| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-3/24/329-1 |
| Registreeritud | 08.01.2024 |
| Sünkroonitud | 21.01.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-3 Detailplaneeringute, kõrgtakistuste ja projektide kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Anna Palusalu (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
Üüdibe ja Läätsa külas Käära detailplaneeringu planeeringuala
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS Käära detailplaneering Hõlmab Käära (katastritunnus 72101:001:1279), Mäeranna (katastritunnus 72101:002:0856), Metsaveere (katastritunnus 72101:002:0857), Kala (katastritunnus 72101:002:0854), Teeääre (katastritunnus 72101:002:0080), Kala tee (katastritunnus 72101:002:0855) ja Kala tee (katastritunnus 72101:001:1421) katastriüksuseid Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-24-xxx
2. ALGATAJA
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: OÜ Oktoober ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus
3. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEE- RINGULE
PLANEERINGU EESMÄRK: planeeringuala kruntideks jaotamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ning ärihoonete ehitamiseks ning selleks Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu osaline muutmine juhtotstarbe osas. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 7,1 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: ei vasta Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringule, detailplaneeringuga muudetakse elamumaa juhtotstarbega ala ärimaa juhtotstarbeks Mäeranna, Metsaveere, Kala, Kala tee ja Teeääre katastriüksuste osas. Tuua välja üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused. Detailplaneeringu koosseisu lisada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
4. PLANEE- RINGU LÄHTE- MATERJAL
OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: Käära sihtotstarve maatulundusmaa 90% ja ärimaa 10%, Mäeranna sihtotstarve ärimaa 100%, Metsaveere sihtotstarve ärimaa 100%, Kala sihtotstarve ärimaa 100%, Teeääre sihtotstarve ärimaa 100%, Kala tee sihtotstarve transpordimaa 100%, Kala tee sihtotstarve transpordimaa 100%. PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+ Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneering Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Päästeameti xx.xx.2024 kiri nr xxx Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi xx.xx.2023 kiri nr xxx Keskkonnaameti xx.xx.2023 kiri nr xxx Transpordiameti xx.xx.2024 kiri nr xxx kättesaadavad www.saaremaavald.ee
5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
6. EHITUSLI- KUD JA ARHITEK- TUURSED NÕUDED
TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: määrata planeeringuga KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE JA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga, (sh 0-60 m² ehitisealuse pinnaga hooned). LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga. KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: määrata planeeringuga ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: määrata planeeringuga. Hooned projekteerida kaasaegse arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja –struktuuri. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata planeeringuga VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: --- JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: määrata planeeringuga. Planeeringualale on olemasolev juurdepääs 77 Kuressaare-Sääre teelt mööda Kala teed. TEED: Juurdepääsuteede planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. Umbtänava lõppu planeerida ümberpöörde koht pääste- ja teenindavale tehnikale. Arvestada Transpordiameti seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada planeeringualal vastavalt kehtivatele normidele. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. HEAKORD JA HALJASTUS: - Planeeringuala üldine metsane ilme ja olemus tuleb säilitada ning planeeringulahendus sellesse siduda. Detailplaneeringus anda ülevaade olemasolevast taimestikust ning ehitiste kavandamisel arvestada olemasoleva looduskeskkonnaga. Haljastuse ja heakorra põhimõtted kajastada seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Detailplaneeringus seada täpsemad tingimused kõrghaljastuse raietegevusele, sealhulgas raietegevusele teekaitsevööndis, kus tuleb säilitada/rajada kaitsehaljastust. Planeeringuga seada metsa säilitamise kohustus hoonestusaladest väljaspool. Raadamine lubatud vaid hooneste vahetul ehitusalal ja juurdepääsuteede ulatuses. Üldplaneeringu tingimustest lähtuvalt tuleb elamukruntidel säilitada krundil olevast kõrghaljastusest (va võsa) pindalast vähemalt 80%. Detailplaneeringus sätestada, et iga hoone ehitusprojektis anda üldine raiete plaan, kus raietegevust on aladena selgitatud.
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx Uushaljastuse rajamisel kruntidele arvestada taimede sobivust looduslikule alale,
eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike. JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga.
7. INSENER- VÕRKUDE PROJEKTEE- RIMISTINGI- MUSED
Esitada tehnovarustuse põhimõtteline lahendus, (vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon, elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus). VEEVARUSTUS JA REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga. Planeeringualaga paralleelselt kulgevad olemasolev ühiskanalisatsiooni ja - veetorustik, millega on liitunud Mäeranna, Metsaveere, Kala ja Teeääre maaüksustel paiknevad olemasolevad majutus- ja teenindushooned. Liituda olemasolevate reovee- ja veevarustustorustikuga. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga
8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE
+ Päästeamet + Transpordiamet + Keskkonnaamet + Regionaal- ja Põllumajandusministeerium + Katastriüksused: Kaasiku (72101:002:0664), Massi (72101:002:0577),
Tamme (72101:002:0301), Suigu (72101:002:0189), Küla alajaam (72101:002:0314), Liivamäe tee 8 (72101:002:0434), Himma (katastritunnus 72101:001:1414), Sõrve mnt 57 (72101:001:1440), Biopuhasti (72101:002:0847), Kalatööstuse (72101:002:0479) ja Leesi (72101:002:0111).
+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)
9. PLANEERIN- GU KOOSSEIS JA VORMIS- TAMINE
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED vt www.saaremaavald.ee
DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500
ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile.
Planeeringu seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Lisaks kirjeldada planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale üldplaneeringule.
Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus PLANK.
Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
+ SELETUSKIRI
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx + ASUKOHASKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja
krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +
kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused, kokkulepped
jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- RINGU ESITAMINE
DETAILPLANEERING ESITADA: + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf
formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg
formaadis 11. PLANEERI- TAV ESI- ALGNE AJA- KAVA (ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust).
Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. DP algatamine 9. nädal 2024 DP eskiislahenduse koostamine 10.–27. nädal 2024 DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP lahenduse täpsustamine 25.–26. nädal 2024 DP kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks
30 päeva
DP vastuvõtmine 44. nädal 2024 DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP korrigeerimine vajadusel 2.–3 nädal 2025 DP esitamine heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile
60 päeva
DP kehtestamine 13. nädal 2025
Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu
Xxx otsusele nr xxx
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Üüdibe ja Läätsa külas Käära (72101:001:1279) detailplaneeringule
04.01.2024
1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega:
Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Üüdibe külas Käära detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Üüdibe külas Käära (katastritunnus 72101:001:1279, sihtotstarve maatulundusmaa 90% ja ärimaa 10%, pindala 6,13 ha), Läätsa külas Mäeranna (katastritunnus 72101:002:0856, sihtotstarve ärimaa 100%, 1795 m²), Metsaveere (katastritunnus 72101:002:0857, sihtotstarve ärimaa 100%, 1744 m²), Kala (katastritunnus 72101:002:0854, sihtotstarve ärimaa 100%, 3153 m²) ja Teeääre (katastritunnus 72101:002:0080, sihtotstarve ärimaa 100%, 1001 m²) katastriüksusi. Planeeringuala hõlmab lisaks juurdepääsu osas Läätsa külas Kala tee (katastritunnus 72101:002:0855, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1330 m²) ja Üüdibe külas Kala tee (katastritunnus 72101:001:1421, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1036 m²) katastriüksuseid. Planeeringuala suurus on ca 7,1 ha ja detailplaneeringu nimetus on Käära detailplaneering. Planeeritavad maaüksused asuvad kehtiva Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu (kehtestatud Salme Vallavolikogu 20. detsembri 2010. a otsusega nr 28, edaspidi nimetatud üldplaneering) alal. Planeeringuala asub suures osas põllu- ja metsamajandusmaa alal ning väiksemas osas elamumaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga ei ole põllu- ja metsamajandusmaa alal määratud tingimusi ehitamiseks. Väikeelamumaa üldplaneeringu alusel on ühepere-, kaksik-, ridaelamu ja kuni kahekorruseliste rohkem kui kolme korteriga korruselamute maa kompaktse hoonestusega aladel ja elamu õuemaa maatulundusmaal (hajaasustuses). Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised. Salme valla sisemaa külades elamumaa arendamiseks üldplaneeringuga kindlaid maa-alasid ei reserveerita. Elamuehitus on lubatud kõikjal, kui seda ei välista kehtivatest õigusaktidest või üldplaneeringust tulenevad piirangud. Põhiliseks ehitise tüübiks on ühepereelamu koos kõrvalhoonetega. Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1 ha suurune. Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib kohalik omavalitsus teha erandeid ja anda ehitusõiguse väiksematele katastriüksustele kui 1 ha. Elamukruntide rajamisel metsaalale tuleb krundil oleva kõrghaljastuse (va võsa) pindalast säilitada vähemalt 80%. Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda vaid katastriüksusele, millele on ehitusloa väljastamise hetkel tagatud aastaringne juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt. Olemasolevatele ja reserveeritavatele elamumaadele võib anda ärimaa kõrvalfunktsiooni puhkemajandusliku ja kaubandusliku iseloomuga väikeettevõtluse (taluturism jms) eesmärgil. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuse kruntideks jaotamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ning ärihoonete ehitamiseks. Üldplaneeringu alusel on tegemist detailplaneeringu koostamise kohustuseta alaga, kus tuleb detailplaneering koostada, kui toimub katastriüksuse kruntimine ja kui soovitakse
katastriüksuse sihtotstarbe muutmist äri-, tootmis- või laohoonete või tehnoehitise maaks. Tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatakse ärimaa sihtotstarbega hooneid. Üldplaneeringu alusel on ärimaa - kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete maa ja büroo ja kontorihoonete maa. Ainult ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alasid üldplaneeringuga ei ole reserveeritud, kuid ärimaa kõrvalfunktsiooni võib anda elamu- ja tootmismaadele. Katastriüksuse ehitusõigus, parkimine, tehnovõrgud ja rajatised, haljastuse ja heakorra põhimõtted määratakse konkreetse maa-ala detailplaneeringuga. Ärifunktsiooni rakendamisel ei tohi kahjustada ega piirata naaberkinnistute omanike ja valdajate huve ega õigusi. Kavandatav tegevus ei tohi pälvida kohalike elanike pahameelt ega mõjutada negatiivselt nende eluviisi. Planeeringualal Mereranna, Metsavere ja Kala tee katastriüksuste osas kehtib Kala detailplaneering (kehtestatud Salme Vallavolikogu 27. juuni 2011. a otsusega nr 7), mille alusel moodustati kaks elamukrunti, üks ärimaa krunt ja üks transpordimaa krunt. Algselt hõlmas Kala detailplaneering ka Kala katastriüksust, kuid selle osas on detailplaneering Saaremaa Vallavolikogu 26. märtsi 2021. a otsusega nr 1-3/22 tunnistatud kehtetuks. Planeeringualale on olemasolev juurdepääs 77 Kuressaare-Sääre teelt mööda Kala teed. Ehitisregistri andmetel on Teeääre katastriüksusel puhke- ja seminarikeskus, kuur ja paargu, Kala katastriüksusel puhkemaja, spaa ja suitsusaun, Metsaveere katastriüksusel puhkemaja ja saun, Mäeranna katastriüksusel puhkemaja, abihoone, saun ja soojuspuuraugud ning Käära katastriüksusel puhke- ja toitlustushoone ja abihoone. Planeeringuala piirneb Üüdibe külas maatulundusmaa sihtotstarbega Kaasiku (katastritunnus 72101:002:0664) ja Massi (katastritunnus 72101:002:0577) katastriüksustega, avaliku riigiteega nr 77 Kuressaare-Sääre tee katastriüksusega, Läätsa külas maatulundusmaa sihtotstarbega Tamme (katastritunnus 72101:002:0301), Suigu (katastritunnus 72101:002:0189), tootmismaa sihtotstarbega Küla alajaam (katastritunnus 72101:002:0314), elamumaa sihtotstarbega Liivamäe tee 8 (katastritunnus 72101:002:0434) ja sihtotstarbeta maaga Himma (katastritunnus 72101:001:1414) katastriüksustega. Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Vastavalt Saare maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga 1.1-4/94) „Ruumilised väärtused“ kaardile ei asu planeeringuala väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikus, väärtuslikul põllumaal ega puhkealadel. See on niinimetatud valgel alal. Seega on eelpool toodut silmas pidades vastab detailplaneeringuga kavandatav tegevus Saare maakonnaplaneeringule 2030+. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Käära DP alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad kitsendused: 1. Planeeringualast idas asub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. 2. Planeeringualast lõunas asub sideehitise kaitsevöönd. 4. Planeeringualast põhja, lääne ja edela suunas asub elektripaigaldise kaitsevöönd. 5. Planeeringualast loodes asub kaitstavate taimede ala. Planeeringualal asuvad kitsendused on toodud joonisel 1.
Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 03.01.2024)
3. Planeeringuala keskkonnatingimused Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Üüdibe külas. Planeeringualal ehitisregistri andmetel on Teeääre katastriüksusel puhke- ja seminarikeskus, kuur ja paargu, Kala katastriüksusel puhkemaja, spaa ja suitsusaun, Metsaveere katastriüksusel puhkemaja ja saun, Mäeranna katastriüksusel puhkemaja, abihoone, saun ja soojuspuuraugud ning Käära katastriüksusel puhke- ja toitlustushoone ja abihoone. Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Üldplaneeringu maakasutuse kaardi järgi ei asu planeeringuala rohevõrgustiku aladel. Samuti ei paikne
planeeringuala „Saare maakonnaplaneering 2030+” ruumiliste väärtuste kaardi alusel rohevõrgustiku aladel. Eelpool toodut silmas pidades detailplaneeringuga kavandatav tegevus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ vastav.
Joonis 2. Olemasolevad puhkehooned planeeringuala lõunaosas. (04.01.2024, Keti Kaljuste)
Joonis 3. Olemasolev puhkehoone Kala maaüksusel. (04.01.2024, Keti Kaljuste)
Joonis 4. Olemasolev välibassein ja pesumaja. (04.01.2024, Keti Kaljuste)
Joonis 5. Olemasolev toitlustushoone Käära maaüksusel. (04.01.2024, Keti Kaljuste) Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid üksikobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Küll aga asub planeeringuala loodepoolses kaitsealuse taimeliigi leiukoht. Planeeringuala on maismaa poole tõusva reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 5-8 m. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju.
Joonis 6. Planeeringuala idapoolne madalam ala, kuhu paremale planeeritud tiigid ning mängu- ja spordiväljakud. (04.01.2024, Keti Kaljuste)
Joonis 7. Olemasolev kruusakattega parkla planeeringuala edelapoolses osas. (04.01.2024, Keti Kaljuste)
3.1. Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad tõenäoliselt see maaüksustel puudub. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole. 3.2. Mõju maavaradele Planeeringuala paikneb Saaremaa vallas Üüdibe külas ning Maa-ameti andmetel ei asu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires. Väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 3.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Eesti Looduse infosüsteemi andmetele tuginedes asub planeeringuala loodepoolses osas kaitsealuse taimeliigi leiukoht. LKS § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Planeeringualal asuvate II kategooria kaitsealuste taimede kasvukohas tuleb välistada maakasutuse muutus ning planeeringu koostamise käigus sellega arvestada.
Joonis 8. Planeeringuala loodepoolne nurk, mis piirneb paremal kaitsealuse taimeliigi kasvukohaga. (04.01.2024, Keti Kaljuste) 3.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. 3.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
3.6. Jääkreostus Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine vähetõenäoline. 3.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitusperioodil kõrval kinnistul paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. 3.8. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid materjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.
4. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Detailplaneeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ning samuti ei kavandata tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel, küll aga on lähim Natura 2000 võrgutikku kuuluv Kura kurgu linnuala (RAH0000132) ja samadesse piiridesse jäävate Kura kurgu hoiualast (KLO2000316) linnulennult ca 250 m kaugusel. Kavandatava tegevusega ei ole nimetatud kaitstavatele alale mõjusid ette näha, kuid ehitustegevust planeerides tuleb arvestada lindude pesitsusajaga ning seega viia ehitustööd läbi väljapoole pesituserioodi.
Kura kurgu hoiuala (KLO2000316) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - karide (1170), üheaastase taimestuga esmaste rannavallide (1210), rannaniitude (1630*), väikesaarte ja laidude (1620), püsitaimestuga liivarandade (1640), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), sinihelmikakoosluste (6410) ning II lisas nimetatud liigi - hallhülge (Halichoerus grypus), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: punakurk-kaur (Gavia stellata), järvekaur (Gavia arctica), kormoran (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), mustlagle (Branta bernicla), viupart (Anas penelope), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), rääkspart (Anas strepera), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), plüü (Pluvialis squatarola), suurrüdi (Calidris canutus), väikerüdi (Calidris minuta), soorüdi (Calidris alpina), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda)ja krüüsel (Cepphus grylle). Lähim kaitseala tegevusalale on linnulennult ca 3,5 km kaugusele jääv Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala (KLO1000487). Kaugatoma-Lõu kaitse eesmärk on kaitsta: 1)Kaugatoma lahe äärset pankrannikut ja Lõu loopealset ning kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210)3, püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas: laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja sookurg (Grus grus); 4) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning tema elupaiku. See liik on madal unilook (Sisymbrium supinum); 5) kaitstavate elupaigatüüpidega seotud kaitsealuseid liike, milleks on nurmlauk (Allium vineale), lepa-kärbseseen (Amanita friabilis), püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), vask-porosamblik (Cladonia convoluta), sarvharik (Clavulinopsis corniculata), harilik särasamblik (Fulgensia bracteata), kadakatarjak (Oxyporus philadelphi), stepi-naastsamblik (Psora decipiens), harilik lohksamblik (Solorina saccata), valge vahasamblik (Squamarina lentigera) ja loo- rebasesamblik (Vulpicida tubulosus).
Eesti Looduse Infosüsteemi andmetele tuginedes asub planeeringuala loodepoolses osas kaitsealuse taimeliigi leiukoht. 5. Kokkuvõte ja järeldus Planeeritav tegevus ei hõlma keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid keskkonna mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja Kura kurgu hoiuala territooriumil, küll aga jääb planeeringuala ca 250 m kaugusele Kura kurgu hoiualast ning samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kura kurgu linnualast. Kavandatava tegevusega ei ole nimetatud kaitstavatele alale mõjusid ette näha, kuid ehitustegevust planeerides tuleb arvestada lindude pesitsusajaga ning seega viia ehitustööd läbi väljapoole pesitusperioodi. Eesti Looduse infosüsteemi andmetele tuginedes asub planeeringuala loodepoolses osas kaitsealuse taimeliigi leiukoht. LKS § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Planeeringualal asuvate II kategooria kaitsealuste taimede kasvukohas tuleb välistada maakasutuse muutus ning planeeringu koostamise käigus sellega arvestada. Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Keti Kaljuste
Looduskasutuse- ja kaitse peaspetsialist
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Keskkonnaamet
Päästeamet
Transpordiamet
05.01.2024 nr 5-2/96-1
Seisukoha küsimine Üüdibe ja Läätsa külas Käära detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu kohta
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja
planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 edastame Keskkonnaametile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Päästeametile ja Transpordiametile seisukoha võtmiseks Üüdibe
ja Läätsa külas Käära detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise otsuse eelnõu (vt Lisa). Planeeringuala suurus on ca 7,1 ha ja hõlmab Üüdibe
külas Käära (katastritunnus 72101:001:1279, sihtotstarve maatulundusmaa 90% ja ärimaa 10%,
pindala 6,13 ha), Läätsa külas Mäeranna (katastritunnus 72101:002:0856, sihtotstarve ärimaa
100%, 1795 m²), Metsaveere (katastritunnus 72101:002:0857, sihtotstarve ärimaa 100%, 1744
m²), Kala (katastritunnus 72101:002:0854, sihtotstarve ärimaa 100%, 3153 m²) ja Teeääre
(katastritunnus 72101:002:0080, sihtotstarve ärimaa 100%, 1001 m²), Läätsa külas Kala tee
(katastritunnus 72101:002:0855, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1330 m²) ja Üüdibe
külas Kala tee (katastritunnus 72101:001:1421, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1036
m²) katastriüksuseid.
Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine, kruntidele ehitusõiguse
määramine elamute ja abihoonete ning ärihoonete ehitamiseks ning selleks Salme aleviku ja
Salme valla sisemaa üldplaneeringu osaline muutmine juhtotstarbe osas. Detailplaneering on
üldplaneeringut muutev ja planeeringule kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Kirjale on
lisatud ka detailplaneeringu algatamise taotlus.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Lisad:
„Üüdibe ja Läätsa külas Käära detailplaneeringu algatamine_eelnõu“
Lisa 1. Planeeringuala
Lisa 2. Lähteseisukohad
Lisa 3. KSH eelhinnang
Detailplaneeringu algatamise taotlus
Piret Paiste, 452 5093
EELNÕU
Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber} Üüdibe ja Läätsa külas Käära detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 18.05.2022 nr 5-2/3126-1) detailplaneeringu algatamiseks Üüdibe külas Käära (katastritunnus 72101:001:1279, sihtotstarve maatulundusmaa 90% ja ärimaa 10%, pindala 6,13 ha) katastriüksusel, Läätsa külas Mäeranna (katastritunnus 72101:002:0856, sihtotstarve ärimaa 100%, 1795 m²), Metsaveere (katastritunnus 72101:002:0857, sihtotstarve ärimaa 100%, 1744 m²), Kala (katastritunnus 72101:002:0854, sihtotstarve ärimaa 100%, 3153 m²) ja Teeääre (katastritunnus 72101:002:0080, sihtotstarve ärimaa 100%, 1001 m²) katastriüksustel. Planeeringuala hõlmab lisaks juurdepääsu osas Läätsa külas Kala tee (katastritunnus 72101:002:0855, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1330 m²) ja Üüdibe külas Kala tee (katastritunnus 72101:001:1421, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1036 m²) katastriüksuseid. Planeeringuala suurus on ca 7,1 ha, planeeringuala on toodud otsuse lisas 1 oleval asendiplaanil. Detailplaneeringu nimetus on Käära detailplaneering. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksuse kruntideks jaotamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ning ärihoonete ehitamiseks. A. Olemasolev olukord Planeeringualal Mereranna, Metsaveere ja Kala tee katastriüksuste osas kehtib Kala detailplaneering (kehtestatud Salme Vallavolikogu 27. juuni 2011. a otsusega nr 7), mille alusel moodustati kaks elamukrunti, üks ärimaa krunt ja üks transpordimaa krunt. Algselt hõlmas Kala detailplaneering ka Kala katastriüksust, kuid selle osas on detailplaneering Saaremaa Vallavolikogu 26. märtsi 2021. a otsusega nr 1-3/22 tunnistatud kehtetuks. Planeeringualale on olemasolev juurdepääs 77 Kuressaare-Sääre teelt mööda Kala teed. Ehitisregistri andmetel on Teeääre katastriüksusel puhke- ja seminarikeskus, kuur ja paargu, Kala katastriüksusel puhkemaja, spaa ja suitsusaun, Metsaveere katastriüksusel puhkemaja ja saun, Mäeranna katastriüksusel puhkemaja, abihoone, saun ja soojuspuuraugud ning Käära katastriüksusel puhke- ja toitlustushoone ja abihoone. Planeeringuala piirneb Üüdibe külas maatulundusmaa sihtotstarbega Kaasiku (katastritunnus 72101:002:0664) ja Massi (katastritunnus 72101:002:0577) katastriüksustega, avaliku riigitee nr 77 Kuressaare-Sääre tee katastriüksusega, Läätsa külas maatulundusmaa sihtotstarbega Tamme (katastritunnus 72101:002:0301), Suigu (katastritunnus 72101:002:0189), tootmismaa sihtotstarbega Küla alajaam (katastritunnus 72101:002:0314), elamumaa sihtotstarbega Liivamäe tee 8 (katastritunnus 72101:002:0434) ja sihtotstarbeta maa Himma (katastritunnus 72101:001:1414) katastriüksustega. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt ulatuvad planeeringualale avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd ja kaitstavate taimede ala.
2
B. Kehtiv üldplaneering Vastavalt Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringule (kehtestatud Salme Vallavolikogu 20. detsembri 2010. a otsusega nr 28, edaspidi nimetatud üldplaneering) asub planeeringuala suures osas põllu- ja metsamajandusmaa alal ning väiksemas osas elamumaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga ei ole põllu- ja metsamajandusmaa alal määratud tingimusi ehitamiseks. Väikeelamumaa üldplaneeringu alusel on ühepere-, kaksik-, ridaelamu ja kuni kahekorruseliste rohkem kui kolme korteriga korruselamute maa kompaktse hoonestusega aladel ja elamu õuemaa maatulundusmaal (hajaasustuses). Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised. Salme valla sisemaa külades elamumaa arendamiseks üldplaneeringuga kindlaid maa-alasid ei reserveerita. Elamuehitus on lubatud kõikjal, kui seda ei välista kehtivatest õigusaktidest või üldplaneeringust tulenevad piirangud. Põhiliseks ehitise tüübiks on ühepereelamu koos kõrvalhoonetega. Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1 ha suurune. Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib kohalik omavalitsus teha erandeid ja anda ehitusõiguse väiksematele katastriüksustele kui 1 ha. Elamukruntide rajamisel metsaalale tuleb krundil oleva kõrghaljastuse (va võsa) pindalast säilitada vähemalt 80%. Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda vaid katastriüksusele, millele on ehitusloa väljastamise hetkel tagatud aastaringne juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt. Olemasolevatele ja reserveeritavatele elamumaadele võib anda ärimaa kõrvalfunktsiooni puhkemajandusliku ja kaubandusliku iseloomuga väikeettevõtluse (taluturism jms) eesmärgil. Üldplaneeringu alusel on tegemist detailplaneeringu koostamise kohustuseta alaga, kus tuleb detailplaneering koostada, kui toimub katastriüksuse kruntimine ja kui soovitakse katastriüksuse sihtotstarbe muutmist äri-, tootmis- või laohoonete või tehnoehitise maaks. Detailplaneeringuga kavandatakse ärifunktsiooniga hooneid. Üldplaneeringu alusel on ärimaa kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete maa ja büroo ja kontorihoonete maa. Ainult ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alasid üldplaneeringuga ei ole reserveeritud, kuid ärimaa kõrvalfunktsiooni võib anda elamu- ja tootmismaadele. Katastriüksuse ehitusõigus, parkimine, tehnovõrgud ja rajatised, haljastuse ja heakorra põhimõtted määratakse konkreetse maa-ala detailplaneeringuga. Ärifunktsiooni rakendamisel ei tohi kahjustada ega piirata naaberkinnistute omanike ja valdajate huve ega õigusi. Kavandatav tegevus ei tohi pälvida kohalike elanike pahameelt ega mõjutada negatiivselt nende eluviisi. C. Kaalutlused Kehtivas Kala detailplaneeringus on Mereranna ja Metsaveere katastriüksustele kavandatud elamud, kuid algatatava detailplaneeringuga soovitakse neile katastriüksustele püstitada ärifunktsiooniga hooneid. Kuna osal planeeringualal kehtib Kala detailplaneering, siis tuleneb detailplaneeringu koostamise vajadus planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 140 lõikest 7, mille kohaselt detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering. Lisaks tuleneb detailplaneeringu algatamise vajadus PlanS § 125 lõikest 2, mille alusel detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Üldplaneeringu alusel tuleb koostada detailplaneering, kui toimub katastriüksuse kruntimine ja kui soovitakse katastriüksuse sihtotstarbe muutmist ärimaaks. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringuala kruntimist ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmist ärimaa sihtotstarbeks. Detailplaneeringu algatamise taotluse alusel kavandatakse ehitusseadustiku alusel ehitusloakohustuslike hoonete ehitusõigust. Mäeranna, Metsaveere, Kala, Kala tee ja Teeääre katastriüksusel on üldplaneeringu alusel elamumaa juhtotstarve, kuid detailplaneeringuga kavandatakse neile katastriüksustele ainult ärihooneid. Seega kavandatud ehitustegevus ei vasta kehtiva ühisplaneeringu tingimustele juhtotstarbe osas, kuna elamumaa juhtotstarbega alal on ärimaa sihtotstarve lubatud kõrvalfunktsioonina. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib
3
detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine PlanS § 142 lg 1 p 1 alusel on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Juhtotstarbe muutmine on ulatuslik, kuna elamumaa juhtotstarbega ala muudetakse ärimaa juhtotstarbeks Mäeranna, Metsaveere, Kala, Kala tee ja Teeääre katastriüksuste osas. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Saaremaa vallavolikogu kaalus kavandatud tegevuse vajadust ja võimalikkust, kuna üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peab olema pigem erandlik võimalus. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Üldplaneering on kehtestatud 2010. aastal, seega piirkonna vajadused ja arengusuunad võivad ajas muutuda. Üldplaneeringus on määratud ruumilise arengu põhimõtted, mis kirjeldavad maakasutuse arengusuundi kuni aastani 2018 Salme alevikus ja valla sisemaal. Maakasutuse juhtfunktsioon on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav sihtotstarve, mis määrab ära edaspidise maakasutuse põhisuunad. Ainult ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alasid üldplaneeringuga ei ole reserveeritud, kuid ärimaa kõrvalfunktsiooni võib anda elamu- ja tootmismaadele. Üldplaneeringus on korduvalt välja toodud, et ruumilise arengu põhimõtteks on mitmekesistada võimalusi turistide teenindamiseks ja vaba aja veetmiseks soodustades eelkõige puhkemajandusliku iseloomuga ärisfääri (toitlustus, majutus, teenindus jm). Põllu- ja metsamajandusmaa alal ei ole määratud tingimusi ehitamiseks, seega ei ole keelavaid asjaolusid ehitustegevuseks ärilisel eesmärgil. Kavandatud ärifunktsiooniga hoonete planeerimine vastab seega üldplaneeringu põhimõtetele. Mäeranna, Metsaveere ja Kala katastriüksused on ärimaa sihtotstarbega juba aastast 2011 ja 2012. Mäeranna ja Metsaveere katastriüksustel alustati majutushoonete ehitamist 2013. aastal ning Kala katastriüksusel alustati puhkemaja ehitust 2020. aastal. Teeääre katastriüksus oli 2002. aastal ärimaa sihtotstarbega ja katastriüksusel oli kauplus, aastatel 2006 – 2017 oli elamumaa sihtotstarbega ja alates 2018. aastast on taas ärimaa sihtotstarve. Kala katastriüksus on määratud Kala detailplaneeringu (kehtestatud Salme Vallavolikogu 27. juuni 2011. a otsusega nr 7) alusel ärimaa krundiks, kuhu oli kavandatud majutushoone. Seega Mäeranna, Metsaveere, Teeääre ja Kala katastriüksuste osas on tegemist sisuliselt olemasoleva olukorra säilitamisega ja üldplaneeringuga määratud elamumaa juhtfunktsiooni muutmine ärimaa juhtfunktsiooniks on põhjendatud. Detailplaneeringuga luuakse alale terviklahendus. Detailplaneeringu algatamise taotluses soovitakse lisaks ärihoonetele ka ca 2500 m2 suuruseid elamumaa krunte planeeringuala loode serva. Elamukrunte kavandatakse üldplaneeringuga määratud põllu- ja metsamajandusmaa alale. Üldplaneeringu alusel on elamuehitus lubatud kõikjal, kui seda ei välista kehtivatest õigusaktidest või üldplaneeringust tulenevad piirangud ning ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1 ha suurune. Kavandatud elamukruntide läheduses alla 1 ha suuruseid krunte ei ole, seega ei ole põhjendatud väiksemate kruntide moodustamine. Elamumaade moodustamisel tuleb arvestada üldplaneeringu tingimusi ja alla 1 ha suuruseid elamukrunte detailplaneeringuga moodustada ei saa. Väiksemate elamukruntide moodustamiseks üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud. Elamukruntide kavandamisel planeeringuala põhjapoolsesse osasse tuleb arvestada planeeritavast äritegevusest tulenevate võimalike häiringutega ja kaitstava taimeliigi kasvukohaga. Planeeritavatest elamumaakruntidest asuvad lähimad olemasolevad elamud ca 250 m kaugusel, olemasolevad majutushooned asuvad ca 200 m kaugusel. Seega elamukruntide moodustamine on kooskõlas üldplaneeringuga ja vallavolikogu on seisukohal, et elamud sobituvad piirkonda. Tulenevalt eelnevast on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et planeeritav tegevuse asukoht on sobilik ning vallavolikogu peab käesoleval juhul põhjendatuks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist.
4
Algatatava detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju Kura kurgu hoiualale ja Natura 2000 aladele on kaudne (müra, potentsiaalne külastatavuse suurenemine) ning seda on võimalik ennetada mürarikaste ehitustööde kavandamisega väljapoole lindude pesitsusperioodi ning detailplaneeringus täiendavate meetmete kavandamisega ja kasutuselevõtuga külastuskoormuse suunamiseks väljapoole Kura kurgu hoiuala. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vallavolikogu seisukohal, et Käära detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d. Kuna planeeringualale ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, siis on Transpordiamet 05.07.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/12991-2 esitanud lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks. Keskkonnaamet oma 05.07.2022 kirjas nr 6-2/22/11399-2 tõi välja, et planeeringualal asuvate II kategooria kaitsealuste taimede kasvukohas tuleb välistada maakasutuse muutus ning planeeringu koostamise käigus sellega arvestada. Saaremaa vallavalitsus edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ning PlanS § 81 lõikele 1 ja § 142 lõikele 6 Keskkonnaametile, Päästeametile, Transpordiametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile xx.01.2024 kirjaga nr xxx otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. Keskkonnaamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx Päästeamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx Transpordiamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx Asutuste esitatud seisukohtadega on arvestatud ja otsust on täiendatud. D. Kokkuvõte Detailplaneeringu algatamisel teadaoleva info põhjal ei ole detailplaneeringu koostamise käigus vaja teha uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud 14.06.2022 kirjaga nr 5-2/3126-3, 11.08.2022 kirjaga nr 5-2/3126-6, 11.11.2022 kirjaga nr 5-2/3126-7, 10.02.2023 kirjaga nr 5- 2/3126-14, 12.05.2023 kirjaga nr 5-2/2926-1, 07.08.2023 kirjaga nr 5-2/4295-1 ja 06.11.2023
5
kirjaga nr 5-2/3126-15. Detailplaneeringu algatamise tähtaega pikendati, kuna puudus kokkulepe huvitatud isikuga planeeringuala suuruse ja juurdepääsutee osas. Huvitatud isikuga korraldati kohtumine vallavalitsuse hoones 24. novembril 2023, kus jõuti planeeringuala suuruses kokkuleppele. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.02.2024 kolmepoolse lepingu nr xxx huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], 453 3723) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1, § 128 lõike 1 ja 142 lõike 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Üüdibe ja Läätsa külas Käära detailplaneering, mille eesmärk on planeeringuala
kruntideks jaotamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ning ärihoonete ehitamiseks ning selleks Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu osaline muutmine juhtotstarbe osas.
2. Detailplaneeringu nimetus on „Käära detailplaneering”.
3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 7,1 ha vastavalt otsuse lisale 1.
4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.
5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
|
Lisa 1
Üüdibe ja Läätsa külas Käära detailplaneeringu planeeringuala
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS Käära detailplaneering Hõlmab Käära (katastritunnus 72101:001:1279), Mäeranna (katastritunnus 72101:002:0856), Metsaveere (katastritunnus 72101:002:0857), Kala (katastritunnus 72101:002:0854), Teeääre (katastritunnus 72101:002:0080), Kala tee (katastritunnus 72101:002:0855) ja Kala tee (katastritunnus 72101:001:1421) katastriüksuseid Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-24-xxx
2. ALGATAJA
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: OÜ Oktoober ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus
3. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEE- RINGULE
PLANEERINGU EESMÄRK: planeeringuala kruntideks jaotamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ning ärihoonete ehitamiseks ning selleks Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu osaline muutmine juhtotstarbe osas. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 7,1 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: ei vasta Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringule, detailplaneeringuga muudetakse elamumaa juhtotstarbega ala ärimaa juhtotstarbeks Mäeranna, Metsaveere, Kala, Kala tee ja Teeääre katastriüksuste osas. Tuua välja üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused. Detailplaneeringu koosseisu lisada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.
4. PLANEE- RINGU LÄHTE- MATERJAL
OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: Käära sihtotstarve maatulundusmaa 90% ja ärimaa 10%, Mäeranna sihtotstarve ärimaa 100%, Metsaveere sihtotstarve ärimaa 100%, Kala sihtotstarve ärimaa 100%, Teeääre sihtotstarve ärimaa 100%, Kala tee sihtotstarve transpordimaa 100%, Kala tee sihtotstarve transpordimaa 100%. PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+ Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneering Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Päästeameti xx.xx.2024 kiri nr xxx Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi xx.xx.2023 kiri nr xxx Keskkonnaameti xx.xx.2023 kiri nr xxx Transpordiameti xx.xx.2024 kiri nr xxx kättesaadavad www.saaremaavald.ee
5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
6. EHITUSLI- KUD JA ARHITEK- TUURSED NÕUDED
TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: määrata planeeringuga KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE JA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga, (sh 0-60 m² ehitisealuse pinnaga hooned). LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga. KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: määrata planeeringuga ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: määrata planeeringuga. Hooned projekteerida kaasaegse arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi (katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja –struktuuri. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata planeeringuga VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: --- JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: määrata planeeringuga. Planeeringualale on olemasolev juurdepääs 77 Kuressaare-Sääre teelt mööda Kala teed. TEED: Juurdepääsuteede planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. Umbtänava lõppu planeerida ümberpöörde koht pääste- ja teenindavale tehnikale. Arvestada Transpordiameti seisukohtadega detailplaneeringu koostamiseks. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada planeeringualal vastavalt kehtivatele normidele. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. HEAKORD JA HALJASTUS: - Planeeringuala üldine metsane ilme ja olemus tuleb säilitada ning planeeringulahendus sellesse siduda. Detailplaneeringus anda ülevaade olemasolevast taimestikust ning ehitiste kavandamisel arvestada olemasoleva looduskeskkonnaga. Haljastuse ja heakorra põhimõtted kajastada seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Detailplaneeringus seada täpsemad tingimused kõrghaljastuse raietegevusele, sealhulgas raietegevusele teekaitsevööndis, kus tuleb säilitada/rajada kaitsehaljastust. Planeeringuga seada metsa säilitamise kohustus hoonestusaladest väljaspool. Raadamine lubatud vaid hooneste vahetul ehitusalal ja juurdepääsuteede ulatuses. Üldplaneeringu tingimustest lähtuvalt tuleb elamukruntidel säilitada krundil olevast kõrghaljastusest (va võsa) pindalast vähemalt 80%. Detailplaneeringus sätestada, et iga hoone ehitusprojektis anda üldine raiete plaan, kus raietegevust on aladena selgitatud.
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx Uushaljastuse rajamisel kruntidele arvestada taimede sobivust looduslikule alale,
eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike. JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga.
7. INSENER- VÕRKUDE PROJEKTEE- RIMISTINGI- MUSED
Esitada tehnovarustuse põhimõtteline lahendus, (vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon, elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus). VEEVARUSTUS JA REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga. Planeeringualaga paralleelselt kulgevad olemasolev ühiskanalisatsiooni ja - veetorustik, millega on liitunud Mäeranna, Metsaveere, Kala ja Teeääre maaüksustel paiknevad olemasolevad majutus- ja teenindushooned. Liituda olemasolevate reovee- ja veevarustustorustikuga. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga
8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE
+ Päästeamet + Transpordiamet + Keskkonnaamet + Regionaal- ja Põllumajandusministeerium + Katastriüksused: Kaasiku (72101:002:0664), Massi (72101:002:0577),
Tamme (72101:002:0301), Suigu (72101:002:0189), Küla alajaam (72101:002:0314), Liivamäe tee 8 (72101:002:0434), Himma (katastritunnus 72101:001:1414), Sõrve mnt 57 (72101:001:1440), Biopuhasti (72101:002:0847), Kalatööstuse (72101:002:0479) ja Leesi (72101:002:0111).
+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)
9. PLANEERIN- GU KOOSSEIS JA VORMIS- TAMINE
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED vt www.saaremaavald.ee
DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500
ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile.
Planeeringu seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Lisaks kirjeldada planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale üldplaneeringule.
Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus PLANK.
Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
+ SELETUSKIRI
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx + ASUKOHASKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja
krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +
kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused, kokkulepped
jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- RINGU ESITAMINE
DETAILPLANEERING ESITADA: + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf
formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg
formaadis 11. PLANEERI- TAV ESI- ALGNE AJA- KAVA (ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust).
Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. DP algatamine 9. nädal 2024 DP eskiislahenduse koostamine 10.–27. nädal 2024 DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP lahenduse täpsustamine 25.–26. nädal 2024 DP kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks
30 päeva
DP vastuvõtmine 44. nädal 2024 DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP korrigeerimine vajadusel 2.–3 nädal 2025 DP esitamine heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile
60 päeva
DP kehtestamine 13. nädal 2025
Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu
Xxx otsusele nr xxx
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Üüdibe ja Läätsa külas Käära (72101:001:1279) detailplaneeringule
04.01.2024
1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega:
Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Üüdibe külas Käära detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Üüdibe külas Käära (katastritunnus 72101:001:1279, sihtotstarve maatulundusmaa 90% ja ärimaa 10%, pindala 6,13 ha), Läätsa külas Mäeranna (katastritunnus 72101:002:0856, sihtotstarve ärimaa 100%, 1795 m²), Metsaveere (katastritunnus 72101:002:0857, sihtotstarve ärimaa 100%, 1744 m²), Kala (katastritunnus 72101:002:0854, sihtotstarve ärimaa 100%, 3153 m²) ja Teeääre (katastritunnus 72101:002:0080, sihtotstarve ärimaa 100%, 1001 m²) katastriüksusi. Planeeringuala hõlmab lisaks juurdepääsu osas Läätsa külas Kala tee (katastritunnus 72101:002:0855, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1330 m²) ja Üüdibe külas Kala tee (katastritunnus 72101:001:1421, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1036 m²) katastriüksuseid. Planeeringuala suurus on ca 7,1 ha ja detailplaneeringu nimetus on Käära detailplaneering. Planeeritavad maaüksused asuvad kehtiva Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu (kehtestatud Salme Vallavolikogu 20. detsembri 2010. a otsusega nr 28, edaspidi nimetatud üldplaneering) alal. Planeeringuala asub suures osas põllu- ja metsamajandusmaa alal ning väiksemas osas elamumaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga ei ole põllu- ja metsamajandusmaa alal määratud tingimusi ehitamiseks. Väikeelamumaa üldplaneeringu alusel on ühepere-, kaksik-, ridaelamu ja kuni kahekorruseliste rohkem kui kolme korteriga korruselamute maa kompaktse hoonestusega aladel ja elamu õuemaa maatulundusmaal (hajaasustuses). Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised. Salme valla sisemaa külades elamumaa arendamiseks üldplaneeringuga kindlaid maa-alasid ei reserveerita. Elamuehitus on lubatud kõikjal, kui seda ei välista kehtivatest õigusaktidest või üldplaneeringust tulenevad piirangud. Põhiliseks ehitise tüübiks on ühepereelamu koos kõrvalhoonetega. Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1 ha suurune. Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib kohalik omavalitsus teha erandeid ja anda ehitusõiguse väiksematele katastriüksustele kui 1 ha. Elamukruntide rajamisel metsaalale tuleb krundil oleva kõrghaljastuse (va võsa) pindalast säilitada vähemalt 80%. Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda vaid katastriüksusele, millele on ehitusloa väljastamise hetkel tagatud aastaringne juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt. Olemasolevatele ja reserveeritavatele elamumaadele võib anda ärimaa kõrvalfunktsiooni puhkemajandusliku ja kaubandusliku iseloomuga väikeettevõtluse (taluturism jms) eesmärgil. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuse kruntideks jaotamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ning ärihoonete ehitamiseks. Üldplaneeringu alusel on tegemist detailplaneeringu koostamise kohustuseta alaga, kus tuleb detailplaneering koostada, kui toimub katastriüksuse kruntimine ja kui soovitakse
katastriüksuse sihtotstarbe muutmist äri-, tootmis- või laohoonete või tehnoehitise maaks. Tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatakse ärimaa sihtotstarbega hooneid. Üldplaneeringu alusel on ärimaa - kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete maa ja büroo ja kontorihoonete maa. Ainult ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alasid üldplaneeringuga ei ole reserveeritud, kuid ärimaa kõrvalfunktsiooni võib anda elamu- ja tootmismaadele. Katastriüksuse ehitusõigus, parkimine, tehnovõrgud ja rajatised, haljastuse ja heakorra põhimõtted määratakse konkreetse maa-ala detailplaneeringuga. Ärifunktsiooni rakendamisel ei tohi kahjustada ega piirata naaberkinnistute omanike ja valdajate huve ega õigusi. Kavandatav tegevus ei tohi pälvida kohalike elanike pahameelt ega mõjutada negatiivselt nende eluviisi. Planeeringualal Mereranna, Metsavere ja Kala tee katastriüksuste osas kehtib Kala detailplaneering (kehtestatud Salme Vallavolikogu 27. juuni 2011. a otsusega nr 7), mille alusel moodustati kaks elamukrunti, üks ärimaa krunt ja üks transpordimaa krunt. Algselt hõlmas Kala detailplaneering ka Kala katastriüksust, kuid selle osas on detailplaneering Saaremaa Vallavolikogu 26. märtsi 2021. a otsusega nr 1-3/22 tunnistatud kehtetuks. Planeeringualale on olemasolev juurdepääs 77 Kuressaare-Sääre teelt mööda Kala teed. Ehitisregistri andmetel on Teeääre katastriüksusel puhke- ja seminarikeskus, kuur ja paargu, Kala katastriüksusel puhkemaja, spaa ja suitsusaun, Metsaveere katastriüksusel puhkemaja ja saun, Mäeranna katastriüksusel puhkemaja, abihoone, saun ja soojuspuuraugud ning Käära katastriüksusel puhke- ja toitlustushoone ja abihoone. Planeeringuala piirneb Üüdibe külas maatulundusmaa sihtotstarbega Kaasiku (katastritunnus 72101:002:0664) ja Massi (katastritunnus 72101:002:0577) katastriüksustega, avaliku riigiteega nr 77 Kuressaare-Sääre tee katastriüksusega, Läätsa külas maatulundusmaa sihtotstarbega Tamme (katastritunnus 72101:002:0301), Suigu (katastritunnus 72101:002:0189), tootmismaa sihtotstarbega Küla alajaam (katastritunnus 72101:002:0314), elamumaa sihtotstarbega Liivamäe tee 8 (katastritunnus 72101:002:0434) ja sihtotstarbeta maaga Himma (katastritunnus 72101:001:1414) katastriüksustega. Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Vastavalt Saare maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga 1.1-4/94) „Ruumilised väärtused“ kaardile ei asu planeeringuala väärtuslikul maastikul, rohevõrgustikus, väärtuslikul põllumaal ega puhkealadel. See on niinimetatud valgel alal. Seega on eelpool toodut silmas pidades vastab detailplaneeringuga kavandatav tegevus Saare maakonnaplaneeringule 2030+. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Käära DP alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad kitsendused: 1. Planeeringualast idas asub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. 2. Planeeringualast lõunas asub sideehitise kaitsevöönd. 4. Planeeringualast põhja, lääne ja edela suunas asub elektripaigaldise kaitsevöönd. 5. Planeeringualast loodes asub kaitstavate taimede ala. Planeeringualal asuvad kitsendused on toodud joonisel 1.
Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 03.01.2024)
3. Planeeringuala keskkonnatingimused Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Üüdibe külas. Planeeringualal ehitisregistri andmetel on Teeääre katastriüksusel puhke- ja seminarikeskus, kuur ja paargu, Kala katastriüksusel puhkemaja, spaa ja suitsusaun, Metsaveere katastriüksusel puhkemaja ja saun, Mäeranna katastriüksusel puhkemaja, abihoone, saun ja soojuspuuraugud ning Käära katastriüksusel puhke- ja toitlustushoone ja abihoone. Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Üldplaneeringu maakasutuse kaardi järgi ei asu planeeringuala rohevõrgustiku aladel. Samuti ei paikne
planeeringuala „Saare maakonnaplaneering 2030+” ruumiliste väärtuste kaardi alusel rohevõrgustiku aladel. Eelpool toodut silmas pidades detailplaneeringuga kavandatav tegevus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ vastav.
Joonis 2. Olemasolevad puhkehooned planeeringuala lõunaosas. (04.01.2024, Keti Kaljuste)
Joonis 3. Olemasolev puhkehoone Kala maaüksusel. (04.01.2024, Keti Kaljuste)
Joonis 4. Olemasolev välibassein ja pesumaja. (04.01.2024, Keti Kaljuste)
Joonis 5. Olemasolev toitlustushoone Käära maaüksusel. (04.01.2024, Keti Kaljuste) Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid üksikobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Küll aga asub planeeringuala loodepoolses kaitsealuse taimeliigi leiukoht. Planeeringuala on maismaa poole tõusva reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 5-8 m. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju.
Joonis 6. Planeeringuala idapoolne madalam ala, kuhu paremale planeeritud tiigid ning mängu- ja spordiväljakud. (04.01.2024, Keti Kaljuste)
Joonis 7. Olemasolev kruusakattega parkla planeeringuala edelapoolses osas. (04.01.2024, Keti Kaljuste)
3.1. Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad tõenäoliselt see maaüksustel puudub. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole. 3.2. Mõju maavaradele Planeeringuala paikneb Saaremaa vallas Üüdibe külas ning Maa-ameti andmetel ei asu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires. Väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 3.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Eesti Looduse infosüsteemi andmetele tuginedes asub planeeringuala loodepoolses osas kaitsealuse taimeliigi leiukoht. LKS § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Planeeringualal asuvate II kategooria kaitsealuste taimede kasvukohas tuleb välistada maakasutuse muutus ning planeeringu koostamise käigus sellega arvestada.
Joonis 8. Planeeringuala loodepoolne nurk, mis piirneb paremal kaitsealuse taimeliigi kasvukohaga. (04.01.2024, Keti Kaljuste) 3.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. 3.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
3.6. Jääkreostus Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine vähetõenäoline. 3.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitusperioodil kõrval kinnistul paiknevate elanike heaolu väheneb, kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. 3.8. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid materjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.
4. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Detailplaneeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ning samuti ei kavandata tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel, küll aga on lähim Natura 2000 võrgutikku kuuluv Kura kurgu linnuala (RAH0000132) ja samadesse piiridesse jäävate Kura kurgu hoiualast (KLO2000316) linnulennult ca 250 m kaugusel. Kavandatava tegevusega ei ole nimetatud kaitstavatele alale mõjusid ette näha, kuid ehitustegevust planeerides tuleb arvestada lindude pesitsusajaga ning seega viia ehitustööd läbi väljapoole pesituserioodi.
Kura kurgu hoiuala (KLO2000316) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - karide (1170), üheaastase taimestuga esmaste rannavallide (1210), rannaniitude (1630*), väikesaarte ja laidude (1620), püsitaimestuga liivarandade (1640), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), sinihelmikakoosluste (6410) ning II lisas nimetatud liigi - hallhülge (Halichoerus grypus), nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: punakurk-kaur (Gavia stellata), järvekaur (Gavia arctica), kormoran (Phalacrocorax carbo), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), mustlagle (Branta bernicla), viupart (Anas penelope), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), rääkspart (Anas strepera), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), plüü (Pluvialis squatarola), suurrüdi (Calidris canutus), väikerüdi (Calidris minuta), soorüdi (Calidris alpina), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda)ja krüüsel (Cepphus grylle). Lähim kaitseala tegevusalale on linnulennult ca 3,5 km kaugusele jääv Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala (KLO1000487). Kaugatoma-Lõu kaitse eesmärk on kaitsta: 1)Kaugatoma lahe äärset pankrannikut ja Lõu loopealset ning kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210)3, püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas: laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja sookurg (Grus grus); 4) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning tema elupaiku. See liik on madal unilook (Sisymbrium supinum); 5) kaitstavate elupaigatüüpidega seotud kaitsealuseid liike, milleks on nurmlauk (Allium vineale), lepa-kärbseseen (Amanita friabilis), püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), vask-porosamblik (Cladonia convoluta), sarvharik (Clavulinopsis corniculata), harilik särasamblik (Fulgensia bracteata), kadakatarjak (Oxyporus philadelphi), stepi-naastsamblik (Psora decipiens), harilik lohksamblik (Solorina saccata), valge vahasamblik (Squamarina lentigera) ja loo- rebasesamblik (Vulpicida tubulosus).
Eesti Looduse Infosüsteemi andmetele tuginedes asub planeeringuala loodepoolses osas kaitsealuse taimeliigi leiukoht. 5. Kokkuvõte ja järeldus Planeeritav tegevus ei hõlma keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid keskkonna mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja Kura kurgu hoiuala territooriumil, küll aga jääb planeeringuala ca 250 m kaugusele Kura kurgu hoiualast ning samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kura kurgu linnualast. Kavandatava tegevusega ei ole nimetatud kaitstavatele alale mõjusid ette näha, kuid ehitustegevust planeerides tuleb arvestada lindude pesitsusajaga ning seega viia ehitustööd läbi väljapoole pesitusperioodi. Eesti Looduse infosüsteemi andmetele tuginedes asub planeeringuala loodepoolses osas kaitsealuse taimeliigi leiukoht. LKS § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Planeeringualal asuvate II kategooria kaitsealuste taimede kasvukohas tuleb välistada maakasutuse muutus ning planeeringu koostamise käigus sellega arvestada. Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Keti Kaljuste
Looduskasutuse- ja kaitse peaspetsialist
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Keskkonnaamet
Päästeamet
Transpordiamet
05.01.2024 nr 5-2/96-1
Seisukoha küsimine Üüdibe ja Läätsa külas Käära detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu kohta
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja
planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 edastame Keskkonnaametile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Päästeametile ja Transpordiametile seisukoha võtmiseks Üüdibe
ja Läätsa külas Käära detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise otsuse eelnõu (vt Lisa). Planeeringuala suurus on ca 7,1 ha ja hõlmab Üüdibe
külas Käära (katastritunnus 72101:001:1279, sihtotstarve maatulundusmaa 90% ja ärimaa 10%,
pindala 6,13 ha), Läätsa külas Mäeranna (katastritunnus 72101:002:0856, sihtotstarve ärimaa
100%, 1795 m²), Metsaveere (katastritunnus 72101:002:0857, sihtotstarve ärimaa 100%, 1744
m²), Kala (katastritunnus 72101:002:0854, sihtotstarve ärimaa 100%, 3153 m²) ja Teeääre
(katastritunnus 72101:002:0080, sihtotstarve ärimaa 100%, 1001 m²), Läätsa külas Kala tee
(katastritunnus 72101:002:0855, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1330 m²) ja Üüdibe
külas Kala tee (katastritunnus 72101:001:1421, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1036
m²) katastriüksuseid.
Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kruntideks jaotamine, kruntidele ehitusõiguse
määramine elamute ja abihoonete ning ärihoonete ehitamiseks ning selleks Salme aleviku ja
Salme valla sisemaa üldplaneeringu osaline muutmine juhtotstarbe osas. Detailplaneering on
üldplaneeringut muutev ja planeeringule kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Kirjale on
lisatud ka detailplaneeringu algatamise taotlus.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Lisad:
„Üüdibe ja Läätsa külas Käära detailplaneeringu algatamine_eelnõu“
Lisa 1. Planeeringuala
Lisa 2. Lähteseisukohad
Lisa 3. KSH eelhinnang
Detailplaneeringu algatamise taotlus
Piret Paiste, 452 5093
EELNÕU
Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber} Üüdibe ja Läätsa külas Käära detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 18.05.2022 nr 5-2/3126-1) detailplaneeringu algatamiseks Üüdibe külas Käära (katastritunnus 72101:001:1279, sihtotstarve maatulundusmaa 90% ja ärimaa 10%, pindala 6,13 ha) katastriüksusel, Läätsa külas Mäeranna (katastritunnus 72101:002:0856, sihtotstarve ärimaa 100%, 1795 m²), Metsaveere (katastritunnus 72101:002:0857, sihtotstarve ärimaa 100%, 1744 m²), Kala (katastritunnus 72101:002:0854, sihtotstarve ärimaa 100%, 3153 m²) ja Teeääre (katastritunnus 72101:002:0080, sihtotstarve ärimaa 100%, 1001 m²) katastriüksustel. Planeeringuala hõlmab lisaks juurdepääsu osas Läätsa külas Kala tee (katastritunnus 72101:002:0855, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1330 m²) ja Üüdibe külas Kala tee (katastritunnus 72101:001:1421, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1036 m²) katastriüksuseid. Planeeringuala suurus on ca 7,1 ha, planeeringuala on toodud otsuse lisas 1 oleval asendiplaanil. Detailplaneeringu nimetus on Käära detailplaneering. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksuse kruntideks jaotamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ning ärihoonete ehitamiseks. A. Olemasolev olukord Planeeringualal Mereranna, Metsaveere ja Kala tee katastriüksuste osas kehtib Kala detailplaneering (kehtestatud Salme Vallavolikogu 27. juuni 2011. a otsusega nr 7), mille alusel moodustati kaks elamukrunti, üks ärimaa krunt ja üks transpordimaa krunt. Algselt hõlmas Kala detailplaneering ka Kala katastriüksust, kuid selle osas on detailplaneering Saaremaa Vallavolikogu 26. märtsi 2021. a otsusega nr 1-3/22 tunnistatud kehtetuks. Planeeringualale on olemasolev juurdepääs 77 Kuressaare-Sääre teelt mööda Kala teed. Ehitisregistri andmetel on Teeääre katastriüksusel puhke- ja seminarikeskus, kuur ja paargu, Kala katastriüksusel puhkemaja, spaa ja suitsusaun, Metsaveere katastriüksusel puhkemaja ja saun, Mäeranna katastriüksusel puhkemaja, abihoone, saun ja soojuspuuraugud ning Käära katastriüksusel puhke- ja toitlustushoone ja abihoone. Planeeringuala piirneb Üüdibe külas maatulundusmaa sihtotstarbega Kaasiku (katastritunnus 72101:002:0664) ja Massi (katastritunnus 72101:002:0577) katastriüksustega, avaliku riigitee nr 77 Kuressaare-Sääre tee katastriüksusega, Läätsa külas maatulundusmaa sihtotstarbega Tamme (katastritunnus 72101:002:0301), Suigu (katastritunnus 72101:002:0189), tootmismaa sihtotstarbega Küla alajaam (katastritunnus 72101:002:0314), elamumaa sihtotstarbega Liivamäe tee 8 (katastritunnus 72101:002:0434) ja sihtotstarbeta maa Himma (katastritunnus 72101:001:1414) katastriüksustega. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt ulatuvad planeeringualale avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, sideehitise kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd ja kaitstavate taimede ala.
2
B. Kehtiv üldplaneering Vastavalt Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringule (kehtestatud Salme Vallavolikogu 20. detsembri 2010. a otsusega nr 28, edaspidi nimetatud üldplaneering) asub planeeringuala suures osas põllu- ja metsamajandusmaa alal ning väiksemas osas elamumaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga ei ole põllu- ja metsamajandusmaa alal määratud tingimusi ehitamiseks. Väikeelamumaa üldplaneeringu alusel on ühepere-, kaksik-, ridaelamu ja kuni kahekorruseliste rohkem kui kolme korteriga korruselamute maa kompaktse hoonestusega aladel ja elamu õuemaa maatulundusmaal (hajaasustuses). Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised. Salme valla sisemaa külades elamumaa arendamiseks üldplaneeringuga kindlaid maa-alasid ei reserveerita. Elamuehitus on lubatud kõikjal, kui seda ei välista kehtivatest õigusaktidest või üldplaneeringust tulenevad piirangud. Põhiliseks ehitise tüübiks on ühepereelamu koos kõrvalhoonetega. Ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1 ha suurune. Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib kohalik omavalitsus teha erandeid ja anda ehitusõiguse väiksematele katastriüksustele kui 1 ha. Elamukruntide rajamisel metsaalale tuleb krundil oleva kõrghaljastuse (va võsa) pindalast säilitada vähemalt 80%. Ehitusõigust hoonete rajamiseks saab taotleda vaid katastriüksusele, millele on ehitusloa väljastamise hetkel tagatud aastaringne juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt. Olemasolevatele ja reserveeritavatele elamumaadele võib anda ärimaa kõrvalfunktsiooni puhkemajandusliku ja kaubandusliku iseloomuga väikeettevõtluse (taluturism jms) eesmärgil. Üldplaneeringu alusel on tegemist detailplaneeringu koostamise kohustuseta alaga, kus tuleb detailplaneering koostada, kui toimub katastriüksuse kruntimine ja kui soovitakse katastriüksuse sihtotstarbe muutmist äri-, tootmis- või laohoonete või tehnoehitise maaks. Detailplaneeringuga kavandatakse ärifunktsiooniga hooneid. Üldplaneeringu alusel on ärimaa kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ja majutushoonete maa ja büroo ja kontorihoonete maa. Ainult ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alasid üldplaneeringuga ei ole reserveeritud, kuid ärimaa kõrvalfunktsiooni võib anda elamu- ja tootmismaadele. Katastriüksuse ehitusõigus, parkimine, tehnovõrgud ja rajatised, haljastuse ja heakorra põhimõtted määratakse konkreetse maa-ala detailplaneeringuga. Ärifunktsiooni rakendamisel ei tohi kahjustada ega piirata naaberkinnistute omanike ja valdajate huve ega õigusi. Kavandatav tegevus ei tohi pälvida kohalike elanike pahameelt ega mõjutada negatiivselt nende eluviisi. C. Kaalutlused Kehtivas Kala detailplaneeringus on Mereranna ja Metsaveere katastriüksustele kavandatud elamud, kuid algatatava detailplaneeringuga soovitakse neile katastriüksustele püstitada ärifunktsiooniga hooneid. Kuna osal planeeringualal kehtib Kala detailplaneering, siis tuleneb detailplaneeringu koostamise vajadus planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 140 lõikest 7, mille kohaselt detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering. Lisaks tuleneb detailplaneeringu algatamise vajadus PlanS § 125 lõikest 2, mille alusel detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Üldplaneeringu alusel tuleb koostada detailplaneering, kui toimub katastriüksuse kruntimine ja kui soovitakse katastriüksuse sihtotstarbe muutmist ärimaaks. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringuala kruntimist ja katastriüksuse sihtotstarbe muutmist ärimaa sihtotstarbeks. Detailplaneeringu algatamise taotluse alusel kavandatakse ehitusseadustiku alusel ehitusloakohustuslike hoonete ehitusõigust. Mäeranna, Metsaveere, Kala, Kala tee ja Teeääre katastriüksusel on üldplaneeringu alusel elamumaa juhtotstarve, kuid detailplaneeringuga kavandatakse neile katastriüksustele ainult ärihooneid. Seega kavandatud ehitustegevus ei vasta kehtiva ühisplaneeringu tingimustele juhtotstarbe osas, kuna elamumaa juhtotstarbega alal on ärimaa sihtotstarve lubatud kõrvalfunktsioonina. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib
3
detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine PlanS § 142 lg 1 p 1 alusel on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Juhtotstarbe muutmine on ulatuslik, kuna elamumaa juhtotstarbega ala muudetakse ärimaa juhtotstarbeks Mäeranna, Metsaveere, Kala, Kala tee ja Teeääre katastriüksuste osas. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Saaremaa vallavolikogu kaalus kavandatud tegevuse vajadust ja võimalikkust, kuna üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peab olema pigem erandlik võimalus. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Üldplaneering on kehtestatud 2010. aastal, seega piirkonna vajadused ja arengusuunad võivad ajas muutuda. Üldplaneeringus on määratud ruumilise arengu põhimõtted, mis kirjeldavad maakasutuse arengusuundi kuni aastani 2018 Salme alevikus ja valla sisemaal. Maakasutuse juhtfunktsioon on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav sihtotstarve, mis määrab ära edaspidise maakasutuse põhisuunad. Ainult ärimaa juhtfunktsiooniga maa-alasid üldplaneeringuga ei ole reserveeritud, kuid ärimaa kõrvalfunktsiooni võib anda elamu- ja tootmismaadele. Üldplaneeringus on korduvalt välja toodud, et ruumilise arengu põhimõtteks on mitmekesistada võimalusi turistide teenindamiseks ja vaba aja veetmiseks soodustades eelkõige puhkemajandusliku iseloomuga ärisfääri (toitlustus, majutus, teenindus jm). Põllu- ja metsamajandusmaa alal ei ole määratud tingimusi ehitamiseks, seega ei ole keelavaid asjaolusid ehitustegevuseks ärilisel eesmärgil. Kavandatud ärifunktsiooniga hoonete planeerimine vastab seega üldplaneeringu põhimõtetele. Mäeranna, Metsaveere ja Kala katastriüksused on ärimaa sihtotstarbega juba aastast 2011 ja 2012. Mäeranna ja Metsaveere katastriüksustel alustati majutushoonete ehitamist 2013. aastal ning Kala katastriüksusel alustati puhkemaja ehitust 2020. aastal. Teeääre katastriüksus oli 2002. aastal ärimaa sihtotstarbega ja katastriüksusel oli kauplus, aastatel 2006 – 2017 oli elamumaa sihtotstarbega ja alates 2018. aastast on taas ärimaa sihtotstarve. Kala katastriüksus on määratud Kala detailplaneeringu (kehtestatud Salme Vallavolikogu 27. juuni 2011. a otsusega nr 7) alusel ärimaa krundiks, kuhu oli kavandatud majutushoone. Seega Mäeranna, Metsaveere, Teeääre ja Kala katastriüksuste osas on tegemist sisuliselt olemasoleva olukorra säilitamisega ja üldplaneeringuga määratud elamumaa juhtfunktsiooni muutmine ärimaa juhtfunktsiooniks on põhjendatud. Detailplaneeringuga luuakse alale terviklahendus. Detailplaneeringu algatamise taotluses soovitakse lisaks ärihoonetele ka ca 2500 m2 suuruseid elamumaa krunte planeeringuala loode serva. Elamukrunte kavandatakse üldplaneeringuga määratud põllu- ja metsamajandusmaa alale. Üldplaneeringu alusel on elamuehitus lubatud kõikjal, kui seda ei välista kehtivatest õigusaktidest või üldplaneeringust tulenevad piirangud ning ehitusõigust taotlev krunt peab olema vähemalt 1 ha suurune. Kavandatud elamukruntide läheduses alla 1 ha suuruseid krunte ei ole, seega ei ole põhjendatud väiksemate kruntide moodustamine. Elamumaade moodustamisel tuleb arvestada üldplaneeringu tingimusi ja alla 1 ha suuruseid elamukrunte detailplaneeringuga moodustada ei saa. Väiksemate elamukruntide moodustamiseks üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud. Elamukruntide kavandamisel planeeringuala põhjapoolsesse osasse tuleb arvestada planeeritavast äritegevusest tulenevate võimalike häiringutega ja kaitstava taimeliigi kasvukohaga. Planeeritavatest elamumaakruntidest asuvad lähimad olemasolevad elamud ca 250 m kaugusel, olemasolevad majutushooned asuvad ca 200 m kaugusel. Seega elamukruntide moodustamine on kooskõlas üldplaneeringuga ja vallavolikogu on seisukohal, et elamud sobituvad piirkonda. Tulenevalt eelnevast on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et planeeritav tegevuse asukoht on sobilik ning vallavolikogu peab käesoleval juhul põhjendatuks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist.
4
Algatatava detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju Kura kurgu hoiualale ja Natura 2000 aladele on kaudne (müra, potentsiaalne külastatavuse suurenemine) ning seda on võimalik ennetada mürarikaste ehitustööde kavandamisega väljapoole lindude pesitsusperioodi ning detailplaneeringus täiendavate meetmete kavandamisega ja kasutuselevõtuga külastuskoormuse suunamiseks väljapoole Kura kurgu hoiuala. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vallavolikogu seisukohal, et Käära detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d. Kuna planeeringualale ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, siis on Transpordiamet 05.07.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/12991-2 esitanud lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks. Keskkonnaamet oma 05.07.2022 kirjas nr 6-2/22/11399-2 tõi välja, et planeeringualal asuvate II kategooria kaitsealuste taimede kasvukohas tuleb välistada maakasutuse muutus ning planeeringu koostamise käigus sellega arvestada. Saaremaa vallavalitsus edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ning PlanS § 81 lõikele 1 ja § 142 lõikele 6 Keskkonnaametile, Päästeametile, Transpordiametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile xx.01.2024 kirjaga nr xxx otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. Keskkonnaamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx Päästeamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx Transpordiamet oma xx.xx.2023 kirjas nr xxx Asutuste esitatud seisukohtadega on arvestatud ja otsust on täiendatud. D. Kokkuvõte Detailplaneeringu algatamisel teadaoleva info põhjal ei ole detailplaneeringu koostamise käigus vaja teha uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud 14.06.2022 kirjaga nr 5-2/3126-3, 11.08.2022 kirjaga nr 5-2/3126-6, 11.11.2022 kirjaga nr 5-2/3126-7, 10.02.2023 kirjaga nr 5- 2/3126-14, 12.05.2023 kirjaga nr 5-2/2926-1, 07.08.2023 kirjaga nr 5-2/4295-1 ja 06.11.2023
5
kirjaga nr 5-2/3126-15. Detailplaneeringu algatamise tähtaega pikendati, kuna puudus kokkulepe huvitatud isikuga planeeringuala suuruse ja juurdepääsutee osas. Huvitatud isikuga korraldati kohtumine vallavalitsuse hoones 24. novembril 2023, kus jõuti planeeringuala suuruses kokkuleppele. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.02.2024 kolmepoolse lepingu nr xxx huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on Klotoid OÜ ([email protected], 453 3723) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1, § 128 lõike 1 ja 142 lõike 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Üüdibe ja Läätsa külas Käära detailplaneering, mille eesmärk on planeeringuala
kruntideks jaotamine, kruntidele ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete ning ärihoonete ehitamiseks ning selleks Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneeringu osaline muutmine juhtotstarbe osas.
2. Detailplaneeringu nimetus on „Käära detailplaneering”.
3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 7,1 ha vastavalt otsuse lisale 1.
4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.
5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Saaremaa Saaremaa vald Üüdibe ja Läätsa külas Käära detailplaneeringu algatamine | 20.01.2025 | 1 | 7.2-3/25/329-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Saaremaa Vallavalitsus |
| Kiri | 22.01.2024 | 365 | 7.2-3/24/329-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Saaremaa Vallavalitsus |