| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/25/5370-6 |
| Registreeritud | 17.01.2025 |
| Sünkroonitud | 20.01.2025 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Vallavalitsus |
| Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tartu linnTartu vald
41 ,8
65
35.50
34 .0
0
13,5
20
8
Kõrgveepiir
10
R60
R10
Kardla küla
Ilmatsalu küla
Kärevere küla
Emajõe-Pedja maardla
Kaldaveere
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee L1
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
Kangro
Emajõgi V1
Kärevere sild
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
Ilvesmaa79601:001:2629
38301:003:0081 79601:001:1587
38301:003:0362
38301:003:0172
79301:001:0707 83101:001:0523
83101:001:0058
79301:001:0668
79601:001:2628
5
Kruusakattega teenindus-laadimisplats
Tee kaitsevöönd
Alam-Pedja LKA, Emajõe luha sihtkaitsevöönd
Kuni kõrgusarvuni 29.00 settest puhastatav ja süvendatav ala
kallasrada
III kaistekategooria putukad Graphoderus bilineatus
(lai-tõmmuujur)
III kaistekategooria katteseemnetaimed Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp)
III kaistekategooria kalad Misgurnus fossilis (vingerjas),
Cobitis taenia (hink), Cottus gobio (võldas)
III kaistekategooria putukad Dytiscus latissimus (laiujur)
III kaistekategooria putukad Leucorrhinia pectoralis (suur-rabakiil)
III kaistekategooria putukad Graphoderus bilineatus (lai-tõmmuujur)
III kaistekategooria kahepaiksed Rana arvalis (rabakonn),
Pelophylax lessonae (tiigikonn), Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik)
Heina ladustamise hoone
Laadimiskai
Teenindav hoone 150 m2
Platsi soovituslik abs. kõrgus 33.00-34.00 m
33.00
35.00
33 .0
0
32 .0
0
31 .0
0
30 .0
0
29 .0
0
kaldtee 1:5
20
34.50
34.00
33.50
490 m2
Terlander OÜ registrikood 16540224
F. Tuglase tn 19-310 51006 Tartu linn
https://terlander.ee tel +372 5566 2920 [email protected]
Projektijuht, maastikuarhitekt / planeerija
Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Põhi- ja tehnovõrkude joonis Kuupäev Joonise nr Jooniste arv Töö nr Formaat
25.11.2024 4 4 2024-09 A1 Mõõtkava
1:500 PlanID
125780
planeeringuala piir
LEPPEMÄRGID:
katastriüksuse piir asustusüksuse piir kohaliku omavalitsuse piir
Märkused: 1. Alusplaanina on kasutatud Mäger Poegadega OÜ poolt 09/2023. a koostatud Kaldaveere heinasadama topo-geodeetilist
mõõdistust, mõõtkavas 1:500. Töö nr MP-1109/23G. Koordinaadid L-Est97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Kitsenduste mõjualad jm ruumiandmed on alla laaditud Maa-ametist 05/2024. seisuga 3. Kõrgveepiir - alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala (veekogu veepiirist arvates). 4. Looduskaitselised andmed pärinevad Eesti looduse infosüsteemist (EELIS), Keskkonnaagentuur (31.05.2024 seisuga).
Planeeringualale jääb ka II kaitsekategooria kaitsealuse liigi leiukoht, mida detailplaneeringu joonistel vastavalt Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 8 ei kajastata, sest detailplaneering on kehtestamise järgselt avalik dokument.
5. Planeeringuga ei kavandata krundipiiride muutmist (s.t uusi krunte ei moodustata). 6. Planeeringulahendus kajastab Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt on 10/2023. a koostatud Ilvesmaa heinasadama
eelprojektis (töö nr 2023050) toodud lahendust, mida on lubatud tööprojekti koostamisel vastavalt vajadusele täpsustada ja muuta (s.t laadimiskai mõõdud, kaldtee laius ja kalle, platsi täpsed mõõdud, süvendamist vajava ala ulatus, eemaldatava sette maht ja süvendamisel väljakaevatava pinnase maht, platsi vertikaalplaneeringuga antavad kõrgused jms parameetrid võivad detailplaneeringust esitatust mõningal määral erineda). Tööprojekt tuleb koostada vastava eriala kutsetunnistust omava eksperdi poolt ning kooskõlastada kõigi asjasse puutuvate osapooltega.
Emajõe-Pedja maardla (ressurssidega seotud kitsendus)
Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe luha sihtkaitsevöönd
kõrgveepiir
planeeritud hoonestusala
planeeritud pinnatav tee/plats
planeeritud laadimiskai
planeeritud kaldtee
tee kaitsevöönd
8 joonise mõõt (meetrites)
planeeritud juurdepääs krundile
likvideeritav objekt
settest puhastatav ja süvendatav ala
planeeritud hoone võimalik asukoht
planeeritud nõlv
veekogu kallasrada (10 m)
planeeritud reoveekogumismahuti (5 m kujaga)
planeeritud puurkaev / salvkaev 10 m hooldusalaga
planeeritud veetoru (lokaalne) planeeritud reoveekanalisatsioonitoru (lokaalne)
III kaitsekategooria kaitsealused loomaliigid
planeeritud piirdeaed
olemasolev jalgrada
planeeritud jalgrada (liikumise ümber suunamine)
Ilvesmaa OÜ
Tartu maakond, Tartu vald
Tartu Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Planeeringu nimetus
Planeeringuala asukoht
Planeeringu koostamise korraldaja
Joonise nimetus
Terlander OÜ
Registrikood 16540224
TÖÖ NR 2024-09
PlanID 125780
KÄREVERE KÜLAS ASUVA ILVESMAA
MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
SELETUSKIRI JA JOONISED
I KÖIDE
Planeeringu koostamise korraldaja: Tartu Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Ilvesmaa OÜ
Planeeringu koostaja: Reet Türkson
Terlander OÜ projektijuht,
maastikuarhitekt / planeerija
Objekti asukoht: Tartu maakond, Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
X= 6478333, Y=646082
TARTU 2024
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
2 / 31
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala
detailplaneering
OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus (kü
tunnus 79601:001:2628)
TÖÖ EESMÄRK: Planeeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus sildumiskai
ja seda teenindava laadimisplatsi ning teenindushoone rajamiseks.
Rajatavat taristut soovitakse peamiselt kasutada heina, tehnika ja
kariloomade veoks Alam-Pedja looduskaitseala pärandniitudele.
Planeeringuala pindala on ligikaudu 3,12 ha.
KOHALIK OMAVALITSUS: Tartu Vallavalitsus
Registrikood 75006486
Haava tn 6, Kõrveküla alevik,
Tartu vald, 60512 Tartu maakond
HUVITATUD ISIK: Ilvesmaa OÜ
PLANEERINGU KOOSTAJA: Terlander OÜ
Registrikood 16540224
F. Tuglase tn 19-310,
Tartu linn, 51006 Tartu linn
Reet Türkson – projektijuht,
maastikuarhitekt-planeerija (diplom BD 003669)
tel +372 5566 2920
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
3 / 31
SISUKORD
1. Planeeringu koostamise alus ............................................................................................................................................. 4
1.1. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid ............................................. 4
1.2. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta ........................................................................................... 4
2. Olemasoleva olukorra iseloomustus .............................................................................................................................. 4
2.1. Üldinfo .............................................................................................................................................................................. 4
2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ............................................................................................................ 10
3. Planeerimisettepanek ......................................................................................................................................................... 12
3.1. Planeeringu kontseptsioon .................................................................................................................................... 12
3.2. Üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule vastavus .............................................................................. 12
3.3. Planeeritava ala kruntideks jagamine ja krundi ehitusõigus ..................................................................... 17
3.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ......................................................................................................................... 18
3.5. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................................................................... 19
3.6. Tänava maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................................................. 19
3.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ..................................................................................................................... 21
3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad................................................................................................................. 21
3.8.1. Sademevee ärajuhtimine .................................................................................................................................. 22
3.8.2. Reoveekanalisatsioon ........................................................................................................................................ 22
3.8.3. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus ......................................................................................................... 22
3.8.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ................................................................................................................... 23
3.8.5. Soojavarustus ........................................................................................................................................................ 24
3.8.6. Sidevarustus........................................................................................................................................................... 24
3.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks .............................................................. 24
3.9.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................ 27
3.10. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ja servituudi
ettepanekud ............................................................................................................................................................................ 29
3.11. Kuritegevuse riski vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................... 29
3.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ..................................................... 30
3.13. Planeeringu elluviimise võimalused.................................................................................................................... 30
3.14. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ............................................................................................................... 31
JOONISED:
Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 (A4)
Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:5000 (A3)
Joonis 3. Tugiplaan (olemasolev olukord) M 1:500 (A1)
Joonis 4. Põhi- ja tehnovõrkude joonis M 1:500 (A2)
Detailplaneeringu lisad on esitatud II köites.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
4 / 31
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tartu Vallavalitsuse 21.03.2024 korraldus nr 344 „Kärevere
külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine lähteülesande kinnitamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ ning selle lisa 1 „Kärevere külas asuva
Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne“.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksusele
(katastritunnus: 79601:001:2628) ja Emajõe (VEE1012600) vanajõele ehitusõigus sildumiskai ja seda
teenindava laadimisplatsi ning teenindushoone rajamiseks. Rajatavat taristut soovitakse peamiselt
kasutada heina, tehnika ja kariloomade veoks Alam-Pedja looduskaitseala pärandniitudele.
1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA
DOKUMENDID
o Tartu valla arengukava;
o Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2023- 2035;
o Tartu valla üldplaneering;
o Tartu valla jäätmehoolduseeskiri;
o Tartu valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri;
o Maaküte Tartu vallas (OÜ Maves, 2020);
o Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri;
o Tartu linna üldplaneering 2040 + (https://tartu.ee/et/uldplaneering2040);
o Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded;
o Kaldaveere heinasadama eelprojekt (töö nr 2023050, koostaja Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ).
o „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km
170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt“, projekteerija
Roadplan OÜ. Edaspidi viidatud kui Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti lahendus.
o Tartumaa maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga
nr 1.1-4/29;
o Planeerimisseadus, Ehitusseadustik jm asjakohased õigusaktid ja normatiivid.
1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA
Detailplaneeringu alusplaaniks on Mäger Poegadega OÜ poolt koostatud Kaldaveere heinasadama
topo-geodeetilist mõõdistust, töö nr MP-1109/23G, mõõtkava 1:500, mõõdistatud 09/2023. a.
Koordinaadid on L-Est´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis.
Joonistel kasutatud täiendavad andmed pärinevad Maa-ameti Geoportaalist (alla laaditavad kaardid
ja ruumiandmed) ning looduskaitselised andmed pärinevad Eesti looduse infosüsteemist (EELIS),
Keskkonnaagentuur.
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
2.1. ÜLDINFO
Planeeringuala asub Tartu vallas Kärevere küla kaguosas, Kärevere silla läheduses. Planeeringuala jääb
Tartu linna piirist ca 13 km kaugusele (sõiduteid pidi mõõtes).
Planeeringuala on näidatud skeemil 1 ning situatsiooniskeemil (joonisel 1).
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
5 / 31
Andmed planeeritava maaüksuse kohta:
Nimi – Ilvesmaa (katastritunnus 79601:001:2628);
maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa;
pindala – 31 191 m².
Planeeritava Ilvesmaa kinnistu piirinaabriteks on järgnevad maaüksused:
o põhjas – 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (kü tunnus 38301:003:0081; endine põhimaantee),
pindala 23 937 m2, 100% transpordimaa;
o kirdes ja läänes – Emajõgi V1 (kü tunnus 79301:001:0707), pindala 16 254 m2, 100% sihtotstarbeta
maa;
o lõunas ja kagus – Kangro (kü tunnus 38301:003:0172), pindala 58 754 m2, 100% maatulundusmaa;
o läänes – Kaldaveere (kü tunnus 79601:001:2629), pindala 49 483 m2, 100% transpordimaa.
Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetel moodustab Ilvesmaa katastriüksusest kõlvikuna:
o 21 448 m2 looduslik rohumaa;
o 702 m2 metsamaa;
o 9041 m2 muu maa.
Planeeringuala lõuna- ja keskosa moodustab lamminiit (luhaniit). Põhjapoolne osa on aga osaliselt
võsastunud ala, mis on hoonestamata. Planeeringuala paikneb Emajõe (VEE1023600) vanajõe kaldal,
korduvalt üleujutataval alal.
Skeem 1. Ilvesmaa maaüksuse asukoht (aluskaart Maa-amet 2024).
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
6 / 31
Foto 1. Panoraamvaade planeeringualale põhjast lõuna suunas, vasakul olemasolev juurdepääsutee ja betoonist
tõkend (autor Reet Türkson, 07.06.2024)
Skeem 2. Ilvesmaa maaüksus (aluskaart Maa-ameti 2021. a metsanduslik ortofoto).
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
7 / 31
Planeeringuala jääb Alam-Pedja looduskaitseala (LKA) Emajõe luha sihtkaitsevööndisse, mis kuulub
Alam-Pedja linnualana ja Alam-Pedja loodusalana Natura 2000 alade võrgustikku.
Foto 2. Vaade planeeringualale lõunast põhja suunas, paremal Emajõe vanajõgi (autor Reet Türkson,
08.07.2024)
Foto 3. Vaade planeeringualale põhjast lõuna suunas, vasakul Emajõe vanajõgi (autor Reet Türkson, 08.07.2024)
Foto 4. Looduskaitseala ja sihtkaitsevööndi infosilt planeeringualal (autor Reet Türkson, 08.07.2024)
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
8 / 31
Planeeringualale jäävad mõnede II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohad. Planeeringuala
lõunapiiril kasvab III kaitsekategooria taimeliik – kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata).
Emajõe vanajões elutsevad III kaitsekategooria putukatest lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus) ja
laiujur (Dytiscus latissimus) ning III kaitsekategooria kaladest vingerjas (Misgurnus fossiilis), hink (Cobitis
taenia) ja võldas (Cottus gobio).
Planeeringuala põhjaosas asub väike kinnikasvanud tiik (seisuveekogu, ETAK id 2003031).
Planeeringuala reljeef on üldiselt tasane ning langeb läänest ida suunas. Maapinna absoluutkõrgused
jäävad vahemikku 30,69…34,46.
Planeeringuala jääb geoloogiliselt mattunud oru alale, s.o pinnakattesetetega täitunud (aluspõhjaline)
org (vt skeemi 3).
Pinnakatteks on turvas (soosetted). Aluspõhjaks Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakivi (D2PR) aleuroliit,
domeriit.
Põhjavee kaitstuse kaardi järgi (Maa-ameti kaardirakenduses 1:400 000 geoloogilised kaardid) jääb
planeeringuala kaitstud põhjaveega alale.
Foto 5. Olemasolev tiik planeeringuala põhjaosas (autor Reet Türkson, 07.06.2024)
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
9 / 31
Mullastiku kaardi järgi on planeeringualal järgnevad mullad (vt skeemi 6):
✓ sügav lammi-madalsoomuld (tähis AM’’’);
✓ lammi-gleimuld (tähis AG).
Skeem 4. Planeeringuala mullad, Ilvesmaa katastriüksus tähistatud punasega (allikas Maa-ameti mullastiku
teemakaart 2024).
Skeem 3. Geoloogiliselt erineva aluspõhjaga ala, tähistatud punase viirutusega (pinnakattesetetega mattunud org),
planeeringuala tähistatud nööpnõelaga (Maa-ameti 1:400 000 geoloogilised kaardid 2024).
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
10 / 31
Planeeringuala kitsenduste loend:
o Emajõe-Pedja turbamaardla (Maapõueseadus § 5,14,15);
o Kõrgveepiir e kõrgveeala (Looduskaitseseadus¹ § 35, 37 – 39);
o Veekogu kallasrada 10 m (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus §38);
o Alam-Pedja looduskaitseala (KLO1000455), Emajõe luha hooldatav sihtkaitsevöönd (KLO1101351)
(Looduskaitseseadus § 4,14-17, 20, 30);
o II kaitsekategooria liigid;
o III kaitsekategooria putukad Graphoderus bilineatus (lai-tõmmuujur), Dytiscus latissimus (laiujur);
o III kaitsekategooria kalad Misgurnus fossilis (vingerjas), Cobitis taenia (hink), Cottus gobio (võldas).
o Pärandniidud (EELIS kood -1800614991, elupaiga nimetus Luhaniit (kood 6450));
o Pärandkultuuri objekt - Ihamaakingu luht (reg nr 383:PUM:001), mille objekti tüüp on
pärandkooslused, karjametsad, heinamaad. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest
säilinud 50-90%.
Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi ega muid muinsuskaitsealuseid objekte.
Olemasolevast olukorrast ja planeeringuala kitsendustest annab ülevaate skeem 5 ja tugiplaan
(joonis 3).
2.2. KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED
Planeeringuala asub Kärevere külas Emajõe vanajõe läänepoolsel kaldal korduvalt üleujutataval alal,
seega on planeeringuala ümbritsetud veekogu, heinamaade ja võsastunud või metsaga kaetud aladega.
Planeeringualast linnulennult põhja suunas ca 120 m kaugusele jääb 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
riigimaantee ja ca 300-310 m kaugusele kirdesse jäävad vana ja uus Kärevere sild.
Skeem 5. Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardist (12.08.2024 seisuga).
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
11 / 31
Lähim elamu õueala jääb planeeringualast ida suunas Olmere (83101:001:0237) maaüksusele ning Silla
(83101:001:0036) maaüksusele, ülejäänud elamute hoovid jäävad juba kaugemale, sest valdav enamus
planeeringuala ümber on veekogud ja hoonestuseta metsamaad.
Ümbritsevate maaüksuste maakasutust illustreerib kontaktvööndi funktsionaalsete seoste joonis
(joonis 2).
Lähimad hooned on ehitatud 1-2 korruselistena (teine korrus katusealuse korrusena), viilkatusega ning
hoonete kõrgus hinnanguliselt ca 7 m.
Viimistlusmaterjalina on kasutatud puitu, krohvi ja kivi.
Olemasolevad hooned on näidatud fotodel 6 ja 7.
Piiretena kasutatud pigem haljaspiirdeid (puuderead, põõsad vms) ja võrkaedu.
Planeeringuala ei piirne riigiteedega, kuid planeeringualale on tagatud juurdepääs 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa tee km 163,634 ristumiskohalt (planeeringualast ca 750 m kaugusel loodes).
Kergliiklusteed piirkonnas puuduvad, s.t tee ruum on kergliiklejate ja mootorsõidukite ühiskasutuses.
Kontaktalas on koostatud „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva
Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu
eelprojekt“, mille realiseerimisel toimub juurdepääs planeeringualale rajatava Kärevere liiklussõlme
kaudu ning vana Kärevere sild muutub kergliiklejate sillaks.
Lähimad bussipeatused nimega „Kärevere sild“ asuvad planeeringualast idas 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa tee ääres.
Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on näidatud joonisel 2.
Foto 6. Olemasolev elamu planeeringualast idas – Silla
kinnistul (Google tänavavaade, pildistamise aeg
06/2024. a)
Foto 7. Olemasolev elamu planeeringualast idas –
Olmere kinnistul (Maa-ameti kaldaerofoto,
20.04.2023. a)
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
12 / 31
3. PLANEERIMISETTEPANEK
3.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON
Planeeringuga kavandatakse heinasadama (sildumiskai, laadimisplatsi ja teenindushoone) rajamist, mis
on vajalik Alam-Pedja looduskaitseala kaitse eesmärkide täitmiseks. Rajatava sadama kaudu hakkab
toimuma Alam-Pedja looduskaitseala lamminiitude hoolduse käigus niidetud heina väljavedu.
Kui vastavalt Looduskaitseseaduse 38 § lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute
hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, siis § 38 lg 4 kohaselt ehituskeeld ei laiene kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele ning tehnovõrgule ja -rajatisele.
Ning vastavalt Veeseaduse § 118 lg 5 p 1 ei ole veekaitsevööndit veekogu kaldaalale õiguslikul alusel
rajatud sadamaalal.
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt on 10/2023. a koostatud Ilvesmaa heinasadama eelprojekt (töö
nr 2023050), mis näeb ette 20,0 m pikkuse statsionaarse laadimiskai, 8 m laiuse kaldtee (kalle 1:5),
kruuskattega teenindava laadimisplatsi (3150 m2), lisaks maakividega kindlustatud koolmekoha
laadimisplatsi äärse nõva ületuseks ja juurdepääsutee rajamise ning akvatooriumi settest puhastamise
ja osalise süvendamise. Akvatooriumi settest puhastamine ja osaline süvendamine laadimiskai ees on
vajalik ca 2300 m2 alal. Settest puhastatud ja süvendatud akvatooriumi põhja kõrgusarvuks on
projekteeritud 29,00 m abs. Eemaldatava sette maht on ca 1800 m3. Süvendamisel väljakaevatava
mineraalpinnase maht on ca 430 m3. Väljakaevatav mineraalpinnas on plaanis ära kasutada
laadimisplatsi ala täitematerjali mahu optimeerimiseks. Akvatooriumi puhastamise järgne sete jäetakse
ehitusalale tahenema, peale seda viiakse see edasistest menetlusetappides määratavatele aladele (va
kaitstavad loodusobjektid ja erosiooniohtlikud alad). Sete laotatakse vastavatele aladele õhukese kihina.
Detailplaneeringus on võetud aluseks eelpool kirjeldatud projektlahendus, mida võib tööprojekti
koostamisel vastavalt vajadustele täpsustada ja muuta (s.t laadimiskai mõõdud, kaldtee laius ja kalle,
platsi täpsed mõõdud, süvendamist vajava ala ulatus, eemaldatava sette maht ja süvendamisel
väljakaevatava pinnase maht, platsi vertikaalplaneeringuga antavad kõrgused jms parameetrid võivad
detailplaneeringus esitatust mõningal määral erineda). Tööprojekt tuleb koostada vastava eriala
kutsetunnistust omava eksperdi poolt ning kooskõlastada kõigi asjasse puutuvate osapooltega.
Sette eemaldamisel veekeskkonnast juhindutakse, lisaks juba eelpool toodule, kehtivast õiguskorrast ja
selle alusel koostatud juhistest (vt. https://keskkonnaamet.ee/veekogu-rajamine-ja-
umberkujundamine#taotle-omavalitsusel, 2024). Süvendustegevus (üle 100 m3, kuid alla 500 m3) nõuab
aga keskkonnaloa vormistamist (menetletav tavapäraselt peale DP menetluse lõppu). Keskkonnaloa
menetluse osas on ajakohased juhised esitatud Keskkonnaameti poolt (vt
https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/vesi/veeluba-ja-aruandlus, 2024).
Planeeringuga kavandatakse rajada ka teenindushoone (veokite juhtide jt teenindavate isikute tarbeks)
ning heina ladustamise hoone (PVC hall), mis on mõlemad vajalikud sadamaehitised Alam-Pedja
looduskaitseala kaitse eesmärkide täitmiseks.
Kavandatud heinasadama kasutuselevõtu eeltingimuseks on sadama asukohaks oleva Emajõe vanajõe
suudme avamine ehk settest puhastamine. Vastava töö tegemiseks tuleb koostada projekt.
3.2. ÜLDPLANEERINGULE JA MAAKONNAPLANEERINGULE VASTAVUS
Planeeringuala asub kehtiva Tartu valla üldplaneeringu (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022. a
otsusega nr 43) järgi hajaasustusega alal. Tartu valla üldplaneeringu alusel hajaasustusega alal üldjuhul
juhtotstarvet ei määrata. Kehtivas üldplaneeringus ei ole sadama rajamist antud asukohas küll ette
nähtud, kuid planeeringuala asub piirkonnas, kuhu kõrvale on juba sadamaid kavandatud.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
13 / 31
Kehtiva üldplaneeringu järgi asub planeeringuala rohelise võrgustiku tugialal (vt skeemi 6), kus
võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus
katastriüksusel langeda alla 90%. See tähendab, et tehispinnad võivad Ilvesmaa katastriüksusest
moodustada kuni 3119,1 m2. Platsi suuruse planeerimisel on sellega arvestatud.
Tegevust rohelise võrgustiku aladel tohib ellu viia vaid juhul, kui sellega ei kaasne olulist ebasoodsat
mõju rohevõrgustiku toimimisele. Ehitiste/rajatiste ehitamine hajusale asustusmustrile omaselt on
lubatud, kui säilib võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Ehitusõigust hoonete püstitamiseks saab taotleda
katastriüksustele, mille suurus on vähemalt 2 ha. Planeeritav Ilvesmaa maaüksus on 3,12 ha suurune.
Rohelise võrgustiku alal võib aiaga piirata üksnes õuemaa, kuid mitte üle 0,4 ha, et säilitada hajusale
asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldamaks ulukite vaba liikumist. Aiaga piiratav maa-ala võib
olla ulatuslikum põhjendatud juhtudel (nt põllumajandusloomade pidamine, tarbeaia kaitsmine ulukite
eest, metsakasvatuslikul eesmärgil), kui säilitatakse ulukite vaba liikumise võimalus. Planeeringus
kavandatakse aiaga piirata ca 0,36 ha suurune ala.
Rohelise võrgustiku tugevdamiseks tuleb võimalusel ojade, jõgede ja järvede kaldad säilitada võimalikult
looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu- ja
vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine
peab olema selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit.
Kalda piiranguvööndis rajatavad ehitised, sh paadikanalid ja piirdeaiad, ei tohi võrgustiku ala kalda
piiranguvööndis tervikuna läbi lõigata.
Skeem 6. Väljavõte Tartu valla üldplaneeringu maakasutusplaanist, kus olulisemad leppemärgid on pildile juurde
kopeeritud. Planeeringuala asukoht tähistatud oranži nööpnõelaga.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
14 / 31
Planeeringuala jääb kõrgveepiiri ja korduva üleujutusega alale. Kehtivas üldplaneeringus on määratud
kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete lammi-madalsoomuldade levialad (veekogu veepiirist arvates).
Arendus- ja ehitustegevuse planeerimisel kõrgveepiiriga alal tuleb arvestada looduskaitseseadusest
tulenevate ranna ja kalda kasutamise kitsendustega ning erisustega. Kaldapiirangute kogu ulatuse
leidmiseks liidetakse kõrgveepiirile looduskaitseseaduse § 35 lg 1 kohased vööndid.
Planeeringuala asub Emajõe-Pedja maardla alal (1 ploki alal), kus asub aktiivne turba reservvaru
(hästilagunenud turvas). Kehtivas üldplaneeringus on maardlad esitatud taustteabena. Turbavarude
kasutusele võtmine maavara kaevandamiseks toimub vastavalt valdkondlikele õigusaktidele,
arengukavadele ja projektidele.
Planeeringuala asub üldplaneeringu järgi planeeritud I klassi maantee trassikoridoris, kuid mitte I klassi
maantee asukohas.
Detailplaneering on koostatud kehtiva Tartu valla üldplaneeringus toodud tingimustega kooskõlas.
Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ (vt skeemi 7) kohaselt jäävad planeeringualale osaliselt:
maardla, kaitstav loodusala, roheline võrgustik, väärtuslik maastik ja Tallinn-Tartu mnt trassikoridor.
Tartu valla üldplaneeringus on täpsustatud maakonnaplaneeringusse kantud väärtuslike maastike
tähendust ning selle kohaselt loovad Emajõe luhaalade väärtuse:
✓ laevatatav jõgi koos luhaheinamaade ja muistenditega;
✓ avanevad vaated luhale;
✓ looduslik mitmekesisus;
✓ ala omanäolisus ning puhkemajanduslik potentsiaal (võimalikud jõematkad, loodus- ja õppeturism).
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
15 / 31
Tartu valla üldplaneering ütleb lisaks, et väärtuste säilitamiseks tuleb luhaheinamaad kasutuses hoida.
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse heinasadama rajamist, mis on väljalik väärtusliku maastike
säilitamiseks luhaheinamaade niitmise korraldamiseks ja kariloomade karjatamiseks, mis aitab täita
üldplaneeringus toodud eesmärke.
Detailplaneeringus on arvestatud Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ toodud tingimustega.
Skeem 7. Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonisest (joonis 1). Planeeringuala asukoht on
tähistatud oranži nööpnõelaga.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
16 / 31
Planeeringuala piirneb idast Tartu linnaga seetõttu tuleb arvestada ka Tartu linna kehtiva
üldplaneeringuga 2040+ (vt skeemi 8). Viimase kohaselt on naaberaladele samuti kavandatud sadama
maa-alad (tähis LS). Sadama maa-ala on Tartu linna üldplaneeringu mõistes sadamateenuse
osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa-ala ja veekogu akvatoorium või kanal.
Skeem 8. Väljavõte kehtivast Tartu linna üldplaneeringust – sadama maa-alad tähistatud hallide aladega, mille
tähiseks LS, planeeringuala tähistatud oranži nööpnõelaga, heleroheline viirutus Emajõel ja Emajõe vanajõel
tähistab veekogu avalikku kasutust.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
17 / 31
3.3. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAGAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS
Planeeringuga ei kavandata Ilvesmaa maaüksuse väiksemateks kruntideks jagamist ega krundi
suurendamist teiste kruntidega liitmise teel, s.t planeeringjärgselt on kavandatud säilitada olemasolev
krundistruktuur. Planeeringuala sisse on haaratud osa Emajõe vanajõest (läänepoolne kallas), kuid sellele
veekogule Maa-ameti andmetel katastriüksust pole moodustatud (vt skeemi 9).
Planeeritud Ilvesmaa krundi kasutamise sihtotstarve (PlanS § 126 lg 4 p 1 kohaselt) on esitatud
planeeringu põhi- ja tehnovõrkude joonisel tabelis 1. Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel
otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel
määrab hiljem Tartu vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitiste kasutamise otstarbed.
Ilvesmaa katastriüksuse sihtotstarbeks (Maakatastriseaduse § 181 järgi) määratakse 100% tootmismaa.
Kehtiva Maakatastriseaduse § 181 lg 3 järgi on tootmismaa tootmiseesmärgil kasutatav maa.
Tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas:
1) põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa;
2) sadamaehitiste maa, välja arvatud reisijate teenindamisega seotud ehitiste maa;
3) toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste maa;
4) tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas kütte-, vee-, gaasi- ja
elektrivarustusega seotud ehitiste maa;
5) jäätmekäitlusehitiste alune maa, välja arvatud jäätmehoidla maa;
6) muu tootmisotstarbel kasutatav maa.
Skeem 9. Olemasolevate katastriüksuste ülevaateskeem.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
18 / 31
Planeeringu põhi- ja tehnovõrkude joonisel (joonisel 4) on toodud krundi hoonestusala, kuhu võib
hooneid püstitada. Kindlasti tuleb jälgida, et projekteeritavad hooned jääksid planeeritud hoonestusala
sisse, sest väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete püstitamine keelatud. Teed,
tehnovõrgud ja tehnorajatised võivad asuda nii hoonestusalas, kui ka hoonestusalast väljaspool.
Vastavalt Ehitusseadustikule ei ole kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge abihoone
püstitamiseks, ümberehitamiseks, laiendamiseks ning lammutamiseks ehitusprojekti koostamine ja
ehitusteatise esitamine nõutav, kuid 20-60 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge elamu abihoone
rajamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ja esitada ka ehitusteatis.
Ehitusloakohustuslike hoonete suurim lubatud arv Ilvesmaa katastriüksusel on kaks (2) hoonet.
Mitteehitusloa kohustuslike ehitiste kavandamisel hoonestusalast väljaspool tuleb ehitise asukoht
kirjalikult kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning kaitseala valitsejaga (Keskkonnaametiga).
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil kokku on toodud põhi- ja tehnovõrkude joonisel
(joonis 4) ehitusõiguse tabelis 1.
Lubatud ehitise kasutamise otstarbed on määratud vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a
määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".
Ilvesmaa krundil on lubatud püstitada järgmise kasutusotstarbega ehitisi:
✓ muu teenindushoone (12339);
✓ sadamahoone (12416);
✓ muu garaaž (12439);
✓ muu laohoone (12529);
✓ loomasööda hoidla (12715);
✓ abihoone (12744).
Omavalitsusel on õigus lubada täiendavalt eelpool nimetamata ehitise kasutamise otstarbeid, kui need
sobivad piirkonda.
Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus krundil on esitatud ehitusõiguse tabelis (planeeringu põhi- ja
tehnovõrkude joonisel, joonis 4) hoone suhtelise kõrgusena maapinnast (meetrites). Projekteerimisel
tuleb tagada, et hoone kõrgus maapinnast ei oleks suurem, kui on määratud suurim lubatud suhteline
kõrgus.
Krundi ehitusõigusest annab ülevaate põhi- ja tehnovõrkude joonis (joonis 4) ning sellel paiknev
ehitusõiguse tabel.
3.4. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE
Planeeritud hoonestusala ei ole seotud krundipiiridega. Hoonestusala määramisel kavandati kõigepealt
veekogu kaldale kruusakattega plats (mis ei tohi olla koos kaldteega suurem, kui 10% krundi pindalast)
lähtuvalt planeeringala reljeefist ja kavandatava laadimiskai asukohast ning seejärel on valitud
hoonestusala, mille sisse peavad planeeritud hooned ära mahtuma, seejuures on arvestatud, et jääks
piisav manööverdusruum sadulautoga (haagisveokiga) manööverdamiseks. Hoonestusala määramisel
on arvestatud, et see jääks väljapoole Emajõe luha sihtkaitsevööndit.
Planeeringu põhi- ja tehnovõrkude joonisel esitatud hoonete suurus ja omavaheline asetus on
soovitusliku iseloomuga ning tegelik orientatsioon ja mahud määratakse edasisel projekteerimisel, kuid
seejuures tuleb arvestada suurima lubatud ehitisealuse pindalaga krundil.
Hoonetele kohustuslikku ehitusjoont ei sätestata.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
19 / 31
Planeeritud hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on määratud TP-3 (tuldkartev), samas on lubatud
ehitada ka TP-2 (tuldtakistav) ja TP-1 (tulekindel) klassi kuuluvaid hooneid.
Arvestades, et planeeritud TP-3 klassi hoonete suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks krundil kokku
on üle 400 m2, siis ei saa ühe kinnistu piires paiknevaid hooneid lugeda enam üheks
hoonetekompleksiks, seetõttu tuleb sama krundi hoonete vahel tagada omavaheline 8 m
tuleohutuskuja või tagada tuleohutus muude ehituslike abinõudega.
Planeeringu kehtivuse ajal on lubatud olemasolevate hoonete täielik või osaline lammutamine, uuesti
püstitamine, olemasolevate hoonete rekonstrueerimine, juurdeehituse tegemine ja uute hoonete
ehitamine vastavalt planeeringuga määratud ehitusõigusele (toodud põhi- ja tehnovõrkude joonisel
tabelis 1).
3.5. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE
Välisviimistlus: kasutada kaasaegseid ja kvaliteetseid viimistlusmaterjale; lubatud on kasutada kivi,
krohvi, puitu, plasti ja klaasmaterjale ning nende kombinatsioone. Heina varjualuse võib ehitada PVC-
hallina või muu kergkarkasslahendusega hoonena (nt plekk karkassiga). Värvitoonidest eelistada
looduslähedasi toone. Vältida silma häirivaid liigerksaid loodusega mittesobituvaid võõraid värvitoone.
Moodustada viisaka ilmega ühtne hoonestus, mis sobiks keskkonda.
Katusekatte materjalid: lubatud kasutada plekki, betoonkivi, asbestivaba eterniiti, rullmaterjale.
Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneele.
Katuse tüüp: lubatud on viilkatus, kelpkatus, lamekatus või ühekaldeline katus (e pultkatus).
Katusekalle: hoonete katusekalle peab jääma vahemikku 10-40°. Katuse harja suunda
detailplaneeringuga ei määrata.
Piirded: Lubatud on metallaiad, keevispaneel- ja võrkaiad. Piirete kõrgus on lubatud kuni 1,5 m,
läbipaistvusega vähemalt 25%. Piirded tuleb lahendada osaliselt läbipaistvana ja piirkonda sobilikuna.
Piire peab tagama territooriumi eraldatuse, kuid samal ajal säilitama ka visuaalse avatuse ning hea
vaadeldavuse. Piirded lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Keskkonda tuleb leida sobivaim
lahendus.
+/- 0.00 sidumine: lahendatakse hoone projektiga. Hoonete null-tasandi projekteerimisel tuleb lähtuda,
et maapinna kõrguste oluline muutmine ei ole lubatud. Oluliseks maapinna kõrguse muutmiseks
hoonete all loetakse olemasoleva maapinna absoluutkõrguse tõstmist üle 3,5 meetri.
3.6. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS
Juurdepääs planeeritud heinasadamale on kavandatud endiselt riigi põhimaanteelt – 2 Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa tee kinnistult (38301:003:0081).
Vastavalt Transpordiameti 21.06.2024 seisukohtadele Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
koostamiseks nr 7.2-2/24/5370-4 tuleb planeeringuala juurdepääsuks kasutada olemasolevat riigitee nr
2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 163,634 ristumiskohta, kuid selle kasutamise tingimuseks on, et
ristumiskoha liikluskoha liiklussageduseks on <20 sõiduki ööpäevas.
Planeeringuala kontaktalas on Roadplan OÜ 2022. a koostanud „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu
põhjapoolse ümbersõidu eelprojekti“, mille realiseerimise järgselt hakkab juurdepääs planeeringualale
toimuma rajatava Kärevere liiklussõlme kaudu (vt skeemi 10).
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
20 / 31
Planeeringu koostamisel on arvestatud, et olemasolev vana Kärevere sild muutub kergliiklejate sillaks,
millelt sõidukitega liiklemist ei toimu.
Põhi- ja tehnovõrkude joonisel toodud juurdepääs krundile asukoht on tinglik ja määratleb ära krundi
külje, kust võib juurdepääsu rajada. Täpne juurdepääsu asukoht selgitatakse välja projekteerimise
käigus. Juurdepääsutee tuleb projekteerida vastavalt Eesti Standardi ‘’Linnatänavad’’ EVS 843:2016
(edaspidi standard).
Parkimine lahendada krundisiseselt. Tee ja tänava maal parkimine ei ole lubatud. Heinasadama
teenindavale personalile on kavandatud minimaalselt kaks (2) parkimiskohta. Põhi- ja tehnovõrkude
joonisel parkimiskohtade paigutust krundil esitatud ei ole, sest see nähakse ette lahendada edasisel
projekteerimisel, sõltuvalt hoone asukohast hoonestusalal.
Arvestades, et planeeringuala asub Emajõe vanajõe kaldal, siis on olemasoleva maapinna (kavandatava
platsi asukohas) ja olemasoleva sõidutee (endise põhimaantee) kõrguste vahe ca 3,3 m. Planeeringuga
kavandatakse planeeritud platsi maapinda tõsta soovituslikult absoluutkõrguseni 33,00-34,00 m, siis
väheneb olemasoleva tee ja platsi kõrguste vahe 2,5-1,5-le meetrile ning juurdepääsutee krundile ei ole
enam nii järsu piki kaldega ning ka platsi üleujutuse tõenäosus on madalam. Juurdepääsutee ja
teenindav plats on kavandatud kruusakattega alana, mida võidakse täpsustada edasisel
projekteerimisel.
Skeem 10. Kavandatav uus Kärevere liiklussõlm. Olemasolev riigitee nr 2 km 163,634 ristumiskoht ehk juurdepääs
planeeringualale on tähistatud oranži nööpnõelaga ning olemasolev liikumissuund planeeringualale endiselt riigi
põhimaanteelt on tähistatud musta noolega (planeeringuala jääb ristumiskohast ca 750 m kaugusele kagusse).
Projekti elluviimisel olemasolev ristumiskoht km 163,634 likvideeritakse ning planeeringualale pääseb Tartu
poolt tulles läbi kavandatavate ringristmike.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
21 / 31
Kõik riigitee arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse1 § 38 on avalikult kasutataval veekogul kallasrada
(kaldariba) avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks sh veekogu kaldal liikumiseks. Kallasraja laius
on laevatatavatel veekogudel kümme (10) meetrit. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe
(2) meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (nn ajutine kallasrada). Kaldaomanik peab igaühel
lubama kallasrada kasutada.
Planeeringu elluviimisel ei ole planeeritud sadama alal juurdepääs mööda olemasolevat jalgrada
kallasrajale enam võimalik (kavandatava piirdeaia tõttu), seetõttu on planeeringu joonisel näidatud
planeeritud jalgrada (liikumise ümber suunamine) ehk, kuidas on võimalik pääseda avaliku veekogu
kaldaribale (kallasrajale) planeeringu järgselt.
Planeeritud jalgraja all on silmas peetud jalakäijate poolt sisse tallatavat looduslikku jalgrada
(pinnasteed) jalgsi ja jalgrattaga liiklejatele Emajõe äärde pääsemiseks. Planeeritud jalgraja asukoht on
orienteeruv ning võib erineda vastavalt inimeste looduses liikumise eelistustele.
3.7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED
Detailplaneering näeb ette, et planeeringualal tuleb olemasolevast kõrghaljastust võimalikult palju
säilitada arvestades, et Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala rohelise
võrgustiku, ja väärtusliku maastiku alale (vt p 3.2).
Rohelise võrgustiku tugialal ei tohi võrgustiku funktsioneerimiseks looduslike alade (tehispindadega
hõlmamata alad) osatähtsus katastriüksusel langeda alla 90%.
Vastavalt Tartu valla üldplaneeringule tuleb krundil paiknevat luhaheinamaad väärtuste säilitamiseks
kasutuses hoida (s.t korraldada selle niitmine, et see ei saaks võsastuda).
Planeeringuga lubatakse krundi hoonestusalal ja täidetaval alal likvideerida puid, põõsaid ja võsa, et
planeeringut oleks võimalik ellu viia. Planeeringu põhi- ja tehnovõrkude joonisel on näidatud
likvideeritav kõrghaljastus (võsa), mis jääb eeldatavalt ehitustegevusele ja heinasadamaks kujundamisel
ette. Planeeringualal on lubatud ka likvideerida juurdepääsutee, tehnovõrkude ja -rajatiste ehitusel
otseselt ette jäävaid puid ja põõsaid.
Uut kõrghaljastust planeeringuga rajada ei kavandata.
Jäätmekäitlus korraldada Tartu valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt. Jäätmete äravedu võib teostada
vastavat luba omav ettevõte. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
3.8. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD
Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude ja -rajatiste põhimõttelised lahendused, mille
asukohti tuleb täpsustada vastavate projektidega. Tehnovõrkude põhimõtteline paiknemine on toodud
planeeringu põhi- ja tehnovõrkude joonisel (joonis 4).
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil
ning lähtuda tuleb „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ juhendis toodud
põhimõtetest.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
22 / 31
3.8.1. Sademevee ärajuhtimine
Krundi sademevee ärajuhtimine lahendatakse krundi siseselt.
Planeeritud sadama alal kavandatakse üleujutuse tõenäosuse vähendamiseks platsi maapinda tõsta
soovitusliku absoluutkõrguseni 33.00-34.00 m. Platsi planeeritavat kõrgust võidakse muuta/täpsustada
edasisel projekteerimisel. Platsi võib ka kavandada kaldega, et osa maapinnast on kõrgem ja osa
madalam. Selliselt saab anda maapinna kalde ida suunas, kus kai osa on näiteks 33.00 m ning platsi
läänepoolne osa, kuhu kavandatakse hoonestust on absoluutkõrgusega nt 33.50-34.00 m. Selliselt on
hoonete üleujutustõenäosus kõrgveeajal madalam ning samas ei ole veekogu veetaseme ja sildumiskai
vaheline kõrgus ka liiga suur.
Maapinna tõstmine on kavandatud ka planeeritud puurkaevu asukohas ja selle hooldusalal ning
kogumiskaevu alal ja selle 5 m kujas.
Hoonete drenaaž ja vertikaalplaneerimine tuleb krundiomanikul lahendada edasisel projekteerimisel.
3.8.2. Reoveekanalisatsioon
Planeeringuala reovesi on kavandatud koguda kinnisesse lekkekindlasse reovee kogumismahutisse
(tühjendamine asjakohase äraveo teenusega).
Mahuti valikul lähtuda vett tarbivate inimeste arvust (m3/d) ning konsulteerida oma ala ekspertidega.
Mahuti asukoha valikul on arvestatud, et see jääks puurkaevust vähemalt 60 m kaugusele (puurkaevu
sanitaarkaitseks mahuti lekke korral). Samuti, et mahuti asuks krundil asukohas, kus üleujutustõenäosus
on kõige väiksem ning kõrgveeperioodil Emajõe vesi mahuti tühjendustoru luugini ei ulatuks.
Planeeringu põhi- ja tehnovõrkude joonisel on näidatud planeeritud kogumismahuti võimalik asukoht
krundil koos kujaga, mille asukohta on lubatud täpsustada edasisel projekteerimisel.
Reovee kogumismahuti paigaldamisel tuleb arvestada, et tegemist on korduvalt üleujutatava alaga,
mille tõttu tuleb mahuti ankurdada ning asetada peale piisavad raskused (sõltuvalt mahuti suurusest),
mis ei lase mahutil üleujutuse korral veepinnale tõusta.
Planeeringualale kavandatud puurkaev ja reoveesüsteemid ei tohi põhjustada kitsendusi väljapool
planeeringuala, v.a kokkuleppel naaberkinnistu omanikuga. Planeeringu põhi- ja tehnovõrkude joonisel
toodud lahendus arvestab, et planeeritud ehitiste/rajatiste kujad ja hooldusalad jäävad planeeritud
krundi piiresse.
Veevarustus ja reoveekäitlemine projekteerida vastavalt veeseadusele, Keskkonnaministri määrusele
31.07.2019 nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ ja keskkonnaministri määrusele 08.11.2019 a nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“ ning
Viljandi Vallavolikogu 28.02.2018 määrusele nr 1-2/19 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.
3.8.3. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus
Hoone veevarustuseks kavandatakse rajada uus puurkaev.
Planeeritud sadama hoonete eeldatav veetarbimine jääb alla 10 m3/d, seetõttu sanitaarkaitseala ei
moodustata, kuid veehaardel on ette nähtud 10 m laiune hooldusala.
Puurkaevu rajamisel peab arvestama, et see peab asuma võimalike reostusallikate (puhastid,
kogumiskaevud, käimlad, prügikastid vms) suhtes kõrgemal ja neist krundi piires piisavalt kaugel.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
23 / 31
Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ega sellele lähemal kui 50 meetrit
veehaarde hooldusala välispiirist arvates.
Vastavalt siseministri 18.02.2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõikele 51 võib ehitise
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui erinevatel kinnistutel olevad
esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit.
Planeeringuala naaberkinnistutel ei asu 40 meetri raadiuses olemasolevaid hooneid, seetõttu täiendavat
tuletõrje veevõtukohta planeeringualale rajada ei ole kohustuslik.
Lähim nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht asub planeeringualast loodes ca 2,1 km kaugusel
Ojari tee 12 (38301:003:0031) kinnistul (vt skeemi 11).
3.8.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus
Arvestades planeeritud heinasadama hoonete madalat energiakulu on planeeringuala elektrivarustus
kavandatud lahendada lokaalselt, s.t ilma Enefit AS-i elektrivõrguga liitumata. Lokaalsed lahendused on
näiteks elektrigeneraator ja päikesepaneelide paigaldamine. Ning välisvalgustuseks saab kasutada
samuti päikesepatareidega LED valgusteid.
Planeeringulahendusest sõltumata on tulevikus siiski võimalik Enefit AS elektrivõrguga liitumiseks
taotleda tehnilised tingimused ning projekteerida planeeringuale ka stabiilsem elektrivarustus.
Planeeringu koostamise ajal tehnilisi tingimusi elektrivõrguga liitumiseks ei taotletud, sest lähim
elektrialajaam nimega Silla:(Puhja) asub planeeringualast liiga kaugel (linnulennult ca 720 m kaugusel),
Skeem 11. Lähima tuletõrje veevõtukoha asukoht planeeringualast loodes Ojari tee 12 kinnistul. Planeeringuala
tähistatud oranži nööpnõelaga (Maa-ameti ohtlike käitiste, veevarustuse ja veeohutuse kaardirakendus,
26.08.2024 seisuga).
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
24 / 31
mis jääb teisele poole 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed Silla (83101:001:0036) maaüksusele.
Lähiajal olemasoleva elektrivõrguga liitumine ei oleks majanduslikult otstarbekas.
3.8.5. Soojavarustus
Planeeritavate kruntide soojavarustus lahendatakse lokaalselt.
Keelatud on kasutada rohkelt tahmavaid kütteliike (näiteks kivisüsi) ja kütteõli. Soovitatav on kütteliike
kombineerida ning eelistada elektrikütte kasutamise korral soojusvahetuspumpade (näiteks
õhksoojuspumbad) kasutamist, et võimalikult vähese elektritarbimise läbi vähendada keskkonda
lisanduvat saastekoormust. Samuti võib kasutada maakütet ning paigaldada päikesepaneele.
Päikesepaneelide rajamine on planeeringuga lubatud üksnes hoonete katustele või fassaadide
tasapinnas oma krundi tarbeks. Projekteeritava hoone arhitektuur peab võimaldama päikese
otsekasutust ja vältima ebatõhusaid lahendusi.
Maakütte valimisel tuleb selle täpne asukoht ja ulatus täpsustada edasise projektiga. Maakütte rajamisel
tuleb arvestada, et kasutamiseks sobivad eelkõige kinnised horisontaalsed ja vertikaalsed
maasoojussüsteemid.
3.8.6. Sidevarustus
Planeeringualale sidevarustust antud asukohas ei ole kavandatud, kuna lähim optilise kaabli
liitumispunkt jääb kaugele. Seetõttu on planeeritud kruntide sideühendus kavandatud läbi õhu leviva
mobiilsidevõrgu abil.
3.9. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt 10/2023. a koostatud Ilvesmaa heinasadama eelprojektis (töö nr
2023050) esitatud lahenduse kohaselt tuleb ehitustööde läbiviimisel arvestada järgnevate üldnõuetega:
o Mitte planeerida ehitustöid ajavahemikku 15. aprill – 30. juuni, millal Alam-Pedja Emajõe luha
sihtkaitsevööndis kehtib liikumiskeeld.
o Ehitustööd on soovitav kavandada madalaveelisele perioodile, kuid ehitustööde tegemise ajal tuleb
arvestades Emajõe taseme tõusust tingitud üleujutuste võimalusega. Üleujutuste korral ehitustööde
ajal tuleb ehitustööd katkestada ja rakendada meetmeid pooleliolevate või lahtiste
konstruktsioonide säilitamiseks.
o Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ja kooskõlastada
liikluskorraldusvahendite paiknemine Transpordiametiga. Täiendavalt kohalduvad kohaliku
omavalitsuse ja Keskkonnaameti poolt kehtestatud nõuded ja piirangud.
o Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiaid, mis välistavad kütte-
ja määrdeainete vm keskkonnareostust tekitavate ainete sattumise vette ja pinnasesse.
o Ehitustööde ajal tuleb vältida ehitusjääkide ja prahi kandumist tuule ja lainetuse mõjul veealale.
Võimaliku maastikule ohtliku tegevuse ilmnemisel tuleb tegevus katkestada ning teavitada
Keskkonnaametit ning töö tellijat.
o Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb rajatiste ümbrus ning materjalide ladustamise kohad korrastada.
Kõik ehitamise käigus tekkivad jäätmed (sh puitmaterjal) tuleb koguda liigiti ja projektalalt ära
vedada ning utiliseerida. Ehitusaegseks juurdepääsuks kasutatud teede katendid tuleb taastada, kui
neid kahjustati ehitustööde käigus.
o Ehitustööde tegemisel tuleb töövõtjal järgida ohutustehnilisi nõudeid. Töödel tuleb rakendada
töökaitsemeetmeid, millega on tagatud inimeste turvalisus. Töökaitses tuleb juhinduda Eesti
Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Tagada tuleb ehituspaiga tuleohutus. Juurdepääsul
objektile juhinduda üldistest liiklusreeglitest.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
25 / 31
Kavandatav sadam kuulub mh Sadamaseaduse regulatsiooni alla. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ poolt
esitatud projektlahenduses on samas toodud ka üldised juhised projekteeritud rajatiste hoolduseks ja
ekspluatatsiooniliseks järelevalveks, mille eesmärgiks rajatiste ohutu, mugava ning pikaajalise kasutuse
tagamine:
o Rajatiste seisukorra regulaarne hindamine. Seisukorra visuaalset hindamist teostada
navigatsioonihooajal vähemalt kord kuus, lisaks mõne ekstreemse ilmastikuolu (torm, üleujutus vms)
järgselt. Põhjalik konstruktsioonide kontroll läbi viia vähemalt 2 korda aastas: navigatsiooniperioodi
alguses ja lõpus.
o Kahjustunud konstruktsioonide võimalikult kiire parandamine või asendamine. Külastajale ohtliku
kahjustuse puhul tuleb parandustöö läbi viia esimesel võimalusel, muul juhul mõistliku ajaperioodi
jooksul alates kahjustuse avastamisest. Rajatiste kasutajatele ohtlike kahjustuste korral tuleb
paigaldada infotahvlid millel esitada teave ohtlike elementide kohta ning vajadusel seada
kahjustunud rajatiste kasutamise keeld.
o Lahti tulnud kinnitusdetailide eemaldamine ja uutega asendamine. Kasutajatele ohtliku kahjustuse
puhul esimesel võimalusel; muul juhul mõistliku ajaperioodi jooksul alates vea avastamisest.
o Kindlustised ja katendid. Kindlustiste ja katendite ekspluatatsiooniline järelevalve seisneb nende
seisukorra visuaalses järelevalves ja tekkinud kasutamist häirivate või süvenevate deformatsioonide
operatiivses kõrvaldamises.
Lynxland MTÜ tegi edasiste tegevuste paremaks suunamiseks 2023. a taotluse pinnase täitmise ja raie
tingimuste saamiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet vastas 08.01.2024. a nr 7-9/23/24495-2
kirjaga, seades taotletud tegevustele järgnevad tingimused:
o Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja üldiselt ehitiste püstitamine keelatud, kuid
lubatud on ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks.
o Kaitsealal on keelatud uute ehitiste püstitamine jõgede kallaste ehituskeeluvööndis, välja
arvatud kaitseala ja laagriplatside tarbeks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades ning
väikeehitiste, sealhulgas paadisilla ja ajutise ehitise ehitamine kaitseala valitseja nõusolekul.
o Emajõe luha sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu
taastamiseks ja säilitamiseks vajalik tegevus nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde
harvendamine.
o Emajõe luha sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud inimeste viibimine 15.
aprillist 30. juunini.
o Loodusliku pinnasega (kruus, liiv jm mis ei liigitu jäätmeteks) maapinna planeerimine ei ole
tegevus, milleks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Kavandatud töö kaitsealale jäävas osas,
ei ole registreeritud kaitstavaid elupaikasid ning kuna tegevus on vajalik kaitseala kaitse
eesmärkide saavutamiseks ja ei ohusta teisi kaitseala kaitse eesmärke, on Keskkonnaamet
seisukohal, et tegevus on kooskõlas kaitseala kaitse-eeskirjaga, kuid kinni tuleb pidada kaitse
eeskirjaga sätestatud liikumispiirangust 15. aprillist 30. juunini.
o Tööde ala asub ka Emajõe veekaitsevööndis, mis on moodustatud kalda erosiooni ja hajuheite
vältimiseks ning kus on keelatud puu ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta.
Pinnase planeerimisel tuleb seega arvestada asukoha reljeefiga ja teha tööd sellises ulatuses,
mis välistavad materjali kandumist veekogusse. Võsaraie osas on Keskkonnaamet seisukohal, et
taotletud alal on see kooskõlas kaitseala kaitse eesmärkidega ja ei mõjuta pinnaveekogumi
seisundit.
o Võsa raiel tuleb vältida kalda erosiooni tekitamist ja raie teha väljaspool lindude
pesitsusperioodi (ajavahemikul 1. aug kuni 14. märts) soovitatavalt kuival ajal või külmunud
pinnasega.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
26 / 31
Keskkonnaamet algsele ideekavandile andnud seisukoha (25.06.2023. a kiri nr 7-9/23/12722-2), et
heinasadam on vajalik Alam-Pedja looduskaitseala kaitse eesmärkide täitmiseks. Sellele eelnevalt ehk
Tartu linna (naaberomavalitsus) ÜP menetluses on rõhutatud Keskkonnaameti poolt, et seoses
lamminiitudelt varutava heina veetranspordi vajadusega on kavas rajada heinapargaste sildumis- ja
laadimiskoht Kärevere silla piirkonda. Tänaseks ei ole heinasadama põhikontseptsiooni ala Tartu vallas
muutunud, mh suhestumise võtmes Alam-Pedja looduskaitsealaga.
Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskavas 2016-2025 (2015) on toodud, et sildumisala võiks
edaspidi avada uusi võimalusi luhahoolduseks, sest osade maanteelt ligipääsmatute (kuid
hoolduspotentsiaaliga) luhtade juurde pääseks veeteed mööda ja samal moel saaks aladelt ka heina ära
viia.
Konkreetsel juhul seondub tegevuspaik Emajõe luha sihtkaitsevööndiga (skv, KLO1101351). Emajõe luha
sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste taastamine ja säilitamine, kaitstavate
liikide elupaikade kaitse, vanajõgede ökosüsteemi kaitse ning metsakoosluste liigilise ja vanuselise
struktuuri hoidmine. Sihtkaitsevööndis on mh keelatud majandustegevus ja inimeste viibimine perioodil
15. aprill – 30. juuni (va nt kaitse korraldamisega seotud tegevuses, kaitse korraldaja nõusolekul).
Lubatud tegevused on toodud kaitse-eeskirja § 12, st kaitseala valitseja nõusolekul on
sihtkaitsevööndis lubatud:
o metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus
esitada nõudeid raielangi kuju ja suuruse, raieliigi, -aja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja
väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
o loodusliku veerežiimi taastamine;
o poollooduslike koosluste hooldamine ja taastamine;
o kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
o jõgede sootide suudmete puhastamine ja süvendamine.
EELIS andmete järgi jäävad planeeritud hoonestusalast välja vääriselupaigad ning kaitsealused taimed,
seened ja samblikud ning ka maaüksusel 79601:001:1587 olevate liikide leiukohad. Läheduses asub II
kaitsekategooria linnuliigi elupaik. Kai kohale nii maismaal kui ka vees jääb tõmmuujuri (KLO9200880)
leiukoht. Lisaks võivad sadama rajamisest mõjutatud olla vees levivad liigid - tõugjas, harilik võldas,
harilik hink, harilik vingerjas ning laiujur.
Emajõe vanajõe süvendustegevuseks (üle 100 m3, kuid alla 500 m3) tuleb taotleda keskkonnaluba.
Tegevuspaigast allavoolu jääb Kärevere looduskaitseala (KLO1000600; mh Natura 2000 ala).
Alkranel OÜ poolt 01/2024. a koostatud töös „LIFE projekti nr 101069566 / LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP
AdaptEst raames kavandatava heinasadama detailplaneeringu kava (Ilvesmaa maaüksus, Tartu vald)
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“ viidi läbi Natura 2000 ala eelhindamine, mille
tulemusena toodi välja, et Kärevere loodusala jõe elupaigas elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi
tagamiseks on kohustuslik:
o olemasolev soot säilitada (silmas peetud Emajõe vanajõge). Alam-Pedja linnu- ja loodusala
kaitsekorralduskavas 2016-2025 põhjendatakse ära selle ka vajadus. Kalastiku hea seisundi
säilimise oluliseks eelduseks on vanajõgede avamine ja avatuna hoidmine, et kalad pääseksid
väärtuslikele kudealadele ning pärast kudemist ja suurvee langust sealt ka välja;
o ehitustööde tegemisel veekeskkonnas – kasutada heljumi levikut tõkestavaid vahendeid ning
vältida ehitustöid kalade peamisel kudemisajal (märtsist juulini; hõlmab ka suurveeaegset
perioodi).
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
27 / 31
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus ei tuvastatud negatiivseid ohtusid Natura 2000
alade (loodus- ja linnualade) kaitse-eesmärkide täitmisele, seetõttu ei ole Natura 2000 alade
täishindamist vaja läbi viia. Toodi esile, et planeeritud tegevus pigem toetab Alam-Pedja loodusala ja
linnuala kaitse-eesmärkide täitmist. Järeldati, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi analüüsitud
loodusalade ja linnuala eesmärkidele ei ole.
Hoonete projekteerimisel arvestada, et planeeringuala jääb territooriumile, kus võib esineda kõrge
radoonisisaldusega pinnaseid. Standardis EVS 840:2017 ehitistealusele pinnaseõhule kehtestatud
radooniohtliku pinnase tase on 50 kBq/m2. Sellest kõrgema sisalduse korral tuleks ehitamise käigus
rakendada radooni sissepääsu tõkestavaid meetmeid. Radooni taseme mõõtmine tuleb teostada
soovitatavalt enne projekteerimistöid, et välja selgitada, kas ja milliseid tõrjemeetodeid tuleks/on
vajadus kasutada. Maja asukoha pinnase kõrge radoonisisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel
kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada radooni sisaldust majade siseõhus miinimumini.
Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava järgi ning hoonete projekteerimise
käigus tuleb tagada nende vastavus tuletõrje nõuetele.
Ehitustegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt
planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel
arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid. Planeeringus kavandatav tegevus ei
põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest
planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale.
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole
kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele
normatiividele ja seadusandlusele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate
firmade kaudu. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Lähtuvalt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangust ja detailplaneeringu
algatamise lähteülesandest nõustusid Tartu vald ja Keskkonnaamet, et käesolev detailplaneering
algatatakse ilma keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH-d) algatamata, sest mõju Natura 2000
võrgustiku alale on välistatud ning detailplaneeringu lähteülesande alusel puudub oluline
keskkonnamõju ja keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1
määratud ülesannete täitmisel planeeringumenetluse käigus.
3.9.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine
o Majanduslikud mõjud
Heinasadama rajamine toob kaasa mõne täiendava töökoha loomise, kuid sellest tulenev
majanduslik mõju ümbritsevale on minimaalne, sest planeeritud heinasadam ei too piirkonna
elanike jaoks uusi teenuse pakkujaid ega tarbijaid. Sadam on planeeritud heina, tehnika ja
kariloomade veo korraldamise eesmärgil, mis on vajalik Alam-Pedja looduskaitseala pärandniitude
hooldamiseks ja säilitamiseks.
Puhkemajanduslik potentsiaal (võimalikud jõematkad, loodus- ja õppeturism) säilib ka planeeringu
elluviimise järgselt.
Planeeringu elluviimine on seotud ptk 3.13 toodud elluviimise kokkulepete osana seatud
tingimuste ja nõuetega, s.t eelkõige planeeringu koostamisest huvitatud isiku majanduslike
võimalustega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab teadvustama planeeringulahendusest
tulenevate kohustustega (kuludega) vastavalt oma vastutusalale seoses tulevaste hoonete ning
tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise ja hooldamisega.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
28 / 31
Tartu vallal ei lasu kohustust tegeleda antud detailplaneeringuga seoses sadamaala arendamisega
seotud kulude katmisega.
o Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ei asu muinsuskaitsealuseid hooneid, kinnismälestisi, ega muid kultuuriväärtuslike
objekte, mis vajaksid säilitamist või kaitset.
Planeeringuala ei asu miljööväärtuslikul alal, kuid asub väärtuslikul maastikul, kus on väärtustatud
avanevad vaated Emajõe luhale.
Olemasolev võsa planeeringuala põhjaosas takistab vaadet luhale. Planeeritud hooned küll osaliselt
varjavad vaadet luhale, kuid seevastu hoone kõrvale kavandatud olemasoleva võsa likvideerimine
ja manööverdusplatsi rajamine jällegi avab vaate kaugemale luhale (põhjast lõuna suunas).
Planeering ei mõjuta eeldatavalt kohalike elanike tavasid ega traditsioone. Paadiga veekogul
liikumine ja paigaga seotud kultuuriloo järeltulevatele põlvedele edastamine on võimalik ka
planeeringu elluviimise järgselt.
o Sotsiaalsed mõjud
Planeering ei avalda eeldatavalt negatiivset mõju lähielanike sotsiaalsele võrdusele, turvalisusele
ega tervisele. Planeeringuga ei kavandata rajada ehitisi, mis põhjustaks elanikele sotsiaalseid
häiringuid ega tunnetuslikku mõjule varale.
Planeering ei avalda mõju piirkonna elanike majanduslikule toimetulekule.
Planeeringuala ümbruses ei asu maamärke ega muid nähtavust nõudvaid objekte, seega
planeering ei avalda nähtavusele negatiivset visuaalset mõju.
Planeering muudab ligipääsu alusega jõele saamise paremaks, mis võimaldab Alam-Pedja
looduskaitseala pärandniite hooldada ning tagada nende säilimise. Samuti aitab planeeritud
heinasadam kaasa kariloomade pärandniitudel karjatamisele.
o Mõjud looduskeskkonnale
Planeeringuala asub rohevõrgustiku alal, kus võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike
alade (tehispindadega hõlmamata alad) osatähtsus katastriüksusel langeda alla 90%. Sadamat
teenindava platsi planeerimisel on sellega arvestatud. Vaatamata võsa likvideerimisele jääb
planeeringu elluviimise järel siiski rohevõrgustik toimima.
Heinasadama rajamiseks on vajalik ehitustegevusele otseselt ette jääv võsa/kõrghaljastus
likvideerida ning maapinda tõsta, et kaitsta planeeritud ehitisi kõrgveeperioodil üleujutuse eest.
Heinasadama platsi ja maapinna tõstmise ala jääb ka olemasoleva tiigi alale (planeeringuala
põhjaosas), s.t planeeringu elluviimine toob kaasa olemasoleva tiigi likvideerimise vajaduse. Tiik on
aga suhteliselt väike, madala veeline (sügavus ca 49-67 cm) ja peaaegu kinni kasvanud.
Likvideeritav tiik ei ole kaitsealuste taime- ja loomaliikidele leiukohaks, seetõttu ei peeta tiigi
likvideerimisega kaasnevat mõju oluliseks keskkonnamõjuks.
Planeeringuga kavandatava tegevuse mõju keskkonnale on hinnatud Alkranel OÜ poolt 01/2024. a
koostatud töös „LIFE projekti nr 101069566 / LIFE21-IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst raames kavandatava
heinasadama detailplaneeringu kava (Ilvesmaa maaüksus, Tartu vald) keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnang“, mida on käsitletud eelpool (peatükis 3.9). Samas on toodud ka
tingimused ning leevendusmeetmed, millega tuleb edasisel projekteerimisel ja ehitustöödel
arvestada.
Heinasadama sildumisala ja kaldtee vette rajamine avaldab mõju olemasoleva veekogu kaldale.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
29 / 31
Vastavalt Looduskaitse seadusele § 34 on kalda kaitse eesmärgiks kaldal asuvate looduskoosluste
säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse
suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Arvestades, et planeeritud heinasadam on otseselt vajalik kaitseala kaitse korraldamisega seotud
tegevusteks, siis tehakse käesolevas detailplaneeringus kalda kaitsmisele erand – antakse luba
kaitse korraldaja (Keskkonnaameti) nõusolekul kõrgveepiiri alal sildumiskai ja kaldtee vette
rajamiseks.
Planeeringu elluviimisel tuleb sadama ehitistest puutumata jääval alal jõe kallas säilitada võimalikult
looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks
vooluveekogu tähtsus ökoloogilise koridorina. Veekogu kalda hooldamine ja kasutamine peab
olema selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogu looduslikku seisundit.
Planeeringu elluviimine toob kaasa kallasrajal liikujate ümbersuunamise vajaduse, seetõttu on
planeeringu joonisel näidatud planeeritud jalgrada, ehk kuidas on eeldatavalt võimalik kallasrajale
pääseda ümber sadama-ala.
Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega alal. Planeeringuga kavandatakse reoveelahenduseks
rajada kinnine reovee kogumismahuti, s.t planeeringuga ei kavandata heitvee loodusesse juhtimist,
mis võiks põhjaveele negatiivset mõju avaldada.
Planeeringuga ei kavandata tootmis- ega tööstushooneid, seetõttu ei too planeeringu elluviimine
kaasa negatiivseid lõhnahäiringuid.
3.10. MUUD SEADUSEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI
KITSENDUSED JA SERVITUUDI ETTEPANEKUD
Planeeringualale seavad kitsendusi tehnovõrgud ja –rajatised. Tehnovõrkude kaitsevööndis ja
puurkaevu hooldusalal lubatud tegevusi reguleerib Ehitusseadustik.
Planeeringuga kavandatakse heinasadama rajamiseks settest puhastada ja süvendada Emajõe vanajõe
veekogu põhja, millised tööd kavandatakse osaliselt Emajõgi V1 (79301:001:0707) maaüksusel, mis jääb
Tartu linna territooriumile ja osaliselt Emajõe vanajõe osale, kus katastriüksust ei ole moodustatud (Tartu
valla territooriumile). Veekogu süvendamisega, sette eemaldamise, laadimiskai ja kaldtee rajamisega
seotud ehitustegevuse elluviimiseks tuleb Ilvesmaa kinnistuga piirnevatele idapoolsete kinnistutele
seada servituut vastavate ehitustööde tegemiseks ja sadamarajatiste talumiseks (Ilvesmaa kinnistu
kasuks).
Veekogu süvendamise ja sette eemaldamise servituudiala on näidatud põhi- ja tehnovõrkude joonisel
(joonisel 4).
3.11. KURITEGEVUSE RISKI VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Planeeringualal moodustatavate kruntide õuealal võib rajada krundisisest välisvalgustust, mis tagab hea
nähtavuse ja vähendab sellega kuritegevuse riske. Soovituslik on planeeritud hooned varustada
signalisatsiooni ja videovalvesüsteemidega.
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on soovituslik rajada piirdeaiad koos suletavate väravatega. Piirete
ehitusel tuleb kasutada kvaliteetseid ja vastupidavaid materjale.
Liikumiskeelu ajal 15. aprillist 30. juunini tuleb tõkestada krundil juurdepääs Alam-Pedja
looduskaitsealale, Emajõe luha sihtkaitsevööndisse.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
30 / 31
3.12. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE
HÜVITAJA
Kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama
seda tekitanud krundi igakordne omanik.
3.13. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED
Huvitatud isik on kohustatud tagama omal kulul detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmise
ja kandmise kinnistusraamatusse. Servituudi kokkulepped seatakse enne mistahes hoonele ehitusloa
andmist planeeringualal.
Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Vastava krundi igakordne omanik kohustub
ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti(de) alusel koos juurdepääsutee, teenindus-
laadimisplatsi, laadimiskai ja kaldteega vette. Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul.
Tehnovõrgud ja -rajatised rajab krundi omanik vastavalt hoonete tegelikule paigutusele hoonestusalas.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt
Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja heale
projekteerimistavale.
Emajõe vanajõe süvendustegevuseks (üle 100 m3, kuid alla 500 m3) tuleb taotleda keskkonnaluba.
Detailplaneeringu elluviimise kava:
1. Servituutide (või isiklike kasutusõiguste) seadmine;
2. Sadamarajatiste (platsi, laadimiskai, kaldtee, piirdeaia) projekteerimine;
3. Vertikaalplaneerimise (olemasoleva maapinna tõstmise) projekteerimine ja ehitus teenindus-
laadimisplatsi rajamiseks;
4. Elektrivarustuse, puurkaevu, veetorustiku ja reoveelahenduse rajamise projekteerimine, ehitamine.
5. Hoonete projekteerimine ja ehitus.
Hoonetele kasutusloa väljastamise eelduseks on, et planeeringuga kavandatud tehnovõrgud
ja -rajatised on välja ehitatud.
Aadress: Tartu vald, Kärevere küla, Ilvesmaa maaüksus
Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson
Kärevere külas asuva Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneering (25.11.2024 seisuga)
TÖÖ NR 2024-09
31 / 31
3.14. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on esitatud tabelis 3.
Tabel 3. Kooskõlastused ja koostöö
Asutuse / isiku nimi Kooskõlastuse /
arvamuse kuupäev
ja nr
Kooskõlastuse / arvamuse
sisu (kokkuvõtlikult)
Vajadusel Tartu
Vallavalitsuse seisukoht
kooskõlastusele /
arvamusele
VALITSUSASUTUSED
Keskkonnaamet
Maa-amet
Politsei- ja Piirivalveamet
Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskus
Transpordiamet
Päästeameti Lõuna
päästekeskus
Tartu linn
TEHNOVÕRKUDE VALDAJAD
-
ARVAMUSE AVALDAJAD
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Tartu Vallavalitsus
Haava tn 6
60512, Tartu maakond, Tartu vald,
Kõrveküla alevik
Teie 17.12.2024 nr 7-1/191-1
Meie 17.01.2025 nr 7.2-2/25/5370-6
Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete esitanud meile arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks Kärevere külas asuva Ilvesmaa
maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (katastritunnus 79601:001:2628, edaspidi planeering).
Planeeringu eesmärgiks on Ilvesmaa maaüksusele määrata ehitusõigus sildumiskai ja seda
teenindava laadimisplatsi ning teenindushoone rajamiseks. Planeeringuga kavandatakse
heinasadama (sildumiskai, laadimisplatsi ja teenindushoone) rajamist, mis on vajalik Alam-Pedja
looduskaitseala kaitse eesmärkide täitmiseks. Rajatava sadama kaudu hakkab toimuma Alam-
Pedja looduskaitseala lamminiitude hoolduse käigus niidetud heina väljavedu. Lisaks antakse
planeeringuga lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega
varustamisele.
Planeeringu koostamisel on arvestatud meie väljastatud lähteseisukohtadega.
Planeeringu seletuskirja (Lisa 1) p 3.6. „Tänava maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus“ lk 21/31
on lause: Kõik riigitee arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse
tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Palume
korrigeerida nimetatud lause sõnastust järgmiselt: Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid /…/
või Kõik planeeringu realiseerimisega seotud ehitusprojektid /…/.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS), planeerimisseaduse, meresõiduohutuse seaduse (MSOS) ja
sadamaseaduse (SadS) kooskõlastame planeeringu.
Planeeringu elluviimisel palume arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
meile nõusoleku saamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.
3. Vastavalt MSOS § 48 lg 2 tuleb enne töödega alustamist esitada meile [email protected]
kooskõlastamiseks hüdrotehniliste tööde (nt sildumiskai) ja süvendustööde (planeeritav
Emajõe vanajõe suudme avamine) projektid.
4. Veekogu süvendusjärgse hüdrograafilise mõõdistamise teostamiseks on vaja meie luba (MSOS
§ 47 lg 5) ning mõõdistustööde teostamise järgselt tuleb esitada meile heakskiitmiseks
mõõdistustöö aruanne (MSOS § 47 lg 41).
2 (2)
5. Vastavalt SadS § 37 lg 2 peab sadam olema kantud sadamaregistrisse. Taotlus sadama
registreerimiseks tuleb esitada sadamaregistris. Sadam peab olema sadamaregistrisse kantud
hiljemalt enne kasutusteatise või kasutusloa väljastamist pädeva isiku poolt.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. 2024.11.25_Ilvesmaa_DP_seletuskiri
2. 2024.11.25_Ilvesmaa_DP_joonis_4_põhi-_ja_tehnovõrgud
Tuuli Tsahkna
58073001, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kiri | 18.12.2024 | 33 | 7.2-2/24/5370-5 🔒 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tartu Vallavalitsus |
| Otsus | 21.06.2024 | 3 | 7.2-2/24/5370-4 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Tartu Vallavalitsus |
| Tartumaa Tartu vald Kärevere küla Ilvesmaa maaüksuse ja lähiala detailplaneeringudetailplaneeringu lahenduse koostamiseks | 03.06.2024 | 2 | 7.2-2/24/5370-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Tartu Vallavalitsus |