avalikule sektorile. Rasmusel on u le kaheksa aasta kogemust kaasamis ja koosloome protsesside disainimisel ja juhtimisel. Ta on juhtinud u le 600 koosloome to o toa, 60 koosloomeprotsessi. Rasmusel on disainmo tlemise fassilitaatori sertifikaat (DesignThinkingAcademy), kaasvate tehnikate fassilitaatori (ToP) sertifikaat, Harvad Kennedy School sertifikaat avalikus sektoris koosloomes lahenduste disainimisest (Creating Collaborative Solutions), kaasamis ja koosloome protsesside disainimise ja juhtimise sertifikaat euroopa u hest innovaatilisemast koolist Hyper Island. Ta on ennast ta iendanud Cadiffi u likoolijuures avaliku sektori poliitikadisaini kursusel. Lisaks on ta la binud erinevaid disaini teemalisi koolitusi nii Eestis kui va lismaal. Rasmus o petab Tartu Ü likoolis Haridusinnovatsiooni magistrantidele disainmo tlemist ja koosloomet ning Muudatuste juhtimise magistrantidele fassiliteerimist. Lisaks o pib Rasmus Tartu Ü likoolis doktorantuuris ja

tema uurimisto o teemaks on komplekssete probleemide lahendamine koosloomes. Rasmus on Sotsiaalse Innovatsiooni Labori asutaja ja juht. Varem on Rasmus to o tanud mh Sotsiaalsete Ettevo tete Vo rgustikus, Siseministeeriumis (regionaalministri no unik kodanikuu hiskonna valdkonnas) ja Riigikontrollis. Pakkuja tutvustus MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor on Eesti juhtiv koosloome metoodika arendaja ja rakendaja. Meie peamised tugevused: - Pikaajaline kogemus avaliku sektori koosloome projektides - Tugev metoodiline baas ja to o riistad - Kompetentne meeskond - Laialdane koosto o vo rgustik MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor. Si-Lab on sotsiaalne ettevo te eesma rgiga arendada ja rakendada koosloomet, disainmo tlemist ja sotsiaalset innovatsiooni kogukondlike ja u hiskondlike probleemide lahendamisel. Si-Lab tegutseb neljas u ksteist ta iendavas ja toetavas suunas:

• koolitus- ja no ustamisteenuste loomine, pakkumine ning vahendamine; • koosloome- ja kaasamisprotsesside disain, juhtimine ja no ustamine; • innovastiooniprogrammide loomine, pakkumine ning vahendamine; • teaduslike ja praktiliste uuringute korraldamine; asjakohane rahvusvaheline

koosto o .

Si-Lab teeb koosloome metoodika arendamisel koosto o d Tartu Ü likooli ja EBS-iga. Si- Labi peamisteks klientideks on avalik sektor ja kohalikud omavalitsused. Me la htume koosloome- ja kaasamisprotsesside disainimisel ja juhtimisel IAF eetikastandarditest. Pakkuja rekvisiidid MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Reg: 80411303 Aadress: Telliskivi 60a/3 Tallinn 10412 [email protected] +37255566489

2

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

LÕPPARUANNE

Sotsiaalse Innovatsiooni Labor 2024

Arendusprojekt viidi läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel Sotsiaalse Innovatsiooni Labori poolt ja seda rahastati ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“. Projekti algataja oli Maaeluministeerium.

Sotsiaalse Innovatsiooni Labor disainib ja juhib avaliku sektori innovatsiooni-, koosloome- ja kaasamisprotsesse, et aidata leida ühiskondlikele ja kogukondlikele probleemidele uuenduslikke ja praktilisi lahendusi.

Koosloomeprotsessi disainer ja juht: Rasmus Pedanik.

Raporti koostajad: Rasmus Pedanik ja Jaan Aps.

Raporti koostamisel on kasutatud Kaie Kotovi, Maris Jõgeva, Marko Uibu, Rasmus Pedaniku ja Jaan Apsi loodud juhendmaterjale.

Raporti koostajad on sujuva ja asjaliku koostöö eest tänulikud tellija esindajatele Toomas Unt’ile, Kristi Lemberile, Aare Kasemetsale ja protsessi jooksul töötubades osalenud Maaeluministeeriumi töötajatele ning teistele osapooltele.

Seoses Maaeluministeeriumi konsultatsiooni- ja kaasamisprotsesside seniste kogemuste kaardistamisega panustasid interjuude kaudu eraldi järgmiste osakondade esindajad:

● maakasutuspoliitika osakond (Katrin Rannik, Reena Osula); ● põllumajanduspoliitika osakond (Kerli Nõges, Kristel Maidre); ● strateegia- ja finantsosakond (Kristi Lember); ● taimetervise osakond (Sigmar Suu, Tarvo Järve); ● teadus- ja arendusosakond (Argo Peepson); ● toiduohutuse osakond (Hellika Kallaste, Katrin Lõhmus, Külli Johanson).

Viitamine: Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (2024). Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022. Koostajad Rasmus Pedanik ja Jaan Aps. Tallinn: Sotsiaalse Innovatsiooni Labor.

Sellest dokumendist leiad

Lühikokkuvõte 5

1. Koosloome poliitikakujundamise protsessis 6

1.1 Kaasamine või koosloome? 6 1.2 Avaliku sektori koosloome 7 1.3 Millal saab kaasamisest koosloome? 8 1.4 Koosloome poliitikakujundamise protsessis 12 1.5 Mida saab ja mida ei tasu koosloome abil lahendada? 12 1.6 Koosloome põhilised komponendid 13 1.7 Tervikliku koosloomeprotsessi ülesehitus 14 1.8 Millega arvestada koos-loomeprotsessi kavandades? 15 1.9 Kontrollküsimused enne koosloome protsessiga alustamist 15

2. Maaeluministeeriumi arendusprojekt 17 2.1 Konsulteerimine ja kaasamine Maaeluministeeriumis 17 2.2 Maaeluministeeriumi seniste protsesside kogemused 19 2.3 Maaeluministeeriumi kaasamismudeli ettepanek 22

3. Maaeluministeeriumi koosloome töötoad 25 3.1 Koosloome töötuba: lahenduste genereerimine 25 3.2 Töötoa päevakava 26 3.3 Koosloome elemendid 27 3.4 Koosloome töötoa tulemused 28 3.5 Maaeluministeeriumi järeldused peale töötoa korraldamist 30 3.6 Koosloometöötoa õppetunnid ja soovitused 31

4. Võrgustikupõhine koosloome: Toidu Varustuskindluse Strateegiline Töörühm 32 4.1 Toidu varustuskindlus 33 4.2 Võrgustikupõhine kriisijuhtimine 34 4.3 Koostöömudeli väljatöötamise protsess 34 4.4 Protsessi tulemused 35 4.5 Maaeluministeeriumi järeldused peale töötoa korraldamist 35 4.6 Võrgutikupõhise koosloomeprotsessi kokkuvõte 35

5. Soovitused koosloome protsessi korraldamiseks 37

Viited 41 Lisad 42

5

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

Lühikokkuvõte

Mis see on?

Sellest raportis saad ülevaate: ‒ millal kasutada poliitikakujundami-

ses konsulteerimist, millal kaasamist ja millal koosloomet;

‒ kuidas kasutada koosloome metoodikat poliitikakujundamise protsessis lahenduste välja töötamiseks;

‒ kuidas koosloomeprotsessi kavandada ja disainida, sh milliseid küsimusi saab koosloome protsessi abil lahendada ja milliseid mitte;

‒ mis on Maaeluministeeriumi senised kogemused nii Euroopa Liidu tasandi kui siseriiklike konsultatsiooni- ja kaasamisprotsessidest;

‒ milline on Maaeluministeeriumi parimatel praktikatel põhinev soovituslik mudel edaspidisteks konsultatsiooni-, kaasamis- ja koos- loomeprotsessideks (sh seoses kestliku toidusüsteemi poliitikakujundusega);

‒ ülevaate Maaeluministeeriumi kahest koosloome katsetusest:

‒ soovitused koosloome protsessi korraldamiseks.

Kellele see on mõeldud?

‒ Maaeluministeeriumi poliitika- kujundajad ning konsultatsiooni- ja kaasamisprotsesside eest vastutavad ametnikud.

‒ Mis väärtust see annab? ‒ See materjal aitab poliitika-

kujundamises erineva taustaga osapooli hõlmavaid konsultatsiooni-, kaasamis- ja koosloomeprotsesse lahenduste loomiseks paremini ette valmistada ja läbi viia.

6

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

1.1 Kaasamine või koosloome?

OECD 2001. aasta raport “Citizens as partners in policy-making” ja sellest tõukuv Praxise 2004. aasta raport “Kaasamine otsustetegemise protsessi” kirjeldavad kaasamist läbi kolmese jaotuse: kaasamine = informeerimine - konsulteerimine - osalemise võimestamine.

Kodanikuühiskonna lühisõnastiku (2007) järgi on kaasamiseks “tegevused, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh õigusloomes”.

Kaasamise lühisõnastiku ja Praxise definitsioon kaasamisest on tekitanud kaasatavates segadust ja valesid ootusi, sest sellest definitsioonist on võimalik välja lugeda, et kaasatavad saavad osaleda otsuste vastuvõtmisel, mida praktikas siiski enamasti ei toimu. Praktikas on poliitikakujundamise protsessid pigem konsulteerimised, kus osapooltelt küsitakse sisendit ja/või tagasisidet1.

Kaasamise ja koosloome peamine erinevus seisneb omandisuhte ja vastutuse määra erinevuses. Kaasamine tähendab, et osalistel on väiksem omanikutunne lõpp-produkti ja selle elluviimise suhtes. Samuti on nii lõpp-produkti valmimise,

kvaliteedi ja juurutamise puhul vastutus kaasajal, samas kui koosloome puhul võiks see ideaalis olla jagatud.

Tänapäevases poliitikakujundamises aga traditsiooniliseks kujunenud ja harjumuseks saanud konsulteerimise iseloomuga kaasamisest enam ei piisa, sest enamik probleeme, millega ühiskonnana silmitsi seisame, on omavahel põimunud. Nende lahendamine on võimalik vaid siis, kui muutustele on samaaegselt avatud erinevad probleemiga kokku puutuvad kooslused, sh sotsiaalsed võrgustikud. Selliste probleemide lahendamiseks ei ole ühelgi organisatsioonil üksinda võimu ega võimekust, vaid lahenduste leidmine ja ellu viimine eeldab erinevate osaliste targalt koordineeritud koostööd ehk koosloomet. Selliseks probleemiks võib olla näiteks toidu varustuskindluse tagamine, mida avalik sektor saab teha ainult koostöös teiste osapooltega. Juhul, kui avalikul sektoril puudub toidu varustuskindluse kontseptsioon/mudel, siis ka selle väljatöötamine saab toimuda ainult koostöös teiste osapooltega.

Nii konsulteerimine kui kaasamine saavad toimuda ka viisil, et kaasatavad ei tee konsulteerimisprotsessi ajal (ega ka muidu) omavahel koostööd ega suhtle aktiivselt. Koosloome peamiseks formaadiks on aga koosloome töötoad, mis eeldavad erinevate osapoolte aktiivset suhtlust ehk strateegilisi arutelusid.

1. Koosloome poliitikakujundamise protsessis

1 Ka rahvusvahelisel tasandil on Euroopa Komisjoni parema reguleerimise (sh õigusloome) viimase juhendi keskne mõiste ‘konsultatsioon’ (i.k. con- sultation; “Better Regulation guidelines”, 2021: 13-22; “Better Regulation Toolbox” #51-53, 2021: 442-473) ja OECD 2022.a uuendatud kodanike poliitikakujunduses osalemise edendamise juhendis käsitletakse informeerimist, konsulteerimist ja kaasamist (i.k. information, consultation, engage- ment) osalemise kolme sambana (“OECD Guidelines for Citizen Participation Processes”, 2022: 14; OECD “Recommendation of the Council on Open Government” OECD/LEGAL/0438: 14/12/2017).”

7

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

Sellised arutelud põhinevad dialoogil ja koosõppimisel, kus eesmärgiks on ühiselt millegi uue loomine.

Isegi kui tavalised kaasamisprotsessid on avatud ja osalust toetavad, ei ole see veel koosloome. Näiteks on formaalsetel konsulteerimis ja kaasamisprotsessidel tihti kindel ajaraam, nendega on seotud palju huvilisi ja õnnestumiseks on vaja eesmärgistatust, eelnevat tulemustes kokkuleppimist ja täpset tegevussammude kirjeldust. Koosloome seevastu on eksperimentaalne ja seda kavandades tuleb jätta plaanidesse ruumi ka ootamatuteks kursimuutusteks, tuleb usaldada protsessi ja osaliste tarkust. Kui poliitikakujundamises on lihtsustatult kaasamise (sh konsulteerimise) põhjenduseks tihtipeale otsusetegemise protsessi avamine ettepanekuteks ja tagasisideks, nö sisendi saamine või väljatöötatud lahenduste valideerimine, siis koosloomeline lähenemine pakub kaasajale palju enamat.  

Näiteks saab koosloomeprotsessi ees- märgiks olla: 

• probleemi parem mõistmine; • tulevikustsenaariumide loomine; • alternatiivsete lahenduste välja-

töötamine; • lahenduste otsimine, mille elluviimisel

on erinevatel seotud osapooltel kokkulepitud roll;

• valdkonna poliitika kujundamiseks ühiste arenguplaanide või projektide ettevalmistamine;

• sektorite ja/või valdkondade üleste koostöömudelite loomine;

• teenuste- ja teenuste süsteemide disain;

• toetusmeetmete ja sekkumiste disain; • erinevate huvirühmade vajadustega

arvestavale otsusele jõudmine; • usalduse suurendamine, ka seotud

inimeste või gruppide ebakindluse vähendamine;

• infovälja laiendamine ja võrgustiku- siseste suhete parandamine;

• teemaga seotud organisatsioonide või inimeste võimekuse (teadmised, oskused, kogemused) parandamine, üksteiselt õppimine.  

1.2 Avaliku sektori koosloome

Koosloome tähendus sõltub sellest, kes ja millises valdkonnas sellest räägib. Avaliku sektori juhtimise autoriteedid on määratlenud koosloomet avalikus sektoris kui avatud innovatsiooniprotsessi:

„Koosloome on sektorite ülene innovatsiooniprotsess, milles probleemi osapooled ühiselt defineerivad probleeme, leiavad neile uusi lahendusi, juurutavad neid ja hindavad tulemusi. Koosloome põhineb võrdsel partnerlusel ja selle eesmärgiks on avaliku väärtuse suurendamine“ (Ansell ja Torfing 2021).  

See tähendab, et: • Avalikus sektoris on koosloome

eesmärgiks avaliku väärtuse (ing k public value) loomine. Nt toidu varustuskindluse tagamine.

• Avalikus sektoris tähendab koosloome sektorite ülest koostööd.

• Avalikus sektoris peaks koosloome ideaaliks olema konsensuslik otsustamine.

• Isegi kui koostööd ei tehta sektorite üleselt, siis koosloomele on omane,

8

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

et koostööd teevad autonoomsed osapooled, kellel ei ole üksteise suhtes formaalseid võimusuhteid – nad ei allu üksteisele.

• Koosloome sisuks on osapoolte vaheline dialoog ja kollektiivne õppimine.

• Koosloome tulemusena valmib midagi uut (teenus, lahendus, strateegia).

• Koosloomeprotsessis otsustavad protsessi osalised koos, milliseid probleeme peaks lahendama ja milliseid lahendusi selleks kasutama. Kaasamisprotsessis tehakse need valikud enamasti ametnike poolt.

• Kollektiivne otsustamine on koosloome oluline komponent ja koosloome protsessi alguses peaks kõigil olema selge, et kuidas otsuseid langetatakse.

• Koosloome ei lõppe ainult problee- mide defineerimise ja lahenduste leidmisega, vaid selle osaks on ka sisuline koostöö lahenduste elluviimisel ja tulemuste hindamisel ehk jagatud vastutus.

1.3 Millal saab kaasamisest koosloome?

Kaasamisprotsesside kirjeldamisel on palju kasutusel kaasamise astmete mudel (OSCD 2001), mida Sotsiaalse innovatsiooni labor on kohandanud ümber, et teha paremini vahet konsulteerimisel, kaasamisel ja koos-loomel. Lisaks oleme sellele tabelile lisanud probleemilahendamise peamised etapid, mis sisalduvad koosloome definitsioonis.

Ideaalis eeldab koosloome, et osalised osalevad protsessi igas etapis - nii probleemi raamistamisel,

lahenduste otsimisel kui tegevuskavas kokkuleppimisel. Koosloome sisuks on avatud dialoog ja koosõppimine.

Üksteise kuulamise ja kuuldu mõtesta- mise abil tekib uut teadmist, mille pinnalt on võimalik leida uuenduslikke lähenemisi. Protsessi käigus toimuvad strateegilised arutelud parandavad teemaga seotute vahelisi suhteid, mõistmist ja usaldust. Praktikas võib aga koosloomest kui meetodist olla väga palju kasu ka siis kui seda kasutada vaid ühes või mõnes kaasamisprotsessi etapis, kombineerides seda eesmärgipäraselt ka konsulteerimise või informeerimisega. 

Järgnev maatriks näitab ilmekalt, kuidas koosloome ei ole võimalik kaasamise spektri nö madalamatel astmetel, aga muutub loomulikuks, isegi vajalikuks lähenemiseks kõrgematel.  

9

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

Probleemi määratlemine

Lahenduste loomine

Lahenduste juurutamine

Lahenduste hindamine

Võimestamine Seotud osalistele luuakse tingimused ja pakutakse võimalusi ise probleemide valimiseks ja defineerimiseks.

Osalised otsivad probleemile lahendusi, mille teostamine on peamiselt nende endi võimuses. 

Lahendused viiakse osaliste poolt ellu, vajadusel pakub “kaasaja” selleks abi või lisaressurssi. 

Osalised hindavad tehtut, tulemusi ja mõju ja teevad vajadusel tegevusse korrektuure. 

Koosloome Osaliste vahelises arutelus valitakse lahendamist vajavad probleemid ühiselt.

Lahendused luuakse avatud innovatsiooni- protsessi käigus erinevaid generatiivseid meetodeid kasutades.

Koostöös viiakse ühiselt välja töötatud lahendused ellu, arvestades üksteise ressursside ja nende koosmõjuga. Oluline on vastutuse ja ressursside jagamine.

Ühiselt hinnatakse lahenduste sobivust, tulemuslikkust, mõju. 

Kaasamine Kaasaja kutsub teised  osalised arutellu, et täpsustada, milles lahendamist vajav probleem seisneb. 

Arutelus jagatakse/ otsitakse näiteid ja kogemusi, mille pinnalt sõnastatakse ettepanekud  lahendusteks

Kaasaja vastutab lahenduse elluviimise eest.

Kaasaja kutsub osalised kokku  lahenduse hindamiseks. 

Konsulteerimine Kaasaja küsib  arvamusi probleemi raamistamiseks või tagasisidet oma ideedele.

Kaasaja kogub ettepanekuid, näiteid või kogemusi, mille pinnalt töötab välja lahendused probleemidele. 

Kaasaja vastutab lahenduse elluviimise eest.

Kaasaja uurib küsitluse vm meetodi abil tagasisidet lahendusele, sh rahulolu.  

Informeerimine (Potentsiaalselt) huvitatud osapooli teavitatakse probleemi lahendamise alustamisest.

Huvitatuid teavitatakse võimalikest lahendustest. 

Huvitatutele antakse ülevaade lahenduse  elluviimisest. 

Avalikustatakse hinnang lahendusele. 

Siinkohal tuleb mainida, et selline jaotus on siiski konstruktsioon, mis peaks aitama võimaldada teha vahet informeerimisel, konsulteerimisel, kaasamisel ja puhtakujulisel koosloomel ka näiteks protsessides, milles võib esineda elemente mitmetest või isegi kõikidest nimetatud astmetest.

10

LÕ PP

AR U

AN N

E A

re nd

us pr

oj ek

t „ Ke

st lik

u to

id us

üs te

em i p

ol iit

ik ak

uj un

du se

k oo

sl oo

m et

al gu

d 20

22 -2

02 3“

In fo

rm ee

ri m

in e

K on

su lt

ee ri

m in

e K

aa sa

m in

e

K oo

sl oo

m e

D el

eg ee

ri m

in e

Ee sm

är k

Pa kk

ud a

av al

ik ku

se le

ja

o lu

lis te

le o

sa po

ol te

le

ta sa

ka al

us ta

tu d,

o bj

ek ti

iv se

t ja

a ru

sa ad

av at

in fo

t.

Sa ad

a av

al ik

ku se

ja o

lu lis

te

os ap

oo lt

e ta

ga si

si de

t am

et ni

ku p

oo lt

v al

it ud

kü

si m

us te

s. S

aa da

id ei

d la

he nd

us te

ks .

Lu ua

a va

lik ku

se ja

ol

ul is

te o

sa po

ol te

ga ti

he

ja k

ah ep

oo ln

e ko

nt ak

t, e

t ta

ga da

, e t n

en de

h uv

id o

n te

ad vu

st at

ud ja

v õi

m al

ik ul

t pa

lju a

rv es

se v

õe tu

d.

Le id

a la

he nd

us i

ko m

pl ek

ss et

el e

pr ob

le em

id el

e, m

ill e

la he

nd am

in e

ee ld

ab

er in

ev at

e os

ap oo

lt e

ko os

tö öd

.

An da

in it

si at

iiv ja

o ts

us e

te ge

m in

e av

al ik

ku se

ja /v

õi

os ap

oo lt

e kä

tt e,

k es

te ev

ad

om av

ah el

k oo

st öö

d. E

el da

b os

ap oo

lt e

ja a

va lik

ku se

võ

im es

ta tu

st .

M ik

s? M

is

ol uk

or da

de s?

In fo

rm ee

ri m

in e

on

av at

ud v

al it

se m

is e

el em

en ta

ar ta

se . Ü

he po

ol ne

ko

m m

un ik

at si

oo n

kü si

m us

te s,

m ill

es e

i o le

va

ja v

õi e

i o le

v õi

m al

ik

av al

ik ku

st /

hu vi

gr up

pe

ku ul

at a

võ i n

en de

ga

ko os

tö öd

te ha

.

K on

su lt

ee ri

m in

e to

im ub

, k ui

am

et ni

k/ a

va lik

s ek

to r v

aj ab

si se nd it k on kr ee ts et es (a la )

kü si

m us

te s

võ i t

ag as

is id

et

tö öl

õi ku

de s.

In it

si at

iiv ja

ko

gu k

on tr

ol l a

m et

ni ku

l, ke

s ot

su st

ab , k

el le

ga , k

ui p

al ju

ko

ns ul

te er

id a

ni ng

m id

a se

lle st

a rv

es se

v õt

ta .

K aa

sa m

in e

tä he

nd ab

hu

vi gr

up pi

de /

av al

ik ku

se

pr ot

se ss

i k ut

su m

is t,

e t o

lla

te ad

lik n

en de

h uv

id es

t ja

p er

sp ek

ti iv

id es

t. S

ee

ai ta

b ka

as a

ot su

st e

ja

pr ot

se ss

i l eg

it iim

su se

le

ni ng la ia põ hj al is us el e (s .o

er in

ev at

e os

ap oo

lt eg

a ar ve st am

in e) . A m et ni k ju hi b

pr ot

se ss

i n in

g te

eb o

ts us

ei d,

an

de s

ne nd

es t k

aa sa

tu te

le

te ad

a.

K oo

sl oo

m e

võ im

al da

b pa

ri m

al v

iis il

ra ke

nd ad

a er

i o sa

po ol

te re

ss ur

ss e

(t ea dm

is ed , k og em

us ed ,

va he nd id ) n in g te ki ta da

te em

a os

as o

m an

ik ut

un ne

t.

K oo

sl oo

m e

pu hu

l t ek

ib

os ap

oo lt

el te

ad lik

us

ka te

is te

o sa

lis te

pe

rs pe

kt iiv

id es

t n in

g ot

su se

id te

ha ks

e üh

is ei

lt .

K oo

sl oo

m e

on e

ri ti

v aj

al ik

, ku

i p ro

ts es

si tu

le m

us ed

sõ

lt uv

ad m

it m

et e

os ap

oo lt

e pa

nu se

st .

Te ge

vu si

o n

võ im

al ik

de

le ge

er id

a, k

ui

hu vi

gr up

pi de

l/ o

sa po

ol te

l on

p ot

en ts

ia al

ja

va lm

is ol

ek p

ro ts

es si

s ju

ht ro

lli v

õt m

is ek

s, .

Se e

ai ta

b ka

as a

os ap

oo lt

el

om an

ik ut

un de

te kk

im is

el e

ni ng

li sa

re ss

ur ss

id e

ra ke

nd am

is el

e. A

m et

ni k

on s

ea lju

ur es

to et

av as

ja

jõ us

ta va

s ro

lli s.

Jä rg m in e ta be l t oo b vä lja e ri ne va te o sa lu sp ro ts es si de e es m är gi d, k as ut us ol uk or ra d (s .o m ill al ja m ik s ka su ta da ), ko nt ro llk üs im us ed ja

m et

oo di

ka te

n äi

te d

pr ot

se ss

iju hi

v aa

te st

.

11

LÕ PP

AR U

AN N

E A

re nd

us pr

oj ek

t „ Ke

st lik

u to

id us

üs te

em i p

ol iit

ik ak

uj un

du se

k oo

sl oo

m et

al gu

d 20

22 -2

02 3“

In fo

rm ee

ri m

in e

K on

su lt

ee ri

m in

e K

aa sa

m in

e

K oo

sl oo

m e

D el

eg ee

ri m

in e

Ed uk

a lä

he ne

m is

e ko

nt ro

ll- kü

si m

us ed

K ui

da s

ta ga

da , e

t t eg

ev us

ed

ja (v ah e) tu le m us ed o n

lä bi

pa is

tv ad

? M

ill is

te k

an al

it e

ka ud

u jõ

ua b

in fo

s ih

tr üh

m ad

en i?

M il

vi is

il pe

ab in

fo o

le m

a es it at ud (s õn as tu s, v or m ),

et s

ee o

le ks

jä lg

it av

ja

ar us

aa da

v?

M ill

is ed

k üs

im us

ed /

te em

ad

va ja

va d

hu vi

po ol

te ja

/v õi

av

al ik

ku se

lt ta

ga si

si de

t? K

ui da

s ko

ns ul

te er

im is

t ko rr al da da (n t u ur in gu te

te lli

m in

e võ

i i se

lä bi

vi im in e) ?

K ui

da s

le id

a so

bi va

d fo

rm aa

di d,

e t t

ag ad

a si

su lin

e ka

as at

us ?

K ui

da s

ho id

a os

al ej

ai d

pr ot

se ss

is , a

nd a

ne ile

ta

ga si

si de

t? K

ui da

s ot

su st

ad a,

m ill

es v

õt ta

ka

as at

ut e

se is

uk oh

ti

ar ve

ss e?

M ik

s on

k oo

sl oo

m e

m ei

le

va ja

lik ?

M ik

s on

s ee

va

ja lik

h uv

ig ru

pp id

el e/

av

al ik

ku se

le ?

K as

la he

nd us

e el

da b

er in

ev at

e os

ap oo

lt e

ko os

tö öd

? K

as o

sa po

ol te

l o n

hu vi

ja

re ss

ur ss

, e t k

oo sl

oo m

es

os al

ed a?

M ill

is te

te em

ad e

pu hu

l o le

ks

de le

ge er

im in

e võ

im al

ik /

ka su

lik ?

K ui

da s

ta ga

da ,

et o

sa po

ol te

o m

av ah

el in

e ko

os tö

ö to

im ik

s? K

as n

ad

on s

el le

ks v

al m

is ?

M id

a m

e se

lle ks

te ha

s aa

m e,

e t n

ei d

to et

ad a?

N äi

te d

m ee

to di

te st

/ fo

rm aa

ti de

st

Pr es

si te

ad e

M em

o av

al ik

ku se

le Ve

eb ile

ht In

fo pä

ev

K oh

tu m

in e,

a va

lik a

ru te

lu

(in fo ko rj e)

In di

vi du

aa lin

te rv

ju u,

fo

ok us

gr up

p K

üs it

lu s

K oh

tu m

in e,

a va

lik a

ru te

lu

(d ia lo og )

E- ka

as am

in e

Av at

ud

in no

va ts

io on

ip ro

ts es

s K

oo su

ur in

g, k

oo s-

di sa

in i

tö öt

oa d,

k oo

s- hi

nd am

in e.

K og

uk on

na k

oo sl

oo m

e Ek

sp er

tk oo

sl oo

m e

Ü hi

sl oo

m in

g Võ

rg us

ti ku

tö ö

K od

an ik

e ko

m it

ee Tö

ög ru

pp R

ah va

hä äl

et us

(o ts us ta m is el )

St ra

te eg

ili ne

p ar

tn er

lu s

12

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

1.4 Koosloome poliitikakujundamise protsessis

2022. aastal Euroopa Komisjoni tellimusel loodud käsiraamat koosloome kasutamiseks poliitikakujundamisel toob välja, et koosloome protsess annab poliitikakujundajatele:

• hästi toimiva ja paindliku kaasamis- protsessi, kus kõik osapooled on valmis aktiivselt ja süvitsi panustama;

• selge ja kindlakujulise metoodika ühistarkuse, ühisteadmise ning 360° süsteemse vaate kujundamiseks

• võimekuse jõuda konkreetsete ja rakendatavate tulemusteni, millel on suur osapoolte toetus ka elluviimisel (Matti et al. 2022, lk 8).

Väidetavalt sobib sama allika põhjal koosloome toetama kõiki poliitikakujundamise etappe. Koos- loomeline lähenemine aitab tekitada taipamisi poliitikakujundamise varas- tes faasides, seada prioriteete ning võimaldavad avatult arutada, mida on vaja teha lahenduste elluviimiseks ning milliseid ressursse on selleks vaja. Samuti sobib koosloome kasutamiseks lahenduste elluviimisel, võimaldades eksperimenteerida uute praktikate, tööriistade ja lähenemistega.

Kuna koosloome protsess on paindlik ja modulaarne, siis saab erinevaid formaate kohandada poliitikakujundamise protsessi eri etappidega poliitikakujundamise võrgustikes. Koosloomeprotsessi abil on võimalik leida uusi strateegilisi kokkupuutepunkte erinevate sektorite, piirkondade ja valitsemistasandite vahel.

Sotsiaalse Innovatsiooni Labori poolt Maaeluministeeriumi katseprojekti raames läbiviidud intervjuude ja töötubade tulemusena selgus, et koosloomelisi elemente on suhte- liselt keeruline integreerida EL poliitikakujundamise / kaasamise protsess, mis oma iseloomult eeldab pigem konsulteerimise laadset kaasa- misprotsessi. Samas kuna katseprojekti ajal ei toimunud ühtegi EL poliitika kaasamisprotsessi, siis ei õnnestunud koosloomet selles aja jooksul EL tasandi kontekstis katsetada.

1.5 Mida saab ja mida ei tasu koosloome abil lahendada?

Koosloomet ei saa kasutada kõikide probleemide lahendamiseks, vaid see on vajalik juhul, kui ühe organisatsiooni või sektori võimekus on piiratud. Eriti oluline on koosloomes erinevate osapoolte sisuline koostöö uute ideede ja lahenduste loomisel ning elluviimisel. Paljud tänapäeva probleemid on sotsiaalsetes võrgustikes juurdunud ja omavad süsteemset ning kompleksset olemust, nõudes avatud innovatsiooniprotsesse, kus keskendutakse strateegilistele aruteludele, koosõppimisele ja targale katsetamisele.

13

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

Tehniliste probleemide puhul on probleemi olemuse selgitamiseks võimalik kasutada analüüsi või diagnostikat. Selliste probleemide lahendamiseks on sageli vaja eksperte, kellel on piisav pädevus ja legitiimsus. Kui probleemi on juba täpselt määratletud, suudavad eksperdid pakkuda toimivaid lahendusi. Tehniliste probleemide korral on nii konsulteerimine kui kaasamine efektiivsed meetodid. See tähendab, et lahendused probleemile on juba teada.

Kompleksete probleemide puhul puudub aga veel lahendus. Kompleksete probleemide iseloomustamisel ei ole ühte kindlat lahenduskäiku ning analüüsi abil ei ole võimalik lahendust välja selgitada. Pole täpselt teada, mis probleemi põhjustab, ja osapoolte vahel on raske jõuda kokkuleppele. Kõikidel osapooltel on erinev arusaam probleemi juurtest ja sellest, kuidas seda lahendada. Tegelikult selgub, mis töötab alles õppimise ja katsetamise käigus. Uute teadmiste loomine, mille põhjal on võimalik leida uusi lähenemisviise, tekib üksteise kuulamise ja kuuldust arusaamise kaudu. Avatud arutelud parandavad suhteid, mõistmist ja usaldust osapoolte vahel. Näiteks toidu varustuskindluse tagamine on selline kompleksne probleem, mis ei tunnista sektorite, ministeeriumide ja ametkondade piire.

Selleks, et lahendada selliseid probleeme, peavad kõik probleemi osapooled oma tavasid teatud määral muutma. Seda võib nimetada süsteemi disainiks või süsteemi innovatsiooniks. Kui probleemi lahendus eeldab, et kõik osapooled muudavad oma käitumist, peavad tegelikkuses kõik osapooled vastava otsusega nõustuma, ja

lihtsam on nõustuda selliste otsustega, milles osapooled on osalenud.

Koosloomel põhineb võrdsel partnerlusel, mille eesmärk on suurendada avalikku väärtust. Võrdne partnerlus tähendab, et protsessis osalevad osapooled saavad võrdsetena kaasa rääkida ja osaleda otsustusprotsessides. Võrdne partnerlus peaks looma eelduse selleks, et osapooltel tekiks protsessi ja tulemuse suhtes omanditunne, mis viib jagatud vastutuse ja sujuvama tulemuste elluviimiseni.

1.6 Koosloome põhilised komponendid

Koosloome on seega pigem lähenemisviis kui kindel metoodika. Disainmõtlemine ja teenusedisain on metoodikad, kuidas avaliku väärtust suurendada, kuid need ei olegi kaugeltki ainukesed, millega avaliku sektori innovatsiooni saab edendada. 

Sõltumata teemaderingist saab koos- loomest rääkida, kui protsessis on olemas järgmised komponendid:

1. Ühine probleem. 2. Probleemi erinevad osapooled. 3. Koostöö võimestamine. 4. Kollektiivne otsustamine. 5. Kollektiivne õppimine. 6. Innovatsiooni hõlbustavad tööriistad

(nt disainmõtlemine).

14

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

1.7 Tervikliku koosloomeprotsessi ülesehitus

Euroopa Komisjoni koosloomelise poliitikakujundamise käsiraamatus (Matti et al. 2022). tuuakse välja viis koosloomelise poliitikakujundamise aluspõhimõtet:

1. Rakendusala ja eesmärgi selgus: koosloomeprotsessi ja üksiku koos- loomekohtumise eesmärk ja rakendusala peab olema selgelt määratletud.

2. Keskendumine tulemusele: selleks, et saada koosloomeprotsessist maksimaalset kasu, tuleb koos- loomeprotsessi kujundades ootused ja eeldatavad tulemused selgelt määratleda.

3. Protsess peab olema laiapõhjaline ning kaasatud peavad olema kõik olulised osapooled: selleks, et ühistarkus ja ühisteadmine saaksid avalduda parimal võimalikul viisil, tuleb koosloome protsessi osalisi valides silmas pidada nende isiklikke ekspertteadmisi, ja ka seda, kas või kui laia osapoolte ringi nad esindavad ning et osalejate taust oleks erinev.

4. Kvaliteetne spetsiaalselt olukorra ja vajaduste jaoks disainitud protsess: koosloomeprotsessi või koosloome- kohtumise kujundamisel tuleb lähtuda konkreetse sündmuse eesmärkidest ja vajadustest, mitte kindlalt paika pandud standardsetest tööriistadest ja metoodikatest. Protsessi ladu-

saks kulgemiseks, maksimaalse kasu saamiseks ning tulemuste analüüsimiseks tuleb korralikult valmistuda ning leida selleks ka vajalikud ressursid.

5. Süsteemne vaade: see on oluline selleks, et aru saada, millised välised faktorid teemat mõjutavad ja kuidas teema üksikud osad on seotud tervikuks. Süsteemne vaade on oluline ka selleks, et järgnevad tegevused moodustaksid sidusa terviku (samas).

Sotsiaalse Innovatsiooni Labor on kirjanduse ja praktika põhjal destilleerinud koosloome kui strateegilise juhtimise vahendi puhul kaheksa peamist etappi:

1. Eesmärkide seadmine. 2. Probleemi(de) kaardistamine 3. Osapoolte kaardistamine ja värbamine. 4. Protsessi disainimine. 5. Koostöö võimestamine ja juhtimine 6. Generatiivne protsess2 (lahenduste,

vastuste, ideede genereerimine). 7. Lahenduste valik. 8. Lahenduste valideerimine. 9. Protsessi tulemuste hindamine

(rahulolu koosloome protsessiga).

Kindlasti tuleb meeles pidada, et koosloome ei ole lineaarne, vaid avatud iteratiivne protsess, kus tuleb olla valmis pidevateks kursimuutusteks ja kohandusteks.

2 See etapp eeldab ka olemasoleva info sünteesimist ja vajadusel täiendavate uuringute läbiviimist.

15

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

1.8 Millega arvestada koos- loomeprotsessi kavandades?

Koosloomeprotsessi kavandades, meetodeid valides ja arutelusid disainides peaks arvestama järgmiste komponentidega (Bryson et al. 2013):

• osapooled: kuidas teha nii, et koosloomes osalevad kõik olulised osapooled ja nad on kaasatud protsessi võimalikult asjakohaselt?

• legitiimsus: kuidas hoida protsessi usaldusväärsust?

• kaasatus: kuidas tagada, et erinevad arvamused tuuakse “lauale”, need saavad ka kuulatud ja arvestatud?

• võim ja mõju: kuidas teha nii, et (tajutud) võimupositsioonid ei takistaks võrdset osalust?

• rollid: kuidas tagada, et arutelud on hästi juhitud, kogu protsessil on piisav toetus ja arutelud saavad tulemuslikud?

• reeglid: millised kokkulepped on grupis vajalikud, et toetada osalust, koostööd ja usaldust?

• ressursid: kuidas teha nii, et protsessist saadav kasu oleks suurem kui sellega kaasnev kulu?

• tehnoloogiad : kuidas saaks eesmärkide saavutamisele ja protsessile kaasa aidata erinevad visualiseerimise, arvamuste kogumise, osalemise lihtsustamise tööriistad?

Praktikas nõuab sellise lähenemise järgimine erinevaid meetodeid ja arutelu juhtimise tehnikaid valdava koosloomejuhi kaasamist, kes tunneb protsessi dünaamikat ning oskab vajadusel metoodikat protsessi iseloomu ja arengutega kohandada.

1.9 Kontrollküsimused enne koosloome protsessiga alustamist

Järgnevalt on esitatud nimistu kontrollküsimustest, mis aitavad otsustada koosloome kui protsessi rakendamise asjakohasuse ja võimalike probleemide ületamiseks vajadusel lisatoe hankimise osas.

Eesmärkide seadmine

1. Kas on läbi mõeldud ja selgeks räägitud, miks on soovitava eesmärgi saavutamiseks mõistlik koosloome protsessi kasutada? Kas protsessi planeerijal/läbiviijal on piisavalt hea ettekujutus koosloome spetsiifikast ja nõuetest, et osata nendega arvestada? Kas ta tajub piisavalt koosloome nõudeid ja piiranguid?

2. Kas protsessi väljundid/tulemused on võimalik (ühiselt) enne protsessi algust või selle esimeses etapis määratleda ja/ või kokku leppida, et kõik osapooled oleksid selles osas „ühel lehel“?

3. Kas protsess ja selle käigus ellu viidavad tegevused on asjakohased ja piisavad oodatavate tulemuste saavutamiseks? Kas oodatavad tulemused vastavad osapoolte vajadustele/ootustele?

16

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

Osalejad

1. Kas protsessi huvipooled/osalejad on võimalik määratleda ja ootus nende protsessis osalemisele on realistlik? Kas protsessi käigus ollakse suutelised kaasama kõiki vajalikke huvipooli ning leidma neile sobiv osaluse määr? Kas kaasatud on piisavalt lai ring osapooli?

2. Kas osapooled, kasusaajad, koda- nikud tunnevad piisavat seotust, et olla valmis protsessi panustama? Kas teema/eesmärk on neile piisavalt oluline? Millised on osapoolte põhiootused ja -vajadused – kas need sobivad omavahel kokku?

3. Kas osalejatel on piisavalt avatud ja koostöine mõtteviis, mis toetab nende sujuvat osalemist? Kas sellist mõtteviisi on võimalik protsessi eel ja/ või ajal teadlikult toetada/arendada? Kas on olemas häid näiteid osalejatega jagamiseks, mis tooksid nende jaoksvälja koosloome potentsiaalse väärtuslikkuse?

4. Kas osalejatel on oma organisatsiooni poolt toetus ja mandaat, et osaleda koosloomes? Kas on läbi mõeldud, kuidas koosloomes osaleja protsessist oma organisatsiooni informeerib ning saab organisatsioonist vajalikku sisendit?

Korraldus

1. Kas protsessi vedaval meeskonnal on kõik vajalikud oskused ja ressursid selle läbiviimiseks? Kas tagatud on protsessi oskuslik fassiliteerimine (hõlbustamine)? Kas töötubade/ kohtumiste ruum, suhtluse veebi- platvormid ja/ või toetavad kommu- nikatsioonikanalid on piisavalt avatud, sealjuures loomingulisust ja koostöisust soodustavad?

2. Kas tähendusliku/sisulise protsessi läbiviimiseks on piisavalt aega?

17

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

Maaeluministeeriumis ellu viidud arendusprojekti (edaspidi arendusprojekt) eesmärk oli kujundada koosloomes kestlike toidusüsteemide poliitika uus kaasamise ning nõuandvate kogude mudel/süsteem koos protsesside kaardistusega ning katsetada erinevaid kaasava juhtimise ja koosloome tööriistu.

See eesmärk täpsustus poolte kokkuleppel arendusprotsessi alguses, kui sai selgemaks Maaeluministeeriumi vajadused ja võimalused. Peale esimest kohtumist selgus, et peamiseks vajaduseks on konkreetse kaasamisprotsessi ettevalmistamine. Eesmärk täpsustus veelgi peale esimest koolituspäeva ja teist kohtumist, millel tulemusena otsustati, et Maaeluministeeriumi peamine vajadus seisneb minis- teeriumi kaasamispraktikate ühtsus- tamises. Seega sai täpsustatud arendusprojekti eesmärgiks kaardistada Maaeluministeer iumi er inevaid kaasamisprotsesse ja luua ühine praktika/ mudel kaasamis- ja koosloomeprotsesside paremaks ettevalmistamiseks ja juhtimiseks.

2.1 Konsulteerimine ja kaasamine Maaeluministeeriumis

Maaeluministeeriumis toimuvate konsultatsiooni- ja kaasamisprotsesside olemust mõjutab enim asjaolu, kas tegemist on Euroopa Liidu tasandi või siseriiklikult algatatud protsessidega.

EL tasandi protsesside raamistik on standardiseeritud, sh eesmärgid liikmesriigi sisendi küsimisele, liikmesriigi poolsed panustamise meetodid, tegevuste etapid, järjestus ja tähtajad. Küll on ministeeriumil palju vabadust meetodite valikul nii siseriiklike osapooltega konsulteerimisel ja kaasamisel kui ka koostööl teiste liikmesriikidega. Enim piirab ministeeriumit selle vabaduse kasutamist EL tasandi protsessidele omased lühikesed tähtajad, mis jätavad vähe ajalist ressurssi põhjalikumate kaasamisprotsesside läbiviimiseks. Veelgi keerukam oleks selles raamistikus koosloomeprotsesside kvaliteetne ettevalmistus ja läbiviimine.

2. Maaeluministeeriumi arendusprojekt

18

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

Ülevaade EL tasandi protsessi tavapärastest etappides on esitatud alloleval joonisel.

Euroopa Komisjon määratleb mõne poliitikavaldkonna tähelepanu vajavana

Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon küsimustiku vormis (liikmesriigi sisendi andmiseks on aega 12 nädalat, peale mida

küsimustikule vastata pole enam võimalik)

Euroopa Komisjoni eelnõu kommenteerimine eelnõu mustandi vormis (liikmesriigi positsioonide kujundamiseks on aega 12 nädalat, ehkki see

võib praktikas võtta kauem aega)

Maaeluministeerium kaasab siseriiklikke osapooli

Maaeluministeerium valmistab võimalusel ette siseriiklike osapoolte kaasamise

Maaeluministeerium esitab küsimustiku vastused

Maaeluministeerium kaasab siseriiklikke osapooli

Maaeluministeerium esitab eelnõu kohta kujundatud positsioonid

Pa ra

lle el

se lt

to im

ub tö

ö Eu

ro op

a Lii

du ta

sa nd

il,

sh sa

m am

ee lse

te ri

ik id

e ko

al its

io on

i m oo

du st

am in

e

Joonis 1. Euroopa Liidu tasandi konsultatsiooniprotsessi etapid.

Käesoleva arendusprojekti raames läbiviidud töötubade ja inter- vjuude tulemusel selgus, et EL poliitikakujundamine ja kaasamine ei võimaldagi alati koosloomet kasutada ja pigem sobib poliitika- kujundamise eesmärkide saavuta-miseks konsulteerimise laadi kaasamisprotsessid.

Seega on meie soovitus nimetada neid protsess edaspidi konsulteerimiseks.

Konsulteerimine on levinud viis saada tagasisidet eelnõu kavandile. Sageli on eelnõu välja töötanud selleks otstarbeks moodustatud töögrupp. Konsulteerimise teel kogutakse arvamusi

19

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

laiemalt ringilt, kes on teemaga kursis. Tegeletakse probleemide ja lahenduste kirjeldamise ning nende mõjude kaalumisega. Seisukohad ja hinnangud võivad radikaalselt erineda, seepärast pole võimalik kõikide arvestamine. Konsulteerimine toob aga otsuse kujundamisse lisainfot ning võib eelnõu põhjalikult muuta. (Kaasamise käsiraamat)

Siseriiklikult Maaeluministeeriumi enda poolt algatatud protsesside puhul on ministeeriumil ka protsessi raamistiku osas paindlikkust palju rohkem, seda ka juhtudel, kus on tegemist näiteks kindlaks perioodiks loodud arengudokumendi uuendamisega, sest protsessi venimise korral võib olla endiselt võimalik lähtuda juba kehtivuse kaotanud dokumendi prioriteetidest. Ajaraamistik võib olla tihe ka siseriiklike protsesside puhul, seda näiteks olukorras, kus protsessi oodatav tulemus kajastub Vabariigi valitsuse jooksva aasta tegevuskavas.

2.2 Maaeluministeeriumi seniste protsesside kogemused

Arendusprojekti käigus kaardistati kokku seitsme senise konsultatsiooni- ja kaasamisprotsessi kogemused tuginedes poolstruktureeritud intervjuudele ja nimetatud protsesse käsitlevatele kirjalikele allikatele (nt protsesside esitlusslaidid, koostatud arvamused ja eelnõude projektid).

Kaardistusel keskenduti järgmistele küsimustele:

• Milline oli protsessi taust? • Mis olid protsessi eesmärgid? • Millistest etappidest protsess koosnes? • Iga etapi kohta eraldi: mis oli selle

eesmärk, kui kaua kestis, mis tegevusi selle raames tehti, kes ja kuidas olid kaasatud, mis olid õppetunnid?

• Mis veel protsessi mõjutas (nt mõne olulise osapoole ettenägematud t e g e v u s e d v õ i m u u t u s e väliskeskkonnas)?

Kaardistatud protsessid on loetletud allolevas tabelis ja nende etappide ning õppetundide visuaalsed ülevaated on esitatud käesoleva raporti lisas 1.

20

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

Protsesside kaardistamise tulemusena selgus, et Maaeluministeeriumi ühise mudeli loomise seisukohalt on Euroopa Liidu tasandi ja siseriiklikult algatatud protsessid paljudes põhimõtetes väga sarnased just selles osas, mis puudutab siseriiklike osapoolte kaasamist. Selles osas on otstarbekas luua ühtne mudel, seda enam, et enamasti on ka siseriiklikult algatatud protsessid vähemalt kaudselt seotud EL tasandilgi oluliste teemadega. Euroopa Liidu tasandi protsessidel on täiendavaid olulisi aspekte, millele käesolev arendusprojekt ei keskendunud (nt koostöö Eesti esindusega Brüsselis ja samameelsete liikmesriikide koalitsioonide moodustamine).

Intervjuude tulemusena tõusid esile konsultatsiooni- ja kaasamisprotsessides läbivalt tähelepanu vajavad teemad, mis on esitatud allolevas nimistus.

• Selge vastutaja („teema omaniku“) määramine ja majasisese tuumikgrupi moodustamine, olukorra muutudes vajadusel vastutajat muutes:

○ vastutaja juhtkonna tasandil (n-ö „mõjuisik“);

○ Vastutaja protsessi teostamise tasandil (n-ö „sisujuht“).

• Protsessi tuumikgrupi koolitamine MeMi seniste konsultatsiooni- ja kaasamisprotsesside heade praktikate osas (faktilehtede koosta- mine, küsimuste ette saatmine intervjueeritavatele, majaväliste võtmeisikutega kohtumine enne kirjalike arvamuste tähtaegu).

• Iga protsessiga seotud osapoolte terviklik kaardistamine ja kaasamis- plaani koostamine (sh tegevused enne ametliku kaasamisprotsessi algust).

• Heade koostöösuhete kujundamine võtmeisikutega juba enne protsesside ametlikku algust:

○ majasiseselt (nii üld- kui sisu-osakondadest);

○ majaväliselt (sh osapooled, kes pole esindusorganisatsioonide infoväljas ning ministeeriumide p u h u l ka a l l a a s u t u s t e võtme-isikud).

• Võimalikult varase ettevalmistuse tagamine (eriti Euroopa Komisjoni konsultatsioonideks), sh:

○ eelanalüüside teostamine; ○ eelläbirääkimised teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega;

Tabel 2. Arendusprojekti käigus kaardistatud konsultatsiooni- ja kaasamisprotsessid.

Euroopa Liidu tasandi protsessid Siseriiklikud protsessid

1. Avalik konsultatsioon „Toidu märgistamine – tarbijatele antavat teavet käsitlevate eeskirjade läbivaatamine“.

2. Avalik konsultatsioon „Kestliku toidusüsteemi õigusraamistik“.

3. EL/EE taimekaitsevahendite uus regulatsioon.

1. Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“ koostamine.

2. Roheülemineku teekaardi koostamine. 3. Maaparandusseaduse muutmise

väljatöötamiskavatsuse koostamine. 4. Biomajanduse arendamise memorandumi

koostamine.

21

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

○ Eesti osapoolte protsessist informeerituse ja reageerimiseks valmisoleku tagamine, sh teadlikkuse ja teadmiste tõstmine nii protsessi ülesehituse kui (võimalike) sisuliste fookuste osas;

○ Euroopa Liidu konsultatsioonide puhul asjakohaste infokanalite süsteemne jälgimine („Have Your Say“, valdkondlikud mõttekojad).

• Kiirema selguse saavutamine valitsusse ja Riigikokku minemise vajaduse osas.

• Protsessi läbiviijate töökoormuse sujuvam haldamine protsessi kestel, sh ennetavalt võimaluse loomine kiirekspertiiside tellimiseks või osakondadeülese administratiivse tugiteenuse pakkumine (nt kaasamissündmuste korraldamise jaoks).

• Vajadusel ministeeriumi siseste muutuste juhtimine protsessi kestel, sh:

○ (nii sisuliste kui töötajate aja- kasutusega seotud) prioriteetide muutumine seoses muutustega MeM-i juhtkonnas;

○ protsessi eest vastutavate töötajate lahkumine MeM-ist.

• Ettevõtlussektori kaasamise puhul eraldi nii esindusorganisatsioonide kui ka (nii katustesse kuuluvate kui liitumata jätnud) üksikute ettevõtete arvamuste kaardistamine.

• Nende osapoolte individuaalne kaasamine, kes:

○ ühes ruumis ei suudaks senise kogemuse põhjal konstruktiivselt suhelda

○ kes võivad MeM-i valitud suuna osas olla eeldatavalt eriarvamusel.

• Võimalusel osapoolte kaasamine neile sobivatel aegadel, nt vältida põllumajandussektori kaasamist suveperioodil, teadlaste kaasamist eksamite ajal, kõigi kaasamist (suve) puhkuste vältel.

• Võimalusel valitsusväliste osapoolte rolli ja kaalukuse suurendamine Euroopa Liidu konsultatsioonides.

• (Eriti just valitsusväliste) osapoolte informeerituna hoidmine protsessi jooksul (eriti juhul, kui see kujuneb algselt planeeritust pikemaks).

• Lahenduste leidmine olukordades, kus:

○ osapooltel on er inevad alusväärtused ja nägemus hetkeolukorrast ning vajalikest arengusuundadest;

○ ühelgi osapoolel pole keerukale olukorrale toimivat lahendust välja pakkuda.

• Osapoolte informeerimine (vahe) tulemusest ja tänamine protsessi või selle olulisemate etappide lõpus.

• Tuumigrupi tänamine, protsessi (etapi) lõpu tähistamine.

22

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

• Kõigile oluliste osapoolte kursis hoidmine järeltegevuste osas.

• Loetletud õppetundidel tuginevalt on järgnevalt esitatud kaasamise mudeli ettepanek.

2.3 Maaeluministeeriumi kaasamismudeli ettepanek

Mudeli ettepanek põhineb ideel, et protsessi oleksid kõik asjakohased osapooled kaasatud asjakohasel viisil ja õigeaegselt. Protsessi läbi viivate ja

sellesse kaasatud osapooli võib kaasatuse viisi järgi jagada eri tasanditele, mille loogika on kujutatud alloleval joonisel.

Teema omanik: • „Mõjuisik“ (juhtkonna tasandil) • „Sisujuht“ (osakondade tasandil)

Ministeeriumi sisene tuumikgrupp • Sõltuvalt vajadusest liikmed ühest või

mitmest osakonnast

Majasisesed osapooled • Sisuosakonnad • Üldosakonnad • Juhtkonna liikmed

Majavälised avaliku sektori osapooled • Teised ministeeriumid • Teiste ministeeriumide allasutused • Riigikantselei • Vabariigi Valitsus • Riigikogu

Majavälised valitsusvälised osapooled • Teadlased (sh ülikoolide esindajatena) • Ettevõtete katusorganisatsioonid • Organiseerumata ettevõtete esindajad • Vabaühenduste katusorganisatsioonid • Organiseerumata vabaühenduste esindajad

Euroopa Liidu protsessides lisanduvad näiteks • Euroopa Komisjoni esindajad • Eest alaline esindus Euroopa Liidu juures • Teiste liikmesriikide esindajad

Meedia ja laiem avalikkus, näiteks: • Arvamusliidrid • Ajakirjanikud • Kodanikuaktivistid

Joonis 2. Osapoolte kaasatuse tasandid Maaeluministeeriumis.

23

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

Protsessi läbiviimine ja osapoolte kaasa- mine jaotub järgmistesse etappidesse:

1. Ettevalmistus; 2. Osapoolte kaasamine: 3. Maaeluministeeriumi osakondade

laiem kaasamine, 4. avaliku sektori osapoolte kaasamine, 5. valitsusväliste osapoolte kaasamine; 6. Läbirääkimised majasiseste ja avaliku

sektori osapooltega ning seisukohtade kujundamine;

7. Tulemuse vormistamine ja esitamine; 8. Järeltegevused.

Siinjuures on oluline rõhutada, et ka Maaeluministeeriumi osakondade ja Maaeluministeeriumi väliste avaliku sektori osapooltega suhtluses lisaks tavapärasele koordineerimisele ja kooskõlastamisele ka kaasamise elemente, sest mõnigi kord pole kujunev seisukoht või lahendus ette teada. Seetõttu on avaliku sektori osapoolte kaasamises nii läbirääkimiste kui ühise loome elemente.

Igas etapis toimuvad tegevused ja vastutuse jaotus on täpsemalt kujutatud järgneval joonisel.

24

LÕ PP

AR U

AN N

E A

re nd

us pr

oj ek

t „ Ke

st lik

u to

id us

üs te

em i p

ol iit

ik ak

uj un

du se

k oo

sl oo

m et

al gu

d 20

22 -2

02 3“

Jo on

is

3.

M aa

el um

in is

te er

iu m

i üh

tl us

ta tu

d

ka as

am is

m ud

el i

et te

p an

ek

N ag u jo on is el t nä ha , on k og u pr ot se ss i lä bi va ks e le m en di ks t uu m ik gr up p, k el le e es tv ed aj at ek s on t ee m a “m

õj ui si k” j a “s is uj uh t” .

N en de ro lli de o le m as ol u on k aa sa m is pr ot se ss i k õi gi e ta pp id e õn ne st um

is e ee ld us ek s

1. E

tt ev

al m

is tu

s 2.

O sa

po ol

te k

aa sa

m in

e 3.

L äb

irä äk

im is

ed m

a- ja

si se

st e

ja a

va lik

u se

k- to

ri os

ap oo

lte ga

n in

g se

is uk

oh ta

de k

uj un

d- am

in e

4. T

ul em

us e

vo rm

is ta

m -

in e

ja e

si ta

m in

e 5.

J är

el te

ge vu

se d

2. 1

M eM

os

ak on

da de

la

ie m

ka

as am

in e

2. 2

Av al

ik u

se kt

or i

os ap

oo lte

ka

as am

in e

2. 3

Va lit

su sv

äl is

te

os ap

oo lte

ka

as am

in e

M id

a te

ha ks

e? Va

st ut

aj a

m ää

ra m

in e

ja tu

um ik

gr up

i m

oo du

st am

in e

Tu um

ik gr

up i k

oo lit

am in

e

O sa

po ol

te k

aa rd

is ta

m in

e ja

su

he te

lo om

in e

Va ra

ne e

tt ev

al m

is tu

s

(s h

va ja

du se

l ee

la na

lü üs

id , E

L ta

sa nd

i ee

llä bi

rä äk

im is

ed )

M eM

h ea

de p

ra kt

ik at

e ka

su ta

m in

e ko

ns ul

te er

im is

el ja

k aa

sa m

is el

(f ak

til eh

te de

ko

os ta

m in

e, k

üs im

us te

e tt

e sa

at m

in e

in te

rv ju

ee rit

av at

el e)

O sa

po ol

te k

aa sa

m in

e m

õt es

ta tu

d ja

p ai

nd lik

el

vi is

id el

, m is

to et

av ad

p ro

ts es

si e

du ka

t s uj

um is

t ko

rr al

du sl

ik ul

t j a

si su

lis el

t ( nt

m aj

av äl

is te

võ

tm ei

si ku

te ga

k oh

tu m

in e

en ne

k irj

al ik

e ar

va m

us te

tä ht

ae gu

, e tt

ev õt

lu ss

ek to

ri pu

hu l

ko ht

um is

ed n

ii es

in du

so rg

an is

at si

oo ni

de k

ui

ük si

ku te

e tt

ev õt

et eg

a)

Ju ba

k aa

sa tu

d os

ap oo

lte jo

ok se

v te

av ita

m in

e pr

ot se

ss i k

äi gu

st (s

h hi

lin em

is te

t)

Ü ks

-ü he

le lä

bi rä

äk im

is te

pi

da m

in e

M eM

-i

su un

ag a

er i a

rv am

us el

ol

ev at

e os

ap oo

lte ga

(l ai

a rin

gi k

oh tu

m is

te a

se m

el )

Va ja

du se

l h ie

ra rh

ia ga

ar

ve st

am in

e (s

.o

lä bi

rä äk

im is

ed s

am a

ju ht

im is

-t as

an di

in

im es

te v

ah el

)

Se lle

e ta

pi s

uj um

is ek

s ja

o ot

am at

us te

en

ne ta

m is

ek s

on ta

rv ili

k ta

ga da

, e t a

va lik

u se

kt or

i v õt

m eo

sa po

ol ed

(n

t R iig

ik an

ts el

ei ) o

n pr

ot se

ss i t

ul em

us eg

a se

ot ud

s is

ul is

te ja

ko

rr al

du sl

ik e

va lik

ut e

aj en

di te

st v

äg a

hä st

i te

ad lik

ud n

in g

ne nd

eg a

nõ us

O sa

po ol

te

in fo

rm ee

rim in

e tu

le m

us es

t j a

tä na

m in

e

Tu um

ig ru

pi

tä na

m in

e ja

tä

hi st

am in

e

O sa

po ol

te

ku rs

is h

oi dm

in e

jä re

lte ge

vu st

eg a

Ke s

va st

ut ab

? Te

em a

„m õj

ui si

k“ v

as tu

ta b

st ra

te eg

ili se

s uu

na h

oi dm

is e

ja a

va lik

u se

kt or

i o sa

po ol

te ju

ht ko

nn a

ta sa

nd i k

aa sa

m is

e ee

st .

Te em

a „s

is uj

uh t“

v as

tu ta

b ko

rr al

du sl

ik u

ja s

is ul

is e

po ol

e to

im im

is e

ni ng

a va

lik u

se kt

or i o

sa po

ol te

s pe

ts ia

lis tid

e ta

sa nd

i n in

g kõ

ig i v

al its

us vä

lis te

os

ap oo

lte k

aa sa

m is

e ee

st .

Võ im

al us

el k

aa lu

da o

sa ko

nd ad

eü le

st e

tu gi

te en

us te

p ak

ku m

is t (

sh e

el an

al üü

si d

ja a

sj ak

oh as

te in

fo ka

na lit

e jä

lg im

in e,

te hn

ili ne

tu gi

k aa

sa m

is pr

ot se

ss id

e lä

bi vi

im is

el : s

ün dm

us te

k or

ra ld

am in

e, in

te rv

ju ud

e ko

kk u

le pp

im in

e ja

p ro

to ko

lli m

in e,

k ok

ku võ

te te

k oo

st am

in e)

Võ im

al us

el lu

ua ig

a- aa

st an

e pu

hv er

v aj

ad us

el k

iir ek

sp er

tii si

de te

lli m

is ek

s pr

ot se

ss id

e ig

as e

ta pi

s

25

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

Arendusprojekti raames katsetati maa- eluministeeriumis koosloome tööriistu lahenduste genereerimise töötoas. Koosloome töötuba on kõige levinum koosloome formaat, mis võimaldab erinevaid osapooli kokku tuua. Töötubade ajal teevad sidusrühmade esindajad koostööd probleemide ja eesmärkide väljaselgitamiseks, ideede ja lahenduste leidmiseks ning soovitud tulemuste saavutamiseks.

Seda tüüpi interaktiivne lähenemisviis aitab hõlbustada ka sidusrühmade vahelist koostööd ja julgustab avatud dialoogi, mis on innovatsiooni stimuleerimiseks

hädavajalik. Lisaks aitavad koosloome töötoad kiirendada otsustusprotsesse, kuna meeskonnaliikmed võivad reaalajas konsensuseni jõuda, selmet et kooskõlastada otsus erinevate osapooltega ükshaaval. Koosloome võimaldab ka sidusrühmades tekitada lahenduse suhtes omanikutunnet ja seetõttu lahenduste sujuvamat juurutamist.

Arendusprojekti koosloome töötoa metoodika valiti lähtuvalt problee- mipüstitusest . Enne töötubasid kohtus SiLabi esindaja korduvalt maaeluministeeriumi ametnikega, et täpsustada töötubade eesmärki ja sisu.

3. Maaeluministeeriumi koosloome töötoad

3.1 Koosloome töötuba: lahenduste genereerimine

Arendusprojekti lahenduste gene- reerimise töötoa puhul oli koosloomejuhi ülesandeks esmajoones generatiivse ehk lahenduste loomise protsessi disain ja läbiviimine.

Töötoas otsiti vastuseid järgnevale (disaini)küsimusele: Kuidas tõsta (alustava) toidukäitleja toiduohutuse (nõuete) alast teadlikkust?

Töötoa peamine eesmärk oli seega alternatiivsete lahenduste loomine.

Toiduohutuse teadlikkust oli vaja tõsta kolmes sihtrühmas:

1) Turule sisenejatel, kellel on vähene teadlikkus toiduohutusnõuetest

2) Alustaval toidukäitlejatel, kellel on vähene teadlikkus toiduohutusnõuetest 3) Tegutsevate toidukäitlemisettevõtte töötajate, kellel on vähene teadlikkus toiduohutusnõuetest

Teiseks eesmärgiks oli tuua erinevad teemaga seotud osapooled omavahel kokku ja teha seda tavapäratul viisil.

Maaeluministeeriumi ametnikel oli teatud teemade osas algne visioon olemas, kuid koosloometöötoa raames ei olnud ministeeriumil otsest vajadust valideerida konkreetseid lahendusideid, vaid pigem jõuda uute lahendusideedeni. Ametnike poolt oli ette valmistatud slaidid, mis tutvustasid osalistele probleemi tuuma ja võimalikke lahendusi.

26

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

Koosloome töötoa jooksul moodustus osalistest kolm laudkonda. Iga laudkond hakkas koosloomejuhi juhendamisel vastama disainiküsimusele lähtuvalt ühest valitud sihtrühmast.

Töötoas osalesid 12 inimest:

•  MeM toiduohutuse osakond: Katrin Lõhmus, Maia Radin, Anneli Tuvike, Katrin Kempi

• MeM teadus- ja arendusosakond: Helena Pärenson, Liivi Aume-Jänes

• MeM strateegia- ja finantsosakond: Aare Kasemets

• Põllumajandus- ja Toiduamet Triinu Allika

• Teadmussiirde programmi toidu- valdkonna projektijuht Kairi Ringo 

• Eesti Maaülikool: Katrin Laikoja, Mati Roasto

• Eesti Maaeluvõrgustik: Ülle Jukk

3.2 Töötoa päevakava

10.15 – 10.30 Sissejuhatus ja tutvumine 10.30 – 11.00 Mida me probleemist teame? Probleemi konteksti avamine 11.00 – 11.15 Paus 11.15 – 12.15 Mis on probleemi juured? Probleemipuu 12.15 – 13.00 Küsimuste püstitamine: kuidas teha nii, et...? 13.00 – 14.00 Lõuna 14.00 – 14.15 Lahenduse loomine: ajurünnak 14.15 – 15.15 Lahenduste valik 15.15 – 15.30 Paus 15.30 – 16.00 Stsenaariumite koostamine 16.00 – 16.30 Esitlused

27

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

3.3 Koosloome elemendid

Koosloomeprotsessi elemendid Kuidas antud protsessi juures lahendatud

1. Probleemi defineerimine Probleemide kaardistus oli eelnevalt ministeeriumi poolt tehtud.

Si-lab aitas lahenduste genereerimise etapi eel täpsustada probleeme ja küsimusi, millele sooviti just konkreetse töötoa raames lahendused leida.

2. Osapoolte kaardistamine ja värbamine

Osapoolte kaardistamise teostas Maaeluministeerium. Koosloomejuhiga koos arutati läbi, millised osapooled peavad kindlasti olema kaasatud. Töötubades osalejad värbas Maaeluministeerium.

3. Protsessi disain Koosloomejuht disainis generatiivse protsessi metoodika ja tööriistad vastavalt tellija vajadustele.

4. Koostöö võimestamine Töötoa alguses toimus ettevalmistatud ettekanne probleemi konteksti avamiseks.

Esimese ülesandena kasutati spetsiaalselt probleemide raamistamise töölehte, mis võimaldas osalistel kiiremini jõuda “ühele lehele”.

Töötoas kasutati arutelu metoodikat, mis võimaldas kõigil võrdset panustamist. Töötoa alguses tutvustas koosloome juht metoodikat.

5. Generatiivne protsess Koosloome töötuba, mille aitas metodoloogiliselt ette valmistada ja läbi viia koosloomejuht. Töötoas kasutati peamiselt erinevaid disainmõtlemise ja probleemilahendamise tööriistu1:

1. Probleemi konteksti lõuend 2. Probleemipuu 3. Kuidas teha nii, et... 4. Lahenduste loomine 5. Lahenduste valik 6. Stsenaariumi loomine ja esitlus

6. Lahenduste valik Töötoas kasutati “Lahenduste valiku” töölehte, et selekteerida ajurünnaku käigus loodud lahendusi.

Samas genereeriti töötoas ohtralt erinevaid ideid ja lõplikku lahenduste valiku protsessi või etappi see koosloomeprotsess ei sisaldanud.

7. Lahenduste valideerimine Koosloomejuht ei osalenud lahenduste valideerimise metoodika disainimisel.

8. Protsessi tulemuste hindamine (rahulolu koosloome protsessiga)

Si-lab teostas intervjuud tellija esindajatega, et selgitada välja, kuidas protsess täitis nende jaoks eesmärke ning millised olid õppetunnid seoses protsessi korraldusega.

Tellija plaanib koguda tagasisidet koosloomeprotsessile ka osalejatelt.

28

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

3.4 Koosloome töötoa tulemused

Koosloome töötoa tulemusena genereeriti kolmes laudkonnas erinevaid lahendusi vastates küsimusele: Kuidas tõsta (alustava) toidukäitleja toiduohutuse (nõuete) alast teadlikkust?

Töötoa tulemusena pakuti välja järgnevad lahendusvariandid:

I Grupp

• „One health” asutus • Bonus-malus süsteemide väljamõtlemine (järelevalvetasude kaudu, smile süsteem) • PTA võimekuse tõstmine - moodne toolbox, analüüsivõimekus • Nõustamissüsteem ja raha juurde - riiklik konsulentide süsteem, PTA politseiks • Kohustuslikud kutsestandardid • Koolitus - kesksel kohal • Kutseharidusasutuste, ülikoolide õppekavade ülevaatamine • Koostööformaadid • Konkurss - Parim toiduettevõte TO suhtes - riiklik tunnustamine • Sobivustestid - ka TO osas • JRV asutuse strateegia muutus - kontrollile suund • Õpetajate koolitus, õpikute retsenseerimine • Meedia, kommunikatsioon • Toiduohutuskultuur ettevõttes  

II Grupp

• PTA strateegia muutus • Kohustuslik õpe • Hügieenipas - madal mõju, sarnasus autojuhi lubade teooria • Individuaalne nõustamine • Õpitud abitus - PTA ei ole konsultatsiooni firma • Meedias PTA minutid • Tekitada pisut paanikat • Äpp alustajale, äpp kust saab valdkonna juhised • Lasteaias joonistusvõistlused- paha bakter, minu kõhuhaigus - võtab lastevanemad

kaasa • Kogemustest õppimine - alustavad ja suured tegijad  

29

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

III Grupp

• Interaktiivne lahendus, äpp - individuaalne nõustamine • Bonus malus • Smiley süsteem, märgised • Tarbija teadlikkuse tõstmine - jalgadega hääletamine • Nõustamisteenus • Atraktiivne raamat - how to… • PTA karistuste kasutamine - õigusaktid olemas • Heade näidete esiletoomine • Õppeprogrammid • Ettevõtete lood • Uuringud, miks tegelikult jäetakse teavitamata     VTKna peab sisuliselt edasi analüüsima valikuid:

• Kohustuslik koolitus, sh hügieenipass • Nõuandeteenuse arendus (e-koolitusmooduli piloteerimine käitleja TO teadlikkuse

teemaga)   Teemad, mida integreerida võimalusel TO tegevustesse:

• Bonus-malus ja smile süsteemid samuti PÕKA-s ettenähtud tegevused ning vajavad eraldi süsteemide kujundamist

• Kohustuslikud kutsestandardid • Õppekavade ülevaatamine • Õpetajate koolitused, õppematerjalid, õppeprogrammid • Konkurss parim toidukäitleja TO suhtes, heade näidete esiletoomine • Koostööplatvormid - suured, väiksed, kogenud, alustavad • Interaktiivne juhend alustavale ettevõtjale • Atraktiivne raamat alustavale ettevõtjale • Lasteaedades joonistusvõistlused • Uuringud, miks tegelikult jäetakse teavitamata, mida tegelikult vajatakse, jms

30

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

3.5 Maaeluministeeriumi järeldused peale töötoa korraldamist

Kuidas jäite töötoaga rahule?

Töötoa juures meeldis see, et tavapärasest vabamas õhkkonnas sai valdkonna kolleegidega arutada toidukäitleja teadlikkuse teemat ning kuulda osapoolte erinevat vaadet probleemile - toidu valdkonna teadlane ja järelevalveametnik näeb probleemi praktilisemat külge kui ehk ministeeriumi ametnik. Töötuba ühtlustas osalenute teadlikkust probleemist ning lihtsustab edasisi arutelusid. Töötoas erinevate gruppide pakutud lahendusvariandid kinnitasid, et seni mõeldud lahendusvõimalused on õiges suunas liikumine.

Töötoa sissejuhatuses sai lisaks probleemile välja pakutud ka võimalikke lahendussuundi ning seoses sellega oli osalt ootus, et töötoas toimub nende n-ö valideerimine - Eestis rakendatavuse ja mõjude arutelu.

Mida oleks võinud teha teisti?

Selleks, et töötoas oleks toimunud eelkõige väljapakutud ideede valideerimine, oleks pidanud töötoa küsimuse püstitama kitsamalt. Õppisin, et ootustele vastava töötoa kõige olulisemaks võtmeks on võimalikult täpne küsimuse püstitamine ning selle piisav “mõttes läbi mängimine”. Sellele tegelikult töötoa juhendaja eelnevalt ka viitas.

Mis saab tulemustega edasi?

Mitmeid lahendusideid saab ellu viia toiduohutuse valdkonna tegevustes, nt ABC/interaktiivseid teabematerjale teadlikkuse tõstmiseks saab integreerida teadmussiirde pikaajalisse programmi, mille kaudu tõstetakse toidukäitlejate teadlikkust. Teeme tööd selle nimel, et toiduohutuse teemad kajastuks teistes toiduga seotud valdkondades nagu toitumine, keskkonnateemad, to i d u ra i s ka m i se vä h e n d a m i n e, pakendamine, jne ning soovime jõuda toiduohutuse teemadega senisest enam haridusasutuste õppeprogrammidesse. Täiendavalt on vaja analüüsida töötoas enim sõelale jäänud lahendusviise 1) toidukäitlejatele suunatud n-ö kohustusliku koolituse kehtestamise vajadust ja võimalikkust (soomlaste eeskujul hügieenipassi kohustus/alustava toidukäitleja koolitus/ /kutsestandardite kehtestamine) ning 2) nõuande teenuse arendamise võimalused (sh nt e-koolitusmooduli piloteerimine).

31

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

3.6 Koosloometöötoa õppetunnid ja soovitused

• Koosloomeprotsessi disain sõltub probleemist ja eesmärgist. Enne koosloomeprotsessi korraldamist tuleb püstitada eesmärk ja oluline on täpselt läbi mõelda, mida koosloome protsessiga saavutada tahetakse.

• Tuleb arvestada, et eeltöö käigus on vajalik aega panustada nii probleemi täpsustamisse kui eesmärgi selgitamisse.

• Protsessi viljakuse ja legitiimsuse tagamiseks on oluline tegeleda osa- poolte kaardistamise ja värbamisega.

• Siin raportis kajastatud koos- loomeprotsess keskendus üksnes lahenduste genereerimise etapile. Soovitame taoliste ühele koosloome etapile keskenduvate protsesside puhul siiski pidada silmas ka tervik- liku koosloomeprotsessi ülejäänud etappe ning protsessi disainides panna näiteks paika, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse.

• See, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse, peaks olema koos- loomeprotsessis osalejatele teada juba enne koosloomeprotsessi algust.

• Töötubasid disainides ja metoodikat valides tuli silmas pidada, et

○ ühe töötoa raames töötas kolm erinevat laudkonda ühe temaatikaga;

○ selleks pidi metoodika olema üldjoontes sarnane (võimaliku väikese variatiivsusega) ning arutelude ennustatav aeg umbes sama;

○ metoodika pidi arvestama sellega, et laudkondades puudusid aru-telujuhid/moderaatorid;

○ kõigile kaasatud osapooltele ei olnud võimalik koosloome- koolitust teha – seega pidi metoodika olema piisavalt lihtne ja intuitiivne, et see võimaldaks meeskonnal töötada eelneva ettevalmistuseta.

32

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

4. Võrgustikupõhine koosloome: Toidu Varustus- kindluse Strateegiline Töörühm

Maaeluministeeriumi ja SiLabi vahelise koostöö tulemusena kerkis idee, et koosloomelist poliitikakujundamise protsessi tuleks katsetada „nurjatu probleemiga“, kus on algusest peale selge, et ilma olulisi osapooli kaasamata ei ole võimalik soovitud tulemuseni jõuda. Selliseks teemaks osutus toidu varustuskindluse tagamine. SiLabi ülesandeks sai disainida võrgustikupõhine koostöömudel, mis võimaldaks Maaeluministeeriumil koos strateegiliste partnerite tagada Eesti toidu varustuskindlus. Ühiselt otsustati, et kutsutakse ellu Toidu Varustuskindluse Strateegiline Töörühm, kuhu kaasatakse esmalt 8 suurimat toidutööstuse ettevõtet (potentsiaalset ETO-t) ja kolm alaliitu. Kokku pidi toimuma neli kohtumist, mille tulemusena töötatakse SiLabi poolt välja soovitud koostöömudel.

Töörühma algsed liikmed:

AS Väätsa Agro OÜ Nordic Milk AS E-Piim AS Valio Eesti AS Eesti Pagar AS Tartu Mill HK Scan AS Coop Eesti Keskühistu Toiduliit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Talupidajate Keskliit

Töörühma algsed eesmärgid:

1. kirjeldada 2023. aasta aprilliks toidu varustuskindluse mudel; 2. osaleda ja suunata mudeli rakendamist; 3. mudeli edasi arendamine.

33

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

4.1 Toidu varustuskindlus

Eesti riik peab tagama elanikkonna toiduga varustatuse kriisis ulatuses, mis on vajalik esmavajaduse rahuldamiseks, nii tsiviil- kui sõja ajal. Kuni Ukraina sõjani oli toidu varustuskindlus riigi jaoks iseenesestmõistetav ja viimase paarikümne aasta jooksul on varud piirdunud delegeeritud varude lepingutega. Toidu varustuskindluse tagamist käsitletakse poliitika- kujundamises läbi põllumajandus- poliitika ning Eesti ettevõtjad on olnud tugevad, kaubandussuhted on toiminud ning toidu varustuskindlus on viimase pea 30 aasta jooksul toiminud.

Ukrainas toimuv sõda on aga tugevalt esile tõstnud vajaduse analüüsida ning tugevdada ka toidu varustuskindluse tagamist ning 2022. ja 2023. aastal on ellu viidud mitmeid meetmeid, et seda ka tagada. Riigikantselei on kooskõlastusringile esitanud tsiviilkriisi ning riigikaitse seaduse, mis määrab toidu varustuskindluse tagamise üheks elutähtsaks teenuseks. Dokument väljendab nii riigi kui erasektori vaates tegevusi, mida tuleb toidu varustuskindluse tagamiseks kriisis teha.

Maaeluministeeriumi plaan toidu varustuskindluse tagamisest (edaspidi: ministeeriumi plaan) võtab arvesse riiklikke ohustsenaariume, et analüüsida toidu varustuskindluse tagamist ja teha ettepanekuid. Selleks on välja toodud neli sammast: riiklik isevarustatuse tase, toimepidevad ettevõtted varustuskindluse ahelas, toimiv väliskaubandus ja toimepidevus teiste elutähtsate teenustega seotud riskide maandamisel. Nende nelja samba kombineerimine aitab tagada toidu varustuskindluse tagamise tõhusust kriisiolukordades.

Toimepüsivad ettevõtted tagavad toidu varustuskindluse ahelas. Toimepüsivus tähendab toidu tarneahela tugevust ja toimimist kriiside ajal. Siin tuleb meeles pidada, et varustuskindlus säilib ainult siis, kui kogu tarneahel on toimepüsiv. Toimepüsivuse tõstmiseks on vastu võtmisel VOS (Valmisoleku- ja kriisireguleerimise seadus), kus üheks elutähtsaks teenuseks on ka toidu varustuskindluse tagamine ning määratakse kriitilised ettevõtted.

Toimepüsivus tagatakse kriitiliste ettevõtete tegevusega tema valdkonnas. Selleks peab riik ettevõtetega looma ühiseid eesmärke, jagama riiklikke ohuhinnanguid, valdkondlike riskianalüüse, tagama info liikumise, tagama kriitilistele ettevõtetele riigi toetuse kriisideks valmistumisel ja kriiside ajal. Ettevõtted peavad hindama oma riske, rakendama meetmeid toimepüsivuse tõstmiseks, harjutama kriisideks valmistumist ning tegema tihedat koostööd riigi ja sidusettevõtetega toidu varustuskindluse tagamiseks kriiside ajal.

34

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

4.2 Võrgustikupõhine kriisijuhtimine

Kriisijuhtimise planeerimise ette- valmistumine operatiivses hädaolukorras reageerimiseks sõltub teabe jagamisest ja koostööst asjassepuutuvate sidus- rühmade vahel ning nende arusaamast kriisist (Pramanik et al., 2015, Nilsson, 2010; Penrose, 2000; van Laere, 2013). Seega eeldab 21. sajandi kriisidega toimetulek võrgustikupõhist kriisijuhtimist.

Võrgustikupõhine kriisijuhtimine on lähenemisviis, kus riik moodustab kriisidega tegelemiseks strateegilise võrgustiku erinevate osapoolte, organi- satsioonide ja ametkondade vahel. Selle eesmärk on tagada sujuv ja tõhus koostöö ning infovahetus kriisiolukordades.

Võrgustikupõhine kriisijuhtimine põhineb ideel, et kriisidega toimetulek nõuab erinevate osapoolte koordineeritud ja ühtset tegevust. Selline võrgustik hõlmab tavaliselt valitsusasutusi, kohalikke omavalitsusi, riiklikult tähtsaid teenuseid, tervishoiuasutusi, sõjaväge, erasektorit, vabatahtlikke organisatsioone ja teisi asjakohaseid sidusrühmi.

Selle lähenemisviisi oluline aspekt on infovahetuse ja koostöö paran- damine erinevate osapoolte vahel. Võrgustikupõhise kriisijuhtimise raames luuakse sageli koordineerivad struktuurid, näiteks kriisikomiteed või juhtimiskeskused, mis võimaldavad erinevatel osapooltel suhelda, jagada olulist teavet, kooskõlastada tegevusi ja teha ühiseid otsuseid.

Võrgustikupõhine kriisijuhtimine võib hõlmata mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas kriisireguleerimise poliitika väljatöötamist, riskianalüüsi ja ennetustegevusi, varajast hoiatust ja teavitamist, ressursside mobiliseerimist, kriisireageerimist, evakuatsiooni, taastamist ja õppusi.

Selle lähenemisviisi eesmärk on saavutada tõhus ja koordineeritud kriisireageerimine ning vähendada kriiside mõju ühiskonnale. Võrgus.tikupõhine kriisijuhtimine aitab kaasa ressursside optimaalsele kasutamisele, teadmiste jagamisele, ühisele probleemide mõistmisele ning terviklikele ja koordineeritud tegevustele kriisiolukordades.

4.3 Koostöömudeli väljatöötamise protsess

MeMi algsed eesmärgid Toidu Varustus- kindluse Strateegiline Töörühma moodustamisel olid eelkõige:

a)   Kaasata s t rateeg i l i s i osapooli Riigikantselei poolt kooskõlastusringile esitanud tsiviilkriisi ning riigikaitse seaduse koostamisse ja kaasata neid võimalikult varakult.

b)  Töötada välja võrgustiku- põhine koostöömudel toidusektori kriitiliste ja seotud ettevõtetega tagamaks info ja koostöö toimi- mine kriisiks valmistumisel,

35

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

kriisi lahendamisel ning kriisist taastumisel ehk „Toidu varustus- kindluse strateegia 2023+“.

Kokku toimus perioodil jaanuar 2023 – aprill 2023 neli 3-tunnist strateegilise töörühma kohtumist:

1. 25.01 – Ootuste kaardistamine 2. 15.02 – Võimelünkade kaardistamine 3. 15.03 – Strateegia kavand 4. 19.04 – Edasine koostöö

Kohtumiste formaadiks oli ette- valmistatud koosolek, mida kavandati MeM ametnike ja Silabi koostöös. Kohtumiste eesmärk oli anda võimalikult palju sõna kaasatud osapooltele, mis enamasti ka õnnestus täna Maaeluministeeeriumi kriisijuhi Toomas Unt’i oskuslikule juhtimisele.

4.4 Protsessi tulemused

Koostööprotsessi tulemuseni koostati „Toidu varustuskindluse strateegia 2023+“ ja selle tegevuskava. Lepiti kokku kriisikommunikatsiooni põhimõtted ning edasised koostöökohad. Vabariigi valituses kiitis strateegia tegevuskava heaks 15.06.2023. aastal ning REM on seda asunud täitma.

4.5 Maaeluministeeriumi järeldused peale töötoa korraldamist

Toomas Unt: „Tegemist ei olnud ühekordse töötoaga vaid struktureeritud töökohtumiste sarjaga, millele oli konkreetne eesmärk ja etapid. Algne eesmärk sai saavutatud. Mudeli edasi arendamisest on hetkel vara rääkida, sest peale strateegia koostamist ei ole eraldi kõigi osapooltega koostöö peale panustanud. Selleks pole olnud piisavalt ressurssi. 2024 on keskendutud koostöö arendamisele jaekaubandusega ning kriisipoodide loomisele, mis on üks strateegia tegevuskava ülesannetest. SiLab tugi aitas kindlamalt ja mõtestatumalt läheneda igale etapile. Tasub kaasata grupitöö ja -protsesside juhtimise kogemusega partnereid.“

4.6 Võrgutikupõhise koosloomeprotsessi kokkuvõte

Võ rg u p õ h i n e ko o s l o o m e o n koostööprotsess, kus erinevad osalised võrgustikus töötavad ühise eesmärgi nimel. Protsess on keeruline ja pikaajaline, nõudes võrgustikus erinevate osapooltega mitmeid järjestikuseid ja tihti samaaegseid suhtlusvorme (nii üks- ühele kohtumisi, läbirääkimisi kui ühiseid koosolekuid). Võrgupõhises koosloomes võivad erinevad osalised etendada kahte erinevat rolli: mõned osalised on algatajad (nt avalik sektor), kes esitavad esialgse sisu, teised aga on valideerijad ja täiendajad (nt erasektor), kes pakuvad parandusi ja loovad sisust järgmised versioonid. Koosloome on oma olemuselt iteratiivne. Koosloome lõpptulemus on

36

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

sisu lõplik versioon (antud juhul „Toidu varustuskindluse strateegia 2023+“), mis luuakse osalejate koostööahela kaudu. Koosloome võrgustike edukus põhineb avatusel, usaldusel ja osapoolte vahelisel suhtlusel. Usalduse ja suhete arendamiseks tuleb eraldi aega võtta, kuid see investeering tasub ennast ära.

Võrgupõhises koosloomeprotsessis usalduse ja suhete loomiseks sidus- rühmadega on mitmeid strateegiaid. Esiteks on oluline tuvastada ühised eesmärgid ja suhelda võrgustiku osapooltega avatult. See hõlmab nende perspektiivide, väärtuste ja ootuste mõistmist ning nende joondamist projekti eesmärkidega. Avatud suhtlemine sisaldab projekti kulgemise, väljakutsete ja edusammude suhtes läbipaistvaks ja ausaks jäämist.

Teiseks tuleb tähtsustada võrgustiku osapooltega pikaajaliste suhete loomise olulisust. See hõlmab aja ja ressursside investeerimist suhete arendamisse ja hoidmisesse, osapoolte panuse tunnustamist ning võimaluste pakkumist ühisteks õppimisteks. Samuti hõlmab see võimalike väljakutsete või konfliktide lahendamist, mis tagab, et sidusrühmad tunnevad end projekti elutsükli jooksul väärtustatuna, austatuna ja hinnatuna.

37

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

5. Soovitused koosloome protsessi korraldamiseks

1. Mõtestage lahti kohalik kontekst

‒ Koosloome protsessi kavandades arvestage kohaliku konteksti eripäradega - sotsiaalsed, poliitilised, kultuurilised ja institutsionaalsed faktorid, mis mõjutavad otsustus- protsessi ja osalemist.

‒ Arvestage osapoolte varasemate kogemuste, suhete ja võimu-posit- sioonidega. Need tegurid võivad erineda sõltuvalt teema ulatusest (kohalik vs riiklik).

‒ Valige sobivad kaasamismeetodid vastavalt kontekstile. Koosloome pole alati parim lahendus, mõnikord piisab info jagamisest või konsulteerimisest.

Näited:

‒ Maaeluministeerium võttis arvesse, et EL tasandi protsessid on standardiseeritud ja jätavad vähe aega põhjalikeks kaasamisprotses- sideks. Seetõttu kohandati kaasamis- meetodeid vastavalt kontekstile, kasutades EL konsultatsioonides peamiselt info jagamist ja tagasiside küsimist ehk konsulteerimist.

‒ Siseriiklike protsesside puhul oli ministeeriumil rohkem paindlikkust ja aega, mistõttu kasutati seal ka koosloome töötube, nt lahenduste genereerimise töötuba.

Järgnevalt on toodud soovitused, kuidas edukalt kavandada ja läbi viia koosloome protsessi. Need soovitused põhinevad nii SiLai poolt läbiviidud koosloome projektide kogemustel kui ka rahvusvahelistel headel praktikatel kaasamise ja osaluse korraldamisel. Koosloome on rohkem kui tavapärane kaasamine - see on sisuline koostöö eri osapoolte vahel uute ideede loomisel ja elluviimisel. Samas ei sobi koosloome kõikide probleemide lahendamiseks, vaid on vajalik eelkõige siis, kui probleemid on komplekssed ning ühe organisatsiooni või sektori võimekus on nende lahendamiseks piiratud.

Koosloome protsessi kavandamisel tasub arvestada järgmiste soovitustega:

38

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

2. Kaasake osapooled võimalikult vara

‒ Kaardistage, kes peaksid osalema - keda otsus mõjutab, kes saavad seda mõjutada. Jälgige, et esindatud oleksid erinevad sihtrühmad, sh vähem võimukad.

‒ Defineerige koosloome eesmärgid koos osapooltega. Selgitage välja osapoolte ootused ja soovitud tulemused.

‒ Hoidke dialoogi kogu protsessi vältel, küsige osalejatelt tagasisidet protsessi kohta. See aitab kujundada ühiseid eesmärke, usaldust ja pühendumust.

Näited:

‒ Toidu varustuskindluse tagamise protsessis kaasati esmalt 8 suurimat toidutööstuse ettevõtet, et tagada peamiste osapoolte esindatus.

‒ Töörühmas lepiti kohe alguses ühiselt kokku protsessi eesmärgid ja tegevuskava, arvestades osapoolte ootusi.

‒ Kogu protsessi vältel toimusid regulaarsed kohtumised osapooltega, et hoida neid kursis, küsida tagasisidet ja kooskõlastada otsuseid.

3. Lõimige kohalikud teadmised ekspertteadmistega

‒ Kohalikud kogemused ja teadmised on sama olulised kui ekspertteadmised, need täiendavad üksteist. Nende kombineerimine tagab terviklikuma arusaama ja paremad lahendused.

‒ Erinevaid teadmiste tüüpe lõimides saab ületada hierarhiaid ja jõustada osapooli probleemidega tegelemisel.

Näited:

‒ Toidukäitleja toiduohutuse teadlik- kuse tõstmise töötoas osalesid koos ministeeriumi ametnikud, teadlased, järelevalve esindajad jt, et tuua kokku erinev ekspertiis.

‒ Töötoa alguses said kõik oma vaatenurka tutvustada, et jõuda ühisele arusaamale probleemist. See võimaldas lõimida praktilisi kogemusi ja teaduslikku tausta.

39

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

5. Planeerige sobiv ajakava

‒ Mõelge, kas sobib lühike ja fokus- seeritud protsess või pikem, mitmeetapiline, suhete loomisele suunatud protsess.

‒ Arvestage osapoolte vajaduste, ootuste ja võimekusega ajaressurssi panustada.

Näited:

‒ Toidu varustuskindluse töörühm lepiti kokku pikaajaline protsess (4 kohtumist 4 kuu jooksul), kuna eesmärk oli tegeleda mh usalduse ja suhete loomisega osapoolte vahel.

‒ Lahenduste genereerimise töötuba oli ühekordne lühike protsess konk- reetsele eesmärgile fokuseerimiseks.

4. Hallake võimusuhteid

‒ Osapoolte vahel võivad olla hierarhiad ja ebavõrdsed võimusuhted. Koos- loomet peaks juhtima oskuslik vahendaja, kes loob usaldust ja julgustab kõiki panustama.

‒ Andke igale osalejale võimalus oma „lugu“ jagada, kuulake aktiivselt ja empaatiaga. See aitab usaldust luua, teadmisi vahetada ja vähendab ülalt- alla lähenemist.

‒ Erinevad huvid on paratamatud - nendega tuleb arvestada juba koosloome planeerimisel.

Näited:

‒ Toidu varustuskindluse töörühma kohtumisi juhtis kogenud kriisijuht, kes andis sõna kõigile osapooltele ja lõi usaldusliku õhkkonna.

‒ Kohtumistel pandi rõhku võrdsele dialoogile ja üksteise ärakuulamisele, mitte ministeeriumi ühepoolsele otsustamisele.

‒ Juba protsessi algul kaardistati osapoolte huvid ja võimalikud erimeelsused, et nendega arvestada.

40

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

6. Valige paindlikult sobivad meetodid

‒ Kohandage meetodid konteksti, eesmärgi ja osalejate järgi. Üks meetod ei sobi kõigile.

‒ Kaaluge eri meetodite ligipääsetavust, kaasavust, eetilisust, usaldusväärsust, privaatsust. Vajadusel kombineerige digitaalseid ja füüsilisi formaate.

Näited:

‒ Lahenduste töötoas kasutati just selleks eesmärgiks sobivaid loovaid meetodeid nagu ajurünnak, ideekaardid jms.

‒ Toidu varustuskindluse protsessis kombineeriti nii füüsilisi kohtumisi kui kirjalikku infovahetust.

7. Hoidke ootused realistlikud

‒ Olge ausad selles, mida koosloomega on võimalik saavutada, millised on piirangud (aeg, raha, võimekus). Petlikud lubadused tekitavad umbusku.

‒ Selgitage, millised teemad on arutelus, mida saab mõjutada, mis on juba otsustatud.

Näited:

‒ Lahenduste töötoa alguses selgitati, et eesmärk on genereerida ideid, aga mitte kõik ei pruugi olla teostatavad piiratud aja ja raha tõttu.

‒ Toidu varustuskindluse protsessis said osapooled kaasa rääkida tegevuskava koostamisel, kuid selgitati, et lõplik otsus jääb valitsuse tasandile.

8. Juurutage koosloomelist organisatsioonikultuuri

‒ Koosloome õnnestumiseks peab see saama organisatsioonikultuuri osaks ja toetuma parimale praktikale.

‒ Koosloome kultuur peaks rõhutama avatust, usaldust ja jagatud õppimist.

‒ Hindamine peaks olema osa kogu protsessist - kas ja kuidas koosloome viis soovitud muutusteni. Olge hindamise osas läbipaistev ja realistlik.

Näited:

‒ Mitmed Maaeluministeeriumi amet- nikud läbisid koosloome koolituse, et mõista selle olemust ja kasutamist.

‒ Projekti lõpus analüüsiti ühiselt õppetunde ning jagati kogemusi edaspidiseks.

41

LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“

Ansell, C., Torfing J. (2021). Public Gov- ernance as Co-creation. A Strategy for Re- vitalizing the Public Sector and Rejuven- ating Democracy. Cambridge: Cambridge University Press.

Bryson, J., Quick, K.S., Schively Slotter- back, C., Crosby, B. C. 2013. Designing Public Participation Processes. Public Ad- ministration Review 73(1): 23-34.

Hinsberg, H., Kübar, U. Kaasamise käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, 2009.

Lepa, R., Illing, E., Kasemets, A., Lepp, Ü., Kallaste, E. Kaasamine otsustetegemise protsessi. Poliitikauuringute keskus Praxis, 2004.

Matti C., Rissola G., Martinez P., Bon- toux L., Joval J., Spalazzi, A. and Fernan- dez, D., (2022). Co-creation for policy: Participatory methodologies to struc- ture multistakeholder policymaking pro- cesses, Matti, C. and Rissola,G. (editors), EUR 31056 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2022, ISBN 978-92-76-52215-7, doi:10.2760/211431, JRC 128771

Nabatchi, T. 2012. Putting the “Public” Back in Public Values Research: Design- ing Participation to Identify and Respond to Values. Public Administration Review 72(5), 699-708.

Viited

Nabatchi, T. and L. B. Amsler 2014. Direct Public Engagement in Local Government. The American Review of Public Adminis- tration. 44(4): 63S-88S.

OECD (2001). Citizens as partners. Consultation and Public Participation in Policy Making, OECD Handbook on Information.

OECD (2022) Guidelines for Citizen Participation Processes, Recommendation of the Council on Open Government" OECD/LEGAL/0438: 14/12/2017

Pedanik, R. (2022). Mis siis ikkagi on koosloome? https://koosloome.ee/mis- siisikkagi-on-koosloome/

Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (avaldamata). Koosloome juhendmaterjal. Avaldamata töödokument.

42

LÕ PP

AR U

AN N

E A

re nd

us pr

oj ek

t „ Ke

st lik

u to

id us

üs te

em i p

ol iit

ik ak

uj un

du se

k oo

sl oo

m et

al gu

d 20

22 -2

02 3“

Li sa

d Li

sa 1.

K aa

sa m

is pr

ot se

ss id

e nä

ite d

Li sa

1. 1.

A va

lik k

on su

lta ts

io on

„ To

id u

m är

gi st

am in

e –

ta rb

ija te

le a

nt av

at te

av et

k äs

itl ev

at e

ee sk

ir ja

de lä

bi va

at am

in e“

Av al

ik ko

ns ul

ta ts

io on

„T oi

du m

är gi

st am

in e

– ta

rb ija

te le

a nt

av at

te av

et kä

sit le

va te

ee sk

irj ad

e lä

bi va

at am

in e“

13 .1

2. 20

21 20

21

sü gi

s 7.

03 .

20 22

• Ko

ns ul

ta t-

sio on

ile

va st

am ise

tä

ht ae

g

• 20

20 : S

tra te

eg ia

„T al

us t t

al dr

iku le

“ v iit

ab

ko lm

el e

ta rb

ija te

te av

ita m

ist p

uu du

ta va

le

te em

al e

(to itu

m isa

la ne

te av

e, p

är ito

lu , s

äi liv

us )

• Oo

da ta

o ln

ee ln

õu d

20 22

. a as

ta IV

k va

rta lis

Ko ns

ul ta

ts io

on iks

va

lm ist

um in

e

20 22

ja

an ua

ri I p

oo l

20 22

ve

eb ru

ar

• Va

lm ib

a rt

ik ke

l m in

ist ril

e

Se le

tu sk

irj a

ko os

ta m

in e

ja

se isu

ko ht

ad e

ko os

kõ la

st am

in e

• EK

a lg

at ab

a va

lik u

ko ns

ul ta

ts io

on i

va st

am ise

tä ht

aj ag

a 21

.0 7.

20 22

• To

id uo

hu tu

se

os ak

on d

le ia

b te

at e

„H av

e Yo

ur S

ay “

po rta

al ist

• 3.

01 .2

2 os

ak on

na

av ak

oo so

le k

(s h

ro lli

de ja

ot us

, te

ge vu

st e

ni m

ist u,

ka

as at

av at

e ni

m ist

u) •

4. 01

, 5 .0

1, 6

.0 1

jn e

os ak

on na

ko

os ol

ek ud

: fa

kt ile

ht ed

e,

võ tm

ek üs

im us

te ja

es

itl us

te ko

os ta

m in

e •

Ja an

ua ri

ke sk

el

Ri ig

ika nt

se le

i re

so lu

ts io

on

m in

ist ee

riu m

id el

e

• Os

ak on

na 2

02 2.

aa

st a

st ra

te eg

ia -

ka ar

di le

p ro

ts es

si ee

sm är

k (v

ää rt

us -

põ hi

m õt

te na

) j a

m ee

sk on

d

Os ak

on na

tö öt

aj at

el o

n aa

st al

õp u

pl aa

ni d

te ht

ud n

ii t öö

ku i p

uh ku

st e

os as

20 22

ja

an ua

ri II

po ol

• Ko

os S

oM i e

sin da

ja ga

kü

sim us

tik u

tä itm

in e

• 21

ko ht

um ist

(n ii 1

:1 k

ui

fo ok

us gr

up i in

te rv

ju ud

), sh

fü

üs ili

se lt

• Ko

ht um

ise a

lg us

es

võ tm

ek üs

im us

te te

em ad

e va

lik , s

ei su

ko ht

ad e

pr ot

ok ol

lim in

e võ

tm ek

üs im

us te

a lla

, va

ja du

se l f

ak til

eh te

de a

ru te

lu •

Al gu

se s e

i s aa

da kü

sim us

i et

te , p

oo le

p ro

ts es

si pe

al t a

ga

kü ll

• En

am us

ka as

at av

ai d

pa nu

st as

h ea

m ee

le ga

, s am

as

ol i o

sa po

ol i,

ke s v

aj as

id

pi ke

m at

ve en

m ist

Se le

tu sk

irj a

jo ok

se v

ko os

ta m

in e

Se le

tu sk

irj a

ko os

ta m

in e

(m us

ta nd

2 7.

01 )

• 3.

02 a

se ka

nt sle

ril e

tu tv

us ta

m in

e •

4. 02

m in

ist ril

e tu

tv us

ta m

in e

• Se

ej är

el m

aj as

ise ne

ri ng

, pe

al e

m id

a 14

.0 2

sa ad

ab

eu ro

ko or

di na

ts io

on

te ist

el e

m in

ist ee

riu m

id el

e ja

R iig

ika nt

se le

ile ,

tä ht

aj ag

a 21

.0 2

5. 02

.2 2

jä äb

m ee

sk on

d ko

ro on

as se

23 .0

2 al

ga ta

b Ri

ig ika

nt se

le i

ar ut

el u

va lit

su se

ja R

iig iko

gu

ar va

m us

e kü

sim ise

st

• 1.

03 v

iim as

ed

di sk

us sio

on id

Ri

ig ika

nt se

le ig

a sis

u os

as •

2. 03

k ai

ts m

in e

KO Ki

s

Os ap

oo lte

le jä

re lko

m m

un ika

ts io

on i e

i j õu

a te

ha , s

es t

uu ed

a sja

d tu

le va

d pe

al e

(s h

uu s E

L k on

su lta

ts io

on )

Ül la

tu se

na o

n üh

ek s

ne lja

st võ

tm et

ee m

as t

al ko

ho lit

oo de

te ga

se

ot ud

te av

e

Hi lis

em as

t M KM

i v as

tu se

st re

so lu

ts io

on ile

se lg

ub , e

t n ei

l o n

tu ge

v s ei

su ko

ht ja

se e

on ka

as am

ise tu

le m

us el

e va

st up

id in

e

43

LÕ PP

AR U

AN N

E A

re nd

us pr

oj ek

t „ Ke

st lik

u to

id us

üs te

em i p

ol iit

ik ak

uj un

du se

k oo

sl oo

m et

al gu

d 20

22 -2

02 3“

Li sa

1. 2.

A va

lik k

on su

lta ts

io on

„ Ke

st lik

u to

id us

üs te

em i õ

ig us

ra am

is tik

“

Av al

ik ko

ns ul

ta ts

io on

„K es

tli ku

to id

us üs

te em

i õ ig

us ra

am ist

ik “

28 .0

4. 20

22 20

21

al gu

s

20 22

de

ts

lõ pp

• EK

a lg

at ab

a va

lik u

ko ns

ul ta

ts io

on i

va st

am ise

tä ht

aj ag

a 21

.0 7.

20 22

• To

id uo

hu tu

se

os ak

on d

le ia

b te

at e

29 .0

4 „H

av e

Yo ur

Sa y“

po

rta al

ist

• Ko

ns ul

ta t-

sio on

ile

va st

am ise

tä

ht ae

g

• 20

20 : S

tra te

eg ia

„T al

us t t

al dr

iku le

“ v iit

ab te

ge vu

sk av

as ke

st lik

u to

id us

üs te

em i õ

ig us

ra am

ist iku

le •

Vi id

e se

isn eb

ü he

s t äp

su st

am at

a jä

et ud

la us

es . S

ee tõ

ttu Ee

st i

st ra

te eg

ia le

a nt

ud ra

am se

isu ko

ht ad

es õ

ig us

ra am

ist ik

ku e

i k äs

itl e

• EK

m oo

du st

ab

õi gu

sr aa

m ist

iku

tö ör

üh m

a •

M eM

ist 3

li ig

et ,

os ak

on da

de st

m

aa ka

su tu

sp ol

iit ika

(k

es kk

on d)

, põ

llu m

aj an

du sp

ol iit

ika

(m aj

an du

s) ,

to id

uo hu

tu s (

so ts

ia al

) •

Ko ns

ul ta

ts io

on i a

eg

eb as

el ge

, v ar

as em

as t

ko ge

m us

es t l

äh tu

va lt

pr og

no s a

as ta

e nn

e st

ra te

eg ia

te ge

vu sk

av a

tä ht

ae ga

e hk

sü gi

se l

20 22

• Sü

gi se

l 2 02

1 EK

tö ör

üh m

a I k

oh tu

m in

e, m

is an

na b

te m

aa til

ise ra

am i

• Ja

an ua

ris 2

02 2

ju ht

ko nn

a br

iif im

in e

(m h

ee sm

är gi

ga

sa ad

a pa

ika tö

ök or

ra ld

us ,

se st

P ÕK

A- s k

es tli

kk us

e i

ka ja

st u)

• Ka

nt sle

r a lg

at ab

ro

he ül

em in

ek u

te ek

aa rd

i ko

os ta

m ise

P ÕK

A tä

ie nd

am ise

a se

m el

, õi

gu sr

aa m

ist iku

m aj

as ise

ne

tö ör

üh m

jä äb

lo om

at a

• Ve

eb ru

ar is

20 22

le ia

b ük

s ko

lle eg

id es

t j uh

us lik

ul t

te m

aa til

ise JR

C ra

po rt

i •

Ve eb

ru ar

is 20

22

te m

aa til

ise sl

ai di

es itl

us e

lo om

in e,

m is

ei lä

he

ko ro

on a

tõ ttu

kä iku

) •

Ke va

de l 2

02 2

EK tö

ör üh

m a

vi rt

ua al

ne lü

hi ko

ht um

in e,

ko

ns ul

ta ts

io on

i e i k

äs itl

et a

Ko ns

ul ta

ts io

on iks

va

lm ist

um in

e

• 5.

05 .2

02 2

os ak

on na

av

ak oo

so le

k (e

tte ka

nd e

ko os

ta m

in e,

ka as

av at

e ni

m ek

iri

m aj

as t j

a m

uj al

t) •

9. 05

R iig

ika nt

se le

ilt su

un ise

d te

ist el

e m

in ist

ee riu

m id

el e

• 12

.0 5

M eM

si se

ne

ko ht

um in

e, ta

ga sis

id e

sa am

in e

ka as

am ise

v õt

m ek

üs im

us te

le ,

as ek

an ts

le ril

t s uu

ni se

d te

ist el

e os

ak on

da de

le , m

aj aü

le se

li st

i ja

e ur

ko or

di na

ts io

on i k

au st

a lo

om in

e •

M ai

jo ok

su l k

aa rd

ist ab

E KO

Ee

st i k

es tli

kk us

e la

ie m

ad

se isu

ko ha

d ja

st ra

te eg

ia -

os ak

on d

ki rju

ta b

ju un

iks

m õj

ud e

hi nd

am ise

• 25

.0 5

m aj

as ise

se lt

kü sim

us tik

u tä

itm in

e •

Pr ot

se ss

ig a

se ot

ud tö

öt aj

ad

lü kk

av ad

o m

a pu

hk us

ed e

da si

20 22

m

ai 9.

05 -

2. 06

.2 02

2

• 14

v irt

ua al

se t

fo ok

us gr

up pi

de

st ru

kt ur

ee rit

ud

in te

rv ju

ud 3

3 or

ga ni

sa ts

io on

ig a

(k ut

se 7

5- le

ek

sp er

di le

/ or

ga ni

sa ts

io on

ile ),

ki rja

lik ul

t e sit

at i 3

ar

va m

us t

• In

te rv

ju ud

ju ht

is va

st av

a sis

uo sa

ko nn

a in

im en

e, p

ro to

ko lli

s to

id uo

hu tu

se

os ak

on na

e sin

da ja

• En

am us

o sa

po ol

i pa

nu st

ab

m ot

ive er

itu lt,

m õn

ed

ük sik

ud va

ld ko

nn ad

sii

sk i m

itt e

võ i

m õt

le va

d ka

as a

vä ga

ki

ts al

t. Os

ad el

te

ad la

st el

p ol

e ae

ga

os al

ed a

• Kõ

ig ile

ka as

am ise

s os

al en

ud o

sa po

ol te

le

sa ad

et ak

se lõ

pl ik

se

le tu

sk iri

Se le

tu sk

irj a

ko os

ta m

in e

ja

se isu

ko ht

ad e

ko os

kõ la

st am

in e

• Se

le tu

sk irj

a jo

ok se

v ki

rju ta

m in

e •

6. 06

.2 2

m in

ist ee

riu m

id e

sis en

di tä

ht ae

g, sh

se

lg uv

ad M

KM ü

lis uu

r hu

vi , K

eM ja

S oM

e ri

se isu

ko ha

d ni

ng e

t Ra

M p

ol e

va lm

is pa

nu st

am a

• 16

.0 6

tu tv

us ta

m in

e m

in ist

ril e,

to o

on

ül dj

oo nt

es ra

hu l

• 22

.0 6

sa at

m in

e m

in ist

ee riu

m id

el e

ja

Ri ig

ika nt

se le

ile •

ju ul

i a lg

us es

põ

rg at

am in

e Ri

ig ika

ts el

ei ga

• 6.

07 K

OK i k

oo so

le k,

ki

nn ita

m in

e

Et te

va lm

ist us

jä äb

pe

al isk

au ds

ek s

M aj

as ise

ne ro

lli ja

ot us

, tö

ök or

ra ld

us ja

kõ ne

isi ku

d jä

äv ad

ko kk

u le

pp im

at a

Te ad

la st

e ka

as am

in e

to im

ub ü

lik oo

lid e

ek sa

m ise

ss io

on i a

ja l

Te ist

e m

in ist

ee riu

m id

e ja

n en

de

al la

su tu

st e

as ja

ko ha

se d

ko nt

ak tis

iku d

on jä

än ud

te

rv ik

lik ul

t k aa

rd ist

am at

a (n

t M

KM h

uv i p

ol e

va re

m te

ad a)

Te ad

m at

us , k

as

va lit

su st

o n

va ja

ka

as at

a

Ko he

se lg

e, e

t Ri

ig iko

gu ka

as at

a ei

jõ ua

44

LÕ PP

AR U

AN N

E A

re nd

us pr

oj ek

t „ Ke

st lik

u to

id us

üs te

em i p

ol iit

ik ak

uj un

du se

k oo

sl oo

m et

al gu

d 20

22 -2

02 3“

Li sa

1. 3.

E ur

oo pa

Li id

u ja

E es

ti ta

im ek

ai ts

ev ah

en di

te u

us re

gu la

ts io

on

Eu ro

op a

Lii du

ja E

es ti

ta im

ek ai

ts ev

ah en

di te

u us

re gu

la ts

io on

20 22

ke

va d

20 .0

5. 20

20 5.

10 .

20 22

• 20

19 : E

ur oo

pa P

ar la

m en

di va

lim ise

d •

20 19

-2 02

0: E

ur oo

pa ro

he lis

e ko

kk ul

ep e

tu tv

us ta

m in

e ja

va st

u võ

tm in

e •

Jo ok

se v

se lg

itu st

öö B

rü ss

el is:

ko os

tö ö

m in

ist ee

riu m

i j a

Ee st

i a la

lis es

e sin

du se

s tö

öt av

at e

põ llu

m aj

an du

se kü

sim us

te ga

te

ge le

va te

e sin

da ja

te va

he l

• „T

al us

t t al

dr iku

le “

st ra

te eg

ia ja

Eu

ro op

a el

ur ik

ku se

st

ra te

eg ia

av

al iku

st am

in e

23 .0

6. 20

22

• Nä

da l p

ea le

KO Ki

va lit

su se

he

ak sk

iit •

Ok to

ob ri

lõ pu

s R iig

iko gu

ar

ut el

u (m

aa el

uk om

isj on

, E L

as ja

de ko

m isj

on )

• EK

a va

ld ab

ta

im e-

ka its

ev ah

en di

te

re gu

la ts

io on

i ee

ln õu

Ta im

ek ai

ts ev

ah en

di te

ka

su tu

se vä

he nd

am ise

in

di ka

at or

5 0%

o li

ül la

tu s,

se st

e el

m ise

l K om

isj on

il po

ln ud

se lli

se id

n um

br ili

si ee

sm är

ke

20 22

ju ul

i

• Ri

ig ika

nt se

le i

re so

lu ts

io on

a sja

om as

te le

m

in ist

ee riu

m id

el e

• Ta

im ek

ai ts

e nõ

uk og

u ka

as am

in e

(s h

M aa

ül iko

ol i

hi nn

an gu

tu tv

us tu

s) •

19 .0

7 os

ap oo

lte

ka as

am ise

ko ht

um in

e:

ee ln

õu ja

te ad

la st

e an

al üü

si tu

tv us

tu s,

ar ut

el u.

Ar

ut el

u jä

i p ea

lis ka

ud se

ks •

3 nä

da la

t o sa

po ol

te le

ta

ga sis

id e

an dm

ise ks

ku ni

9.

08 . T

ag as

isi de

p õh

ja lik

, sh

ka tu

st e

üh isk

irj ad

, lo

od us

ka its

ja d,

T Ü,

K eM

, al

la su

tu se

d. M

itm ed

se

isu ko

ha d

va st

an dl

iku d,

nt

m es

in iku

d ja

lo

od us

ka its

ja d

vs to

ot ja

d.

Ke M

ta ga

sis id

e ül

di ne

.

Ki rja

lin e

ar va

m us

te a

nd m

in e

jä i

põ llu

m aj

an du

se se

kt or

i k õi

ge k

iir em

al e

tö öa

ja le

• Ed

uk as

ka

its m

in e

KO Ki

s, ku

na m

in ist

ee -

riu m

id eg

a ko

kk ul

ep pe

d ol

em as

Se isu

ko ht

ad e

ko os

ta m

in e

ja

lä bi

rä äk

im ise

d m

in ist

ee riu

m id

eg a

Pr ot

se ss

v en

ib

pl aa

ni tu

st p

ike m

ak s

• Tä

ht ae

ga sid

lü ka

ta ks

e ed

as i n

ii M

eM (k

ee ru

ka s

ee ln

õu , s

uv ep

uh ku

se d)

, Ri

ig ika

nt se

le i (

va lit

su se

aj

ak av

a) , K

eM (v

aj as

id

lis aa

eg a)

so ov

il •

Ke M

ig a

lä bi

rä äk

im ise

d es

m al

t s pe

ts ia

lis tid

e ja

si is

as ek

an ts

le rit

e ta

se m

el .

Tä ht

aj ad

n ih

ku va

d ve

el gi

• Si

is jõ

ut ak

se K

eM ig

a va

st as

tik us

el t r

ah ul

da va

ko

m pr

om iss

in i

• Pa

ra lle

el se

t j uu

lis ja

ok

to ob

ris E

ur oo

pa ta

sa nd

i ko

ht um

ise d

Ka as

at ud

va lit

su sv

äl ise

d os

ap oo

le d

kü siv

ad

in fo

t a re

ng ut

e ko

ht a,

m õn

ed n

ei st

ho

ol im

at a

M eM

sa ad

et ud

3 -st

in fo

ki rja

st Ee

st i e

i s aa

e sit

ad a

ki nd

la id

se isu

ko ht

i Ko

m isj

on ile

e ga

te ha

sa

m am

ee lse

te

rii ki

de ga

lõ pl

ik ke

ko

kk ul

ep pe

id

• Ta

im ek

ai ts

ev ah

en di

te

re gu

la ts

io on

i e el

nõ u

le ki

b •

Ee st

i k oo

sk õl

as ta

b se

isu ko

ht i s

am am

ee lse

te

rii ki

de ga

B rü

ss el

i j t e

sin du

st e

ka ud

u. M

eM ko

os kõ

la st

ab

se isu

ko ht

i v ee

bi ko

ht um

ist e

ka ud

u. K

ok ku

va lm

iva d

3 üh

isp öö

rd um

ist M

in ist

rit e

Nõ uk

og ul

e, n

ei st

e sim

en e

en ne

2 3.

06 .

• M

eM ko

os ta

b 2-

pa ge

ri pe

am in

ist ri

ja li

ik m

es rii

gi

vo lin

iku ja

ok s

kõ rg

et as

em el

ist ek

s ko

ht um

ist ek

s •

M eM

te lli

b M

aa ül

iko ol

i te

ad la

st el

t h in

na ng

u, m

id a

vä he

nd am

in e

Ee st

i j ao

ks

tä he

nd ak

s. Te

lli m

us m

är ts

is,

an al

üü si

va st

u võ

tm in

e 18

.0 5.

Jo ok

se v

se lg

itu st

öö B

rü ss

el is

ja

rii gi

na ko

ns ul

ta ts

io on

id es

o sa

le m

in e

• In

ce pt

io n

ro ad

m ap

• Kü

sim us

tik u

ko ns

ul ta

ts io

on

(2 02

1 ke

va d)

• Su

un at

ud

kü sim

us tik

(ta

rg et

ed

co ns

ul ta

tio n)

• Pe

st its

iid id

e sä

äs tv

a ka

su ta

m ise

di

re kt

iiv i

ek sp

er tg

ru pi

re

gu la

ar se

d ko

ht um

ise d

• Es

m as

ed

po sit

sio on

id e

ku ju

nd am

ise

tu le

m us

ed Ee

st ile

po

sit iiv

se d

Ko ro

on a

tõ ttu

vi

rt ua

al se

d ko

ht um

ise d,

ke

er ul

ise m

o m

a se

isu ko

ht i

ed en

da da

45

LÕ PP

AR U

AN N

E A

re nd

us pr

oj ek

t „ Ke

st lik

u to

id us

üs te

em i p

ol iit

ik ak

uj un

du se

k oo

sl oo

m et

al gu

d 20

22 -2

02 3“

Li sa

1. 4.

E es

ti to

id u

tu tv

us ta

m is

e ja

m üü

gi ed

en du

se v

is io

on id

ok um

en di

„ Ee

st i t

oi t 2

02 2-

20 25

“ ko

os ta

m in

e Ee

st i t

oi du

tu tv

us ta

m ise

ja m

üü gi

ed en

du se

v isi

oo ni

do ku

m en

di „E

es ti

to it

20 22

-2 02

5“ ko

os ta

m in

e

Do ku

m en

tid e

„E es

ti to

it 20

15 -2

02 0“

ja

„E es

ti to

id us

ek to

ri ek

sp or

di e

de nd

am ise

te

ge vu

sk av

a 20

19 -2

02 2“

r ak

en da

m in

e

20 19

sü

gi s

• Vi

sio on

id ok

um en

di

„E es

ti to

it 20

21 -2

02 5“

ko

os ta

m in

e lis

at ak

se

põ llu

m aj

an du

sp ol

iit ika

os

ak on

na tö

öp la

an i

• Do

ku m

en di

ko os

ta m

ise

ee st

v as

tu ta

b 3-

lii km

el in

e tu

um ik

(s .o

b ür

oo

tö öt

aj ad

), ke

s o n

ko or

di ne

er in

ud e

el m

ise

pe rio

od i d

ok um

en di

el

lu vi

im ist

(s h

bü ro

o ju

ha ta

ja , r

iig isi

se st

e te

ge vu

st e

ko or

di na

at or

, ra

hv us

va he

lis te

te ge

vu st

e ko

or di

na at

or )

20 20

ju

un i

20 20

sü

gi s

20 21

au

gu st

14 .1

2. 20

21

20 21

de

ts

lõ pp

• M

in ist

er

al lk

irj as

ta b

do ku

m en

di

Do ku

m en

di

tä ie

nd am

in e

• Do

ku m

en di

tu

tv us

ta m

in e

va ra

se m

al t

ka as

at ud

os

ap oo

lte le

(M eM

, al

la su

tu se

d,

m in

ist ee

riu m

id ,

es in

du s-

or ga

ni sa

ts io

on id

)

• M

in ist

ee riu

m i ja

ha

ld us

al ad

e e ks

pe rt

id e

tö ög

ru pi

ko ht

um in

e •

Es in

da ja

d M

eM

as ja

ko ha

st es

t o sa

ko nd

ad es

t Ve

te rin

aa r-

ja To

id ua

m et

ist

• Fo

rm aa

di ks

su ur

e sa

al i

ko ht

um in

e, ku

s i ni

m es

ed

tö öt

av ad

vä iks

em at

es

gr up

pi de

s, ig

as g

ru pi

s k a

tu um

i li ig

e •

Tu le

m in

a ka

ar di

st at

ak se

pr

ob le

em ko

ha d,

vi sio

on ,

ee sm

är gi

d, sa

m ut

i t eg

ev us

i •

Tu um

ik o

n sa

ad ud

si se

nd i

sis uk

us eg

a ra

hu l

Vä lja

tö öt

am ise

p la

an i

ko os

ta m

in e

Id ee

ka va

nd i

ko os

ta m

in e

(tö ög

ru pi

ko

ht um

ise ja

ok s)

In te

rv ju

ud e

ko kk

u le

pp im

in e

• Ca

3 5

in di

vi du

aa lse

t po

ol st

ru kt

ur ee

rit ud

ü ks

-ü he

le

in te

rv ju

ud to

id us

ek to

ri et

te võ

tja te

ja se

kt or

i e sin

du s-

or ga

ni sa

ts io

on id

eg a

(e na

m as

ti fü

üs ili

se d

ko ht

um ise

d) •

Ig al

in te

rv ju

ul o

sa le

b M

eM -

ist 2

-3 in

im es

t, lis

ak s

tu um

iku le

ka o

sa ko

nn a-

ju ha

ta ja

, a se

ka nt

sle r

• In

te rv

ju ut

ul em

us te

sü nt

ee s

Ex ce

li ta

be li

ab il

• Tu

um iku

h in

na ng

ul

sa ad

ak se

si su

ka t s

ise nd

it:

et te

võ tja

d on

võ rr

el de

s ka

tu st

eg a

vä ga

ko nk

re et

se d,

sa

m as

p ro

bl ee

m id

ko rd

uv ad

• En

am ik

e tte

võ tja

id o

n 1:

1 ka

as am

ise ga

v äg

a ra

hu l (

sh

ku i s

ee to

im ub

vi rt

ua al

se lt)

Te ks

ti ko

os ta

m in

e Te

ist e

rii ki

de ko

ge m

us te

ja

st ra

te eg

ili st

e do

ku m

en tid

eg a t

ut vu

m in

e

• Se

lg ub

, e t

ju ht

ko nn

a va

ad e

er in

eb

ka as

am ise

na

tu le

m us

en a

ka ar

di st

at ud

se

kt or

i se

isu ko

ht ad

es t

• Jo

ok sv

ad

lä bi

rä äk

im ise

d ju

ht ko

nn ag

a •

Jo ok

sv ad

lä

bi rä

äk im

ise d

EA S-

ig a

• Ko

m pr

om iss

id e

le id

m in

e vä

lis te

ge vu

st e

ro lli

ja ot

us e

os as

• Do

ku m

en di

m us

ta nd

i sa

at m

in e

e- ki

rja ga

2 6

or ga

ni sa

ts io

on ile

, 3 0

et

te võ

tte le

. T ag

as isi

de

an dm

ise p

er io

od 5

.- 31

.0 8.

2 h

ili ne

m ist

võ

et ak

se a

rv es

se •

La ek

ub ca

7 0

ko m

m en

ta ar

i, ne

ist

pa lju

d te

hn ili

se d

• Ot

su se

d ko

m m

en ta

ar id

a rv

es se

võ

tm ise

ko ht

a te

ha ks

e as

ek an

ts le

rig a

ko ht

um ise

l

Do ku

m en

di

tä ie

nd am

in e

Va he

tu b

ka nt

sle r,

m uu

tu va

d po

lii til

ise d

pr io

rit ee

di d

Ka ks

ko lm

es t

tu um

iku lii

km es

t la

hk uv

ad M

eM -is

t

CO VI

D- 19

pi

ira ng

ud : e

na m

po

le võ

im al

ik

fü üs

ili se

lt ko

ht ud

a

Aj ak

av a

ni hk

ub (v

õr re

ld es

a lg

se e

es m

är gi

ga võ

tta d

ok um

en t v

as tu

2 02

0. a

as ta

lõ pu

s k eh

tiv us

eg a

20 21

.a as

ta st

)

Do ku

m en

ti el

llu vi

iv at

e os

ap oo

lte

tö ör

üh m

jä tk

ab 2

x aa

st as

ko os

kä

im ist

Tu um

iku

lii km

et e

su ur

tö

ök oo

rm us

se

os es

te ist

e ül

es an

ne te

ga

• Ko

os kõ

la st

am in

e M

eM

do ku

m en

di ha

ld us

e sü

st ee

m is

• Ük

s u us

(k irj

al iku

lt ka

as am

at a

jä än

ud ) o

sa po

ol võ

ta b

ise ü

he nd

us t,

te m

ag a

ko ht

ut ak

se , m

itu

et te

pa ne

ku t v

õe ta

ks e

ar ve

ss e

46

LÕ PP

AR U

AN N

E A

re nd

us pr

oj ek

t „ Ke

st lik

u to

id us

üs te

em i p

ol iit

ik ak

uj un

du se

k oo

sl oo

m et

al gu

d 20

22 -2

02 3“

Li sa

1. 5.

R oh

eü le

m in

ek u

te ek

aa rd

i k oo

st am

in e

Ro he

ül em

in ek

u te

ek aa

rd i k

oo st

am in

e

20 .0

4. 20

22 20

22

ja an

ua r

19 .0

9. 20

22 20

22

m ai

7. 06

-1 3.

06 .

20 22

• Gl

ob aa

lse te

tr en

di de

ka

ar di

st am

ise se

m in

ar •

Os al

ej at

es t l

ig i 2

/3 M

eM

tö öt

aj ad

ja 1

/3 se

kt or

i es

in da

ja d

• Tr

en di

d ol

id sp

et sia

lis tid

el e

tu tta

va d,

sa m

as se

lli se

s r in

gi s

po ln

ud ar

ut el

u to

im un

ud •

Tr en

di de

ar ut

el u

to im

ub

gr up

pi de

s, ke

s v al

iva d

en da

se

as t e

sit le

ja . S

ise nd

it es

itl et

ak se

n im

ek irj

ad en

a,

ar ut

el u

tu le

m us

i v isu

al ise

er ib

ük

s g ru

pp

• Se

kt or

i S W

OT a

na lü

üs id

e ko

os ta

m ise

se m

in ar

id (p

iim ,

te ra

vi li,

lih a,

a ia

nd us

): ko

kk u

7 se

m in

ar i 1

-2 se

kt or

ig a:

es

m an

e ar

ut el

u ja

jä

tk us

em in

ar •

Ar ut

el ud

to im

us id

Zo om

is,

ku ul

aj at

en a

os al

es id

ka

am et

ni ku

d •

M od

er aa

to r k

üs is

kü sim

us i,

so ov

ija d

sa id

va st

at a,

o sa

d ku

ul as

id va

ik id

es •

Üh el

a ru

te lu

l o sa

le sid

tü

üp ili

se lt

10 -1

5 in

im es

t, pi

ke m

al t r

ää ki

sid ta

va lis

el t

su ur

to ot

ja te

e sin

da ja

d, lis

ak s

ta va

lis el

t e ria

rv am

us el

o le

va d

vä ike

to ot

ja te

sõ na

võ tu

d

• Ve

eb ik

üs itl

us

SW OT

a na

lü üs

i te

gu rit

e pr

io rit

i- se

er im

ise ks

27 .0

6- 11

.0 8.

20

22

• Ne

lja se

kt or

i t eg

ev us

te

ja ä

rim ud

el ite

al as

ed

se m

in ar

id : 2

se m

in ar

i ig

a se

kt or

ig a

er al

di

• M

aa ül

iko ol

i es

itl us

se kt

or i

es in

du s-

or ga

ni sa

ts io

on id

el e

• 2/

3 os

al ej

at es

t M

eM a

m et

ni ku

d,

sa m

as ju

ht ko

na

es in

da ja

id p

ol nu

d •

S uu

r s aa

l, U-

ku ju

lin e

la ud

, es

itl et

i p ea

m ise

id

jä re

ld us

i ja k

üs iti

jä

rje st

es

in du

so rg

id e

ar va

m us

t •

Va st

am at

a jä

i kü

sim us

jä rg

m ist

e sa

m m

ud e

ko ht

a

• Ju

ht ko

nn a b

rii fim

in e

av al

ik us

tk on

su lta

ts io

on ist

„K es

tli ku

to id

us üs

te em

i õi

gu sr

aa m

ist ik

“ •

Ka nt

sle r o

ts us

ta b,

e t

PÕ KA

u ue

nd am

ise as

em el

tu

le b

lu ua

e ra

ld i

ro he

ül em

in ek

u st

ra te

eg ia

, m

ill e

ku ju

nd am

ise l o

n va

ja

lä ht

ud a s

ek to

ri va

ja du

st es

t ja

se isu

ko ht

ad es

t •

Pr ot

se ss

i p al

ga ta

ks e

lä bi

vi

im a

M aa

ül iko

ol

13 .0

5 va

ba st

at ak

se a

m et

ist M

eM ka

nt sle

r, pr

ot se

ss i v

õt ab

ü le

u us

ka nt

sle r.

Os ak

on da

de

ta se

m el

p uu

du b

te em

al se

lg e

„o m

an ik

“

Kõ ig

e ki

ire m

tö öa

eg

põ llu

m aj

an du

se se

kt or

is

Pr ot

se ss

i e es

m är

gi ks

o n

ka as

at a

se kt

or it,

sa m

as

on o

lu lin

e pr

op or

ts io

on

(v ai

ki va

te st

) o sa

le ja

te st

am

et ni

ku d

• Os

ad a

m et

ni ku

d le

ia va

d, e

t p ro

ts es

s o n

eb aõ

nn es

tu nu

d, sh

p uu

du b

in fo

d ok

um en

di

m an

da ad

i, s el

le ko

os ta

m ise

h et

ke se

isu n

in g j

är gm

ist e

sa m

m ud

e ko

ht a

• Se

al ju

ur es

le ita

ks e,

e t f

oo ku

s o n

ha ju

nu d

ja se

kt or

id o

n ki

rje ld

an ud

o m

a kõ

ik võ

im al

ik ke

v äl

ja ku

ts ei

d, m

ill es

t m itm

ed p

ol e

se ot

ud ro

he ül

em in

ek u

te ge

vu sk

av ag

a •

Te ise

d am

et ni

ku d

le ia

va d,

e t p

ro ts

es s o

n õn

ne st

un ud

, k un

a tu

le m

us en

a se

lg uv

ad E

L va

he nd

ite in

ve st

ee rin

gu pr

io rit

ee di

d ja

n en

de ku

ju nd

am ise

l o n

ne ut

ra al

ne o

sa po

ol

ka as

an ud

se kt

or it

47

LÕ PP

AR U

AN N

E A

re nd

us pr

oj ek

t „ Ke

st lik

u to

id us

üs te

em i p

ol iit

ik ak

uj un

du se

k oo

sl oo

m et

al gu

d 20

22 -2

02 3“

Li sa

1. 6.

M aa

pa ra

nd us

se ad

us e

m uu

tm is

e vä

lja tö

öt am

is ka

va ts

us e

ko os

ta m

in e

M aa

pa ra

nd us

se ad

us e

m uu

tm ise

vä

lja tö

öt am

isk av

at su

se ko

os ta

m in

e

11 .0

1. 20

22 1.

01 .

20 19

5. 04

. 20

22 11

.0 7.

20 22

23 .0

9. 20

22

• Hu

vi gr

up pi

de lt

ki rja

lik u

ar va

m us

e kü

sim in

e VT

K ja

ok s

• Ka

as at

ud E

es ti

Põ llu

m aj

an du

s- Ka

ub an

du sk

od a

Ee st

i E ra

m et

sa lii

t Ee

st i M

aa pa

ra nd

aj at

e Se

lts Ri

ig im

et sa

M aj

an da

m ise

Ke

sk us

• Hu

vi gr

up id

o sa

le sid

ak

tii vs

el t j

a tõ

id vä

lja o

m a

m ur

es id

n in

g e tte

pa ne

ku id

• M

är ts

i l õp

us av

ak oo

so le

k as

ek an

ts le

rig a

ja e

sm an

e m

at er

ja l d

ok um

en di

ha ld

us -

pr og

ra m

m i k

oo sk

õl as

ta m

ise le

, tu

le m

us en

a m

õn ed

m

uu da

tu se

d

• Hu

vi gr

up pi

de lt

ka as

am isk

oh tu

m ise

ko

rr al

da m

in e

• Ko

ht um

in e

to im

us

hü br

iid in

a (fü

üs ili

se lt,

S ky

pe )

• Sa

m al

õ ht

ul e

-k iri

st

at ist

ili st

e an

dm et

e ja

p ro

gn oo

sid e

ko rje

ko

ht a

os ap

oo lte

lt tä

ht aj

ag a

13 .0

4

• M

ee ld

et ul

et us

ki ri

or ga

ni sa

ts io

on id

el e,

ke s

ei re

ag ee

rin ud

ki rja

lik u

ko ns

ul ta

ts io

on i 1

5. 09

tä

ht aj

ak s

• Ki

rja lik

ko ns

ul ta

ts io

on

„M aa

pa ra

nd us

se ad

us e

m uu

tm ise

se ad

us e

ee ln

õu vä

lja tö

öt am

ise k

av at

su se

ko

os kõ

la st

am ise

ks

es ita

m in

e“ tä

ht aj

ag a

15 .0

9 •

Sa ad

et ak

se 1

3 or

ga ni

sa t-

sio on

ile , s

h 5

m in

ist ee

riu m

i, 1

rii gi

as ut

us ja

7 (s

h KO

Vi de

) ka

tu so

rg an

isa ts

io on

i •

Ed as

i t ut

vu st

am in

e om

a m

aj al

e, sh

st ra

te eg

ia - j

a õi

gu so

sa ko

nn al

e,

m aj

as ise

ne ko

os kõ

la st

us rin

g

• M

aa pa

ra nd

us -

se ad

us e

jõ us

tu m

in e

Ra hu

lo le

m at

us se

ad us

eg a

ja

VT K

ko os

ta m

ise e

tte va

lm ist

us VT

K tä

ie nd

am in

e

• VT

K al

ga ta

m ise

si su

lis ed

aj

en di

d: R

iig iko

gu te

ht ud

m

uu da

tu se

d en

ne se

ad us

e va

st uv

õt m

ist , P

TA

ra hu

lo le

m at

us ,

m aa

pa ra

nd us

el ts

id e

pö ör

du m

ise d

m in

ist ee

riu m

iss e,

ju

ht ko

nn a

m ur

e se

os es

üh

ist ut

e ar

vu

vä he

ne m

ise ga

, t ei

st e

m in

ist ee

riu m

id e

ha ak

uv ad

ee

ln õu

d •

VT K

al ga

ta m

ise

ko rr

al du

sli k p

õh ju

s: te

ad e,

et

te em

ag a

al 2

00 3.

aa

st as

t t eg

el en

ud ko

lle eg

lä

he b

pe ns

io ni

le •

Es m

al t k

aa rd

ist at

i ki

ts as

ko ha

d M

eM is

ja 2

-4 x

ku us

to im

un ud

ko

ht um

ist el

P TA

-g a

• Ju

ul i a

lg us

es se

ot ud

os

ap oo

le ka

ar di

st us

ki

rja lik

u ko

ns ul

ta ts

io on

i ja

ok s

Tu rb

al iit

võ ta

b üh

en du

st

ja k

üs is,

m iks

n ei

d po

ln ud

ka

as at

ud

M õn

ed o

sa po

ol ed

, k ed

a VT

K en

im p

uu du

ta b,

ei

re ag

ee ri

tä ht

aj ak

s

Tu ge

v sis

en d

ee ln

õu ks

o n

ol em

as . L

ah tis

ed kü

sim us

ed :

• Ku

id as

te ha

o ts

us ei

d, ku

i o sa

po ol

ed o

n es

ita nu

d va

st an

dl ik

ke a

rv am

us i?

• Ku

id as

le id

a hä

id la

he nd

us i t

ee m

ad el

, k us

ü ks

ki o

sa po

ol p

ol e

os an

ud n

ei d

vä lja

p ak

ku da

?

Ka as

at ud

o sa

po ol

te le

sa

ad et

i t än

uk iri

o kt

oo br

i lõ

pu s 2

02 2

Su ve

pu hk

us te

a eg

48

LÕ PP

AR U

AN N

E A

re nd

us pr

oj ek

t „ Ke

st lik

u to

id us

üs te

em i p

ol iit

ik ak

uj un

du se

k oo

sl oo

m et

al gu

d 20

22 -2

02 3“

Li sa

1. 7.

B io

m aj

an du

se a

re nd

am is

e m

em or

an du

m i k

oo st

am in

e

Bi om

aj an

du se

a re

nd am

ise

m em

or an

du m

i k oo

st am

in e

20 20

lõ pp

20 21

a lg

us 20

21 su

vi 20

21 sü

gi s

• Bi

om aj

an du

se

ar en

da m

ise ko

ht a

an al

üü si

ja e

tte pa

ne ku

te te

ge m

in e

lis at

ak se

v al

its us

e te

ge vu

sk av

as e,

ü le

sa nn

e m

in ist

ee riu

m ile

• Ül

es an

de tä

itm ise

tu

um ik

gr up

p: te

ad us

- ar

en du

so sa

ko nn

a bi

om aj

an du

se n

õu ni

k, sa

m a

os ak

on na

ju ha

ta ja

, vä

lis su

he te

ja ka

la nd

us e

as ek

an ts

le r

• Ol

em as

o n

„A DD

VA L-

BI OE

C“ va

he ar

ua nd

ed •

M em

or an

du m

i s isu

ha

kk as

tu gi

ne m

a ju

st

pr oj

ek ti

tu le

m us

te le

• Tö

ö te

ks tig

a (p

ro bl

ee m

id ,

la he

nd us

su un

ad )

• M

eM -i

ho ris

on ta

al se

tö

ör üh

m a

ta ga

sis id

e (k

irj al

iku lt,

ko os

ol ek

ut el

), sii

s a se

ka nt

sle rig

a ko

ns ul

te er

im in

e

• Ot

su s v

al its

us el

e te

ht av

at e

et te

pa ne

ku te

os

as rä

äk id

a lä

bi te

ist e

m in

ist ee

riu m

id eg

a (e

sm al

t m itt

ef or

m aa

ln e

tö ör

üh m

, s ee

jä re

l as

ek an

ts le

rid ),

ee sm

är gi

ks

m in

ist ee

riu m

id ev

ah el

in e

ko ns

en su

s

• Al

ga b

ko lm

ea as

ta ne

pr

oj ek

t „ AD

DV AL

- BI

OE C:

Li sa

nd vä

är tu

se

tõ st

m in

e ja

to or

m e

tõ hu

sa m

ka su

ta m

in e

Ee st

i b io

m aj

an du

se s“

• Al

ga ta

tu d

er i

m in

ist ee

riu m

id e

ko os

tö ös

, i ni

ts iti

iv

M eM

-is t

• El

lu vi

iva ko

ns or

ts iu

m i

ee st

ve da

ja : T

al Te

ch

• Ra

ha st

aj a:

Te

ad us

ag en

tu ur

Aj al

ise su

rv e

ku ju

ne m

in e

se os

es

m em

or an

du m

i t äh

ta ja

ga . L

ah en

du se

ks

Ta lTe

ch i e

ks pe

rd i k

aa sa

m in

e (v

äl ise

ks pe

rd i

ka as

am in

e po

le m

em or

an du

m ite

ko

os ta

m ise

l t av

ap är

an e

pr ak

tik a)

Ta us

t: Eu

ro op

a Ko

m isj

on e

el da

b lii

km es

rii ki

de lt

bi om

aj an

du se

st ra

te eg

ia o

le m

as ol

u, Ee

st is

on a

ga

su un

d rii

kl ike

st ra

te eg

ia te

a rv

u vä

he nd

am ise

le

20 18

• Tu

um ik

gr up

i o ts

us , e

t ül

es an

de o

n võ

im al

ik tä

ita

m em

or an

du m

i v or

m is

• M

eM -is

b io

m aj

an du

se

tö ör

üh m

a m

oo du

st am

in e

ni i

tö ök

s m em

or an

du m

ig a k

ui

jo ok

sv at

e te

em ad

e ar

ut am

ise ks

- L isa

ks b

io m

aj an

du se

nõ

un iku

le 7

li ig

et e

ri os

ak on

da de

st , o

le m

us el

t ho

ris on

ta al

ne tö

ög ru

pp

- M oo

du st

am ise

a je

nd iks

tu

nn et

us , e

t M eM

tra

di ts

io on

ili ne

st ru

kt uu

r e i

so os

i v al

dk on

da de

ül es

te

ke er

uk at

e te

em ad

e kä

sit lu

st

• Pa

ra lle

el se

lt m

itt ef

or m

aa ln

e m

in ist

ee riu

m id

e va

he lin

e bi

om aj

an du

se tö

ör üh

m

(M eM

, H TM

, M KM

, K eM

)

• Ko

ht um

ise d

te ist

e m

in ist

ee riu

m id

e es

in da

ja te

ga , n

ov em

br is

ka

as ek

an ts

le rit

eg a,

a lg

se st

ca 6

et

te pa

ne ku

st jä

äb a

lle s 3

• En

ne va

lit su

se le

e sit

am ist

pa

lu s R

iig ika

nt se

le i ü

he

(p ro

ts ed

uu ril

ise si

su ga

) et

te pa

ne ku

ve el

vä lja

võ tta

• De

ts em

br is

es ita

ti m

em or

an du

m R

iig ika

nt se

le ile

20 22

v ee

br ua

r

• Va

lit su

s ki

nn ita

s m

em or

an du

m i

• Ke

sk ko

nn a-

m in

ist ri

et te

pa ne

ku l

ha kk

ab

bi om

aj an

du se

ju

ht rü

hm a

fu nk

ts io

on i

tä itm

a ju

ba

ee ln

ev al

t m

oo du

st at

ud

rin gm

aj an

du se

tö

ör üh

m

• Va

lit su

s a nd

is nõ

us ol

ek u

bi om

aj an

du se

te

ek aa

rd i

ko os

ta m

ise ks

Tö ö

te ks

tig a

VV is

tu ng

i o ot

el

M in

ist ee

riu m

id e

tõ rju

v h oi

ak , m

is võ

is põ

hi ne

da tu

nn et

us el

, e t M

eM

ja ga

b ne

ile ü

le sa

nd ei

d. M

eM e

tte -

pa ne

ku te

a rv

u vä

he nd

at i a

rg um

en ti-

de ga

, e t t

eo st

am ise

ks p

ol e

re ss

ur ss

e võ

i v as

ta va

id te

ge vu

si ju

ba te

ha ks

e ni

ng n

ei d

po le

m õt

et

m em

or an

du m

is du

bl ee

rid a.

Ta ga

nt -

jä re

le ta

rk us

: e sm

al t t

eh a

1: 1

lä bi

rä äk

im isi

, m itt

e ko

he

lä bi

rä äk

im isi

la ia

ri ng

i k oh

tu m

ist el

.

Ju ht

rü hm

ad e a

rv u

m in

im ee

rim in

e on

m

õi st

et av

e es

m är

k. S

am as

o n

nü üd

M

eM -i

ja ok

s r isk

, e t b

io m

aj an

du se

te

m aa

tik a

jä äb

ju ht

rü hm

a t ei

st e

te em

ad e

va rju