Taotlus

jaanuar 2025

Energiamajanduse arengukava

aastani 2035 keskkonnamõju

strateegilise hindamine

LISA 6 KSH aruande eelnõu

avalikustamisel laekunud KSH-d

puudutavad seisukohad ja

vastused

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine

LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused

16. jaanuar 2025 1

Avalikustamisel laekus ettepanekuid lisaks keskkonnamõju strateegilisele hindamisele ka muude mõjude hindamisele ning arengukavale endale.

Käesolevas dokumendis on vastused üksnes keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Ülejäänud ettepanekutele vastatakse eraldi ajakava alusel.

ETTEPANEK VASTUS

TMV GREEN 22.11.2024

Ettepaneku viia ENMAK 2035 KSH raames läbi tundlikkuse analüüs täiendavale versioonile:

1. Stsenaarium, milles meretuul on täielikult asendatud maismaatuulega.

Analüüs annaks ülevaate stsenaariumist kui maismaatult lisanduks seniarvestatust 50-100% rohkem ja meretuult

ei tuleks. Täna on arenduses ja planeeringutega juba poole peale jõudnud projektide maht kokku ca 2x suurem

kui 3000 MW. Selle stsenaariumi juures on oluline hinnata kuidas see mõjutaks võimalust elektrienergiat toota

ilma tootmise subsideerimiseta – selgituseks, et kui turul ei ole palju kõrgelt subsideeritud tootmist, siis see

suurendab ilma toetuseta projektide konkurentsivõimet, mis kokkuvõttes on riiklikes ja lõpptarbijate huvides.

Arvestatud osaliselt.

Mõjude hindamises lähtutakse ENMAK koostatud stsenaariumitest ja KSH

programmist. Mõjude hindamise konsultandid ise stsenaariumeid välja ei

tööta. Tundlikkuse analüüs subsiidiumide vajaduse välja selgitamiseks pole

KSH ülesanne. Toetuste vajadus ja maht täpsustatakse taastuvelektri

vähempakkumiste tingimuste koostamise käigus. Taastuvenergia tasu sõltub

tarbimise mahust ja välja antud toetustest mitte keskmisest hinnast. Kuid

kaudselt neid võib seostada.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine

LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused

ETTEPANEK VASTUS

Keskkonnaamet 09.1.2024 nr 6-5/24/9041-4

5. KSH aruande lk 19-20 on kirjas: „Natura asjakohane hindamine leidis, et ENMAK 2035 arengukava rakendamisel

puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub vajadus Natura

võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut. Arengukava rakendamine toob kaasa kaudse positiivse

mõju läbi energiasäästu, -tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise. Läbiviidud hindamise

tulemusel võib aga kõikide ENMAK 2035-ga suunatavate energiataristu objektide osas Natura alade mõju

vältimise ja minimeerimise kontekstis välja tuua järgmised meetmed, millega on vajalik arvestada ENMAK 2035

rakendamisel järgmistes etappides (planeeringute ja projektide läbiviimisel):

• ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja projekteerimisel) tuleb

arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada.

Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide

arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete

rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt

kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada

keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes.“

KSH aruande lk 21 on öeldud: „Eelnev Natura hindamise järeldus koos meetmetega integreeriti käesolevasse

ENMAK 2035 dokumenti tagamaks nendega arvestamine edasistes etappides.“

Palume täpsustada, kas antud suunis või meede on ümberlükkamatu? Mis juhtub, kui mõne konkreetse

ENMAK 2035 eesmärke täitva konkreetse projekti planeerimisel ja Natura hindamisel jõutakse järeldusele, et

asukoha valikuga ei ole võimalik Natura alasid või nende kaitseväärtusi vältida ning kaasnevaid mõjusid

muul viisil leevendada ning järeldub, et projektiga kaasneb ebasoodne mõju mõne Natura ala kaitse-

eesmärkidele ja terviklikkusele? Kuidas käitutakse, kui projektil aktsepteeritavad asukohaalternatiivid

puuduvad ning menetluses tõendatakse loodusväärtuste kaitse eesmärki ületav ülekaalukas avalik huvi, mis

võimaldaks erandkorras2 kaaluda loodusväärtuste kahjustamist ning kahjustuste hüvitamist? Võib

prognoosida, et tõenäoliselt kõikide lähiajal kavandatavate elektri (või perspektiivis gaaside, nt vesiniku)

maismaa- ja mereühenduste puhul ei õnnestu Natura alasid ja nende kaitseväärtusi vältida ning

olemasoleva teabe baasil ei saa välistada, et kõik mõjud oleks projektipõhiselt leevendatavad (see

loomulikult selgub konkreetsete projektide mõjude hindamisel). Kuid kas sellisel juhul oleks konkreetne

projekt põhimõttelises vastuolus ENMAK 2035-ga? Palume selgitada.

Selgitame, et Natura võrgustiku kaitse puhul on esmatähtis, et Natura alasid

ja nende kaitse-eesmärke ei kahjustataks. Natura hindamine ENMAK 2035+

arengukava täpsusastmes ei tuvastanud ebasoodsat mõju ehk arengukavas

ei nähtud ette midagi, mille puhul oleks ette näha Natura võrgustiku

vältimatu kahjustamine. Mõju Naturale tuleb siiski kaaluda ka järgmistes

etappides (nt mõne konkreetse projekti planeerimisel) viies asjakohasel juhul

läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. See tähendab muuhulgas, et

leevendamatu ebasoodsa mõju tekkimisel on projekti elluviimine võimalik

vaid erandkorras ning selleks on ette nähtud Natura erandi menetlus, mis

sisaldab ka mõjude kompenseerimist. Põhimõttelist vastuolu taolistel

projektidel ENMAK 2035ga ei ole, kuna mõlemal tasandil tuleb Natura mõju

kaaluda: ENMAKi tasandil on seda juba tehtud ning ette on nähtud ka

järgnevates etappides Natura mõju kaalumine. Oluline on igal tasandil

lähtuda Natura kaitse ja hindamise põhimõtetest.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine

LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused

ETTEPANEK VASTUS

6. KSH aruande lk 32 on märgitud: „Kohati võib esineda vastuolu erinevate keskkonnaeesmärkide vahel: näiteks

ENMAK 2035 panustab nt ühe KEVADe keskkonnaeesmärgi täitmisse ja tekitab sealjuures probleeme teise

keskkonnaeesmärgi saavutamisel. Kõige paremini iseloomustab sellist vastuolu KEVADe üldeesmärk: puhta ja

elurikka keskkonnaga Eesti. Rohepöörde eesmärk on puhtam keskkond (sh kasvuhoonegaaside vähendamine),

et piirata elurikkuse kadu. Samas toob puhta energia tootmine endaga kaasa maakasutuse muutusi (nt

tuulikute ja päikeseparkide rajamine) ning häiringud elustikule (tuulikute mõju linnustikule ja veekeskkonnale).“

Lk 33 on hinnatud, et ENMAK 2035-ga plaanitud maavõtt on siiski teostatav nii, et ei seata ohtu KEVAD

eesmärkide saavutamist.

Leiame, et senisest paremini võiks (taastuv)energeetika sektor aidata kaasa KEVAD eesmärkide täitmisse ja

elurikkuse kriisi leevendamisse, kui taristu kavandamisel liigutaks senisest olulise kahju vältimise põhimõttest

järgmisse faasi, st põhimõttesse, et taastuvenergeetika suurtaristu oleks kokkuvõttes elurikkusele positiivse

mõjuga3, mis tähendab muu hulgas lisaks oluliste negatiivsete mõjude vältimisele ka vähemoluliste mõjudega

tegelemist, sh tekkivate kahjustuste hüvitamist. Näiteks on mõned suured energiakompaniid väljendanud

põhimõtet kujundada lähituleviku suuremad taastuvenergeetika arendused elustikule summaarselt positiivse

mõjuga tegevusteks4. ENMAK 2035 ja KSH aruanne võiks anda soovituse ka Eestis antud põhimõtte

rakendamise suunas liikumiseks. Hulgaliselt praktilisi näiteid selle põhimõtte rakendamiseks on leida Tartu

Ülikooli koostatud töös „Päikese energiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja

peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“5, mida on KSH aruandes ka kasutatud

(kuid pigem seotud meetmega eelistada päikeseparkide rajamiseks inimtegevuse poolt juba rikutud alasid,

mida tuleb kindlasti pidada esmaseks eelistuseks).

Mitte arvestatud.

ENMAK eesmärk on siiski energiamajanduse arendamine. ENMAK ülesanne

on mitte vastuollu minna looduskeskkonna strateegilistes

planeerimisdokumentides püstitatud eesmärkidega. See ülesanne on

täidetud. Ambitsioonikamad looduskeskkonna eesmärgid tuleb püstitada

looduskeskkonda puudutavates strateegilistes planeerimisdokumentides.

Antud juhul on probleemiks ka asjaolu, et isegi KEVAD ei ole jõustatud

strateegiline dokument. Rääkimata veel ambitsioonikamatest eesmärkidest.

7. KSH aruandesse on lisatud tabel 5, mille kohta märgime järgmist:

Lk 68 on hinnatud nii maismaa kui avamere tuuleparkide rakendamise võimalikke mõjusid. Käsitlus on

lakooniline. Näiteks tuleks Keskkonnaameti hinnangul mõlema tehnoloogia puhul märkida ära ka maahõivet.

Eriti on see oluline meretuuleparkide puhul, kuna tuulikute ning nende kaabelduse rajamisel hävinevad või

saavad häiritud merepõhja elupaigad, merepõhja terviklikkus on aga mere hea keskkonnaseisundi piiritlemise

üheks tunnuseks, antud teemat on käsitletud ka KSH aruandes kasutatud Eesti merestrateegia meetmekava

KSH aruandes (alaptk-s 5.2.3).

Mitte arvestatud.

Meretuuleparkide maavõtt. Maavõttu on kirjeldatud KSH lisas 1. Oluline on

teada, et tegelik maavõtt sõltub valitavast tuulikutüübist, mida hetkel teada

ei ole. Meretuuleparkide võimalikku mõju on sedastatud KSH peatükis „7.2

Euroopa liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ja peatükis „8.2 Mõju

looduskeskkonnale“.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine

LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused

ETTEPANEK VASTUS

Samuti on ekslikult väidetud, et vanandatud koldetuhka kasutatakse põllumajanduses. Ekspert on selle väite

tõestuseks lisanud viite keskkonnaloa taotlusele, kus on taotletud koldetuha ringlussevõttu. Esmalt tuleb välja

tuua, et taotlusele viitamine on ebakorrektne, sest jäätmete käitlemiseks annab õiguse keskkonnaluba, mitte

esitatud taotlus. Keskkonnaamet ei pruugi taotletavat tegevust lubada. Teiseks tuleb välja tuua, et ekspert ei ole

vahet teinud erinevatel tuhkadel – viidatud taotluses on soovitud biomassi põletamisel tekkivate tuhkade

(jäätmekoodid 10 01 01 ja 10 01 03) ringlussevõttu, mitte jäätmepõletuse tulemusel tekkinud koldetuha

(jäätmekood 19 01 12) ringlussevõttu. Iru jäätmepõletusjaamas tekkivat koldetuhka ei ole võimalik

põllumajanduses taaskasutada.

Arvestatud osaliselt.

Ekspert jääb siiski enda juurde, et jäätmetekkele negatiivne mõju puudub, kui

jääde leiab teisest kasutust. Formaalselt tekib vaheetapis küll jääde, kuid see

taaskasutatakse. Jäätmetekkele avalduks negatiivne mõju juhul, kui biomassi

kasutuselevõtu tõttu kasvaks taaskasutust mitte leidva jäätme kogus.

Ekspert ei ole väitnud, et kõik biomass põletatakse Iru tehases. Tabelis 5 on

toodud järgmised faktid:

• 2024, põletati energia saamiseks 324 tuh t jäätmeid.

• Eestis on kümme tehast jäätmete põletamiseks.

• Iru näitel muutub jäätmete põletamisel 35% tuhaks.

• Seega tuhka tekib 113 tuh t.

Tabeli 5 jäätmeid puudutaval real tehti täiendusi, et tekst oleks selgemini

arusaadav ja lisati ajakohasem info. Iru elektrijaama keskkonnaaruande

põhjal ei pea siinse ettepaneku tegija väide paika justkui oleks elektrijaamas

2022. aastal põletatud jäätmeid 238 tuhat tonni. Elektrijaama enda kinnitusel

oli see kogus 216 tuhat tonni.

Tuha taaskasutamist puudutavat osa aruandes muudeti. Eesti Energia

keskkonnaaruande põhjal Iru elektrijaama tuhast enamus taaskasutati.

Maaküte: Ekspert leiab, et maakütte kasutamisel ei ole jäätmetekkele olulist mõju ette näha, kuid tegelikult

kasutatakse maakütte puhul sarnaseid seadmeid kui õhk-õhk tüüpi soojuspumbad ning seetõttu on ka mõju

jäätmetekkele sarnane õhk-õhk tüüpi pumpadega.

Arvestatud

Maakütte osale tabelis 5 lisati sama tekst, mis on toodud õhk-õhk osas.

Biogaasi katlad: Ekspert kasutab mõistet „praak“. Soovitame kasutada mõistet „kääritusjääk“ või „digestaat“.

Ekspert on eeldanud, et kääritusjäägi (praaga) realiseerimine on teostatav suuremate probleemideta. Soovitame

arvestada sellega, et juhul kui kääritusjääk tekib jäätmete kääritamisest, peab kääritusjääk vastama kehtestatud

nõuetele. Kui kääritusjääk nõuetele ei vasta, tuleb seda käsitleda jäätmena ning selle edasiseks kasutamiseks

tuleb taotleda keskkonnaluba – sellisel juhul ei ole kasutamine enam „teostatav suuremate probleemideta“.

Arvestatud osaliselt.

Jäätmetest kääritusjäägi realiseerimisel (jäätmestaatuse lakkamine) võib

detailide olla nüansse, kuid suures pildis on see siiski teostatav. Vastavat osa

tabelis 5 täiendati.

Sõna „praak“ asendati sõnaga „kääritusjääk“.

Terviseamet 09.12.2024 nr 9.1-1/24/11756-2

Juhime tähelepanu KSH aruandes lk 60 toodud tuuleparkidega seonduvale: „ENMAK 2035-ga kaasnevatest

võimalikest mõjudest on veel märkimisväärne peamiselt tuulikutega kaasnev häiring nagu müra, vibratsioon, visuaal.

Tervisekahjustuste vältimiseks on kehtestatud normid.„ Kehtestatud normväärtused ei tohi olla ületatud tuuleparkide

puhul. Tervisekahjustuste vältimiseks kehtestatud vastavate normväärtustega tuleb tuuleparkide planeerimisel

arvestada.

Fakt on võetud teadmiseks.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine

LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused

ETTEPANEK VASTUS

Eesti Elektritööstuse Liit 09.12.2024 nr 1-12/24-2

1.1 ENMAK-i, kui eraldiseisva strateegilise arengudokumendi (mitte)vajadusest

ENMAK-i KSH eelnõu kohaselt (lk 7) on ENMAK 2035 sisendiks riiklikule energia- ja kliimakavale (REKK) aastani 2030.

Võttes arvesse antud eesmärki ollakse ENMAK-i koostamisega hiljaks jäädud, sest REKK on juba ammu valmis. Antud

konteksti arvesse võttes on küsitav, et kas eraldiseisev ENMAK on mõistlik, meie arvates piisaks ka uuendatud REKK-

ist. Liit on seisukohal, et mida vähem on riigil erinevaid ja potentsiaalselt üksteisega konfliktseid arengukavasid, seda

vähem oleks bürokraatiat. KSH koostajad ei ole sellele vastuolule üldse tähelepanu pööranud.

REKK 2030 on koostatud ja ajakohastatakse vastavalt EL 2018/1999 nõuetele

ja raamistikule lisas 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL)

2018/ 1999, - 11. detsember 2018, - milles käsitletakse energialiidu ja

kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/ 2009 ja (EÜ) nr 715/ 2009, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/ 22/ EÜ, 98/ 70/ EÜ, 2009/ 31/ EÜ, 2009/

73/ EÜ, 2010/ 31/ EL, 2012/ 27/ EL ja 2013/ 30/ EL ning nõukogu direktiive

2009/ 119/ EÜ ja (EL) 2015/ 652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/ 2013

REKK 2030 ei ole siseriiklik strateegiline planeerimisdokument §31

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi

Teataja tähenduses, mistõttu ei saa seda menetleda valdkonna arengukavana

riigieelarvestrateegia mõistes vastavalt määrusele Valdkonna arengukava ja

programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise

kord–Riigi Teataja. REKK 2030 keskendub Euroopa Liidu 2030. aasta energia-

ja kliimapoliitika eesmärkide ja meetmete täitmise kirjeldamisele, kuid

ENMAK 2035 eesmärk on kavandada energiajulgeoleku tagamisega seotud

eesmärgid ja tegevused aastani 2035 üleminekul kliimaneutraalsele

majandusele. Seetõttu pole kahte erinevat, Euroopa Liidu regulatsioonist

(REKK 2030) ja Eesti õigusaktidest (ENMAK 2035) tulenevat arengudokumenti

omavahel integreeritud. Järgmise kümnendi arengudokumentide

koostamisel võiks seda võimalust uuesti kaaluda.

1.2 ENMAK-is esitatud visiooni vastavusest säästlikkuse põhimõtetele ja erinevate mõjude omavaheliste

seoste hindamisest

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 sätestab keskkonnamõju strateegilise

hindamise eesmärgid, mille hulka kuulub ka näiteks säästva arengu edendamine. Sama seaduse § 40 kohaselt peab

KSH aruanne sisaldama erinevate mõjude omavahelisi seoseid. Just säästva arengu edendamise ja erinevate mõjude

omavaheliste seoste hindamisel näeb Liit KSH aruandes mitmeid vajakajäämisi.

Arvestatud.

Peatükis „8.1 Stsenaariumide seos tõetamme mõõdikutega“ on selgitatud, et

erinevate mõjude omavahelise seose kirjeldamiseks on kasutatud tõetamme

mõõdikuid.

II. Kommentaarid ja küsitavused KSH-s esitatud teksti kohta

1. Tiitelleht: tiitellehelt ilmneb, et KSH on koostatud 2024. aasta augustis, samas kui ENMAK-i eelnõu

kannab 13.11.2024 kuupäeva. Kas koostatud KSH on üldse adekvaatne võttes arvesse, et ENMAK-i eelnõu

dokumenti on pärast KSH koostamist muudetud?

KSH eksperdi vastus: KSH ja ENMAK tõesti ei kõnni kronoloogiliselt ühte

jalga samas iga uuenev ENMAK versioon peab arvestama KSH-s tehtud

ettepanekuid. Seetõttu ei ole põhimõttelist vastuolu.

Kliimaministeeriumi vastus: ENMAK 2035 eesmärkides ja kavandatud

tegevuste kirjeldustes olulisi muudatusi ei tehtud, vaid koostati eelnõule

kokkuvõte ja täpsustati prognoose. Vajadus KSH aruande täiendamisele

puudus.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine

LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused

ETTEPANEK VASTUS

3. LK 15: Kogu mõjude hindamise väljundiks ei ole mingi kindla lahendusvariandi (alternatiivi) valimine vaid

ENMAK 2035 raames välja töötatud tehnoloogiate ning poliitikainstrumentide mõjude kirjeldus.

Millised tehnoloogiad on ENMAK-i raames välja töötatud? Liidul ei ole õnnestunud tuvastada mitte ühtegi

ENMAK-i raames väljatöötatud tehnoloogiat.

Arvestatud.

Konkreetses kohas sõnastus parandati. Sõnapaari „välja töötatud“ asemel

kasutati sõna „arvestatud“.

4. Lk 24: Roheleppe ja selle poliitikapaketi eesmärkide täitmist võib aga negatiivselt mõjutada

põlevkivitööstus ja selle kaalukalt suuremahuline KHG heide. 2022. aastal moodustas seitsme

põlevkivitööstuse (Eesti Elektrijaam, Balti Elektrijaam, Auvere Elektrijaam, Enefit Õlitööstus, VKG Oil Petroter-

3000 tehas, OÜ VKG Energia Põhja SEJ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ) heide 8 miljonit tonni CO2ekv (64,5%

energeetika koguheitest). Põlevkivitööstuse heite vähendamise trajektoorid ja meetmed vajavad

täpsemat, selgemat ja läbipaistvamat käsitlust ja esitust, seda ka eraldi osade ja lõikudena.

Kui 2022. aastal moodustas Enefit Powerile kuuluva kolme elektrijaama CO2 heide 5,79 mln tonni, siis 2023.

aastal vähenes see auditeeritud andmete põhiselt 2,45 mln tonnini. Seega, ühe aastaga vähenes kolme käitise

heide 3,35 mln tonni võrra. 2024. aastal on heite vähenemine jätkunud ja 2024. aasta prognoositavaks

väärtuseks saab olema ca 1,45 mln tonni ehk ca 4,34 mln tonni vähem, kui 2022. aastal. See on rohkem, kui

pool põlevkivitööstuse 2022. aasta koguheitest. Kuna KSH-s on kasutatud nii 2023, kui 2024. aastal väljastatud

materjale, siis tekib küsimus, et miks KSH koostajad ei kasutanud Keskkonnaameti kodulehel avalikkusele

kättesaadavaid materjale, mis olid kättesaadavad juba 2024. aasta kevadel:

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

10/ELi%20HKSi%20k%C3%A4itiste%20ja%20lennunduse%20nimekiri%20heitkogused%20ja%20vastavusseisun

d%204.%20kauplemisperiood.pdf Oleme seisukohal, et põlevkivitööstuse heite vähendamise trajektoore ja

meetmeid ENMAK-is täpsemalt käsitlema ei peaks, selle jaoks on palju sobivam kliimakindla majanduse seadus.

Kui nimetatud trajektoore ja meetmeid hakatakse erinevates dokumentides kirjeldama, siis on vältimatud ka

konfliktide tekkimine nende erinevate dokumentide vahel.

Mitte arvestatud.

Andmestikus tuginetakse värskeimale 2024. aasta märtsis avaldatud riiklikule

kasvuhoonegaaside (KHG) heite inventuurile. Põlevkivitööstusel on

domineerivalt oluline kaal mitte ainult energeetikasektori, vaid tervikuna Eesti

KHG heites, mida on Eesti kohustunud rahvusvaheliste lepete, EL ja Eesti

seaduste kohaselt vähendama. Oluline on luua ENMAKis selgus põlevkivi kui

kütuse ja energiakandja tootmisest elektri-soojusenergia ja kütuste tootmise

ning tarbimiseni energia- ja süsinikubilansis, mis on terviklik ja selge.

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ver dets 2024 § 28 (2) väljendab

heitkogust vähendamist valdkondlikus üldistuses järgnevalt: “...heitkogust

vähendatakse 2022. aasta heitkogusega võrreldes järgmiselt: 1) 2030.

aastaks 37%; 2) 2035. aastaks 45%; 3) 2040. aastaks 84%.“

6. Lk 30: Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu. KSH-s ei peaks käsitlema arengukavade eelnõusid.

Eelnõud ei ole kinnitatud dokumendid ja neis sätestatut ei saa käsitleda ametliku informatsioonina.

Mitte arvestatud.

KEVAD ja Metsanduse arengukava käsitlemine lepiti kokku KSH programmi

koostamise etapis. Ekspert on üldjuhul nõus. Kuna aga looduskeskkonna

eesmärkide seisukohast kipub eelnõusid arvestamata olema vaakum, siis

eelnõud on järgmine parim asi. Need mingil moel kirjeldavad riigi

liikumissuunda.

7. Lk 30-31: Kui ENMAK 2035 plaan toob endaga kaasa biomassi vajaduse kasvu (vt ENMAK peatükk 3), on seda

teoreetiliselt võimalik mingis ulatuses katta ekspordi arvelt, kuid ka juba praegu täheldatakse biomassi

defitsiiti. Biomassi defitsiiti Eestis ei ole. Küttepuude hinna langus viitab hoopis ülepakkumisele. Tõendamaks

„biomassi defitsiiti“ on KSH koostajad viidanud ühele 2022. aasta märtsi ajalehe artiklile. See ei ole kuidagi

tõsiseltvõetav käsitlus KSH koostajate poolt. Soovitame tõese info hankimiseks lugeda näiteks Erametsaliidu

kvartaalseid raporteid: https://erametsaliit.ee/wpcontent/uploads/2024/11/puiduhinnad-2024-iii-kv.pdf

Mitte arvestatud.

Artiklile viitamine on siiski asjakohane kuna selles tsiteeritakse ühe suurima

biomassi tarbija hinnangut.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine

LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused

ETTEPANEK VASTUS

8. Lk 31: Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eelnõu. KSH-s ei peaks käsitlema arengukavade eelnõusid.

Eelnõud ei ole kinnitatud dokumendid ja neis sätestatut ei saa käsitleda ametliku informatsioonina.

Mitte arvestatud.

Ekspert põhimõtteliselt nõustub kuid Keskkonnavaldkonna arengukava 2030

on lähim vaade sellele, mida riik võib soovida looduskeskkonna valdkonnas

teha. Kuna KSH-s on välja toodud, et see arengukava on eelnõu, saab

otsustaja võtta seisukoha, kas arvestab seal toodut või mitte.

9. Lk 35-36: Prognoositud on, et näiteks koobalti nõudlus võib kasvada 6 kuni 30 korda, samal ajal kui

haruldaste muldmetallide nõudlus võib kasvada kolme kuni seitsmekordselt. Siinkohal tuleks märkida,

et Eestis ei toodeta neid kõrgtehnoloogilisi seadmeid ja seega ei teki meie riigile otseseid tootmisest

tulenevaid keskkonnamõjusid. Kuidas on asjakohane käsitleda ENMAK 2035 KSH’s välisriikides toimuvat

koobalti jms maavarade kaevandamist ja kõrgtehnoloogiliste seadmete tootmist? See on mitteasjakohane

informatsioon.

Mitte arvestatud.

Viidatud lausega sama lõigu lõpus on toodud teemakäsitlust põhjendav

lause „Sellised piiriülesed protsessid vajavad globaalset koostööd, et tagada

jätkusuutlikud tootmis- ja tarneahelad, vähendamaks keskkonnamõjusid ka

väljaspool Eestit.“

10. Lk 86: Tuulikute võimaliku mõju vähendamiseks tuleb nende asukohad ette näha sobivatesse kohtadesse üle

Eesti. Kuigi maakondlikel ja kohalike omavalitsuste tasanditel koostatakse tuulikute asukohavalikuid koos

mõjude hindamisega, on tervikliku mõju hindamiseks ja leevendavate meetmete välja töötamiseks

mõistlik läbi viia üleriigiline tuuleenergeetika planeering, millega lepitakse kokku piirkonnad, kus tuulikute

püstitamine on kõige mõistlikum lähtudes looduskaitse ja inimkeskkonna vajadustest. Selle ettepaneku ellu

rakendamine muudaks Eesti 2030. aasta taastuvelektri eesmärkide saavutamise võimatuks, sest kui praegu

alustataks üleriigilise tuuleenergeetika planeeringu läbi viimist, siis ei oleks ju võimalik arenduses olevaid

projekte vajaliku kiirusega ellu viia. See ettepanek viitab, et ENMAK-i ja selle KSH koostamine on ajale jalgu

jäänud ning ENMAK-it tegelikult vaja ei ole. Piisab REKK-i uuendamisest.

Mitte arvestatud.

KSH ülesanne on probleemkohad välja tuua. Olemasolul ka välja pakkuda

lahendused.

Probleemi mitte välja toomist ei saa põhjendada asjaoluga, et lahendus

puudub.

Peatükis 11 Leevendavad meetmed, on seda teemat käsitlevas lõigus välja

toodud ka lahendus kasutada probleemi lahendamiseks käimas olevat

planeeringut Eesti 2050.

11. Lk 86: ENMAK plaan asendada põlevkivielektrijaamades põlevkivi biomassiga (puit), et ajutiselt tagada

kliimaneutraalne juhitav elektrivõimsus, ei ole iseenesest halb mõte. Samas tuleb jälgida, et selline plaan ei

mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi nii, et tooks endaga kaasa surve täiendavate raiemahtude

järgi. Põlevkivijaamades biomassi mahu suurendamine lisab täiendavat puidu nõudlust.

Mida tähendab „et selline plaan ei mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi nii, et tooks endaga kaasa surve

täiendavate raiemahtude järgi“? Esiteks umbes pool Eestis toodetavast energeetilisest puidust eksporditakse

välisriikidesse. Kas antud juhul on peetud silmas, et energeetilise puidu eksport Eestist välja ei tohi väheneda?

Teiseks, energeetilise puidu turg on konkurentsipõhine turg, kas KSH koostajad teevad ettepaneku seda

põhimõtet muuta? Kolmandaks, KSH koostajate viide täiendavatele raiemahtude võimalikkusele pole päris

adekvaatne, sest riigi metsapoliitikat ei reguleerita mitte energeetilise puidu nõudlusega vaid raielubade

väljastamisega.

Mitte arvestatud.

2022. aastal kodumaal tarbitud energiapuidu ja eksporditud energiapuidu

suhe on 5:31.

Eestis on seatud raiemahtudele aastane piirang. Samas on aga teada üldine

loogika, et mida suurem tooraine (antud juhul biomass) nõudlus, seda

suurem surve tooraine allikate järgi.

Ekspert on nõus, et puidu turg on konkurentsipõhine ja nii peabki olema.

Konkurentsipõhises turus aga nõudlus kasvatab hinda ja kasvatab huvi

rohkem toota. Tootmisele (metsa raiele) on aga Eestis pandud limiit. Mõne

aasta taguse energiakriisi ajal tõusis puitkütuste kasutamine. See omakorda

tõstis energiapuidu hinda paberipuidu hinnaga sarnaseks. See tähendas, et

paberipuidule lisandus konkureeriv nõudlus energiasektorist. See omakorda

tõstab tooraine (puit) hinda ja tõstab ka eksporditavate toodete (majanduse

mootor) hinda. Seega igal juhul tuleb turul plaanitavate suurte muutuste

korral olla tähelepanelik.

1 Sirkas, F. 2024. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2022. aastal. Keskkonnaagentuur. Skeem 6.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine

LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused

ETTEPANEK VASTUS

12. Lk 86-87: Eesmärk 55% raamistikus on seatud EL heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) sektoris, kuhu

kuulub suurenergeetika ning mida suures osas käsitleb ENMAK, kehtib Eesmärk 55 raamistikus aastaks 2030

heitkoguste vähendamise üle-euroopaline sihttase -62% võrreldes 2005. aastaga. Sellesse eesmärki

panustamine sõltub väga suurel määral põlevkivienergeetikast ja selle vähendamistrajektoorist. Samuti

puudutab ENMAKi jõupingutuste jagamise määruse (JJM) sektorites heite vähendamise riiklik kohustus aastaks

2030 -24% võrreldes 2005. aastaga, aga tänaste suundumuste ja meetmekavade järgi küündib vähendamine

ainult -11,4 protsendini. Nimetatud eesmärgi täitmisesse tuleb ENMAK-il panustada heite vähendamisega

väikesemahulises energeetikas sh hoonete kohtküttes. Kuid olulisel määral sõltub JJM eesmärgi täitmine

teistest sektoritest, transpordist, põllumajandusest ja jäätmetest. Seega tuleb ENMAK dokumendis käsitleda

kohustuste jagamise tingimusi.

Liidu hinnangul ei ole õiguslikult mittesiduv ENMAK sobiv tööriist KHG heitkoguste vähendamise kohustuste

käsitlemiseks. Selle jaoks on sobiv kliimakindla majanduse seadus, kus seda juba kavandatakse. Kohustuste

jagamise tingimuste käsitlemine erinevates dokumentides tekitaks üksnes segadust ja tõenäoliselt ka konflikte

erinevate dokumentide vahel.

Mitte arvestatud.

Heite vähendamise tingimusi tuleb väljendada detailsemalt väikesemahulise

(soojus)energeetika kliimamõjude ja nende vähendamise osas, kuivõrd

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ver dets 2024 Eesmärk 55

kohustuste detailsemat jaotust ENMAK eesmärkides ja sisus ei väljenda.

13. Lk 87: ENMAK peatükis 6.7 on küll toodud kompaktne kliimamuutuste kirjeldus, kuid pole aru saada,

kuidas muutustega kaasnevate ohtudega arvestatakse ennetavalt ja pika-ajalises plaanis.

Liit ei suutnud sellist peatükki ja nimetatud kirjeldust ENMAK-i eelnõust leida.

Mitte arvestatud.

Kliimamuutuste mõju Lisas 1 lk 35-36 osas 1.2.8 Kliimamõjude leevendamine

ja kliimakohanemine vajab tugevamat ja täpsemat ilmastikusõltuvuse

väljendust just üleminekul tuule- ja päikeenergeetikale, seda esiteks

elektrienergia tootmistegurina suurenevas ilmasõltuvuses (ilmarežiimi

juhuslikkuses vs kasutegur, tootlikkus), ja teiseks nendele arvukatele

rajatistele, süsteemile tervikuna olulise mõjuna kliimariskide avaldumist ja

vajadust kliimariske maandada (tuulikute eksponeeritus tormidele

tuulisemates piirkondades, jõelammidel ja madalamatel aladel asuvate

päikeseparkide üleujutusrisk, kuumalainetes ülekuumenemise ja

tulvavihmade riskid jm). Väide “energiaressursside saadavust ning

elektrienergia tootmist kliimamuutused märgatavalt ei mõjuta” ei päde.

Kliimamuutused ei hõlma ainult pika-ajalist muutust, vaid ka nüüdiskliimas

suurenevas mõjus ja riskides energiamajandusele.

14. Lk 87: Kliimapoliitika elluviimisel, millest kaalukas osa on energeetikal, peab arengute eesmärgistamiseks

ja seireks lisama CO2 heite (vähendamise) juhtindikaatorina kolme tegevussuuna (elektrimajandus,

gaasimajandus, soojusmajandus) jaotuses.

Kas ENMAK on kliimapoliitika elluviimise arengudokument? Kui ei ole, siis on kaheldav ka pakutud indikaatorite

lisamine.

Mitte arvestatud.

Kliimamõju on energiamajanduse olulisemaid keskkonnamõjusid. ENMAK

üldeesmärk rõhutab lisaks kindlusele vastavust kliimapoliitikale: “Eestis on

kindel ja kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas energiamajandus.” Johtuvalt

väärib see seiret ENMAKi kolmeses elekter-gaas-soojus sisujaotuses.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine

LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused

ETTEPANEK VASTUS

Eesti Taastuvenergia Koda 09.12.2024

KSH aruande lk-l 42 olevas tabelis on öeldud: “ENMAK ei plaani taastuva energiaallikana hüdroelektrijaamasid

(paisud tõkestavad jõgesid). See on ka õige, sest Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on madal”. Hüdroenergia

tootmise potentsiaal on Eestis 10 MW ja see on kulutõhus tehnoloogia. Palume seega täpsustada, et Eestis on

olemasolevad hüdroelektrijaamad, mille säilimine tuleks ette näha, kuna need panustavad kliima-, taastuvenergia ja

varustuskindluse eesmärkide täitmisse, ja nende poolt tekitatavate keskkonnamõjude leevendamiseks on olemas

vastavad meetmed.

Mitte arvestatud.

2023. aastal moodustas hüdroenergia osakaal Eestis avalikkusele toodetud

elektrienergiast 0,4% (24 GWh)2. Ekspert on nõus, et iga olemasolev Wh on

tähtis kuid teisest küljest pole põhjust nii väikest osakaalu üle tähtsustada.

Eriti arvestades, et hüdroenergia mahtu kasvatada ei saa seadmata ohtu

veekogude hea seisundi saavutamise eesmärki.

KSH aruande lk- 73 on öeldud, et “ENMAK ei ole ette näinud jõgedest hüdroenergia kasutamise tõstmist, seetõttu

looduskeskkonnale täiendavat mõju ei põhjustata”. Palume täpsustada, et hüdroenergia toodangu

suurendamine ei tule alati looduskeskkonna arvelt. Nimelt saab energiatootmist laiendada hüdroelektrijaamade

moderniseerimise ja tõhustamise kaudu, mistõttu võib siin ette näha siiski ka teatava tootmise tõusu ilma täiendava

keskkonnamõjuta.

Mitte arvestatud

Fakt on see, et ENMAK ei ole ette näinud hüdroenergia kasutamise tõstmist.

Hinnang uuele tehnoloogiale, mis samast hüdroenergia kogusest toodab

rohkem elektrit, on võimalik anda siis, kui see tehnoloogia on täpselt teada

(nt kas toob endaga kaasa veevoolu pulseerimist, kas takistab kalade

sattumist turbiini jne).

KSH aruande tabelis 2 lk-l 52 on omavahel võrreldud kaheksa erineva elektritootmise stsenaariumi, seal hulgas

teostamatute või ebarealistlike stsenaariumite elluviimise keskkonnamõju. Leiame, et tabel ei anna objektiivset

ülevaadet ENMAK-i elluviimise keskkonnamõjust. Esiteks ei näe me põhjust kajastada tabelis kõrvuti teostatavaid ja

teostamatuid stsenaariume, kuna need ei ole tegelikult alternatiivid, mille vahel saaks realistlikult valida, ja neid ei

ole seega võimalik võrrelda samadel alustel. Teiseks torkab silma, et tuumaenergia stsenaariumi ohtlike jäätmete

tekkele on antud tabelis vähima negatiivse mõju hinnang. Juhime tähelepanu, et jäätmetekke puhul tuleks hinnata

mitte ainult nende kogust, vaid ka ohtlikkust. Tuumajäätmed on ohtlikud ja suure keskkonnamõju ja -riskiga

vaatamata sellele, et neid tekib vähe. Samuti tuleks arvestada, et tuumajäätmete lõppjäätmete ladestamise

lahendusi ei ole olemas. Kolmandaks leiame, et ENMAK-i elluviimise keskkonnamõju tuleks võrrelda eelkõige tänase

olukorraga, kuna arengukava eesmärk on ju parandada praeguse elektritootmise keskkonnamõju. Seega teeme

ettepaneku eemaldada tabelist teostamatud stsenaariumid, korrigeerida tuumajäätmete mõjuhinnangut

ning detailsemalt välja tuua võrdlus tänase olukorraga, seal hulgas põlevkivi kasutamise kogu

keskkonnamõjuga maastikule, mullale ja pinnasele, põhja- ja pinnaveele ning elusloodusele. Juhul, kui tabeli

mõõdikute väärtused ei ole omavahel normaliseeritud ja stsenaariumite mõju pole sisuliselt võrreldav, siis teeme

ettepaneku neid mitte tabeli kujul esitada, kuna see tekitab pigem segadust.

Mitte arvestatud

Ekspert põhimõtteliselt nõustub, et kaalumisele tuleb võtta realistlikud

stsenaariumid. Antud juhul ei ole KSH ülesanne välja valida ühte kõige

sobivamat vaid kirjeldada erinevate stsenaariumite puudusi ja eeliseid. Selle

tõttu võib tabelisse jätta ka stsenaariumid, mis ei ole teostatavad. See annab

võimaluse näha, milliseid stsenaariume on ENMAK raames üldse läbi

töötatud.

Jäätmeid puudutaval real on välja toodud, et selles iseloomustatakse ohtlike

jäätmete mahtu. Ekspert on nõus, et tuumajäätmed on oluliselt ohtlikumad

kui sama kogus näiteks lendtuhka. St põhjustavad vale käitlemise korral

olulisemat mõju. Kui palju ohtlikum (100, 1000, miljon korda) on väga

keeruline kui mitte võimatu objektiivselt hinnata. Arvesse tuleb võtta ka

tekkekogust ja ette nähtud käitlusviisi. Kui juurde arvestada riski maandamise

meetmeid, ei pruugi tuumajäätmed olla ohtlikumad.

KSH aruande tabelis 5 lk-l 67 on öeldud: “Tuulikulabade ringlussevõtt on probleem. Nende vastupidavuse tõttu on

ümbertöötlemine keerukas. Hetkel käib ümbertöötlusele lahenduse otsimine”. Palume rõhutada, et ringlussevõtu

vajadus ei teki enne 30 aastat, mis on tänapäevase tuuleelektrijaama ja tuulikulabade keskmine eeldatav

eluiga, ning selleks ajaks on suure tõenäosusega olemas konkurentsivõimelise hinnaga suuremahulised

ringlussevõtu lahendused.

Mitte arvestatud

Ekspert hoidub spekuleerimast. Hea, kui ümber töötlemise lahendus on 30

aasta pärast olemas, kuid seda lootes ei saa praegu tegevusetult olla. Peab

lähtuma olemasolevatest või tuleviku põhjendatud teadmistest.

2 Statsitikaameti tabel KE033.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine

LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused

ETTEPANEK VASTUS

• Tuuleparkide tähtaegseks valmimiseks on täna suur takistus pikad planeerimis- ja loamenetlused. KSH

peatükis „Leevendavad meetmed“ on välja toodud, et mõistlik läbi viia üleriigiline tuuleenergeetika planeering.

Veel ühe planeeringukihi lisamine tänasesse pikaldasse ja vaevalisse protsessi ei ole ENMAKi eesmärke toetav ja

muudab tuuleenergia parkide õigeaegse valmimise võimatuks. Lisaks ei ole riigil tuulepargi parameetreid

teadmata võimalik koostada planeeringut, millele saaks järgneda ehitusprojekti etapp.

Mitte arvestatud.

Ekspert nõustub, et tehtud ettepaneku ellu viimine tooks endaga kaasa

olulise ajakulu. Samas ei pea ekspert ka põhjendatuks probleemile mitte

osutamist paljalt sellepärast, et see põhjustaks plaanitud ajakava nihkumist.

Samas peatükis on ekspert välja pakkunud võimaluse lahendada puudujääk

planeeringu Eesti 2050 abil.

Muinsuskaitseamet 17.12.2024

Mõjuanalüüs kultuuripärandile on mahutatud napile ühele leheküljele. Riskide maandamismeetmed on pärandi

kaardistamine, kaitse alla võtmine ja kaitseks piirangute kehtestamine. On teadvustatud, et osa pärandobjekte on

uurimata ja nende tähtsus määratlemata. On kirjas, et ENMAK tulemusel ehitiste püstitamise mõju hinnatakse

konkreetse projekti käigus ja seda haldab MuKS. On käsitletud hoonete soojustamist ja vajadus vaadelda neid

juhtumipõhiselt ning nimetatud ära kultuuriväärtuslike avaliku sektori hoonete renoveerimise toetamine. Tehtus on

järeldus – ENMAK ei põhjusta olulist mõju ainelisele kultuuripärandile. Tuleb märkida, et aruande koostajate seas ei

ole kultuuripärandi eksperti.

Järeldusega ei saa nõustuda, kuivõrd arvesse ei ole võetud näiteks tegevusi, mis ei nõua projekti, kohaliku kaitse all

olevat kultuuripärandit (st kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutega kehtestatud miljööväärtuslike alasid ja

väärtuslikke üksikobjekte, mis ei kajastu kultuuripärandi registris ega maa-ameti kultuuripärandi kaardil), väärtuslikke

maastikke ja arheoloogiat. Mõjude analüüsi tuleks kindlasti täiendada ning palume selleks, et kõik ENMAK

eesmärkidest hargnevad seosed oleksid läbi kaalutud, kaasata sellesse Muinsuskaitseamet.

Mitte arvestatud.

Mõjude hindamise meeskond lepiti kokku KSH programmi avalikustamise

etapis ja kinnitati KSH programmi heaks kiitmisega. KSH aruande

avalikustamise etapis täiendavaid eksperte ei lisata.

Siiski võib asuda seisukohale, et ENMAK olulisi mõjusid kultuuripärandile ei

põhjusta, nagu seda on kirjeldatud ka KSHs ja muude mõjude hindamises.

Kultuuripärandi aga ka looduskeskkonna kaitse on kahetasandiline.

Mastaapsemad tegevused eeldavad projekti ja kooskõlastamist, kuna nende

mõju võib olla suurem ja väljuda lähipiirkonnast. Väiksemate tegevuste mõju

ohjamiseks on kehtestatud kitsendused (kas kultuuriväärtuste või

looduskaitselised), mida tuleb tegevuste planeerimisel arvestada.

KSH-s tuleks kindlasti mõjusid kultuuripärandile põhjalikumalt hinnata, kaasates selleks nii Muinsuskaitseamet kui

asjakohased valdkonna spetsialistid.

Arheoloogiapärandi puhul on suur osa sellest kaitse alla võtmata ning infot arheoloogiapärandi kohta tuleb

arheoloogide, koduloohuviliste ja hobiotsijate tegevuse käigus pidevalt juurde. Samuti on osa arheoloogiapärandist

veel avastamata, kuid selle võimalikku esinemist saab prognoosida.

Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina analüüsinud ja kaardistanud valdade kaupa arheoloogiatundlikud

alad, kus on suurem tõenäosus nii mitte kaitse all oleva kui seni avastamata arheoloogiapärandi esinemiseks. Alad on

kaardistatud ning nendega tuleb arvestada ehitustegevuse planeerimisel (nii KMH-d või detailplaneeringut

nõudvate projektide kui ka 500 m2 suuremate ehitiste kavandamisel). Tegemist on leevendavate meetmetega

kultuuripärandi säilimisele.

Arheoloogiapärandile avaldavad suuremaid maa-alasid hõlmavad tegevused nii maal kui meres, eriti kui nendega

kaasneb kaevetegevus, negatiivset mõju. Mälestistel, nende kaitsevööndites, kuid ka arheoloogiatundlikel aladel, on

esmaseks leevendavaks meetmeks leida võimalused arheoloogiapärandi säilitamiseks. Kui see pole võimalik, on

võimalik negatiivset mõju leevendada ka arheoloogilise kaevamise läbi. Selle juures tuleb arvestada sellega, et

arheoloogiapärandi täiemahuline läbi uurimine ajamahukas ja sõltuvalt pärandi liigist ka kulukas. Mh kaasnevad

arheoloogilise kaevamisega ka täiendavad probleemid riigi võimekusega tagada arheoloogilise materjali

konserveerimine ja hoiustamine.

Mitte arvestatud.

Tegemist ei ole ENMAK spetsiifilise probleemiga vaid arendustegevuse

probleemiga üldiselt (teedeehitus, elamuehitus, kaevandamine jne). Seega

tuleb probleemi lahendada mitte ENMAK kaudu vaid valdkondade üleselt.

Kui Muinsuskaitseamet on kaardistanud arheoloogiatundlikud alad, siis

järgmise sammuna tuleb neile anda seadusandlik tähendus. Sellest

tähendusest (piirang, kohustus vms) peavad lähtuma kõik arendustegevused.

Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine

LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused

ETTEPANEK VASTUS

Näiteks on lk 75 nimetatud, et tarbimise juhtimisel puudub mõju kultuuripärandile, kuid see ei ole tõsi, kuna

tarbimise juhtimise all mõeldakse nii esemeid kui ka hooneid (nagu tuleb välja veerust „Inimese tervis“, kus on

viidatud rajatiste püstitamisele) ning seega hõlmab tarbimise juhtimine ka juba olemasolevate hoonete kasutuse

jätkamist uute hoonete ehitamise asemel ning see vaieldamatult puudutab ajaloolisi hooneid, sh kultuuripärandit.

Vastutustundlik tarbimine ja tootmine (sh hooned ja ehitusmaterjalid) on ENMAK-ki ülevõetud „Eesti 2035“ mõõdik.

Lisaks arvestab ENMAK ka ringmajanduse põhimõtetega, mis on samuti kultuuripärandi säilimist toetav

kontseptsioon.

Arvestatud.

Peatükis „8.10 Tehnoloogiate ja keskkonnale avalduva mõju võrdlus“ real

„Tarbimise juhtimine“ lisati kultuuripärandi veergu sarnane järeldus, mis on

inimese tervist puudutavas veerus.

Samuti lk 78 on märgitud, et maakütte olulist mõju kultuuripärandile ette näha ei ole, kuid siin tuleb juhtida

tähelepanu, et ka osa mõisaparke on ehitismälestised ja neis asuvate hoonete (nt algsest erinevalt nüüd eluhoonena

kasutatavad mõisakompleksi kõrvalhooned) juurde maakütte kavandamine puudutab kultuuripärandit (pargi

koosseisu ja struktuuri) kindlasti. Samuti võib maakütte rajamine seada ohtu arheoloogilise kultuurkihi näiteks

muinsuskaitsealadel või hajaasustuse piirkondades. Ka näiteks eelpoolnimetatud mõisaparkides on väga sageli

mõisate varasemate etappidega seotud arheoloogiline kultuurkiht maa sees säilinud, sh hoonete struktuuride

jäänused jmt. Pinnasetöödel ajalooliselt asustatud piirkondades tuleb kindlasti arvestada selle võimaliku mõjuga

maa-alusele kultuuripärandile. ENMAK eesmärgina sõnastatud kaugküttevõrgu eelisarendamine mõjutab samuti

ehitatud kultuuripärandit nii läbi elutingimuste parendamise ja küttekulude alandamise (seega aitab hoida jätkuvas

kasutuses või võtta uuesti kasutusse suure remondivõlaga ning kaasaegsetest elamismugavustest mahajäänud

ajaloolisi hooneid) kui ka, taaskord, kaevetöödega seotud riskide näiteks muinsuskaitsealadel. Selliste mõjude

analüüsi ammendavaks teostamiseks on vaja kaasata Muinsuskaitseamet.

Mitte arvestatud.

Ehitismälestised ja muinsuskaitsealad on kaitse all nii, et kultuuripärandile

potentsiaalselt kahjulike tegevuste elluviimiseks on vaja küsida

Muinsuskaitseameti luba. Seega on siiski mõju ohjatud. Asulates võib mis

iganes kaevetegevus jõuda kultuuriliselt huvi pakkuva kihini. Potentsiaalselt

huvipakkuvamad kohad on kaardistatud. Ülejäänud kohtades eeldatavasti

seisatakse ehitustegevus ja teavitatakse muinsuskaitseametit.

Pole põhjust anda hinnangut, et kaevamisest põhjustatud mõju

kultuuripärandile kindlasti leiab aset. See oleks spekuleerimine.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Vastavalt nimekirjale

17.01.2025 nr 21-1/24/1181-44

Tagasiside energiamajanduse arengukava aastani

2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande kohta esitatud ettepanekutele

Austatud koostööpartner

Täname Teid ettepanekute esitamise eest Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK

2035) eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avaliku väljapaneku ajal

perioodil 15.11-9.12.2024.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 41 ja § 37 lõikest 6

saadame Teile ENMAK 2035 KSH aruande kohta esitatud ettepanekute arvestamise selgitused või

arvestamata jätmise põhjendused. Avalikustamise perioodil KSH aruande kohta esitatud

ettepanekud KSH juhteksperdi ja teiste aruande koostamisel osalenud ekspertide vastustega on

koondatud kirjale lisatud dokumenti ning on leitavad ka ENMAK 2035 KSH veebilehelt

https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh.

Kuivõrd ENMAK 2035 eelnõu kohta esitatud ettepanekute arvestamine vajab pikemat analüüsi,

edastame nendega arvestamise vastused Teile eraldi. Avalikustamise käigus laekunud ettepanekud

ja vastused lisatakse ENMAK veebilehele

https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanus Uiga

energeetika ja maavarade asekantsler

Lisa: KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja

vastused

Ülle Luiks, 623 1220

[email protected]