Kiri

Taristuministri 26. augusti 2024. a käskkirja nr 336 „Meetme „Alternatiivkütustuste

taristu arendamine (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomine)“ tingimused Euroopa

Ühendamise Rahastu toetuskirja ning riigi toetuse saamiseks ja vahendite eraldamiseks

raskeveokite elektrilaadimistaristu jaoks“ muutmise eelnõu seletuskiri

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71

„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 6 ja § 9 punkti 26 ja § 10 lõike 1 alusel ning kooskõlas

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikega 1 ja lõike 4 punktiga 2, riigi eelarvestrateegia 2024–

2027 lisa 5 toodud meetmega „Alternatiivkütustuste taristu arendamine (elektri- ja vesiniku

laadimistaristu loomine)“, riigi eelarvestrateegia 2024–2027 programmi „Transpordi ja

liikuvuse programm aastateks 2024–2027“ programmi tegevusega 1.6 „Ohutu ja säästlik

transpordisüsteem “ ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2023/1804, 13.

september 2023, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL (edaspidi alternatiivkütuste taristu määrus).

1. Sissejuhatus

Esmase käskkirja (edaspidi elektriliste raskeveokite käskkiri) versiooni eesmärk oli kaasa aidata

alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse nõuetekohasele ja mõjusale täitmisele Eestis,

võimestades kütuseettevõtjaid elektriliste raskeveokite laadimistaristu loomisel läbi täiendava

toetuse andmise. Toetusmeetme raames esitati kaks taotlust, ühe taotluse projekt sai

mitterahuldava otsuse ja teine taotlus sai rahuldatud vaid osaliselt. Projektide mitterahuldamise

otsused tuginesid asjaolule, et esitatud projektid jäid toetusmeetmes märgitud piirkondadest

välja kuna esmase käskkirja piirkonnad olid määratud liiga kitsalt. Transpordiameti poolt läbi

viidud vastavushindamise dokumendis oli välja toodud täiendava kaalutluse sisendina ameti

seisukoht, et sisulise kvaliteedi poolest on mõlema taotlusega planeeritud projektid asjakohased

ning eesmärke täitvad. Samuti jõudsid Transpordiamet ja Kliimaministeerium ühise

arusaamani, et varasemalt valitud piirkonnad laadimistaristu rajamiseks on liiga piiratud ning

piirkondade laiendatud loetelu võimaldab taotlema tulla rohkematel ettevõtjatel. Eelmainitust

tulenevalt tekkis vajadus muuta toetusmeetme käskkirja tingimusi ja korraldada uus taotlusvoor

nii uute potentsiaalsete projektide esitamise võimaldamiseks kui ka varasemate projektide

ümberhindamiseks ja rahastamiseks, juhul kui nad on saanud positiivse Alternative Fuels

Infrastructure Facility (edaspidi AFIF) otsuse.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova (e-post:

[email protected], telefon: 5885 1057) ja ekspert Ursula Sarnet

(e-post: [email protected], telefon: 715 3404) ning Transpordiameti

välisrahastuse koordinaator Kaido Sipelgas (e-post: [email protected], telefon:

5341 7569). Õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Marko Lelov (tel:

626 2918, e-post: [email protected]).

2. Käskkirja sisu

Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa 1 punkti 3.1, mis sätestab Kliimaministeeriumile

hindamiseks taotluste esitamise tähtaega. Punktis 3.1.1 on ette nähtud taotluste esitamise

tähtaeg 1. märts 2025. a kell 17:00 AFIF taotlusvooru läbinud ja positiivse otsuse saanud

projektidele. Eelmise AFIF vooru tulemused avalikustatakse oodatavalt 2025. jaanuari keskel

ning sellel on konkreetne projektide elluviimise tähtaeg ja kulude abikõlblikkuse periood,

mistõttu ettevõtetel on vaja positiivse EL rahastamisotsuse juhul võimalikult kiiresti

tegevustega alustada ja sellest tulenevalt ka toetust taotleda. Punktis 3.1.2 on ette nähtud

taotluste esitamise tähtaeg 14. aprill 2025. a kell 17:00 ettevõtetele, kes pole veel AFIFi

taotlusvooru raames EL rahastust taotlenud, aga soovivad seda teha juunis sulguva CEF AFIF

voorus.

Eelnõuga täiendatakse käskkirja lisa 1 punkti 3.2 alapunktiga 3.2.4, mis sisaldab nõuet, et

taotleja peab kinnitama Kliimaministeeriumile oma projektide jaoks valitud asukohtade

sobivuse kohta. Eelmainitud täienduse eesmärk on panna taotlejale vastutust, mille kohaselt

enne taotluse esitamist peab tema veenduma, et projektide elluviimiseks valitud asukohad on

sobilikud raskeveokite laadimistaristu ja juurdekuuluva ehitamiseks. See aitab vältida eelmise

taotlusvooru raames tekkinud olukorda, kus taotlustes esitati ka kinnistuid, mille osas ei olnud

eelnevalt läbitud tegelikku sobivuse analüüsi ei planeeringu ega omandamisprotsessi osas ning

vähendada riski, et positiivse otsuse saanud projektid ei saa hiljem teostatuks.

Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa 1 punkti 4.1 ja sätestatakse, et toetust ning toetuskirja

saab taotleda elektriliste raskeveokite laadimispargi ehituseks, mis asub kuni 3 kilomeetri

kaugusel lähimast mahasõidukohast punktis 5 nimetatud piirkonnast.

Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa 1 punktis 5 sätestatud laadimispunktide rajamiseks

sobilike piirkondade nimekiri. Muudatuse eesmärk on laiendada piirkondade ulatust, et tekitada

soodsamad tingimused taotleja jaoks, tagades samal ajal tulevase toetatava raskeveokite

laadimisvõrgustiku piisava hajutatuse alternatiivkütuste taristu määruse eesmärkide

optimaalseks saavutamiseks. Taotleja saab valida projektide elluviimiseks kõige sobilikumad

asukohad, kus on elektriliitumise ja ehitamise rahaline kulu on mõistlik.

Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa 1 punkti 8.7 pikendades Transpordiameti taotluste

hindamise ja pingeridade esitamise tähtaega ja täpsustades, et antud tähtaeg algab

Kliimaministeeriumi poolt ametile taotluste esitamise hetkest.

Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa 1 punkti 8.8 täpsustades pingeridade koostamise aluseid

ja maanteede prioriteetsust.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Eelnõu on kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrusega (EL) 2023/1804, 13. september 2023, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu

kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL (edaspidi

alternatiivkütuste taristu määrus). Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu

ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjatel tuleb juhinduda neist.

4. Käskkirja mõju

Mõjude hindamisel lähtuti mõjude hindamise metoodika dokumendist1, mis oli koostatud

Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostöös.

4.1. Demograafiline mõju

Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse eesmärk on tagada tiheda ja laialt levinud

alternatiivkütuste taristu võrgustiku kättesaadavus ja kasutatavus kogu Euroopa Liidus. Kõik

alternatiivkütustega sõidukite kasutajad peavad saama hõlpsalt Euroopa Liidus liikuda, kuna

seda võimaldab põhitaristu, nagu maanteed, sadamad ja lennujaamad.

Tänapäeval ei vasta üldsusele juurdepääsetav alternatiivkütuste taristu kasutajate vajadustele

täies mahus. Kasutajate jaoks on tihti mureks, et enne alternatiivkütuse lõppemist ei pruugi olla

võimalik sobivat tankimis- või laadimispunkti leida. Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud

analüüsis märkis 80% osalejatest, et neil sageli esineb probleeme alternatiivkütuste taristu

leidmisega. Eriti aktuaalne on eelmainitud probleem Eesti puhul. Vastavalt Scania poolt

edastatud informatsioonile, eksisteerib tänapäeval Eestis 2 akuga sõitvat raskeveokit, mis

laadivad ettevõtte laos. Raskeveokitele ette nähtud laadimispunktid on riigis puudu, mistõttu

Scania raskeveokite läbitav teekond ja reisimine riigi sees on piiratud. Konsultatsioonil

laadimistaristu esindajatega oli mainitud, et elektrilisi raskeveokeid omavad ettevõtted teistest

Euroopa Liidu riikidest soovivad vedada kaupa Eestisse, kuid seda takistab puudulik

laadimistaristu.

Kõik eelpool välja toodud probleemistikud teevad alternatiivkütusega sõidukiga reisimise

keeruliseks. Negatiivsed kasutajakogemused sunnivad ettevõtteid loobuma alternatiivkütuseid

kasutavate sõidukite ostust ning seeläbi tekitavad takistusi alternatiivkütustele üleminekul ja

Euroopa Liidu poolt seatud eesmärgi kliimaneutraalsuse saavutamiseks täitmisel. Lisaks võib

selline turu killustatus kahjustada konkurentsi, tuua kaasa suuremaid kulusid erinevatele

turuosalistele ja raskendada uuenduslike teenuste arendamist. Antud probleem mõjutab lõpuks

tarbijaid ja taristuteenuste pakkujaid.

4.2. Mõju majandusele

Meede aitab kaasa alternatiivkütuste laiemale kasutamisele, vähendades potentsiaalselt

kütuseaktsiisi laekumist. Samal ajal väldib meede võimalikke trahve alternatiivkütuste taristu

määruse tähtaegse täitmatajätmise eest ning vähendab Eesti väliskaubanduse puudujääki,

asendades importkütuse kohaliku roheenergiaga.

Mõju ettevõtetele – meede toetab laadimistaristu loojaid finantsvajaku ületamisel turutõrke

olukorras ning võimaldab neil turule tuua elektriliste raskeveokite laadimisteenus. Tänapäeval

on Eestis vaid 2 elektrilist raskeveokit ja ei ole ühtegi neile ettenähtud laadimispunkti. Euroopa

Liidu määrus alternatiivkütuste laadimistaristu arendamise kohta paneb kohustusi

liikmesriigile, mitte erasektorile. Laadimistaristu omamine ja opereerimine ei ole riigi huvides

ning erasektor ei ole hetkel huvitatud raskeveokite laadimistaristut arendama, kuna puudub

nõudlus ja tegemist on väga suure investeeringuga. See tähendab omakorda, et tehtavad

investeeringud on suured ning elektrilised raskeveokid hakkavad Eestisse hästi vaikselt jõudma,

mistõttu kasu teenimine on päris kauge tulevik. Avalikul konsultatsioonil erasektori

1 Mõjude hindamise metoodika 2021. Justiitsministeerium ja Riigikantselei.

esindajatega jõuti järelduseni, et erasektor on valmis riiki Euroopa Liidu eesmärkide täitmisel

aitama, kuid ilma toetusmeetmeta ei kaalu nad raskeveokitele ette nähtud laadimistaristu

arendamist. Raskeveokite laadimistaristu arendamisel tuleb arvesse võtta selle infrastruktuuri

ja elektrisüsteemi koostoimet ning Euroopa Liidu poliitikat. Raskeveokite laadimispunktide

loomist ja käitamist tuleb arendada konkurentsivõimelise turuna, millel on avatud juurdepääs

kõigile osalistele, kes on huvitatud laadimistaristu kasutuselevõtust või käitamisest. Euroopa

Liidu määruse alternatiivkütuste kasutuselevõtu kohta eesmärk on hõlbustada turujõudude tööd

ja aidata selle algatusega kaasa Euroopa majanduskasvule.

Suhtlesime Scania esindajaga ning tema ütles, et paljud kaubavedudega tegelevad ettevõtted

teistest EL riikidest on huvitatud oma elektriliste raskeveokitega Eestisse tulla, kuid praegu seda

teha ei saa kuna puudub võimalus laadida.

4.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Raskeveokid toodavad transpordisektoris suure osa saastest. See on suuresti tingitud sellest, et

raskeveokid kasutavad suurema tõenäosusega rohkem saastavaid diiselmootoreid, nende

kütusesäästlikkus on madal ja nendega sõidetakse teiste sõidukitega võrreldes rohkem

kilomeetreid. Need omadused koos võimendavad nende negatiivset mõju kliimale, majandusele

ja tervisele. Diislikütuse saaste koosneb ligi 40 mürgisest kemikaalist, mis võivad põhjustada

kõrget vererõhku, verehüübeid, kopsuhaigusi, allergiaid, astmat, insulti, südameinfarkti ja

raseduse tüsistusi. Lapsed on eriti haavatavad kahjulike tervisemõjude, näiteks ägenevate

allergiate suhtes, sest nad hingavad 50 protsenti rohkem õhku ühe kilogrammi kehakaalu kohta

kui täiskasvanud. Osa sellest diisliheitest tekib siis, kui juhid jätavad oma raskeveokid

sisselülitatud mootoriga tühikäigule, kuni ootavad kauba pealevõtmist või kui nad puhkavad

raskeveokitele ettenähtud turvaparklates. Kuigi juhid saavad tühikäigul töötades tekkivaid

heitkoguseid vähendada, kasutades lisajõuseadmeid või kütte- ja jahutustehnoloogiaid, võib

raskeveokite elektrifitseerimine leevendada mitmesuguseid keskkonna- ja rahvatervisega

seotud riske, aidata parandada õhukvaliteeti ja vähendada müra.

5. Kooskõlastamine

Eelnõu saadeti tutvumiseks kõigile Eestis tegutsevatele kütuse- ja energiaettevõtjatele

17.detsembril 2024.

K Ä S K K I R I

Tallinn 20.01.2025 nr 1-2/25/27

Taristuministri 26. augusti 2024. a käskkirja nr 336

„Meetme „Alternatiivkütustuste taristu

arendamine (elektri- ja vesiniku laadimistaristu

loomine)“ tingimused Euroopa Ühendamise

Rahastu toetuskirja ning riigi toetuse saamiseks ja

vahendite eraldamiseks raskeveokite

elektrilaadimistaristu jaoks“ muutmine

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi

põhimäärus“ § 6 ja § 9 punkti 26 ja § 10 lõike 1 alusel ning kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seaduse

§ 161 lõikega 1 ja lõike 4 punktiga 2, riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisa 5 toodud meetmega

„Alternatiivkütustuste taristu arendamine (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomine)“, riigi

eelarvestrateegia 2024–2027 programmi „Transpordi ja liikuvuse programm aastateks

2024–2027“ programmi tegevusega 1.6 „Ohutu ja säästlik transpordisüsteem “ ning Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2023/1804, 13. september 2023, milles käsitletakse

alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL

(edaspidi alternatiivkütuste taristu määrus).

1. Muudan ministri 26.08.2024 käskkirja nr 1-2/24/336 „Meetme „Alternatiivkütuste taristu

arendamine (elektri- ja vesiniku laadimistaritu loomine)“ tingimused Euroopa Ühenduse

Rahastu toetuskirja ning riigi toetuse saamiseks ja vahendite eraldamiseks raskeveokite

elektrilaadimistaristu jaoks“ (edaspidi nimetatud „käskkiri“) lisa 1 järgmiselt:

1.1. Punkt 3.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Taotleja esindusõigusliku isiku poolt digiallkirjastatud taotlus tuleb esitada

Kliimaministeeriumile CEF taotlusvormil kas eesti keeles (Lisa 3) või inglise keeles (Lisa 4)

aadressil [email protected]:

3.1.1. CEFi positiivse otsuse olemasolul meetmes kirjeldatud tegevuste toetamiseks tuleb

esitada lisaks CEFi esitatud taotlus koos positiivse otsusega hiljemalt 01. märtsil 2025. aastal

kell 17:00;

3.1.2 2025. aasta juuni CEFi taotlusvoorust toetuse taotlemiseks hiljemalt 14. aprillil

2025. aastal kell 17:00.“;

1.2. Punkti 3.2 täiendatakse alapunktiga 3.2.4 järgmises sõnastuses:

„3.2.4. taotleja kinnitus valitud asukohtade sobivuse kohta.“;

1.3. Punktis 4.1 asendatakse lauseosa „punktis 5 nimetatud asukoha lähimast mahasõidukohast

TEN-T teelt“ lauseosaga „mis asub kuni 3 km kaugusel lähimast mahasõidukohast punktis 5

nimetatud teelõigust.“;

1.4. Punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„ 5. Laadimispunktide rajamiseks sobilikud piirkonnad

5.1. maantee 1 (Tallinn–Narva):

5.1.1. Km 10–45 Iru–Kuusalu lõik;

5.1.2. Km 88–103 Haljala–Sõmeru lõik;

5.1.3. Km 180–203 Sillamäe–Narva lõik.

5.2. maantee 2 (Tallinn–Tartu):

5.2.1. Km 11–40 Lehmja–Liiva lõik;

5.2.2. Km 80–106 Tarbija–Mällikvere lõik;

5.2.3. Km 150–180 Siniküla–Tartu lõik;

5.3. maantee 4 (Tallinn–Pärnu–Ikla):

5.3.1. Km 27–68 Ääsmäe–Märjamaa lõik;

5.3.2. Km 98–123 Kodesmaa–Sauga lõik;

5.3.3. Km 140–191 Reiu–Ikla lõik.“;

1.5. Punkt 8.7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8.7. Transpordiamet edastab pingeread Kliimaministeeriumile 15 tööpäeva jooksul

Kliimaministeeriumi poolt taotluse hindamiseks esitamisest.“;

1.6. Punkt 8.8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8.8. Kliimaministeerium rahuldab taotlused pingeridade alusel alustades kõrgeima

punktisumma saanud taotlusest kuni eelarvevahendite ammendumiseni järgmises järjekorras:

8.8.1. kõrgeima punktisumma saanud maantee 4 (Tallinn–Pärnu–Ikla) projekt;

8.8.2. kõrgeima punktisumma saanud maantee 2 (Tallinn–Tartu) kuni km 179,4 projekt;

8.8.3. ülejäänud maantee 4 projektid vastavalt moodustatud pingereale;

8.8.4. ülejäänud maantee 2 projektid vastavalt moodustatud pingereale;

8.8.5. maantee 1 projektid vastavalt moodustatud pingereale.“.

2. Käesolev käskkiri jõustub digiallkirjastamise hetkel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Saata: Transpordiamet, Alexela, Circle K, Elektrilevi, Elektrum, Eleport, Enefit Volt, Ignitis,

Neste, Scania, Tallinna Sadam, Terminal, Terminal Oil, Olerex