Taristuministri 26. augusti 2024. a käskkirja nr 336 „Meetme „Alternatiivkütustuste taristu arendamine (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomine)“ tingimused Euroopa Ühendamise Rahastu toetuskirja ning riigi toetuse saamiseks ja vahendite eraldamiseks raskeveokite elektrilaadimistaristu jaoks“ muutmine

Taristuministri 26. augusti 2024. a käskkirja nr 336 „Meetme „Alternatiivkütustuste

taristu arendamine (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomine)“ tingimused Euroopa

Ühendamise Rahastu toetuskirja ning riigi toetuse saamiseks ja vahendite eraldamiseks

raskeveokite elektrilaadimistaristu jaoks“ muutmise eelnõu seletuskiri

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71

„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 6 ja § 9 punkti 26 ja § 10 lõike 1 alusel ning kooskõlas

atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikega 1 ja lõike 4 punktiga 2, riigi eelarvestrateegia 2024–

2027 lisa 5 toodud meetmega „Alternatiivkütustuste taristu arendamine (elektri- ja vesiniku

laadimistaristu loomine)“, riigi eelarvestrateegia 2024–2027 programmi „Transpordi ja

liikuvuse programm aastateks 2024–2027“ programmi tegevusega 1.6 „Ohutu ja säästlik

transpordisüsteem “ ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2023/1804, 13.

september 2023, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL (edaspidi alternatiivkütuste taristu määrus).

1. Sissejuhatus

Kliimaministeeriumi tellimusel valmis märtsis 2025.a Energex OÜ poolt „Elektromobiilsusele

üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs“. Analüüsi

tulemus ütleb üheselt, et Euroopa Liidu poolt elektriraskeveokite laadimistaristule seatud

nõuete täitmine lähiaastatel täies mahus ei ole otstarbekas, kuna elektriraskeveokite arv on väga

madal ning seetõttu on investeeringu suurus erasektori jaoks liiga suur selleks, et investeering

ennast mõistliku aja jooksul ära tasuks. Eestis on täna ainult kolm elektrilist raskeveokit ning

täna ei ole ühtegi raskeveokitele ette nähtud laadimisparki. Ilmselgelt eksisteerib turutõrge –

erasektor ei soovi niivõrd suuri investeeringuid teha, kuna puudub nõudlus. Seetõttu oleks

mõistlik rakendada lahendust, kus laadimispark rajatakse küll Euroopa Liidu alternatiivkütuste

taristu arendamise määruses 2023/1804 (edaspidi alternatiivkütuste taristu määrus) nõutud

võimsusele ent üleminek raskeveokite laadimispuntidele toimuks järk-järgult.

Kuna alternatiivkütuste taristu määrus seab liikmesriikidele konkreetsed nõuded raskeveokite

laadimistaristu arendamiseks, siis koostöö erasektoriga on eriti oluline et eelpool kirjeldatud

turutõrge vähendada ning Euroopa Liidu määruse nõuete täitmisega toime tulla.

Eelnevast tulenevalt muudame toetusmeetme käskkirja, võimaldades laadimispargi järk-

järgulist arendamist selliselt, et algselt oleks võimalik suuremat osa laadimispunktidest

kasutada kergsõidukitele ning eraldada vaid väiksem osa laadimispunktidest raskeveokitele

ning et laadimisparki oleks võimalik nõudluse kasvades raskeveokite tarbeks ümberkujundada.

Elektriliste raskeveokite toetusmeetme kolmanda muutmiskäsu eesmärk on seega võimaldada

toetust taotlema tulla olemasoleva CEFi positiivse otsusega perspektiivsetel projektidel ning

samuti ettevõtetel, kes ei tulnud varasemalt toetust taotlema majandusliku otstarbekuse

puudumise tõttu, sest nõuded olid seatud selliselt, et arendada võis üksnes elektriraskeveokitele

mõeldud laadimistaristut. Muudatus võimaldab paindlikkust laadimispargi arendamisel ning

laadimispargi kasutamist esimeses järgus eelkõige kergsõidukitel ning ka raskeveokite poolt

kuni nõudlus raskeveokite laadimispunktide järgi kasvab. Samas on oluline märkida, et

laadimispargi koguvõimsus peab vastama AFIR toodud nõuetele ning toetust makstakse

vaid raskeveokite jaoks loodud laadimistaristu eest arvestusega, et kergsõidukitele ette

nähtud laadimispunktid tuleb järk-järgult asendada raskeveokitele mõeldud laadimispunktidega

ja seda mitte hiljem kui 31.12.2030.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja

investeeringute osakonna peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova (e-post:

[email protected], telefon: 5885 1057) ning Transpordiameti

välisrahastuse koordinaator Kaido Sipelgas (e-post: [email protected], telefon:

5341 7569) ja liiklusohtlike kohtade ekspert Janno Vilberg (e-post:

[email protected], telefon: 5144 925). Õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post:

[email protected], telefon: 626 2948).

2. Käskkirja sisu

Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa 1 punkti 3.1 ning sätestatakse taotluste esitamise tähtaeg

30.04.2025 kell 17:00. Tähtaeg on mõeldud nii positiivse CEFi otsusega taotluste esitamiseks

kui ka tulevast CEFi taotlusvoorust toetuse taotlemiseks.

Eelnõuga täiendatakse käskkirja lisa 1 punkti 3 alapunktiga 3.3, mille kohaselt taotleja on

kohustatud läbima üks-ühele konsultatsiooni Kliimaministeeriumi ja Transpordiameti

esindajatega, mille käigus selgitatakse toetuse andmise tingimusi, juhitakse tähelepanu

kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning tehakse taotlejale

ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Käesoleva täienduse eesmärk on kaasa aidata taotluse

korrapärasele vormistamisele ja projekti läbimõtlemisele.

Eelnõuga täiendatakse käskkirja lisa 1 punkti 10.2 alapunktiga 10.2.1 ning nähakse ette ka

laadimispargi järk-järgulise arendamise toetamist, kus laadimispargi kasutamine on alguses

mõeldud nii kergsõidukitele kui ka raskeveokitele eeldusel, et kogu laadimispargi võimsus

vastab vähemalt alternatiivkütuste taristu määruses ettenähtud raskeveokite laadimispargi

võimsuse nõuetele. Sellisel juhul aga makstakse toetust selle alusel kui palju on valmis ehitatud

just raskeveokitele ettenähtud laadimispunkte ning nende jaoks tehtud kulude alusel. Antud

lahendus peab ette nägema kergsõidukite laadimispunktide asendamist raskeveokite punktidega

vähemalt alternatiivkütuste taristu määruses ettenähtud väljundvõimsuse ulatuse tulevikus ja

seda mitte hiljem kui 31.12.2030, jättes taotlejale võimaluse samas asukohas pakkuda ka

sõiduautode laadimist.

Eelnõuga täiendatakse käskkirja lisa 1 punkti 10 alapunktiga 10.7, mille kohaselt

Kliimaministeerium jätab endale õiguse asjakohasel juhul teha kõrvaltingimustega otsus.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele

Eelnõu on kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrusega (EL) 2023/1804, 13. september 2023, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu

kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL. Euroopa Liidu

määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete

täitjatel tuleb juhinduda neist.

4. Käskkirja mõju

Mõjude hindamisel lähtuti mõjude hindamise metoodika dokumendist1, mis oli koostatud

Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostöös ning Justiits- ja Digiministeeriumi poolt välja

töötatud mõjude määratlemise kontrollküsimustikust2.

4.1. Demograafiline mõju

Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu määruse eesmärk on tagada tiheda ja laialt levinud

alternatiivkütuste taristu võrgustiku kättesaadavus ja kasutatavus kogu Euroopa Liidus. Kõik

alternatiivkütustega sõidukite kasutajad peavad saama hõlpsalt Euroopa Liidus liikuda, kuna

seda võimaldab põhitaristu, nagu maanteed, sadamad ja lennujaamad.

Tänapäeval ei vasta üldsusele juurdepääsetav alternatiivkütuste taristu kasutajate vajadustele

täies mahus. Kasutajate jaoks on tihti mureks, et enne alternatiivkütuse lõppemist ei pruugi olla

võimalik sobivat tankimis- või laadimispunkti leida. Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud

analüüsis märkis 80% osalejatest, et neil sageli esineb probleeme alternatiivkütuste taristu

leidmisega. Eriti aktuaalne on eelmainitud probleem Eesti puhul. Vastavalt Scania poolt

edastatud informatsioonile, eksisteerib tänapäeval Eestis 2 akuga sõitvat raskeveokit, mis

laadivad ettevõtte laos. Raskeveokitele ette nähtud laadimispunktid on riigis puudu, mistõttu

Scania raskeveokite läbitav teekond ja reisimine riigi sees on piiratud. Konsultatsioonil

laadimistaristu esindajatega oli mainitud, et elektrilisi raskeveokeid omavad ettevõtted teistest

Euroopa Liidu riikidest soovivad vedada kaupa Eestisse, kuid seda takistab puudulik

laadimistaristu.

Kõik eelpool välja toodud probleemistikud teevad alternatiivkütusega sõidukiga reisimise

keeruliseks. Negatiivsed kasutajakogemused sunnivad ettevõtteid loobuma alternatiivkütuseid

kasutavate sõidukite ostust ning seeläbi tekitavad takistusi alternatiivkütustele üleminekul ja

Euroopa Liidu poolt seatud eesmärgi kliimaneutraalsuse saavutamiseks täitmisel. Lisaks võib

selline turu killustatus kahjustada konkurentsi, tuua kaasa suuremaid kulusid erinevatele

turuosalistele ja raskendada uuenduslike teenuste arendamist. Antud probleem mõjutab lõpuks

tarbijaid ja taristuteenuste pakkujaid.

4.2. Mõju majandusele

1 Mõjude hindamise metoodika 2021. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2 Mõjude määratlemise kontrollküsimustik. Justiits- ja Digiministeerium, 14.06.2022.

Meede aitab kaasa alternatiivkütuste laiemale kasutamisele, vähendades potentsiaalselt

kütuseaktsiisi laekumist. Samal ajal väldib meede võimalikke trahve alternatiivkütuste taristu

määruse tähtaegse täitmatajätmise eest ning vähendab Eesti väliskaubanduse puudujääki,

asendades importkütuse kohaliku roheenergiaga.

Mõju ettevõtetele – meede toetab laadimistaristu loojaid finantsvajaku ületamisel turutõrke

olukorras ning võimaldab neil turule tuua elektriliste raskeveokite laadimisteenus. Tänapäeval

on Eestis vaid 3 elektrilist raskeveokit ja ei ole ühtegi neile ettenähtud laadimispunkti. Euroopa

Liidu alternatiivkütuste taristu määrus paneb kohustusi liikmesriigile, mitte erasektorile.

Laadimistaristu omamine ja opereerimine ei ole riigi huvides ning erasektor ei ole hetkel

huvitatud raskeveokite laadimistaristut arendama, kuna puudub nõudlus ja tegemist on väga

suure investeeringuga. See tähendab omakorda, et tehtavad investeeringud on suured ning

elektrilised raskeveokid hakkavad Eestisse hästi vaikselt jõudma, mistõttu kasu teenimine on

päris kauge tulevik. Avalikul konsultatsioonil erasektori esindajatega jõuti järelduseni, et

erasektor on valmis riiki Euroopa Liidu eesmärkide täitmisel aitama, kuid ilma toetusmeetmeta

ei kaalu nad raskeveokitele ette nähtud laadimistaristu arendamist. Raskeveokite laadimistaristu

arendamisel tuleb arvesse võtta selle infrastruktuuri ja elektrisüsteemi koostoimet ning Euroopa

Liidu poliitikat. Raskeveokite laadimispunktide loomist ja käitamist tuleb arendada

konkurentsivõimelise turuna, millel on avatud juurdepääs kõigile osalistele, kes on huvitatud

laadimistaristu kasutuselevõtust või käitamisest. Alternatiivkütuste taristu määruse eesmärk on

hõlbustada turujõudude tööd ja aidata selle algatusega kaasa Euroopa majanduskasvule.

Suhtlesime Scania esindajaga ning tema ütles, et paljud kaubavedudega tegelevad ettevõtted

teistest Euroopa Liidu riikidest on huvitatud oma elektriliste raskeveokitega Eestisse tulla, kuid

praegu seda teha ei saa kuna puudub võimalus laadida.

4.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Raskeveokid toodavad transpordisektoris suure osa saastest. See on suuresti tingitud sellest, et

raskeveokid kasutavad suurema tõenäosusega rohkem saastavaid diiselmootoreid, nende

kütusesäästlikkus on madal ja nendega sõidetakse teiste sõidukitega võrreldes rohkem

kilomeetreid. Need omadused koos võimendavad nende negatiivset mõju kliimale, majandusele

ja tervisele. Diislikütuse saaste koosneb ligi 40 mürgisest kemikaalist, mis võivad põhjustada

kõrget vererõhku, verehüübeid, kopsuhaigusi, allergiaid, astmat, insulti, südameinfarkti ja

raseduse tüsistusi. Lapsed on eriti haavatavad kahjulike tervisemõjude, näiteks ägenevate

allergiate suhtes, sest nad hingavad 50 protsenti rohkem õhku ühe kilogrammi kehakaalu kohta

kui täiskasvanud. Osa sellest diisliheitest tekib siis, kui juhid jätavad oma raskeveokid

sisselülitatud mootoriga tühikäigule, kuni ootavad kauba pealevõtmist või kui nad puhkavad

raskeveokitele ettenähtud turvaparklates. Kuigi juhid saavad tühikäigul töötades tekkivaid

heitkoguseid vähendada, kasutades lisajõuseadmeid või kütte- ja jahutustehnoloogiaid, võib

raskeveokite elektrifitseerimine leevendada mitmesuguseid keskkonna- ja rahvatervisega

seotud riske, aidata parandada õhukvaliteeti ja vähendada müra.

K Ä S K K I R I

Tallinn 11.04.2025 nr 1-2/25/167

Taristuministri 26. augusti 2024. a käskkirja nr 336

„Meetme „Alternatiivkütustuste taristu

arendamine (elektri- ja vesiniku laadimistaristu

loomine)“ tingimused Euroopa Ühendamise

Rahastu toetuskirja ning riigi toetuse saamiseks ja

vahendite eraldamiseks raskeveokite

elektrilaadimistaristu jaoks“ muutmine

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi

põhimäärus“ § 6 ja § 9 punkti 26 ja § 10 lõike 1 alusel ning kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seaduse

§ 161 lõikega 1 ja lõike 4 punktiga 2, riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisa 5 toodud meetmega

„Alternatiivkütustuste taristu arendamine (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomine)“, riigi

eelarvestrateegia 2024–2027 programmi „Transpordi ja liikuvuse programm aastateks

2024–2027“ programmi tegevusega 1.6 „Ohutu ja säästlik transpordisüsteem “ ning Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2023/1804, 13. september 2023, milles käsitletakse

alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL

(edaspidi alternatiivkütuste taristu määrus).

Taristuministri 26.08.2024 käskkirja nr 336 „Meetme „Alternatiivkütuste taristu arendamine

(elektri- ja vesiniku laadimistaritu loomine)“ tingimused Euroopa Ühenduse Rahastu toetuskirja

ning riigi toetuse saamiseks ja vahendite eraldamiseks raskeveokite elektrilaadimistaristu jaoks“

(edaspidi nimetatud „käskkiri“) lisas 1 tehakse järgmised muudatused:

1. Punkti 2 tekst loetakse punktiks 2.1 ning käskkirja lisa täiendatakse punktiga 2.2 järgmises

sõnastuses:

„2.2 Taotleja on osalenud üks-ühele konsultatsioonil Kliimaministeeriumi ja

Transpordiameti esindajatega, mille käigus selgitatakse toetuse andmise tingimusi,

vaadatakse läbi kavandatava projekti dokumentide mustandid, juhitakse tähelepanu

kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning tehakse

ettepanekud taotluse muutmiseks.“;

2. Punkt 3.1 sõnastatakse järgmiselt:

„3.1 Taotleja esindusõigusliku isiku poolt digiallkirjastatud taotlus tuleb esitada

Kliimaministeeriumile CEF taotlusvormil kas eesti keeles (Lisa 3) või inglise keeles

(Lisa 4) aadressil [email protected] koos varasema CEF positiivse

otsuse saanud taotluse ja selle lisadega või tulevase CEFi taotlusvoorust toetuse taotluse ja

juurdekuuluvate lisade mustanditega hiljemalt 30. aprillil 2025. aastal kell 17:00.“;

3. Käskkirja lisa täiendatakse punktiga 4.6 järgmises sõnastuses:

„4.6. Projektis võib ette näha laadimispargi ehitamise etappidena selliselt, et esimese etapi

valmimisel on laadimisparki võimalik kasutada nii kergsõidukitel kui ka raskeveokitel

eeldusel, et kogu laadimispargi võimsus vastab vähemalt toetusmeetme käskkirja punktis

4.2 ettenähtud raskeveokite laadimispargi võimsusele. Selline juhul tuleb kergsõidukitele

mõeldud laadimispunktid asendada raskeveokite laadimispunktidega vähemalt

toetusmeetme käskkirja punktis 4.2 toodud väljundvõimsuse ulatuses hiljemalt

31. detsembril 2030.“;

4. Käskkirja lisa täiendatakse punktiga 8.101 järgmises sõnastuses:

„8.101 Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine

on mõistlik.“;

5. Käskkirja lisa täiendatakse punktiga 10.11 järgmises sõnastuses:

„10.11 Laadimispargi ehitamisel etappidena punktis 4.6 toodud viisil makstakse toetuse välja

ainult valmis ehitatud raskeveokitele mõeldud laadimispunktide ehitamise abikõlbliku kulu

hüvitamiseks.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Saata: Transpordiamet, Alexela, Circle K, Elektrilevi, Elektrum, Eleport, Enefit Volt, Ignitis,

Neste, Scania, Tallinna Sadam, Terminal, Terminal Oil, Olerex