Täiendatud taotlus

Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar
Reg nr. 11343217
Rävala 11-8
10143 Tallinn
(taotluse esitaja)



TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS


Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri
EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
jah
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
jah
Epp Kallaste, e-post: [email protected]
Tel 56667440
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
ei


1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ
Reg kood: 11343217
Aadress: Rävala 11-8, Tallinn 10143
Kontaktisik: Epp Kallaste, e-post: [email protected], tel. 56667440
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Statistikaamet, Juriidiline aadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
Tel: +372 625 9300
Reg. kood: 70000332
E-post: [email protected]
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Ei erine


3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Teaduspartnerluse leping ministeeriumite konsortsiumiga (Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) sõlmitud 25. jaan 2024. Teaduspartnerluse eesmärk on toetada teadmistepõhist EL 2030 kliimapoliitika kujundamist ja -eesmärkide täitmist Eestis.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala, § 65 Rahandusministeeriumi valitsemisala, § 651 Regionaal- ja Põllumajandus-ministeeriumi valitsemisala, § 67 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, § 61 Kliimaministeeriumi valitsemisala seab ministeeriumitele kohustuse oma valdkonna poliitika kujundamiseks ja juhtimiseks, sh teadmuse kogumiseks poliitikate ja meetmete välja töötamisel. Kuna kliimapoliitika kujundamine on väga suur väljakutse ja eeldab kõikide valdkondade panust, siis on vajalik erinevate ministeeriumite koostöö efektiivse poliitika välja töötamiseks.


4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on toetada teadmistepõhist kliimapoliitika kujundamist ja -eesmärkide täitmist Eestis, agiilselt ning vajadustest lähtuvalt lahendada püstitatud analüüsiküsimusi ning töötada välja uusi lähenemisi ja teadmust. Anda andmete ja teaduspõhine sisend kliimapoliitika kujundamisse ja eesmärkide täitmisse ning eelkõige EL kliimapaketi ülevõtmisele, aga ka teiste kliimaeesmärkide hindamisse.
Analüüsid keskenduvad:
• hetkeolukorra ja mõjude hindamisele (erinevate majandussektorite (sh alasektorite) panus kliimaeesmärkide saavutamisse aastaks 2030, 2040; riigi investeeringute ja tänaste JJM, LULUCF ja AFOLU meetmete (sh õigusaktidega seatud nõuded, standardid või sihttasemed, soodustused, maksuerisused, toetused) kulu-tõhusus ning mõju 2030. a, 2040.a kliimaeesmärkide poole liikumisel);
• Eesti eesmärkide seadmisele ja nende eest vastutajate määratlemisele
• võimalike lahenduste väljatöötamine seatud eesmärkideni jõudmiseks
• Välja töötatud lahenduste mõjude eelhindamine (sh mõjud: Eesti kliimaeesmärkide täitmisele; kvantitatiivne mõju KHG heitele, fiskaalmõjud, mõju maksulaekumistele; makromajanduslik mõju (mõju tootlikkusele, majanduskasvule, hõivele, majandussektoritele, ja majandussektorite konkurentsivõimele, majanduse struktuurile, sotsiaalmajanduslik mõju, mõju sissetulekutele ja vaesusele (sh leibkondade kulutustele), regionaalne mõju), mõju (toidu)julgeolekule ja isevarustatusele, mõju tervisele (sh vaimsele tervisele); mõju sotsiaalsele turvalisusele, ligipääsetavusele, võrdsele kohtlemisele ja muudele sotsiaalvaldkonna väärtustele; mõju looduskeskkonnale)
• Meetmete rakendamine, eesmärkide täitmise seire ja riske maandavad tegevused

Hetkeolukorra kaardistuse ja mõjude hindamise sisendiks on vaja kasutada Statistikaameti riikliku statistika järgmiste küsitluste andmeid:
• Eesti tööjõu-uuring (ETU)
• Eesti leibkonna eelarve uuring (LEU)
• Eesti Sotsiaaluuring (ESU)
Regulaarselt kogutud andmestiku koosseis võimaldab hinnata kliimaeesmärkide saavutamiseks kavandatavate meetmetega mõjutatud inimeste hulka (nt transpordi- või energiavaesuse määra) ja mõjude suurust erinevatele tunnustele nagu sissetulekud, hõive, toimetulek vm (vt ka punkt 5).


5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Punktis 4 nimetatud andmete kasutamine on vältimatult vajalik tööturu, sotsiaalsete ja leibkonna toimetulekut kajastava praeguse olukorra analüüsimiseks ja võimalike meetmete mõjude hindamiseks. Tegemist on andmekogudega, mis sisaldavad Eestile ja Eesti regioonidele representatiivseid andmeid. Andmed on kogutud aastate kaupa enam-vähem sarnase struktuuriga ja andmestikud on põhjalikud, sisaldades erinevat infot inimeste elutingimuste, töötamise, hariduse, leibkonna, kulutuste ja tulude jmt kohta. Andmekogude koosseisu arvestades on tegemist asendamatute andmetega tööturu, sotsiaalsete ja toimetuleku mõjude analüüsimisel.

Tegemist on Statistikaameti valimipõhiste küsitluste andmetega, mis on kättesaadavad analüüsimiseks ilma isiku otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta. Ka kaudse tuvastamise võimalused teadlastele kättesaadavaks tehtavates küsitluse andmetes on vähesed, kuna valimi suurus on ca 10 000 inimest aastas ETU-l4; ca 7000 - 8000 inimest LEU-l ja ESU-l.


6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Viimasel neljal aastal on kliimapoliitika arenenud väga kiirelt. 2019. aasta lõpus pakkus Euroopa Komisjon välja EL-i edasise arengu ja tuleviku majanduse alusena EL roheleppe. 2021. aastal kehtima hakanud EL kliimaseaduse järgi peab EL saavutama aastaks 2050 kliimaneutraalsuse, aastaks 2030 vähendama kasvuhoonegaaside (KHG) netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga ja seadma lähiaastatel üleliidulise eesmärgi 2040. Aastaks. 2030. aasta eesmärgi täitmiseks pakkus Euroopa Komisjon 2021. aasta suvel kliima- ja energiaalaste regulatsioonide kaasajastamiseks paketi “Eesmärk 55”, mis nägi ette mitmete määruste ja direktiivide muutmist, et kliimaseaduse eesmärgid saavutada. Lisaks ELis vastu võetud eesmärkidele ja regulatsioonidele mõjutavad Eesti eesmärkide saavutamist ja selleks sobivate lahenduste väljatöötamist mitmed muud arengud. Paketi “Eesmärk 55” läbirääkimistele avaldas mõju Venemaa tungimine Ukrainasse 2022. aastal, mis tõi endaga kaasa lisaks energiakriisi ja arutelud EL-i geopoliitilise sõltuvuse ning tööstuse konkurentsivõime üle. Kõigi nende arengute kontekstis vajab väga põhjalikku täiendamist Eesti kliimapoliitika. Selleks, et arengudokumentides ja EL tasemel sätestatud eesmärkide täitmisel õiguslik selgus saavutada, on Eesti asunud kliimaseadust koostama. Samal ajal tuleb üle võta “Eesmärk 55” paketist tulnud regulatsioonide muudatusi ja valmistuda 2040. aasta EL kliimaeesmärgi läbirääkimisteks.
Uurimisfookus keskendub probleemi lahendamisele, kuidas oleks võimalik minna vähemsaastavale tegevusele üle nii, et see oleks ühelt poolt majanduslikult mõistlik ja teisalt oleks muudatustega kaasnevad sotsiaalsed mõjud positiivsed või vähemalt neutraalsed.

Seega on vajalik analüüsida kliimaeesmärkide saavutamiseks iga meetme välja töötamisel milliseid ja kui suuri gruppe need meetmed otseselt või kaudselt mõjutavad ning kui suured on mõjud nt inimeste sissetulekule, toimetulekule, hõivele vm parameetritele. Näiteks, kui töötatakse välja elektrihinna kõikumise kompensatsiooni meetmed energiavaesuse ohus olevatele inimestele, siis on tarvilik hinnata, kui paljud inimesed liigituvad energiavaeseks, kui suur on nende tarbimiskorvist energiakulu, kuidas ja millised toetused nende sissetulekuid mõjutaksid.


7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Andmed on kogutud riikliku statistika koostamiseks juba varem, nende kogumiseks ei kontakteeruta täiendavalt respondentidega, andmed on teadlastele kättesaadavad ilma isikut tuvastada võimaldavate tunnusteta, ka kaudne tuvastamine on keeruline, kuna tegemist on valimipõhiste küsitlusandmetega. Andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas, teadlased saavad saata väljaspoole keskkonda ainult agregeeritud tulemid. Kõik tulemid kontrollitakse enne väljaspoole keskkonda saatmist Statistikaameti poolt üle, et välistada isikute kaudse tuvastamise võimalus. Andmete töötlemine ei too isikutele kaasa kohustusi ega õiguseid.
Seega ei edastata üksikisikute andmeid kolmandatele isikutele, ei tehta üksikuid isikuid otseselt mõjutavaid otsuseid. Analüüsi tulemiks on agregeeritud väljund, mille põhjal kujundatakse poliitikat.


8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Statistikaameti andmeid ei edastata kellelegi, andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas, kust saab välja saata vaid agregeeritud analüüsi tulemusi. Andmed paiknevad Statistikaameti serverites, millele analüütikud pääsevad ligi ID-kaardiga identifitseerides kaugpöördumise (VPN) teel (vt täpsemalt https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-juhend). Statistikaamet teeb Centarile andmed kättesaadavaks teadlaste keskkonnas Centarile loodud spetsiifilises uuringu kaustas.

Analüüsi tulemuseks on agregeeritud tulemite tabelid nt regressioonanalüüsi tulemusi kirjeldavad tabelid, tunnuste keskväärtuste või muude jaotusparameetrite lõikes risttabelid. Centari analüütikud koostavad Statistikaameti analüüsi keskkonnas analüüsi, vormistavad tulemuste väljundid, Statistikaameti töötajad kontrollivad tulemused üle, et välistada üksikisikute tuvastamise võimalus ning kinnitavad tulemite eksportimise Statistikaameti keskkonnast. Seega ei edastata olemasolevaid isikuandmeid kellelegi, toimub vaid agregeeritud väljundite edastamine.

Uuringu perioodi lõppedes (2026. a lõpus) lõpetab Statistikaamet Centari ligipääsu mikroandmetele.



9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Töödeldakse nende isikute andmeid, kes sattusid valimitesse. Valimid moodustatakse 15-aastaste ja vanemate Eestis elavate isikute seast ning valimi ligikaudsed mahud on nimetatud punktis 5 ja valimivõtu täpsem kirjeldus punktis 9.2 nimetatud kogumikes.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Andmestike analüüsimiseks pärime andmed alates 2000. aastast, kuni viimaste andmete avaldamiseni kuni 2026. aasta lõpuni. Erinevatel uuringutel on erinev sagedus ja pausid andmete kogumisel. Andmed on piiratud aastatega, mil vastavaid küsitlusi tehti. ETU on iga-aastane küsitlus, mille andmed on aastast 2000 ja edaspidi kogutud kvartaalselt, LEU tehakse viimasel ajal üle kolme aasta, ESU on iga-aastane uuring, mida tehakse alates 2004. aastast. Andmed päritakse seega järgmisteks perioodideks:
ETU 2000-2026
LEU 2000-2026
ESU 2004-2026

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Andmeid töödeldakse küsitlusandmete koosseisus, need ei sisalda isikuandmeid nagu nimi, isikukood, isiku kontaktandmed).

Küsitlusandmete koosseisud:
ETU põhieesmärk on saada andmeid Eesti elanike osalemise kohta tööturul, mistõttu on ankeedi põhiosa küsimused inimese tegevuse kohta uuringunädalal. Tööga hõivatutelt küsitakse põhitöö tegevusala, ametit, hõivestaatust, töösuhte liiki, töökoha asukohta, tavalist ja uuringunädala tööaega, kõrvaltööde olemasolu jms. Töötutelt küsitakse kasutatud tööotsimisviise, töötuse kestust, andmeid eelmise ja otsitava töö kohta jms. Neilt, kes ei tööta ega otsi tööd (mitteaktiivsed), küsitakse mitteaktiivsuse põhjust, elatusallikaid jms. Detialset metoodikat vt 2011. aasta metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-uuring.pdf ;
ESU on pidevuuring, mis toimub igal aastal veebruarist juunini. Uuringu põhiväljund puudutab leibkondade sissetulekuid ja elamistingimusi (eluruumi ja -keskkonda). Muud teemad on seotud ühelt poolt vastaja perekonna ja selle majandusliku toimetulekuga ning teiselt poolt vastaja tööelu, hariduse, tervise ja arstiabi kättesaadavusega. Detailsem metoodika 2010. aasta metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20sotsiaaluuring.pdf ;
LEU eesmärk on saada usaldusväärset infot leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta. Leibkonna koosseisu andmete teadasaamise kõrval pakub uuring infot ka leibkonnaliikmete põhiliste demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhte, tööhõive, hariduse) ning samuti elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta. Detailsemat metoodikat vt 2010. aasta kogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Leibkonna%20eelarve%20uuring%202010.pdf

Erinevate uuringute andmete koosseisus on eriliigiliste isikuandmetena isikute hinnang oma tervisele, ametiühingu liikmelisus, leibkonna koosseisu andmed, millest võib ilmneda seksuaalne sättumus ning demograafilised andmed.

Kuna nende uuringute metoodika on laiemalt samasugune üle aastate, siis on ka hilisemate aastate andmete koosseisud samasugused nagu metoodikakogumikes kirjeldatud.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel, andmed on varem kogutud riikliku statistika otstarbel. Küsitlusankeetide näidised, millega andmed kogutakse on punktis 9.2 nimetatud kogumikes.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, avaldus esitati esmalt Statistikaametile, kes tõi välja vajaduse Andmekaitse Inspektsioonilt andmete analüüsimiseks luba küsida.


10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Töödeldakse eelnevalt pseudonüümitud andmeid Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemus on anonüümne ja agregeeritud üldistus.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Andmeid ei pseudonümiseerita praeguse uuringu käigus ega spetsiifiliselt selle tarbeks. Satatistikaamet pseudonümiseerib need oma tegevuste käigus.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Teadlastele ei ole teada ega kättesaadav koodivõti ega selle säilimise info.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Andmete säilitamine ja kustutamine toimub riikliku statistika reeglite järgi. Käesoleva uuringu otstarbel teadlastele kättesaadavate andmete kättesaadavus lõppeb lepingu lõppemisel.

Hiljemalt 2026. aasta IV kvartalis.


11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Ei teavitata konkreetseid isikuid,
kuid teavitatakse üldiselt avalikkust.
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkti b kohaselt tuleb isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil. Tegemist on avalikes huvides teostatava teadusuuringuga, kus andmeid töödeldakse pseudonüümitud kujul.

Andmesubjektide teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna:
1. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Töötlemine toimub teadus- ja statistilisel eesmärgil, kusjuures andmeid ei kasutata otsuste tegemiseks üksikisikute kohta. Teavitamise puudumine ei mõjuta andmesubjektide õigusi ega kohustusi.
2. loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega. Teavitamise korral tuleks teostada ulatuslik ja kulukas isikuandmete sidumine ning teavitamiskohustus rakendaks ebaproportsionaalse halduskoormuse, ilma et see aitaks otseselt kaasa isikute õiguste kaitsele. Statistikaameti küsitluste andmed on kogutud riikliku statistika eesmärgil ning seejuures inimesi andmete töötlemise põhimõtetest juba varem teavitatud.
3. nõusoleku mittesaamine isikute poolt vähendaks üldistuste valiidsust.
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
Teavitatakse läbi vastutava töötleja veebilehe, kuhu lisatakse enne andmetöötluse alustamist info uuringu kohta.
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused7?
Kuna tegemist pole isikuandmete analüüsimisega vaid pseudonüümsete küsitlusandmete analüüsimisega, siis pole võimalik isikuid andmekaitse tingimustest teavitada. Statistikaameti andmekaitse tingimused esitab Statistikaamet kõikide küsitluste andmete kogumise käigus. (https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse)
Centari üldised andmekaitsetingimused on Centari veebilehel https://centar.ee/andmekaitsetingimused


12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse8
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?
-


Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Epp Kallaste /allkirjastatud digitaalselt/
_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)




Taotluse lisad10:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas)
-
Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus
X
Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand
-
Lisa 4: Küsimustik või selle kavand
-

Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar
Reg nr. 11343217
Rävala 11-8
10143 Tallinn
(taotluse esitaja)



TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS


Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri
EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
jah
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
jah
Epp Kallaste, e-post: [email protected]
Tel 56667440
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
ei


1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ
Reg kood: 11343217
Aadress: Rävala 11-8, Tallinn 10143
Kontaktisik: Epp Kallaste, e-post: [email protected], tel. 56667440
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Statistikaamet, Juriidiline aadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
Tel: +372 625 9300
Reg. kood: 70000332
E-post: [email protected]
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Ei erine


3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Teaduspartnerluse leping ministeeriumite konsortsiumiga (Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) sõlmitud 25. jaan 2024. Teaduspartnerluse eesmärk on toetada teadmistepõhist EL 2030 kliimapoliitika kujundamist ja -eesmärkide täitmist Eestis.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala, § 65 Rahandusministeeriumi valitsemisala, § 651 Regionaal- ja Põllumajandus-ministeeriumi valitsemisala, § 67 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, § 61 Kliimaministeeriumi valitsemisala seab ministeeriumitele kohustuse oma valdkonna poliitika kujundamiseks ja juhtimiseks, sh teadmuse kogumiseks poliitikate ja meetmete välja töötamisel. Kuna kliimapoliitika kujundamine on väga suur väljakutse ja eeldab kõikide valdkondade panust, siis on vajalik erinevate ministeeriumite koostöö efektiivse poliitika välja töötamiseks.


4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on toetada teadmistepõhist kliimapoliitika kujundamist ja -eesmärkide täitmist Eestis, agiilselt ning vajadustest lähtuvalt lahendada püstitatud analüüsiküsimusi ning töötada välja uusi lähenemisi ja teadmust. Anda andmete ja teaduspõhine sisend kliimapoliitika kujundamisse ja eesmärkide täitmisse ning eelkõige EL kliimapaketi ülevõtmisele, aga ka teiste kliimaeesmärkide hindamisse.
Analüüsid keskenduvad:
• hetkeolukorra ja mõjude hindamisele (erinevate majandussektorite (sh alasektorite) panus kliimaeesmärkide saavutamisse aastaks 2030, 2040; riigi investeeringute ja tänaste JJM, LULUCF ja AFOLU meetmete (sh õigusaktidega seatud nõuded, standardid või sihttasemed, soodustused, maksuerisused, toetused) kulu-tõhusus ning mõju 2030. a, 2040.a kliimaeesmärkide poole liikumisel);
• Eesti eesmärkide seadmisele ja nende eest vastutajate määratlemisele
• võimalike lahenduste väljatöötamine seatud eesmärkideni jõudmiseks
• Välja töötatud lahenduste mõjude eelhindamine (sh mõjud: Eesti kliimaeesmärkide täitmisele; kvantitatiivne mõju KHG heitele, fiskaalmõjud, mõju maksulaekumistele; makromajanduslik mõju (mõju tootlikkusele, majanduskasvule, hõivele, majandussektoritele, ja majandussektorite konkurentsivõimele, majanduse struktuurile, sotsiaalmajanduslik mõju, mõju sissetulekutele ja vaesusele (sh leibkondade kulutustele), regionaalne mõju), mõju (toidu)julgeolekule ja isevarustatusele, mõju tervisele (sh vaimsele tervisele); mõju sotsiaalsele turvalisusele, ligipääsetavusele, võrdsele kohtlemisele ja muudele sotsiaalvaldkonna väärtustele; mõju looduskeskkonnale)
• Meetmete rakendamine, eesmärkide täitmise seire ja riske maandavad tegevused

Hetkeolukorra kaardistuse ja mõjude hindamise sisendiks on vaja kasutada Statistikaameti riikliku statistika järgmiste küsitluste andmeid:
• Eesti tööjõu-uuring (ETU)
• Eesti leibkonna eelarve uuring (LEU)
• Eesti Sotsiaaluuring (ESU)
Regulaarselt kogutud andmestiku koosseis võimaldab hinnata kliimaeesmärkide saavutamiseks kavandatavate meetmetega mõjutatud inimeste hulka (nt transpordi- või energiavaesuse määra) ja mõjude suurust erinevatele tunnustele nagu sissetulekud, hõive, toimetulek vm (vt ka punkt 5).


5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Punktis 4 nimetatud andmete kasutamine on vältimatult vajalik tööturu, sotsiaalsete ja leibkonna toimetulekut kajastava praeguse olukorra analüüsimiseks ja võimalike meetmete mõjude hindamiseks. Tegemist on andmekogudega, mis sisaldavad Eestile ja Eesti regioonidele representatiivseid andmeid. Andmed on kogutud aastate kaupa enam-vähem sarnase struktuuriga ja andmestikud on põhjalikud, sisaldades erinevat infot inimeste elutingimuste, töötamise, hariduse, leibkonna, kulutuste ja tulude jmt kohta. Andmekogude koosseisu arvestades on tegemist asendamatute andmetega tööturu, sotsiaalsete ja toimetuleku mõjude analüüsimisel.

Tegemist on Statistikaameti valimipõhiste küsitluste andmetega, mis on kättesaadavad analüüsimiseks ilma isiku otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta. Ka kaudse tuvastamise võimalused teadlastele kättesaadavaks tehtavates küsitluse andmetes on vähesed, kuna valimi suurus on ca 10 000 inimest aastas ETU-l4; ca 7000 - 8000 inimest LEU-l ja ESU-l.


6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Viimasel neljal aastal on kliimapoliitika arenenud väga kiirelt. 2019. aasta lõpus pakkus Euroopa Komisjon välja EL-i edasise arengu ja tuleviku majanduse alusena EL roheleppe. 2021. aastal kehtima hakanud EL kliimaseaduse järgi peab EL saavutama aastaks 2050 kliimaneutraalsuse, aastaks 2030 vähendama kasvuhoonegaaside (KHG) netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga ja seadma lähiaastatel üleliidulise eesmärgi 2040. Aastaks. 2030. aasta eesmärgi täitmiseks pakkus Euroopa Komisjon 2021. aasta suvel kliima- ja energiaalaste regulatsioonide kaasajastamiseks paketi “Eesmärk 55”, mis nägi ette mitmete määruste ja direktiivide muutmist, et kliimaseaduse eesmärgid saavutada. Lisaks ELis vastu võetud eesmärkidele ja regulatsioonidele mõjutavad Eesti eesmärkide saavutamist ja selleks sobivate lahenduste väljatöötamist mitmed muud arengud. Paketi “Eesmärk 55” läbirääkimistele avaldas mõju Venemaa tungimine Ukrainasse 2022. aastal, mis tõi endaga kaasa lisaks energiakriisi ja arutelud EL-i geopoliitilise sõltuvuse ning tööstuse konkurentsivõime üle. Kõigi nende arengute kontekstis vajab väga põhjalikku täiendamist Eesti kliimapoliitika. Selleks, et arengudokumentides ja EL tasemel sätestatud eesmärkide täitmisel õiguslik selgus saavutada, on Eesti asunud kliimaseadust koostama. Samal ajal tuleb üle võta “Eesmärk 55” paketist tulnud regulatsioonide muudatusi ja valmistuda 2040. aasta EL kliimaeesmärgi läbirääkimisteks.
Uurimisfookus keskendub probleemi lahendamisele, kuidas oleks võimalik minna vähemsaastavale tegevusele üle nii, et see oleks ühelt poolt majanduslikult mõistlik ja teisalt oleks muudatustega kaasnevad sotsiaalsed mõjud positiivsed või vähemalt neutraalsed.

Seega on vajalik analüüsida kliimaeesmärkide saavutamiseks iga meetme välja töötamisel milliseid ja kui suuri gruppe need meetmed otseselt või kaudselt mõjutavad ning kui suured on mõjud nt inimeste sissetulekule, toimetulekule, hõivele vm parameetritele. Näiteks, kui töötatakse välja elektrihinna kõikumise kompensatsiooni meetmed energiavaesuse ohus olevatele inimestele, siis on tarvilik hinnata, kui paljud inimesed liigituvad energiavaeseks, kui suur on nende tarbimiskorvist energiakulu, kuidas ja millised toetused nende sissetulekuid mõjutaksid.


7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Andmed on kogutud riikliku statistika koostamiseks juba varem, nende kogumiseks ei kontakteeruta täiendavalt respondentidega, andmed on teadlastele kättesaadavad ilma isikut tuvastada võimaldavate tunnusteta, ka kaudne tuvastamine on keeruline, kuna tegemist on valimipõhiste küsitlusandmetega. Andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas, teadlased saavad saata väljaspoole keskkonda ainult agregeeritud tulemid. Kõik tulemid kontrollitakse enne väljaspoole keskkonda saatmist Statistikaameti poolt üle, et välistada isikute kaudse tuvastamise võimalus. Andmete töötlemine ei too isikutele kaasa kohustusi ega õiguseid.
Seega ei edastata üksikisikute andmeid kolmandatele isikutele, ei tehta üksikuid isikuid otseselt mõjutavaid otsuseid. Analüüsi tulemiks on agregeeritud väljund, mille põhjal kujundatakse poliitikat.


8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Statistikaameti andmeid ei edastata kellelegi, andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas, kust saab välja saata vaid agregeeritud analüüsi tulemusi. Andmed paiknevad Statistikaameti serverites, millele analüütikud pääsevad ligi ID-kaardiga identifitseerides kaugpöördumise (VPN) teel (vt täpsemalt https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-juhend). Statistikaamet teeb Centarile andmed kättesaadavaks teadlaste keskkonnas Centarile loodud spetsiifilises uuringu kaustas.

Analüüsi tulemuseks on agregeeritud tulemite tabelid nt regressioonanalüüsi tulemusi kirjeldavad tabelid, tunnuste keskväärtuste või muude jaotusparameetrite lõikes risttabelid. Centari analüütikud koostavad Statistikaameti analüüsi keskkonnas analüüsi, vormistavad tulemuste väljundid, Statistikaameti töötajad kontrollivad tulemused üle, et välistada üksikisikute tuvastamise võimalus ning kinnitavad tulemite eksportimise Statistikaameti keskkonnast. Seega ei edastata olemasolevaid isikuandmeid kellelegi, toimub vaid agregeeritud väljundite edastamine.

Uuringu perioodi lõppedes (2026. a lõpus) lõpetab Statistikaamet Centari ligipääsu mikroandmetele.



9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Töödeldakse nende isikute andmeid, kes sattusid valimitesse. Valimid moodustatakse 15-aastaste ja vanemate Eestis elavate isikute seast ning valimi ligikaudsed mahud on nimetatud punktis 5 ja valimivõtu täpsem kirjeldus punktis 9.2 nimetatud kogumikes.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Andmestike analüüsimiseks pärime andmed alates 2000. aastast, kuni viimaste andmete avaldamiseni kuni 2026. aasta lõpuni. Erinevatel uuringutel on erinev sagedus ja pausid andmete kogumisel. Andmed on piiratud aastatega, mil vastavaid küsitlusi tehti. ETU on iga-aastane küsitlus, mille andmed on aastast 2000 ja edaspidi kogutud kvartaalselt, LEU tehakse viimasel ajal üle kolme aasta, ESU on iga-aastane uuring, mida tehakse alates 2004. aastast. Andmed päritakse seega järgmisteks perioodideks:
ETU 2000-2026
LEU 2000-2026
ESU 2004-2026

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Andmeid töödeldakse küsitlusandmete koosseisus, need ei sisalda isikuandmeid nagu nimi, isikukood, isiku kontaktandmed).

Küsitlusandmete koosseisud:
ETU põhieesmärk on saada andmeid Eesti elanike osalemise kohta tööturul, mistõttu on ankeedi põhiosa küsimused inimese tegevuse kohta uuringunädalal. Tööga hõivatutelt küsitakse põhitöö tegevusala, ametit, hõivestaatust, töösuhte liiki, töökoha asukohta, tavalist ja uuringunädala tööaega, kõrvaltööde olemasolu jms. Töötutelt küsitakse kasutatud tööotsimisviise, töötuse kestust, andmeid eelmise ja otsitava töö kohta jms. Neilt, kes ei tööta ega otsi tööd (mitteaktiivsed), küsitakse mitteaktiivsuse põhjust, elatusallikaid jms. Detialset metoodikat vt 2011. aasta metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-uuring.pdf ;
ESU on pidevuuring, mis toimub igal aastal veebruarist juunini. Uuringu põhiväljund puudutab leibkondade sissetulekuid ja elamistingimusi (eluruumi ja -keskkonda). Muud teemad on seotud ühelt poolt vastaja perekonna ja selle majandusliku toimetulekuga ning teiselt poolt vastaja tööelu, hariduse, tervise ja arstiabi kättesaadavusega. Detailsem metoodika 2010. aasta metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20sotsiaaluuring.pdf ;
LEU eesmärk on saada usaldusväärset infot leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta. Leibkonna koosseisu andmete teadasaamise kõrval pakub uuring infot ka leibkonnaliikmete põhiliste demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhte, tööhõive, hariduse) ning samuti elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta. Detailsemat metoodikat vt 2010. aasta kogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Leibkonna%20eelarve%20uuring%202010.pdf

Erinevate uuringute andmete koosseisus on eriliigiliste isikuandmetena isikute hinnang oma tervisele, ametiühingu liikmelisus, leibkonna koosseisu andmed, millest võib ilmneda seksuaalne sättumus ning demograafilised andmed.

Kuna nende uuringute metoodika on laiemalt samasugune üle aastate, siis on ka hilisemate aastate andmete koosseisud samasugused nagu metoodikakogumikes kirjeldatud.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel, andmed on varem kogutud riikliku statistika otstarbel. Küsitlusankeetide näidised, millega andmed kogutakse on punktis 9.2 nimetatud kogumikes.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, avaldus esitati esmalt Statistikaametile, kes tõi välja vajaduse Andmekaitse Inspektsioonilt andmete analüüsimiseks luba küsida.


10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Töödeldakse eelnevalt pseudonüümitud andmeid Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemus on anonüümne ja agregeeritud üldistus.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Andmeid ei pseudonümiseerita praeguse uuringu käigus ega spetsiifiliselt selle tarbeks. Satatistikaamet pseudonümiseerib need oma tegevuste käigus.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Teadlastele ei ole teada ega kättesaadav koodivõti ega selle säilimise info.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Andmete säilitamine ja kustutamine toimub riikliku statistika reeglite järgi. Käesoleva uuringu otstarbel teadlastele kättesaadavate andmete kättesaadavus lõppeb lepingu lõppemisel.

Hiljemalt 2026. aasta IV kvartalis.


11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Ei teavitata konkreetseid isikuid,
kuid teavitatakse üldiselt avalikkust.
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkti b kohaselt tuleb isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil. Tegemist on avalikes huvides teostatava teadusuuringuga, kus andmeid töödeldakse pseudonüümitud kujul.

Andmesubjektide teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna:
1. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Töötlemine toimub teadus- ja statistilisel eesmärgil, kusjuures andmeid ei kasutata otsuste tegemiseks üksikisikute kohta. Teavitamise puudumine ei mõjuta andmesubjektide õigusi ega kohustusi.
2. loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega. Teavitamise korral tuleks teostada ulatuslik ja kulukas isikuandmete sidumine ning teavitamiskohustus rakendaks ebaproportsionaalse halduskoormuse, ilma et see aitaks otseselt kaasa isikute õiguste kaitsele. Statistikaameti küsitluste andmed on kogutud riikliku statistika eesmärgil ning seejuures inimesi andmete töötlemise põhimõtetest juba varem teavitatud.
3. nõusoleku mittesaamine isikute poolt vähendaks üldistuste valiidsust.
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
Teavitatakse läbi vastutava töötleja veebilehe, kuhu lisatakse enne andmetöötluse alustamist info uuringu kohta.
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused7?
Kuna tegemist pole isikuandmete analüüsimisega vaid pseudonüümsete küsitlusandmete analüüsimisega, siis pole võimalik isikuid andmekaitse tingimustest teavitada. Statistikaameti andmekaitse tingimused esitab Statistikaamet kõikide küsitluste andmete kogumise käigus. (https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse)
Centari üldised andmekaitsetingimused on Centari veebilehel https://centar.ee/andmekaitsetingimused


12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse8
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?
-


Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Epp Kallaste /allkirjastatud digitaalselt/
_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)




Taotluse lisad10:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas)
-
Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus
X
Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand
-
Lisa 4: Küsimustik või selle kavand
-