Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

2.2.-12527-4 17.01.2025 Otsus.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANU SUVISTE PNOEE-47208180278 2025-01-17 12:21:46

Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus.pdf

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/25/27-4

Otsuse tegija

Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste

Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2025 Tallinnas

Taotluse esitaja

Epp Kallaste

Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ OÜ [email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõigete 4 ja 5 alusel otsustan:

1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

"EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II"

03.12.2024 esitatud ja 16.01.2025 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus.

2. esitada uuringu läbiviimiseks koostatud algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse

punktile 10.3. hiljemalt 31.12.2026.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:

Esitatud otsusele lisatud 03.12.2024 esitatud ja 16.01.2025 täiendatud taotluses ning

loamenetluses antud selgitustes.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva

riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne

nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja

2 (2)

arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise

ulatus tulenevad õigusaktist.

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 4 sätestab nõude, et isikustatud andmetega ja isiku

nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu uuringu läbiviimiseks peab olema Andmekaitse

Inspektsiooni eelnev luba kui soovitakse töödelda eriliigilisi isikuandmeid ning puudub vastava

valdkonna eetikakomitee. Uuringus kasutatavad riikliku statistika tegemisel kogutud

küsitlusandmed sisaldavad eriliigilisi isikuandmeid (nt demograafilised andmed, leibkonna

koosseisu andmed, isiklik hinnang tervisele jms). Uuringus töödeldakse andmeid

pseudonüümiseerituna ning analüüsi tulemus on anonüümne agregeeritud üldistus.

Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse

eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud

ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.

Isikuandmete vastutava töötleja kohustus on tagada ja vajadusel tõendada, et isikuandmete

töötlemine uuringus on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 sätestatud

põhimõtetega, sh vajalik ja minimaalne uuringu eesmärgi täitmiseks.

Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte. Selle

põhimõtte täitmiseks tuleb andmetöötlejal esitada andmesubjektile teave, mis on sätestatud IKÜM

artiklites 12 – 14. Teabe esitamisel tuleb andmetöötlejal tagada, et andmesubjektidele on esitatud

kogu teave konkreetse uuringu käigus toimuva andmetöötluse osas. Kuivõrd töödeldakse riikliku

statistika kogumisel saadud küsitlusandmeid, teeb vastutav töötleja IKÜM artiklis 14 sätestatud

teabe avalikult kättesaadavaks mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul.

Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks "EL 2030 kliimaeesmärkide

saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II" kehtib tingimustel, mis on inspektsioonile

03.12.2024 esitatud ja 16.01.2025 täiendatud taotluses.

Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni

teavitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

Lisad: 03.12.2024 esitatud ja 16.01.2025 täiendatud taotlus

Teadusuuringu loa taotlus 03.12.2024.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

EPP KALLASTE PNOEE-47605054214 2024-12-03 13:12:19

2024_12_03 Taotlus Statistikaameti küsitlusandmete kasutamiseks.docx

Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar
Reg nr. 11343217
Rävala 11-8
10143 Tallinn
(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri
EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
jah
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ
Reg kood: 11343217
Aadress: Rävala 11-8, Tallinn 10143
Kontaktisik: Epp Kallaste, e-post: [email protected], tel. 56667440
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Statistikaamet, Juriidiline aadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
Tel: +372 625 9300
Reg. kood: 70000332
E-post: [email protected]
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Ei erine

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Teaduspartnerluse leping ministeeriumite konsortsiumiga (Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) sõlmitud 25. jaan 2024. Teaduspartnerluse eesmärk on toetada teadmistepõhist EL 2030 kliimapoliitika kujundamist ja -eesmärkide täitmist Eestis.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on toetada teadmistepõhist kliimapoliitika kujundamist ja -eesmärkide täitmist Eestis, agiilselt ning vajadustest lähtuvalt lahendada püstitatud analüüsiküsimusi ning töötada välja uusi lähenemisi ja teadmust. Anda andmete ja teaduspõhine sisend kliimapoliitika kujundamisse ja eesmärkide täitmisse ning eelkõige EL kliimapaketi ülevõtmisele, aga ka teiste kliimaeesmärkide hindamisse.
Analüüsid keskenduvad:
• hetkeolukorra ja mõjude hindamisele (erinevate majandussektorite (sh alasektorite) panus kliimaeesmärkide saavutamisse aastaks 2030, 2040; riigi investeeringute ja tänaste JJM, LULUCF ja AFOLU meetmete (sh õigusaktidega seatud nõuded, standardid või sihttasemed, soodustused, maksuerisused, toetused) kulu-tõhusus ning mõju 2030. a, 2040.a kliimaeesmärkide poole liikumisel);
• Eesti eesmärkide seadmisele ja nende eest vastutajate määratlemisele
• võimalike lahenduste väljatöötamine seatud eesmärkideni jõudmiseks
• Välja töötatud lahenduste mõjude eelhindamine (sh mõjud: Eesti kliimaeesmärkide täitmisele; kvantitatiivne mõju KHG heitele, fiskaalmõjud, mõju maksulaekumistele; makromajanduslik mõju (mõju tootlikkusele, majanduskasvule, hõivele, majandussektoritele, ja majandussektorite konkurentsivõimele, majanduse struktuurile, sotsiaalmajanduslik mõju, mõju sissetulekutele ja vaesusele (sh leibkondade kulutustele), regionaalne mõju), mõju (toidu)julgeolekule ja isevarustatusele, mõju tervisele (sh vaimsele tervisele); mõju sotsiaalsele turvalisusele, ligipääsetavusele, võrdsele kohtlemisele ja muudele sotsiaalvaldkonna väärtustele; mõju looduskeskkonnale)
• Meetmete rakendamine, eesmärkide täitmise seire ja riske maandavad tegevused

Hetkeolukorra kaardistuse ja mõjude hindamise sisendiks on vaja kasutada Statistikaameti riikliku statistika järgmiste küsitluste andmeid:
• Eesti tööjõu-uuring (ETU)
• Eesti leibkonna eelarve uuring (LEU)
• Eesti Sotsiaaluuring (ESU)

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Punktis 4 nimetatud andmete kasutamine on vältimatult vajalik tööturu, sotsiaalsete ja leibkonna toimetulekut kajastava praeguse olukorra analüüsimiseks ja võimalike meetmete mõjude hindamiseks. Tegemist on andmekogudega, mis sisaldavad Eestile ja Eesti regioonidele representatiivseid andmeid. Andmed on kogutud aastate kaupa enam-vähem sarnase struktuuriga ja andmestikud on põhjalikud, sisaldades erinevat infot inimeste elutingimuste, töötamise, hariduse, leibkonna, kulutuste ja tulude jmt kohta. Andmekogude koosseisu arvestades on tegemist asendamatute andmetega tööturu, sotsiaalsete ja toimetuleku mõjude analüüsimisel.

Tegemist on Statistikaameti valimipõhiste küsitluste andmetega, mis on kättesaadavad analüüsimiseks ilma isiku otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta. Ka kaudse tuvastamise võimalused teadlastele kättesaadavaks tehtavates küsitluse andmetes on vähesed, kuna valimi suurus on ca 10 000 inimest aastas ETU-l4; ca 7000 - 8000 inimest LEU-l ja ESU-l.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Viimasel neljal aastal on kliimapoliitika arenenud väga kiirelt. 2019. aasta lõpus pakkus Euroopa Komisjon välja EL-i edasise arengu ja tuleviku majanduse alusena EL roheleppe. 2021. aastal kehtima hakanud EL kliimaseaduse järgi peab EL saavutama aastaks 2050 kliimaneutraalsuse, aastaks 2030 vähendama kasvuhoonegaaside (KHG) netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga ja seadma lähiaastatel üleliidulise eesmärgi 2040. Aastaks. 2030. aasta eesmärgi täitmiseks pakkus Euroopa Komisjon 2021. aasta suvel kliima- ja energiaalaste regulatsioonide kaasajastamiseks paketi “Eesmärk 55”, mis nägi ette mitmete määruste ja direktiivide muutmist, et kliimaseaduse eesmärgid saavutada. Lisaks ELis vastu võetud eesmärkidele ja regulatsioonidele mõjutavad Eesti eesmärkide saavutamist ja selleks sobivate lahenduste väljatöötamist mitmed muud arengud. Paketi “Eesmärk 55” läbirääkimistele avaldas mõju Venemaa tungimine Ukrainasse 2022. aastal, mis tõi endaga kaasa lisaks energiakriisi ja arutelud EL-i geopoliitilise sõltuvuse ning tööstuse konkurentsivõime üle. Kõigi nende arengute kontekstis vajab väga põhjalikku täiendamist Eesti kliimapoliitika. Selleks, et arengudokumentides ja EL tasemel sätestatud eesmärkide täitmisel õiguslik selgus saavutada, on Eesti asunud kliimaseadust koostama. Samal ajal tuleb üle võta “Eesmärk 55” paketist tulnud regulatsioonide muudatusi ja valmistuda 2040. aasta EL kliimaeesmärgi läbirääkimisteks.
Uurimisfookus keskendub probleemi lahendamisele, kuidas oleks võimalik minna vähemsaastavale tegevusele üle nii, et see oleks ühelt poolt majanduslikult mõistlik ja teisalt oleks muudatustega kaasnevad sotsiaalsed mõjud positiivsed või vähemalt neutraalsed.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Andmed on kogutud riikliku statistika koostamiseks juba varem, nende kogumiseks ei kontakteeruta täiendavalt respondentidega, andmed on teadlastele kättesaadavad ilma isikut tuvastada võimaldavate tunnusteta, ka kaudne tuvastamine on keeruline, kuna tegemist on valimipõhiste küsitlusandmetega. Andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas, teadlased saavad saata väljaspoole keskkonda ainult agregeeritud tulemid. Kõik tulemid kontrollitakse enne väljaspoole keskkonda saatmist Statistikaameti poolt üle, et välistada isikute kaudse tuvastamise võimalus. Andmete töötlemine ei too isikutele kaasa kohustusi ega õiguseid.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas kaugpöördumise teel.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Töödeldakse nende isikute andmeid, kes sattusid valimitesse. Valimid moodustatakse 15-aastaste ja vanemate Eestis elavate isikute seast ning valimi ligikaudsed mahud on nimetatud punktis 5 ja valimivõtu täpsem kirjeldus punktis 9.2 nimetatud kogumikes.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Andmestike analüüsimiseks pärime andmed alates 2000. aastast, kuni viimaste andmete avaldamiseni kuni 2026. aasta lõpuni. Erinevatel uuringutel on erinev sagedus ja pausid andmete kogumisel. Andmed on piiratud aastatega, mil vastavaid küsitlusi tehti. ETU on iga-aastane küsitlus, mille andmed on aastast 2000 ja edaspidi kogutud kvartaalselt, LEU tehakse viimasel ajal üle kolme aasta, ESU on iga-aastane uuring, mida tehakse alates 2004. aastast.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Andmeid töödeldakse küsitlusandmete koosseisus, need ei sisalda isikuandmeid nagu nimi, isikukood, isiku kontaktandmed).

Küsitlusandmete koosseisud:
ETU põhieesmärk on saada andmeid Eesti elanike osalemise kohta tööturul, mistõttu on ankeedi põhiosa küsimused inimese tegevuse kohta uuringunädalal. Tööga hõivatutelt küsitakse põhitöö tegevusala, ametit, hõivestaatust, töösuhte liiki, töökoha asukohta, tavalist ja uuringunädala tööaega, kõrvaltööde olemasolu jms. Töötutelt küsitakse kasutatud tööotsimisviise, töötuse kestust, andmeid eelmise ja otsitava töö kohta jms. Neilt, kes ei tööta ega otsi tööd (mitteaktiivsed), küsitakse mitteaktiivsuse põhjust, elatusallikaid jms. Detialset metoodikat vt 2011. aasta metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-uuring.pdf ;
ESU on pidevuuring, mis toimub igal aastal veebruarist juunini. Uuringu põhiväljund puudutab leibkondade sissetulekuid ja elamistingimusi (eluruumi ja -keskkonda). Muud teemad on seotud ühelt poolt vastaja perekonna ja selle majandusliku toimetulekuga ning teiselt poolt vastaja tööelu, hariduse, tervise ja arstiabi kättesaadavusega. Detailsem metoodika 2010. aasta metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20sotsiaaluuring.pdf ;
LEU eesmärk on saada usaldusväärset infot leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta. Leibkonna koosseisu andmete teadasaamise kõrval pakub uuring infot ka leibkonnaliikmete põhiliste demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhte, tööhõive, hariduse) ning samuti elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta. Detailsemat metoodikat vt 2010. aasta kogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Leibkonna%20eelarve%20uuring%202010.pdf

Erinevate uuringute andmete koosseisus on eriliigiliste isikuandmetena isikute hinnang oma tervisele ja ametiühingu liikmelisus.

Kuna nende uuringute metoodika on laiemalt samasugune üle aastate, siis on ka hilisemate aastate andmete koosseisud samasugused nagu metoodikakogumikes kirjeldatud.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel, andmed on varem kogutud riikliku statistika otstarbel. Küsitlusankeetide näidised, millega andmed kogutakse on punktis 9.2 nimetatud kogumikes.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, avaldus esitati esmalt Statistikaametile, kes tõi välja vajaduse Andmekaitse Inspektsioonilt andmete analüüsimiseks luba küsida.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmed on varasemalt pseudonüümitud Statistikaametis ja teadlastele antakse kasutamiseks andmed, kust puuduvad isiku otsest tuvastamist võimaldavad andmed nagu nimi, isikukood või kontaktandmed.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Andmeid ei pseudonümiseerita praeguse uuringu käigus ega spetsiifiliselt selle tarbeks. Satatistikaamet pseudonümiseerib need oma tegevuste käigus.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Teadlastele ei ole teada ega kättesaadav koodivõti ega selle säilimise info.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Andmete säilitamine ja kustutamine toimub riikliku statistika reeglite järgi. Käesoleva uuringu otstarbel teadlastele kättesaadavate andmete kättesaadavus lõppeb lepingu lõppemisel.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Ei
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6
Andmed on kogutud riiklike statistiliste vaatluste käigus, andmed on pärast seda pseudonüümitud ning andmeid ei analüüsita isikut tuvastada võimaldaval moel.
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
-
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused7?
Kuna tegemist pole isikuandmete analüüsimisega vaid anonüümsete küsitlusandmete analüüsimisega, siis pole võimalik isikuid andmekaitse tingimustest teavitada. Statistikaameti andmekaitse tingimused esitab Statistikaamet kõikide küsitluste andmete kogumise käigus.

12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse8
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?
-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Epp Kallaste /allkirjastatud digitaalselt/
_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad10:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas)
-
Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus
X
Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand
-
Lisa 4: Küsimustik või selle kavand
-

270859_Lisa 1_Tehniline kirjeldus_teaduspartnerlus.pdf

Riigihange: EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II

Viitenumber: 270859

1

Lisa 1

TEHNILINE KIRJELDUS

EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumidele II

Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus/Rahandusministeerium

Tellija: Rahandusministeerium, kes esindab koostöö kokkuleppe alusel Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kliimaministeeriumi ja

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi.

Raamlepingu kestus: kuni 31.12.2025.

Raamlepingu eeldatav maht: eeldatav maksumus 800 000 eurot lisandub käibemaks.

Raamlepingu maksimaalne maksumus on 2 000 000 eurot.

1. Taust ja lahendatav probleem ............................................................................................. 2

1.1. Raamlepinguga lahendatavad probleemid ...................................................................... 3

2. Hanke eesmärk, tellitavad tegevused, uurimisfookused ..................................................... 4

2.1. Hanke eesmärk ............................................................................................................... 4

2.2. Hanke raames tellitavad tegevused .................................................................................. 4

2.3. Ministeeriumide esialgne ühine uurimisprobleemistik teaduspartnerluse elluviimiseks 5

3. Ajakava ning nägemus raamlepingu raames tehtavast koostööst ministeeriumite,

riigiasutuste, teadusasutuste jt partneritega. ............................................................................... 7

4. Teaduspartnerluse raamlepingu tulemused ja oodatav mõju ................................................. 7

Riigihange: EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II

Viitenumber: 270859

2

1. Taust ja lahendatav probleem

Euroopa Komisjon võttis 14. juulil 2021 vastu teatise „Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta

kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni. Paketi eesmärk on viia kõik olulisemad

kliima- ja energiaraamistiku õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu ülese kliimaeesmärgiga

vähendada kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heidet 55% aastaks 2030 võrreldes 1990.

aastaga ning liikuda seeläbi ELi ülese kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseni aastaks 2050.

Paketis sisalduvate EL õigusaktide jõustumine tähendab ühtlasi Eestis mitmete siseriiklike

õigusaktide ning valdkondlike arengukavade muutmist ning meetmete väljatöötamist, mis

tähendab täiendavaid tegevuskohustusi selle eest vastutavatele ministeeriumidele.

EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamiseks kavandatavatel muudatustel on oluline mõju

eelkõige energiamahukale tööstusele, transpordile (sh lennundusele ja laevandusele),

põllumajandusele ja metsandusele (vt ka joonis 1, lisatud eraldi failina). Paketiga seotud

erinevad õigusaktid (või nende muudatused) jõustuvad vahemikul 2023-2026. 2023. aasta

kevade seisuga on enamike paketis sisalduvate õigusaktide osas kokkulepped saavutatud.

Euroopa Liidu ülese eesmärgina on seni kehtinud eesmärk vähendada Euroopa Liidu

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi ka ELi HKS)

sektori koguheidet 43% võrreldes 2005. aastaga. „Eesmärk 55“ raames saavutatud kokkuleppe

kohaselt on uus eesmärk heite vähendamine 62%. Eesmärk on seatud ELi HKSi kuuluvate

sektorite üleselt ja riiklikke eesmärke ei ole.

Riiklik KHG vähendamise kohustus on seatud jõupingutuste jagamise määruse sektorites.

Jõupingutuste jagamise määrus katab neid valdkondi, mis EL HKS-i alt välja jäävad (transport,

jäätmed, põllumajandus, tööstuslikud protsessid, väikesemahuline energiatootmine ja hooned).

Eestil tuleb uue kokkuleppe järgi jõupingutuste jagamise sektorites aastaks 2030 KHG heidet

vähendada 24% võrra võrreldes 2005. aastaga. Selle eesmärgi saavutamine saab olema Eestile

olema suur väljakutse.

Lisaks kehtib maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoritele uue

kokkuleppe järgi põhimõte, et riik peab aastatel 2021-2025 tagama nn no-debit reegli täitmise,

ehk sektori heitkogused peavad olema kompenseeritud samaväärse sidumisega. Aastateks

2026-2029 seatakse aga liikmesriikidele kasvuhoonegaaside sidumise eelarve ning aastaks

2030 LULUCF sektori suhteline sidumise eesmärk, mille järgi Eesti peab baastasemega (aastate

2016-2018 keskmine) võrreldes suurendama KHG sidumist 434 kt CO2 ekv võrra. Sektori

sidumiskohustus suureneb märkimisväärselt ning sihttasemete saavutamiseks tuleb rakendada

täiendavaid meetmeid.

Muudatused hõlmavad lisaks veel taastuvenergia direktiivi, energiatõhususe direktiivi, energia

maksustamise direktiivi ning sõidukite CO2 heite normide määrust. Ettepanekute pakett

sisaldab ka uue määruse loomist alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtuks, määruse eelnõud,

milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist säästva lennutranspordi jaoks ning eelnõud,

milles käsitletakse taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutamist meretranspordis.

Uue meetmena luuakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (CBAM, eesti

keeles SPIM (süsiniku piirimeede) ning kliimameetmete sotsiaalfond.

Euroopa komisjon tuleb 2024. a välja oma 2040. a kliimapoliitika raamistiku ettepanekuga,

millele Eestil tuleb kujundada oma seisukohad.

Riigihange: EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II

Viitenumber: 270859

3

Eesti on juba seadnud riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi. 12. mail 2021 kiitis Riigikogu

heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti riikliku

kliimaneutraalsuse eesmärgis aastaks 2050. „Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks

kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti. Riiklike

kasvuhoonegaaside prognooside kohaselt ei ole Eesti saavutamas arengukavaga „Eesti 2035“

seatud kliimaeesmärke. Eesmärkide saavutamiseks on tarvis lisameetmeid, kuna on selge, et nii

olemasolevate kui plaanitavate meetmetega seatud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki

ei saavutata.

Seega on tegemist üpris laia hulga teemade ja ettepanekutega, mille lahendamisel vajavad

ministeeriumid täiendava kompetentsi ja teadmiste kaasamist. Uute lahenduste ja teadmuse

loomine ei ole poliitikakujundajate pädevuses, mis võib viia ebasoodsate poliitiliste otsusteni

ning aeglustada kliimaeesmärkide täitmiseni jõudmist. OECD rõhutas juba 2015. aastal

avaldatud riigivalitsemise raportis1, et „Eesti valitsus peaks püüdma teha rohkem koostööd

valitsusväliste uurimisasutustega, sealhulgas valitsusväliste mõttekodade ja Eesti akadeemiliste

teadusasutustega, et täiendada nende abil oma sisemist analüüsivõimekust”.

Sellest tulenevalt soovivad ministeeriumid sõlmida teaduskonsortsiumidega teaduspartnerluse

raamlepingu, et võimaldada ühelt poolt teaduspõhist ja terviklikku kliimaeesmärkide täitmist

ning teisalt süsteemset ja jätkusuutlikku valdkondliku teaduse arengut. Olenemata sellest, et

teaduspartnerluse raamlepingu kasutamise kogemust suuremate muudatuste ja reformide

juhtimisel pole ministeeriumides kasutatud, on EL 2030 kliimaeesmärkide täitmise toetamiseks

oluline katsetada ja ära kasutada raamlepingust tulenevaid eeliseid ja võimalusi. Raamhanke

fookuses on nii 2030. a eesmärkide täitmiseks vajalike lahenduste väljatöötamine, kui ka 2040.

a Euroopa kliimapoliitika raamistiku osas Eesti võimaluste ja vajaduste analüüs.

1.1. Raamlepinguga lahendatavad probleemid

1.1.1. EL kliimapaketi ülevõtmisel ning Eesti kliimapoliitika kujundamisel on vajalik leida

uusi teadmisi ja lähenemisi, mida ministeeriumidel täna ei ole või mille rakendamise

kohta puudub teaduspõhine sisend. Seetõttu on vajalik teadlaste kaasamine EL

kliimapaketi ülevõtmise protsessis.

1.1.2. Õigusaktide muudatused vajavad teaduspõhist sisendit, tänased poliitikakujunduse

protsessid ja kasutusel olevad koostöövormid ei võimalda teadlaste kaasamist

süsteemselt ja kogu protsessi vältel. Teadlastega tehakse koostööd projektipõhiselt,

kuid oluliste reformide ja muudatuste juhtimiseks puudub koostöövorm, mis tagaks

süsteemse ja paindliku koostöö ministeeriumide ning teadlaste vahel.

1.1.3. EL kliimaeesmärkide ülevõtmise näol on tegemist pika protsessiga, mille osas

valitseb suur määramatus – teada pole täpne ajakava, ülesannete püstitused ei ole

selged ning võivad vajada kiiret reageerimist. See eeldab ministeeriumidelt ja

teadlastelt agiilset lähenemist.

1.1.4. Kliimaeesmärkide täitmisel lähtub iga ministeerium oma valdkonna eesmärkidest ja

vaadetest, kuid valitud lahendused ja tegevused omavad üksteisele olulist mõju.

Sellest tulenevalt on probleemne, kui kõik ministeeriumid hakkavad lahendusi välja

pakkuma vaid oma vaatest lähtuvalt, aga ei analüüsita tervikpilti. Vaja on välja

1 Kättesaadav: https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-

editors/oecd/integrated_pgr_estonia_and_finland.pdf

Riigihange: EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II

Viitenumber: 270859

4

töötada ja leida lahendused, mis oleksid optimaalsed erinevatest eesmärkidest

lähtuvalt.

2. Hanke eesmärk, tellitavad tegevused, uurimisfookused

2.1. Hanke eesmärk

Hanke eesmärk on sõlmida teaduspartnerluse raamleping ministeeriumide ja

teaduskonsortsiumide vahel, et toetada teadmistepõhist kliimapoliitika kujundamist ja -

eesmärkide täitmist Eestis.

Sõlmitava raamlepingu fookus:

2.1.1. Raamlepingu eesmärk on toetada Eestis 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmist,

luues ministeeriumide ja teaduskonsortsiumide vahel partnerluse, mis võimaldab

agiilselt ning vajadustest lähtuvalt lahendada püstitatud analüüsiküsimusi ning

töötada välja uusi lähenemisi ja teadmust.

2.1.2. Raamlepingus võetakse fookusesse siseriiklik poliitikakujundus. Fookus on

kliimapoliitika kujundamisel ja eesmärkide täitmisel ning eelkõige on kaasatud

tegevused, mis on seotud EL kliimapaketi ülevõtmisega, aga sellega ei piirduta, kui

tegevused on otseselt seotud kliimaeesmärkidega.

2.1.3. Raamlepinguga ei tellita ametnike tööd, vaid eesmärk on kaasata teadlasi

tegevustesse, kus on vajalik uute teadmiste ja lähenemiste leidmine, väljatöötamine

ja analüüsimine.

2.1.4. Raamlepingus ei keskenduta ministeeriumide probleemidele eraldi vaid tekib

tervikvaade, st tekib teadmine, kuidas hakkavad ministeeriumide tegevused koos

toimima.

2.1.5. Raamlepingu raamest tehakse nii teadus-arendustegevusi kui ka teadus-

arendustegevust toetavaid tegevusi.

2.2. Hanke raames tellitavad tegevused

Kavandatavad tegevused viiakse ellu, lähtudes Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike protsesside

tegevus- ja ajakavast (sh kliimaseaduse väljatöötamise ajakavast). Tegevus- ja ajakava

jagatakse raamlepingu partneritega lepingu kestel.

Kuna lahendatavad ülesanded ei ole veel selged, siis ei ole tellitavaid tegevusi ja lahendatavaid

uurimisülesandeid võimalik detailselt hanke välja kuulutamise hetkel sõnastada. Nendele

reageeritakse vajaduspõhiselt, mistõttu formuleeritakse lahendatavad uurimisprobleemid

raamlepingu kestel ning nende probleemide lahendamiseks kuulutatakse välja minikonkursid

vastavalt raamlepingu punktile 3 või tellitakse tööd RHS § 11 lg 1 p 19 teadus-arendustegevuse

erandi alusel. Teadus-arendustegevuse erandi alt tellitavad konkursid viiakse läbi vastavalt

ministeeriumides ettenähtud kordadele. Info konkursi toimumisest edastatakse konkursi eest

vastutava ministeeriumi poolt raamlepingu partnerite vastutavatele kontaktisikutele e-posti teel.

Lisaks saab uuringu metoodilisi valikuid ja uurimisküsimusi täpsustada uurimistegevuse

käigus, lähtudes lisanduvatest teadmistest valdkonna kohta. Uurimisprobleemide lahendamisel

tuleb tugineda ka juba varasemalt teostatud analüüsidele (vt Lisa 3. Inventuurid, uuringute ja

arenduste kaardistus)

Riigihange: EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II

Viitenumber: 270859

5

Oluline on aga välja tuua, et teadlasi kaasatakse kõikides poliitikakujunduse etappides ning

raamlepingu partneritelt oodatakse raamhanke raames korraldatud konkurssidele pakkumusi,

kus on välja toodud uurimisprobleemi lahendamiseks sobivad uurimiskontseptsioonid,

lahendused ja muud toetavad tegevused.

Joonisel 2 (lisatud eraldi failina) on avatud tellitavate tegevuste näidised iga poliitikakujunduse

etapi lõikes eraldi.

2.3. Ministeeriumide esialgne ühine uurimisprobleemistik teaduspartnerluse

elluviimiseks

Analüüsitavad uurimisfookused võivad raamlepingu kestel muutuda, täpsustuda, täieneda.

Olenemata ministeeriumide võimalikest erinevatest uurimisfookustest on raamlepingu

fookuses eraldiseisvate otsuste koosmõju. Probleeme lahendatakse koostöös ja valdkondade

üleselt kogu muudatuste juhtimise protsessi kestel, mis tagab poliitikakujunduse terviklikkuse

ning seeläbi püstitatud eesmärkide kiirema ja efektiivsema saavutamise. Sellest tulenevalt

arvestatakse uurimisprobleemide püstitamisel ning lahenduste leidmisel raamlepingu raames

tehtud ja planeeritavate töödega ja nende tulemitega.

Uurimisprobleeme võivad ministeeriumid lahendada ja sellega seoses töid tellida ka ühiselt.

Raamhanke uurimisfookus keskendub probleemi lahendamisele, kuidas oleks võimalik minna

vähemsaastavale tegevusele üle nii, et see oleks ühelt poolt majanduslikult mõistlik ja teisalt

oleks muudatustega kaasnevad sotsiaalsed mõjud positiivsed või vähemalt neutraalsed.

Alljärgnevalt on välja toodud raamhankega lahendada plaanitavad uurimisfookused.

Uurimisfookuste täpsemad lahendatavad probleemid ja uurimisküsimused sõnastatakse töö

tellimisel minikonkursi dokumentides / tellimuses.

Uurimisfookus 1: hetkeolukorra analüüs2

1.1. Milline on täna erinevate majandussektorite (sh alasektorite) panus kliimaeesmärkide

saavutamisse aastaks 2030, 2040?

1.2. Milline on riigi investeeringute ja tänaste JJM, LULUCF ja AFOLU meetmete (sh

õigusaktidega seatud nõuded, standardid või sihttasemed, soodustused, maksuerisused,

toetused) kulu-tõhusus ning mõju 2030. a, 2040.a kliimaeesmärkide poole liikumisel3 (vt

Lisa_4_Meetmete_kirjeldused_2023_ajakohastamise_kavandisse)?

Uurimisfookus 2: Eesti eesmärkide seadmine ja nende eest vastutajate määratlemine

2.1. Milline on erinevate sektorite ja nende alasektorite optimaalne panus 2030 ja 2040

kliimaeesmärkide täitmisel (nt energeetika, transport, tööstus, ehitus- ja elamumajandus,

maavarade kasutamine, põllumajandus jne) ning saavutatavad sihttasemed aastaks aastateks

2030 ja 2040?

2.2. Kus on täiendav potentsiaal meetmetega adresseerida kliimaeesmärke?

2 Võtta aluseks juba valminud analüüse, mis on koondatud lisas 3: inventuurid, uuringute ja arenduste kaardistus. 3 Vt meetmete loetelu lisas 4: meetmete kirjeldused 2023 ajakohastamise kavandisse.

Riigihange: EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II

Viitenumber: 270859

6

Uurimisfookus 3: võimalike lahenduste väljatöötamine seatud eesmärkideni jõudmiseks

3.1.Millised on võimalikud stsenaariumid Eesti kliimakohustuste täitmiseks 2030. aastal, 2040.

aastal?

3.2. Milliseid täiendavad uusi meetmeid, lahendusi, maksureforme, kuidas ja mis sektorites

kasutada, et tagada kliimakohustuste täitmine 2030. aastal, 2040. aastal?

3.3. Milliseid toimivaid Euroopa Liidus rakendatud välispraktikaid on võimalik ning mõistlik

rakendada kliimaeesmärkideni jõudmiseks ka Eestis?

3.4.Kuidas saaks inimesi käitumisteaduste abil suunata nii, et nad teeks koostööd kliima

eesmärkidel ellu kutsutud poliitikate rakendamisel nii oma tööelus kui ka töövälistes

valikutes ja käitumises?

3.5.Kuidas saaks riik, kohalikud omavalitsused ja ettevõtted elanikke/töötajaid vajadusel

toetada, et uute poliitikate ja nendega kaasnevate ühiskondlike muudatuste mõju oleks neile

keskmises või pikemas perspektiivis positiivne või vähemalt neutraalne?

Uurimisfookus 4: Välja töötatud lahenduste mõjude eelhindamine

4.1. Milline on välja pakutud lahenduste ja meetmete mõjud 2030. kui ka 2040. a vaates, sh:

4.1.1.Eesti kliimaeesmärkide täitmisele; kvantitatiivne mõju KHG heitele,

4.1.2. fiskaalmõjud,

4.1.3. mõju maksulaekumistele;

4.1.4. makromajanduslik mõju (mõju tootlikkusele, majanduskasvule, hõivele,

majandussektoritele, ja majandussektorite konkurentsivõimele, majanduse

struktuurile, sotsiaalmajanduslik mõju, mõju sissetulekutele ja vaesusele (sh

leibkondade kulutustele), regionaalne mõju).

4.1.5. mõju (toidu)julgeolekule ja isevarustatusele.

4.1.5. mõju tervisele (sh vaimsele tervisele);

4.1.6. mõju sotsiaalsele turvalisusele, ligipääsetavusele, võrdsele kohtlemisele ja muudele

sotsiaalvaldkonna väärtustele;

4.1.7. mõju looduskeskkonnale.

4.2. Milliste piirangutega tuleks meetmete kavandamisel/elluviimisel arvestada (mahud,

sihtrühmad, kohalik ressurss jne)?

4.3. Millise osa soovitud muutusest saaks ära teha “odavamate” ja millise osa “kallimate”

lahendustega? Kes võtab enda kanda “odavamate” ja “kallimate” lahenduste kulud?

Uurimisfookus 5: Meetmete rakendamine, eesmärkide täitmise seire ja riske maandavad

tegevused

5.1.Milliseid prognoosimudeleid kasutada ja kuidas neid täiustada, et mõtestatult ja lähtuvalt

prognoosidest suundi kavandada?

5.2.Kuidas ja mis metoodikaga seirata kliimaeesmärkide täitmist (sihttasemete saavutamist) ja

eesmärkide täitmiseks rakendatavate meetmete elluviimise tulemusi ning mõju?

5.3.Millised on metoodikate rakendamise piirangud? Milliseid metoodika täpsustusi,

kohandusi oleks Eesti seisukohalt vajalik teha, et saada võimalikult agiilsed, reaalsed ja

teiste EL liikmesriikidega võrreldavad seiretulemused?

Riigihange: EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II

Viitenumber: 270859

7

5.4.Millised on kliimaeesmärkide mittetäitmise riskid, mittetäitmisega kaasnevad võimalikud

meetmed ja nende mõjud Eestile (riigile, ettevõtetele, elanikele)?

3. Ajakava ning nägemus raamlepingu raames tehtavast koostööst

ministeeriumite, riigiasutuste, teadusasutuste jt partneritega.

Teaduspartnerluse raamlepingu keskmes on järjepideva, paindliku koostöö ning sünergia

tekitamine ministeeriumite, teadus-arendustegevuse teostajate ja teiste partnerite vahel.

Koostöö elluviimisel lähtutakse raamlepingu olemusest tulenevatele võimalustele ning lõplik

koostöö korraldus ja sisu kujuneb seetõttu raamlepingu täitmise jooksul.

Tööde vastuvõtmine ja esitlused toimuvad vastavalt raamhanke lepingu alusel sõlmitud

hankelepingutele. Kui kõik raamlepingu alt korraldatud tegevused on lõppenud ja aktiga vastu

võetud, korraldatakse lõpuseminar/esitlus, kus tutvustatakse projekti tegevusi ja olulisemaid

tulemeid. Raamlepingu alt saab hankelepinguid sõlmida kuni 31.12.2025

4. Teaduspartnerluse raamlepingu tulemused ja oodatav mõju

4.1. Teaduspartnerluse raamleping võimaldab ministeeriumidele tagada poliitikakujundajatele

kliimaeesmärkide täitmisel ja sellega kaasnevate oluliste muudatuste juhtimisel

teaduspõhise ja püsiva analüütilise toe, aga ka uudsed, innovaatilised lähenemised.

4.2. Teadlaste ja ekspertide hinnanguid kajastatakse seletuskirja tekstis, mistõttu on otsustajatel

võimalik eristada teadlaste ja ametnike seisukohti ning ekspertide hinnangutega arvestada.

4.3. Teaduspartnerluse leping võimaldab ühelt poolt projekte juhtida ning muudatusi ellu viia

agiilselt, kiiremalt ja paindlikumalt ning teiselt poolt arendada valdkondlikku

teadustegevust.

4.4. Tekib tervikpilt, kuidas Eestis jõutakse kliimaeesmärkide täitmiseni, sest probleeme

lahendatakse ühe raamlepingu alt ning fookuses on eraldiseisvate otsuste koosmõju.

L_2024_03 Rahandusministeerium (Raamleping EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus).asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MERIKE SAKS PNOEE-47601142755 2024-01-23 05:39:33

LAURI TAMMISTE PNOEE-38005282715 2024-01-25 08:14:33

270859_Raamlepingu Lisa_1_Raamlepingu alt tellitavate tööde hankelepingu projekt.pdf

Riigihange: EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II

Viitenumber: 270859

Lisa 1. Raamlepingu alt tellitavate tööde hankelepingu projekt

HANKELEPING nr ...

Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 15001 Tallinn, mida

esindab ____________ alusel _______________________________,

või

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, 15001 Tallinn, mida esindab ____________ alusel

_______________________________,

või

Kliimaministeerium, registrikood 70001231, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab

____________ alusel _______________________________,

või

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, registrikood 70000734, asukoht Lai tn 39 / Lai

tn 41, 15056 Tallinn, mida esindab ____________ alusel

_______________________________,

või

Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn

(edaspidi tellija), mida esindab ____________ alusel _______________________________,

ja

_______________, registrikood _________, asukoht ___________________ (edaspidi

töövõtja), mida esindab juhatuse liige / volituse alusel ____________________

edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid hankelepingu alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1 Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 30 lõigete 1 ja 3 / 41 alusel, lähtudes töövõtjaga

… (kuupäev) sõlmitud raamlepingust nr …

1.2 Lepingu esemeks on vastavalt tellija vajadustele teadmistepõhise kliimapoliitika

kujundamise ja eesmärkide täitmise toetamine vastavalt minikonkursi tehnilise kirjelduses

või tellimuses loetletud töödele ja töövõtja esitatud pakkumusele.

Lepingu esemeks olevate tööde täpsem kirjeldus on toodud riigihanke „EL 2030

kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumidele II“ viitenumbriga 270859

alusdokumentides, raamlepingus, tellimuses/minikonkursi kutses ja töövõtja pakkumuses.

1.3. Töö üleandmise tähtaeg on …....

1.4. Leping jõustub lepingu allkirjastamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate

kohustuste täitmiseni.

1 Juhul, kui on sõlmitud raamleping ühe pakkujaga, siis §30 lg 3 / juhul, kui on sõlmitud raamlepingud mitme

pakkujaga, siis kohaldada §30 lg 4.

Riigihange: EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II

Viitenumber: 270859

2. Lepingu maksumus ja maksetingimused

2.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud tööde hinnale

… eurot (edaspidi lepingu maksumus) järgmiselt:

2.1.1. …

2.1.2. ….

2.2. Hinnale lisandub käibemaks. Lepingu maksumus sisaldab kõiki lepingu täitmiseks

vajalikke kulusid, sh tasu autoriõiguste eest.

3. Kontaktisikud

3.1 Pooltevahelise koostöö korraldamise eest vastutavad poolte kontaktisikud:

3.1.1 tellija kontaktisik on ………………..……………. (amet, nimi, tel, e-post).

3.1.2 töövõtja kontaktisik on ………………..…………….. (amet, nimi, tel, e-post).

4. Lõppsätted

4.1. Kõik lepingu muudatused sõlmitakse lepingu lisadena, mis jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal.

4.2. Lepingule kehtivad kõik poolte vahel ……… (kuupäev) sõlmitud raamlepingus nr …

sätestatud tingimused.

4.3. Käesoleva lepingu täitmisel tekkivad vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled

läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Harju

Maakohtus.

4.4. Leping tühistab kõik varasemad poolte vahelised suulised ja kirjalikud kokkulepped, mis

puudutavad käesoleva lepinguga ettenähtud tööde teostamist.

5. Lisad

5.1. Käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks on:

5.1.1. Lisa 1 …

Tellija Töövõtja

Raamleping ühispakkuja SEIT, TÜ, CenTAR EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerluse läbiviimiseks.pdf

RAAMLEPING NR 1.9-1/18-1

Tallinn, 23.01.2024

Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn

(edaspidi peatellija), mida esindab koostöökokkuleppe nr 1.1-22/23/279 alusel kantsler Merike Saks

ja

ühispakkuja Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEIT, registrikood

90000966, asukoht Erika 14, 10416 Tallinn), Tartu Ülikool ja Eesti Rakendusuuringute Keskus

CentAR OÜ, (edaspidi raamlepingu partner/töövõtja), mida esindab ühispakkujate volikirja alusel

SEIT juhataja Lauri Tammiste

edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus

ministeeriumitele II” (viitenumber 270859) (edaspidi riigihange) tulemusena.

1.2 Vastavalt koostöökokkuleppele nr 1.1-22/23/279 esindab Rahandusministeerium käesoleva

riigihanke läbiviimisel ja raamlepingu sõlmimisel järgmisi tellijaid (edaspidi koos peatellijaga

nimetatud „tellija“):

1.2.1 Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 15001 Tallinn;

1.2.2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, 15001 Tallinn;

1.2.3 Kliimaministeerium, registrikood 70001231, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn;

1.2.4 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, registrikood 70000734, asukoht Lai tn 39 / Lai

tn 41, 15056 Tallinn.

1.3 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu tähenduses.

1.4 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke

alusdokumendid), raamlepingu partneri pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu

muudatused ja lisad.

1.5 Hankelepingu sõlmimisel lähtuvad pooled raamlepingust tulenevatest tingimustest. Kui

raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu tingimused erinevad raamlepingus sätestatust, peavad

hankelepingu tingimused olema tellija jaoks soodsamad.

1.6 Raamlepingu partneritena käsitletakse riigihanke menetluses edukaks tunnistatud pakkujaid,

kellega sõlmitakse raamlepingud.

1.7 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.7.1 Lisa 1 – Raamlepingu alt tellitavate tööde hankelepingu projekt.

2. Raamlepingu eesmärk ja ese

2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal hankelepingute

sõlmimine tellija ja raamlepingu partnerite vahel (teaduspartnerlus ministeeriumide ja

teaduskonsortsiumide vahel).

2.2 Raamlepingu partner on vastavalt tellija vajadustele teaduspartneriks eesmärgiga toetamaks

teadmistepõhist EL 2030 kliimapoliitika kujundamist ja -eesmärkide täitmist Eestis (edaspidi

töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides, minikonkursi kutses või

tellimuses ja raamlepingu partneri hankelepingu pakkumuses.

2.3 Raamlepingu alusel tellitavate tööde eeldatav maht (maksumus) on 800 000 eurot km-ta,

maksimaalne maksumus on 2 000 000 eurot km-ta.

2.4 Raamleping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat raamlepingu partnerilt töid tellima. Lepingule

allakirjutamisega kinnitab raamlepingu partner, et ta on võimeline täitma raamlepingu alusel

sõlmitavaid hankelepinguid tähtaegselt arvestades hanke alusdokumentides määratud tööde

kirjeldust.

2.5 Kui raamlepingu täitmise käigus tekib vajadus pakkumuses esitatud teaduspartnerluse juhi või

uurimisrühma juhi vahetuseks, peab raamlepingu partner selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama.

Vahetumise korral peab olema tagatud, et asendajal on vähemalt samaväärne kvalifikatsioon ja

kogemused.

2.6 Teaduspartnerluse raamlepingut ja selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid finantseeritakse

Vabariigi Valitsuse reservist valdkondliku teadus- ja arendustegevuse eraldisest, kui pooled ei ole

kokku leppinud mõne tegevuse (osalises) rahastamises muudest allikatest. Tellijal on õigus

rahastada töid (osaliselt) ka muudest allikatest, sh välisvahenditest, märkides rahastusallika ära

minikonkursi kutses või tellimuses.

3. Hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel

3.1 Hankelepingute sõlmimine vajaduspõhiselt tekkinud uurimisprobleemide või -ülesannete

lahendamiseks toimub minikonkursside või ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu puhul tellimuste

teel. Kõikidel raamlepingu tellijatel on õigus kooskõlas lepingu punktiga 3.4 viia

teaduspartnerluse raamlepingu alt läbi minikonkursse või tellida töid RHS § 11 lõige 1 punkt 19

teadus-arendustegevuse erandi alusel.

3.2 Hankelepingute sõlmimise õigus on peatellijal ja punktis 1.2 märgitud tellijatel. Konkreetse

hankelepingu sõlmija täpsustatakse tellimuse esitamisel või minikonkursi kutses.

3.3 Minikonkursi kutse saadetakse kõigile raamlepingu partneritele.

3.4 Iga tellitava töö puhul sõnastab tellija täpsemalt minikonkursi/tellimuse tingimused lähtudes

lahendatavast ülesandest. Minikonkursi kutses/tellimuses sõnastatakse vastavalt vajadusele tellija

poolt:

3.4.1 lahendatav probleem või uurimisküsimus;

3.4.2 nõuded üleantavatele-vastuvõetavatele töödele;

3.4.3 nõuded analüüsi- või uuringu meeskonnale;

3.4.4 nägemus koostööst;

3.4.5 tööde valmimise ja vajadusel vaheetappide eelduslikud tähtajad (ajakava);

3.4.6 tööde eelduslik eelarve ning maksete teostamise etapid;

3.4.7 hankelepingu osapooleks olevad tellijad (ministeeriumid);

3.4.8 valminud tööde esitlemise nõuded;

3.4.9 nõuded pakkumuse struktuurile;

3.4.10 minikonkursi pakkumuste esitamise tähtaeg.

3.5 Minikonkursid maksumusega alates 30 000 eurot km-ta viiakse läbi riigihangete registris Riigi

Tugiteenuste Keskuse poolt. Minikonkursil osalemise kutsed, mille maksumus on kuni 29 999

eurot km-ta, edastatakse konkursi eest vastutava ministeeriumi poolt raamlepingu partnerite

vastutavatele kontaktisikutele e-posti teel.

3.6 Raamlepingu alt väljakuulutatavate minikonkursside pakkumuste esitamise tähtaeg on 1-3

nädalat sõltuvalt lahendatava ülesande keerukusest, mistõttu peab raamlepingu partner arvestama

selleks sobiva reageerimisvalmiduse loomisega.

3.7 Minikonkursil laekunud pakkumusi hinnatakse vastavalt lisas 2 välja toodud

hindamismetoodikale ja minikonkursi kutses määratud hindamiskriteeriumide osakaaludele.

3.8 Juhul kui minikonkursil ei esitata ühtegi pakkumust või pakkumusi ei tunnistata vastavaks, on

tellijal õigus tellida töö raamlepingu väliselt (väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse korras, teadus-arendustegevuse erandi alusel).

3.9 Pakkumuse maksumus (hinnatakse vaid minikonkursside puhul) peab sisaldama kõiki uuringu

läbiviimiseks ja koostamiseks vajalikke kulusid, makse ja makseid, samuti intellektuaalomandi

kasutamise tasusid ja muid tasusid, mida pakkuja peab kvaliteetse teenuse osutamise jaoks

tasuma. Pakkuja esitab pakkumuse lõpliku maksumuse ehk uuringu läbiviimise kogumaksumuse

koos kõikide teenuse osutamiseks vajalike kulude, maksude (sh käibemaksuga) ja maksetega.

3.10 Hankelepingud sõlmitakse kirjalikus vormis juhul, kui see tuleneb asutusesisesest hanke- või

lepingute sõlmimise korrast.

3.11 Juhul, kui raamleping sõlmitakse ühe pakkujaga, minikonkursse ei korraldata ja tööd

teostatakse vastavalt tellija vajadustele tellimuste alusel järgmiselt:

3.11.1 Tellijad esitavad tellimusi vajaduspõhiselt.

3.11.2 Tellijatel on õigus tellimuses kindlaks määrata hankelepingu maksumus või hankelepingu

eeldatav maksumuse.

3.11.3 Teenuse tellimiseks esitab tellija tellimuse lepingus määratud raamlepingu partneri

volitatud esindaja e-posti aadressil.

3.11.4 Tellimuses esitatakse lepingu punktis 3.4. kirjeldatud info.

3.11.5 Tellimuse kättesaamisest teavitab raamlepingu partner tellijat hiljemalt tellimuse

esitamisele järgneval tööpäeval tellija volitatud esindaja e-posti aadressil.

3.11.6 Raamlepingu partner koostab vastavalt tellimusele uuringu läbiviimise kirjelduse, esitab

tellimuses nõutud info ja hinnapakkumuse tellimuses määratud tähtaja jooksul ja edastab

selle tellija volitatud esindaja e-posti aadressil.

3.11.7 Tellija kinnitab uurimistöö tellimuse või lükkab selle põhjendatud otsusega tagasi. Kui

pakkumuse maksumus või kulu ületab hankelepingu eeldatavat maksumust, on tellijal

õigus see tagasi lükata. Tellija teeb vastavad otsused esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui 10 (kümne) tööpäeva jooksul lepingus määratud raamlepingu partneri volitatud

esindaja e-posti aadressil.

3.11.8 Hankelepingud, mille kirjalikult sõlmimise kohustus tuleneb asutusesisesest hanke- või

lepingute sõlmimise korrast, sõlmitakse kirjalikus vormis riigihanke alusdokumentide

koosseisus oleval vormil.

4. Töö teostamine

4.1 Tööd hakatakse teostama alates hankelepingu sõlmimisest. Töö teostamine toimub vastavalt

minikonkursi kutses /tellimuses esitatud valdkondadele, ajakavale, töö kirjeldusele, minikonkursi

käigus /tellimuse kinnitamise käigus esitatud täpsustatud andmetele ja hankelepingu pakkumuses

toodule.

4.2 Raamlepingu partner kohustub teostama töid tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke

alusdokumentide, hankelepingu sõlmimiseks esitatud minikonkursi kutse / tellimuse ja esitatud

pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt

keskmise kvaliteediga ja vastavama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.

Raamlepingu partner peab töö teostamise käigus tegema ka kõik tööd ja toimingud, mis ei ole

hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud

tööde hulka.

4.3 Juhul, kui see on minikonkursi kutses /tellimuses täpsustatud tingimustest vajalik, valmistab

töövõtja tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada Andmekaitse

Inspektsioonile loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalikud töö teostamiseks. Tellijal

on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada.

4.3.1. Töövõtja arvestab tööde planeerimisel ja teostamisel Andmekaitse Inspektsioonilt

teadusuuringu loa taotlemisele kuluva ajaga (30 päeva) ning tellija ja/ või kolmandate isikute

poolt andmete/dokumentide väljastamisele kuluva ajaga. Tellija poolt andmete/dokumentide

väljastamine toimub umbes seitsme tööpäeva jooksul.

4.3.2 Kui lepingu punktis 4.3 nimetatud loa saamine või lepingu punktis 4.3.1 nimetatud

andmete/dokumentide väljastamine on võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava

ajaga viibinud, on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või

ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada.

4.4 Raamlepingu partner peab tagama, et töö teostavad hankelepingu pakkumuses nimetatud

meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

4.4.1 Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab raamlepingu

partner selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral

peab olema tagatud, et tööd teostavad hinnatavas osas vähemalt samaväärse

kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses.

4.4.2 Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme väljavahetamist kui on põhjendatud alust

kahelda meeskonnaliikme võimekuses tööd teostada või kui on ilmnenud, et tööd ei teosta

pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed.

4.5 Suhtlemine raamlepingu partneri ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul,

kui raamlepingu partneri esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab raamlepingu partner

tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks raamlepingu partneri ja

muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

4.6 Raamlepingu partner tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid,

load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul

nende olemasolu eeldatakse.

4.7 Raamlepingu partner kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele

ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga

seotud ülesannete täitmisse.

4.8 Vajadusel annab tellija esindaja raamlepingu partnerile täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni

töö teostamisega seotud küsimustes, sh raamlepingu partneri vastavasisulise kirjaliku pöördumise

(sh pöördumine e-maili teel) alusel.

4.9 Tellija võimaldab hankelepingut täitvale raamlepingu partnerile mõistliku aja jooksul ligipääsu

kogu andmestikule, mille osas ministeeriumil on õigus seda töövõtjaga jagada ning aitab

vajadusel luua kontakti puuduolevate andmete valdajatega.

4.10 Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel raamlepingu

partnerilt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

4.11 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad

takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

4.12 Raamlepingu partner on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste

sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata

jätmisel vastutab raamlepingu partner teostatud töö hankelepingu tingimustele mittevastavuse

eest.

4.13 Kui raamlepingu partner teostab tööd kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes

kolmandate isikute koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima materjalide sobivust ja

vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel

vastutab raamlepingu partner valminud töö hankelepingu tingimustele mittevastavuse eest.

4.14 Töö teostamise käigus valminud dokumendid esitatakse järgmistes failiformaatides:

- tabelite failid vormistada .xlsx kujul;

- tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul.

4.15 Kui töid rahastatakse välisvahenditest, on töövõtja kohustatud töö teostamisel järgima

hankelepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale).

4.16 Töövõtja kohustub kandma uuringu Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-esse tuleb kanda

vähemalt järgmised andmed: projekti pealkiri eesti ja inglise keeles; projekti algus- ja

lõppkuupäev; vastutav täitja; valdkond ja eriala; projekti läbi viiv asutus; finantseerivad asutused:

tellija ministeerium; projekti maksumus; annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles;

tegevuse liik ja protsent: 100% rakendusuuring; projekti lõppedes projekti lõpptulemuste

lühikirjeldus.

5. Üleandmine

5.1 Töö üleandmine toimub vastavalt hankelepingu sõlmimiseks esitatud minikonkursi kutsele/

tellimusele ning hankelepingu pakkumusele.

5.2 Tööde vastuvõtmine ja esitlused toimuvad vastavalt raamlepingu alusel sõlmitud

hankelepingutele. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellijal on õigus

minikonkursi kutses/tellimuses täpsustada töö etapiviisiline vastuvõtmine.

5.3 Kui kõik raamlepingu alusel tellitud tööd on aktiga vastu võetud, korraldatakse

lõpuseminar/esitlus, kus tutvustatakse projekti tegevusi ja olulisemaid tulemeid.

5.4 Tellija kontrollib etapi või töö vastavust hankelepingus sätestatule. Tellijal on õigus keelduda

etapi või töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides, minikonkursi kutses/

tellimuses ja/või pakkumuses sätestatule. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja. Tellija esitab pretensiooni kümne tööpäeva jooksul töö mittevastavusest

teada saamisest arvates. Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada mõjuval põhjusel,

sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

5.4.1 Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puuduste kõrvaldamist või uue töö teostamist, kui

sellega ei põhjustata raamlepingu partnerile ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid

ebamugavusi. Kui raamlepingu partner rikub hankelepingust tulenevat kohustust, mille

heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks ei määrata.

5.4.2 Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija

poolt antud juhiste ebasobivusest või puudustest kolmanda isiku töödes, kui töö teostati

kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud

materjalidele ning raamlepingu partner oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus

sätestatule.

5.5 Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.4. määratud aja

jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

6. Lepingu hind ja tasumise tingimused

6.1 Tellija tasub raamlepingu partnerile teostatud tööde eest vastavalt hankelepingu pakkumuses

esitatud maksumusele ja minikonkursi kutses/ tellimuses täpsustatud tasumise etappidele ja

osamaksetele.

6.2 Hankelepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis raamlepingu partner on teinud töö teostamiseks,

sh tasu hankelepingus sätestatud autoriõiguste eest.

6.3 Tellija tasub tööde eest pärast vastava etapi või töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist

ja selle alusel esitatud arve saamist.

6.3.1 Raamlepingu partner esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke

viitenumber 270859 ja riigihangete registris läbi viidud minikonkursil ka minikonkursi

viitenumber, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu

juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

6.4 Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest.

7. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud

7.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

7.2 Raamlepingu partner vastutab igasuguse hankelepingu rikkumise eest eelkõige, kui töö on jäänud

teostamata, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta hankelepingus sätestatud nõuetele

vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama

rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi

tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju

hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb

rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite

kohaldamisel või kohaldamata jätmisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS

sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.

7.3 Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada hankelepingu hinda.

7.4 Lisaks hankelepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel (nt kui raamlepingu partner rikub

hankelepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole

heastamise vastu huvi), on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% hankelepingu maksumusest

iga rikkumise eest kui raamlepingu partner ei ole tööd teostanud või kui raamlepingu partneri

poolt üle antud töö ei vasta hankelepingu tingimustele.

7.5 Hankelepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või hankelepingu alusel esitatud pretensioonis

määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda raamlepingu partnerilt

leppetrahvi kuni 0,5% hankelepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest.

7.6 Kui tellija viivitab hankelepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on raamlepingu

partneril õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte

rohkem kui 5% hankelepingu maksumusest.

7.7 Lepingu punktis 10 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel raamlepingu partneri või

temaga seotud isikute poolt on tellijal õigus nõuda raamlepingu partnerilt leppetrahvi kuni 10 000

eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.8 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, sh kui

raamlepingu partner ei kõrvalda puuduseid või ei teosta uut tööd puudustega töö asemel ning kui

neid saab lugeda oluliseks hankelepingu rikkumiseks, on tellijal õigus hankeleping erakorraliselt

ühepoolselt lõpetada, teatades sellest raamlepingu partnerile kirjalikus vormis avaldusega.

Hankelepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud

asjaoludel.

7.9 Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus

töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa hankelepingu alusel tasumisele kuuluva

summaga.

7.10 Pooled ei vastuta hankelepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui

kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas

kohaldavad pooled võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 103 sätestatut.

7.10.1 Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega

kehtestatud piiranguid ja keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu

ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud ja keelud olid

hankelepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste

esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavaid piirangud

või keelde, mis takistavad hankelepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule

jõule.

7.10.2 Kui hankelepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad

hankelepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist

takistas.

8. Autoriõigused

8.1 Hankelepingu alusel raamlepingu partneri poolt loodud ja hankelepingu alusel tellija poolt

vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised

õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle kõigile tellijatele.

8.2 Autori isiklike õiguste osas annab raamlepingu partner tellijale arvates töö vastuvõtmisest

tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi

ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei

ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma

raamlepingu partner täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul

peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole raamlepingu partner. Kui see ei ole selge,

peab tellija raamlepingu partnerit eelnevalt teavitama ning andma raamlepingu partnerile

võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.

8.3 Raamlepingu partner kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate

isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Raamlepingu partner kohustub tagama,

et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas

litsents anda.

8.4 Kõik tellija poolt raamlepingu partnerile tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende

algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti.

8.5 Raamlepingu partner võib hankelepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada

ainult tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel

ja/või refereerimisel viitab raamlepingu partner tellijale ning järgib hankelepingu rahastaja

tingimusi (sh vormistamine, teavitamine ja sümboolika).

8.6 Töövõtja võib hankelepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada

illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus

ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.

8.7 Raamlepingu partner kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel

kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.

8.8 Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu,

vastutab tellijale tekkinud kahju eest raamlepingu partner.

9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad

9.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema

edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte hanke- või raamlepingu lõpetamise

avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt hankelepingu rikkumisest

jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

9.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni

kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on

saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

9.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade

on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on

möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise

korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

9.4 Poolte volitatud esindajad on:

9.4.1 Peatellija volitatud esindaja Reelika Vahopski telefon +372 5885 1461, e-post

[email protected]. Peatellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides

lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne

lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.

9.4.2 Raamlepingu partneri volitatud esindaja Ivo Krustok, telefon +372 529 6996, e-post

[email protected].

10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

10.1 Raamlepingu partner kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud

isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse

kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut

täitmist.

10.2 Lepingu täitmisel raamlepingu partnerile või raamlepingu partneriga seotud isikutele teatavaks

saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks

tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni

kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist raamlepingu partneri või raamlepingu partneriga

seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks

andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta raamlepingu partnerile teatavaks

saanud teave. Raamlepingu partneril ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil

töödelda.

10.3 Raamlepingu partner võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid

üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet

vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on

konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse

lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on raamlepingu partner kohustatud tagama, et

isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete

töötlemise nõudeid.

10.4 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või

mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi

võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Raamlepingu partneril ei ole õigust kasutada

konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

10.5 Raamlepingu partner kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes

andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku

volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled

sõlmivad hankelepingu lisana isikuandmete töötlemise lepingu, milles sätestatakse andmetöötluse

täpsemad tingimused, kui see on hankelepingu pakkumuses esitatud uuringu läbiviimise

metoodikast tulenevalt vajalik.

10.6 Raamlepingu partneril ega temaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid

pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb raamlepingu

partneri vastus kooskõlastada tellijaga.

11. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

11.1 Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2025 või kuni lepingu

punktis 2.3 sätestatud maksimaalse mahu täitumiseni või kuni lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu

kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

11.2 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11.3 Pooled võivad hankelepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel:

11.3.1 kui hankelepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt minikonkursiga seonduvatest

võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine

selliselt, et oleks võimalik järgida hankelepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija poolt

nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul

lükatakse edasi ka hankelepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga

alustamine viibis. Kui töö teostamine hankelepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu

võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued tegevuste ja

üleandmise tähtajad.

11.3.2 kui hankelepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise

vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia-

või loodusõnnetus vms), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks töö

teostamise metoodikast tulenevalt jms) hankelepingus sätestatud tingimustel või

alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta hankelepingus esitatud aja-, ja/või

tegevuskava ja/või pikendada hankelepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt

hankelepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra

11.3.2.1 Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või hankelepingu tähtaja

pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või

tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised

tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete

meetoditega.

11.3.2.2 Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja

keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute

ja keeldude äralangemisest.

11.4 Peatellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui:

11.4.1 raamlepingu partneri suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;

11.4.2 raamlepingu partneril on maksuvõlg riigihangete seaduse § 95 lg 1 punkti 4 tähenduses

ning raamlepingu partner ei ole maksuvõlga likvideerinud mõistliku aja jooksul pärast

tellija vastavasisulist teadet;

11.4.3 raamlepingu partner on oluliselt rikkunud raamlepingut või tellijaga sõlmitud

hankelepingut. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult:

11.4.3.1 teadlikku valeandmete või valeinfo esitamist raamlepingu partneri poolt hanke- või

raamlepingu täitmise käigus;

11.4.3.2 korduvat samalaadse raamlepingu või selle alusel sõlmitud hankelepingu tingimuse

rikkumist või kui hankelepingu alusel osutatud töö kvaliteedis on olulisi puudusi ja

hankelepingu rikkumise asjaolud annavad tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et

raamlepingu partner ei täida lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ka edaspidi.

12. Lõppsätted

12.1 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige

kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta

sätestatut.

12.2 Raamlepingu partner on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

12.3 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta

see ülejäänud sätete kehtivust.

12.4 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse

lahendamiseks Harju Maakohtule.

Peatellija Raamlepingu partner

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks Lauri Tammiste

kantsler Sihtasutus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus

Teadusuuringu loa taotlus 16.01.2025.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

EPP KALLASTE PNOEE-47605054214 2025-01-16 06:54:55

2024_12_03 Taotlus Statistikaameti küsitlusandmete kasutamiseks.docx

Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar
Reg nr. 11343217
Rävala 11-8
10143 Tallinn
(taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri
EL 2030 kliimaeesmärkide saavutamise teaduspartnerlus ministeeriumitele II

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
jah
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
jah
Epp Kallaste, e-post: [email protected]
Tel 56667440
Kas on olemas eetikakomitee otsus1?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ
Reg kood: 11343217
Aadress: Rävala 11-8, Tallinn 10143
Kontaktisik: Epp Kallaste, e-post: [email protected], tel. 56667440
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Statistikaamet, Juriidiline aadress: Tatari 51, 10134 Tallinn
Tel: +372 625 9300
Reg. kood: 70000332
E-post: [email protected]
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Ei erine

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Teaduspartnerluse leping ministeeriumite konsortsiumiga (Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) sõlmitud 25. jaan 2024. Teaduspartnerluse eesmärk on toetada teadmistepõhist EL 2030 kliimapoliitika kujundamist ja -eesmärkide täitmist Eestis.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala, § 65 Rahandusministeeriumi valitsemisala, § 651 Regionaal- ja Põllumajandus-ministeeriumi valitsemisala, § 67 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala, § 61 Kliimaministeeriumi valitsemisala seab ministeeriumitele kohustuse oma valdkonna poliitika kujundamiseks ja juhtimiseks, sh teadmuse kogumiseks poliitikate ja meetmete välja töötamisel. Kuna kliimapoliitika kujundamine on väga suur väljakutse ja eeldab kõikide valdkondade panust, siis on vajalik erinevate ministeeriumite koostöö efektiivse poliitika välja töötamiseks.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemise eesmärk on toetada teadmistepõhist kliimapoliitika kujundamist ja -eesmärkide täitmist Eestis, agiilselt ning vajadustest lähtuvalt lahendada püstitatud analüüsiküsimusi ning töötada välja uusi lähenemisi ja teadmust. Anda andmete ja teaduspõhine sisend kliimapoliitika kujundamisse ja eesmärkide täitmisse ning eelkõige EL kliimapaketi ülevõtmisele, aga ka teiste kliimaeesmärkide hindamisse.
Analüüsid keskenduvad:
• hetkeolukorra ja mõjude hindamisele (erinevate majandussektorite (sh alasektorite) panus kliimaeesmärkide saavutamisse aastaks 2030, 2040; riigi investeeringute ja tänaste JJM, LULUCF ja AFOLU meetmete (sh õigusaktidega seatud nõuded, standardid või sihttasemed, soodustused, maksuerisused, toetused) kulu-tõhusus ning mõju 2030. a, 2040.a kliimaeesmärkide poole liikumisel);
• Eesti eesmärkide seadmisele ja nende eest vastutajate määratlemisele
• võimalike lahenduste väljatöötamine seatud eesmärkideni jõudmiseks
• Välja töötatud lahenduste mõjude eelhindamine (sh mõjud: Eesti kliimaeesmärkide täitmisele; kvantitatiivne mõju KHG heitele, fiskaalmõjud, mõju maksulaekumistele; makromajanduslik mõju (mõju tootlikkusele, majanduskasvule, hõivele, majandussektoritele, ja majandussektorite konkurentsivõimele, majanduse struktuurile, sotsiaalmajanduslik mõju, mõju sissetulekutele ja vaesusele (sh leibkondade kulutustele), regionaalne mõju), mõju (toidu)julgeolekule ja isevarustatusele, mõju tervisele (sh vaimsele tervisele); mõju sotsiaalsele turvalisusele, ligipääsetavusele, võrdsele kohtlemisele ja muudele sotsiaalvaldkonna väärtustele; mõju looduskeskkonnale)
• Meetmete rakendamine, eesmärkide täitmise seire ja riske maandavad tegevused

Hetkeolukorra kaardistuse ja mõjude hindamise sisendiks on vaja kasutada Statistikaameti riikliku statistika järgmiste küsitluste andmeid:
• Eesti tööjõu-uuring (ETU)
• Eesti leibkonna eelarve uuring (LEU)
• Eesti Sotsiaaluuring (ESU)
Regulaarselt kogutud andmestiku koosseis võimaldab hinnata kliimaeesmärkide saavutamiseks kavandatavate meetmetega mõjutatud inimeste hulka (nt transpordi- või energiavaesuse määra) ja mõjude suurust erinevatele tunnustele nagu sissetulekud, hõive, toimetulek vm (vt ka punkt 5).

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Punktis 4 nimetatud andmete kasutamine on vältimatult vajalik tööturu, sotsiaalsete ja leibkonna toimetulekut kajastava praeguse olukorra analüüsimiseks ja võimalike meetmete mõjude hindamiseks. Tegemist on andmekogudega, mis sisaldavad Eestile ja Eesti regioonidele representatiivseid andmeid. Andmed on kogutud aastate kaupa enam-vähem sarnase struktuuriga ja andmestikud on põhjalikud, sisaldades erinevat infot inimeste elutingimuste, töötamise, hariduse, leibkonna, kulutuste ja tulude jmt kohta. Andmekogude koosseisu arvestades on tegemist asendamatute andmetega tööturu, sotsiaalsete ja toimetuleku mõjude analüüsimisel.

Tegemist on Statistikaameti valimipõhiste küsitluste andmetega, mis on kättesaadavad analüüsimiseks ilma isiku otsest tuvastamist võimaldavate tunnusteta. Ka kaudse tuvastamise võimalused teadlastele kättesaadavaks tehtavates küsitluse andmetes on vähesed, kuna valimi suurus on ca 10 000 inimest aastas ETU-l4; ca 7000 - 8000 inimest LEU-l ja ESU-l.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Viimasel neljal aastal on kliimapoliitika arenenud väga kiirelt. 2019. aasta lõpus pakkus Euroopa Komisjon välja EL-i edasise arengu ja tuleviku majanduse alusena EL roheleppe. 2021. aastal kehtima hakanud EL kliimaseaduse järgi peab EL saavutama aastaks 2050 kliimaneutraalsuse, aastaks 2030 vähendama kasvuhoonegaaside (KHG) netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga ja seadma lähiaastatel üleliidulise eesmärgi 2040. Aastaks. 2030. aasta eesmärgi täitmiseks pakkus Euroopa Komisjon 2021. aasta suvel kliima- ja energiaalaste regulatsioonide kaasajastamiseks paketi “Eesmärk 55”, mis nägi ette mitmete määruste ja direktiivide muutmist, et kliimaseaduse eesmärgid saavutada. Lisaks ELis vastu võetud eesmärkidele ja regulatsioonidele mõjutavad Eesti eesmärkide saavutamist ja selleks sobivate lahenduste väljatöötamist mitmed muud arengud. Paketi “Eesmärk 55” läbirääkimistele avaldas mõju Venemaa tungimine Ukrainasse 2022. aastal, mis tõi endaga kaasa lisaks energiakriisi ja arutelud EL-i geopoliitilise sõltuvuse ning tööstuse konkurentsivõime üle. Kõigi nende arengute kontekstis vajab väga põhjalikku täiendamist Eesti kliimapoliitika. Selleks, et arengudokumentides ja EL tasemel sätestatud eesmärkide täitmisel õiguslik selgus saavutada, on Eesti asunud kliimaseadust koostama. Samal ajal tuleb üle võta “Eesmärk 55” paketist tulnud regulatsioonide muudatusi ja valmistuda 2040. aasta EL kliimaeesmärgi läbirääkimisteks.
Uurimisfookus keskendub probleemi lahendamisele, kuidas oleks võimalik minna vähemsaastavale tegevusele üle nii, et see oleks ühelt poolt majanduslikult mõistlik ja teisalt oleks muudatustega kaasnevad sotsiaalsed mõjud positiivsed või vähemalt neutraalsed.

Seega on vajalik analüüsida kliimaeesmärkide saavutamiseks iga meetme välja töötamisel milliseid ja kui suuri gruppe need meetmed otseselt või kaudselt mõjutavad ning kui suured on mõjud nt inimeste sissetulekule, toimetulekule, hõivele vm parameetritele. Näiteks, kui töötatakse välja elektrihinna kõikumise kompensatsiooni meetmed energiavaesuse ohus olevatele inimestele, siis on tarvilik hinnata, kui paljud inimesed liigituvad energiavaeseks, kui suur on nende tarbimiskorvist energiakulu, kuidas ja millised toetused nende sissetulekuid mõjutaksid.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Andmed on kogutud riikliku statistika koostamiseks juba varem, nende kogumiseks ei kontakteeruta täiendavalt respondentidega, andmed on teadlastele kättesaadavad ilma isikut tuvastada võimaldavate tunnusteta, ka kaudne tuvastamine on keeruline, kuna tegemist on valimipõhiste küsitlusandmetega. Andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas, teadlased saavad saata väljaspoole keskkonda ainult agregeeritud tulemid. Kõik tulemid kontrollitakse enne väljaspoole keskkonda saatmist Statistikaameti poolt üle, et välistada isikute kaudse tuvastamise võimalus. Andmete töötlemine ei too isikutele kaasa kohustusi ega õiguseid.
Seega ei edastata üksikisikute andmeid kolmandatele isikutele, ei tehta üksikuid isikuid otseselt mõjutavaid otsuseid. Analüüsi tulemiks on agregeeritud väljund, mille põhjal kujundatakse poliitikat.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Statistikaameti andmeid ei edastata kellelegi, andmete analüüs toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas, kust saab välja saata vaid agregeeritud analüüsi tulemusi. Andmed paiknevad Statistikaameti serverites, millele analüütikud pääsevad ligi ID-kaardiga identifitseerides kaugpöördumise (VPN) teel (vt täpsemalt https://www.stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-juhend). Statistikaamet teeb Centarile andmed kättesaadavaks teadlaste keskkonnas Centarile loodud spetsiifilises uuringu kaustas.

Analüüsi tulemuseks on agregeeritud tulemite tabelid nt regressioonanalüüsi tulemusi kirjeldavad tabelid, tunnuste keskväärtuste või muude jaotusparameetrite lõikes risttabelid. Centari analüütikud koostavad Statistikaameti analüüsi keskkonnas analüüsi, vormistavad tulemuste väljundid, Statistikaameti töötajad kontrollivad tulemused üle, et välistada üksikisikute tuvastamise võimalus ning kinnitavad tulemite eksportimise Statistikaameti keskkonnast. Seega ei edastata olemasolevaid isikuandmeid kellelegi, toimub vaid agregeeritud väljundite edastamine.

Uuringu perioodi lõppedes (2026. a lõpus) lõpetab Statistikaamet Centari ligipääsu mikroandmetele.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Töödeldakse nende isikute andmeid, kes sattusid valimitesse. Valimid moodustatakse 15-aastaste ja vanemate Eestis elavate isikute seast ning valimi ligikaudsed mahud on nimetatud punktis 5 ja valimivõtu täpsem kirjeldus punktis 9.2 nimetatud kogumikes.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Andmestike analüüsimiseks pärime andmed alates 2000. aastast, kuni viimaste andmete avaldamiseni kuni 2026. aasta lõpuni. Erinevatel uuringutel on erinev sagedus ja pausid andmete kogumisel. Andmed on piiratud aastatega, mil vastavaid küsitlusi tehti. ETU on iga-aastane küsitlus, mille andmed on aastast 2000 ja edaspidi kogutud kvartaalselt, LEU tehakse viimasel ajal üle kolme aasta, ESU on iga-aastane uuring, mida tehakse alates 2004. aastast. Andmed päritakse seega järgmisteks perioodideks:
ETU 2000-2026
LEU 2000-2026
ESU 2004-2026

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Andmeid töödeldakse küsitlusandmete koosseisus, need ei sisalda isikuandmeid nagu nimi, isikukood, isiku kontaktandmed).

Küsitlusandmete koosseisud:
ETU põhieesmärk on saada andmeid Eesti elanike osalemise kohta tööturul, mistõttu on ankeedi põhiosa küsimused inimese tegevuse kohta uuringunädalal. Tööga hõivatutelt küsitakse põhitöö tegevusala, ametit, hõivestaatust, töösuhte liiki, töökoha asukohta, tavalist ja uuringunädala tööaega, kõrvaltööde olemasolu jms. Töötutelt küsitakse kasutatud tööotsimisviise, töötuse kestust, andmeid eelmise ja otsitava töö kohta jms. Neilt, kes ei tööta ega otsi tööd (mitteaktiivsed), küsitakse mitteaktiivsuse põhjust, elatusallikaid jms. Detialset metoodikat vt 2011. aasta metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20t%C3%B6%C3%B6j%C3%B5-uuring.pdf ;
ESU on pidevuuring, mis toimub igal aastal veebruarist juunini. Uuringu põhiväljund puudutab leibkondade sissetulekuid ja elamistingimusi (eluruumi ja -keskkonda). Muud teemad on seotud ühelt poolt vastaja perekonna ja selle majandusliku toimetulekuga ning teiselt poolt vastaja tööelu, hariduse, tervise ja arstiabi kättesaadavusega. Detailsem metoodika 2010. aasta metoodikakogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Eesti%20sotsiaaluuring.pdf ;
LEU eesmärk on saada usaldusväärset infot leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta. Leibkonna koosseisu andmete teadasaamise kõrval pakub uuring infot ka leibkonnaliikmete põhiliste demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhte, tööhõive, hariduse) ning samuti elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta. Detailsemat metoodikat vt 2010. aasta kogumikust https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-12/Leibkonna%20eelarve%20uuring%202010.pdf

Erinevate uuringute andmete koosseisus on eriliigiliste isikuandmetena isikute hinnang oma tervisele, ametiühingu liikmelisus, leibkonna koosseisu andmed, millest võib ilmneda seksuaalne sättumus ning demograafilised andmed.

Kuna nende uuringute metoodika on laiemalt samasugune üle aastate, siis on ka hilisemate aastate andmete koosseisud samasugused nagu metoodikakogumikes kirjeldatud.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Andmeid ei koguta täiendavalt ega selle uuringu otstarbel, andmed on varem kogutud riikliku statistika otstarbel. Küsitlusankeetide näidised, millega andmed kogutakse on punktis 9.2 nimetatud kogumikes.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, avaldus esitati esmalt Statistikaametile, kes tõi välja vajaduse Andmekaitse Inspektsioonilt andmete analüüsimiseks luba küsida.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Töödeldakse eelnevalt pseudonüümitud andmeid Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemus on anonüümne ja agregeeritud üldistus.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Andmeid ei pseudonümiseerita praeguse uuringu käigus ega spetsiifiliselt selle tarbeks. Satatistikaamet pseudonümiseerib need oma tegevuste käigus.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Teadlastele ei ole teada ega kättesaadav koodivõti ega selle säilimise info.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Andmete säilitamine ja kustutamine toimub riikliku statistika reeglite järgi. Käesoleva uuringu otstarbel teadlastele kättesaadavate andmete kättesaadavus lõppeb lepingu lõppemisel.

Hiljemalt 2026. aasta IV kvartalis.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Ei teavitata konkreetseid isikuid,
kuid teavitatakse üldiselt avalikkust.
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 14 lõike 5 punkti b kohaselt tuleb isikute andmetöötlusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul, kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil. Tegemist on avalikes huvides teostatava teadusuuringuga, kus andmeid töödeldakse pseudonüümitud kujul.

Andmesubjektide teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna:
1. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Töötlemine toimub teadus- ja statistilisel eesmärgil, kusjuures andmeid ei kasutata otsuste tegemiseks üksikisikute kohta. Teavitamise puudumine ei mõjuta andmesubjektide õigusi ega kohustusi.
2. loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega. Teavitamise korral tuleks teostada ulatuslik ja kulukas isikuandmete sidumine ning teavitamiskohustus rakendaks ebaproportsionaalse halduskoormuse, ilma et see aitaks otseselt kaasa isikute õiguste kaitsele. Statistikaameti küsitluste andmed on kogutud riikliku statistika eesmärgil ning seejuures inimesi andmete töötlemise põhimõtetest juba varem teavitatud.
3. nõusoleku mittesaamine isikute poolt vähendaks üldistuste valiidsust.
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
Teavitatakse läbi vastutava töötleja veebilehe, kuhu lisatakse enne andmetöötluse alustamist info uuringu kohta.
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused7?
Kuna tegemist pole isikuandmete analüüsimisega vaid pseudonüümsete küsitlusandmete analüüsimisega, siis pole võimalik isikuid andmekaitse tingimustest teavitada. Statistikaameti andmekaitse tingimused esitab Statistikaamet kõikide küsitluste andmete kogumise käigus. (https://stat.ee/et/statistikaamet/andmekaitse)
Centari üldised andmekaitsetingimused on Centari veebilehel https://centar.ee/andmekaitsetingimused

12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse8
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?
-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Epp Kallaste /allkirjastatud digitaalselt/
_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad10:

Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas)
-
Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus
X
Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand
-
Lisa 4: Küsimustik või selle kavand
-

Dokumendiregister	Andmekaitse Inspektsioon
Viit	2.2.-1/25/27-4
Registreeritud	17.01.2025
Sünkroonitud	20.01.2025
Liik	Otsus
Funktsioon	2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari	2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik	2.2.-1/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Anu Suviste (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond, Tiim)
Originaal	Ava uues aknas

Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Seosed