Sotsiaalministeeriumi tervise tulemusvaldkonna programmid 2025-2028

1 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

PROGRAMM

Tervist toetavad valikud 2025-2028

KINNITATUD terviseministri .....

käskkirjaga nr ... „...“

Lisa ..

© A

le si

a Ko

zi k

2 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Sissejuhatus

Tervise tulemusvaldkonna tervist toetavate valikute programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub inimeste tervise edendamisele, riskikäitumise vähendamisele ja tervisenäitajate parandamisele kogu elukaare jooksul, tagades inimestele lihtsasti mõistetava tervisealase info ning vajalikud teenused ja tooted. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 1 „Tervist toetavad valikud“.

Tulemusvaldkond Tervis (TE)

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb

Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)

Programmi nimi Tervist toetavate valikute programm

Programmi eesmärk

Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate paranda­ miseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervise­ alane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad

Elluviimise periood 2025–2028

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond

Tervist toetavate valikute

programm

Tervist toetava keskkonna programm

Inimkeskse tervishoiu programm

riigi pikaajaline arengustrateegia

Sotsiaalministeerium (SoM)

3 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“. Samuti aitab tervist toetavate valikute programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ ja „Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Tervist toetavate valikute programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:

y 21.4.3.2. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.4.7.9. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+).

Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2024–2027) muudatusi tehtud. Programmi lisas on kajastatud täiendavad mõõdikud nende tegevuste puhul, mis pole finantsidega kaetud, kuid mille mõõdikuid on oluline järjepidevalt seirata.

4 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Tervist toetavate valikute programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustase­ mest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.

Programmi mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Standarditud varajase suremuse kordaja (30–69­aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 sama vana elaniku kohta) Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon

367,0

(2015)

363,7

(2016) 294,0 286,0 279,0 272,0 257,0

Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2024 2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 28 573 22 810 23 774 22 361 18 489

Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel

28 573 22 810 23 774 22 361 18 489

Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine

10 021 8 346 9 411 8 029 4 240

Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine

4 842 2 132 2 031 2 011 1 927

Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine

1 254 696 696 686 686

Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine

5 441 4 965 4 965 4 965 4 965

Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)

7 025 6 671 6 671 6 671 6 671

5 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Hetkeolukorra analüüs

Eesti rahvastik vananeb. Inimeste oodatav eluiga on viimase kahe aasta­ kümne jooksul kasvanud kiiremini kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. 2023. aastal oli Eesti elanike keskmine oodatav eluiga 79,0 aastat, naistel 83,1 ja meestel 74,5 aastat. Samas kulgeb suur osa sellest tervisest tingitud piirangutega. Naised elavad 2023. aasta andmete põhjal tervena 59,5 aastat ja mehed 56,4 aastat ning võrreldes 2022. aastaga on nii meeste kui naiste tervena elada jäänud eluaastate näitaja halvenenud (meestel 2022. a 57,9 aastat, naistel 60,6 aastat).1 Peamised surmapõhjused on vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Olulisteks riskifaktoriteks on jätkuvalt tasakaalustamata toitumine ja istuv eluviis, alkoholi liigtarvitamine, tubaka ja nikotiini tarbimine. Olulise panuse lisavad veel vaimse tervise häired, vigastu­ sed ja nakkushaigused.

Ülemäärane kehakaal on seotud mitme terviseprobleemiga – vaimse tervise, luu­ ja lihaskonna probleemid, südame-veresoonkonnahaigused, II tüüpi diabeet, samuti mitmed vähitüübid. Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal Eestis kasvab. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) andmete koha­ selt on keskmise kehamassiindeksi järgi enam kui pool kõigist 16–64­aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud. Naistest oli ülekaalus või rasvunud 47%, meestest aga 61%.2 Ka kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) andmetel on 11–15­aastastest noortest ülekaalulisi rohkem poiste kui tüdrukute seas (25% vs. 15%). Peamine toitumisega seotud ülemäärase kehakaalu tekke põhjus on toiduga saadav liigne energia, mis tähendab, et toiduga saadakse rohkem energiat, kui keha suudab kulutada. Selle üks põhjuseid on kestev ning liigne madala toiteväärtuse ja suure energiasisaldusega toidu tarbimine.3

Lisaks on oluline tervise riskitegur istuv eluviis – see lühendab eluiga ning suurendab riski haigestuda teatud mittenakkushaigustesse.4 Regulaarne liikumine aitab ennetada eelnimetatud haigusi ja ülemäärast kehakaalu.5 Nii füüsilise kui vaimse tervise riske suurendavad tasakaalustamata toitu­ mine ja vähene liikumine. Tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise ning liikumise edendamiseks ja istuva eluviisi vähendamiseks on uuendamisel toitumise ja liikumise arengusuunad 2025­2035 ja lasteasutuste toitlustamise nõuded. Lisaks on koostamisel toidu koostise parandamise kava ning asjaomaste osapooltega on kokku lepitud vajalikud tegevused liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Valminud on ka koolitoidu teekaart, mille käigus kaardistati koolilõunaga seotud probleemid ning nende lahendused ja tegevused, mida järgnevate aastate jooksul tegevuste planeerimisel arvestatakse.

Pärast tubakaseaduse muutmist 2005. aastal on tubakatoodete suitsetamine langustrendis, ent asemele on tekkinud alternatiivsed tooted (nt e-sigaretid, nikotiinipadjad), mille kasvav kasutamine on probleem eelkõige noorte seas. Mida noorema vanuserühmaga tegemist, seda rohkem on noori, kes on suitsetamist alustanud e­sigarettidega. Kui 69,5% 11­aastastest poistest ja 63% sama vanadest tüdrukutest alustas suitsetamist

1 Statistikaamet. (2024). Eesti elanike oodatav eluiga oli mullu läbi aegade kõrgeim, tervena elatud aastate arv aga vähenes. 2  Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku tervise aastaraamat 2023. Eesti rahvastiku tervise ja selle mõjurite muutused 2000–2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023. 3  World Health Organization. Obesity and overweight. [Võrgumaterjal] 9. juuni 2022. 4  Effect of physical inactivity on major non-communicable diseases worldwide: an analysis of burden of disease and life expectancy. 380(9838), 219–229. Lee, I.M., et al. 2012. The LanceT, lk 380, 219–229. 5  Cardiovascular fitness is associated with cognition in young adulthood. Aberg, M.A., et al. 2009. Proceedings of the National Academy of Sciences, Kd. 106, lk 20906–20911.

Eesti naiste ja meeste keskmine oodatav eluiga

2023. aastal

83,1 74,5

6 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

e­sigarettidega, siis 15­aastastest noortest alustas e­sigarettidega suitsetamist peaaegu 50% võrreldes tavasi­ garettidega alustanutega.6 2022. aastal oli tubakatoodete tarvitamisest tingitud riskikoormus 59 363 eluaastat ja tubakatoodete tarvitamisega seotud otsesed kulud Tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 55,6 miljonit eurot.7 Riigikogus on menetlemisel tubakaseaduse muudatus, millega kaotatakse kuumutatud toodete senised maitset ja märgistamist puudutavad erisused. Samuti on Riigikogus menetlemisel tubakaseaduse muudatus, millega kehtestatakse tasud ja lõivud tubaka­ ja nikotiinitoodete turule tulekuks.

Alkoholi tarbimine on olnud tõusuteel alates 2019. aastast.8 Soodsa hinna ja müügikohtade rohkuse tõttu on alkohol Eestis väga kättesaadav. Samas vähenes 2023. aastal alkohoolsete jookide tarbimine majanduslanguse tagajärjel eelneva aastaga võrreldes 2,7%. Ühe täiskasvanud (15+) elaniku kohta tarbiti 10,9 liitrit absoluutalkoholi (2019. a 10,4 liitrit). Kui 2017. aastal suri alkoholist otseselt põh­ justatud haigustesse 451 inimest, siis 2023. aastal oli neid inimesi juba 627.9

Alkoholi tarbimine on seotud ka südame­veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate ja teiste haiguste tekke riskiga. Alkoholist tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 53 442 eluaastat ning alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud Tervisekassa raviarvete alusel olid ligikaudu 50,5 miljonit eurot.10 2024. aastal hinnati Eesti alkoholipoliitika, seahulgas rohelise raamatu rakendamise mõju (2013–2022) ning koostamisel on uued arengusuunad koos valdkonnaülese tegevuskavaga.

Märgatavalt on kasvanud illegaalsete uimastite tarvitamine. Kasutatakse erinevaid narkootilisi aineid, kõige levinum on kanep, mida tarvitatakse enam just 16–24­aastaste seas. Võrreldes 2018. aastaga oli 2022. aastal viimase 30 päeva jooksul kanepit tarvitanute (15+ elanikkond) osakaal olulisel määral kasvanud.9 Lisaks on hüppeliselt kasvanud üledoosidest põhjustatud surmajuhtumite arv. Aastal 2022 oli kokku 80 surmajuhtumit, kuid aastal 2023 oli neid juba 113 (kasv 41%). Enamik üledoosisurmadest on põhjustatud mitme narkootilise ja psühhotroopse aine koos tarbimise kombinatsioonist.

Noorte ja täiskasvanute depressiivsus ja stress on jätkuvalt süvenenud, mille puhul mängivad olulist osa sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid ning riskikäitumine.11 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu12 tulemuste põhjal on võrreldes 2020. aastaga suurenenud enesehinnangulise stressi, depressioonitunnuste, üleväsimuse ja suitsiidimõtete esinemine. Ka rahvastiku vaimse tervise uuringu13 tulemused näitavad, et vaimse tervise probleemide esinemine on võrreldes pandeemiaeelse ajaga suurenenud – igal viiendal Eesti inimesel on ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28%) depressiooni risk, kõige enam esineb neid noortel täiskasvanutel (18–24­aastased). Levinuimateks psüühikahäire diagnoosideks on depres­ sioon ja ärevus häired. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel kogeb vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode 11–15­aastaste noorte seas 45% tüdrukutest ja 23% poistest.14 Vaimset heaolu mõjutavad lisaks eespool mainitud riskiteguritele ka kehaline aktiivsus ja toitumine. Suurem šanss kogeda depressiivsust on nendel, kes ei söö tasakaalustatud ja mitmekesist

6  Piksööt J, Oja L. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2021/2022. õppeaasta tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. 7  Uuring „Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ja tervishoiukulud Eestis 2022. aastal“. 8  Eesti Konjunktuuriinstituut. (2024). Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023. aastal. 9 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. SD40: Surmad alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse soo ja maakonna järgi. 10  Uuring „Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ja tervishoiukulud Eestis 2022. aastal“. 11  Tervise Arengu Instituut. (2023). Rahvastiku tervise aastaraamat. 12  Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. 13  Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool. 14  Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

28% Eesti inimesi

on depressiooni langemise riskiga.

20% ärevushäire riskiga.

7 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

toitu ning kes on kehaliselt vähem aktiivsed.15 Elanikkonna vaimse tervise toetamiseks on oluline kujundada keskkonnad, kus inimesed valdavalt viibivad, nende vaimset tervist toetavaks, edendada inimeste oskusi toetamaks nii ennast kui teisi, märgata probleemide tekkimist võimalikult vara ning pakkuda inimesele sobiva intensiivsusega teenuseid.

Nakkushaiguste leviku tõkestamisel on oluline roll nakkushaigustest teadlik­ kuse suurendamisel, nende leviku ennetamisel ja ravi kättesaadavuse paran­ damisel. Uute HIV­i juhtude arv Eestis on viimase 20 aasta jooksul stabiilselt vähenenud – kui 2003. aastal oli uute HIV-i juhtude arv 100 000 elaniku kohta 61,3, siis 2023. aastal oli sama näitaja 13,4.16 Euroopaga võrreldes on uute HIV­i juhtude osakaal Eestis siiski keskmisest ligikaudu kolm korda suurem.17 2023. aastal registreeriti Eestis kokku 183 uut HIV­i juhtu, millest ligi ühe kol­ mandiku moodustasid oma nakatumisest juba varem teadlikud migrandid (sh Ukrainaga seonduvad juhud ja sõjapõgenikud). Täpsemate riskihinnangute tegemiseks ja epidemioloogilise olukorra paremaks hindamiseks, sealhulgas levikuteede analüüsimiseks, on oluline tagada HIV­iga seotud andmete pidev esitamine ja nende kvaliteet.

Uute ägedate viirushepatiidi juhtude arv on viimase 20 aasta jooksul vähenenud. Kroonilise C­viirushepatiidi ja B­viirushepatiidi juhud on püsinud viimased viis aastat suhteliselt muutumatud – 100 000 elaniku kohta on keskmised kordajad vastavalt 9,5 ja 1,8.18 Viimase 20 aasta jooksul on Eestis tuberkuloosi esmajuhtude arv vähenenud enam kui kuus korda. Tervise Arengu Instituudi andmetel registreeriti 2023. aastal Eestis 99 tuber- kuloosijuhtu, mis oli Eesti aegade väikseim haigestumuskordaja. Kiire diagnostika, varajane avastamine, kättesaadav tasuta ravi ning sotsiaalne tugi ja motivatsioon on taganud head ravitulemused, mis on viinud nakkusohtlike haigusjuhtude vähenemisele ühiskonnas.

Üheks tervisekaotuse põhjuseks on ka vigastused, millest paljud on ennetatavad. Vigastusi juhtub enim alla 24­aastaste ja üle 85­aastaste seas. Peamine vigastuse põhjus on kukkumine. Enim vigastusi juhtub kodus. Vigastuste ennetamiseks jätkatakse kodukeskkonna vigastusriskide projektiga, mis on oluliseks sisendiks vigastuste poliitika kujundamisel.

Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamisel noorte seas on viimastel aastatel täheldatud positiivseid suundumusi – näiteks lükkavad noored seksuaalelu algust edasi, samuti on vähenenud juhusuhted ja mitme partneriga noorte arv.19 Suurte muutusteta on püsinud juhupartneriga seksuaalvahekorra ajal kondoomi kasu­ tamine nii noorte (49%20) kui täiskasvanute (28%21) seas. Seksuaaltervise seire jätkamiseks tehakse 2025. aastal järgmine Eesti noorte seksuaaltervise uuring ja 2027. aastal järgmine Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumise uuring. 2024. aastal toetas Sotsiaalministeerium „Eesti naiste tervise uuringu“ (ENTU) järgmist lainet, mille uuringuküsimused puudutasid nii tervise­ ja seksuaalkäitumist, tervishoiuteenuste kasu­ tamist, COVID­19 pandeemia mõju nende kättesaadavusele kui ka naiste üleminekueaga seotud probleeme ja menstruatsiooni mõju kooli­ või tööelus osalemisele. Eelnevalt loetletud uuringute tulemused on sisendiks järg­ nevate aastate olulisemate sekkumiste ja tegevuste kokkuleppimisel seksuaal­ ja reproduktiivtervise vallas.

15  Inimarengu aruanne: Sisask, M. (toim) 2023. Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu. 16 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. NH01: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja maakonna järgi. 17 HIV/AIDS surveillance in Europe 2023 (2022 data). 18 Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. NH01: Valitud nakkushaiguste registreeritud juhtude arv ja kordaja 100 000 elaniku kohta soo ja maakonna järgi. 19 Tervise Arengu Instituut. (2023). Rahvastiku tervise aastaraamat. 20 Lõhmus L, Tamson M, Pertel T, Abel­Ollo K, Rüütel K. Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine. 2021. aasta uuringu aruanne. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023. 21 TKU, Tervise Arengu Instituut.

HIV esmajuhtude arv Eestis oli 2023. aastal

ligikaudu

3 x suurem

kui Euroopa keskmine

8 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Lisaks jätkab terviseriskide ennetamiseks ning tervise ja heaolu edendamise korraldamiseks tööd valdkonda- deülene ennetusnõukogu, kus on kokku lepitud järgnevate aastate tegevuskava. Tööd on jätkanud ka Tervise Arengu Instituudi juhtimisel tegutsev ennetuse teadusnõukogu, mille eesmärk on hinnata ennetustegevuste tõendatuse taset, toetada ennetustegevuste arengut ning andmetel ja tõendusel tuginevat otsustamist ennetu­ ses. Ennetuse teadusnõukogu on välja arendanud ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamise süsteemi, mille alusel toimub ennetustegevuste tõendatuse hindamine.

Järgneva nelja aasta olulised tegevused

y Nüüdisajastatakse toitumise ja liikumise arengusuunad 2025-2035 ja viiakse ellu tõenduspõhised sek­ kumised, et vähendada elanikkonnas ülekaaluliste elanike osakaalu ning tasakaalustamata toitumise ja vähese liikumisega seotud terviseriske ja haigestumist.

y Viiakse ellu vaimse tervise tegevuskava 2023–2026, et ennetada ja vähendada vaimse tervise probleeme elanikkonnas, samuti uuendatakse selle strateegilist tegevuskava valdkondadeüleselt ja haavatavaid siht­ rühmi kaasates. Peamised töösuunad on stigma vähendamise tegevused, laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamine ja varajane märkamine, suitsiidiennetus ja surve vähendamine eriarstiabile, muu­ tes õigust, et tervishoius oleks võimalik kaasata psühhosotsiaalseid ja väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi (sh digitaalseid) ja nende rakendajaid. Oluline on seirata elanikkonna vaimse tervise näitajaid ja seda mõjutavaid tegureid ning teha see info kättesaadavaks.

y Analüüsitakse, uuendatakse ja viiakse ellu tubaka- ja alkoholipoliitikat, pöörates tubakapoliitikas tähelepanu eelkõige noorte nikotiini tarvitamise ennetamisele ja vähendamisele ning alkoholipoliitikas tõenduspõhistele meetmetele, sealhulgas alkoholi füüsilise kättesaadavuse piiramine ja hinnalise kät­ tesaadavuse vähendamine alkoholiaktsiisi tõstmise kaudu, mis aitavad saavutada alkoholi tarbimise ja kahjude langustrendi.

y Viiakse ellu Eesti narkopoliitika 2030, et ennetada narkootikumide tarvitamist, uimastisõltuvusest tingitud tervisekahjusid, sealhulgas vaimse tervise probleeme, ja vähendada üledoosidest tulenevaid surmajuhtu­ meid. Eesti narkopoliitika rakendamisel juhib Sotsiaalministeerium valdkonda aastatel 2026 ja 2007 ning teeb vahehindamise, et hinnata siiani rakendatud narkopoliitika efektiivsust.

y Järgnevate aastate prioriteet on tuua tervisesüsteemi fookus haiguste ennetusele, sealhulgas suurem rõhuasetus rahvatervishoidu toetavatele ennetustegevustele. Jätkub valdkonnaülese ennetuse tegevus- kava elluviimine koostöös teiste osapooltega ning valitud ennetustegevuste tõendatuse taseme hinda­ mine, et ressursse paremini kasutada.

9 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel

Meetme eesmärk: vähendada terviseriske ja võimestada kogukondi.

Meede koosneb viiest tegevusest. Tegevuse „Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine“ alla on koondatud tervist toetavate valikute valdkonna poliitikakujundus. Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaal­ ministeeriumi poolt elluviidavad teenused on jagatud temaatiliselt tegevuste „Vaimse tervise edendamine“, „Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine“, „Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähen­ damine“ ja „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)“ vahel.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta Allikas: Eurostat

234,1 304,7 (2021)

198,9 191,2 183,4 175,7 160,2

Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine

Tegevuse eesmärk: tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ja tasandeid kaasava terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine.

Tegevuse raames kujundatakse terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitikat eesmärgiga suurendada elanike teadlikkust tervislikest valikutest, muuta elukeskkonnas tervist toetavad vali­ kud kättesaadavamaks ja ühiskonna hoiakud tervist toetavamaks. Tervisepoliitika murekohtade lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus­ ja arendustegevuste tulemustele ja arengutendentsidele ning uuendatakse õigusraamistikku selliselt, et see soodustaks tervise hoidmist ja innovatsiooni.

Tegevus hõlmab Tervise Arengu Instituudi tööd tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamisel ja arendami­ sel, teadustööd Tervise Arengu Instituudi erinevatel uurimissuundadel ning tervisestatistika kogumist ja regist­ rite ülalpidamist. Tervise Arengu Instituut on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi sõe­ luuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vastutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud töötleja. Samuti vastutab Tervise Arengu Instituut vähi sõeluuringute kutsete saatmise eest ning rakendab abinõusid hõlmatuse suurendamiseks ja töötab välja uusi sõeluuringulahendusi.

Tegevus sisaldab laste ja noorte tervise ja heaolu edendamist Tervise Arengu Instituudi poolt ning sellega suurendatakse koolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekust laste ja noorte tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel.

Tegevuse eelarvest rahastatakse aastatel 2024–2027 ka WHO regionaalse mittenakkushaiguste keskuse tege­ vust, mis otsustati 2023. aastal Moskvast Kopenhaagenisse ümber paigutada.

10 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Nüüdisajastatakse õigusruumi, et soodustada tervise hoidmist, tervislikke valikuid ja innovatsiooni. Tegevus hõlmab rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemist ja rakendamist. Eelnõu eesmärk on luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiuvaldkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakenda­ miseks.

y Rakendatakse süsteemselt valdkonnaülese ennetuse põhimõtteid, et tulevikus oleks vähem tervise­ ja sotsiaalprobleeme. Alustatud on valdkonnaüleste ennetustegevuste planeerimist, elluviimist ja hindamist.

y Parandatakse tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike andmete koostoimet ja kvaliteeti. Kvaliteetsete ja kergelt kättesaadavate andmete analüüs ja nende mõistetav visualiseerimine loob pare­ mad tingimused igal tasandil ja sektoris tervist toetavate tulemuslike tegevuste planeerimiseks ja elluvii­ miseks.

y Soodustatakse innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist. Kõikide uute teenuste välja­ töötamisel või olemasolevate arendamisel tuleb vähendada teenuste ligipääsetavuse takistusi ja haldus­ koormust ning lähtuda nende kasutajamugavusest ja osapoolte vajadustest.

y Suurendatakse eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi ja oskusi tervisedendusest ja tervist toetava keskkonna loomisest ning tervislike valikute lihtsaks ja kättesaadavaks tegemise võimalustest. Seejuures on oluline jõuda põhimõtte „tervis igas poliitikas“ rakendamiseni. Samuti on vaja suurendada koostööpartnerite teadlikkust rahvastiku tervise arengukava ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist. Tõhusa koostööga panustavad tegevuste tulemuste saavutamisse programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja huvigrupid.

y Tõhustatakse ja nüüdisajastatakse järelevalvet.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Terviseriskide ennetamise ja edenda­ mise poliitika on kujundatud, raken­ duslikud küsimused on lahendatud, seisukohad on esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium

jah jah jah jah jah jah jah

Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine

Tegevuse eesmärk: elukaareülese vaimse tervise teenuste süsteemi arendamine. Selle tulemusena saavad inimesele kogu tema elu jooksul kättesaadavaks ennetavad sekkumised ja teenused, mis toetavad tema vaim­ set tervist, niisamuti nagu seda toetavad ka keskkonnad, milles ta viibib. Suureneb inimeste oskus nii ise toime tulla kui ka teiste toimetulekut toetada.

Tegevuse oodatav tulemus on, et inimeste enesekohased sotsiaal­emotsionaalsed oskused ja võime toetada teiste toimetulekut eri eluetappidel on paranenud ja inimesi ümbritsev keskkond toetab nende vaimset tervist. Vaimse tervise probleemide esinemise korral peavad vajalikud teenused olema piirkondlikult võrdselt kättesaa­ davad ning inimestele võimaldatakse just nende vajadusele vastava intensiivsusega abi.

Programmi tegevuse raames viiakse ellu tegevusi, mis edendavad ja toetavad inimeste vaimset tervist, soo­ dustavad vaimse tervisega seotud probleemide varajast märkamist, ennetavad probleeme või nende süvene­ mist, toetavad astmelise abi pakkumist (sh digitaalses keskkonnas) ning aitavad kujundada elukeskkonda nii vaimset kui füüsilist tervist hoidvaks.

11 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Tegevuse eelarvest rahastatakse ka Tervise Arengu Instituudi vaimse tervise alast uurimistööd ja uute sekku­ miste arendamist.

Oluline muudatus, mis kajastub programmi tegevuse eelarves alates 2025. aastast, puudutab toetuse andmist kohalikele omavalitsustele, et pakkuda oma elanikele vaimse tervise teenuseid – sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega viiakse seni Sotsiaalministeeriumi eelarvest rahastatud taotlusvoorude rahastamine vaimse ter­ vise teenuste pakkumiseks kohalike omavalitsuste toetusfondi.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Laiendatakse vaimse tervise abi kättesaadavust ja parandatakse selle kvaliteeti. Selle raames viiakse ellu vaimse tervise astmelise abi süsteemi tegevuskava (sh väheintensiivsed sekkumised, tugi seisundi hindamiseks ja suunamisteks, andmetele ligipääsude tagamine). Tervishoiuteenuste korraldamise õigust kujundatakse nii, et see hõlmaks ka ennetavaid, psühhosotsiaalseid taastusabi teenuseid. Jätkuvalt rahas­ tatakse psühholoogide kutseaastat.

y Arendatakse rahvastiku vaimse tervise seiresüsteemi. Selle raames koostatakse analüüs ja ettepanekud rahvastiku vaimse tervise seiramiseks ning avalikustatakse andmed kokkulepitud indikaatorite kaupa. Samuti hõlmab tegevus rahvastiku vaimse tervise seiramiseks vajalike andmete hankimist uuringute kaudu.

y Jätkuvalt pakutakse vaimse tervise edenduse, ennetuse ja kogukonna tuge. Kavas on tegevused stigma vähendamiseks, laste ja noorte vaimse tervise parandamiseks ja suitsiidiennetuseks. Samuti töötatakse välja kogukonnatasandi vaimse tervise teenuste jätkusuutlik rakendusmudel. Täiendavalt on vaja paran­ dada võimalusi digitaalseks eneseabiks ja varajasteks sekkumisteks.

y Korraldatakse vaimse tervise ja psühhosotsiaalset tuge kriisiolukorras. Selle raames tagatakse koordinat­ sioonimehhanismi jätkusuutlikkus ja võimekus reageerida efektiivselt suuremahulises kriisiolukorras, et pakkuda inimestele psühhosotsiaalset abi. Kavas on välja töötada rahvusvahelistele standarditele vastav teenuste miinimumpakett üleriigilisele katastroofi- või sõjaolukorrale vastamiseks. Täiendavalt suurenda­ takse kriisi juhtimise ja korraldamisega seotud osapoolte, esmareageerijate ja eesliinitöötajate teadlikkust ja võimekust, pakkudes vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe koolitusi.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

16–64­aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut

9,0% (2018)

10,0% (2022)

9,4% 8,9% 8,4% 7,9% 7,0%

11­, 13­ ja 15­aastaste laste osakaal, kellel on viimasel 12 kuul esinenud depressiiv­ seid episoode Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut

32,8% (2017/2018)

34,0% (2021/2022)

25,3% 24,3% 23,2% 22,1% 20,0%

Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

14,6 14,0 13,0 12,5 12,0 11,5 10,5

0–19­aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

3,2 3,4 3,4 3,0 2,7 2,3 1,5

12 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 20–64­aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

15,7 13,6 13,1 12,3 11,5 10,6 9,0

65­aastaste ja vanemate enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

23,5 25,1 22,1 21,9 21,8 21,7 21,4

15–34­aastaste tahtlike enesevigastuste arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Statistikaamet

214,9 286,1 212,2 211,8 211,3 210,9 210,0

Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine

Tegevuse eesmärk: suurendada tasakaalustatult ja mitmekesiselt toituvate ja füüsiliselt aktiivsete inimeste osakaalu kõikides vanuserühmades, et vähendada ülekaalulisust ja sellega seotud haigusi.

Tegevuse oodatavad tulemused on järgmised: 1) tasakaalustatult ja mitmekesiselt toituvate laste ja täiskas­ vanute osakaal on suurenenud ning saavutatud on ülekaalu järjepidev langustrend; 2) paranenud toitumis­ harjumused toovad kaasa südame­veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähitüüpide ja teist tüüpi diabeedi selge langustrendi; 3) Eesti rahvastiku hulgas on füüsiline aktiivsus kõikides vanuserühmades suure­ nenud.

Tervise Arengu Instituut suurendab inimeste teadlikkust tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest, mis muu hulgas sisaldab toitumisalaste koolituste korraldamist õpetajatele ning toitumise infosüsteemi haldamist ja arendamist.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Võetakse vastu rahvatervishoiu seaduse eelnõu ja rakendusaktid, mille raames uuendatakse lasteasutuste tervisekaitsenõuded. Tervisekaitsenõuete uuendamisel on kavas silmas pidada, et need edendaksid laste tervist ja soodustaksid lasteasutuses tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist ja ohutut liikumist.

y Uuendatakse toitumis­ ja liikumissoovitusi. 2015. aastal välja antud Eesti toitumis­ ja liikumissoovitused on uuendamisel. Soovitused hõlmavad toitumist, kehalist aktiivsust, toiduohutust, und ja ekraaniaega. Uuendamisel võetakse aluseks 2023. aasta kevadel avalikustatud uued Põhjamaade toitumissoovitused. Töögruppi kuuluvad Tervise Arengu Instituudi eksperdid ning ülikoolide, ministeeriumide ja erialaseltside esindajad.

y Nüüdisajastatakse ja kinnitatakse toitumise ja liikumise arengusuunad 2025­2035. Valdkonna juhtimisel on lähtutud varem koostatud rohelisest raamatust, kuid see vajab nüüdisajastamist, võttes arvesse viima­ seid teadmisi Eesti elanike ülekaalulisuse näitajatest, rahvusvahelisi kogemusi ja suundi ning tõenduspõ­ hist teaduskirjandust.

y Toitumisnõustamine integreeritakse esmatasandi tervishoidu. 2023. aastal valmis esmatasandil toitumis­ nõustamise võimaluste analüüs. Edasiste tegevuste hulka kuuluvad mudeli arutelud, materjalide koosta­ mine, testimine ja mõju hindamine.

y Parandatakse inimeste toiduvalikuid mõjutavat keskkonda ja toidu koostist. Toidu koostise parandamine (ingl food reformulation) aitab teha inimestele tervist toetavad valikud lihtsamini kättesaadavaks ja süüa

13 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

toitumissoovituste kohaselt. Fookuses on eelkõige soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisal­ duse vähendamine tööstuslikult toodetud toitude koostises, millel on oluline mõju ülekaalulisuse, rasvu­ mise ja mittenakkushaiguste kasvu pidurdamisele.

y Suurendatakse inimeste teadlikkust ja oskusi. Vaja on suurendada teadlikkust tasakaalustatud ja mitme­ kesisest toitumisest ja selle põhimõtetest ning istuva eluviisi kahjulikkusest. Teadlikkuse kõrval on oluline suurendada ka inimeste oskusi toitu valida, säilitada ja valmistada, aga ka teadlikumalt treenida ja kehalist aktiivsust suurendada.

y Koostöös eri osapooltega on vaja välja töötada meetmed, et vähendada lastele mõeldud suure rasva­, soola­ ja lisatud suhkrute sisaldusega toodete turundamist.

y Jätkatakse liikumisaktiivsuse tegevuskavas (2023–2027) ette nähtud prioriteetsete tegevustega. Koos­ töös Haridus­ ja Teadusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga jätkatakse laste kehalise aktiivsuse suu­ rendamise edendamiseks liikuma kutsuva kooli võrgustiku toetamise ja laiendamisega.

y Suurendatakse teadlikkust rinnaga toitmisest ja selle olulisusest, et aidata kaasa keskkonna muutmisele rinnaga toitmist soodustavaks.

y Jätkatakse valdkondade- ja sektoriteülest süstemaatilist koostööd tasakaalustatud ja mitmekesise toitu­ mise ja liikumise edendamisel.

y Tehakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC) noorte tervisekäitumise seire jätkamiseks.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Vabal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni vältel (või kauem) tervi­ sesporti harrastavate 16–64­aastaste osakaal Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut

7,8% (2018)

18,3% (2022)

16,8% 17,2% 17,7% 18,2% 19,1%

Iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsete 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitu- mise uuring, Tervise Arengu Instituut

15,5% (2017/2018)

16,2% (2021/2022)

24,0% 25,2% 26,4% 27,6% 30,0%

Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste osakaal Allikas: Euroopa laste rasvumise seire (COSI), Tervise Arengu Instituut

26,5% (2018/2019)

28,1% (2021/2022)

23,5% 23,0% 22,5% 22,0% 21,0%

Ülekaaluliste või rasvunud 1–4­aastaste laste osakaal Allikas: tervise infosüsteem

28,4% 28,7% (2022)

26,9% 26,5% 26,1% 25,7% 25,0%

Ülekaaluliste või rasvunud 10–14­aastaste laste osakaal Allikas: tervise infosüsteem

30,3% 31,5% (2022)

28,7% 27,9% 27,2% 26,5% 25,0%

Ülekaaluliste või rasvunud 16–64­aastaste osakaal rahvastikus Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut

50,7% (2018)

52,7% (2022)

50,8% 50,6% 50,5% 50,3% 50,0%

14 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine

Tegevuse eesmärk: muuta ühiskonna hoiakud tervist säästvat käitumist toetavaks, et vähendada uimastite tarvitamist ja nendest tingitud kahju.

Tegevuse oodatav tulemus on see, et uimastite (alkohol, nikotiin, narkootikumid) tarvitamine ja uimastite tar­ vitamisest tingitud kahju on kõikides elanikkonnagruppides vähenenud ning ühiskonna hoiakud on muutunud tervist säästvat käitumist toetavaks.

Tegevus sisaldab Tervise Arengu Instituudi tegevusi. Suurendatakse elanikkonna teadlikkust alkoholikahjust, selle tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest ning jätkatakse tubaka ja nikotiini tarvitamise ja inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus­ ja teavitustööga. Suurendatakse tead­ likkust narkomaaniast ja narkootikumidest nii ühiskonnas tervikuna kui ka riskirühmades ning jätkatakse narko­ maania ravi­, rehabilitatsiooni­ ja järelteenuste ning kahjude vähendamise ja nõustamisteenuse pakkumisega.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Noorte uimastitarvitamise ennetamine korraldatakse ümber. Selle tulemusena muutub uimastitarvitamise ennetus valdkondadeüleseks, arvestades seejuures tõenduspõhisust.

y Arendatakse uimastisõltuvuse varajase avastamise, nõustamise ja ravi teenuseid. Jätkuvalt on vaja paran­ dada uimastite tarvitamise häire ravi kättesaadavust ja kvaliteeti tervishoiusüsteemis ning integreerida see teiste ravi­ ja sotsiaalteenustega. Samuti on tarvis tagada, et uimastite tarvitamise (sh alkoholi liigtarvita­ mise) nõustamisel, diagnoosimisel ja ravis kasutatakse Eesti oludele kohandatud ja valideeritud psühho­ meetrilisi mõõdikuid.

y Viiakse ellu „Eesti narkopoliitika aastani 2030“ tegevusi, sealhulgas narkootikumide üledoosidest tingitud surmade ja tervisekahju vähendamise tegevused. Jätkuvalt on vaja rakendada sekkumisi, et vähendada narkootikumide üledoosidest tekkinud surmasid ja muid tervisekahjusid.

y Kiidetakse heaks alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025­2035, koordineeritakse selle ellu­ viimist ja tagatakse tegevuskava täitmine.

y Suurendatakse kogukonna tasandil uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide tead­ misi ja oskusi, et olemasolevad teenused vastaksid senisest enam uimasteid tarvitavate inimeste vaja­ dustele. Luuakse uimasteid tarvitava inimese kasutatavaid teenuseid hõlmav valdkonnaülene mudel ning lepitakse kokku asjaomaste osapoolte rollid.

y Uimastiülene nõustamise viiakse esmatasandile. Suurendatakse tervishoiutöötajate teadmisi ja oskusi uimastite tarvitamisest, varajasest märkamisest ja sekkumistest.

y Kaasajastatakse ravijuhend „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“, muu hulgas lepitakse kokku alkoholi tarbimise riskipiirid ja tavainimeste teavitamine nendest.

y Töötatakse välja sekkumised ööelu keskkonnas uimastite tarvitamisest tingitud kahjude vähendamiseks. Tõhustatakse järelevalvet alkoholi müügipiirangute üle. Suurendatakse alkoholi serveerivate inimeste tead­ likkust uimastikahjudest, alkoholi müügipiirangutest ja kahjude vähendamise võimalustest.

y Uuendatakse tubaka­ ja nikotiinipoliitika arengusuunad 2025­2035 ning seatakse järgmise perioodi priori­ teedid ja eesmärgid, võttes arvesse uudsete nikotiini sisaldavate toodete atraktiivsust lastele ja noortele.

y Koostöös partneritega viiakse ellu noorte nikotiini tarbimise ennetamise ja vähendamise tegevuskava.

y Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadust täiendatakse sättega, millega luuakse uue psühhoaktiivse aine käitlemise tingimused. See aitab edaspidi uusi psühhoaktiivseid aineid kiiremini turult eemaldada ja kaitsta seeläbi rahva tervist.

15 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Narkootikume proovinud 15–16­aastaste osakaal Allikas: „Uimastite tarvitamine koolinoorte hulgas“ (ESPAD), Tervise Arengu Instituut

38,0% (2018/2019)

38,0% (2018/2019)

27,7% 26,6% 25,5% 24,3% 22,0%

Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtude arv 1 000 000 elaniku kohta (kolme aasta keskmine) Allikas: Tervise Arengu Instituut

44,4 82,5 17,2 15,7 14,3 12,9 10,0

Absoluutse alkoholi tarbimine 15­aas­ taste ja vanemate elanike kohta (liitrit) Allikas: „Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis“

10,4 10,9 10,0 9,9 9,8 9,7 9,5

15­aastaste purjus olnud noorte osakaal Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitu- mise uuring, Tervise Arengu Instituut

40,1% (2017/2018)

31,2% (2021/2022)

22,5% 20,0% 17,5% 15,0% 10,0%

Alkoholi tarvitamisest põhjustatud hai­ gustesse surnute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

38,2 45,8 36,3 34,2 32,1 30,1 26,0

Alkoholimürgistusest tingitud surmajuhtu­ mite arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

7,5 7,6 7,7 7,6 7,6 7,5 7,4

Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64­aas­ taste naiste hulgas Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut

12,9% (2018)

12,1% (2022)

11,3% 11,0% 10,8% 10,5% 10,0%

Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64­aas­ taste meeste hulgas Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut

23,4% (2018)

21,0% (2022)

20,4% 19,3% 18,2% 17,1% 15,0%

Igapäevasuitsetajate osakaal kuni põhiha­ ridusega 16–64­aastaste hulgas Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut

29,9% (2018)

29,8% (2022)

26,7% 25,4% 24,0% 22,7% 20,0%

15­aastaste sigaretti suitsetanud noorte osakaal Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitu- mise uuring, Tervise Arengu Instituut

44,9% (2017/2018)

32,7% (2021/2022)

27,5% 25,0% 22,5% 20,0% 15,0%

16–64­aastaste tubakasuitsule ekspo­ neeritus kodus Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut

12,3% (2018)

11,6% (2022)

5,6% 4,5% 3,4% 2,2% 0,0%

16 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)

Tegevuse eesmärk: vähendada nakkushaiguste levikut, keskendudes teatud nakkushaigustest teadlikkuse suurendamisele, nende leviku ennetamisele ja ravi kättesaadavuse parandamisele.

Tegevus sisaldab Tervise Arengu Instituudi tegevusi HIV ennetamisel, ravil ja kahjude vähendamisel ning tege­ vusi seoses tuberkuloosi ennetamise ja raviga.

Nakkushaiguste valdkonna tegevused on jaotunud kahe programmi vahel, olles seotud nii tervislike valikute programmi kõnealuse tegevuse kui ka inimkeskse tervishoiu programmi tegevusega 1.1.9 „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)“, mille alusel viiakse ellu nakkushaiguste seire korraldamist (teenus nr 155), nakkushaiguste immunoprofülaktikat (teenus nr 158), mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohja­ mist (teenus nr 234) ning epideemiatõrje tegevuste korraldamist (teenus nr 157).

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Valmistatakse ette nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse uue tervikteksti väljatöötamiskavatsus, töötatakse välja uus seaduseelnõu ja uuendatakse selle rakendusakte, et parandada valmisolekut uuteks pandeemiateks, võttes arvesse nüüdisaegseid vajadusi ja võimalusi nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel.

y Koostatakse riikliku HIV tegevuskava (aastateks 2017–2025) perioodi 2021–2025 aruanne ja lõpparuanne. Eri osapooli, sealhulgas HIV valitsuskomisjoni liikmeid kaasates seatakse eesmärgid ning lepitakse kokku vajalikud tegevused ja tegevusplaan HIV, C­hepatiidi ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks järgmisel perioodil (pärast 2025. aastat).

y Tagatakse nakkushaiguste, sealhulgas HIV, hepatiitide ja tuberkuloosi diagnostika ja ravi kättesaadavus ja kvaliteet. Ravikindlustamata isikutele võimaldatakse C­hepatiidi ravi.

y Parandatakse HIV andmete kvaliteeti ja ühtlustatakse andmete kogumist.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Terviseamet

13,5 13,4 9,1 8,6 8,2 7,8 7,0

Krooniliste ja ägedate C­hepatiidi juhtude arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

10,6 9,3 6,8 5,8 4,9 3,9 2,0

Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmas­, retsidiiv­ ja korduvravijuhud) 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

11,3 7,2 7,2 6,7 6,3 5,9 5,0

17 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Programmi juhtimiskorraldus

Tervist toetavate valikute programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu­ tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab terviseminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalminis­ teeriumi veebilehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetava keskkonna programm ja inimkeskse tervishoiu programm). Teistest tulemusvald­ kondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ Kultuuriministeeriumi spordiprogramm, mis toetab liikumise edendamist, ja tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi kindla sisejulgeoleku programm.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juht­ komisjonile ja koostatakse tulemusvaldkonna iga-aastane aruanne. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna pea­ mised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Tervis“ iga­aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

18 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Tegevused, mis ei ole TERE struktuuri osad ja rahastusega kaetud, kuid on olulised rahvastiku tervise arengukava eesmärkide saavutamiseks

Tegevus: vigastuste ennetamine

Tegevuse eesmärk: luua kõigile inimestele turvaline elukeskkond, kus vigastuste tekkimise risk on mini­ maalne. Suurendada inimeste oskusi ja teadlikkust sellest, kuidas vältida vigastusi, anda vigastuste korral esmaabi ja luua turvalist keskkonda.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Koostöös teiste sektorite ja valdkondade ning kohaliku tasandiga töötatakse välja tõenduspõhised vigas­ tuste ennetamise sekkumised ja rakendatakse neid.

y Vigastuste vähendamiseks suurendatakse koostööd eri sektorite, valdkondade ja tasandite vahel.

y Suurendatakse elanikkonna (sh spetsialistide) teadlikkust vigastustest ja nende ennetamise võimalustest ning arendatakse sellekohaseid oskusi.

y Osapooltega lepitakse kokku vanemaealiste koduvigastuste vähendamise tegevustes ja viiakse neid ellu.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

13 477 12 563 13 217 13 174 13 130 13 087 13 000

Üle 65­aastaste haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välis­ põhjuste toime tagajärjel 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statis- tikaamet

10 534 9 855 10 298 10 284 10 271 10 257 10 230

Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

59,2 69,8 56,0 53,0 50,0 47,0 41,0

0–19­aastaste vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statis- tikaamet

9,3 12,8 8,3 7,9 7,5 7,2 6,4

Juhuslike kukkumiste tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

8,7 14,7 9,9 9,2 8,4 7,7 6,2

LISA 1

19 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Tegevus: Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine

Tegevuse eesmärk: kõigile elanikele on kättesaadavad nüüdisaegsed teenused ja teave seksuaal­ ja reproduk­ tiivtervisest, et teha teadlikke seksuaal­ ja reproduktiivtervist puudutavaid otsuseid.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Koostatakse terviklik analüüs seksuaal­ ja reproduktiivtervise hetkeolukorrast, toetudes olemasolevate uuringute andmetele (mh ENTU tulemused), ja selle põhjal lepitakse osapooltega kokku järgnevate aastate olulisemad sekkumised ja tegevused.

y 2025. aastal korraldatakse järgmine Eesti noorte seksuaaltervise uuring.

y 2027. aastal korraldatakse Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumise uuring.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles alati kondoomi kasutavate 16–64­aastaste osakaal Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut

34,0% (2018)

28,3% (2022)

40,8% 42,6% 44,5% 46,3% 50,0%

Indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

27,0 31,5 25,1 24,8 24,4 23,7 23,4

Teismeliste (10–19) sünnitajate arv 1000 sama vana tüdruku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

3,9 2,1 3,3 3,2 3,1 3,1 3,0

Summaarne sündimuskordaja Allikas: Statistikaamet

1,7 1,3 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6

Raseduse ajal suitsetanud sünnitajate osakaal Allikas: Tervise Arengu Instituut

5,0% 4,5% 5,0% 5,0% 4,9% 4,9% 4,8%

20 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Programmi teenuste kirjeldus

Meede 1.1. Terviseriskide ja riski- käitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimes tamine tervise edendamisel

Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine

Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 98)

Teenuse sisuks on terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitika väl­ jatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa inimeste enneaegsete surmade vähendamisele ja tervena elatud aastate pikendamisele, luua keskkond ja võimalused tervislikeks valikuteks, suurendada elanike teadlikkust ning muuta ühiskonna hoiakud tervist toetavaid valikuid toetavamaks.

See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonna­ poliitiliste otsuste ja eelnõude ettevalmistamist, EL­i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumen­ tide ning tõenduspõhiste ja innovaatiliste sekkumiste väljatöötamist ja elluviimise hindamist. Valdkonna kujundamisel tehakse koostööd asjaomaste osa­ pooltega nii rahvusvahelisel, riiklikul kui kohalikul tasandil, pöörates seejuures tähelepanu arendus­ ja teadustegevuse potentsiaalile, parimale praktikale, sekkumiste tulemuslikkuse hindamisele ja järelevalve tõhustamisele. Kuna tervist mõjutavad oluliselt tegu­ rid väljaspool tervisevaldkonda, on oluline osaleda ka rahvatervishoiuga tihedalt seotud valdkondade poliitikadokumentide, õigusakti eelnõude ja stra­ teegiadokumentide ettevalmistamises eesmärgiga tagada tervisemõju hindamine ja sellega arvestamine valdkondade arendamisel. Pikemas perspektiivis on vajalik jõuda selleni, et iga valdkonna arendamisel arvestataks nende mõjuga inimeste tervisele ja hea­ olule.

Teenuse eelarvest rahastatakse aastatel 2024–2027 ka WHO regionaalse mittenakkushaiguste keskuse tegevust, mis otsustati 2023. aastal Moskvast Kopen­ haagenisse ümber paigutada.

Tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamine ja arendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 139)

Teenuse eesmärk on toetada ennetustegevuste arendamist ja tõendusel tuginevat otsusetegemist, mille kaudu on võimalik vähendada ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning parandada tervise­ näitajaid. Eesmärgi saavutamisel on põhitegevuseks valdkondadeülese ennetuse rakenduskava täitmine. Selle raames korraldatakse valdkondadeülese ennetuse sekretariaadi tööd, uuritakse valdkonna­ ülese ennetuse süsteemi ja testitakse lahendusi probleemkohtade muutmiseks, hinnatakse ennetus­ tegevuste tõendatuse taset, korraldatakse ennetuse teadusnõukogu tööd, nõustatakse osalisi, kuidas tõendusmaterjali poliitikakujundamisel ja praktikas koguda ja kasutada ning arendatakse ja uuritakse ennetussüsteemi toimimiseks vajalikke töö­ ja mõõ­ tevahendeid.

Ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamise ja valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjoni (ennetusnõukogu) nõustamisega tegeleb ennetuse teadusnõukogu, mida juhib Tervise Arengu Instituut. Ennetuse teadusnõukogu eesmärk on vähendada ennetuses lõhet praktika, teaduse ja poliitikakujunda­ mise vahel. Ennetuse teadusnõukogu lepib igal aastal kokku hinnatavad ennetustegevused ja sõltumatud hindajad ning otsustab ennetustegevuste tõendatuse taseme.

Ennetuse tööjõu arendamiseks korraldatakse Euroopa ennetuse õppekava (EUPC) koolitusi otsus­ tajatele, spetsialistidele ja kohalikele omavalitsustele. Toimub EUPC koolitajate ja ennetuse õppekava aren­ dus, koostöös välispartneritega arendatakse kooli­ tuse sisu ja mõõtevahendeid.

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (Sotsiaalministeeriumi ESF+ TAT „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ ja Siseministeeriumi rakendatav Euroopa Liidu ühtekuuluvus­ ja siseturva­ lisuspoliitika fondide rakenduskava meede 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“).

LISA 2

21 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 140)

Tervisestatistika tegemise ja registrite pidamise ülesanne on koguda, kontrollida ja avaldada usaldus­ väärseid ja võrreldavaid rahvastikupõhiseid andmeid. Kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete kaudu saab jälgida rahvastiku terviseseisundit ja rahvastikus toimuvaid trende. Seeläbi saadav teave on vajalik tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike uurimistööde tegemiseks ning riikliku tervisepoliitika väljatöötami­ seks. Teabe analüüsile tuginedes on võimalik välja valida või välja töötada sekkumised, mis vähendavad ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning aita­ vad parandada tervisenäitajaid.

Tervise Arengu Instituut on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünnire­ gistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vas­ tutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud töötleja.

Vastavalt registrite põhimäärustele koguvad seitse Tervise Arengu Instituudi hallatavat rahvastikupõ­ hist registrit kokku kõik valdkonna registreerimisele kuuluvad juhud, tagades andmestiku, mis näitab riigi kogurahvastikus ja selle alarühmades haiges­ tumust, sündimust, suremust, ravi, ravitulemust jne. Teenusega tagatakse kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete avaldamine riiklike tervisepoliitika otsuste tegemiseks ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamiseks (sh Eurostat, OECD, WHO, ECDC jt).

Andmete kvaliteetsemaks kogumiseks ja kiiremaks avaldamiseks on vaja jätkata kõigi registrite arendusi ning minna järk­järgult üle elektroonsele andmekogu­ misele.

Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 142)

Tehakse teadusuuringuiud evalveeritud teadusvald­ konnas (arsti­ ja terviseteadused) ning avaldatakse ja jagatakse nende tulemusi.

Tervise Arengu Instituudi uurimissuunad: y rahvastikupõhised jm seireuuringud, mis või­

maldavad järjepidevalt jälgida eri rahvastiku vanuserühmade tervist, tervisekäitumist ja neid mõjutavaid tegureid. Laiendatud tähelepanu on

toitumisel, uimastite ja teiste sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisel ja seksuaalkäitumisel, aga ka kitsamate sihtrühmade uuringutel, näiteks suure­ mas HIVi nakatumise riskis olevad inimesed;

y elukäigupõhiste terviseriskide väljaselgitamine korduvate mõõtmistega kohortuuringutega: perekondlik agregatsioon, toitumisharjumused ja krooniliste haiguste riskitegurite muutused ning riskeeriva tervisekäitumise mõjud;

y vähiennetuse, sõeluuringute, vähi varase avas­ tamise ja ravi tõhususe hindamine ning vähihai­ gestumuse, ­elumuse, ­suremuse ja ­levimuse uuringud;

y tervise ebavõrdsuse vähendamiseks haavatavate sihtrühmade tuvastamine ja tervise ebavõrdsuse elukaarepõhiste tekkemehhanismide hindamine;

y vaimse tervise uuringud Eesti rahvastiku seisu­ korra hindamiseks, valdkonnaga seotud toetuste ja teenuste vajaduste väljaselgitamiseks ning tõenduspõhiste ennetusmeetodite ja psühholoo­ giliste sekkumiste väljatöötamiseks;

y naiste tervise uuringud, mis hõlmavad paha loomuliste kasvajate ennetust ja ravi, sõeluuringuid, reproduktiivtervist, rasedust ja sünnitust, raseduse katkemise ja katkestamisega seotud probleeme ning postmenopausis naiste tervist;

y nakkushaiguste seire ja levimuse hindamine, pea­ miselt riskikäitumisega seotud haigused (hepatii­ tidid, HIV, tuberkuloos).

Tervisesuutlikkuse arendamine ja uurimistöö (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 127)

Teenusega suurendatakse kohaliku tasandi või­ mekust inimeste tervise ja heaolu edendamisel, sealhulgas tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel.

Võimekuse arendamiseks on kavas:

Toetatakse maakondi, kohalikke omavalitsusi, tööandjaid ja kogukondi nõustamiste, koolituste ning juhend­ ja metoodiliste materjalide loomise kaudu.

Arendatakse valdkonna ja valdkonnaga seotud spet­ sialistide (KOV, MARO, haridusasutused, tööandjad) pädevust ja koostööd ning koordineeritakse nende võrgustikke.

22 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Parandatakse ja lihtsustatakse paikkonnapõhiste rahvatervishoiu andmete kättesaadavust ja kasuta­ mismugavust (sh täiskasvanud rahvastiku tervisekäi­ tumise uuring, kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, maakondlikud tervise­ ja heaolu ülevaated ning vigas­ tusraportid, tervise- ja heaoluprofiili arendustööd).

Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 129)

Teenusega suurendatakse lastega töötavate spet­ sialistide võimekust laste ja noorte tervise ja heaolu edendamisel ning riskikäitumise ennetamisel. Samuti arendatakse, rakendatakse ja hinnatakse tõendus­ ja teaduspõhiseid sekkumisi (näiteks VEPA metoodika jt) ning tehakse laste ja noorte terviseuuringuid.

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (Sotsiaalministeeriumi ESF+ TAT­st „Laste ja perede toetamine“ VEPA metoodika ning Siseministeeriumi rakendatavast Euroopa Liidu ühtekuuluvus­ ja sise­ turvalisuspoliitika fondide rakenduskava meetmest 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ ennetus­ koolitused otsustajatele ja ekspertidele ning laste ja peredega tegelevatele spetsialistidele).

Vähktõve ennetus ja sõeluuringud (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 132)

Vähi sõeluuringutega hõlmatuse suurendamiseks jätkatakse kutsete saatmist sihtrühmadele. Sõeluu­ ringukutsete saatmise kõrval uuritakse ka hõlma­ tuse suurendamise lisameetmeid. Teenuse raames tegeletakse sõeluuringute arendamisega (nt HPV kodutesti juurutamine emakakaelavähi sõeluuringus) ja uute sõeluuringute väljatöötamisega. Sõeluurin­ gute tõhususe analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks jätkatakse andmekogumist tervise infosüsteemi kaudu. Andmete kvaliteedi ja andmehõive otsus­ tavaks parandamiseks võetakse koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega kasutusele uudne IT­lahendus – andmeait. Nimetatud teenuse raames toetab Tervise Arengu Instituut vähihaigete esindusorganisatsioonide koolitustegevust, vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi ning mam­ mograafiabusside tööd.

Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine

Vaimse tervise valdkonna poliitika kujundamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 334)

Teenuse eesmärk on tagada vaimse tervise vald­ konna süsteemne poliitikakujundus ja selle ellu­ viimine koostöös asjassepuutuvate asutuste ning eriala­ ja huvikaitseorganisatsioonidega. Teenuse raames töötatakse välja vaimse tervise valdkonna poliitika ning korraldatakse selle elluviimine, et tagada inimesele kogu tema elu jooksul kättesaada­ vad ennetavad sekkumised ja teenused, mis toetavad tema vaimset tervist ja suurendavad oskust nii ise toime tulla kui ka teiste toimetulekut toetada.

Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL­i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist, elluviimist ja tulemuslikkuse hindamist, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist arute­ ludesse.

Elanikkonna vaimse tervise toetamine elukaareüleselt (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 323)

Teenuse eesmärk on viia ellu tegevusi, mis toetaksid inimeste vaimset tervist üle elukaare, muu hulgas soodustaksid vaimse tervisega seotud probleemide varajast märkamist, astmeliselt üles ehitatud abi andmise süsteemi arendamist nii kogukonnas kui tervishoius ja teenuste kvaliteedi edendamist.

Vaimse tervise uurimistöö ja sekkumiste arendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 130)

Teenuse raames uuritakse rahvastiku vaimse tervise mõjutegureid ja olukorda eri sihtrühmades (nt laste vaimse tervise uuring) ning avaldatakse teaduspubli­ katsioone, samuti viiakse ellu ja hinnatakse tegevusi vaimse tervise edendamiseks ja probleemide enne­ tamiseks (nt õpetajate sotsiaal­emotsionaalsete oskuste arendamine).

23 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine

Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 112)

Teenuse eesmärk on toetada tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist tervist toetava toidukeskkonna kujundamise ning toitumisalase teadlikkuse suuren­ damise ja oskuste arendamise kaudu, rakendades terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmaks muu hulgas tervislike tarbimismustrite kujundamiseks füüsilise ja sotsiaalse keskkonna loomist, toitumisega seotud teavet ja haridust. Eesmärke viiakse ellu erinevate tegevuste kaudu, sealhulgas riiklike toidu­ ja toitumis­ soovituste koostamine, tõenduspõhise toitumisalase info jagamine, toidu ja toitlustamisega seotud õigusloome ja poliitikakujundamise protsessides osalemine, toidukeskkonna kujundamine, koolituste ja sekkumiste väljatöötamine ja pakkumine ning uuringute tegemine. Tegevused on suunatud erineva­ tele siht­ ja sidusrühmadele, sealhulgas toidutööstus (toidu reformuleermise kava, NutriData programm), lastega töötavad spetsialistid (õpetajatele mõeldud metoodilised materjalid ja koolitused), erialaspet­ sialistid (meedikud, nõustajad) ja esmatasandi ter­ vishoiuteenuse pakkujad. Toitumisalase teadlikkuse suurendamiseks ühiskonnas korraldatakse teavitus­ kampaaniaid.

Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise enneta- mine ja vähendamine

Uimastitarvitamise ennetamine, ravi ja kahjude vähendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 119)

Teenusega suurendatakse eri valdkondades uimasti­ tega kokkupuutuvate spetsialistide teadmisi uimas­ tite (sh alkohol, nikotiin ja narkootikumid) mõjust tervisele ning arendatakse nende oskusi uimastite tarvitamise teemaga tegelemiseks, tarvitamise mär­ kamiseks, nõustamise või ravi korraldamiseks ning tarvitamisega seotud kahjude vähendamiseks. Sel­ leks luuakse spetsialistidele mõeldud koolitusmoo­ duleid, juhiseid ja tööriistu ning teenuste pakkumist toetavaid materjale. Samuti jätkatakse haavatavatele sihtrühmadele raviteenuste, kahjude vähendamise teenuste ning tugi­ ja nõustamisteenuste pakkumist.

Sotsiaal­ ja tervishoiuteenuste arendamisel peetakse silmas teenuste sidususe suurendamise ja seeläbi nende kättesaadavuse parandamise olulisust. Aren­ datakse ja rakendatakse sekkumisi peo­ ja ööelus alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud kahjude vähendamiseks. Korraldatakse elanikkonnale suunatud teavitustegevusi riskikäitumise vähenda­ miseks, edendatakse nikotiini­ ja tubakavaba ning vähema alkoholiga elustiili. Teavitatakse elanikkonda abi ja ravi võimalustest uimastite tarvitamisest loobu­ miseks.

Tegevuste planeerimisel lähtutakse epidemioloo­ gilisest olukorrast ja sihtrühmade vajadustest. Hinnatakse rakendatavate tegevuste tulemuslikkust, sealhulgas tehakse hindamis­, seire­ ja teadusuu­ ringuid, võttes kasutusele uusi metoodikaid (nt reoveeuuringud, narkootiliste ainete tuvastamine kasutatud süstaldes ning alkoholi­ ja nikotiinitoodete testostlemine jt).

Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)

HIV ja tuberkuloosi ennetamine ja mõjude vähendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 123)

Teenusega suurendatakse elanikkonna teadmisi HIV­nakkusest ja tuberkuloosist ning nende leviku­ teedest, edendatakse turvalist seksuaalkäitumist soodustavaid teadmisi, eluoskusi ja hoiakuid. Samuti suurendatakse asjaomaste valdkondade spetsialis­ tide pädevust HIV ja tuberkuloosi teemadel, pakkudes vajalikke teadmisi ja oskusi ning töötades välja tööva­ hendeid. HIV­nakkuse leviku peatamiseks pakutakse kahjude vähendamise teenuseid, sealhulgas ohutuma uimastitarvitamise ja turvalise seksuaalkäitumise alast nõustamist, testimist ja ravi (sh kinnipeetud isi­ kutele). Lisaks hinnatakse HIV­nakkuse ja kaasuvate infektsioonide seiret ja sekkumisi ning korraldatakse tuberkuloosi ravikonsiiliumi ja eksperttöörühma tööd.

24 2025-2028TERVIST TOETAVATE VALIKUTE PROGRAMM

Teenuste rahastamise kava

* Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks.

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 22 809 888 23 774 473 22 361 103 18 488 655

Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel

22 809 888 23 774 473 22 361 103 18 488 655

Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine

8 346 054 9 411 135 8 028 802 4 239 654

Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

2 278 127 1 992 157 1 959 470 1 526 953

Tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamine ja arendamine

1 103 976 3 583 696 2 790 006 258 696

Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine 1 808 696 1 379 450 1 276 513 1 276 513

Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks 1 125 997 1 025 364 975 997 350 675

Tervisesuutlikkuse arendamine ja uurimistöö 649 856 446 424 336 424 336 424

Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine 1 086 356 798 428 504 776 304 776

Vähktõve ennetus ja sõeluuringud 293 047 185 618 185 618 185 618

Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine

2 131 961 2 031 464 2 010 553 1 927 253

Vaimse tervise valdkonna poliitika kujundamine 1 519 608 1 419 111 1 398 200 1 386 900

Elanikkonna vaimse tervise toetamine elukaareüleselt

501 000 501 000 501 000 429 000

Vaimse tervise uurimistöö ja sekkumiste arendamine 111 353 111 353 111 353 111 353

Tegevus 1.1.3. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine

695 731 695 731 685 606 685 606

Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu 695 731 695 731 685 606 685 606

Tegevus 1.1.4. Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine

4 965 426 4 965 426 4965 426 4 965 426

Uimastitarvitamise ennetamine, ravi ja kahjude vähendamine

4 965 426 4 965 426 4 965 426 4 965 426

Tegevus 1.1.5. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)

6 670 716 6 670 716 6 670 716 6 670 716

HIV ja tuberkuloosi ennetamine ja mõjude vähendamine

6 670 716 6 670 716 6 670 716 6 670 716

LISA 3

1 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

PROGRAMM

Tervist toetav keskkond 2025-2028

KINNITATUD terviseministri .....

käskkirjaga nr ... „...“

Lisa ..

© J

os h

W ill

in k

2 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Sissejuhatus

Tervise tulemusvaldkonna tervist toetava keskkonna programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub elukeskkonna muutmisele tervist toetavamaks, pakkudes inimestele kätte- saadavat infot võimalike keskkonnast tulenevate terviseriskide ja nende vähendamise viiside kohta. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 2 „Tervist toetav keskkond“.

Tulemusvaldkond Tervis (TE)

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb

Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)

Programmi nimi Tervist toetava keskkonna programm

Programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav

Elluviimise periood 2025–2028

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Terviseamet (TA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond

Tervist toetavate valikute

programm

Tervist toetava keskkonna programm

Inimkeskse tervishoiu programm

riigi pikaajaline arengustrateegia

Sotsiaalministeerium (SoM)

3 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. Samuti aitab tervist toetava keskkonna programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Elukeskkonnaga rahulolu“ ja „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja trau- made tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Tervist toetava keskkonna programmi elluviimiseks kasutatakse järgmist välisvahendite meedet:

y 21.6.1.9. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervise- kahjude vähendamine (Õiglase Ülemineku Fond).

Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2024–2027) muudatusi tehtud.

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Tervist toetava keskkonna programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal ker- gelt kättesaadav

Programmi mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud elu aastate arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökono- meetria ja hindamise instituut

1709 1709

(2019) 1328 1292 1257 1221 1150

4 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2024 2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 13 441 11 146 10 637 10 315 9 274

Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine

13 441 11 146 10 637 10 315 9 274

Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamine

1 326 1 432 1 139 954 937

Tegevus 1.1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid

3 996 2 967 2 840 2 800 2 401

Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine

1 853 1 720 1 701 1 680 1 492

Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ning riskide vähendamine

6 266 5 027 4 957 4 881 4 444

Hetkeolukorra analüüs

Inimeste tervis kujuneb ümbritseva keskkonna (tehis- ja looduslik keskkond), geenide ja inimeste endi tehtud valikute koostoimes. Ümbritsev keskkond mõjutab inimeste valikuid, käitumist ja terviseseisundit oluliselt enam, kui seda sageli teadvustatakse. Tervist toetava keskkonna kujundamisel on vastutus jaotunud mitme ministeeriumi vahel. Seetõttu on koostöö nende vahel olulise tähtsusega, et parandada inimeste tervist ja hea- olu, säästes ja kaitstes seejuures loodust, vähendades kliima muutumise mõjusid ning aidates kaasa majan- duse kasvule. Elukeskkonda mõjutavad tegurid võivad olla inimesele nii nähtamatud kui ka nähtavad.

Peamised ohutegurid on seotud vee, õhu, müra, kiirguse, toodete ja kemi- kaalidega. Välisõhu saaste on olulisim keskkonnatervishoiu risk, mis põhjustab üle maailma hulgaliselt enneaegseid surmajuhte. 2020. aastal põhjustasid õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikoktsiid väli- sõhus Eestis 1179 varajast surma.1 Lisaks välisõhule on oluline tegeleda ka siseõhu kvaliteediga, mille kvaliteeti mõjutavad nii sise- kui ka väliskeskkon- nast pärit tegurid. Viimaste uuringute kohaselt veedavad eurooplased 90% ajast siseruumides ja olenevalt olukorrast võib see kujutada kahekordset terviseriski võrreldes väliskeskkonnaga.2

Müra tõttu kannatab inimeste vaimne ja füüsiline heaolu. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrge mürataseme tõttu üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast.3 Suur autoliikluse müra põhjus- tab igal aastal Tallinnas keskmiselt 125 ning Tartus 22 ja põhimaanteede

1  Orru H, Teinemaa E. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Keskkonnauuringute keskus; 2022. 2  European Commision. (2003). Indoor air pollution: new EU research reveals higher risks than previously thought. 3 European Environment Agency.(2021). Estonia noise fact sheet 2021.

Õhusaaste põhjustas 2020. aastal Eestis

1179 varajast surma

5 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

ääres kaks haigestumist südame isheemiatõppe.4 Varem on mürast tingitud tervisemõjusid pigem alahinnatud.5 Euroopa Liit on seadnud nullsaaste strateegia raames eesmärgiks vähendada liiklusmürast krooniliselt häiritud elanike osakaalu 30% võrra.6 Oluline on jätkata mürast tingitud terviseriskide maandamist koostöös Kliimaministeeriumiga. Müra sihtväärtus tuleb planee- rimisel seada prioriteediks ja tagada see seal, kus võimalik, säilitades seeläbi vaikseid alasid. Probleemsetes piirkondades tuleb hinnata mürahäiringuid, samuti jälgida müra vähendamise tegevuskavade rakendamist linnades, asu- lates, põhimaanteedel ja sadamates, samuti tööstuspiirkondades. Oluline on tõhustada ka riiklikku järelevalvet. Praegu toimub see ainult kaebuste alusel ning ennetustegevuste jaoks ohuprognoosi alusel ressurss puudub.

Lisaks mürale on ohuallikateks ka erinevad kiirgused, mille puhul on oluline vähendada nende kahjulikku toimet. Kiirgusallikad on looduslikud (nt päikesekiirgus ja radoon) ja tehislikud (laserkiirgus, radioaktiivsed jäätmed, röntgenkiirgus). Väga oluline on suurendada inimeste teadlikkust ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ja nende vähendamise võimalustest. Olemasolevate andmete põhjal tuleb välja selgitada radoonist tingitud kopsuvähijuhtude arv Eestis. Kõiki kogutud andmeid saab kasutada sisendina pikaajalise radoonist tingitud terviseriski vähendamise strateegia väljatöötamisel.7 Kemikaali- ja tooteohutusega seotud eesmär- kide saavutamine sõltub suuresti just Euroopa Liidu tasandil tehtavatest otsustest. Seetõttu on oluline jätkata riigisisest koostööd eri osapooltega ning osaleda aktiivselt Euroopa Liidu tasandi ja regionaalsetes kemi- kaali- ja tooteohutuse poliitika koostööalgatustes. Eesti tasandil on oluline jälgida, et kemikaalidega tegelevad ettevõtted käitleksid kemikaale ohutult igas tööetapis. Vaja on süsteemset, nüüdisaegset ja terviseriske arves- tatavat järelevalvet. Selleks et riske minimeerida, on jätkuvalt vaja tegeleda teabe õigeaegse kättesaadavusega ja selle kasutamise oskuste arendamisega nii organisatsioonides kui ka üldelanikkonna seas. Lisaks eespool nimetatule on oluline nüüdisajastada õigusruumi, mis lähtuks kõige uuematest teadmistest ning võimaldaksid reageerida uutele keskkonda puudutavatele väljakutsetele.

Kvaliteetne ja ohutu joogivesi on üks keskkonnatervishoiu prioriteetidest. 2023. aasta seisuga sai 98,8% kõikidest ühisveevärgi tarbijatest kvaliteetset ja nõuetele vastavat joogivett.8 Aastast aastasse on nimetatud näitaja teinud läbi väheseid muutusi, kuid tegemist on tavapärase kõikumisega, mis on peamiselt seotud joogivee indikaatornäi- tajate (mis ei kujuta terviseohtu) ja tarbijate arvu muutustega. Üldise trendi kohaselt on joogivee kvaliteet stabiilne, kuid lähitulevikus võib eeldada suuremaid kõikumisi, mis on seotud kliima soojenemisega. Selleks et säilitada nõutele vastav ohutu joogivesi, on vaja tagada veemajanduse jätkusuutlikkus9, hinnata ja juhtida riske alates joogivee- haarde valgalast ja toitealast kuni tarbimiskohani ning tegeleda selliste kinnistusiseste süsteemide riskidega, nagu näiteks plii ja Legionella. Lisaks on vaja parandada puhta joogivee kättesaadavust, muu hulgas haavatavatele ja tõrjutud rühmadele ning suuren- dada tarbijate teadlikkust ja usaldust kraanivee kvaliteedi suhtes.

Samuti on vaja tagada ohutus ja kvaliteet ujulates, basseinides ja supluskohtades. Aastal 2023 oli kvaliteetse veega basseinide osakaal 80%, mida on kahe protsendipunkti võrra vähem kui sellele eelneval aastal, ja lausa üheksa protsendipunkti võrra vähem kui 2019. aastal. Kvaliteetse veega basseinide osakaal on alates 2019. aastast vähenenud. Suplusvee kvaliteet on 2023. aastal loetud väga heaks või heaks 86,3% puhul kõikidest supluskohtadest, mida on üle kuue üheksa protsendipunkti võrra vähem kui 2022. aastal.

4  Orru H, Veber T. Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel. Tartu: Tartu Ülikool; 2020. 5  European Environment Agency. (2020). Environmental noise in Europe – 2020. Luxembourg. 6 European Commision. Zero pollution targets. 7  Keskkonnaministeerium. Keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD. Eelnõu draft 2 (10.02.2023) 8  Terviseamet. (2023) Joogiveekvaliteedi ülevaated. 9  Kliimaministeerium. Eesti vee-ettevõtluse hindamine ning jätkusuutliku vee-ettevõtluse tegevuskava.

6 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Kliima muutumine on toonud kaasa ekstreemsed ilmastikunähtused nagu näiteks pikad ja intensiivsed kuumalained, mis suurendavad terviseohte. Probleem on süvenev, kui muutustega kohanemiseks ja nende mõjude leeven- damiseks midagi ette ei võeta.10 Intensiivsemalt avaldavad kuumalained mõju just linnades, kus tekivad väga kõrge temperatuuriga alad soojussaare efekti tõttu. Soojussaarte tekkimise ohjamiseks on vajalik tagada nii elukeskkonna läbimõeldud planeering kui ka looduslike rohealade rohkus, mis omakorda vähendavad müra ja õhusaastet. Kui elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad ohu- tegurid, nende tasemed ja kokkupuude inimesega on teada, on võimalik võtta meetmeid nende ohutegurite kahjuliku mõju vähendamiseks. Seetõttu on üheks suunaks järgnevatel aastatel jätkata EL-i tasemel biomonitooringu võrgustiku väljaarendamisel osalemist ja Eesti prioriteetides kokkuleppimist. Biomonitoo- ringuga saab hinnata inimese otsest kokkupuudet ohtlike kemikaalidega. Eri keskkondades on ka mitu kaitsetegurit, mis kaitsevad, hoiavad ja parandavad tervist, näiteks sisetingimustes läbi mõeldud ja piisav looduslik valgus, ruumi kasutusele vastav ventilatsioon, ohutust ja inimeste liikumist soodustav ruumi- kujundus ja kasutatud materjalid.

Inimese tervist mõjutab ka erinevate teenuste (nt iluteenused) ohutus. Järgmiste aastate üheks olulisemaks tegevuseks on kehtivate tervisekaitsenõuete kaasajastamine, arvestades viimast tõenduspõhist teavet ohu- ja kaitsetegurite kohta ja praktikas selgunud probleeme.

Järgneva nelja aasta olulised tegevused

y Võetakse vastu uus rahvatervishoiu seadus ja selle rakendusaktid, et haiguste ennetamise ja tervise kaitse valdkonnas oleksid rollid, nõuded ja põhimõtted selgemad ning nüüdisajastatud. Uues seaduses on sätestatud nõuded kosmeetikatoodetele, iluteenustele, ujumis- ja suplemisteenuse osutamisele, elukesk- konna füüsikalistele ohuteguritele ja sotsiaalteenuse osutamisele, lisaks on täpsustatud ja kaasajastatud eriosapoolte ülesanded.

y Luuakse erinevatest keskkondadest inimese organismi jõudvate ohtlike kemikaalide koormuse seireand- mete kogumise (biomonitooringu) süsteem, asjakohased andmed tehakse kättesaadavaks poliitika kujun- damiseks ja terviseriskide vähendamiseks ning erinevad keskkonna seire andmed tehakse elanikkonnale õigel ajal ja õiges kohas kättesaadavaks koos terviseriskide hinnangute ja riskide vähendamise võima- lustega. Nii biomonitooringu uuringu tulemuste kui ka seire andmete põhjal on võimalik võtta kasutusele ennetavaid meetmeid terviseriskide vähendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks.

y Rakendatakse Euroopa Liidu joogivee direktiivist tulenevaid veeseaduse muudatusi, mille tulemusena on kogu joogiveeahela riskid hinnatud ja ohjatud ning inimestele ohutu joogivesi on paremini kättesaadav. Ajakohastatakse vee kvaliteedinäitajaid ja nende piirväärtuseid, kehtestatakse miinimumnõuded joogi- veega kokkupuutuvatele materjalidele, veepuhastuskemikaalidele ja filtermaterjalile ning täpsustatakse kohalike omavalitsuste kohustusi joogivee kättesaadavuse parandamisel.

y Kliimamuudatustega kohanemiseks ja kaasnevate terviseriskide vähendamiseks (sh loomsete haiguste- kitajate nagu siirutajate leviku suurenemisest tingitud haiguste leviku ohjamiseks) planeeritakse ja viiakse ellu olulisi tegevusi koostöös teiste osapooltega.

10  European Environment Agency. (2023) Kliimamuutustest tingitud kuumalained ja nakkushaiguste levik suurendab eurooplaste jaoks terviseohte.

7 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenev ate terviseriskide hindamine ja vähendamine

Meetme eesmärk: elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud.

Meede koosneb neljast tegevusest: „Tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamine“, mis hõlmab vald- konna poliitika kujundamist, ning „Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid“, „Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine“ ja „Toodete ja teenuste ohutus ning riskide vähendamine“, mille kaudu täidetakse Tervi- seameti peamisi ülesandeid.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta Allikas: Eurostat

234,1 304,7 (2021)

198,9 191,2 183,4 175,7 160,2

Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamine

Tegevuse eesmärk: tervist toetava ja parendava keskkonna poliitika kujundamine ning selle elluviimise korral- damine keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamiseks.

Tegevuse raames viiakse ellu tervist toetava ja parendava keskkonna poliitika kujundamise teenust. Tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks on vajalik välja töötada kaasaegsed õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga neid rakendada. Peamiselt on tegemist kemikaaliseadusega, biotsiidiseadusega, veeseadusega ja rahvatervishoiu seadusega ning nende rakendusaktidega.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Võetakse vastu rahvatervishoiu seadus ja selle rakendusaktid eesmärgiga luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiu valdkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks. Uuendused soodus- tavad terviseriskide vähenemist, tervist toetava keskkonna edendamist ja innovatsiooni.

y Eestis arendatakse süstemaatilise biomonitooringu süsteemi ja võrgustikku, et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest kemikaalidega, kemikaalide jõudmisest inimese organismi ja nende tervisemõjust Eesti elanike tervisele. Kavas on luua süstemaatilise biomonitooringu eeltingimused ja käivitada võrgustik. Samuti lepitakse kokku Eesti-sisesed eesmärgid, prioriteedid ja tegevusplaan.

y Uuendatakse EL-i kemikaalide ja kosmeetikatoodete alaseid õigusakte (REACH, CLP, detergendimäärus, PIC-määrus, kosmeetikatoodete määrus). Kavas on analüüsida EL-i eelnõudes pakutud ettepanekuid, koostada koostöös huvitatud osapooltega Eesti seisukohad ning kaitsta neid eelnõu konsultatsioonidel ja töörühmades.

y Suurendatakse elukeskkonnast tulenevaid terviseriske puudutava info kättesaadavust ja arusaadavust ning parandatakse riskide maandamise oskust. Rõhuasetus on kemikaaliohutust puudutava teabe kätte- saadavuse parandamisel ja teabe kasutamise oskuse suurendamisel ettevõtetes, organisatsioonides ja üldelanikkonnas.

8 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

y Selgitatakse välja põlevkivisektori tervisemõju. Selleks jätkatakse vajalike projektidega, mille käigus hinna- takse tervisemõju ning töötatakse välja ennetus- ja leevendusmeetmed.

y Parandatakse andmete kvaliteeti ja kättesaadavust. Eesmärk on parandada keskkonnast (sh töökeskkon- nast) tulenevate terviseriskide tõenduspõhise hindamise ja riskide maandamise sekkumiste väljatöötami- seks vajalike andmete kvaliteeti, kättesaadavust ja koostoimet.

y Uuendatakse keskkonnatervise indikaatoreid (HSPA raames).

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Tervise säilimist ja paranemist soodus- tava elukeskkonna poliitika on kujunda- tud ning elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium

jah jah jah jah jah jah jah

Tegevus 1.1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid

Tegevuse eesmärk: keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, sealhulgas puhtale ja ohutule joogi- ja suplusveele juurdepääsu suurendamine, mitteioniseeriva kiirguse ja sisekliima terviseriskide maandamine ning keskkonnamüra ohjamine.

Terviseamet edendab vee terviseohutust, korraldades elanikkonnale joogivee, loodusliku mineraalvee, ujula- ja suplusvee seiret ning tehes riiklikku järelevalvet. Lisaks osutab Terviseamet joogiveeuuringute referentteenust.

Tegevuse raames hinnatakse sise- ja väliskeskkonnas esinevaid terviseriske ning korraldatakse riiklikku järele- valvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle. Lisaks kooskõlastab ja hindab Terviseamet strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandeid, hindab ja avaldab arvamusi planeeringute tervisekaitsenõuetele vasta- vuse kohta ja väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Juurutatakse joogiveehaarde valgala ja toiteala, veevarustussüsteemi ja tarbimiskoha veevärgi riski- hindamise ja -juhtimise käsitlused. Tegevus hõlmab ka tarbimiskoha veevärgi riskianalüüsi koostamist (Legionella ja plii), prioriteetsetes tarbimiskohtades joogivee seiret ja parandusmeetmete rakendamist ning tarbimiskoha veevärgi omanike nõustamist.

y Koostöös KOV-idega parandatakse joogivee kättesaadavust ning korraldatakse kampaania kraanivee usal- dusväärsuse suurendamiseks ja plastpudelireostuse vähendamiseks.

y Arendatakse uut keskkonnatervise infosüsteemi (KTI), mis hõlmab uuendatud vee terviseohutuse infosüs- teemi ja esimestes etappides ka joogivee riskihindamise IT-lahenduse mooduleid. KTI vee terviseohutuse osa eesmärk on koguda, töödelda ja analüüsida vee kvaliteedi andmeid, võimaldada veekäitlejatel oma veekvaliteedi andmeid hallata ja vajalikke dokumente kooskõlastada ning avalikustada tarbijatele informa- tiivset ja kergesti leitavat teavet vee kvaliteedi kohta. Samuti arendatakse KTI osana välja riskihindamise funktsionaalsus, mis aitab joogivee käitlejal hinnata ja prognoosida vee kvaliteedist tulenevaid riske, võttes arvesse kogu veevarustusahelat – nii joogiveehaarde toiteala ja valgala kui ka veevarustussüsteemi.

y Aastatel 2024–2025 uuritakse joogivee direktiivist tulenevate uute kvaliteedinäitajate esinemist joogivees. Kavas on juurutada uusi joogivee direktiivist tulenevaid mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate metoodi- kaid ja suurendada Terviseameti laborite võimekust.

y Kaasajastatakse ujulate ohutust puudutavat õigusruumi.

9 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

y Siseõhu kvaliteedi parandamiseks jätkatakse rahvusvahelist projekti INQUIRE (Identification of chemical and biological determinants, their sources, and strategies to promote healthier homes in Europe). Projekti raames tehakse Euroopa Komisjoni programmi HORIZON rahastuse abil kodudes sisekliima parameetrite uuringud (siseõhu saasteained, biomonitooring, küsitlused jt) ning hinnatakse uuenduslikke tegevusi oht- like keemiliste ja bioloogiliste determinantide/võtmetegurite vähendamiseks kodudes.

y Füüsikaliste ohutegurite terviseriskide vähendamiseks on kavas uuendada sisekeskkonna müra (sh ultra- ja infraheli) ja vibratsiooni reguleerivat määrust.

y Vähendatakse kiirgusest tingitud terviseriske. Analüüsitakse TalTechi uuringu „Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega“ tulemusi ja soovitusi. Kavandatakse mitteioniseeriva kiirguse määruse kaasajastamist ja järelevalvevõimekuse parandamist (mõõtmine ja sihtuuringud).

y Sageduslubade kooskõlastamise protsessi kiirendamiseks arendatakse iseplaneeritavate tugijaamade kooskõlastamise andmebaasi.

y Kliimamuudatustega kohanemiseks ja kaasnevate terviseriskide vähendamiseks käivitatakse parasiitide ja vetikatoksiinide joogivee projekt ja siirutajate seire.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal Allikas: Terviseamet

98,1% 98,8% 95,0% 95,0% 97,0% 98,0% 99,5%

Kvaliteetse veega basseinide osakaal Allikas: Terviseamet

89% 80% 94% 94% 94% 94% 98%

Supluskohtade osakaal, mille suplusvee kvaliteediklass loetakse „väga heaks“ või „heaks“ Allikas: Terviseamet

87% 86,3% 90% 90% 90% 90% 90%

Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine

Tegevuse eesmärk: kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arvu vähenda- mine ning tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest teabe kättesaadavuse ja mõistetavuse tagamine.

Tegevuse eesmärgi saavutamiseks tegeleb Terviseamet regulaarselt kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamise, mürgistusteabealase nõustamise ja teadlikkuse suurendamisega ning biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamisega (biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine).

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Luuakse süstemaatilise biomonitooringu eeltingimused ja käivitatakse võrgustik. Samuti on kavas eden- dada koostööd teadusuuringute ja biomonitooringu vallas, et arvestada nende tulemustega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil kemikaaliohutuse valdkonna arendamisel.

y Nüüdisajastatakse ohtlike kemikaalide arvestuse põhimõtted. See hõlmab ka valdkondadeülese tervikliku süsteemi loomist (ohtlike kemikaalide e-arvestuse süsteem).

y Nüüdisajastatakse antidootide halduskorraldus, mis seab tervishoiuteenuse osutajatele selgema vastu- tuse ja teavitussüsteemi.

10 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

y Tehakse terviklik mürgistusjuhtumite analüüs, mida regulaarselt uuendatakse ja mis annab sisendi kemi- kaaliohutuse poliitika kujundamiseks ja seiramiseks.

y Tõhustatakse koostööd sektorite ja sidusrühmade vahel, et suurendada sidusrühmade ja üldsuse kaasa- tust, huvi ja teadlikkust kemikaalidest ja nendega seotud ohutusest.

y Avalikkusele pakutakse kemikaalide tervisemõjust kergesti mõistetavat teavet, mis hõlmab ka teavet kah- juliku tervisemõju vältimist tõhustavate tegevuste kohta.

y Järelevalvepõhimõtted nüüdisajastatakse (muudetakse riskipõhiseks) ja edandatakse koostööd teiste liikmesriikidega.

y Soodustatakse ohtlike kemikaalide asendamist ohutumate alternatiividega ja parima tehnoloogia kasuta- mist. Selleks on vaja luua tingimused tootearenduseks ja innovatsiooniks.

y Hinnatakse kliimamuutustega kaasnevaid tervisemõjusid ja töötatakse välja vajalikud leevendusmeetmed.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Kemikaale, sh detergente turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet

25% 74% 80% 81% 82% 83% 85%

Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet

25% 79% 80% 81% 82% 83% 85%

Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ning riskide vähendamine

Tegevuse eesmärk: toodete ja teenuste ohutuse või vale kasutusega seotud negatiivsete tervisesündmuste (sh kõrvalmõjude, tüsistuste, vigastuste ja mürgistuste) arvu vähendamine.

Tegevuse eesmärgi saavutamiseks edendab Terviseamet regulaarselt toodete terviseohutust ning korraldab kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis. Samuti korraldab Terviseamet riiklikku järelvalvet haridus- ja sotsiaal- asutuste tervisekaitsenõuete täitmise üle ning ilu- ja isikuteenuste tervisekaitsenõuete, majutusteenuste hügieenitingimuste ja reisirongide tervisekaitsenõuete tagamiseks.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Nüüdisajastatakse inimeste tervise kaitseks kehtestatud nõuded, sealhulgas kaasajastatakse õigusruumi ja töötatakse välja juhendid.

y Arendatakse ja rakendatakse iluteenindajate koolitustegevust reguleerivaid nõudeid.

y Teenuseosutajatele tehakse nõuete järgimist abistav teave lihtsamalt kättesaadavaks ja mõistetavaks, kasutades seejuures võimaluse korral ka digitaalseid lahendusi.

y Nüüdisajastatakse järelevalvepõhimõtteid, muutes seejuures järelevalve ennetavaks ja riske hindavaks.

y Suurendatakse inimeste teadlikkust toodete märgistest, teenustele kehtivatest nõuetest, võimalikest tervise riskidest ja nende maandamise meetmetest.

11 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Kosmeetikatooteid turustavate ettevõ- tete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet

70% 86,0% 82% 82% 82% 82% 85%

Ilusalongide osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet

79% 93,3% 75% 77% 79% 81,0% 85%

Tervisekaitsenõuetele vastavate haridu- sasutuste osakaal kontrollitud haridu- sasutustest Allikas: Terviseamet

78% 62% 80,7% 81,2% 81,6% 82,1% 83%

Tervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaa- lasutuste osakaal kontrollitud sotsiaala- sutustest Allikas: Terviseamet

63% 55% 64,1% 64,3% 64,4% 64,6% 65%

Programmi juhtimiskorraldus

Tervist toetava keskkonna programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldus- ala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab terviseminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetavate valikute programm, inimkeskse tervishoiu programm). Teistest tulemusvaldkon- dadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ Kliimaminis- teeriumi programmid „Elurikkus, metsandus ja keskkonnakorraldus“ ja „Energeetika, maavarad ja välisõhk“.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juht- komisjonile ning koostatakse tulemusvaldkonna iga-aastane aruanne. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvald- konna „Tervis“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

12 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Programmi teenuste kirjeldus

Meede 1.1. Tervist toetava kesk- konna arendamine ja elukesk- konnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine

Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamine

Tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 97)

Tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks tuleb välja töötada nüüdisaegsed õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga neid rakendada. Põhiliselt hõlmab see kemikaaliseadust, biotsiidiseadust, veeseadust ja rahvatervishoiu seadust ning nende rakendusakte. Poliitika kujundamisel lähtutakse sellest, et: 1) meid ümbritsev tehislik ja looduslik keskkond on tervist ja tervislikke valikuid toetav; 2) teave keskkonna tervi- seriskidest on õigel ajal ja võimalikult lihtsalt kätte- saadav; 3) elanikel on vajalikud oskused ja teadmised seda teavet kasutada ja 4) elukeskkond peab olema turvaline ja tervist toetav nii 8-aastastele kui 80-aas- tastele.

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ÕÜF TAT „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervi- sekahjude vähendamine“).

Tegevus 1.1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid

Vee terviseohutuse edendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 143)

Terviseamet on joogivee, loodusliku mineraalvee ja ujula- ja suplusvee ohutuse eest vastutav asutus ning teeb nimetatud valdkonnas riiklikku järelevalvet.

11  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (EL) 2020/2184. (2020).

Asutus vastutab veega seotud ohuolukordadele reageerimise eest ning teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõr- valdamiseks. Terviseamet osutab joogiveeuuringute referentteenust ning on vee terviseohutuse infosüs- teemi volitatud kasutaja. Terviseamet on vastutav asutus, kes tunnustab loodusliku mineraalveena Ees- tis ammutatavat ja toodetavat vett või ühenduseväli- sest riigist pärit Eestis turule lastavat vett. Teenusele lisandus uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta11, mis käsit- leb elanikkonna joogiveele juurdepääsu tagamise parandamist, joogiveega kokkupuutuvaid kontakt- materjale, uute joogivee parameetrite määramist ja joogivee ohutuse riskihindamist.

Planeeringute ja füüsikalistest (v.a ioniseeriv kiirgus) ning keemilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 279)

Teenuse eesmärk on kujundada Eesti elanikele ter- vist toetav elukeskkond nii sise- kui välikeskkonnas, hinnates elukeskkonna objektide terviseohutust ja tervisekaitset tagavaid keskkonnatingimusi projekti- des, planeeringutes, keskkonnamõju hinnangutes ja raadiosageduste kasutamisel. Riiklikku järelevalvet füüsikaliste ohutegurite valdkonnas teeb Tervisea- met. Müra, vibratsioon, ultra- ja infraheli ning mit- teioniseeriv kiirgus ei tohi elukeskkonnas kutsuda esile tervisehäireid ning peavad vastama kehtestatud piirnormidele. Teenuse raames osaletakse valdkonda arendavates riiklikes ja rahvusvahelistes projekti- des eesmärgiga parandada teadmisi ja teadlikkust keskkonnatervise valdkonnas. Pädevusala piires koostatakse juhtumipõhiseid keskkonnatervise riski- hinnanguid.

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ÕÜF TAT „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervi- sekahjude vähendamine“).

LISA 1

13 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine

Mürgistusteabealane nõustamine ja teadlikkuse tõstmine (vastutaja Terviseamet, lühikood 164)

Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaa- davuse edendamise eesmärk on vähendada mürgis- tusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja erakorralise meditsiini osakonda tehtud visiitide arvu, samuti vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumisi, tervisekahjustusi ja suremust. Teenuse raames tagatakse telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui elanikkonnale (eesti, inglise ja vene keeles), koostatakse teavitus- materjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealast kodulehte ja andmebaaside andmeid.

Mürgistusteabe haldamise teenuse osa on ka elanik- konna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine ning tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike antidootide varu uuendamiseks andmete edastamine ja põhi- mõtete väljatöötamises osalemine. Antidootide varu hankenimekirja (vigastussurmade arvu vähendamise eesmärgil elu ohustavate mürgistuste raviks kasu- tatavate vastumürkide kogum) haldab Terviseamet, kes määrab varu loetelu, kogused ja jaotuse. Tervi- sekassa osaleb varu hankeprotsessi korraldamises, jaotamises ja tagamises vastavalt mürgistusteabe- keskuse hankeplaanile.

Terviseriskide hindamise võimekuse parendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 85)

Teenuse põhirõhk on hea laboritava (good laboratory practice) kvaliteedisüsteemi tagamisel. Seda raken- datakse kemikaalide tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul. Uuritavad kemikaalid võivad kuuluda näiteks ravimite, biotsiidide, veterinaarravi- mite, kosmeetikatoodete, taimekaitsevahendite või toidu koostisesse. Hea laboritava kvaliteedisüsteemi nõue testidele/analüüsidele on kohustuslik biotsii- dide ja nende toimeainete hindamiseks esitatava teabe puhul. Hea laboritava nõuetele vastavust saab hinnata üksnes hea laboritava kontrollasutus.

Toimeaine heakskiitmise ja biotsiidi loa taotlemine (vastutaja Terviseamet, lühikood 151)

Teenus võimaldab taotleda toimeaine kandmist heakskiidetud toimeainete nimekirja, biotsiidi regist- reerimistunnistust ja luba ning kahjulike organismide tõrjuja kutsekvalifikatsiooni tunnustamist. Toime- aine kasutamiseks on vaja taotleda selle kandmist heakskiidetud toimeainete nimekirja. Biotsiidi turus- tamiseks ja kasutamiseks on vaja taotleda biotsiidi registreerimistunnistust või biotsiidi luba. Toimeaine heakskiitmise ja biotsiidile loa taotlemisel hinnatakse kasutamisega kaasnevaid riske inimese tervisele, keskkonnakaitsele ja varale. Koostatakse hinda- misaruanne ja eesti- ja ingliskeelne biotsiidi oma- duste kokkuvõte ning väljastatakse luba või otsus.

Koostöös komisjoni, ECHA ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega osaletakse EL-i regulatsioonide muutmise ettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete väljatöötamises. Lisaks osaletakse Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide väljatööta- mises. Riikliku kasutajatoe kaudu nõustatakse oma pädevuse piires biotsiidide käitlejaid ja teisi sidus- rühmi.

Kemikaalide turustamisega seotud tegevuste korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 152)

EL-i REACH-, CLP-, PIC- ja detergentide määruse Eesti pädeva asutusena osaleb Terviseamet koos- töös komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega EL-i regu- latsioonide muutmise ettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete väljatöötamises. Koostöös Eesti sidusrühmadega osaletakse Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ning otsuste koosta- mises. Hinnatakse tööstuse poolt kogutud teabe täielikkust, asjakohasust ja piisavust ning kemikaali kasutamisega seotud riske, vajaduse korral nõutakse lisateavet ja/või tehakse ettepanek rakendada regu- latiivset riskiohje meedet. Riikliku kasutajatoe kaudu nõustatakse oma pädevuse piires kemikaalide (sh detergentide) käitlejaid ja teisi sidusrühmi.

Pädeva asutusena jätkub töö kemikaaliohutust regu- leerivate EL-i määruste rakendamist puudutavates küsimustes nõustavates Euroopa Komisjoni ja ECHA ekspertgruppides ja komiteedes.

14 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ning riskide vähendamine

Toodete terviseohutuse edendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 153)

Terviseamet täidab kosmeetika ja tubakatoodete valdkonna pädeva asutuse ülesandeid. Peamine eesmärk on ennetada kosmeetikatoodetest tekkida võivaid terviseriske ning koguda ja menetleda kos- meetikatoodetest ilmnenud tõsise soovimatu mõjuga seotud juhtumeid (sh mürgistusjuhtumid). Enne turustamist hinnatakse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete (sh e-sigaretid ja kuumutatavad tubakatooted) koostisosade vastavust tubakasea- duse nõuetele ning jälgitakse turuolukorda. Teenuse raames osaletakse EL-i õigusaktide muutmist ja nende rakendamist toetavate meetmete ning Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ja otsuste väljatöötamises, samuti nõustatakse ettevõtteid ja tarbijaid. Terviseamet osutab kosmeetikatoodete uuringute referentteenust ning osaleb EL-i OCCL (Official Cosmetics Contoll Laboratories) võrgusiku töös.

Teenus hõlmab ka kemikaalide üle turujärele- valve koordineerimist – järelevalve korraldamine kosmeetikatoodete, kemikaalide, biotsiidide ja deter- gentide üle tootja, importija ja levitaja juures, hulgi- ja jaemüügis ja e-kaubanduses ning otsuste langeta- mine vabasse ringlusesse lubamise/mittelubamise kohta toodete EL-i turule importimisel koostöös Maksu- ja Tolliametiga.

Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse eden- damine (vastutaja Terviseamet, lühikood 145)

Terviseamet korraldab haridus- ja sotsiaalasutustes tervisekaitsenõuete (sh valgustuse, joogivee, müra, ventilatsiooni ja toitlustuse nõuded) täitmise üle riskipõhist ja kaebustepõhist järelevalvet, nõustab teenuste pakkujaid ja tarbijaid ning väljastab teenusepakkuja taotluse alusel teenuse pakkumise kohtadele terviseohutuse hinnanguid. Teenuse raa- mes osaletakse valdkonna Eesti õigusaktide ja stra- teegiliste dokumentide väljatöötamises.

Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse eden- damine (vastutaja Terviseamet, lühikood 154)

Terviseamet korraldab järelevalvet ilu- ja isikutee- nuste tervisekaitsenõuete, majutusteenuste hügiee- nitingimuste ja reisirongide tervisekaitsenõuete täitmise üle ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid.

Iluteenustest tulenevate terviseriskide väljaselgi- tamiseks ja maandamiseks rakendab Terviseamet ohuprognoosist tulenevat riskipõhist järelevalvet. Arvestades võimalikke terviseriske ja nende realisee- rumise tõenäosust, on järelevalve prioriteediks võe- tud intensiivse iseloomuga iluteenused. Ohutaseme peamised mõjurid on teenuse iseloom ja seadmete funktsionaalsus, mistõttu neis ettevõtetes, kus paku- takse intensiivse iseloomuga teenuseid, tehakse naha terviklikkust kahjustavaid manipulatsioone ja kasutatakse meditsiiniseadmeid, on vaja tõhusamat kontrolli.

Eesmärk on hinnata teenustest tulenevaid tervise- riske ning nõustada teenusepakkujaid ja tarbijaid võimalikest ennetusmeetmetest, vähendades seeläbi terviseriskide realiseerumist.

Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 233)

Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida basseini-, suplus-, joogi-, heit- ja reoveeproovide, samuti pin- nase- ja õhuproovide võtmist. Keemiliste, bioloogi- liste ja füüsikaliste ohutegurite hindamiseks tehakse analüüse ja mõõtmisi ning väljastatakse asjakohane katseprotokoll.

15 2025-2028TERVIST TOETAVA KESKKONNA PROGRAMM

Teenuste rahastamise kava

* Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks.

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 11 146 315 10 637 027 10 315 347 9 274 216

Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elu- keskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine

11 146 315 10 637 027 10 315 347 9 274 216

Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamine

1 432 077 1 138 954 954 038 937 145

Tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

1 432 077 1 138 954 954 038 937 145

Tegevus 1.1.2. Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid

2 967 143 2 840 472 2 799 639 2 401 127

Vee terviseohutuse edendamine 2 192 188 2 111 173 2 081 906 1 809 917

Planeeringute ja füüsikalistest (v.a ioniseeriv kiirgus) ning keemilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine

774 956 729 299 717 733 591 210

Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine

1 720 049 1 700 638 1 680 474 1 492 144

Mürgistusteabealane nõustamine ja teadlikkuse tõstmine

1 030 774 1 019 299 1 011 803 896 934

Terviseriskide hindamise võimekuse parendamine

3 000 3 000 3 000 3 000

Toimeaine heakskiitmise ja biotsiidi loa taotlemine

347 862 343 281 335 781 293 709

Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine

338 413 335 058 329 890 298 500

Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ning riskide vähendamine

5 027 045 4 956 963 4 881 195 4 443 800

Toodete terviseohutuse edendamine 1 177 116 1 146 616 1 130 543 1 015 648

Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine

690 731 682 962 672 502 585 502

Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse edendamine

462 924 456 793 448 793 385 637

Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine 2 696 274 2 670 593 2 629 358 2 457 013

LISA 2

1 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

PROGRAMM

Inimkeskne tervishoid 2025-2028

KINNITATUD terviseministri .....

käskkirjaga nr ... „...“

Lisa ..

2 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Sissejuhatus

Tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub ohututele ja kvaliteetsetele tervise- ja sotsiaalteenustele, mis aitavad vähen- dada enneaegset suremust ja toetada krooniliste haigustega elamist ning on kõigile kättesaadavad. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 3 „Inimkeskne tervishoid“.

Tulemusvaldkond Tervis (TE)

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb

Valdkonna arengukava Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)

Programmi nimi Inimkeskse tervishoiu programm

Programmi eesmärk

Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, suurendada tervena elada jäänud aastate arvu ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad

Elluviimise periood 2025–2028

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Tervisekassa, Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Ravimiamet (RA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA)

RAHVASTIKU TERVISE ARENGUKAVA 2020–2030 = Tervise tulemusvaldkond

Tervist toetavate valikute

programm

Tervist toetava keskkonna programm

Inimkeskse tervishoiu programm

riigi pikaajaline arengustrateegia

Sotsiaalministeerium (SoM)

3 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“, „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“, „Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“, „Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“, „Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiu- süsteemi igapäevategevustesse“ ja „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti aitab inimkeskse tervishoiu programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ ja „Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Inimkeskse tervishoiu programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:

y 21.2.1.3. Inimkeskse tervishoiu arendamine (Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond);

y 21.4.1.3. Inimkeskse tervishoiu arendamine (Euroopa Regionaalarengu Fond);

y 21.4.3.4. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 20.6.1.2. Tervishoiu kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamine (Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavus- rahastu).

Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2024–2027) muudatusi tehtud.

4 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Inimkeskse tervishoiu programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaal- teenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad

Programmi mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s Allikas: Tervise Arengu Instituut

5,0% 5,7% 5,1% 5,1% 5,2% 5,2% 5,2%

Katmata tervishoiuteenuste vajadus Allikas: Eurostat

15,5% 12,9% 11,3% 10,6% 9,9% 9,2% 7,7%

Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2024 2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 2 482 067 2 410 921 2 551 631 2 678 161 2 796 588

Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine

2 482 067 2 410 921 2 551 631 2 678 161 2 796 588

Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine

4 427 2 787 2 707 2 487 2 478

Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse

46 278 16 053 23 0 0

Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja vastutus

7 657 6 941 6 791 6 791 6 789

Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine

15 808 23 168 27 776 25 776 20 004

Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus

4 864 4 551 3 811 3 783 3 076

Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine

2 382 701 2 342 268 2 495 468 2 624 261 2 750 634

Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine

1 189 907 882 863 867

Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus

14 541 10 596 10 462 10 393 10 331

Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)

4 602 3 649 3 720 3 808 2 409

5 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Hetkeolukorra analüüs

Hästi toimiv tervishoiusüsteem ning elanike vajadustele vastavate kvaliteetsete terviseteenuste ja ravimite õigeaegne kättesaada- vus aitavad pikendada Eesti elanike oodatavat eluiga ja tervena elada jäänud aastaid. Elanike tervisevajadustele ja ootustele vastamiseks peab tervishoiusüsteem muutuma inimkesksemaks ning teenuseid tuleb osutada koordineeritult ja tõhusas koostöös sotsiaal- ja hoolekandesüsteemiga. Järjest vajalikum on ennetada haigus te teket, suurendada nende varast avastamist ja toetada haigus tega toimetulekut. Seetõttu tuleb panustada inimeste tervise harituse parandamisse, lihtsustades tõenduspõhise tervise- alase teabe kättesaadavust.

Eesti inimesed hindavad terviseteenuseid kvaliteetseks, kuid elanik konna vananemise ja hulgihaigestumise sagenemisega nende vajadused ja ootused teenuste suhtes üha kasvavad ning teenuste ebapiisav kättesaadavus tekitab rahulolematust. Rahul- olematust tervishoiusüsteemiga iseloomustab inimeste hinnang katmata tervishoiuteenuste vajaduste kohta, põhjuseks nii raha- lised ja geograafilised takistused kui ka pikad ooteajad. Eesti elanike hinnangud katmata tervishoiuteenuste vajaduste kohta on eelmiste aastatega võrreldes halvenenud (8,1% 2021. a vs. 12,9% 2023. a). Võrreldes EL-i riikide keskmisega (2,4% 2023. a) on Eesti inimeste rahulolematus jätkuvalt suurim ja selle põhjuseks on eel- kõige pikad ooteajad (Eesti 12,0% ja EL 1,2% 2023. a).1

Kõigile Eesti elanikele ennetus- ja terviseteenuste kättesaadavuse tagamiseks on vaja laiendada ravikindlus- tuskaitset ning rahastada süsteemi jätkusuutlikult ja tõhusalt. Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suurenes alates 2019. aastast tänu ajutistele tähtajalistele toetustele COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks. Täiendavate toetuste lõppemise järel vähenes Eestis avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s (5,9% 2020. a vs. 5,7% 2023. a) ja see on endiselt tunduvalt väiksem kui EL-is keskmiselt (8,4% 2022. a)2. Tervisesüs- teemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi, kuna 2040. aastaks ulatub Tervisekassa eelarve puudujääk 1,2 miljardi euroni, mis on 1,7% SKP-st.3 2025. aas- tal on Tervisekassa eelarve prognoositav puudujääk 167,6 miljonit eurot.

Tervisesüsteemi rahastuse jätkusuutlikkuse probleemi ei saa lahendada inimeste omaosaluse suurendamisega. Eesti leibkon- nad teevad lisaks ravikindlustusele kulutusi ka omaosalusena, mis on EL-i riikide keskmisest suurem – Eurostati andmetel oli Eesti leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes 2023. aastal 22,1%, EL-is aga 2022. aastal keskmiselt 14,3%4. 2023. aasta and- metel tehakse omaosalusena enim kulutusi hambaravile (32,7%), retseptiravimitele (15,0%), käsimüügiravimitele (11,6%) ja pikaaja- lisele õendusabile (17,8%). Leibkondade omaosalusena tehtud

1  Eurostat, 2024. Self-reported unmet need for medical examination and care by sex. 2  Eurostat, 2024. Health care expenditure by financing scheme. 3  A. Võrk, M. Piirits, 2023. Poliitikaanalüüs Eesti tervishoiu rahastamise senised uuringud ja uuendatud stsenaariumid. 4  Eurostat, 2024. Health care expenditure by financing scheme.

Eesti elanike hinnangud 2023. aastal katmata tervishoiu-

teenuste vajaduse kohta võrreldes EL-i riikide keskmisega.

Eesti leibkondade omaosalus võrreldes EL-i riikide leibkonna

keskmise omaosalusega.

6 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

kulutusi on aidanud vähendada rakendatud meetmed (nt retseptiravimite kulud moodustasid 2018. aastal omaosalusest ligi 20%, kuid 2023. aastal 15%).

Tervisesüsteemis elanikele vajaliku abi ja teenuste osutamiseks on vaja ka kvalifitseeritud ja pädevaid ter- vishoiutöötajaid ja teisi spetsialiste. Viimasel kümnendil on õdede ja arstide arv kasvanud, kuid vähem kui EL-is keskmiselt, ning jätkuvalt on Eestis vähem õdesid ja arste (2023. a andmetel 1000 elaniku kohta Eestis vastavalt 6,6 ja 3,55 ning EL-is 8,5 ja 4,16). Konsensusleppega võtsid osapooled kohustuse suurendada raken- duskõrghariduses õdede ja teiste spetsialistide õppekohtade arvu, tagada tulevastele tervishoiutöötajatele praktikakohad ja juhendajad, parandada praktika kvaliteeti ning töötada välja juhendajaid ja õppureid motivee- riv praktika rahastamise süsteem. Arstide arvus on muutused olnud väiksemad, suurem probleemkoht on tea- tud arstlike erialade töötajate nappus ja arstide kõrge keskmine vanus, mis näitab, et noorte arstide juurdekasv ei ole piisav. Lisaks kasvab vajadus edendus- ja ennetustegevusega seotud spetsialistide järele.

Selleks et tööjõud jääks tervisesüsteemis püsima, on personalile vaja pakkuda integreeritud tervishoiuteenuste osutamise taristut ja kaasaegset töökeskkonda ning konkurentsivõimelist ja motiveerivat töötasu. Tööjõupuu- dus seab ohtu tervisesüsteemi säilenõtkuse, mistõttu tuleb jätkuvalt ja järjepidevalt panustada õppekohtade, sealhulgas residentuurikohtade suurendamisse ning jätkata ja arendada lähtetoetuste maksmist, samuti jätkata projektiga „Tagasi tervishoidu“.

Tervisesüsteemis töötavate spetsialistide võimekust on vaja järjepidevalt toe- tada. Selleks tuleb arendada ja igapäevatöös laialdaselt kasutusele võtta digi- taalseid töövahendeid ja teisi innovaatilisi lahendusi, samuti arendada nende lahenduste kasutamiseks tervishoiutöötajate digioskusi ja suurendada teadmisi infoturbest. Eelmisel aastal avatud Terviseportaal on leidnud positiivset taga- sisidet, selle edasiarendamine on jätkuvalt fookuses. Terviseportaali juurde viiakse üleriigiline digiregistratuur nii, et inimesele jääb kahe portaali vahel liiku- mine märkamatuks. Kaasaegsed digilahendused ja tervise infosüsteemi uuele kvalitatiivsele tasemele viimine aitavad nii tervisesüsteemis töötavatel spet- sialistidel kui ka patsientidel säästa aega ja kulutusi, parandada ravi kvaliteeti, järjepidevust ja tulemuslikkust ning leevendada tervishoiusüsteemis töötavate spetsialistide suurt töökoormust.

Nakkushaiguste ja antimikroobse resistentsuse leviku ohjamise ennetamise üks viis on vaktsineerimine. Tervise amet lõpetas 2023. aasta 2. mail COVID-19 pandeemiast tuleneva hädaolukorra ohu, kuid pandeemia järel on immuniseerimiskava vaktsineerimistega hõlmatus järsult vähenenud. 2023. aasta seisuga on kõigist 2-aastastest lastest difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsi- neeritud soovitusliku 95% asemel vaid 84%. Hõlmatuse näitajaid mõjutas ka üleminek tervise infosüsteemi andmetele 2023. aastal. Antibiootikumiresistentsete bakterite levik Eestis on väike, kuid samas on andmed selle kohta puudulikud.

Järgneva nelja aasta olulised tegevused

y Viiakse ellu tervisesüsteemi arengusuunad, et tagada kõigile Eesti elanikele ravikindlustuskaitse, vajadus- põhine ennetus, terviseteenuste kättesaadavus ja sujuv raviteekond. Selleks töötatakse välja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse meetmed ning tõhusad ja motiveerivad rahastusmudelid, mis soodustavad tervise- ja sotsiaalvaldkonna lõimimist.

y Suurendatakse kriisideks valmisolekut, mis toimub valdkondlike arengudokumentide (nt katastroofime- ditsiini plaan, pandeemiaks valmisoleku kava, tervishoiuvaru kontseptsioon, vaimse tervise tegevuskava, hädaolukorra lahendamise plaan ja selle lisad) ja valdkonnaüleste dokumentide (nt riigikaitse tegevuskava)

5  TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas.THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. 6  OECD, 2023. Estonia country health profile 2023.

7 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

elluviimise ning õigusaktide uuendamisest lisanduvate kohustuste kaudu. Riigikantselei eestvedamisel uuendatakse hädaolukorra seadust ning luuakse uus tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus, mille raames laienda- takse elutähtsa teenuse osutajate ringi ja suurendatakse nende rolli toimepidevuse tagamisel. Tervishoius arendatakse senisest suuremas mahus psühhosotsiaalse kriisitoe (MHPSS) võimekust ning luuakse riigi tervishoiuvarude hoidmine kahe piirkondliku haigla juurde.

y Viiakse ellu tegevusi, mis aitavad tagada motiveeritud tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide olemas- olu kõigis Eesti piirkondades ning toetavad nende võimestamist.

y Arendatakse uue põlvkonna tervise infosüsteemi (upTIS), et tagada kiirem, paindlikum ja turvalisem tervise infosüsteemi sündmuspõhine andmevahetus ning süsteemne kvaliteedihüpe nii terviseandmete esitajatele kui kasutajatele.

y Tehakse investeeringuid haiglavõrgu arengukava haiglates taristute ehitamiseks ja kaasajastamiseks, et tagada kaasaegne ravi- ja töökeskkond, mis aitab kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele.

y Viiakse ellu ravimipoliitika 2030 rakenduskava, millega tagatakse ravimite kättesaadavuse parandamine, ravimite ratsionaalne kasutamine ja apteegiteenuse integreerimine esmatasandi tervishoiuga.

y Viiakse ellu vähitõrje tegevuskava 2021–2030, mille eesmärk on tagada, et vähki haigestub vähem inimesi, inimesed elavad pärast vähidiagnoosi saamist kauem ja tervemana ning nende elukvaliteet para- neb. Oluline on liikuda täpsemate sõeluuringute suunas, mille tõhusus on leidnud kinnitust teadusuurin- gutes ja milles arvestatakse lisaks vanusele ka personaalseid riskitegureid. Eesti vähikeskuse struktuuri rakendamisega tõhustatakse vähitõrje tegevuskava elluviimist. Vähikeskuse peamine roll on olla koordi- neeriv teadus- ja uurimisüksus, mis laiendab rahvusvahelise koostöö võimalusi EL-i kõikehõlmavate vähi- keskuste võrgustiku partnerina.

y Rakendatakse palliatiivravi terviklikku teenust, milleks on vaja kokku leppida tegevused ja ülesanded eri tervishoiutasandite sees ja vahel, lõimida need sotsiaalteenustega, hinnastada palliatiivse ravi teenused ja rahastada neid kõigil tervishoiusüsteemi tasanditel.

y Valmistatakse ette seadusemuudatus, mis loob tehnilised võimalused ja õiguslikud raamid patsiendi elu- lõpu tahteavalduse koostamiseks ja selle terviseportaali kandmiseks, et muuta see patsiendile tervishoiu- teenuseid osutavatele arstidele kiiresti kättesaadavaks. Asjakohane eelnõu on kavas esitada Riigikogule 2025. aasta alguses ja jõustada seadusena hiljemalt 2027. aastal, kui on valminud vastavad tervise portaali IT-lahendused.

8 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Programmis on üks meede „Inimkeskse tervishoiu arendamine“, mis koosneb üheksast tegevusest: „Inim- keskse tervishoiu valdkonna arendamine“, „Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse“, „Personali võimekus, juhtimine ja vastutus“, „Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine“, „Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsien- diohutus“, „Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine“, „Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine“, „Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus“ ja „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)“.

Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine

Meetme eesmärk: tervishoiusüsteem on inimeste vajadustele ja ootustele vastav ning tagatud on tõhusate, ohutute ja kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Raviga välditav suremus 100 000 elaniku kohta Allikas: Eurostat

129,4 135,6 (2021)

111,0 107,8 104,6 101,4 95,0

Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine

Tegevuse eesmärk: tõenduspõhise, eri osapooli, sektoreid ja tasandeid kaasava inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine.

Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu tervishoiupoliitikat, et tagada tervishoiuteenuste kättesaada- vus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega. Luuakse eeldused tervisesüs- teemi tõenduspõhiseks arendamiseks ning koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliiti- liste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadoku- mentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse.

Tegevusele seatud eesmärk viiakse ellu programmi tegevuste 1.1.2–1.1.6 kaudu.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Kaasajastatakse tervisesüsteemi ning tervishoiuteenuste ja ravikindluse korraldamise õigusakte, et soodustada inimkeskse tervishoiu ja selleks vajalike teenuste arendamist.

y Edendatakse inimkeskse tervishoiu arendamist toetavate innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist ja kasutamist vastavalt e-tervise arendusportfellile.

y Eesmärkide saavutamisse kaasatakse inimkeskse tervishoiu programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja osapooled ning huvigrupid.

y Tagatakse tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike andmete olemasolu ja sihipärane kasutamine.

9 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Inimkeskne tervishoiupoliitika on kujun- datud ja selle elluviimine korraldatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium

jah jah jah jah jah jah jah

Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse

Tegevuse eesmärk: inimeste terviseharituse parandamine ning kogukondade toetamine ja kaasamine aktiiv- sete partneritena inimkeskse tervisesüsteemi arendamisel.

Tegevuse oodatava tulemusena suureneb inimeste terviseharitus tõenduspõhiste tervislike valikute tegemisel ja keskkonnast tulenevate riskide suhtes. Inimesed oskavad teha ja teevad informeeritud otsuseid enda tervise hoidmiseks ja ravi järjepidevuse tagamiseks ning on aktiivsed partnerid tervisega seotud otsustusprotsessi- des. Kogukonnad ja patsientide esindusorganisatsioonid aitavad aktiivselt kaasa inimkeskse tervisesüsteemi arendamisele ja tõenduspõhiste tervisevalikute tegemisele. Tugevate esindusorganisatsioonide abil on pat- sientide põhiõigused ja huvid kaitstud.

Tegevuse eelarvest rahastatakse ka Viljandi maakonnahaigla ja tervisekeskuse TERVIKUM ehitamist, mis valmib ja hakkab inimestele teenuseid osutama 2025. aastal.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Jätkatakse terviseharituse raamistiku koostamist ja elluviimist. Eesmärk on kokku leppida eri osapoolte rollid ja ülesanded tervisevaldkonna sekkumiste rakendamisel, mis aitavad parandada elanikkonna tervise- haritust ning võimestada kogukondi ja patsientide ühendusi.

y Parandatakse inimeste terviseharitust. Selleks on vaja välja töötada ja kasutusele võtta inimeste vaja- dustele vastavad terviseharituse töövahendid krooniliste haigustega paremaks toimetulekuks. Samuti on vaja inimesi võimestada enda terviseseisundi jälgimisel ja parandamisel ning toetada tervisesüsteemis orienteerumisel. See hõlmab ka teadlikkuse suurendamist tervisetehnoloogiatest, sealhulgas teenustest, ravimitest ja meditsiiniseadmetest ning muudest sekkumistest, et soodustada elanike tõenduspõhiste ja ohutute valikute tegemist.

y Jätkatakse terviseportaali (digilugu.ee) arendamist ja sellesse uute teenuste lisamist. Sellega kaasneb ka inimeste teadlikkuse suurendamine, kuna arenduste üks eesmärk on pakkuda inimestele ühtset usaldus- väärset tervisealase teabe saamise allikat kasutajasõbralikus keskkonnas.

y Jätkatakse tervisetõendite digiteerimist ja ühtsetele põhimõtetele üleminekut, sealhulgas lepitakse kokku nõusolekuteenusega seotud vajalikud nõuded. Digiteeritakse töötervishoiukontrolli tervisedeklaratsioonid, tõendid ja otsused, mille tulemusena lihtsustuvad töötervishoiu osapoolte jaoks töötervishoiukontrolli protsess ja andmevahetus infosüsteemide (tervise infosüsteem, tööelu infosüsteem) vahel.

y Jätkatakse patsiendi elulõpu tahteavalduse õigusliku võimaluse loomisega ja selle alusel arendustööde tegemisega.

y Tõhustatakse koostööd kogukondade ja patsiendiühendustega, et soodustada mitmekülgse ja täpse terviseharituse teadmuse ja teabe jagamist osapoolte vahel. See hõlmab ka patsientide esindusorganisat- sioonide võimestamist ja huvikaitse edendamist.

10 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

y Finantseeritakse Viljandi uue maakonnahaigla ja tervisekeskuse TERVIKUM ehitamist, mis tänu oma planeeringule ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreeritud pakkumisele soodustab teenuseosuta- jate omavahelist koostööd ja teenuse osutamise integreeritud meeskondade loomist. TERVIKUM valmib 2025. aastal.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus Allikas: Tervise Arengu Instituut

47,6% 64% 59,4% 61,5% 63,6% 65,7% 70,0%

Rinnavähi sõeluuringuga hõlmatus Allikas: Tervise Arengu Instituut

56,0% 64,5% 63,8% 65,0% 66,2% 67,4% 70,0%

Jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus Allikas: Tervise Arengu Instituut

53,7% 60,4% 57,9% 60,4% 62,8% 65,4% 70,0%

Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja vastutus

Tegevuse eesmärk: tervishoiusektori töötajate võimekuse kasvatamine ning juhtimise ja vastutuse tugevdamine.

Tegevuse oodatav tulemus on, et tervishoius töötavad motiveeritud ja kompetentsed töötajad, kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja tervishoiusüsteemi vajadustele. Vajaliku inimressursi planeerimine põhineb tõenduspõ- hisusel, mille tulemusena on tervishoiutöötajate ja teiste vajalike spetsialistide juurdekasv tagatud. Eesmärgi saavutamiseks on vaja investeerida tervisesüsteemi inimressurssi, lähtudes elanikkonna ja tervisesüsteemi vaja- dustest, arvestades tööjõu dünaamikat, hariduspoliitikat, tehnoloogia arengut ja ajas toimuvaid üldisi muutusi.

Tegevuse eelarvest rahastatakse eriarstide ja õdede lähtetoetust, tervishoiutöötajate koolitust nende tagasi- toomiseks tervishoiusüsteemi, residentuurikulusid, tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamist ja psühho- loogide kutseaastat.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Võimestatakse tervishoiutöötajaid ja tagatakse nende pikaajaline olemasolu.

• Jätkatakse tervishoiutöötajate „Tagasi tervishoidu“ projekte, arendatakse residentuurikorraldust ja kor- raldatakse tervishoiutööjõu koolituskomisjoni tööd.

• Tehakse kvalifitseeritud rakendamata tööjõu analüüs ja koormusnormide analüüs õendusabi näitel, et töötada välja lahendusettepanekud töötajate tervisesüsteemis hoidmise ja värbamise ning töötingi- muste parandamise jaoks.

• Kohandatakse õppetöö ja praktiseerimisvõimalused vastavalt tervisesüsteemi arengule inimkeskse integreeritud teenusemudeli elluviimist toetavaks piiratud inimressursi olukorras. Üheks toetavaks tegevuseks on task-shifting’u põhimõtetega arvestamine ehk ülesannete ümberjaotamine (sh erinevate kutsealade rollide ja vastutuse täpsustamine, ülesannete jaotamine, uute kutsealade loomine).

• Panustatakse spetsialiste igapäevatöös toetavate innovaatiliste digilahenduste arendamisse ja laialdasse kasutuselevõttu. Sealjuures on oluline silmas pidada digioskuste õppesse integreerimise vajadust (e-tervise strateegia alustegevus), et võimestada spetsialiste protsesside ja digilahenduste arendamisel kaasa löömisel.

• Tugevdatakse ülikoolihaigla kui õpetava haigla rolli. Arstiõppe korraldamisel võetakse diplomieelses ja diplomijärgses õppes eesmärgiks kaasata senisest enam haiglavõrgu haiglaid kogu Eestis ning teha koostööd teiste kutsealadega (sh sotsiaalvaldkond), et integreerida õppesse meeskonnatöö kogemus.

11 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

• Koostatakse kvalifikatsiooni ja/või pädevust puudutavad vajalikud õigusmuudatused (sh VTK), mis tulenevad tervishoiusüsteemi arengusuundade rakendusdokumentidest.

y Töötatakse konsensusleppe sõlmimise eesmärgil.

y Arendatakse tervishoiutööjõu planeerimiseks kasutatavaid andmekogusid ning tõhusaid töövahendeid ja meetodeid. Kuni 2026. aasta juulini jätkatakse HEROES7 projekti elluviimist, mille raames defineeritakse tervishoiutööjõu planeerimiseks vajaminevate oskustega tiimid ning koostatakse riiklik tervishoiutööjõu planeerimise raamistik koos rakenduskavaga. Samuti lepitakse kokku kõikidele osapooltele selged rollid ja vastutus.

y Seoses regionaalse tööjõupuuduse leevendamiseks lähtetoetuse eraldamisega analüüsitakse 2026. aastal täiendavalt toetuste mõju ning tegeletakse toetuste parendamise ja edasiarendamisega, et tagada kvali- teetse ja jätkusuutliku tervishoiuteenuse osutamine sõltumata inimese elukohast.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Arstide arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

346,4 347,1 365,4 368,9 372,4 376,0 383,0

Õdede arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

623,0 662,2 741,5 762,2 782,9 803,6 845,0

Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Tervise Arengu Instituut

72,5 69,3 76,9 77,5 78,1 78,7 80,0

Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine

Tegevuse eesmärk: kujundada koostöös teiste sektoritega terviklik lähenemine tervishoiuteenustele olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse.

Tegevuse oodatav tulemus on, et tervishoiusüsteem tagab teenustele tervikliku lähenemise, mis hõlmab nii tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi järjepidevust, integreeritud ravi kui ka teenusepakkumise korral- dust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöös.

Tegevuse eelarvest rahastatakse geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada geenivaramu pidamine ja koeproovide säilitamine.

Tegevuse eelarvest kaasajastatakse Saare maakonnas asuv SA Kuressaare Haigla ja Ida-Viru maakonnas asuv SA Narva Haigla. Eesmärk on rajada integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused, sealhul- gas suurendada olemasolevate haiglahoonete energiatõhusust.

Tegevus hõlmab kiirabiteenuse ning tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamist Terviseameti poolt.

Tegevuse rahastus sisaldab lisaraha, millega toetatakse igal aastal harvikhaigusega laste ravi ja lapseeas alanud ravi.

7  HEROES Joint Action (HEalth woRkfOrce to meet health challEngeS)

12 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Arendatakse ja tugevdatakse esmatasandi korralduse ja teenuste pakkumise mudelit. Selleks luuakse piirkondlikest tervisevõrgustikest mudel, millesse kuuluvad esmatasandi tervishoiuteenuse osutajad. Võrgustike eesmärk on tugevdada esmatasandit ja integratsiooni teenuste vahel.

y Kaasajastatakse ja laiendatakse õendus- ja ämmaemandusteenuseid, et need vastaksid tänapäeva vaja- dustele ning toetaksid inimest tema raviteekonnal. Kesksel kohal on eriõe teenuse rakendamine kõikidel tervishoiu tasanditel ning tõenduspõhisele õendusetegevuste dokumenteerimisele üleminek. Vastavad tegevused viiakse ellu õendusvaldkonna arendamise rakendusplaani 2021–2030 kohaselt.

y Arendatakse ja rakendatakse integreeritud raviteekondi.

y Arendatakse geriaatria ja palliatiivravi terviklikku teenust ja alustatakse selle rakendamist vastavalt tegevus kavale.

y Viiakse ellu kiirabisüsteemi arengusuundades kirjeldatud ja kokku lepitud kiirabisüsteemi arenguvajaduste tegevused. Jätkatakse e-kiirabi tehnoloogilise lahenduse uuendamisega, mille eesmärk on parandada e-kiirabi teenuse kvaliteeti ning võtta kasutusele uusi võimalusi kiirabi töö lihtsustamiseks ja toetamiseks.

y Viiakse ellu Eesti haiglavõrgu arengusuundades kirjeldatud põhimõtted koostöös eri osapooltega, millega tagatakse kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenustega integreeritud tervishoiuteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust ja toetavad kroonilise haigusega elamist. Selle raames:

• tsentraliseeritakse kõrgtehnoloogilised ja spetsialiseeritud teenused, konsolideerides Tallinna haiglad ja tugevdades ülikoolihaigla rolli, tagamaks erialase kompetentsi koondumine ja teenuste jätkusuutlik osutamine;

• detsentraliseeritakse suure teenusemahuga ja sagedamini vajatavad teenused, mis vajavad kodulähe- dust, võttes arvesse haigestumise trende, vananeva elanikkonna vajadusi, piirkonna eripära ja elanike arvu piirkonnas, keskendutakse kaug- ja ambulatoorsete teenuste pakkumisele ning suurendatakse vaimse tervise, õendusabi ja palliatiivravi pakkumist;

• riik suurendab osalust haiglavõrgu strateegilises juhtimises, et piiratud ressurssidega saavutada arengusuundade eesmärke, samal ajal tugevdades juhtimist ning suurendades haiglate vastutust ja suutlikkust muutusi ellu viia;

• töötatakse välja integreeritud tervisepiirkondade moodustamise põhimõtted. Pakutakse integreeritud ja kodulähedasi teenuseid, mis vastavad kohalike elanike vajadustele ning toetavad nende heaolu ter- vikliku ja vajadustest lähtuva sotsiaal- ja terviseteekonna juhtimise kaudu;

• analüüsitakse ja täpsustatakse haiglate teenuspakette (sh haiglate vastutuse ja tegevuspiiride mää- ratlemine) ning töötatakse koos osapooltega välja integreeritud korraldus- ja rahastusmudelid, mis toetavad koostööd ja motiveerivad tervisetulemite saavutamist.

y Haiglavõrgu arengukava haiglates viiakse ellu taristute ehitamise ja kaasajastamise investeeringud, mis vastavad patsientide ja töötajate ootustele kaasaegsest ravikeskkonnast ning aitavad kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele:

• SA Viljandi Haigla (TERVIKUM) uue haiglahoone rajamine (rahastatud tegevuse 1.1.2 eelarvest);

• SA Narva Haigla taristu kaasajastamine;

• SA Kuressaare Haigla taristu kaasajastamine.

y Personaalmeditsiini pikaajalise programmi 2024–2034 tegevuste elluviimiseks kohandatakse õigusruum, luuakse geeninõustaja kutse ja alustatakse polügeensel riskiskooril põhinevate teenuste pakkumist.

y Kriisideks valmisoleku suurendamiseks viiakse ellu katastroofimeditsiini plaanis, pandeemiaks valmis- oleku kavas, tervishoiuvaru kontseptsioonis, vaimse tervise tegevuskavas ja hädaolukorra lahendamise

13 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

plaanis olevaid tegevusi. Riigikantselei eestvedamisel uuendatakse hädaolukorra seadust, luuakse uus tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus ning ajakohastatakse riigikaitse tegevuskava – nende raames laiendatakse elutähtsa teenuse osutajate ringi, suurendatakse nende rolli toimepidevuse tagamisel ja ajakohastatakse ülesanded riigikaitseks valmistumisel. Tervishoius arendatakse senisest suuremas mahus psühho- sotsiaalse kriisitoe (MHPSS) võimekust ja luuakse riigi tervishoiuvarude hoidmine kahe piirkondliku haigla juurde.

y Arendatakse uue põlvkonna tervise infosüsteemi (upTIS), lähtudes kokkulepitud strateegilistest suunda- dest ja tuginedes arendusportfellile, et tagada kiirem, paindlikum ja turvalisem tervise infosüsteemi sünd- muspõhine andmevahetus ning süsteemne kvaliteedihüpe nii terviseandmete esitajatele kui kasutajatele.

y Toetatakse harvikhaigusega laste ravi (harvikravimite, tervishoiuteenuste ja toetavate teenuste kulud) ja lapseeas alanud ravi jätkamist. Samuti vaadatakse koostöös Tervisekassaga üle harvikravimite (sh ultra- harvikravimite) Tervisekassa paketti lisamise põhimõtted, milleks koostatakse väljatöötamiskavatsus.

Lisaks kajastatud plaanidele on tegevuse eesmärgi saavutamiseks vaja teha täiendavaid investeeringuid haigla võrgu haiglate taristu rajamiseks ja kaasajastamiseks, milleks perioodil 2025–2028 rahalisi vahendeid pole eraldatud:

y haiglavõrgu haiglate taristute ehitamine ja kaasajastamine, mis hõlmab integreeritud tervise- ja heaolu- teenuste keskuseid maakondades, sh erakorralise meditsiini osakondi;

y SA Viljandi Haigla sundravihoone kaasajastamine, uue hooneosa ehitamine;

y SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatrikliiniku uue hoone rajamine;

y SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatriakliiniku uue hoone rajamine;

y Põhja-Eesti naiste- ja lastekliiniku rajamine;

y Tallinna Haigla rajamine praeguste Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglate baasil.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda müokardiinfarkti haiglaravi perearsti juurde Allikas: Tervisekassa

42,0% 29,0%* 42,5% 44,0% 45,5% 47,0% 50,0%

Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi haiglaravi perearsti juurde Allikas: Tervisekassa

31,8% 20,4%* 33,0% 35,4% 37,8% 40,2% 45,0%

Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive Allikas: Tervise Arengu Instituut

71,5% 71,0% 73,0% 74,4% 75,8% 77,2% 80,0%

* Seoses COVID-19 pandeemiaga on mõõdiku tulemuses toimunud olulised muutused – jälgitakse, kas tegemist on lühiajalise erisuse või uue trendiga. Muutusest tulenevalt ei ole järgnevateks aastateks seatud sihttasemeid muudetud.

14 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus

Tegevuse eesmärk: tervisesüsteemi kvaliteedi parendamine ja avatud patsiendiohutuse kultuuri väljaarendamine.

Eesmärk on tagada avatud patsiendiohutuse kultuur, mis võimaldab tervishoiusüsteemis töötavatel inimestel süüdistamise asemel vigadest õppida ja seda paremaks muuta, ning rakendada süsteemi tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks. Tegevuse alla kuulub tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse süs- teemi rakendamine, mis jõustus 2024. aasta juulil.

Terviseamet osutab laboratoorseid referentteenuseid ning teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse üle, samuti juhib tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotle- mise teenust, mis hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist ja kvalifikatsiooni hindamist ning töötamise üle arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel).

Tegevuse alla kuulub müokardiiniinfarktiregistri pidamise rahastamine ja HIV-ravi andmekogu tegevuse toetamine.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Rakendatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadust ja jätkatakse patsien- diohutusjuhtumite dokumenteerimise süsteemi arendamist.

y Jätkatakse tervishoiuteenuste kvaliteedi ja järelevalve korraldamist Eestis, täpsustades eri asutuste rolle ja vastutust kvaliteedi tagamisel ning rakendades õigusaktides sätestatud tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõudeid. Selleks tehakse vastav analüüs ja töötatakse välja patsiendiohutuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi riiklik tegevuskava.

y Kaasajastatakse tervishoiuteenuse osutajate tegevuslubadega seotud põhimõtteid.

y Koostöös tervisesüsteemi osapooltega viiakse ellu vähitõrje tegevuskava 2021–2030 eesmärke ning Eesti vähikeskuse kaudu laiendatakse rahvusvahelist vähialast koostööd, koordineeritakse üle-euroopalist vähiravi ja vähitõrjet, sealhulgas suurendatakse Eesti võimekust algatada ja teha teadus- ja kliinilisi uurin- guid.

y Jätkatakse riigi infosüsteemi kuuluva viljatusravi andmestiku loomisega, et tagada raviasutusteülene doo- norrakkude kasutamisega seotud teabe vahetamine, luua kunstliku viljastamisega seotud statistikat, mille põhjal teha analüüse ja teadusuuringuid viljatuse põhjuste, ravi tulemuslikkuse, ravimeetodite tõhususe, kulutõhususe ja patsiendiohutuse kohta ning töötada välja tervisepoliitikat.

y Ajakohastatakse surma põhjuse tuvastamise seadust ja täpsustatakse andmevahetust kriisiolukordades.

y Kujundatakse tõenduspõhist poliitikat ja parandatakse teenuste kvaliteeti. Seda aitab saavutada:

• rahvusvaheliste tõenduspõhiste ravisoovituste kohaldamine Eesti oludele ning tervishoius töötavatele spetsialistidele ja patsientidele nende kättesaadavuse parandamine digilahenduste kaudu;

• tervishoiuteenuse osutajate regulaarse kvaliteediseire tegemine ja parendusmeetmete arendamine;

• ravi- ja patsiendijuhendite koostamine, nende rakendamine ja seire, tervisetehnoloogiate hindamise raportite tellimine ja koostamine kokku lepitud prioriteetsetel teemadel;

• tervisesüsteemi toimivuse hindamise (HSPA) valmimine, mis hõlmab indikaatorite arendamist, and- mete kogumist ja analüüsimist ning hinnangu andmist. Hindamise tulemusi kasutatakse tervisesüs- teemi arendamiseks. Hindamise tulemuste levitamiseks innovaatilisel viisil jätkatakse täiendavate ressursside otsimisega ja arendustööde tegemisega.

y Koostatakse õigusruumi muudatusettepanekud ja kavandatakse muudatused eelnevalt tehtud tervishoiu- teenuse osutamise dokumenteerimisloogika analüüsi ja ettepanekute alusel.

15 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Kõikide vähipaikmete viie aasta suhteline elumus Allikas: Tervise Arengu Instituut

63,0% (2016)

65,0% (2021)

70,7% 71,6% 72,5% 73,3% 75,0%

Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva järgne suremus Allikas: OECD Statistics ja müokardiinfarktiregister

12,7 14,7

(2021) 10,7 10,3 10,0 9,6 9,0

Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva järgne suremus Allikas: OECD Statistics

15,8 17,0

(2021) 14,3 14,0 13,8 13,5 13,0

Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine

Tegevuse eesmärk: tervise ebavõrdsuse vähendamine, ravikindlustuse kaudu pakutavate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine ning inimeste ja leibkondade kaitsmine vaesusesse sattumise eest, arvestades nende vajadusi.

Tervisekassa täidab ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevaid kohustusi. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse komponendist laekuvatest vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi.

Sotsiaalkindlustusamet teeb oma eelarvest Tervisekassale täiendavalt igakuise eraldise Sotsiaalkindlustus- ameti andmete alusel mittetöötavatele vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäridele arvestatud pensionilt, et vähendada sõltumist vaid tööhõivel põhinevast sotsiaalmaksust ja tagada seeläbi ravikindlustus- süsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus.

Olulisemad muudatused 2025. ja 2026. aastal: y Ööpäevaringse erihooldusteenuse õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse alates 01.01.2025

üle Tervisekassasse, milleks muudetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava ise- seisva õendusabi korraldust ja rahastamist.

y Alates 2026. aastast kehtestatakse ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir üle-eelmise kalendriaasta Eesti kahekordse keskmise palga suuruses. Ülempiir ei kohaldu tööandja makstava haigushüvitise osale (4–8 päev) ja haiguslehega töötingimuste kergendamise ajal makstavale palgavahehüvitisele ning elundi või vereloome tüvirakkude annetuse põhjusega haiguslehe ajal makstavale haigushüvitisele.

y Alates 01.04.2025 rakendatakse ambulatoorses eriarstiabis, sealhulgas vältimatus arstiabis, ning füsio- terapeudi, kliinilise logopeedi ja psühholoogi teenuse kasutamisel visiiditasu 20 eurot ja haavatavamas olukorras olevatele inimestele 5 eurot.

y Alates 01.04.2025 suurendatakse voodipäevatasu 2,5 eurolt 5 eurole.

y Alates 01.01.2025 suurendatakse retseptitasu 2,5 eurolt 3,5 eurole.

y Alates 01.01.2025 vähendatakse statsionaarses õendusabis patsiendi 15%-ne omaosalus 10%-le.

16 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Tervishoiu rahastuse tulubaasi laiendamiseks, tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ja ressursside tõhusamaks kasutamiseks koostatakse meetmed kooskõlas Eesti tervishoiusüsteemi 2040 arengusuundadega.

y Ravikindlustuskaitsega kaetuse suurendamiseks ja inimeste tervishoiukulude omaosaluskoormuse paremaks sihitamiseks tehakse ettepanekuid ja jätkatakse arutelusid. Eesmärk on tagada ennetus- ja tervishoiuteenuste õigeaegne kättesaadavus ning vähendada teenuste kasutamisel rahalisi ja mitterahalisi barjääre, et vältida eelkõige haavatavamate elanikerühmade poolt tervisesekkumiste edasilükkamist ja ravimite kasutamisest loobumist.

y Viiakse ellu ajutise töövõimetuse hüvitiste reform, mille raames otsitakse koostöös tööturuosaliste ja sotsiaalpartneritega võimalusi ajutise töövõimetuse hüvitiste õiglasematel põhimõtetel maksmiseks ja efektiivsemalt korraldamiseks.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus Allikas: Tervisekassa ja Statistikaamet

95,0% 94,2% 97,6% 98,0% 98,5% 99% >99,0%

Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes Allikas: Tervise Arengu Instituut

23,9% 22,1% 18,9% 18,1% 17,3% 16,6% 15,0%

Täiskasvanute (19-aastaste ja vane- mate) hambaravihüvitise kasutamine Allikas: Tervisekassa

13,7% 19,9% 42,8% 48,2% 53,7% 59,1% 70,0%

Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine

Tegevuse eesmärk: ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagami- seks poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine.

Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu ravimite ja meditsiiniseadmete poliitikat, et tagada kvaliteet- sete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Vajaduse korral kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja meditsiinikiiritusega seotud õigusakte.

2025. aasta 1. jaanuaril jõustub täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise süsteem, et vähendada suurte ravimi- ja meditsiiniseadmekuludega patsientide omaosalust ja suurendada ravisoostumust.

2025. aasta 1. jaanuaril jõustuvad Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas järgmised muudatused: y meditsiiniseadmete valdkond liigub Terviseametist Ravimiametisse;

y veredoonorluse toetamine liigub Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse;

y immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenuse korraldamine liigub Sotsiaalministeeriu- mist Terviseametisse.

17 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Tulenevalt ravikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta (meditsiiniseadmete hinna- regulatsioon) saabunud tagasisidest koostatakse vajaduse korral muudatusettepanekud, mis hõlmavad meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni muutmist ning meditsiiniseadmete hinnakokkuleppe sõlmimist ja muutmise põhimõtete kehtestamist.

y Töötatakse välja uue põlvkonna meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu (MSA) arendamisega seotud õigusaktide muudatused, et rakendada andmekogu täiendavaid funktsionaalsusi.

y Automaatselt uueneva limiitkogusega meditsiiniseadme kaardi kehtivusaja reguleerimiseks selgitatakse välja õigusaktide muutmise vajadus, et realiseerimata meditsiiniseadme kaardid kaotaksid kehtivuse.

y Meditsiinikiirituse valdkonnas (sh nukleaarmeditsiin, vabatahtlike tervete isikute kiiritamine teadus- või sõeluuringu raames jmt) hinnatakse koostöös osapooltega vajalikke muudatusi meditsiinikiirituse prot- seduuride kiirgusohutusnõuete, kliinilise auditi tegemise nõuete ning diagnostiliste referentsväärtuste ja nende määramisega seotud nõuete rakendamiseks.

y EL-i inimpäritolu materjali otsekohalduva määruse rakendamiseks tehakse vajalikke muudatusi vereseadu- ses, selle rakendusaktides jm asjakohastes õigusaktides. Samuti kaardistatakse ja rakendatakse vajalikke õigusruumi muudatusi üleriigilise vereinfosüsteemi kasutusele võtmiseks.

y Regulaarselt ajakohastatakse „Ravimipoliitika 2030“ rakenduskava ja seiratakse tegevuste täitmist.

y Ajakohastatakse ravimiregulatsiooni, hinnatakse uue EL-i ravimiregulatsiooni reformi mõjusid ja tehakse läbirääkimisprotsessis ettepanekuid Eesti huvidest lähtuvalt (sh muudatusettepanekute tegemise toeta- mine, õiguslik analüüs ja riigisiseste õigusaktide muutmise vajaduse hindamine), kaasates ravimivald- konna huvigruppe.

y Laiendatakse apteegiteenust ning võimaldatakse ennetusliku iseloomuga tervishoiuteenuste osutamist apteekrite poolt ja teenuse paremaks osutamiseks apteekritele patsiendi terviseandmetele ligipääsu ees- märgiga lõimida apteegiteenus paremini esmatasandi tervishoiuga.

y Soodustatakse ravimijäätmete ohutut kogumist ja käitlemist.

y Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse ning varustamise kriisivalmiduse parandamiseks tööta- takse välja sobivad meetmed ja rakendatakse neid.

y Ajakohastatakse ravimite hinnaregulatsiooni ja tehakse muudatusettepanekuid, tuginedes teemakohastele analüüsidele ja huvirühmadega konsulteerimisele.

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium

jah jah jah jah jah jah jah

18 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus

Tegevuse eesmärk: inimestele ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite, verepreparaa- tide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine.

Tegevuse alla on koondatud mitu Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Terviseameti korraldatavat teenust. Tegevuse alla kuulub ravimitega seotud teaduslike hinnangute ja lubade taotlemine, mille eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite toimivus, ohutus ja kvaliteet. Tegevus sisaldab ka Ravimiameti poolt ravimitega seotud järelevalve tegemist ja õigusalast nõustamist, ravimitega seotud aruannete esitamist ja ana- lüüside tellimist ning ravimite kvaliteedi laboratoorset hindamist.

Samuti rahastatakse selle tegevuse eelarvest apteekrite lähtetoetust, meditsiiniseadmete turujärelevalve koor- dineerimist ja ohutusvalvsust ning meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamise, meditsiiniseadme uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamist.

2025. aasta algusest liigub meditsiiniseadmete valdkonna korraldus Terviseametist Ravimiametisse ning veredoonorluse toetamine ja immunohematoloogiliste uuringute referentlabori referentteenuse korraldamine Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Arendatakse uue põlvkonna meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu (MSA) arendamist, milleks on vaja aktiivselt kaasata ka eri osapooled.

y Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamiseks ja ajakohastamiseks selgitatakse välja süsteemse and- mekorje ja -töötluse põhimõtetted ning vajaduse korral töötatakse välja muudatused ja rakendatakse neid.

y Elanikkonnadoosi hindamiseks tehakse andmekorjet enim teostatavate meditsiinikiirituse protseduuride ja asutuste tüüpiliste patsiendidooside väljaselgitamiseks. Selleks tuleb välja selgitada tsentraalselt kasu- tatava radioloogiliste uuringute klassifikaatori kasutuselevõtmisel esinevad probleemkohad ja võimalikud lahendused.

y Toetatakse meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemist, mis hõlmab audiitorite koolitus- vajaduse väljaselgitamist, auditi tegemise riikliku juhise väljatöötamist, koostöös Keskkonnaameti ja haridusasutusega tervishoiuteenuste osutajatele täiendavate auditite tegemise koolituste kavandamist ja kliiniliste auditite järelevalve korraldamist.

y Korraldatakse immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamist vastavalt SA-ga Põhja-Eesti Regionaalhaigla sõlmitud lepingule (01.09.2022–31.07.2027).

y Rakendatakse meetmeid, et leevendada ravimitega varustamise kriisikindluse suurendamisega seotud tar- nehäirete mõjusid, luuakse riiklikud tegevusvarud, ning nõustatakse ravimitega varustamise kui elutähtsa teenuse osutamise rakendamisel üldapteeke ja ravimihulgimüüjaid.

y Arendatakse ekstemporaalsete ravimite valdkonda ja parandatakse nende kättesaadavust, sealhulgas eks- temporaalsete lasteravimite rahalist kättesaadavust.

y Kuvatakse ravimite saadavuse ja hinna infot ravimiregistris, seejuures tuleb info apteekides müügil ole- vate ravimite hinna ja saadavuse (sh koguse) kohta lisada ravimiregistri juures olevasse andmebaasi. See võimaldab leida kogu olulise ravimeid puudutava info ühest kohast ning teeb riigi jaoks võimalikuks arendada proaktiivseid teenuseid eri sihtrühmadele (patsiendid, arstid, apteekrid).

y Koostöös Tervisekassa, Ravimiameti, Sotsiaalministeeriumi, Ravimitootjate Liidu, Tartu Ülikooli ja patsien- tide esindajatega vaadatakse üle ravimite kompenseerimise taotluste koostamise juhend ning koostatakse uus ja ajakohane juhend.

19 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030

Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite kogumahus Allikas: OECD Statistics

38,0% 38,6% 41,9% 42,5% 43,1% 43,8% 45,0%

Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leibkondade omaosalusest Allikas: Tervise Arengu Instituut

17,9% 15,0% 14,4% 14,3% 14,2% 14,2% 14,0%

Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)

Tegevuse eesmärk: teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest, elanikkonna vaktsineeritusega hõlmatuse suurendamine ja antimikroobse resistentsuse leviku riski vähenda- mine.

Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste levikutrendide hinda- mist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ning osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Tuberkuloosi seire ja registri pidamise eest ning ECDC-le andmete edastamise kohustuse eest vastutab Tervise Arengu Instituut (TAI), kuna tuberkuloosi seires kogutakse ja edastatakse ka ravitulemuste, ravimresistentsuse, korduvhaigestumuse, ris- kifaktorite ja ravitulemuste andmeid.

Ühtlasi tegeleb Terviseamet epideemiatõrje tegevuste korraldamisega, vähendades elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, tõkestades nakkushaiguste levikut õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustami- sega ning aidates kaasa immuniseerimisega hõlmatuse näitajate tõstmisele kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud tasemele. Tervisekassa tegeleb vaktsineerimise korralda- mise küsimustega.

Muu hulgas korraldab Terviseamet antimikroobse resistentsuse seiret, planeerib ja viib ellu vajalikke tegevusi, mis vähendavad nakkushaiguste leviku riske, tegeleb levikutrendide määramise ja hindamisega ning sihtrüh- made teavitamisega mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Koostatakse ja viiakse ellu vaktsineerimise pikaajaline strateegia, et suurendada immuniseerimisega hõlmatust elanikkonnas. Vaktsineerimise pikaajaline strateegia hõlmab nii riikliku immuniseerimiskavaga kaetavaid tegevusi kui ka kalendriväliseid vaktsineerimisi ja vaktsineerimise korraldust Eestis.

y Koostatakse ja viiakse ellu antimikroobse resistentsuse (AMR) riiklik strateegia ning selle põhjal luuakse ja rakendatakse inimtervise AMR tegevuskava. Strateegia lähtub raamistikust „Üks tervis“.

y Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje valdkonna eesmärkide ja tegevuste planeerimisel arvestatakse rahvus vaheliste tervise-eeskirjade ja Euroopa Liidu terviseohtude regulatsiooni 2022/2371 artikli 8 hinda- mise põhjal koostatud soovitustega.

y Parandatakse immuniseerimisega hõlmatuse andmete kvaliteeti ja avaldatakse regulaarselt andmeid. Oluline on saada ka hooldekodude elanike immuniseerimisega hõlmatuse andmed.

y Laiendatakse immuniseerimisega seotul teenuseosutajate võrgustikku.

y Tehakse seroepidemioloogiline uuring leetrite, mumpsi, punetiste, difteeria ja teetanuse vastase kaitse hindamiseks Eesti täiskasvanutel.

20 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Mõõdik Algtase Tegelik Sihttase

2019 2023 2025 2026 2027 2028 2030 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüe- liidi, Haemophilus influenzae, tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes Allikas: tervise infosüsteem

92,1% 83,5% 86% 87% 88% 89% 90%

2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR1) suhtes Allikas: tervise infosüsteem

91,9% 84,4% 86% 87% 88% 89% 90%

14-aastaste poiste vaktsineerimisega hõlmatus HPV (inimese papilloomiviirus) suhtes Allikas: tervise infosüsteem

- - 50% 54% 58% 62% 70%

14-aastaste tütarlaste vaktsineerimisega hõlmatus HPV (inimese papilloomiviirus) suhtes Allikas: tervise infosüsteem

61%  63%   69%  72% 75% 78% 80,0% 

60-aastaste ja vanemate vaktsineerimi- sega hõlmatus hooajalise gripi suhtes Allikas: tervise infosüsteem

15% 26% 30% 31% 32% 33% 35%

80-aastaste ja vanemate hõlmatus vakt- sineerimisega COVID-19 suhtes Allikas: tervise infosüsteem

- 16% 18% 20% 22% 24% 26%

Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal kõigist esmas- ja ret- sidiivjuhtudest Allikas: Tervise Arengu Instituut

16,9% 18,4% 14,3% 13,5% 12,6% 12% 10,0%

21 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Programmi juhtimiskorraldus

Inimkeskse tervishoiu programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu- tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab terviseminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalminis- teeriumi veebilehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetavate valikute programm ja tervist toetava keskkonna programm). Teistest tulemus- valdkondadest toetavad programmi eesmärke tulemusvaldkonna „Heaolu“ Sotsiaalministeeriumi programmid (vanemaealiste programm, sotsiaalhoolekande programm, laste ja perede programm) ning Sotsiaalministee- riumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm (tööturuprogramm).

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud vald- konna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemus- valdkonna „Tervis“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

22 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Programmi teenuste kirjeldus

Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine

Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine

Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 68)

Teenuse raames töötatakse välja tervishoiupoliitika ning korraldatakse selle elluviimine, et tagada tervis- hoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus tervishoiuteenustest ja nendega rahulolu. Lisaks luuakse eeldused tervisesüsteemi tõenduspõhiseks arendamiseks ning koordineeri- takse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapolii- tiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegia- dokumentide väljatöötamist, elluviimist ja tulemus- likkuse hindamist, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse.

Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse

Maakondlike tervisekeskuste kaasajastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 70)

Viljandi Haigla PAIK-projekti (integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumine) raames välja töötatud integreeritud teenusmudelite tõhusaks rakenda- miseks ning ruumide optimaalseks kasutamiseks luuakse Viljandi linnas kaasaegne maakonnahaigla ja tervisekeskus TERVIKUM, kus üldhaigla ja eriarstiabi on võrgustunud esmatasandi tervishoiuteenustega. Uus hoone võimaldab eri teenuseosutajate omavahe- list koostööd ja integreeritud meeskondade tekkimist, et luua eeldus inimese vajaduste tervikhindamiseks

ning integreeritud ravi- ja hooldusplaanide koostami- seks. Eeldatav TERVIKUMi hoone valmimise tähtaeg on 2025. aasta neljas kvartal.

Toetust rahastatakse välisvahenditest (taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF)).

Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhti- mine ja vastutus

Eriarstide ja õdede lähtetoetuse rahastamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 71)

Eriarstide ja õdede lähtetoetus on ühekordselt makstav toetus, mille eesmärk on mõjutada rahalise motivaatori toel residentuuris eriala omandanud arste või tervishoiusüsteemist eemal olnud õde- sid valima endale erialane töökoht, mis paikneb väljaspool Tallinna või Tartut ning nende vahetut lähiümbrust. Lähtetoetuse pakkumine toetab üld- ja eriarstiabi kättesaadavust ja teenuse osutamise jätkusuutlikkust väljaspool peamisi tõmbekeskusi.

Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervis- hoiutöötajate tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 77)

Väljaspool tervishoiusüsteemi tegutsevatele tervis- hoiutöötajatele pakutakse teadmiste ja oskuste täien- damise koolitust, mille läbimise järel on neil võimalik registreerida end tervishoiutöötajate registris ning asuda tervishoiusüsteemis kutsealasele tööle. Sel moel on võimalik tuua tervishoidu tagasi inimesi, kes tervishoiusüsteemist lahkusid.

Residentuurikulude rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 79)

Tartu Ülikoolile eraldatakse Tartu Ülikooli seaduse alusel vahendid residentuuri korraldamiseks, et koolitada piisaval arvul pädevaid eriarste. Arvesse võetakse residentuuriprogrammide pikendamise vaja- dusest tingitud kulude suurenemine, et viia taseme- hariduse järgne spetsialiseerumine vastavusse eriala vajadustega ning tagada kvaliteetse väljaõppega arstide tööturule saabumine.

LISA 1

23 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Psühholoogide kutseaasta rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 320)

Teenuse eesmärk on tagada tasemeharidusjärgse koolituse toel psühholoogide järjepidev spetsialisee- rumine ja kutseni jõudmine, et pakkuda elanikkonnale kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid. Lepingupart- nerist ülikool korraldab magistriõppe läbinud psühho- loogidele tasemeharidusjärgset õpet, mis võimaldab psühholoogil jõuda kutseni ning asuda tööle esmata- sandi tervishoius ja eriarstiabis tippspetsialistina või sotsiaal- ja haridusvaldkonnas tugispetsialistina.

Tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamise rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 417)

Teenuse eesmärk on rahastada tervishoiuspetsia- listide tööpraktika juhendamist ning tagada selle kaudu tervishoius vajalike spetsialistide koolitus ja õppe raames vajaliku praktilise kogemuse saa- mine. Tulenevalt 18.02.2022 Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu vahel sõlmitud konsen- susleppest on tervishoiukõrgkoolide rakenduskõrg- haridusõppe praktika korraldamisega seotud kulude katmise jätkamine alates 2024. aastast Sotsiaal- ministeeriumi kohustus.

Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine

Kiirabiteenuse korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 159)

Kiirabiteenuse korraldamine on reguleeritud tervis- hoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi on Terviseameti ülesanne korraldada kiirabi osutamist, kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotus tee- ninduspiirkondade kaupa ning korraldada koostöös Tervisekassaga kiirabibrigaadi ajutist asendamist. Kiirabi rahastab Tervisekassa.

8 European Commission. Shaping Europe’s digital future. European ‘1+ Million Genomes’ Initiative.

Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahasta- mine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 80)

Tartu Ülikooli geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine tuleneb inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõikest 1. Teenusega toetatakse geeni- varamu vastutava töötleja tegevust, et tagada selle pidamine ja kogutud koeproovide säilitamine. Eral- disega on võimalik katta ka rahvusvahelise projekti „Genome of Europe“ osalus algatuses „European 1+ Million Genomes“8.

Genoomitaristu rahvusvahelise projekti kaasrahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 89)

Euroopa-ülese geeniandmete taristu teadusprojekti käigus töötatakse välja teoreetiline lahendus TÜ projektitiimi ja konsortsiumi osapooltega, et võimaldada geneetiliste andmete piiriülest kasutust teadusuuringutes, poliitika kujundamisel ja tervishoiuteenuste arengu toetamisel Euroopas.

Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 241)

Kaasaegne integreeritud heaoluteenuste arenda- mise ja osutamise keskus tagab kaugemal asuvate piirkondade elanikele võimaluse osutada teenuseid kodu lähedal ning loob atraktiivse ja kaasaegsema töökeskkonna personalile, luues eeldused tervis- hoiutöötajatele valida töökoht tõmbekeskustest kaugemal asuvates piirkondades. Kaasajastatakse Saare maakonnas SA Kuressaare Haigla ja Ida-Viru maakonnas asuv SA Narva Haigla. Kaasaegsed töötingimused on oluline eeldus, et tervishoiutöötajad eelistaksid tulevikus töökoha valikul kaugemal asuvaid keskusi. Personali olemasolu korral on ela- nikele tagatud kättesaadavad teenused kohapeal. Kaasajastatud ja rajatavad integreeritud tervise- ja heaoluteenuste osutamise keskuste taristud võimal- davad piiratud tervishoiutöötajate ressursi olukorras lahendada optimaalsemalt tööjõuressursi kasutamist ning hoida teenused kaugemates piirkondades kätte- saadavad.

Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ÜF TAT „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“ ja ERF TAT „Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osuta- mise keskused“).

24 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 167)

Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning vastava ohu korral annab Terviseamet tervishoiu- teenuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks ja tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. Terviseamet liitub partner-haldusalade kriisiks val- mistumise ja kriiside lahendamisega ning korraldab vajaduse korral piiriülest arsti- ja humanitaarabi. Terviseamet toetab vere vabatahtlikku ja tasuta annetamist soodustavaid meetmeid, et tagada vere- komponentidega varustatuse kindlus.

Harvikhaiguste toetusprogramm (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 421)

Sihtotstarbelise eraldisega eraldatakse heategevus- fondidele taotlusvooru kaudu vahendid harvikhaigu- sega laste ravi (harvikravimite ja tervishoiuteenuste ning toetavate teenuste kulude) ja lapseeas alanud ravi jätkamise toetamiseks.

Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus

Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 86)

Müokardiinfarktiregistri volitatud töötleja on SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvali- teeti ning koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt registri põhimäärusele edastab müokardiinfarkti- register pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele orga- nisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab andmed tervisestatistika ja -uuringute avalikus and- mebaasis, et suurendada kogutud andmete kasutata- vust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi.

Tervishoiuteenuse kvaliteeti puudutava patsiendi- kaebuse menetlemine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 73)

Kui kahtlustatakse, et patsiendi tervisele on tekitatud kahju või teenuse osutamisel võisid esineda tõsised kvaliteediprobleemid, on võimalik esitada ametlik kaebus eksperdikomisjonile. Selle teenuse raames

analüüsitakse ohujuhtumi kohta esitatud kaebusi, seejuures tegutseb eksperdikomisjon patsientide sõltumatu nõustajana ja otsustel ei ole juriidilist jõudu. Eksperdikomisjon tegutseb Sotsiaalministee- riumi juures 31. märtsini 2025. a. Peale seda lahen- datakse vaidlusi kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi raames ning vaidluste lahendamisega seotud kindlustusjuhtumitega luuakse Terviseameti juurde lepituskomisjon.

Vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 416)

Teenuse eesmärk on ravi osutamisel tekkinud pat- siendiohutusjuhtumite (tervishoiuteenuse osutami- sega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju) anonüümse patsiendiohutuse andmekogu pidamine, juhtumite põhjal järelduste ja analüüside tegemine, kohustusliku vastutuskindlustuse lepituskomisjoni töö korraldamine ja kohustusliku vastutuskindlustuse järelevalve tegemine. Teenuse osutamist alustatakse 2024. aasta 1. novembril.

HIV ravi andmekogu tegevuse toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 100)

Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluv HIV-ravi andmekogu sisaldab kvaliteetseid ja ajakohaseid andmeid ARV-ravi kohta Eestis. Andmekogu tegevust rahastatakse erinevatest allikatest, ka Sotsiaalministeeriumi poolt.

Laboratoorsete referentteenuste osutamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 156)

Terviseamet korraldab laboratoorse referentteenuse osutamist nakkushaiguste valdkonnas Rahvatervise labori poolt. Laboratoorne referentteenuse osuta- mine hõlmab haigustekitajate tüvede ja omaduste määramist, nende kogumist ja säilitamist, vajaduse korral kinnitavate uuringute teostamist, ning muude nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sätestatud referentlabori ülesannete täitmist. Teenust osutatakse prioriteetsetes nakkushaiguste uuringuvaldkondades. Referentlabor on valdkonna juhtiv kompetentsikeskus, mis juhendab ja nõustab teisi laboreid metoodiliselt ja koordineerib analüüside kvaliteedi tagamist. Samuti on referentlabor uurin- guvaldkonna keskne laboratoorse seire korraldaja ja tegija ning andmete koguja ning osaleb riiklikus ja rahvusvahelises koostöös asjaomaste laborite ja muude institutsioonidega.

25 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Rahvatervise labor korraldab veredoonorlust toe- tavate uuringute referentteenust. Tagades ööpäe- varingse valmisoleku veredoonorlust vajavate patsientide immunohematoloogilisteks ja nakkushai- guste tekitajate analüüsideks, vereseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.

Üldarstiabi kättesaadavus ja tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (vastutaja Terviseamet, lühikood 161)

Teenuse eesmärk on kontrollida, kas patsien- dile on üldarstiabi kättesaadav, ja väljastada tervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule tegevusluba. Tervishoiuteenuse tegevusluba on vajalik perearsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi ja eriarstiabi (ambulatoorne ja statsionaarne), iseseisvalt osutatav õendusabi ja ämmaemandusabi (sh kodusünnitus) ning psühholoogilise abi osutamiseks. Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloal märgitud tegevuskohas. Terviseameti kohustus on hinnata üldarstiabi kättesaadavust, tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust (sh töötervishoid, meditsiinikiirituse diagnostilised referentsväärtused) ning nende ohutust patsiendile, samuti teha järelevalvet.

Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikat- siooni tunnustamise taotlemine (vastutaja Terviseamet, lühikood 163)

Teenus hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvestuse pidamist, tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemist ja järelevalve tegemist. Arst, hambaarst, õde ja ämmaemand võivad osutada tervishoiutee- nust omandatud eriala piires ning proviisor ja far- matseut võivad osutada apteegiteenust, kui nad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Tervishoiutöötajate registreerimisel kontrollib Tervi- seamet taotlevate isikute kvalifikatsiooni vastavust Eesti nõuetele ning kolmandates riikides (väljaspool Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonna liik- mesriiki või Šveitsi) hariduse omandanud isikud saa- detakse vastavuseksamile.

Eesti vähikeskuse asutamise ja selle tegevuste rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 422)

Teenuse eesmärk on viia tõhusalt ellu Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 eesmärke. Keskuse pea- mine roll on koordineerida ja laiendada vähialase rahvusvahelise koostöö võimalusi ja tegutseda rah- vusvahelise koostöö riigisisese kontaktpunktina.

Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine

Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 76)

Sotsiaalministeerium on volitanud Maksu- ja Tol- liametit tasuma Tervisekassale sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ning Sotsiaalkindlustusametit mittetöötavate pensionäride eest eraldisena. Sot- siaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi.

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomi- seks“).

Eraldise maksmine Tervisekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 272)

Riik tasub mittetöötavate vanaduspensionäride ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sot- siaalmaksu ravikindlustuse osa. Sotsiaalkindlustu- samet (SKA) arvestab riigieelarve eraldise summa ja kannab selle oma eelarvest igal kuul Tervisekassale.

26 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiini- seadmete valdkonna arendamine

Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 91)

Teenuse eesmärk on ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika väljatöötamine ja rakendamine, et tagada kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kätte- saadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapolii- tiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Vajaduse korral kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja meditsiinikiiritusega seotud õigusakte. Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist arute- luprotsessi.

Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus

Ravimitega seotud teaduslike hinnangute ja lubade taotlemine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 28)

Teenuse eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite toimivus, ohutus ja kvaliteet. Ravimiamet väljastab erinevaid lube, teeb otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroop- sete ainete ja nende lähteainete müügi ja käitlemi- sega, samuti kliiniliste uuringute tegemise või haiglaerandiga.

Ravimitega seotud järelevalve läbiviimine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 29)

Teenuse eesmärk on tagada ravimite ja verepreparaa- tide ning rakkude, kudede ja elundite ohutus ja kva- liteet. Ravimiamet teeb järelevalvet ravimikäitlejate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste uuringute tegijate ja müügiloa hoidjate üle.

Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 31)

Ravimiametile esitatakse ravimite, rakkude, kudede ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainetega seotud aruandeid. Teenuse raames süstematiseerib Ravimiamet aruanded ja teeb koondaruanded, vajaduse korral edastab need rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 32)

Teenuse raames kontrollitakse ravimite kvaliteedi- nõuetele vastavust. Kontrolli aluseks on riskipõhine järelevalveplaan.

Ravimialase teadlikkuse tõstmine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 33)

Teenuse raames vahendab Ravimiamet asjakohast ravimialast teavet kõikidele huvipooltele ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks (veeb, tea- benõuded, meedia). Lisaks peab Ravimiamet mitut riiklikku registrit.

Ravimitega seotud õigusloome ja õigusalane nõustamine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 34)

Teenuse raames tagatakse Ravimiameti vastutusalas õigusalaste selgituste andmine, juhendite koosta- mine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutus- teks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine ning kohtumenetlustes osalemine.

Apteekrite lähtetoetuse rahastamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 90)

Apteekri lähtetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuri- üksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja ole- masolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Alates 01.01.2024 korraldab apteekrite lähtetoetuse maksmist Sotsiaalministee- riumi asemel Terviseamet.

27 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Meditsiiniseadmete andmekogud, uuringud, teavitatud asutused (vastutaja Ravimiamet, lühikood 300)

Teenuse eesmärk on tagada, et Eestis toodetavad, levitatavad ja kasutatavad meditsiiniseadmed on nõuetekohaselt andmekogudesse kantud, et Eestis toimuvad meditsiiniseadmete kliinilised uuringud ja toimivusuuringud vastavalt õigusaktidele, tagatud on meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul ning EL-i turul on tõhusad ja ohutud meditsiiniseadmed. Nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. Tee- nuse eesmärk on korraldada meditsiiniseadmete pädeva asutuse ülesannete täitmine seoses teavita- tud asutuste järelevalvega. Eesmärkide täitmiseks osaletakse rahvusvahelistes töörühmades, korral- datakse vajalikku koostööd ja teabevahetust EL-i tasemel.

Meditsiiniseadmete turujärelevalve korraldus ja ohutusvalvsus (vastutaja Ravimiamet, lühikood 301)

Teenuse eesmärk on tagada, et turul olevad meditsii- niseadmed on tõhusad ja nende poolt tekitatud ohud on minimeeritud, et Eestis asuvad ettevõtjad tegut- sevad õigusaktide kohaselt, täites neile kohalduvaid nõudeid hoolsalt, rikkumised on sanktsioneeritud, soovimatud juhtumid on registreeritud ja analüüsitud ning vastuvõetamatut ohtu kujutavad seadmed on turult kõrvaldatud. Eesmärkide täitmiseks osaletakse rahvusvahelistes töörühmades, korraldatakse vaja- likku koostööd ja teabevahetust EL-i tasemel.

Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)

Nakkushaiguste seire korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 155)

Teenuse eesmärk on omada järjepidevat ülevaadet nakkushaiguste esinemisest. Teenus hõlmab nakkus- haiguste seire korraldamist (nii andmete kogumist tervishoiuteenuse osutajatelt ja laboritelt kui ka labo- riseire korraldamist), seireandmete süstemaatilist kogumist, kvaliteedi tagamist, analüüsimist ja tren- dide määramist, kättesaadavuse tagamist ja tagasi- side andmist siht- ja huvirühmadele, sisendi andmist tõrjemeetmete rakendamiseks, tervishoiuteenuste

korraldamiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks. Teenuse raames peab Terviseamet nakkushaiguste registrit, täidab WHO ja ECDC pädeva asutuse üles- andeid ning osaleb rahvusvahelistes seirevõrgustikes ja andmevahetuses. Tuberkuloosi teemadel täidab WHO ja ECDC pädeva asutuse ülesandeid Tervise Arengu Instituut, kes on ka tuberkuloosiregistri vastu- tav töötleja.

Nakkushaiguste immunoprofülaktika (vastutaja Terviseamet, lühikood 158)

Teenuse eesmärk on vähendada vaktsiin-välditavate nakkushaiguste (sh raskete haigusvormide ja surma- juhtude) esinemise või taasesinemise tõenäosust ja võimaldada kvaliteetse immuniseerimisteenuse osu- tamist. Teenus hõlmab immuniseerimisega hõlma- tuse andmete kogumist, analüüsimist ja avaldamist, nakkushaiguste levikule ja haigestumisele vaktsi- neerimise mõju hindamist, tervishoiutöötajate ja koostööpartnerite nõustamist ja juhendamist immu- niseerimisega seoses, teavitus- ja juhismaterjalide koostamist, sekkumiste planeerimist ja rakendamist koostöös teiste osapooltega hõlmatuse parandami- seks, ekspertsisendi andmist immuniseerimispoliitika kujundamiseks ning vaktsineerijate koolituskavade ja vaktsineerimissoovituste väljatöötamiseks, järeleval- vet immuniseerimiskohtade ja vaktsiinide säilitamis- tingimuste üle, rahvusvahelist koostööd (ECDC, WHO, EK jm) ja andmevahetust.

Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 234)

Teenuse eesmärk on omada järjepidevat ülevaadet mikroobide resistentsuse olukorrast ja ohjata selle levikut. Teenus hõlmab antimikroobse resistentsuse seire korraldamist (nii andmete kogumine kui labori- seire) inimtervise valdkonnas, levikutrendide määra- mist ja hindamist ning sisendi andmist AMR poliitika kujundamiseks ja ohjamismeetmete rakendamiseks, lisaks soovituste ja juhiste koostamist sihtrühmadele, teavitustööd, rahvusvahelist koostööd ja seirevõr- gustikes osalemist (ECDC, WHO) samuti põhimõttel „Üks tervis“ tehtavat riigisisest koostööd ja andme- vahetust teiste seotud huvirühmade, asutuste ja valdkondadega ning inimtervise AMR tegevuskava ja töörühma eestvedamist.

28 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 157)

Teenuse eesmärk on ennetada, õigel ajal tuvastada ja vähendada nakkushaigustega seotud terviseriske, tõkestada nakkushaiguste levikut õigeaegse tõrje- meetmete rakendamise, riskihindamise, teavitustöö, ekspertsisendi ja nõustamisega nii tavaolukorras kui ka puhangute, epideemiate ja nakkushaigustega seo- tud kriiside korral. Teenus hõlmab 24/7 riigisiseste ja rahvusvaheliste ohusignaalide monitooringut WHO EIS ja EK EWRS (varajase teavitamise ja reageerimise süsteem) kaudu, elanikkonna ja asutuste nõustamist, teavitustööd, ekspertsisendi andmist, epidemio- loogiliste uuringute tegemist nii riigisiseste kui ka piiriüleste nakkushaigustega seotud sündmuste esinemise korral, haigustekitajate tuvastamist ja uurimist (sh laborianalüüsid), tõrjemeetmete raken- damist ja juhendamist (sh immuniseerimise vajadus), järelevalvet nakkushaiguste tõrjenõuete täitmise üle ning rahvusvahelist koostööd piiriüleste terviseoh- tude, valmisoleku ja rahvusvaheliste tervise-eeskir- jade (IHR) rakendamisel.

29 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Teenuste rahastamise kava

* Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks.

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 2 410 921 062 2 551 630 893 2 678 161 258 2 796 588 206

Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine

2 410 921 062 2 551 630 893 2 678 161 258 2 796 588 206

Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine

2 787 433 2 707 408 2 486 791 2 478 039

Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

2 787 433 2 707 408 2 486 791 2 478 039

Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse

16 053 490 22 816 0 0

Maakondlike tervisekeskuste kaasajastamine 16 053 490 22 816 0 0

Tegevus 1.1.3. Personali võimekus, juhtimine ja vastutus

6 940 752 6 791 098 6 791 057 6 789 058

Eriarstide ja õdede lähtetoetuse rahastamine 1 514 483 1 364 829 1 364 788 1 362 789

Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi

127 864 127 864 127 864 127 864

Residentuurikulude rahastamine 3 300 520 3 300 520 3 300 520 3 300 520

Psühholoogide kutseaasta rahastamine 1 697 791 1 697 791 1 697 791 1 697 791

Tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamise rahastamine

300 094 300 094 300 094 300 094

Tegevus 1.1.4. Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine

23 168 001 27 766 268 25 776 012 20 003 502

Kiirabiteenuse korraldamine 188 868 185 863 182 768 135 818

Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahas- tamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel

1 251 900 1 251 900 1 251 900 1 251 900

Genoomitaristu rahvusvahelise projekti kaasrahastamine

128 500 28 500 28 500 28 500

Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi

15 406 868 20 341 357 18 360 662 13 240 628

Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine

2 191 866 1 958 648 1 952 181 1 346 656

Harvikhaiguste toetusprogramm 4 000 000 4 000 000 4 000 000 4 000 000

Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus

4 551 238 3 811 147 3 782 722 3 076 332

Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine 75 277 75 277 75 277 75 277

Tervishoiuteenuse kvaliteeti puudutava patsiendi kaebuse menetlemine

114 605 114 605 114 605 114 605

Vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine 333 049 343 120 341 703 316 693

HIV ravi andmekogu tegevuse toetamine 15 000 15 000 15 000 15 000

LISA 2

30 2025-2028INIMKESKSE TERVISHOIU PROGRAMM

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Laboratoorsete referentteenuste osutamine 1 112 146 1 101 289 1 102 092 764 787

Üldarstiabi kättesaadavus ja tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve

1 568 082 1 524 413 1 502 732 1 185 275

Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine

683 078 637 442 631 312 604 696

Eesti vähikeskuse asutamise ja selle tegevuste rahastamine

650 000 0 0 0

Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine

2 342 267 508 2 495 467 903 2 624 261 107 2 750 633 514

Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine

2 028 443 522 2 157 720 143 2 259 948 342 2 360 464 865

Eraldise maksmine Tervisekassale mitte- töötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest

313 823 986 337 747 759 364 312 764 390 168 649

Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine

907 303 881 688 862 656 867 455

Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

907 303 881 688 862 656 867 455

Tegevus 1.1.8. Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus

10 596 162 10 462 074 10 392 960 10 331 458

Ravimitega seotud teaduslike hinnangute ja lubade taotlemine

5 065 812 4 978 955 4 947 697 4 923 645

Ravimitega seotud järelevalve läbiviimine 2 044 413 2 024 323 1 992 941 1 992 011

Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine

275 380 274 471 274 848 274 797

Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine 468 800 468 541 468 635 468 628

Ravimialase teadlikkuse tõstmine 1 453 453 1 453 512 1 460 783 1 458 882

Ravimitega seotud õigusloome ja õigusalane nõustamine

296 647 296 547 282 298 282 291

Apteekrite lähtetoetuse rahastamine 263 353 238 651 238 616 204 170

Meditsiiniseadmete andmekogud, uuringud, teavitatud asutused

253 570 253 532 253 556 253 518

Meditsiiniseadmete turujärelevalve korraldus ja ohutusvalvsus

474 734 473 540 473 586 473 516

Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)

3 649 174 3 720 492 3 807 954 2 408 848

Nakkushaiguste seire korraldamine 2 025 663 2 143 101 2 252 129 1 234 730

Nakkushaiguste immunoprofülaktika 578 448 568 873 560 108 403 830

Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine

224 391 213 073 210 855 150 019

Epideemiatõrje tegevuste korraldamine 820 671 795 445 784 861 620 269

MINISTRI KÄSKKIRI

Sotsiaalministeeriumi tervise tulemusvaldkonna programmid 2025-2028 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi tervise tulemusvaldkonna programmid: 1. tervist toetavate valikute programm 2025-2028 (lisa 1); 2. tervist toetava keskkonna programm 2025-2028 (lisa 2); 3. inimkeskse tervishoiu programm 2025-2028 (lisa 3). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister

21.01.2025 nr 10