Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid 2025-2028

1 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

© A

ro n

Ur b

PROGRAMM

Lapsed ja pered 2025-2028

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri .....

käskkirjaga nr ... „...“

Lisa ..

2 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Sissejuhatus

Heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 ellu­ viimiseks ja eesmärkide täitmiseks, tagades peredele vajaliku toe pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning vähendades perede vaesust ja ebavõrdust. Programm keskendub lapse õiguste ja heaolu edendamisele, laste­ kaitse ja laste hoolekande arendamisele, perede toimetuleku parandamisele ning vägivalla ennetamisele ja vägivallaohvrite toetamisele. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 1.

Tulemusvaldkond Heaolu (HE)

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA)

Programmi nimi Laste ja perede programm

Programmi eesmärk

Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks

Elluviimise periood 2025–2028

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond

Laste ja perede

programm

Vanema- ealiste

programm

Sotsiaal- hoolekande programm

Soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise programm

Tööturu- programm

riigi pikaajaline arengustrateegia

SoM ja MKMSotsiaalministeerium (SoM) Majandus- ja

kommunikatsiooni- ministeerium (MKM)

3 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujun­ dame tervikliku rahvastiku­ ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“, „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“ ja „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Kohortsündimuskordaja“ ja „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade taga­ järjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Laste ja perede programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:

y 21.4.1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Regionaalarengu Fond);

y 21.4.7.9. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.4.9.3. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+).

Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2024–2027) muudatusi tehtud.

4 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Laste ja perede programmi eesmärk Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks.

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028 Soovitud ja tegelike laste arvu vahe* Allikas: Täpsustub

N/A N/A N/A N/A N/A

Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr Allikas: Eurostat (EU-SILC)

18,3% 16,1% 16,1% 15,8% 15,5%

Ohvriabi kriisitelefoni kättesaadavuse tagatus Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

72% jääb samale tasemele või

tõuseb

jääb samale tasemele või

tõuseb

jääb samale tasemele või

tõuseb

jääb samale tasemele või

tõuseb Perest eraldatud laste osakaal Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

0,13% langeb langeb langeb langeb

* Metoodika on väljatöötamisel ja allikas selgumisel

Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2024 2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 1 006 277 993 825 1 003 314 1 007 166 999 993

Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö­ ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem

952 012 936 246 935 588 941 973 949 458

Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ning peredele

952 012 936 246 935 588 941 973 949 458

Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse­ ja ohvriabisüsteemi kaudu

45 219 48 450 58 798 56 269 42 212

Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused

36 665 36 720 45 735 44 634 34 803

Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine

2 831 4 096 3 901 3 370 2 307

Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine

5 723 7 684 9 161 8 264 5 103

Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

9 046 9 080 8 927 8 925 8 323

Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele

9 046 9 080 8 927 8 925 8 323

5 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Hetkeolukorra analüüs

Laste ja perede toetamine

Lastega perede heaolu üks mõõtmeid on majanduslik toimetulek. Vaesusrisk ohustab neid peresid, kus ülalpidajaid on vähem kui ülalpeetavaid, näiteks üksikvanemaga pered ja lasterikkad pered. Et suurendada laste heaolu ja perede kindlustunnet ning väärtustada lapsi ja laste kasvatamist, on oluline riigi piisav toetus, sealhulgas perehüvi­ tiste reaalväärtuste säilimine ning seos palgatõusu ja elukallidusega. Lisaks mõjutavad lapse heaolu ja arengut oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemlikud oskused. Vanemaharidus ja eri vanuses laste vanemate vanemliku toimetuleku toetamine tuleb muuta kättesaadavamaks. Laiendamist vajab kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste võrgus- tik, et pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel.

2023. aastal algatati lastekaitse või hoolekande teemal uusi juhtumimenet­ lusi 3918 lapse puhul ja samal aastal menetleti kohalikes omavalitsustes enam kui 16 000 abivajava lapse juhtumit ehk 6,3% kõigist lastest vajab sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast lisatuge. 2023. aastal regist­ reeriti 637 lapse vastu suunatud seksuaalkuritegu (alaealise kannatanuga kontaktne või mittekontaktne seksuaalkuritegu), mille pani sageli toime lap­ sele lähedane isik (39% juhtudel pereliige või sugulane, 45% puhul muu tut­ tav). Registreeriti rohkem kui 3186 perevägivallakuritegu, millest 34% puhul oli laps pealtnägija või vahetu kannatanu. 2023. aasta esialgsete andmete kohaselt eraldati perest enamasti lapse väärkohtlemise või hooletusse jät- mise tõttu 345 last. Kokku viibis 2023. aasta lõpus asendushooldusel 2185 last (koos lapsendajaperedes kasvavate lastega enam kui 2700 last). Kuigi lapse eelistatud kasvukeskkond ka asendushooldusel on pere, elas 2023. aasta lõpus asutuse põhisel hooldusel ca 33% kõigist asendushooldust vaja­ vatest lastest (723 last). Asutuses elavatest lastest 1,4% (101 last) olid alla 3­aastased.

Muret tekitab ka suur psüühikahäirega laste arv. Viimasel viiel aastal (2019–2023) on kuni 19­aastaste seas igal aastal registreeritud umbes 5000 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu. Kui keskmiselt lisandub aastas umbes 300 uut haigusjuhtu, siis 2022. aastal kasvas see hüppeliselt, lisandus üle 1000 uue haigusjuhu. 2023. aastal oli kokku enam kui 5900 uut haigusjuhtu. Lasteabitelefonile pöördutakse järjest enam just laste vaimse tervise teemadel, sealhulgas enesevigastamine ja suitsiidid. 2023. aastal sooritasid suitsiidi üks alla 15­aastane ja üheksa 15–19­aastast noort. Abivaja­ vatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent vanemate sõnul on abi saamine sageli keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja talle abi osutamine on killustunud eri valdkondade ja asutuste vahel, osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Vähe on spetsiifiliste

6,3% Eesti lastest vajasid

2023. aastal sotsiaal-, haridus- ja/või tervis-

hoiuvaldkonnast lisatuge.

6 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitu teenust on seotud puude raskusastmega, mis vähen­ dab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks.

Tarbimishindade kasv ja teise pensionisamba väljamaksed pole jätnud mõjutamata laste vaesuse näitajaid. Eurostati andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses1 18,3% Eesti lastest (ehk 49 000 last), mis on enam kui 2022. aastal (16,6%). Näitaja kasvu põhjustas eelkõige 2022. aastal suhtelises vaesuses olevate laste osatähtsuse suurenemine. 2023. aastal nii absoluutses kui suhtelises vaesuses ela­ vate laste osatähtsus vähenes. Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal2 Eesti lastest 2,4% (2022. a 4%) absoluutses vaesuses (ca 6 400 last) ja 14,1% (2022. a 16%) suhtelises vaesuses (ca 37 700 last). 2023. aasta laste vaesuse langust mõjutasid peretoetuste suurenemised.

Laste vaesust mõjutab peamiselt siiski nende vanemate tööturustaatus, kuid vaesusriski põhjustab ka see, kui peres on vaid üks ülalpidaja. Erinevate peretüüpide võrdluses on kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 2023. aastal elas suhtelises vaesuses 30,5% (2022. a 34,8%).

Ohvriabi arendamine

Paraku satuvad paljud Eestis elavad lapsed, noored, täiskasvanud ja eakad kuriteo ja vägivalla ohvriks. Naistevastane vägivald on väga ulatuslik paari­ suhtes – iga kolmas Eesti naine on kogenud seksuaalset ja/või füüsilist vägi­ valda oma partneri poolt.3 2023. aastal registreeriti Eestis 27 465 kuritegu4, millest 5429 olid kehalise väärkohtlemise ja 731 seksuaalkuriteod. Seksuaal­ kuritegude, ka laste vastu suunatud kuritegude arv on kasvanud (17%, üldarv 19%). Registreeriti 3186 perevägivallakuritegu ning kuus tapmist ja mõrva (koos katsetega). Suurem osa perevägivallast on paarisuhtevägivald, kus ohvriks on naine ja teo toimepanijaks mees. 34% juhtumite puhul oli ohvriks kas otseselt või pealtnägijana laps. 2023. aastal tegid ohvriabitöötajad 9592 nõustamist, ohvriabisse jõudis 4538 kannatanut, kes olid seotud 3586 juh­ tumiga. Ohvriabi kriisitelefonile 116 006 helistati 6723 korral, emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 5831 korral. Veebinõustamist kasutas 1317 ini­ mest. Naiste tugikeskusesse pöördus 1951 naist, majutust vajas 160 naist ja 173 last.

Ohvriabist ollakse Eestis aina enam teadlikud5, kuigi endiselt jõuab liiga vähe kannatanutest ohvriabini. Spetsialistide teadlikkus trauma mõjudest kannatanule on ebapiisav, alati ei osata ära tunda traumareaktsioone ja neile adekvaatselt reageerida, puudujääke on ka nõustamisoskustes. Koolitusva­ jadus on oluliselt suurem kui võimekus sellele reageerida. Murekohaks on teenuste alarahastatus, mis raskendab teenuste kättesaadavust ja kvaliteet­ set abi osutamist. Ohvriabis ei ole tagatud piisav inimressurss kõigi ülesan­ netega toimetulekuks. Vägivalla ennetamiseks ja ohvriabisse pöördumise hõlbustamiseks on vaja suurendada ühiskonna teadlikkust, samuti koordi­ neerida ohvritele pakutavate teenuste puhul omavahelist koostööd ja aren­ dada jätkuvalt teenuseid asjakohase abi tagamiseks. Tervishoiusüsteemis

1  Eurostat avaldab vaesuse andmed uuringuaasta järgi ehk 2023. aasta suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse näitaja hõlmab 2022. aasta sisse­ tulekutel põhinevat suhtelise vaesuse näitajat. Eesti Statistikaamet avaldab vaesuse näitajad sissetulekuaasta järgi. 2  Sissetulekuaasta järgi, uuringuaasta on 2024. 3  Statistikaameti uuring „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“, vt andmeid andmebaasist Andmete avaldamine: D27245 | Statistikaamet. 4  Justiitsministeerium (2024). Kuritegevus Eestis, https://www.just.ee/kuritegevuse­statistika. 5  SKA (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas.

Iga kolmas naine on kogenud

vägivalda.

7 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

ja kohalikes omavalitsustes on vaja arendada ohvri märkamise oskusi. Ohvrite kiiremaks ja mõjusamaks abista miseks tuleb ka ohvriabis teha IT­arendusi, sealhulgas STAR­ile üleminek, tööriistad turvaliseks ohvrite andmete edastamiseks ohvriabile ja ohvriabi veebi (palunabi.ee) arendus. Vägivalla toimepanijatele on vaja välja töötada mõjusad meetmed, mis aitavad mõista oma tegevuse tagajärgi ja muuta käitumist. Ohvri tur­ valisuse tagamiseks peab ohvrite abistamine ja töö vägivalla toimepanijatega olema sidus ja koordineeritud. Taastava õiguse teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti on vaja parandada, et võimaldada sisulist kahjude heas­ tamist. 2023. aasta aprillis jõustunud uus ohvriabi seadus lahendab mõningal määral probleemi, et sihtrühm ei jõua traumast taastumist toetava vaimse tervise abini ega saa kuriteoohvri hüvitist. Kuriteoohvri hüvitise süs­ teemi keerukuse ja vähese teadlikkuse tõttu taotleb kuriteoohvri hüvitist vaid osa raske tervisekahjustusega vägivallaohvritest. Kuriteoohvri hüvitise süsteemi reformi tulemusena muutub kuriteoohvri hüvitise saamine ohvritele lihtsamaks.

Järgneva nelja aasta olulised tegevused

y 2025. aastal jätkatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reformiga, mille eesmärk on lihtsustada eri­ vajadusega lapse ja tema pere teekonda abini, vähendada dubleerivaid hindamisi tervishoiu­, sotsiaal­ ja haridusvaldkonnas, töötada välja automatiseeritud klienditeekonnad terviseseisundist tingitud püsiva toe vajadusega lastele. Samuti on eesmärk muuta puude raskusastme tuvastamise protsess läbipaistvamaks, siduda teenuste saamise õigus lahti puude raskusastme olemasolust ja tõsta lastel puude raskusastme tuvastamise vanus 16 eluaastalt 18 eluaastale. Reformi üks rõhuasetusi on ennetustööl ja laste probleemide varajasel märkamisel. Muudatuste elluviimine on kavandatud etapiviisi kuni 2027. aastani ning eesmärkide täitmisel juhindutakse lastele sotsiaal­, tervise­ ja haridusvaldkonnas integreeritud toe pakkumise ning hin­ damiste konsolideerimise kavast.6 2025. aastal töötatakse välja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis loob muu hulgas eeldused rehabilitatsioonisüsteemi ümber­ korraldamiseks ning seeläbi erivajadusega lastele parema ja vajaduspõhisema toe pakkumiseks.

y Uuendamisel on lastekaitse korraldus, et tagada valdkondade selgem koostöö abivajavate laste toeta­ misel, lapse­ ja perekesksus lastekaitsetöös ning professionaalne ja motiveeritud tööjõud. 2023. aastal valmis lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, mille elluviimine toimub mitmes etapis. Esimese muudatuste eelnõu esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule 2024. aasta maikuus ning järgmine muudatuste pakett valmib 2025. aasta teises pooles. Samuti tehakse ettevalmistusi sotsiaaltöö õppekavade kaasajastamiseks ja katsetatakse lastekaitse juhtumikorralduse mudelit perspektiiviga keh­ testada üle­eestiline juhtumikorralduse standard.

y Vaesuse leevendamise eesmärgil jätkatakse üksikvanemate toetamise paketi kaasajastamist. 2024. aastal valmis toitjakaotajapensioni muudatuste seaduseelnõu, mille kohaselt muutub toitjakaotuspension kuni 21­aastastele toetust saavatele lastele ja noortele ühesuguseks ja indekseeritavas summas välja­ makstavaks perehüvitiseks. Muudatuste jõustumine on plaanitud 2026. aastaks.

y 2024. aastal alustati kuriteoohvri hüvitiste reformi elluviimisega ning valmis ohvriabi seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus. Kuigi uus ohvriabi seadus lihtsustab hüvitise taotlemist ja tagab suu­ rema toe raske vägivallakuriteo tõttu kannatanutele, on see tervikuna jätkuvalt liiga keerukas süsteem. Reform muudab hüvitise taotlemise lihtsamaks ja selgemaks. Süsteemi uuendatakse nii õiguslikult kui ka infotehnoloogiliselt. Lisaks on vaja jätkuvalt arendada ohvriabiteenuseid ning rakendada 2023. aasta april­ lis jõustunud ohvriabi seadus, mis eeldab koostöö tõhustamist asutuste vahel, vajalike tööjuhiste loomist, koolituste korraldamist ja IT­arendusi. Olulisel kohal kõigi arenduste juures on ka uueneva kuriteoohvrite direktiivi nõuete järgimine ning uue, 2024. aastal kehtima hakanud naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi ülevõtmine, mis eeldab nii õigusruumi kui ka ennetus­ ja toetustegevuste analüüsi­ mist ja muutmist.

6  Sotsiaalministeerium, Haridus­ ja teadusministeerium (2024). Lastele sotsiaal­, tervise­ ja haridusvaldkonnas integreeritud vajaduspõhise toe pakku­ mise ning hindamiste konsolideerimise kava*.

8 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö- ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem

Meetme eesmärk: tagatud on lastega perede materiaalne kindlustatus ning töö ja pereelu ühitamine, misläbi paraneb laste ja perede heaolu.

Meede koosneb ühest tegevusest „Hüvitised ja toetused lastele ning peredele“, mille alla on koondatud kõik teenused, mis toetavad lastega perede majanduslikku toimetulekut, materiaalset kindlustatust ning töö ja pereelu ühitamist.

Mõõdik Tegelik Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Laste absoluutse vaesuse määr Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring

2,4% ≤ 2,7% ≤ 2,7% ≤ 2,7% ≤ 2,7%

0–2­aastaste lastega 25–49­aastaste meeste ja naiste hõivelõhe Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

28,3 pp väheneb väheneb väheneb väheneb

Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ning peredele

Tegevuse eesmärk: hüvitised ja toetused on kaasajastatud ning pakuvad peredele majanduslikku tuge.

Tegevuse raames makstakse lastele ja peredele hüvitisi ja toetusi, suurimad neist on vanemahüvitis ja pere­ toetused. Vanemahüvitise peamine eesmärk on säilitada lapse sündimisel riigi hüvitise andmisega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö ja pereelu ühitamist. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Tegevuse raames maks­ takse sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toetust, üksikvanema lapse toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab tegevus ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetust. Tegevuse alla kuuluvad veel puudega lapse toetus, elatisabi ning lapsevane­ mate pensioni­ ja ravikindlustuskaitse.

Riigieelarve revisjoni käigus otsustati: y vähendada alates 2026. aastast vanemahüvitise ülempiiri kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse

keskmise palgani ning võimaldada vanemapuhkusel viibijatele edaspidi teenida täiendavat tulu ilma vane­ mahüvitise vähendamiseta;

y lõpetada alates 2026. aastast riigi poolt ravikindlustusmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abi­ kaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatus ei puuduta alla 3­aastast last kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist.

9 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Korraldatakse ümber toitjakaotuspensioni süsteem, mille kohaselt muutub toitjakaotuspension toetust saavatele lastele ja noortele ühesuguses summas väljamakstavaks perehüvitiseks. Seaduseelnõu valmis 2024. aastal ning muudatuste jõustumine on plaanitud 2026. aastaks. Süsteemi rakendamiseks 2026. aastast on vaja teha aastatel 2024–2025 IKT­arendus.

y Koostatakse analüüs ja ettepanekud peretoetuste ja vanemahüvitise eesmärgipärasuse parandamise kohta.

Mõõdik Tegelik Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028 Peretoetuste väljamakstud summa ühe lapse kohta aastas (eurot) Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused

1932 tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb

Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu

Meetme eesmärk: lapse õigused on tagatud ning toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, pakkudes peredele vajalikku abi lapse arengu ja heaolu toetamiseks. Vägivallaohvrite õigused on tagatud ning toimiv ohvriabisüsteem aitab kaasa iseseisva toimetuleku saavutamisele.

Meede koosneb kolmest tegevusest. Tegevuse „Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused“ alla on koon­ datud teenused, mis toetavad erineva lisavajadusega peresid (nt vanemluse toetamine, perelepitusteenus, erivajadusega laste rehabilitatsioon ja abivahenditeenus). Tegevuse „Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine“ alla on koondatud teenused, mis toetavad lastekaitsepoliitika arendamist ja raken­ damist riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Tegevus „Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine“ hõlmab endas valdkonna poliitika kujundamist.

Mõõdik Tegelik Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028

Osakaal lastest (4.–11. klass), kes on eluga üldiselt rahul Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus)

82% (2018)*

säilib või tõuseb

säilib või tõuseb

säilib või tõuseb

säilib või tõuseb

Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei söanda kellegi poole pöörduda Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus)

53% (2018)*

säilib või langeb

säilib või langeb

säilib või langeb

säilib või langeb

* Lapse õiguste ja vanemluse uuring tehakse uuesti 2024. aastal.

10 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused 

Tegevuse eesmärk: arendada vanemlikke oskusi ning pakkuda suurema abivajadusega lastele ja peredele sobivaid teenuseid lapse arengu ja iseseisva toimetuleku toetamiseks.

Tegevuse raames arendatakse vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme, ning suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel, rakendatakse lastekaitse korraldusmudelit ja arendatakse pereteenuseid. Sotsiaalkindlustusamet pakub pere­ lepitusteenust.

Seksuaalselt väärkoheldud ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste abistamiseks pakub Sotsiaalkindlus­ tusamet lastemajateenust. Tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele pakutakse mitmedimensioonilist pereteraapiat (MDFT – Multidimensional Family Therapy). Tegevuse raames tegeletakse asendushoolduse korraldamise ja arendamisega, et parandada asendushoolduse kvaliteeti ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu. Samuti paku­ takse selle tegevuse raames saatjata alaealisele välismaalasele juhtumikorraldust ja asendushooldusteenust.

Tegevus hõlmab ka kinnise lasteasutuse teenust, mis pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust.

Tegevus sisaldab ka erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenust, mille eesmärk on toetada laste eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ja oma eakaaslastega suhtlemist, ning laste abivahenditeenust, millega toetatakse abivahendite ostmist või rentimist abivahendi vajadusega lastele sel­ leks, et kompenseerida terviseseisundist tingitud funktsioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvale toime­ tulekule.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Pakutakse ja arendatakse järjepidevalt vanemlusprogramme, et toetada lapseootel ja lapse saanud pere­ sid ning suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist.

y Luuakse kogukondlikud ennetus­ ja peretöökeskused, et suurendada kohalikus omavalitsuses perede pare­ maks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust, muuta peredele vajalik info ühest kohast kättesaadavaks ning luua kodulähedased tervise­, sotsiaal­ ja psühholoogilisele abile juurdepääsu võimalused rõhuasetusega võimalike riskide varajasel märkamisel.

y Arendatakse lastemaja teenuseid, võrgustikutööd ja laste abistamiseks vajalikke meetodeid ning koolita­ takse spetsialiste (sh kahjustava seksuaalkäitumisega lapsi hõlmavad koolitused).

y Kinnise lasteasutuse teenuse korraldatakse ümber. Muu hulgas on kavas välja töötada ühtsed teenuse osutamise ja kvaliteedi põhimõtted, arendada teenuse saamise hindamise süsteemi, töötada välja uus rahastamismudel, arendada jätkutoe süsteemi ja korrastada teenust osutavate asutuste võrgustikku.

Mõõdik Tegelik Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028 Laste osakaal (4.–11. klass), kes on kogenud kehalist karistamist Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, Sotsiaalministeeriumi tellimus)

16,5% (2018)

langeb langeb langeb langeb

Perest eraldatud laste osakaal 0–17­aastastest lastest Allikad: Sotsiaalministeerium ja Statistikaamet

0,13% langeb langeb langeb langeb

11 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine

Tegevuse eesmärk: tagada Eestis elavate laste heaolu lastekaitsepoliitika rakendamisega riigi ja kohalike omavalitsuste valdkondadevahelises koostöös.

Tegevuse raames koordineerib Sotsiaalkindlustusamet valdkondadeüleseid lastekaitsealaseid koostöö­ ja ennetustegevusi ning korraldab lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi eesmärgiga parandada lastekaitsealase ennetustöö kvaliteeti ning aidata kaasa laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Sotsiaalkindlustusamet pakub kohalikele omavalit­ sustele lastekaitsealase nõustamise teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste osutamise edukust.

Tegevus sisaldab lastekaitse telefoniteenuseid nagu lasteabitelefon 116111 ja kadunud laste telefon 116000, samuti spetsialistide ööpäevaringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus­ ja teavitustegevust.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Lastekaitsetöötajate pädevust hoitakse ja suurendatakse täienduskoolituste kaudu, mis toetavad laste­ kaitsetöötajate praktiliste oskuste ja teadmiste paranemist. Kavas on arendada ka kohalike omavalitsuste üleseid lastekaitsetöötajate võrgustikke, et toetada ühiste täienduskoolituste pakkumist. Lastekaitsetööta­ jate täienduskoolituste uuendamist toetatakse Šveitsi koostööprogrammi vahenditest.

Mõõdik Tegelik Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

KOV­ide rahulolu Sotsiaalkindlustusameti tegevusega KOV­ide nõustamisel ja toetamisel Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

46,4% 50% 52% 54% 56%

Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine

Tegevuse eesmärk: töötada välja kvaliteetne laste­ ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika ja tagada selle elluviimine.

Tegevuse sisuks on laste­ ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ja soodustada laste sünde. Samuti hõl­ mab tegevus ohvriabiteenuseid ja ­toetusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimise korraldamist.

Tegevuse raames tegeletakse ka töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamise toetamiseks peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamisega, asendushoolduse arendamisega ning tugiteenuste ja koolituste pakkumise koordineerimisega.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Jätkatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reformiga. Selle raames on plaanis lihtsustada erivajadusega lapse ja tema pere teekonda abini, vähendada dubleerivaid hindamisi tervishoiu­, sotsiaal­ ja haridusvald­ konnas, ning töötada välja automatiseeritud klienditeekonnad terviseseisundist tingitud püsiva toe vaja­ dusega lastele. 2025. aastal töötatakse välja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis muu hulgas toetab ka rehabilitatsiooniteenuse ümberkorraldamist, et eriva­ jadusega lapsed saaksid vajaduspõhiselt paremat abi.

12 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

y Töötatakse välja valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel. See hõlmab endas lastekaitse juhtumikorral­ duse mudeli väljatöötamist, et ühtlustada lastekaitsetöö kvaliteeti ning tagada seeläbi laste ja perede parem abistamine. Uue mudeli rakendamiseks on plaanitud toetada kohalikke omavalitsusi taotlusvoorude kaudu. Samuti täiendatakse lastekaitsetöötajate tööriistaportfelli ja kaasajastatakse sotsiaaltöö õppekavasid.

y Uuendatakse puude raskusastme tuvastamise protsessi. Kavas on muuta puude raskusastme tuvasta­ mine läbipaistvamaks ning siduda teenuste saamise õigus lahti puude raskusastme olemasolust. Muuda­ tuste elluviimine on kavandatud etapiviisi kuni 2027. aastani.

y Arendatakse suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele pakutavaid ööpäevaringseid teenuseid, mis hõlmab ka korraldus­ ja rahastamismudeli väljatöötamist, et pakkuda lastele nende vajadustele vasta­ vat teenust. Asjakohane väljatöötamiskavatsus valmib 2024. aasta lõpus. Kinnise lasteasutuse reorgani­ seerimist ja infrastruktuuri arendamist toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditest.

y Arendatakse perepõhist asendushooldust, mille raames on 2024. aastal valminud sotsiaalhoolekande sea­ duse eelnõu asendushoolduse perepõhiste tugiteenuste pakkumiseks. Seadus jõustub 2026. aastal ning 2025. aastal valmistatakse ette teenuse osutamist puudutav rakendusakt.

y 2025. aastal valmistatakse ette tingimused, et toetada ERF­i vahendite abil kohalikke omavalitsusi asen­ dushooldusteenuse infrastruktuuri arendamisel.

y Muudetakse kuriteoohvri hüvitise maksmise süsteemi ja aluseid, et hüvitis oleks ohvritele hõlpsamini kät­ tesaadav ja jõuaks vajaliku sihtrühmani.

y Ennetatakse ja vähendatakse perevägivalda. Selleks tuleb arendada tugimeetmeid kannatanu turvalisuse ja kaitse tagamiseks, samuti teenuseid vägivalla toimepanijatele, mis aitavad ennetada tulevikus vägivalla toimepanemist. Viiakse ellu ka lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2024–2027 ning jätkatakse vägivalla ennetuse kokkuleppe tegevuste elluviimist, sealhulgas ohvrite abivajaduse hindamise instrumen­ tide arendamist ja ohvritega töötavate spetsialistide pädevuse suurendamist.

y Viiaks ellu sisejulgeolekufondi (ISF) erimeetme projekt „Koostöövõime arendamine inimkaubanduse ohv­ rite tuvastamiseks ja abistamiseks Eestis“ koostöös Justiitsministeeriumiga. Projekti eesmärk on luua uus inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise juhendmaterjal ning töötada välja koolitused inimkau­ banduse ohvrite abistamise teemal.

Mõõdik Tegelik Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Laste­ ja perepoliitika ning ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium

jah jah jah jah jah

13 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

Meetme eesmärk: tagada õigeaegne ja piisav abi kuriteo, vägivalla ja kriisisündmuse ohvritele.

Meede koosneb ühest tegevusest „Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele“, mille alla on koondatud kõik Sotsiaalkindlustusameti pakutavad teenused, mis on ohvriabi seaduse alusel suunatud kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvritele.

Mõõdik Tegelik Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Elanikkonna teadlikkus ohvriabi kriisitelefonist 116 006 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

59% tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb

Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele

Tegevuse eesmärk: korraldada ohvritele ja vägivallatsejatele mõeldud teenuste osutamist ning tagada hüvitised ohvritele.

Tegevuse raames osutatakse ohvritele ja vägivallatsejatele järgmisi ohvriabi seadusest tulenevaid teenuseid: y ohvriabi põhiteenus, mille eesmärk on tagada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvritele asjakohane toetus

ja abi;

y psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral kriisijuhtumi ohvritele, et tulla juhtunuga toime, vähendada selle mõju igapäevasele tegutsemisele ning taastada iseseisev toimetulek;

y naiste tugikeskuse teenus, mille eesmärk on tagada turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele;

y seksuaalvägivalla kriisiabi, et aidata kaasa ohvri füüsilisele ja psühhosotsiaalsele taastumisele;

y inimkaubanduse ohvrite teenus, mille raames abistatakse inimkaubanduse ohvriks langenuid majutuse, toitlustuse, materiaalse, psühholoogilise ja juriidilise abi ja muu sellisega;

y vägivallast loobumise toetamise teenus, mille eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekku­ mine, mis ennetaks korduvrikkumisi;

y traumast taastumist toetav vaimse tervise abi, mille eesmärk on soodustada ohvri psühhosotsiaalse tasakaalu taastumist ning vähendada ohvri psüühika­ ja käitumishäirete tekkimise tõenäosust või nende intensiivsust.

Lisaks makstakse kuriteoohvri hüvitist, mis on mõeldud neile, kes on Eesti Vabariigi territooriumil langenud vägivallakuriteo ohvriks ning on seetõttu saanud raske tervisekahjustuse ja varalise kahju. Samuti pakutakse taastava õiguse teenust.

Mõõdik Tegelik Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028

Üldine rahulolu ohvriabiteenustega Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

N/A * jääb samale tasemele või

tõuseb

jääb samale tasemele või

tõuseb

jääb samale tasemele või

tõuseb

jääb samale tasemele või

tõuseb

* Baastase selgub 2024. a lõpus.

14 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Programmi juhtimiskorraldus

Laste ja perede programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalkaitsemi­ nister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised programmid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm“, Majandus­ ja Kommunikatsiooniministee­ riumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus­ ja Kommunikatsiooniministee­ riumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiitsministeeriumi programm „Usal­ dusväärne ja tulemuslik õigusruum“.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga­aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Hea­ olu“ iga­aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

15 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Programmi teenuste kirjeldus

Meede 1.1. Lastega perede majan- duslikku toimetulekut ning töö- ja pereelu ühitamist toetav sotsiaal- kaitsesüsteem

Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ning peredele

Elatisabi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 203)

Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui lapsevanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda vajalikus ulatuses. Elatisabi on võimalik taot­ leda kohtumenetluse, täitemenetluse ja pankrotime­ netluse ajal. Elatisabi suurus on kuni 200 eurot kuus.

Vanemahüvitis (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 204)

Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetu­ lek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning soodustada töö ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvi­ tise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi. Vanemahüvitise suurus sõltub hüvitise saaja tulust, millele rakendub nii minimaalne kui ka maksimaalne määr. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse seadusega fikseeritud hüvitise määra suu­ rune sissetulek.

Alates 2026. aastast on kavas vähendada vanema­ hüvitise ülempiiri kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani ning võimaldada vane­ mapuhkusel viibijatele edaspidi teenida täiendavat tulu ilma vanemahüvitise vähendamiseta.

Lapsevanema pensioni- ja ravikindlustuskaitse (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 205)

Alates 2013. aastast sündinud lastega seoses on korraga ühel vanemal õigus saada lapse sünnist kuni

tema 3­aastaseks saamiseni täiendavaid sissemak­ seid kogumispensioni ehk teise pensionisamba kon­ tole. Lapsevanema kogumispensioni kontole maksab riik iga kuu täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaal­ maksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.

Ravikindlustuse tagab riik ühele alla 3­aastast last kasvatavale vanemale. Täiendavalt tasub riik sot­ siaalmaksu ka isiku eest, kes saab lasterikka pere toetust seoses seitsme ja enama lapse kasvatami­ sega; isiku eest, kes ei tööta ning saab lasterikka pere toetust seoses kolme ja enama lapse kasvatamisega (üks lastest peab olema alla 8­aastane), ja isiku eest, kes ei tööta, aga kelle abikaasa töötab ning tema eest tasub sotsiaalmaksu tööandja, samuti juhul, kui peres kasvab vähemalt üks alla 8­aastane laps või vähemalt kolm alla 16­aastast last.

Alates 2026. aastast on kavas lõpetada riigi poolt ravikindlustusmaksu maksmine lastega koduse ülal­ peetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatus ei puuduta alla 3­aastast last kasvatavaid ega kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist.

Peretoetused (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 206)

Peretoetuste eesmärk on toetada laste kasvamist ning lastega perede heaolu ja elukvaliteeti, soodus­ tades seeläbi laste sünde. Peretoetused on rahalised hüvitised, mis jagunevad ühekordseteks ja perioodi­ listeks hüvitisteks. Ühekordsed peretoetused on sün­ nitoetus ja lapsendamistoetus. Perioodilisi hüvitisi makstakse üks kord kuus jooksva kalendrikuu eest: lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, eestkoste­ tava lapse toetus, lasterikka pere toetus, ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus, kolmikute ja ena­ maarvuliste mitmike toetus.

Lapsepuhkuste tasu (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 207)

Lapsepuhkusele on õigus mõlemal töösuhtes oleval vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14­aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on 50% saaja keskmisest töötasust. Samuti hüvitab riik tööandjale selle töötaja keskmise töötasu, kes kasutab lisavahe­

LISA 1

16 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

aegu lapse rinnaga toitmiseks. Lapsepuhkuse suurus sõltub hüvitise saaja tulust, millele rakendub nii mini­ maalne kui ka maksimaalne määr.

Puudega lapse sotsiaaltoetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 211)

Riik maksab keskmise, raske või sügava puudega lap­ sele iga kuu toetust puudest tingitud lisakulude hüvi­ tamiseks. Toetuse maksmise aluseks on eelnevalt tuvastatud puue ja toetuse suurus sõltub puude ras­ kusastmest ning see arvutatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Harvikhaigusega lapsele, kellel puude raskusastet ei tuvastata, makstakse harvikhaigusega lapse toetust, mille eesmärk on ära hoida puude raskusastme kujunemist.

Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 212)

Puudega laste vanemad saavad lisaks lapsepuhkuse päevadele kasutada igas kuus ühe tööpäeva puudega lapse vanema lapsepuhkust iga puudega lapse kohta. Puudega lapse vanema lapsepuhkuse päeva eest on õigus saada hüvitist ühe tööpäeva vanemahüvitise suuruses. Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade suurus sõltub hüvitise saaja tulust, millele rakendub nii minimaalne kui ka maksimaalne määr.

Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kaudu

Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused 

Vanemlike oskuste arendamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 134)

Sotsiaalkindlustusamet tegeleb perede ja vanema­ hariduse valdkonna arendustegevustega. Lapsevane­ matele pakutakse tulemusliku vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi, mis hõlmavad 2–8­aas­ taste laste vanematele mõeldud põhiprogrammi (Parent Basic Preschool) ja 4–12­aastaste laste vanematele mõeldud jätkuprogrammi (Advanced Parent). Programmi eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Sotsiaal­

kindlustusamet toetab kohalikke omavalitsusi kooli­ tuste korraldamise kulude katmisel.

Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille abil toetatakse lapseootel ja lapse saanud peresid ning suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel esimestel eluaastatel. Oluliseks tegevuseks on igas eas (0–18­aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavate ennetustegevuste arendamine ja üle­eestilise kät­ tesaadavuse parandamine, muu hulgas pööratakse rohkem tähelepanu isade teadlikkuse parandamisele ja nende osaluse suurendamisele vanemaharidus­ programmides.

Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine ja pere- teenuste arendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 407)

Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise tingimusi „Uue lastekaitse korrastusmudeli raken­ damine“, mille abil töötatakse välja lastekaitse juh­ tumikorralduse mudel, et ühtlustada lastekaitsetöö kvaliteeti ning tagada seeläbi laste ja perede parem abistamine. Uue mudeli rakendamiseks on plaanis toe­ tada kohalikke omavalitsusi taotlusvoorude kaudu.

Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille eesmärk on luua ennetus­ ja peretöökeskusi, suurendada kohalikus omavalitsuses perede paremaks toimetule­ kuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust, muuta peredele vajalik info ühest kohast kättesaa­ davaks ning luua kodulähedased tervise­, sotsiaal­ ja psühholoogilisele abile juurdepääsu võimalused rõhuasetusega võimalike riskide varajasel märkamisel. Kogukondliku ennetus­ ja peretöökeskuse eesmärk on toetada laste ja perede heaolu süsteemse ja järjepi­ deva ennetustegevusega ning kogukonna võimestami­ sega oma kodukoha läheduses.

Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 217)

Sotsiaalkindlustusamet pakub seksuaalselt väärko­ heldud lapse ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks lastemajateenust, lähtudes rah­ vusvaheliselt tunnustatud lastemaja ehk Barnahusi mudelist, et pakkuda lapsele koordineeritud ja tõhu­ sat abi ning hoida ära uut traumeerimist uurimise ja kohtumenetluse käigus. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.

17 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille raames on plaanitud arendada ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja abistamise meetodeid (sh hindamisvahendite ja käsi­ raamatute tõlkimine ja hankimine ning spetsialistide koolitamine) ning lastemaja teenuseid ja võrgusti­ kutööd, samuti koolitada ravimeeskondi seksuaalse väärkäitumise ja parafiiliate ravi alal.

Kinnise lasteasutuse teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 223)

Kinnine lasteasutus pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vaba­ dust. Kuivõrd kinnise lasteasutuse teenuse osuta­ misel piiratakse lapse liikumisvabadust, on tegu ühe intensiivsema ja vabadust piiravama abinõuga, mille kohta saab otsuse teha ainult kohus. Aastas saab teenust ca 100 last.

Kinnise lasteasutuse teenuse arendamiseks rahas­ tatakse välisvahenditest ESF+ toetuse andmise tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille abil arendatakse teenuse saamise hindamise süsteemi, käivitatakse kinnise lasteasutuse jätkutoe mudel, töötatakse välja ühtsed teenuse osutamise sisu ja kvaliteedi põhimõtted ning koolitatakse personali.

Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 232)

Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT – Multi- dimensional Family Therapy) on tõenduspõhine perekeskne programm, mida pakuvad Sotsiaalkind­ lustusameti terapeudid tõsise riskikäitumise ja mit­ mekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. MDFT programm on mõeldud 11–18­aastastele noor­ tele, kelle puhul esineb õigusrikkumisi, sõltuvusainete kuritarvitamist, hälbivat käitumist, koolikohustuse mittetäitmist, pereprobleeme. Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4–6 kuud.

Mitmedimensioonilise pereteraapia arendamiseks rahastatakse välisvahenditest ESF+ toetuse andmise tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille raames pakutakse terapeutidele vajalikke koolitusi erinevate sihtrühmadega töötamiseks ning tagatakse uute tera­ peutide/superviisorite väljaõpe.

Asendushoolduse korraldamise (sh saatjata ala- ealistele välismaalastele), arendamise ning päde- vuste suurendamise teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 295)

Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks on riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine, rah­ vusvahelise lapsendamise komisjoni teenindamine, hooldusperede sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamine ning kohaliku omavalitsuse üksuse toetamine lapsele või perele sobivate meetmete leid­ misel. Alates 2023. aastast on Sotsiaalkindlustusa­ meti ülesandeks ka täienduskoolituste korraldamine asendushooldusel olevat last vahetult kasvatavatele isikutele (kasvatajad, perevanemad, hooldus­, eest­ koste­ ja lapsendajapered), asendus­ ja perekodude juhtidele ja võrgustikuliikmetele.

Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ tegevuse „Asendus­ ja järelhooldusteenuse kvaliteedi paranda­ mine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“ kaudu täiendavaid arendustegevusi teenuste kvaliteedi parandamiseks ning sihtrühma õiguste ja heaolu tagamiseks.

Teenus hõlmab ka saatjata alaealisele välismaalasele pakutavat juhtumikorraldust ja asendushooldustee­ nuse tagamist (sh teenuse eest tasumine). Saatjata alaealiseks välismaalaseks loetakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 2 lõike 1 ja § 6 lõike 1 tähenduses alla 18­aastast mitte Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikku (sh Ukraina koda­ nik) või alla 18­aastast kodakondsuseta isikut, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, eest­ kostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust vastutavast täisealisest isikust.

Riiklik perelepitusteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 291)

Riiklik perelepitusteenus on mõeldud ühise alaea­ lise lapse või laste lahkuläinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kellel ei ole õnnestunud lapsega suhtlemise korras ja lapse ülalpidamisega seotud küsimustes kokku leppida. Riiklik perelepitusteenus tagab, et vanemate lahkumineku korral oleks lapseva­ nematel võimalik lapse elukorraldusega seotud küsi­ mustes sõlmida kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluses. Perelepitus aitab

18 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

lapsevanematel teha parimad võimalikud kokku­ lepped nende laste arenguvajadustest lähtuvalt. Lisaks aitab perelepitus lastel vanemate lahkumine­ kuga kergemini toime tulla. Perelepitus toimub kõigile osapooltele emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalises keskkonnas.

Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 219)

Erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on toetada laste eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ja oma eakaaslastega suhtlemist. Abivajava lapse puhul on eesmärk ennetada ka riski­ ja rikkumiskäitumise kujunemist ja süvenemist, õpetada ja nõustada vanemaid, last ja võrgustikku igapäevaeluga toime­ tulemisel, suurendades võimalusi osaleda ühiskonna­ elus. Teenuse saamise eelduseks on vähemalt ühe eelnimetatud valdkonnaga seotud eesmärkide saavutamise vajadus, samuti see, et inimesel on mitu probleemi, mida ei ole võimalik lahendada üksiktee­ nuste abil ning vaja on mitme eriala spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna sekkumist.

Sotsiaalkindlustusamet suunab teenust saama lapse, kellel on puue, ning alla 18­aastase lapse, kelle koha­ lik omavalitsus on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus.

Rehabilitatsiooniteenuse korraldus on välja toodud sotsiaalhoolekande programmis teenuse nr 194 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus“ all.

Erivajadustega laste abivahenditeenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 220)

Teenusega toetatakse erivajadusega lastele abi­ vahendi ostmist või rentimist. Teenuse eesmärk on kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, ennetada selle süvenemist, paran­ dada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus­ ja töövõimet. Abivahendeid võimal­ datakse vastavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud abivahendite loetelule (erimenetluse korras on võimalikud ka erandid). Lisaks pakutakse abivahendialast nõustamist, et toetada inimeste igapäeva­ ja tööeluga toimetulekut. Riigipoolse soo­ dustustega abivahendite kättesaadavus tagatakse inimestele Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerite kaudu. Abivahenditeenuse üks eesmärk on muuta

teenus vajaduspõhiseks nii, et abivahendite kätte­ saadavus ei oleks seotud puude raskusastmega, vaid seda oleks võimalik soetada vajaduspõhise hinnangu alusel. Lisaks on eesmärk minna paberipõhiselt abivahenditõendilt üle digitaalsele vormile, et lihtsus­ tada abivahendi vajaduse tuvastamist ja abivahendi soetamist.

Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine

Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitus- tegevuse koordineerimine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 213)

Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on koordineerida valdkondadeülest lastekaitsealast koostööd ja ennetust. Teenuse eesmärk on parandada lastekait­ sealase ennetustöö kvaliteeti ning aidata kaasa laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühis­ konnas tervikuna. Tulemuste saavutamiseks ennetu­ ses on oluline, et osapooled (riigiasutused, kohalikud oma valitsused, kolmas sektor ja teised ennetusega seotud organisatsioonid) järgiksid ennetustegevus­ tes sarnaseid põhimõtteid nii oma valdkonnas kui ka partneritega koostöös. Sotsiaalkindlustusamet kor­ raldab ka lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi.

Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille raames toetatakse vajaduspõhiselt täiendavate tegevuste elluviimist.

Riikliku lastekaitse teenuse pakkumine ja arendamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 214)

Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate nõusta­ misel pakutakse kohalikele omavalitsustele tervik­ likku, analüüsi­ ja vajaduspõhist teenust. Kohalikke omavalitsusi abistatakse juhtumite lahendamisel (alates juhendamisest lapse abivajaduse hindamisel kuni sobivate meetmete valikuni), antakse arva­ musi kinnise lasteasutuse teenuse sobivuse kohta, vahendatakse rahvusvahelisi lastekaitsejuhtumeid ja juhitakse lastekaitse juhtumikorraldust puudutavaid IT­arendusi. Lastekaitsetöötajatele luuakse vajalikke tööjuhiseid, korraldatakse koolitusi ning arendatakse juhtumikorralduse ja võrgustikutöö protsesse. Nõus­ tamisteenus suurendab lastekaitse võimekust kohali­ kul tasandil ja parandab lastekaitsetöö kvaliteeti.

19 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Sotsiaalkindlustusamet täidab keskasutusena nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli 79 punktides a, b, f ja g ning artiklites 80 ja 82 ette nähtud ülesandeid.

Lastekaitse telefoniteenus (116111) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 215)

Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas kompleks teenusena lasteabitelefoni 116111, kadu­ nud laste telefoni 116000 ja spetsialistide ööpäeva­ ringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus­ ja teavitus tegevust.

Lasteabitelefon on ööpäevaringne tasuta telefoni ja interneti teel pakutav nõustamisteenus, kuhu saa­ vad pöörduda nii lapsed kui täiskasvanud, et anda teada abivajavast lapsest või küsida nõu lastega seotud teemadel. Alates 2023. aastast pakutakse nõustamist videosilla vahendusel ka viipekeeles nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lasteabitelefoni kaudu pakub Sotsiaalkindlustusamet ka spetsialistidele ööpäevaringset nõustamist abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks töövälisel ajal. Ennetus­ ja teavitus tegevuse eesmärk on edendada lapse abi­ vajaduse varajast märkamist ja reageerimist, teadlik­ kust lasteabitelefonist kui teenusest, aga ka lastega seotud teemadest üldisemalt.

Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine

Lastekaitse- ja perepoliitika ning ohvriabi poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 54)

Teenuse sisuks on laste­ ja perepoliitika väljatöö­ tamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sot­ siaalmajanduslikku toimetulekut ja soodustada laste sünde. Lisaks on teenuse sisuks ohvriabiteenuseid ja ­toetusi puudutava poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja poliitika rakendamise ettevalmistamist ning EL­i otsustusprot­ sessis osalemist, strateegiadokumentide väljatööta­

mist ja elluviimise hindamist laste­ ja perepoliitikat ning ohvriabi puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse, valdkondadeülese laste ja perede heaolu puudutava teabe kogumist ja avaldamist, sealhulgas lapsest lähtuvate andmete nähtavale toomist peavoolustatis­ tikas. Teenuse raames toetatakse ka strateegiliste ja muude oluliste koostööpartnerite tegevust.

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest. ESF+ toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ raames viiakse ellu lastekaitsesüsteemi ja laste hoolekandeteenuste arendusi. Muu hulgas katsetatakse uut lastekaitse juhtumikorraldusmudelit ning täiendatakse lastekaitsetöötajate tööriistaport­ felli. ESF+ toetuse andmise tingimuste „Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamine ja arendamine“ raames arendatakse traumakoge­ musega lastele mõeldud sekkumisi ja kompleksp­ robleemidega lastele mõeldud teenuseid. Samuti arendatakse suure abi­ ja hooldusvajadusega lastele uusi sihtrühmaspetsiifilisi teenuseid ning luuakse nende perede vajadustega arvestav hoiuteenus. Tegevusi rahastatakse ka ERFi toetuse andmise tingimuste „Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine ööpäevaringsete teenuste osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksproblee­ midega lastele“ kaudu. Samuti toetatakse kohalike omavalitsuste asendushoolduse taotlusvoorude läbiviimist.

Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 55)

Töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist soodustab tööandjate kaasamine peresõbraliku töö­ andja märgise programmi. Peresõbraliku tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juuruta­ nud töötaja­ ja peresõbralikke meetodeid. Märgise saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinna­ takse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Teenust viiakse ellu välisvahenditest rahas­ tatava ESF+ toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ kaudu.

20 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele

Ohvriabi põhiteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 292)

Ohvriabi põhiteenus on avalik teenus, mille eesmärk on tagada kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi ohvritele asjakohane toetus ja abi. Teenuse sisu on ohvriabi poole pöördunud inimeste abivajaduse hindamine, psühhosotsiaalse abi osutamine ning võimalikest tee­ nustest ja kaitsemeetmetest teavitamine. Selleks et kiirelt ja tõhusalt abistada hädaohus olevat täisealist perevägivalla ohvrit, kellel esineb perevägivalla tõttu surma või raske tervisekahjustuse risk, kasutatakse Eestis võrgustikutöö mudelit MARAC (Multi-Agency Risk Assessment Conference). MARAC­i eesmärk on ennetada lähisuhtevägivalla kõige raskemaid taga­ järgi (st tapmisi, suitsiide ja raskeid tervisekahjustusi) ning vähendada ja ennetada põlvkondadeülest raske lähisuhtevägivalda. Eestis on 18 MARAC­i tuumikut, kuhu kuulub ohvriabi, politsei, kohaliku omavalitsuse, naiste tugikeskuse, prokuratuuri, lastekaitse ja aina sagedamini ka meditsiinivaldkonna esindaja.

Ohvritele vahetu ja kiire toe pakkumine hõlmab ööpäe­ varingset ohvriabi kriistelefoni (116 006) ning emot­ sionaalse toe ja hingehoiu telefoni (116 123). Ohvriabi poole võib ööpäev läbi pöörduda ka www.palunabi.ee lehelt leitava veebivestluse akna kaudu. Ohvrite kohtle­ mise arendamiseks hõlmab teenus ka spetsialistidele täiendkoolituste korraldamist, võrgustikutööd ning ennetus­ ja teavitustegevuste korraldamist. Ohvriabi põhiteenust osutavad ohvriabitöötajad, kes paiknevad üle Eesti kõikides maakondades, enamasti politseiga samas hoones, kaugnõustamist pakutakse telefoni ja veebi teel. Ohvrite toetamiseks on loodud ja arendami­ sel ohvriabi vabatahtlike süsteem.

Psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 294)

Kriisijuhtumi ohvritele osutatakse psühhosotsiaalset kriisiabi teenust, et toetada juhtunuga toimetulekut, vähendada selle mõju igapäevasele tegutsemisele ja taastada iseseisev toimetulek. Teenus sisaldab Sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringset valmisolekut

kriisijuhtumitele reageerida, olukorra hindamist ning seotud asutuste ja isikutega koostöö käivitamist, krii­ sijuhtumi ohvrite väljaselgitamist ja nende esmaste vajaduste hindamist, psühholoogilise esmaabi osuta­ mist, muu psühhosotsiaalse abi käivitamist ja spet­ sialistide koostööd kriisijuhtumi ohvrite abistamisel.

Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 317)

Naiste tugikeskuse teenuse eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvri ja temaga koos vägivalda kogenud laste vägivallast pääsemisele, turvalisuse suurendamisele ja iseseisva toimetuleku saavutami­ sele. Teenust osutab erialaspetsialistidest koosnev meeskond ning see hõlmab esmase psühhosotsiaalse abi pakkumist, ohvri abivajaduse hindamist, ohvri nõustamist, juhtumikorraldust, vajaduse korral lisaks ka psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ja juriidilist nõustamist ning turvalist ajutist majutust kuni kuus kuud. Teenus on kättesaadav igas maakonnas.

Teenus hõlmab ka toe pakkumist prostitutsiooni kaasatutele, sealhulgas nõustamisteenuseid ja vajaduspõhist abi, sotsiaalnõustamist, juhtumikor­ raldust, vajaduse korral psühholoogilist ja juriidilist nõustamist, tugiisikuteenust ja jätkutuge, et seeläbi vähendada prostitutsioonis osalemisega kaasneda võivaid kahjusid. Sihtrühma leidmiseks on oluline osa välitöödel.

Seksuaalvägivalla kriisiabi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 199)

Teenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla ohvrile vajalik meditsiiniline abi ja esmane psühho­ sotsiaalne abi, et aidata kaasa ohvri füüsilisele ja psühho sotsiaalsele taastumisele. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad tasuta abi ööpäev läbi ning tegutsevad neljas Eesti piirkonnas (Lääne­ Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida­Viru Keskhaigla ja Pärnu Haigla). Kriisiabikeskustes tagatakse ohvrile seksuaalvägivalla tõttu vajalikud tervishoiuteenused (sh ravimid ja abivahendid) koos kohtumeditsiinilise tõendmaterjali kogumisega. Kriisiabikeskusesse võivad pöörduda naised, mehed ja igas vanuses lapsed. Uue ohvriabi seaduse alusel on seksuaalvägivalla ohvritel olenemata süüteome­ netlusest õigus saada ka traumast taastumist toe­ tava vaimse tervise abi. Seeläbi on psühholoogiline abi kättesaadav ka minevikus seksuaalvägivalda kogenud ohvritele.

21 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Inimkaubandusohvrite teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 318)

Teenuse eesmärk on abistada inimkaubanduse ohv­ reid. Teenuse raames pakutakse majutust, toitlustust, tervishoiuteenuseid, materiaalset ja psühholoogilist abi, juriidilist abi, tugiisikuteenust, tõlketeenust ning muid ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taas­ tumiseks vajalikke teenuseid. Teenuse saamiseks pikemalt kui 14 päeva peab olema alustatud krimi­ naalmenetlus.

Vägivallast loobumise toetamise teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 273)

Teenuse eesmärk on aidata kaasa vägivalla enne­ tamisele ja tõkestamisele vägivalla toimepanijale rakendatavate tegevuste kaudu. Vägivallast loobu­ mise toetamine sisaldab vägivalla toimepanija moti­ vatsiooni ja psühhosotsiaalsete vajaduste hindamist, et otsustada teenuse vajaduse, sobiliku metoodika ja mahu üle, vägivaldse käitumise võimaliku jätku­ mise riski hindamist ja nõustamist vägivallast loo­ bumiseks. Teenusega aidatakse inimestel lõpetada vägivaldne käitumine ja õppida uusi toimetulekustra­ teegiaid. Olulisel kohal on teavitus­ ja ennetustöö, et suurendada teadlikkust ja pakkuda koolitusi vägivalla ennetamise teemadel, samuti võrgustikutöö ohvri­ tega töötavate spetsialistidega ohvrite kaitse taga­ miseks. Teenust osutavad Sotsiaalkindlustusameti nõustajad eesti ja vene keeles, teenus on mõeldud nii meestele kui naistele, kasutusel on individuaalne nõustamine.

Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 201)

Traumast taastumist toetava vaimse tervise abi eesmärk on soodustada ohvri psühhosotsiaalse tasakaalu taastumist ning vähendada ohvri psüühika­ ja käitumishäirete tekkimise tõenäosust või nende intensiivsust. Teenust on õigus saada kuriteoohvritel, kelle suhtes toime pandud teo kohta on alustatud kri­ minaalmenetlus; perevägivalla või seksuaalvägivalla ohvritel (olenemata menetlusest); eelnevalt nime­ tatud ohvri lapsel, lapselapsel, vanemal ja muul last kasvataval isikul, vanavanemal, õel, vennal, ohvriga abielus või püsivas kooselus oleval või olnud isikul; isikul, kes osaleb kriminaalmenetluses tunnistajana. Teenus on näidustatud, kui Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud isiku abivajaduse. Teenust on võimalik saada kuni ühe Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu­

tasu alammäära ulatuses. Kuni abivajaduse äralan­ gemiseni on teenust õigus saada inimkaubanduse ohvril, seksuaalselt väärkoheldud lapsel ja terrori­ kuriteo ohvril.

Kuriteoohvri hüvitis (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 200)

Kuriteoohvri hüvitis on mõeldud neile, kes on Eesti Vabariigi territooriumil langenud vägivallakuriteo ohv­ riks ning on seetõttu saanud raske tervisekahjustuse ja varalise kahju (nt on vähenenud sissetulek või on tekkinud lisakulud seoses tervise taastamisega). Hüvitise eesmärk on aidata kannatanul tekkinud olukorras paremini majanduslikult toime tulla. Vägi­ vallakuriteo ohvri surma korral on õigus hüvitisele ohvri ülalpeetavatel ja neil, kes on maksnud ohvri matusekulud.

Taastava õiguse teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 415)

Teenus hõlmab nii vahendusmenetluse kui muudes juhtumites vahendusteenuse osutamist. Teenuse eesmärk on erapooletu vahendaja kaasabil ohver ja juhtunuga seotud muud osapooled kokku tuua, anda neile selgitamise ja ärakuulamise võimalus ning jõuda vahendatud protsessi kaudu kokkuleppele, kuidas tekkinud kahju hüvitada ja õiglustunde taas­ tumist toetada. Taastava õiguse meetmed aitavad ennetada konfliktide eskaleerumist ja tagada ohvrite turvalisuse. Teenuse raames pakutakse ohvriabi osutatud vahendusteenust nii vabatahtlike kui ohvri­ abitöötajate poolt süüteomenetluse raames ja ka väljaspool seda.

22 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Teenuste rahastamise kava

* Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 993 825 278 1 003 313 602 1 007 166 433 999 993 149

Meede 1.1. Lastega perede majanduslikku toimetulekut ning töö­ ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitse süsteem

936 245 779 935 588 403 941 972 622 949 457 995

Tegevus 1.1.1. Hüvitised ja toetused lastele ning peredele

936 245 779 935 588 403 941 972 622 949 457 995

Elatisabi 12 783 047 13 389 543 14 004 305 14 624 211

Vanemahüvitis 364 298 348 360 666 324 363 042 150 368 565 285

Lapsevanemate pensioni­ ja ravikindlustuskaitse 99 848 405 106 059 254 112 907 618 120 092 558

Peretoetused 426 584 295 421 476 685 415 912 075 407 404 498

Lapsepuhkuste tasu 9 523 646 9 981 768 10 450 478 10 924 370

Puudega lapse sotsiaaltoetus 18 891 193 19 292 178 20 445 373 22 070 165

Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu 4 316 844 4 722 651 5 210 623 5 776 908

Meede 1.2. Laste ja perede heaolu ning vägivallaohvrite õiguste tagamine toimiva lastekaitse­ ja ohvriabisüsteemi kaudu

48 499 642 58 797 825 56 269 021 42 212 449

Tegevus 1.2.1. Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused

36 719 889 45 735 031 44 634 335 34 802 841

Vanemlike oskuste arendamine 2 763 382 3 097 079 1 767 166 865 568

Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine ja pereteenuste arendamine

1 229 455 7 307 582 7 062 586 39 783

Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele

1 465 027 1 437 761 1 412 418 1 136 538

Kinnise lasteasutuse teenus 6 395 691 9 135 017 8 853 791 8 520 326

Mitmedimensiooniline pereteraapia 1 756 695 1 707 207 1 531 270 1 484 593

Asendushoolduse korraldamise (sh saatjata alaealistele välismaalastele), arendamise ning pädevuste suurendamise teenus

4 468 291 4 394 991 4 235 450 3 066 289

Riiklik perelepitusteenus 2 016 185 1 973 709 1 935 225 1 883 733

Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus 13 889 689 13 918 555 15 054 896 15 004 709

Erivajadustega laste abivahenditeenus 2 735 473 2 763 129 2 781 533 2 801 303

Tegevus 1.2.2. Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine

4 096 075 3 901 434 3 370 339 2 306 806

Lastekaitsealase ennetus­, arendus­ ja teavitus­ tegevuse koordineerimine

1 993 304 1 868 628 1 402 514 430 005

Riikliku lastekaitse teenuse pakkumine ja arendamine

798 884 763 439 728 886 680 663

LISA 2

23 2025-2028LASTE JA PEREDE PROGRAMM

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Lastekaitse telefoniteenus (116111) 1 303 888 1 269 367 1 238 940 1 196 139

Tegevus 1.2.3. Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine

7 683 678 9 161 361 8 264 347 5 102 802

Lastekaitse­ ja perepoliitika ning ohvriabi poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

7 384 223 8 857 651 7 958 272 5 063 020

Töö­ ja pereelu ühitamise soodustamine 299 455 303 710 306 075 39 783

Meede 1.3. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine

9 079 857 8 927 373 8 924 789 8 322 705

Tegevus 1.3.1. Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele

9 079 857 8 927 373 8 924 789 8 322 705

Ohvriabi põhiteenus 3 230 430 3 105 222 3 004 241 2 839 562

Psühhosotsiaalne abi kriisijuhtumi korral 1 320 080 1 311 035 1 305 811 794 571

Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus 1 451 904 1 346 137 1 341 371 1 335 943

Seksuaalvägivalla kriisiabi 511 548 502 916 495 775 487 634

Inimkaubandusohvrite teenus 273 837 264 918 257 540 249 127

Vägivallast loobumise toetamise teenus 621 413 606 452 594 076 579 965

Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi 1 258 297 1 363 958 1 482 360 1 609 190

Kuriteoohvri hüvitis 221 236 243 967 267 749 298 717

Taastava õiguse teenus 191 113 182 769 175 867 127 997

1 2025-2028VANEMAEALISTE PROGRAMM

PROGRAMM

Vanemaealised 2025-2028

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri .....

käskkirjaga nr ... „...“

Lisa ..

2 2025-2028VANEMAEALISTE PROGRAMM

Sissejuhatus

Heaolu tulemusvaldkonna vanemaealiste programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 ellu­ viimiseks ja eesmärkide täitmiseks, tagades vanemaealistele võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja toetades nende majanduslikku toimetulekut. Programm keskendub vanemaealiste heaoluga seotud küsi­ mustele ja seab eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud kõigiga võrdsed võimalused ja nad tulevad majanduslikult hästi toime. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 3.

Tulemusvaldkond Heaolu (HE)

Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA)

Programmi nimi Vanemaealiste programm

Programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osale­ miseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad

Elluviimise periood 2025–2028

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)

HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond

Laste ja perede

programm

Vanema- ealiste

programm

Sotsiaal- hoolekande programm

Soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise programm

Tööturu- programm

riigi pikaajaline arengustrateegia

SoM ja MKMSotsiaalministeerium (SoM) Majandus- ja

kommunikatsiooni- ministeerium (MKM)

3 2025-2028VANEMAEALISTE PROGRAMM

Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame tervikliku rahvastiku­ ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“ ja „Uuenda­ me sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tajutud riskid“, „Osalemine tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Püsiva suhtelise vaesuse määr“ 2035. aastaks seatud ees­ märkide saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse:

Vanemaealiste programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:

y 21.4.2.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.4.3.3. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.4.9.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Sotsiaalfond+).

Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2024–2027) muudatusi tehtud.

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Vanemaealiste programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad.

Mõõdik Tegelik Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028

Aktiivsena vananemise indeks Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus

37,9 (2018) 40,9 41,3 41,7 42,2

4 2025-2028VANEMAEALISTE PROGRAMM

Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2024 2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 3 538 605 3 839 395 4 121 545 4 435 805 4 731 919

Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaal­ selt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad

3 538 605 3 839 395 4 121 545 4 435 805 4 731 919

Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

693 1 167 1 174 1 509 901

Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine

3 537 913 3 838 227 4 120 371 4 434 296 4 731 018

Hetkeolukorra analüüs

Rahvastiku vananemisest tulenevalt on sotsiaalvaldkonna suurimad välja­ kutsed pensionide tagamiseks täiendavate vahendite leidmine, aktiivsena ja tervena vananemise toetamine ning abituse ja abivajaduse tekkimise ennetamine. Statistikaameti andmetel on pikaajalise haiguse olemasolu 65­aastaste ja vanemate seas vähenenud 77,8%­lt 2019. aastal 76,8%­le 2023. aastal. Samuti on 65­aastaste ja vanemate elanike seas suurenenud nende osatähtsus, kes hindavad oma terviseseisundit halvaks või väga halvaks (27,6%­lt 2020. a 30,9%­le 2023. a) ning lisaks hindab endiselt üle poole (2023. a 59,3%) 65­aastastest ja vanematest inimestest, et nende iga­ päevaelutegevused on tervisest tingituna suurel või mõningal määral piira­ tud. Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades.

Vanemaealiste heaolu puudutavad probleemid ei ole valdkondadeüleselt poliitikameetmetesse integreeritud. Jätkuvalt nähakse vanemaealisi pigem sotsiaal­ ja tervisevaldkonna sihtrühmana. Vanemaealiste heaolu ja ühis­ konnaelus osalemist saab toetada vanusesõbralike poliitikameetmetega, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. Vanemaealisi on vaja enam kaasata poliitika kujundamisse ning neile on vaja anda võima­ lus rääkida kaasa vanemaealiste eluolu puudutavates otsustes. Kohaliku elu kujundamisel tuleb arvestada vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtetega ning luua võimalusi aktiveerivateks tegevusteks (nt vabatahtlikuks tööks). Võrreldes Euroopa eakaaslastega on vanemaealised ühiskonda oluliselt vähem kaasatud, sealhulgas osalevad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega. Vanemaealisi kaasavad esindus­ kogud ei ole levinud ning ka vabatahtlik tegevus saab alles hoogu.

Kuigi vanemaealiste (65–74­aastased) tööhõive Eestis on Euroopa Liidu suurim ehk selles vanuses töötas 2023. aastal 28,4% pensionäridest1, on vanemaealiste vaesusrisk võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suurem.

1 Vanuserühmas 65–74 oli hõivatuid 42 tuhat inimest.

59,3% Eesti 65+ elanikest tundis 2023. aastal,

et nende igapäevaelu- tegevused on tervisest tingituna mingil määral

piiratud.

47% Eesti 65+ elanikest elas 2023. aastal

suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses.

5 2025-2028VANEMAEALISTE PROGRAMM

Eurostati andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses2 47% Eesti 65­aastastest ja vanematest elanikest ning sellest peamise osa moodustavad need, kes elavad suhtelises vaesuses. Statis­ tikaameti andmetel elas 2023. aastal3 suhtelises vaesuses 39,4% Eesti 65­aastastest ja vanematest elanikest ning võrreldes eelneva aastaga vaesuses elavate vanemaealiste osatähtsus taas vähenes. See on selgitatav sellega, et 2023. aastal kasvas ekvivalentnetosissetulek 8%, kuid pensionid kasvasid üldise sissetulekute kas­ vu juures enam (pensionite kasv 15,6%) Eriti raskes majanduslikus olukorras on üksi elavad pensionärid ja va­ nemaealised puudega inimesed. 2023. aastal elas Statistikaameti andmetel 71% üksi elavatest 65­aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses, mida on 8 protsendipunkti võrra vähem kui aasta varem.

Nii demograafiast kui ka mittetraditsiooniliste töövormide järjest laialdasemast kasutamisest tuleneva mak­ sumaksjate vähenemise ja II pensionisambasse pensioniks kogutu enne pensioniiga ärakasutamise tõttu on keskmise pensioni ja keskmise palga suhe tulevikus veelgi vähenemas. Samuti töötab järjest enam inimesi osaliselt välisriikides, mis omakorda vähendab maksumaks­ jaid ja pensioniõigusi Eestis.

Vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujuta­ mine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüü­ pide teket. Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja ko­ getakse enim töösuhetes. Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes. Vanemaealiste vastu suunatud vägivalla peamised põhjused on lähedas­ te sotsiaalsed ja vaimse tervise probleemid. On alust eel­ dada, et vanemaealiste depressioon on aladiagnoositud ja ­ravitud, kuid juba diagnoositud kõrge depressiivsuse tase näitab, et vaimsele tervisele on vaja senisest enam tähele­ panu pöörata.

Järgneva nelja aasta olulised tegevused

y Viiakse ellu pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendav pensionitarkuse teenus. Eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usaldusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kättesaadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid, et saavutada pensionipõlveks rahaline turvatunne.

y Analüüsitakse võimalusi muuta I samba pensionid solidaarsemaks. Eesmärk on soodustada pensioni­ süsteemi arenemist võrdsemate pensionide poole ja parandada inimeste vanaduspensioniea rahalist hakkamasaamist.

y Analüüsitakse võimalusi tõsta miinimumpensioni, et tagada inimestele parem sotsiaalne kaitse. Miinimumpensioni adekvaatsemaks muutmine on oluline ka selleks, et vastata rahvusvahelistele miinimumpensionidele kehtestatud nõuetele.

y Keskmise vanaduspensioni asendusmäära eesmärgi saavutamiseks teadvustatakse tööandjapensioni rolli olulisust.

y Pensioni tõrgeteta väljamaksete tagamiseks on vaja tuua pensioniteenus uuele platvormile SKAIS2. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusena ei ole võimalik teha õigeaegseid pensionide väljamakseid.

2  Eurostat avaldab vaesuse andmed uuringuaasta järgi ehk 2023. aasta suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse näitaja hõlmab 2022. aasta sisse­ tulekutel põhinevat suhtelise vaesuse näitajat. Eesti Statistikaamet avaldab vaesuse näitajad sissetulekuaasta järgi. 3 Sissetulekuaasta, uuringuaasta on 2023.

6 2025-2028VANEMAEALISTE PROGRAMM

y Vanemaealiste rolli väärtustamiseks ja positiivsete hoiakute muutmiseks ühiskonnas, sealhulgas vanemaealiste töötajate suhtes, toetatakse meetmeid, mis loovad võimalused vanemaealiste kaasamiseks ja ühiskonna­ ja tööelus aktiivsemaks osalemiseks ning sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamiseks. Aktiivsed, sealhulgas majanduslikult aktiivsed vanemaealised on ühiskonna tegemistesse rohkem kaasatud ja nad tulevad igapäevaelus paremini toime.

Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad

Meetme eesmärk: vanemaealiste võimalused ühiskonnas osaleda ja majanduslikult toime tulla on paranenud.

Meede koosneb kahest tegevusest. Tegevuse „Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine“ alla on koondatud teenused, mis soodustavad vanemaealisi väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas. Tegevus „Pensioni süsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine“ hõlmab kõiki teenuseid, mis toetavad inimeste majan­ duslikku toimetulekut ja pensionisüsteemi jätkusuutlikkust.

Mõõdik Tegelik Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028 50–74­aastaste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

60,7% 57,3% 57,4% 57,5% 58,1%

65­aastaste ja vanemate suhtelise vae­ suse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, % Allikas: Eurostat (EU-SILC)

47,0% 35,9% 35,9% 34,0% 32,1%

Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

Tegevuse eesmärk: vanemaealiste ühiskonnaelus osalemine on paranenud ja nad on õigel ajal toetatud.

Tegevuse raames on eesmärk soodustada vanemaealisi väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas, vähendada vanu­ sega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist, suurendada tööandjate teadlikkust ja panustada sotsiaalpartne­ rite hoiakute muutmisse.

Strateegilise partnerluse kaudu võimestatakse vanemaealiste huvikaitse­ ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke, toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuse juurde ja edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, toetades seeläbi vanemaealiste kaasamist poliitikakujundamisse.

Tegevus sisaldab ka võimaluste loomist aktiveerivateks tegevusteks, sealhulgas vabatahtlikuks tööks. See või­ maldab vanemaealistel püsida aktiivsena ja osaleda kogukondlikes tegevustes, ennetades seeläbi abivajaduse tekkimist.

7 2025-2028VANEMAEALISTE PROGRAMM

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Viiakse ellu vanemaealisi inimesi väärtustavate hoiakute muutmist toetavaid meetmeid, mis hõlmavad:

• vanemaealiste elanike endi hoiakuid, mis määravad ja mõjutavad nende elukvaliteeti ja toimetulekut;

• institutsionaalsete gruppide (sh tööandjad) suhtumist;

• ühiskonna ja kogukonna väärtushinnanguid tervikuna.

Oluline on tegeleda vanemaealiste negatiivse kuvandi muutmisega, muu hulgas teavitustegevuste kaudu.

y Võimestatakse vanemaealiste huvikaitse­ ja esindusorganisatsioone ning toetatakse nende esindus­ kogude loomist kohalike omavalitsuste juurde, edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtteid, toetades vanemaealiste kaasamist poliitikakujundamisse strateegilise partnerluse kaudu.

Mõõdik Tegelik Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028 Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „ühiskondlik aktiivsus“ Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus

14,3

(2018) 15,3 15,4 15,6 15,7

Aktiivsena vananemise indeksi alavaldkond „sotsiaalne aktiivsus ja soodustav keskkond“ Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus

53,2

(2018) 59,1 60,0 61,0 61,9

Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine

Tegevuse eesmärk: tagada inimestele hüvitiste, toetuste ja nõustamisega rahaline heaolu ja kindlustada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus.

Tegevuse raames maksab Sotsiaalkindlustusamet riiklikku vanaduspensioni, mis on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mida mõjutab inimese varasem panustamine pensioniskeemi (sotsiaalmaksu tasumine). Vanaduspensioni saami­ seks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 01.01.2017 hakkas vanadus­ pensioniiga järk­järgult kasvama ning jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast sõltub vana­ duspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast.

Tegevuse raames maksab Sotsiaalkindlustusamet veel riiklikku toitjakaotuspensioni ja riiklikku töövõimetus­ pensioni. Toetustena makstakse üksi elava pensionäri toetust, represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetust, olümpiavõitja toetust ja sotsiaaltoetust välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele (enne 01.01.2024 riiki saabujatele).

Vanemaealiste inimeste heaolu tagamiseks ja võimaliku absoluutse vaesuse riski vähendamiseks prognoosi­ takse 44­aastase staažiga vanaduspensioniks alates 2025. aasta 1. aprillist 826 eurot (01.04.2024 – 774 eurot), kasv 52 eurot.

Üksi elava pensionäri toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesus­ riski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2­kordne Eesti keskmine vanaduspension (2024. a alla 853 euro). 2025. aastal on üksi elava pensionäri toetuse suurus 200 eurot. Riigieelarve revisjoni käigus otsustati, et alates 2025. aastast ei arvata öö­ päevaringse hooldusteenuse saajaid üksi elava pensionäri toetuse saajate hulka. Muudatus puudutab väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust saavaid inimesi.

8 2025-2028VANEMAEALISTE PROGRAMM

Represseeritute ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetuse suurus on 292 eurot.

Tegevus hõlmab ka pensionipoliitika väljatöötamise ja rakendamisega seotud tegevusi, sealhulgas inimeste pensioniteadlikkuse suurendamist pensionitarkuse teenuse kaudu.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Arendatakse pensionitarkuse teenust ja teavitatakse elanikkonda erinevate teavituskanalite kaudu. 2024. aasta pensionitarkuse uuringule tuginedes kaasajastatakse pensionitarkuse teenust, luuakse pensioni sündmusteenus ja muudetakse kolme pensionisamba kalkulaator kasutajasõbralikumaks. 2025. aastal valmib andmevahetusega sündmusteenus. Alates 2026. aastast hoitakse sündmusteenus adekvaatsena eesti.ee keskkonnas.

y Analüüsitakse I samba pensionide solidaarsemaks muutmise võimalusi Eesti majandustingimustes. Detailsemalt käsitletakse pensionisüsteemi ressursside ümberjagamise võimalusi, et suurendada inimeste finantsilist võimekust vanaduspensionieas.

y Analüüsitakse miinimumpensioni tõstmise võimalusi, et tagada inimestele sotsiaalne kaitse. Miinimum­ pensioni adekvaatsemaks muutmine on oluline, et vastata rahvusvahelistele miinimumpensionidele kehtestatud nõuetele.

y Tööandjapensioni rolli suurendamiseks kohandatakse õigusruumi ning avalikkust teavitatakse tööandja­ pensioni võimalustest.

y Pensioniteenus tuuakse uuele infosüsteemi platvormile SKAIS2, et tagada pensioni tõrgeteta väljamaksed. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusena ei ole võimalik teha õigeaegseid pensionide väljamakseid.

y Edendatakse rahvusvahelist koostööd. Kavas on sõlmida sotsiaalkindlustusleping Eesti ja USA vahel ning tõhustada andmevahetust Eesti ja Soome vahel.

Mõõdik Tegelik Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028 Vanaduspensioni teoreetiline netoasendusmäär; mediaan­ pensioni suhe mediaanpalka* Allikas: Statistikaamet, Rahandus- ministeerium, Sotsiaalministeeriumi arvutused

Neto- asendus- määr

47% ≥ 44% ≥ 44% ≥ 44% ≥ 44%

Mediaan 56% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60% ≥ 60%

Rahvapensionimäära suhe arvestuslikku elatusmiinimumi Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet; Sotsiaalministeeriumi arvutused

0,99 >1,0 >1,0 >1,0 >1,0

* 40-aastase staažiga mediaanpalka saanud inimese I ja II samba netopension netomediaanpalgast

9 2025-2028VANEMAEALISTE PROGRAMM

Programmi juhtimiskorraldus

Vanemaealiste programmi on Sotsiaalministeerium teinud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Prog­ ramm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tege­ vusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalkaitseminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi ra­ haliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised prog­ rammid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm”, Majandus­ ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus­ ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad prog­ rammi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Tervis“ Sotsiaalministeeriumi programmid „Tervist toetavad vali­ kud“, „Tervist toetav keskkond“ ja „Inimkeskne tervishoid“.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga­aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Hea­ olu“ iga­aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

10 2025-2028VANEMAEALISTE PROGRAMM

Programmi teenuste kirjeldus

Meede 1.1. Vanemaealised on ühis- konnas sotsiaalselt kaasatud, võrd- selt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad

Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

Hoiakute muutmine vanemaealistesse elanikesse (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 404)

Teenuse eesmärk on soodustada vanemaealisi väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas, sealhulgas vane­ maealiste elanike endi hoiakuid, institutsionaalsete gruppide (sh tööandjad) suhtumist ning ühiskonna ja kogukonna väärtushinnanguid tervikuna. Muu hul­ gas on kavas suurendada tööandjate teadlikkust ja sotsiaalpartnerite võimekust, muutes nende hoiakuid vanemaealiste töötajate suhtes koolitus­ ja teavitus­ tegevuste kaudu. Vanusesurvevastase teavitusega suurendatakse ühiskonnas sallivust ning suunatakse tööandjaid ja töötajaid nägema vanemaealist töötajat kui konkurentsivõimelist ja võrdset partnerit.

Tegevust rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine“).

Vanemaealiste poliitikakujundamisse kaasamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 414)

Teenuse eesmärk on kaasata vanemaealisi polii­ tikakujundamisse strateegilise partnerluse kaudu. Selleks võimestatakse vanemaealiste huvikaitse­ ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke ning toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuste juurde. Lisaks edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist. Muu hulgas töötatakse välja vanusesõbraliku ühiskonna põhi­ mõtted ning kaasatakse vanemaealisi enam poliitika­ kujundamisse.

Võimaluste loomine aktiveerivateks tegevusteks (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 412)

Vanemaealiste (sh äsja tööhõivest lahkunud inimeste) sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks luuakse või­ malused aktiveerivateks tegevusteks, sealhulgas vabatahtlikuks tööks. See võimaldab vanemaealistel püsida aktiivsena ja osaleda kogukondlikes tegevus­ tes, ennetades seeläbi abivajaduse tekkimist.

Tegevust rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“).

Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine

Pensionipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 57)

Teenuse sisuks on pensionipoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine eesmärgiga tagada nii praegus­ tele kui ka tulevastele pensionäridele piisava suu­ rusega asendussissetulek. Selleks analüüsitakse koos Rahandusministeeriumiga järjepidevalt Eesti pensionisüsteemi ning analüüsi põhjal tehakse ette­ panekud pensionisüsteemi muutmiseks. Pensioni­ süsteem peab tagama nii adekvaatse minimaalse sissetuleku kui ka rahuldava töise sissetuleku asen­ duse, seal hulgas üksi elavatele inimestele. Uute töövormide kasutuselevõtmise ja II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise tõttu otsitakse võimalusi, et tuua pensioni süsteemi täiendavaid vahendeid, arendades muu hulgas kogumispensionil põhine­ vaid pensioniskeeme ja tööandjapensioni. Piiriülesel töötamisel kogutud pensioniõiguste säilimiseks sõl­ mitakse Euroopa Liidu väliste riikidega kahepoolsed sotsiaalkindlustus lepingud.

Pensionisüsteemi arendamise kõrval on oluline suu­ rendada inimeste pensioniteadlikkust. Selleks pakub Sotsiaalministeerium pensionitarkuse teenust, mille eesmärk on suurendada kallutamata, lihtsa ja selge pensioniinfo kättesaadavuse kaudu kõigi täiskas­ vanud inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid, et saavutada pensionipõlveks piisav rahaline turvatunne. Teenust rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Eesti ini­ meste pensionialase teadlikkuse suurendamine“).

LISA 1

11 2025-2028VANEMAEALISTE PROGRAMM

Riiklik vanaduspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 302)

Pension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse kor­ ral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub tema varasemast panustamisest pensioniskeemi (sotsiaal­ maksu tasumine). Vanaduspensioni saamiseks peab inimene olema jõudnud vanaduspensioniikka ja tal peab olema täidetud vajalik pensionistaaž. Vanadus­ pensioniiga kasvab vastavalt sünniaastale ning jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Pensionil on palju sihtrühmi ja mitu alaliiki, mis võimaldavad inimestel suunduda pensionile ka paindlikel tingimustel.

Riikliku vanaduspensioni kogumisosa (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 306)

Rahvastiku vananemise mõjudega tegelemiseks loo­ di 2002. aastal riikliku vanaduspensioni kogumisosa ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ja kelle eest makstakse Eestis sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid kohustuslikku pensionifondi. Tema sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jaguneb kaheks – 16% eest omandab ta jooksvalt rahastatava riikliku pensioni õigusi ja 4% kantakse kohustuslikku pensionifondi. Pensionile minnes koosneb riiklik vanaduspension samuti kahest osast – jooksvalt rahastatavast riik­ likust vanaduspensionist (I sammas) ja riikliku va­ naduspensioni kogumisosast (II sammas). Viimati nimetatu sõltub kohustuslikku pensionifondi kogutud summa suurusest ja inimese vanusest pensionile minekul.

Riiklik töövõimetuspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 237)

Töövõimetuspensioni regulatsioon kaotas riikliku pensionikindlustuse seaduses kehtivuse 01.06.2016. Alates 01.06.2016 hindab töövõimet ja maksab töövõi­ metoetust Eesti Töötukassa. Sotsiaalkindlustusamet määrab ja maksab töövõimetuspensioni nendele ini­ mestele, kellel on õigus töövõimetuspensionile Eesti Vabariigi poolt sõlmitud kahepoolse välislepingu alu­ sel. Neile kohaldatakse enne 2016. aasta 1. juulit keh­ tinud töövõimetuspensioni regulatsiooni ja seda kuni välislepingu muutmiseni. Samuti makstakse töövõi­ metuspensioni inimestele, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus kaitseväeteenistuse seaduse alusel.

Riiklik toitjakaotuspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 238)

Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lap­ sele, vanemale või lesele määratakse pension sõltu­ mata sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. Õiguse riiklikule toitjakaotuspensionile sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus. Lapsel on õigus toitjakaotuspensionile kuni 18­aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 24­aastaseks saamiseni. Lesel on õigus toitjakaotuspensionile üksnes siis, kui ta ei tööta ja kasvatab toitja kuni 3­aastast last, samuti raseduse ajal ja juhul, kui lesk on püsivalt töövõimetu või pensionieas.

Üksi elava pensionäri toetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 189)

Üksi elava pensionäri toetust makstakse sotsiaal­ hoolekande seaduse § 1391 alusel. Toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada tema vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensio­ näridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2­kordne Eesti keskmine pension (2024. a alla 853 euro). 2025. aastal on toetuse suurus 200 eurot. Toetuse maksmise määr ja toetuse suurus kehtesta­ takse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.

Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 186)

Represseeritu toetuse maksmise aluseks on okupat­ sioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Toetust on õigus saada represseeritu tunnistuse omanikul. Toetust makstakse üks kord aastas ja toe­ tuse suurus on 292 eurot. Toetust tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele makstakse sotsiaalhoole­ kande seaduse § 1401 alusel. Toetust makstakse üks kord aastas ja toetuse suurus on 292 eurot.

Olümpiavõitja toetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 191)

Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse spordi­ seaduse alusel. Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Toetuse suu­ ruse aluseks on Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuu­ palk. Toetust makstakse igal kuul.

12 2025-2028VANEMAEALISTE PROGRAMM

Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate sotsiaal- kindlustus ja -toetus (sh A1) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 297)

Sotsiaaltoetust makstakse sotsiaalhoolekande sea­ duse § 140 alusel. Toetusele tekib õigus vanaduspen­ sioniikka jõudnud isikul. Toetust makstakse igal kuul ja toetuse suuruseks on rahvapensioni määr. Rahva­ pensioni määra indekseeritakse igal aastal 1. aprillil. Toetuse saajad on ravikindlustatud. Toetust makstak­ se enne 01.01.2024 Eestisse saabunutele.

Tõend A1 väljastatakse inimestele, kes viibivad lä­ hetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis. Seda võivad taotleda nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. Tõendiga määratakse kindlaks isiku kindlustajariik. Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õi­ gusakte kohaldatakse ja sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastu võtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusak­ te. Hiljem kasutatakse sotsiaalmaksu infot pensioni maksmise alusena.

13 2025-2028VANEMAEALISTE PROGRAMM

Teenuste rahastamise kava

* Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks.

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 3 839 394 535 4 121 544 780 4 435 804 706 4 731 919 253

Meede 1.1. Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad

3 839 394 535 4 121 544 780 4 435 804 706 4 731 919 253

Tegevus 1.1.1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

1 167 138 1 174 193 1 508 526 900 968

Hoiakute muutmine vanemaealistesse elanikesse

29 455 33 710 36 075 39 783

Vanemaealiste poliitikakujundamisse kaasamine 908 227 906 774 836 376 821 402

Võimaluste loomine aktiveerivateks tegevusteks 229 455 233 710 636 075 39 783

Tegevus 1.1.2. Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine

3 838 227 398 4 120 370 587 4 434 296 180 4 731 018 285

Pensionipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

1 828 316 1 619 468 1 584 118 1 303 753

Riiklik vanaduspension 3 215 074 943 3 455 873 113 3 723 812 671 3 984 660 227

Riikliku vanaduspensioni kogumisosa 568 750 000 611 350 000 655 350 000 689 650 000

Riiklik töövõimetuspension 6 883 861 7 008 415 6 977 177 6 942 127

Riiklik toitjakaotuspension 22 011 423 23 178 702 24 267 001 25 264 515

Üksi elava pensionäri toetus 17 930 330 18 596 529 19 635 771 20 594 735

Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetus

2 091 033 1 979 487 1 877 022 1 781 003

Olümpiavõitja toetus 262 374 302 321 315 826 330 091

Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate sotsiaalkindlustus ja ­toetus (sh A1)

3 395 118 462 553 476 593 491 835

LISA 2

1 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

PROGRAMM

Sotsiaalhoolekanne 2025-2028

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri .....

käskkirjaga nr ... „...“

Lisa ..

2 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Sissejuhatus

Heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 ellu­ viimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste heaolu ja sotsiaalse turvalisuse kasvu ning vähendades vaesust ja ebavõrdust. Programm keskendub sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse turvatunde arengule, pakkudes inimestele ennetavat, ajakohast, kvaliteetset ja jätkusuutlikku hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 4.

Tulemusvaldkond Heaolu (HE)

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA)

Programmi nimi Sotsiaalhoolekande programm

Programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu

Elluviimise periood 2025–2028

Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)

Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI)

HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 = Heaolu tulemusvaldkond

Laste ja perede

programm

Vanema- ealiste

programm

Sotsiaal- hoolekande programm

Soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise programm

Tööturu- programm

riigi pikaajaline arengustrateegia

SoM ja MKMSotsiaalministeerium (SoM) Majandus- ja

kommunikatsiooni- ministeerium (MKM)

3 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“, „Parandame eriva­ jadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“, „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“ ja „Lõimime tervishoiu­ ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tajutud riskid“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, „Sissetulekukvintii­ lide suhte kordaja“ ja „Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16­aastaste ja vanemate inimeste osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisesse:

Sotsiaalhoolekande programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:

y 21.4.1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Regionaalarengu Fond);

y 21.4.9.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.4.9.2. Kogukonna juhitud kohalik areng – CLLD (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.4.10.1. Sotsiaalkindlustuse programm (Euroopa Sotsiaalfond+);

y 21.6.1.12. Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal­ ja terviseteenuste arendamine (Õiglase Ülemineku Fond);

y 1.1.2. Sotsiaal­ ja lastekaitse (Šveitsi koostööprogramm).

Programmi tegevuste struktuuris ei ole võrreldes varasema programmiga (2024–2027) muudatusi tehtud.

4 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Sotsiaalhoolekande programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu.

Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16­aastaste ja vanemate inimeste osakaal Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

2,4% 2,1% 2,0% 1,9% 1,8%

Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate ava­ hooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekande- statistika, Sotsiaalkindlustusamet

1,0 1,2 1,2 1,3 1,3

Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2024 2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 166 236 168 366 175 067 173 744 162 656

Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine

166 236 168 366 175 067 173 744 162 656

Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujunda­ mine, KOV võimestamine

14 968 16 227 21 372 22 712 14 497

Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine

151 268 152 140 153 695 151 033 148 159

5 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Hetkeolukorra analüüs

Eesti hoolekandesüsteemi peamine murekoht on rahvastiku vananemine, sellega kaasnevalt sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning lähedaste suur hoolduskoormus. Vajadus teenuste järele on laialdasem kui nende praegune kasutamine. Eesti elanikest 6% hindab end vajavat oma terviseprobleemist, kroonilisest haigu­ sest või tegevuspiirangust tingituna täiendavaid teenuseid. 2020. aastal jäi täiendavaid teenuseid vajavate ini­ meste arv elanikkonnas vahemikku 56 000–75 900 inimest. Kvaliteetsete teenuste kättesaadavus mõjutab ka abivajaja lähedasi, seda nii kõrvalabi/hoolduse pakkumisel kui ka teenuste eest tasumisel. Eesti tööjõu­ uuringu 2023. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 55 000 16-aastast ja vanemat inimest, mis on 5,0% kõigist sellesse vanuserühma kuuluvatest elanikest. Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi näda­ las) 16-aastaseid ja vanemaid inimesi oli 2023. aastal 26 700, s.o 2,4% kõigist samas vanuses elanikest. Kuigi võrreldes 2022. aastaga on hooldajate arv kasvanud, on näha positiivset trendi suure hoolduskoormusega inimeste arvu vähenemises.

2023. aastal rakendus hooldereform, mille tulemusena vähenes hooldekodus teenust saavate inimeste teenuse eest tasumise koormus (2022. a katsid inimesed ca 80% teenuse kogukuludest, 2023. a 61%). Kohalikele omavalit­ sustele eraldati märkimisväärne summa pikaajalise hoolduse korraldamiseks (2023. a 39,2 mln, 2024. a ligi 60 mln eurot). Kokku lisandus aasta jooksul 940 uut teenusesaajat, kellest 80% hakkasid teenust saama pärast reformi jõustumist. Rahaliselt kättesaadavam teenus aitab vähendada ka lähedaste koormust nii hooldekodu arvete tasumisel kui ka hooldamisel. Olenemata ühest viimaste aastate olulisemast sammust vajavad pikaajalise hoolduse kor­ raldus, sotsiaalhoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet ning hoolduskoor­ musega inimeste toetamine jätkuvalt tõhustamist nii riigi kui kohalikul tasandil.

Järgnevate aastate põhiline eesmärk on parandada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, koordineeritud pakkumist ja kvaliteeti. Vajalik on luua meetmeid, mis soodustaksid hooldajate tööhõives püsimist ning toetaksid töötamise ja hoolduskohustuse ühitamist. Endiselt on proovi kiviks kohalike omavalitsuste ebaüht­ lane tase hoolekandelise abi ja pikaajalise hoolduse tagamisel.

Sotsiaalvaldkonna rahastamine praegusel tasemel on eba- piisav ning mõjutab teenuste kättesaadavust ja lähedaste hoolduskoormust. Ebapiisav rahastus ei taga kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, sealjuures on kohalikel omavalitsustel takistusi, et osaleda välisvahendite avatud taot­ lusvoorudes. Riigi tasandil on erihoolekandeteenuste saamise ootejärjekorrad pikad, mistõttu võivad inimesed jääda neile vaja­ liku abita või ei saa abi õigel ajal ning see viib tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui ka hoolduskoormuse tõttu nende lähedased. Nii kohalikud omavalitsused kui teenu­ seosutajad vajavad riigipoolset tuge kvaliteetsete teenuste aren­ damisel ja pakkumisel.

Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud, kuid seda vaid osaliselt õendustöö­ tajate ja tegevusjuhendajate töötasude osas. Erihoolekandeteenuste rahastus on tagatud keskmiselt 66% ulatuses. 2024. aasta alguse seisuga on järjekorras kokku 2217 inimest (2593 teenusekohal), seal hulgas 1219 inimest, kes ei saa ühtegi erihoolekandeteenust. Nendest 116 erihoolekandeteenust vajavat inimest

Hooldereformi tulemusel vähenes inimese oma- osalus ööpäevaringse

üldhooldusteenuse eest tasumise hinnanguliselt

80%-lt 50%-le.

6 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

(5%), kellest 95 inimest on vanuserühmas 25–64 aastat, saab kohaliku omavalitsuse kaasrahastatud ööpäeva­ ringset üldhooldusteenust. Seega ei ole varasem lisarahastus olnud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks ning järjekordade lühendamiseks piisav. Teenuseosutajate jätkusuutlikkus on kujunenud suureks ohuks teenuste edasisele korraldamisele, muu hulgas on teenuseosutajad hakanud loobuma erihoolekande­ teenuse osutamisest, ja risk, et nad profileerivad oma tegevuse ümber ööpäevaringse üldhooldusteenuse osuta misele, suureneb.

Euroopa Liidu ja riigieelarve vahendite toel on 2024. aastaks reorganiseeritud 14 asutust 1725 teenusekohaga ja juurde on loodud 514 uut kogukondliku elamise teenusekohta. Peale 2027. aastat reorganiseerimisega lõpuni jõudmiseks on vaja reorganiseerida veel viis erihoolekandeteenuse osutajat (kokku 390 reorganiseerita­ vat teenusekohta), et tagada psüühikahäirega inimestele tänapäevastele nõuetele vastavad elamistingimused.

Peale erihoolekandeteenuste on psüühilise erivajadusega inimestel võimalik kasutada riiklikult korraldatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja kohalike omavalitsuste pakutavaid sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahasta­ mine paindlikumaks ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi, on alustatud isikukeskse erihoolekandeteenuste süsteemi arendamist ja kohaliku omavalitsuse kaasamist teenuste korraldamisse. Nii on lisaks eespool välja toodud riikliku erihoolekandeteenuse saajatele perioodil 2019–2023 aidatud veel 1419 inimest, kes on vastavalt abi­ ja toetusvajaduse hindamise tulemusele vajanud teenusekomponente nii erihoolekande­, sotsiaalse rehabilitatsiooni kui ka kohaliku omavalitsuse süsteemist.

Senisest enam tähelepanu, sealhulgas nende vajadusi arvestavaid teenuseid, vajavad dementsuse diagnoo­ siga või sõltuvushäiretega inimesed. Nii rehabilitatsiooniteenuse kui ka abivahenditeenuse korraldus vajab süsteemseid muudatusi ja terviklikku lähenemist. Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus võib jätta inimese talle vajaliku abita. Senised muudatused on olukorda küll parandanud, kuid senisest enam tuleb vaadata ini­ mese terviklikku abivajadust valdkondadeüleselt (lisaks sotsiaalvaldkonnale ka tervishoid, haridus, tööhõive jm). Lisaks teenusekorralduslikele muudatustele on vaja kogu taastusravi­ ja rehabilitatsioonisüsteemi järjepi­ devalt arendada nii, et see võimaldaks maksimeerida inimeste võimeid nende vajadusest lähtuvate, õigeaeg­ sete, sujuvalt toimivate ja kättesaadavate teenuste toel. 2021. aasta jaanuaris sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 4868 inimest (neist 1522 tööealist ja vanaduspensioniealist ning 3349 last) ja 2024. aasta jaanuaris 7005 inimest (neist 2415 tööealist ja vanaduspensioniealist ning 3995 last ja 95 Ukraina last). Kasvanud on ka keskmiselt ühe inimese kohta kasutatud teenusetundide arv kuus 7,5lt (2021. a) 7,9le (2024. a).

Puude raskusastmega inimesi oli 2023. aastal 116 500 ehk 8,5% elanikkon­ nast, seejuures on viimastel aastatel vähenenud puudega inimeste arv nii koguarvuna kui ka osakaaluna rahvastikus. Pikemat ajatelge (10+ aastat) vaadates näeme, et puudega inimeste arv ja osakaal rahvastikus on vaikselt kasvanud, saavutanud oma haripunkti 2018. aastal ja hakanud seejärel uuesti kahanema. Enamik puude raskusastmega inimestest on püsivalt olnud vanaduspensioniealised.

Tööealiste puhul on nii 2022. aastal avalikustatud analüüs1 kui ka 2023. aastal avalikustatud Riigikontrolli2 audit juhtinud tähelepanu sellele, et tööealiste paralleelne töövõime hindamise ja puude tuvastamise süsteem ei ole abi vajava inimese seisukohast mõistlik, sest vajalik abi ja toetused on suuresti kattuva sihtrühma jaoks jaotunud kahe asutuse vahel. Vana­ duspensioniealiste puhul on Sotsiaalministeerium saatnud 2023. aastal kooskõlastusele väljatöötamiskavatsuse3, milles toob välja, et alates 80.

1  Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Centar. 2  Riigikontroll: erivajadustega inimesed on abi otsides üksi jäetud. 3  Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus.

2023. aastal oli Eesti elanikkonnast

8,5% puude raskusastmega

inimesi

7 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

eluaastast realiseerub inimese jaoks samal ajal mitu riski, muu hulgas suureneb nii üksi jäämise kui ka puude tekkimise tõenäosus ning suureneb kõrvalabi ja teenuste vajadus. Olemasolevad toetusmeetmed ei ole olnud selles vanuserühmas vaesuse ega puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks tõhusad, mistõttu tuleks muuta toetuse andmise tingimusi ja suurust. Puudega laste puhul ei ole tagatud võrdne kohtlemine, sest puude raskusastme tuvastamise kontekstis loetakse lapseks 0–16 aasta vanust last, kuid enamasti on tegu õppivate lastega, kes ka muus tähenduses on lapsed, kes enamasti veel tööturule ei siirdu. Probleem oli välja toodud ka 2023. aasta novembris kooskõlastusele saadetud väljatöötamiskavatsuses.4

Puude raskusastme tuvastamise ekspertiiside tegemise jätkusuutlikkust ohus­ tavad ekspertarstide vähesus ja raskused uute ekspertarstide leidmisel, mida omakorda mõjutavad olemasolev korraldusmudel Sotsiaalkindlustus ametis ja madalam palk võrreldes teiste sarnaste töökohtadega (nt töötukassas).

Puudega inimeste õiguste tagamisel on tehtud edusamme, kuid vajalikud on jätkutegevused, mille vastutusala on lisaks Sotsiaalministeeriumile ka teistes ministeeriumites ja nende haldusalas. Näiteks Euroopa Liidus reisides ei ole praegu võimalik saada puudega isiku kaardi alusel samasuguseid soodustusi, nagu saavad kohalikud puudega inimesed, sest vastastikust puudega isiku kaartide tunnustamist ei ole reguleeritud. Kuigi Eesti osales Euroopa Liidu puudega isikute katseprojektis, ei võetud kaarti kasutusele ja käesoleval ajal väljastatakse riigisisest puudega isiku plastikkaarti. ELi puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi direktiivi vastuvõtmiseks on vajalik direktiiv üle võtta.

Samuti on Sotsiaalkindlustusameti kaudu hüvitatavate abivahendite süsteem seotud täiendavate õigustatuse alustega (puue, vähenenud töövõime) ega ole seetõttu vajaduspõhine, mida käsitles ka 2023. aastal koos- kõlastusele saadetud väljatöötamiskavatsus.

2023. aastal tehti täisealiste eestkostekorralduse uuring5, millest ilmnes, et Eesti õigussüsteem ei ole veel valmis täielikule toetatud otsuse mudelile üle minema ja ühiskondlik hoiak seda ei toeta, mistõttu alustatakse otsust toetavate teenuste kontseptsiooni loomist. Sihtrühmaks on eestkostel olevad või psüühilise erivajadu­ sega inimesed.

Jätkuvalt on murekohaks inimeste toimetulek. Allpool absoluutse vaesuse piiri (ehk arvestuslikku elatusmii­ nimumi) elavate Eesti inimeste osakaal küll langes 2023. aastal 2,7%­ni (aasta varem 3,5%), kuid on jätkuvalt suurem kui kolm kuni viis aastat tagasi (madalaim 2021. a 1,4%). Absoluutse vaesuse piir tõusis üheliikmelise leibkonna puhul 303,38 eurolt 338 eurole kuus. Absoluutne vaesus vähenes üle 65­aastaste seas ning ka laste ja noorukite seas (0–24 aastat), kuid absoluutne vaesus kasvas mõningal määral 25–49­aastaste seas, keda oli varasema aastaga võrreldes 1 600 võrra enam. 

Puude raskusastmega inimeste suhtelise vaesuse ja ilmajäetuse määra näitajad on võrreldes kogu elanik­ konnaga märkimisväärselt kõrgemad. Kui 2023. aasta suhtelise vaesuse määra näitaja olid kogu elanikkonna puhul 20,2%, siis puude raskusastmega inimeste puhul oli sama näitaja 41,1%. 2023. aastal oli ilmajäetuse määra näitaja kogu elanikkonna puhul 6,2%, puude raskusastmega inimeste puhul aga 15,1%. Võrreldes 2022. aastaga mõlemad näitajad vähenesid.

Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv tervikuna on vähesel määral kasvanud (3,3%, 2022. a 106 677, 2023. a 110 233 leibkonda (sisaldab korduvaid taotlejaid)). Ajutise kaitse saajate hulgas on toimunud väike langus (0,65%, 2022. a 43 160, 2023. a 42 880 (sisaldab korduvaid taotlejaid)), seevastu ilma ajutise kaitseta ehk Eesti kodanike seas on toimunud 6%­line kasv (2022. a 63 517, 2023. a 67 353). Oluline on märkida, et toime tulekupiir 2022. aasta juulis tõusis ning see lubas rohkematel inimestel toetusest osa saada.

4  Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus inimeste vajadustele vastava rehabilitatsiooni­ süsteemi loomiseks. 5  Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis Sotsiaalministeeriumile, lõpparuanne.

8 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Valdkonnas on kvalifitseeritud tööjõu puudus, rahvastiku vananemine ja sotsiaalteenuste kvaliteedi para­ nemise ootus nõuab sotsiaalvaldkonna spetsialistide arvu ja oskuste suurendamist. Töö abivajajatega on stressirikas ja vähese positiivse tagasisidega, madalalt tasustatud ja ühiskonnas vähe väärtustatud, mis­ tõttu on valdkonnas suur tööjõu liikuvus. 2021. aasta sotsiaalvaldkonna tööjõu ja -oskuste vajaduse uuring OSKA6 prognoosib töötajate vajaduse kasvu sotsiaalvaldkonna põhikutsealadel 2030. aastaks ligikaudu 20%, arvuliselt ligi 3000 uut töötajat. Enim on järgmisel viiel kuni kümnel aastal puudu hooldustöötajatest. Hool­ dekodudesse, haiglatesse ja koduteenust osutama oodatakse 1000–1200 hooldustöötajat. Hooldustöötaja ametikohalt lahkub ligi 1000 inimest aastas, väljaõppinud hooldustöötajaid kaotatakse konkureeriva palgata­ semega kaubandus­ ja teenindussektorile. Suureneb ka vajadus tegevusjuhendajate, tugiisikute, sotsiaaltööta­ jate ja ­nõustajate, lastekaitse­ ja peretöötajate ning erivajadusega lastega tegelevate lapsehoidjate järele.

Riigi tasandil vajab tõhustamist sotsiaalvaldkonna valmisolek kriisiolukordades ning eri ametkondade korral­ datav riiklik ja haldusjärelevalve. Oluline on silmas pidada ka uussisserändajatest kolmandate riikide kodanike toimetuleku ja võimalikult kiire kohanemise toetamist. Selleks on vaja arendada Eestisse tulnud inimeste juur­ depääsu sotsiaalkaitsele, kuid kohandada ka sotsiaalkaitsesüsteem sellistele muutustele reageerivaks.

Oluliseks kitsaskohaks on ka sotsiaalvaldkonna tõenduspõhise poliitika kujundamiseks vajalike andmete kvali­ teet ja digitaliseerituse tase.

Järgneva nelja aasta olulised tegevused

y Jätkatakse pikaajalise hoolduse reformiga ning parandatakse erihoolekandeteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Jätkatakse hooldereformi rakendamist (sh praktiliste probleemkohtade lahendamine), mille eesmärk on vähendada ööpäevaringset üldhooldusteenust vajavate inimeste ja nende lähedaste maksekoormust teenuse rahastamisel ja lähedaste hoolduskoormust, parandada teenuse kvaliteeti ja hooldustöötajate palga­ ja töötingimusi ning kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. Erihoole­ kandeteenuste rahastamine vajab olulist suurendamist, teenusekohti (eriti kodus elamist toetavad teenu­ sed, kuid vajadus on ka ööpäevaringsete kohtade järele) tuleb juurde luua ning vajalik on ette valmistada isikukeskse teenusemudeli rakendamine ja seda rahastada. Ööpäevaringse erihooldusteenuse raames osutatava õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse alates 2025. aastast üle Tervisekassasse. Täiendavalt on fookuses innovaatilistel lahendustel baseeruvate tegevuste toetamine.

y Tagatakse toimepidevus ja kriisideks valmisolek, mille eesmärk on toetada sotsiaalvaldkonna vastuta­ vaid ametkondi ja valdkonda ning kohalikke omavalitsusi, samuti valmistada neid ette kriisiolukordadeks, olukordade juhtimiseks ja uute ülesannete täitmiseks, mis tulenevad nii praegustest õigusaktidest kui ka uuest tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest. Olulised rahastatavad tegevused on kriisitiimide mehitamine, koo­ litused, kriisiõppused ja ennetavad tegevused kriitiliste teenuste toimepidevuse tagamiseks.

y Tervishoiuteenused ja sotsiaalteenused lõimitakse ning arendatakse nende koordineeritud osutamist, sealhulgas analüüsitakse korraldus­ ja rahastusmudeleid, rakendatakse ühtseid juhtumikorralduse põhi­ mõtteid, juurutatakse ennetustegevusi ja võetakse kasutusele nüüdisaegsed infotehnoloogilised lahendu­ sed, samuti parandatakse andmevahetust valdkondade ja tasandite vahel ning piirkondlikult.

y Jätkatakse erivajadusega täisealistele mõeldud toetuste ja teenuste reformi, mille eesmärk on parandada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse, abivahenditeenuse ja puudega inimeste sotsiaaltoetuste korraldust (sh puude tuvastamine).

y Parandatakse valdkonna tööjõu juurdekasvu ja väljaõpet. Viiakse ellu tegevusi, mis toetavad sotsiaalvald­ konna tööjõu taseme­ ja täiendõppe võimaluste avardumist, sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitsetege­ vuse võimendamist ning valdkonna töötajate arengut ja maine parandamist.

6 Uuring ”Tulevikuvaade tööjõu­ ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö”. 2021. Tööjõuvajaduse seire­ ja prognoosisüsteem OSKA.

9 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekande- teenuste, toetuste ja abi tagamine

Meetme eesmärk: toetada inimeste aktiivset ühiskonnaelus ja kogukonnas osalemist ning iseseisvat ja vääri­ kat elu, sealhulgas saavad inimesed ennetavat ja kvaliteetset hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal.

Meede koosneb kahest tegevusest. Tegevuse „Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine“ alla on koondatud teenused, mis toetavad pikaajalise hoolduse korralduse arendamist ning kohalike omavalit­ suste toetamist ja võimestamist. Tegevuse „Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine“ alla on koondatud teenused erivajadusega inimestele, rahvusvahelise kaitse saajatele ja toimetulekuraskustes inimestele.

Mõõdik Tegelik Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028 Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate 65­aastaste ja vanemate inimeste suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandesta- tistika, Sotsiaalkindlustusamet

0,65 > 0,71 > 0,71 > 0,72 > 0,72

Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate tööealiste puudega ja/või suure hooldusvaja­ dusega inimeste suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekande-sta- tistika, Sotsiaalkindlustusamet

1,8 1,8 1,8 1,9 1,9

Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine

Tegevuse eesmärk: inimeste elukvaliteet ja heaolu on tänu tõhusamale abi korraldusele ja kvaliteetsete tee­ nuste kättesaadavusele paranenud.

Tegevuse eesmärk on arendada välja terviklikum ja tõhusam pikaajalise hoolduse korraldus, tagada abivajaja­ tele õigeaegne kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ja vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust.

Tegevus hõlmab hoolekandepoliitika kujundamist, mille raames tehakse koostöös partneritega valdkondlikud poliitikakujundamise otsused. Tegevuse raames toetatakse avatud taotlusvoorude kaudu kohalikke omavalit­ susi sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisel ning nende koordineeritud osutamisel. Lisaks toetatakse Dementsuse Kompetentsikeskuse kaudu dementsusega inimesi ja nende lähedasi, pakkudes neile infoliini, nõustamist ja tugigruppe. Eesti Puuetega Inimeste Fondi kaudu toetatakse puudega inimeste vald­ konna arengut ja huvikaitset ning puudespetsiifilisi liitusid ja maakondlikke kodasid.

Tegevus sisaldab ka sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse arendamise tegevusi, samuti kaasajastatakse taseme­ ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõppe võimalusi, täpsusta­ takse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid ja luuakse töötajate tunnustamise süsteem.

10 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Õiglase Ülemineku Fondi vahendite abil rahastatakse regionaalset toetusmeedet kohalike sotsiaal­ ja tervis­ hoiuteenuste integratsiooniks ning kvaliteedi parandamiseks. Selleks arendatakse integreeritud sotsiaal­ ja tervishoiuteenuseid, töötatakse välja tervishoiu­ ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele spetsialistele motivatsiooni­ pakett ning pakutakse innovatsiooni­ ja arendustoetusi Ida­Virumaal.

Tegevuse alla kuulub ka kohalike tegevusrühmade toetamine kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks (CLLD) ja hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine (sh SKA kohalike omavalitsuste nõustamise üksuse toel). Tegevuse alt rahastatakse ka kuulmislangusega inimestele (kurtidele ja vaegkuuljatele) mõeldud tõlketeenust.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Hoolekandereformi elluviimise toetamiseks:

• korrastatakse abi­ ja toetusvajaduse hindamist üle Eesti, pakkudes kohalikele omavalitsustele STAR­is digitaalseid tõenduspõhiseid hindamisvahendeid nii esmase abivajaduse kui ka hoolduskoormuse hin­ damiseks alates 2025. aastast;

• parandatakse sotsiaalteenuste kvaliteeti, muu hulgas täpsustatakse nõudeid kohalike omavalitsuste korraldatavatele sotsiaalteenustele ja toetatakse valdkonnas töötatavate spetsialistide oskusi;

• koolitatakse valdkondadeüleselt spetsialiste, et koordineeritud inimesekeskse abi osutamine oleks sujuv ja süsteemne;

• arendatakse välja integreeritud uuenduslik teenus sõltuvus­ ja psüühikahäirega inimestele;

• tehakse 2026. aastal hooldereformi elluviimisega seotud uuringud, analüüsid ja mõjuhinnang.

y Erivajadusega täisealistele mõeldud toetuste ja teenuste reformi jätkamiseks:

• korraldatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ümber, et inimesed saaksid teenust vastavalt oma vajadusele, teenuste saamine oleks inimese jaoks lihtne ja abi oleks valdkondade koostöös tagatud;

• korraldatakse ümber ja lõimitakse abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteem, et tagada riigi vaatest oleks nende hüvitamine jätkusuutlik ilma eelneva puude raskusastme tuvastamise või töövõime hin­ damiseta. Integreeritud süsteem võimaldab abivajaja ja vajaduse tuvastaja jaoks terviklikumat lähene­ misviisi inimese vajadusele vastava abi saamiseks ja osutamiseks;

• lihtsustatakse abi andmise korraldust puudega inimeste abivajaduse hindamisel ning neile toetuste ja teenuste pakkumisel, mis hõlmab täpsemate puude tuvastamise ja töövõime hindamise andmete liikumist kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja töölauale abi­ ja toetusvajaduse hindamisvahendiga STAR­is. Samuti jätkatakse muudatustega, mis võimaldavad vajalikke teenuseid saada vastavalt ini­ mese abivajadusele, mitte tuvastatud puude raskusastmele (nt abivahendite riigipoolne võimaldamine ilma puude tuvastamiseta). Tööealiste puhul on eesmärk viia puude tuvastamine ja töövõime hinda­ mine ning seotud toetuste korraldamine ühte asutusse, mis loob tööealistele erivajadusega inimestele praegusest selgema ja tõhusama tugisüsteemi. Laste puhul on plaanis võimaldada puude rasku­ sastme tuvastamist 0–16 aasta asemel 0–18 aasta vanuses. Samuti kirjeldatakse ja arendatakse puude raskusastme tuvastamise aluspõhimõtteid (RFK-põhisel klassifikaatoril tuginevale hindamisele üleminek ja metoodilise juhendi väljatöötamine ekspertarstidele), mis loob selgemad alused puude tuvastamisel ja on eelduseks puude tuvastamise ekspertiiside hankepõhisel korraldamisel;

• võetakse üle ELi puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi direktiiv.

y Olemasolevad sotsiaalteenused ja avalikud teenused disainitakse otsuse tegemist toetavamaks, suuren­ datakse info ligipääsetavust ja katsetatakse asjakohaseid teenuseid.

y Toetatakse RFK rakendamist, mis võimaldab anda edasi infot inimese terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute kohta ühtses ja kõigile inimesega seotud osapooltele (arstid, spetsialistid, inimene ise, inimese lähivõrgustik) arusaadavas standardkeeles. Selleks jätkatakse sotsiaal­ ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide

11 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

koolitamist ja mentorlussüsteemi väljatöötamist. Lisaks on plaanis võtta sotsiaalteenuste ja ­toetuste andmeregistris kasutusele isiku abi­ ja toetusvajaduse hindamise instrument, mis loob võimaluse töödelda isiku kohta käivaid tegutsemis­ ja osaluspiirangu andmeid, mis toetab RFK kasutusele võtmist sotsiaaltöö korraldamisel.

y Sotsiaal­ ja tervisvaldkonna teenused lõimitakse ning neid koordineeritakse ühtselt. 2025. aastal koosta­ takse ja esitatakse valitsusele analüüs ja ettepanekud integreeritud sotsiaal­ ja tervisevaldkonna korral­ dus­ ja rahastusmudeli loomise kohta. Piirkondlikul tasandil jätkatakse 2026. aastal koordinatsioonimudeli testimist, mis aitab inimestel sujuvalt jõuda neile vajaliku abini.

y Sotsiaalvaldkonna õigusaktides muudetakse kriisiolukorda ja toimepidevuse tagamist reguleerivaid sätteid. Sotsiaalvaldkonna seadustes on kavas sätestada kriisiolukorras teenuste osutamise reeglid ja võimalused, et tagada teenuste järjepidev osutamine. Luuakse selgemad õiguslikud alused kohalikele omavalitsustele, ametiasutustele ja teenuseosutajatele teenuste toimepidevuse tagamiseks, kriisiplaanide koostamiseks ja erinevate ohustsenaariumide puhul lahenduste leidmiseks.

y Jätkatakse teenuste pakkumist rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saanutele. Teenused on planeeritud viisil, mis tagab sotsiaal­, tervise­ ja töövaldkonna teenuste lõimituse, toetab inimese kohanemist ja ühis­ konda integreerumist ning tagab vajaduspõhise juurdepääsu sotsiaalkaitsele.

y Kohalikele omavalitsustele suunatud avatud taotlusvoorude korraldamiseks:

• jätkatakse 2023. aastal avatud vooru „Inimkeskse hoolekande­ ja tervishoiusüsteemi koordinatsioo­ nimudeli jätkurakendamine“ rakendamisega Tartumaal, Valgamaal, Raplamaal ja Saaremaal. Sellega toetatakse maakonnapõhiste koordinatsioonimudelite väljatöötamist ja edasiarendamist ning olemas­ olevate mudelite laiendamist maakonnapõhiseks;

• avati 2024. aastal taotlusvoor, mille eesmärkideks järgnevatel aastatel on tugevdada kohaliku tasandi ennetustööd ja arendada inimeste iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid:

• kuulutatakse 2025. aastal välja avatud taotlusvoor Kagu­Eesti kohalikele omavalitsustele sotsiaaltee­ nuste arendamiseks.

Mõõdik Tegelik Sihttase

2023 2025 2026 2027 2028

Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi näda­ las) 16­aastaste ja vanemate inimeste osakaal, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

2,4% 2,1% 2,0% 1,9% 1,8%

Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine

Tegevuse eesmärk: erivajadusega inimeste ja rahvusvahelise kaitse saajate iseseisev toimetulek, sealhulgas kogukonnas elamise võimalused on paranenud.

Sotsiaalkindlustusamet korraldab erihoolekandeteenust, mille eesmärk on toetada psüühikahäirega (sh intel­ lektipuudega) inimesi, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi või järelevalvet, pakkudes toetavaid teenuseid (elades oma kodus), kogukonnas elamise teenust ja teenuseosutaja pakutud elupinnal ööpäevaringse elamise teenust. Tegevus hõlmab ka päeva­ ja nädalahoiuteenust, mida seni on pakutud suure hooldusvajadusega inimestele igapäevaelu toetamise teenuse raames, kuid mis on plaanis 2025. aasta algusest sätestada sotsiaalhoolekande seaduses iseseisva teenusena, ja töötamise toetamise teenust, mida saavad kasutada puuduva töövõimega inimesed. Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava õen­ dusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse alates 01.01.2025 üle Tervisekassasse. Selleks muudetakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava iseseisva õendusabi korraldust ja rahastamist.

12 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Samuti korraldab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, et toetada puudega ja/või pii­ ratud töövõimega inimeste igapäevaelu oskusi ning nende õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist, samuti täisealiste abivahenditeenust, millega toetatakse abivahendi ostmist või rentimist, et kompenseerida terviseseisundist tingitud funktsioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvale toimetulekule.

Tegevuse raames toetatakse kohalikke omavalitsusi toetatud eluasemete rajamisel kogukonnas ning avatakse taotlusvoor selliste elu­ ja teenusekohtade kohandamiseks, mis aitavad kasutusele võtta uusi tehnoloogilisi lahendusi.

Tegevus hõlmab institutsionaalsete ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganisee­ rimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel.

Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskusastet ja maksab puudetoetusi, mille eesmärk on osaliselt hüvi­ tada puudest tulenevad lisakulud: puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puude raskusastmega inimestele väljastatakse puudega isiku kaart, millega saab teenusepakkuja juures tõendada puude raskusastet ja õigust saada soodustusi. Sotsiaalkindlustusamet väljastab kohalikele omavalitsustele liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaarti. Sellele lisaks ümardatakse puudega inimeste sotsiaaltoetuse mää­ rast loobumisega keskmise puudega laste ja tööealiste ning kõikide vanaduspensioniealiste puudetoetused ülespoole. Alates 2025. aasta jaanuarist tõstetakse osade abivahendite riigiosalust (liikumis­ ja nägemisabi­ vahendid ning inkontinentsitooted) ja alates 2025. aasta 1. septembrist võimaldatakse lastele ja tööealistele abivahendeid ilma eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta (sh kõikidel lastel piirmääras 90%).

Tegevus hõlmab ka enim puudust kannatavatele inimestele toidukaartide ning annetatud ja päästetud toidu jagamist.

Tervise Arengu Instituut toetab tegevuse raames sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse suurendamist, pakkudes vajalikke täienduskoolitusi, sealhulgas RFK alaseid koolitusi ja mentorlust, dementsuseteemalisi koolitusi hoolekandeteenuse osutajatele ning andes välja ajakirja Sotsiaaltöö.

Sotsiaalkindlustusamet tegeleb ka õppelaenu kohustuse hüvitamisega riigi poolt. Õppelaen kustutatakse puuduva töövõimega isiku ja raske või sügava puudega last kasvatava vanema eest. Samuti menetleb Sot­ siaalkindlustusamet erinevate teenuste ja sotsiaalteenuste (rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenused, lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ja turvakoduteenus) tegevusloa taotlemist ning teeb riiklikku järelevalvet tegevuslubade üle.

Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas.

Perioodil 2025–2028 on kavas:

y Katsetatakse isikukeskse ja komponendipõhise erihoolekande­ ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse mudelit (ISTE), mille puhul korraldab vajalikku abi psüühikahäirega ja intellektipuudega inimestele ning nende lähedastele kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet. Aastast 2027 on plaanis alustada mudeli rakendamisega üle Eesti.

y Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutava õendusteenuse korraldamine ja rahastamine viiakse üle Tervisekassasse.

y Toetatakse erihoolekande teenuseüksuste reorganiseerimist, kohalikes omavalitsustes toetatud elamiseks eluasemete rajamist ning elu­ ja teenusekohtade kohandamiseks uute tehnoloogiliste lahenduste juurutamist.

y Jätkatakse enim puudust kannatavatele inimestele toidu­ ja esmatarbekaupade pakkumise projektiga, mille raames pakutakse toidukaarditeenust.

13 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Mõõdik Tegelik Sihttase 2023 2025 2026 2027 2028

Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringseid institutsionaalseid erihooldus­ teenuseid täidetud teenusekohtade suhtarv Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatis- tika, Sotsiaalkindlustusamet

2,3 3,1 3,1 3,1 3,1

Makseraskustes leibkondade osatähtsus, % Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring

4,8% 5,5% 5,4% 5,3% 5,2%

Programmi juhtimiskorraldus

Sotsiaalhoolekandeprogrammi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asu­ tustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaal­ kaitseminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministee­ riumi veebilehel.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised programmid (Sotsiaalministeeriumi „Laste ja perede programm“, Majandus­ ja Kommunikatsiooniministee­ riumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus­ ja Kommunikatsiooniministee­ riumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Eesti arengut toe­ tav kodakondsus­, rände­ ja identiteedihalduspoliitika“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiitsministeeriumi programm „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum“.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga­aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Hea­ olu“ iga­aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

14 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Programmi teenuste kirjeldus

Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekande- teenuste, toetuste ja abi tagamine

Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine

Hoolekandepoliitika kujundamine ja teenuste kätte- saadavuse parendamine  (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 38)

Teenuse eesmärk on hoolekandeteenuseid ja ­toe­ tusi, erivajadusega inimesi, Sotsiaalministeeriumi valdkonda kuuluva rahvusvahelist kaitset ja sotsiaal­ set kaasatust puudutava poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, samuti ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja rakendamine ning EL­i otsustusprotsessis osalemine.

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“).

Teenuste arendamine ning nende kättesaadavuse, kvaliteedi ja koostöövõime edendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 235)

Teenuse eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paran­ damisel ning nende koordineeritud osutamisel.

Jätkatakse 2023. aastal lõppenud vooru „Inimkeskse hoolekande­ ja tervishoiusüsteemi koordinatsiooni­ mudeli jätkurakendamine“ rakendamisega, millega toetatakse maakonnapõhiste koordinatsioonimude­ lite töös hoidmist ja edasiarendamist ning olemas­ olevate mudelite laiendamist maakonnapõhiseks. Eesmärk on pakkuda kompleksse abivajadusega ini­ mestele õigeaegset abi, mille tulemusena märkavad projekti kaasatud osapooled abivajajat ja teavitavad abivajajast aina enam. Koordineeritud juhtumitöö tulemusena väheneb kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormus asjaajamisel sotsiaalhoolekande­ ja tervishoiuvaldkonnas. Pakutav

abi ja tugi peavad olema suunatud sellele, et inimene saaks võimalikult kaua ja iseseisvalt koduses kesk­ konnas hakkama.

2024. aastal avatud taotlusvooru eesmärkideks on tugevdada kohaliku tasandi ennetustööd ja arendada inimeste iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid. Sekkumised toetavad terviklikku pikaajalise hoolduse süsteemi, aidates ennetada toimetulekuraskuste tekkimist, vähendada hoolduskoormust, parandada ennetavate ja kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, ning toetavad inimeste võimalikult pikaajalist ja iseseisvat toimetulekut koduses kesk­ konnas.

Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Inimkeskse hoolekande­ ja tervishoiusüsteemi koor­ dinatsioonimudeli jätkurakendamine“ ja ESF+ TAT „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paran­ damine kohalikul tasandil“).

Dementsusega inimeste ja nende lähedaste elukva- liteedi toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 276)

Teenuse eesmärk on suurendada ühiskonna tead­ likkust ning parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste abi saamise võimalusi. Dementsuse Kompetentsikeskuse eesmärk on parandada dement­ susega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut, inimeste teadlikkust abi saamise võimalustest ning aidata kaasa dementsuse valdkonna terviklikule aren­ gule.

Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada lisaks tervishoiu­ ja sotsiaalhoolekandespetsialistidele ka hoolekandeasutuste töötajaid ning pakkuda infoliini, nõustamise ja tugigruppide vahendusel nõu dement­ suse diagnoosiga inimestele ja nende lähedastele. Kompetentsikeskus koordineerib valdkonna võrgusti­ kutööd, koondab tõenduspõhiseid metoodikaid, head praktikat ja ekspertiisi, töötab välja juhendmaterjale, arendab tugiteenuseid ning nõustab teenuseosuta­ jaid teenuste arendamisel ja osutamisel nii füüsilise kui sotsiaalse keskkonna kohandamisel ja keerulise­ mate juhtumite lahendamisel.

LISA 1

15 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmine ja väärtustamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 409)

Teenuse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna tööjõu juurdekasvu ja väljaõpet. Selleks arendatakse taseme­ ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõppevõimalusi, täp­ sustatakse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid ja luuakse töötajate tunnustamise süsteem. Strateegilise part­ nerluse raames Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga tugevdatakse sotsiaalvaldkonna töötajate huvikait­ setegevust ja mentorlusega toetatakse uute sotsiaal­ valdkonna juhtide teadmisi ja oskusi. Tegevused panustavad valdkonna töötajate arengu ja valdkon­ nas töötamise maine parandamisse. Tegevusi pla­ neeritakse osaliselt Šveitsi­Eesti koostööprogrammi vahenditest.

Regionaalsete toetusmeetmete rakendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 330)

Teenuse eesmärk on ühtlustada Ida­Viru maakonnas pakutavate sotsiaalhoolekande ja tervishoiu abimeet­ mete korraldust ning parandada teenuste osutamise kvaliteeti, mis toetab piirkonna sotsiaal­majandus­ likku arengut ja inimväärse elukeskkonna teket ning panustab seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida­ Virumaal.

Teenuse raames töötatakse välja koordinatsiooni­ mudel, et vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal­ ja tervishoiuvaldkonnas, pakkuda komp­ leksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi, toetades seeläbi võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetulekut, ning koguda senisest paremini infot sotsiaal­ ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, tee­ nuste saamise järjekorrad, regionaalsed erinevused praktikas jne) ja toimiva praktika kohta. Luuakse sotsiaal­ ja tervishoiuvaldkonnas töötavatele spet­ sialistidele motivatsioonipakett, mis soodustab spetsialisti valima oma töö­ ja elukohaks Ida­Viru maakonna. Samuti luuakse innovatsiooni­ ja aren­ dusfond Ida­Virumaa sotsiaal­ ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamiseks ja pakkumiseks, mis hõlmab nii uudsete lahenduste väljatöötamist ja katsetamist kui ka uute tehnoloogiate rakendamist (nt abivahen­ did, inimese tervislikke valikuid toetavad lahendused vms). Teenust rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi

vahenditest (meede „Ühiskondlikku muutust toeta­ vate sotsiaal­ ja tervishoiuteenuste arendamine“).

Kohalike tegevusrühmade toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 408)

Kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu koha­ liku arengu strateegia alusel, mille on välja töötanud kohalik tegevusrühm. Tegevusrühma poolt koostatud strateegia peab olema kooskõlas heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärkidega. Kohalike tegevusrüh­ made toetamiseks korraldati 2024. aastal taotlusvoor, mille tulemusena hakkavad 26 tegevusrühma nime­ tatud strateegiaid ellu viima. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Kogukonna juhitud koha­ liku arengu toetuse andmise tingimused ja kord“).

Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 242)

Ühtlase ja kvaliteetse täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks loodi Sotsiaal­ kindlustusameti juurde 2019. aastal kohalike oma­ valitsuste nõustamise üksus. Üksuse eesmärk on ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekandeteenuste ja nende korralduse kvaliteeti kohaliku omavalitsuse tasandil, osaledes sotsiaalhoolekandevaldkonna poliitika kujundamises ja selle elluviimises, ning pak­ kuda kohalikele omavalitsustele riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) nende sotsiaalhoolekande­ liste ülesannete täitmisel. Suurendatud tähelepanu all on Kagu­Eesti piirkond.

Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ ja ERF TAT „Sotsiaalkaitse­ süsteemide ajakohastamist toetavate infosüstee­ mide arendused“).

Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenused loovad sihtrühmale paremad võimalused ühiskonna­ elust täisväärtuslikuks osavõtmiseks ning tagavad piisava ligipääsu igapäevaeluks vajalikule asjaajami­ sele ja avalike teenuste tarbimisele.

Kurtidele ja vaegkuuljatele mõeldud tõlketeenuse (viipekeele tõlketeenus (kaugtõlge) ja kirjutustõlke­ teenus) korraldus on toimunud ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ rahastusel, 2026. aastal minnakse välisvahenditest rahastamiselt üle rahastamisele riigieelarvelistest vahenditest.

16 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine

Erihoolekandeteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 303)

Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhen­ damist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet, mida osutab erihoolekande tegevusjuhendaja, ja kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoo­ lekande abimeetmetega.

Erihoolekandeteenuseid korraldab Sotsiaalkindlustu­ samet oma lepingupartnerite kaudu. Sotsiaalkindlus­ tusamet hindab õigust saada erihoolekandeteenust ja inimese abi­ ja toetusvajadust ning suunab ta õiget teenust saama. 2025. aastal lisandub uus teenus – päeva­ ja nädalahoiuteenus, mida seni on pakutud suure hooldusvajadusega inimestele igapäevaelu toetamise teenuse raames diferentseeritud hinnaga. Kokku on 2025. aastal Eestis 11 erineva toetusast­ mega erihoolekandeteenust.

2024. aastast laienes töötamise toetamise teenuse sisu ja sihtrühm. Teenuse eesmärk on pakkuda pika­ ajalise kaitstud töö projektis osalenud vähema töö­ suutlikkusega psüühikahäirega inimestele võimalust jätkata töötamist kaitstud tingimustel ilma kohustu­ seta jõuda avatud tööturule.

Aastatel 2025–2026 jätkatakse isikukeskse ja kom­ ponendipõhise erihoolekandeteenuse mudeli (ISTE) katsetamist, mille puhul korraldab psüühikahäirega (sh intellektipuudega) täisealistele inimestele ja nende lähedastele vajaliku teenuse pakkumist koha­ lik omavalitsus. ISTE mudeli katsetamine toimub aastatel 2023–2026 ESF+ TAT „Sotsiaalkaitse ja pika­ ajalise hoolduse kättesaadavus“ vahenditest. Aastast 2027 on plaanis alustada mudeli rakendamisega üle Eesti ning rahastada seda välisvahendite asemel riigieelarvest. ISTE mudeli katsetamisel osalenud inimeste toetusvajaduse tase vastab valdavalt toeta­ vate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud ela­ mise teenus) saajate tasemele.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 194)

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada puudega ja/või piiratud töövõimega inimeste

igapäevaeluoskusi, suurendada nende võimalusi osaleda ühiskonnaelus ning toetada nende õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist. Teenuse saa­ mise eelduseks on vähemalt ühe eelnimetatud vald­ konnaga seotud eesmärkide saavutamise vajadus. Samuti on eelduseks, et inimesel on mitu probleemi, mida ei ole võimalik lahendada üksikteenuste abil ning vaja on mitme eriala spetsialistide ehk rehabili­ tatsioonimeeskonna sekkumist.

Sotsiaalkindlustusamet hindab teenust taotlenud tööealiste ja vanaduspensioniealiste inimeste tee­ nusevajadust ning korraldab teenust enda lepingu­ partnerite kaudu üle Eesti. Lepingupartneriteks on asutused, kes on loonud 3–10 spetsialistist koosne­ vad meeskonnad, pakkudes inimestele kompleksset tuge. Võimalike kaasatavate spetsialistide suur vahemik tähendab seda, et teenuse kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti erinev ning teenuse osutamine lähtub suuresti teenuseosutaja ressurssidest. Teenus on nõustava iseloomuga ning eeldab inimeselt aktiiv­ set osalemist. Selle kaudu õpivad nii inimene ise kui ka tema lähivõrgustik, kuidas terviseseisundist tin­ gitud erivajadusega kohaneda ja parimal võimalikul viisil toime tulla.

Abivahenditeenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 195)

Teenusega toetatakse erivajadusega tööealiste ja vanaduspensioniealiste inimeste abivahendi ostmist või rentimist. Teenuse eesmärk on kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, ennetada selle süvenemist, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus­ ja töövõimet.

Abivahendeid võimaldatakse vastavalt sotsiaalkaitse­ ministri määrusega kehtestatud abivahendite loete­ lule (erimenetluse korras on võimalikud ka erandid). Lisaks pakutakse abivahendialast nõustamist, et toetada inimeste igapäevaeluga toimetulekut. Riigi­ poolse soodustustega abivahendite kättesaadavus tagatakse inimestele Sotsiaalkindlustusameti lepin­ gupartnerite kaudu.

Abivahenditeenuse üks eesmärk on muuta teenus vajaduspõhiseks nii, et abivahendite kättesaadavus ei oleks seotud puude raskusastme või vähenenud töövõimega, vaid seda oleks võimalik soetada vaja­ duspõhise hinnangu alusel. Lisaks on eesmärk minna

17 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

paberipõhiselt abivahenditõendilt üle digitaalsele süsteemile, et lihtsustada abivahendi vajaduse tuvas­ tamist ja abivahendi soetamist.

Elu- ja teenuskohtade kohandamine ja kogukonna- põhiste toetatud eluasemete rajamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 42)

Teenuse raames rahastatakse taotlusvoore „Elu­ ja teenuskohtade kohandamine“ ja „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“.

Tegevuse „Elu­ ja teenuskohtade kohandamine“ raames kavandatakse suurema hooldusvajadusega inimeste kodus elamist toetavaid kohandusi, mis aitavad rakendada inimese kodus uusi tehnoloogilisi lahendusi ja suurendada inimeste võimet kodus toime tulla ning parandada nende ohutust ja elukvali­ teeti kodus.

Tegevuse „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ eesmärk on toetada kohalikke omavalit­ susi kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajami­ sel. Üheks võimaluseks, et parandada vähese abi­ ja toetusvajadusega inimeste kodus hakkamasaamist ja kogukonda kaasatust, on luua selleks kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvatesse tõmbekeskus­ tesse ligipääsetavaid ja isiku toimetulemist toetavaid toetatud elamise võimalusi.

Nimetatud eluasemed luuakse vähese abi­ ja toe­ tusvajadusega inimestele, kelle kodu ei ole võimalik kohandada nende vajadustele vastavaks. Kohalikul omavalitsusel on juhtumipõhiselt võimalik korraldada isikule ligipääs talle vajalikele sotsiaal­ ja tervishoiu­ teenustele. Toetatud elamise teenus on mõeldud inimesele, kes vajab kõrvalabi või toetavaid teenuseid igapäevatoimingutes regulaarselt pikema aja jooksul (nt 6 kuud), kuid kellel ei ole välja kujunenud ööpäe­ varingset hooldusvajadust, mille puhul on vajalik teenuse osutamine hoolekandeasutuses. Toetades kohalikke omavalitsusi kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel vähese abi­ ja toetusvajadu­ sega inimestele, paraneb või säilib nende inimeste võimekus iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama saada, väheneb lähedaste hoolduskoormus ja puu­ dub kohene vajadus suunata isik ööpäevaringset väl­ jaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saama.

Taotlusvoore rahastatakse välisvahenditest (ERF TAT­d „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toeta­ mine“ ja „Innovaatiliste lahenduste väljatöötamine elu­ ja teenuskohtade kohandamiseks“).

Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 41)

Teenuse sisuks on toetada erihoolekandeasutuste reorganiseerimist eesmärgiga tagada psüühilise eri­ vajadusega täisealistele inimestele paremad elamis­, õppimis­ ja töötamistingimused ning toetada taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Teenuse raames toetatakse ööpäevaringse erihool­ dusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganisee­ rimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel. 2024. aastal on eelnimetatud tingimustele vastavates asutustes elavaid inimesi umbes 600. ERF­i kaasrahastusel elluviidava projekti raames on kavas nendest teenu­ sekohtadest reorganiseerida 324. Projekti kestus on kuni 31.12.2029 ja sellesse on kaasatud AS Hoole­ kandeteenused, MTÜ Lõuna­Eesti Erihooldusteenuste Keskus, MTÜ Valgamaa Tugikeskus, SA Narva­Jõe­ suu Hooldekodu, AS Koeru Hooldekeskus ja Tallinna linn. Kavandatud tegevused aitavad tagada teenuse kvaliteeti ja paremat piirkondlikku kaetust.

Tegevusi rahastatakse välisvahenditest ERF­i TAT „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 185)

Puude raskusastme tuvastamise ja puudega inimes­ tele toetuse maksmise eesmärk on toetada puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integrat­ siooni ja võrdseid võimalusi ning soodustada nende õppimist ja töötamist. Sotsiaalkindlustusamet tuvas­ tab puuet kolmes raskusastmes (keskmine, raske ja sügav) ja kolmes vanuserühmas (lapsed, tööealised ja vanaduspensioniealised). Teenuse eelarvest rahas­ tatakse puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust, õppetoetust ja täienduskoolitustoe­ tust. Puudega lapse toetuse eelarve on kajastatud laste ja perede programmis.

Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtes­ tatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toe­ tuste suurus sõltub puude raskusastmest (tööealistel lisaks ka puudeliigist) ning toetused arvutatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätes­ tatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Puudega tööealise isiku igakuine toetus on jätkuvalt vahemi­ kus 16,62–53,70 eurot ja puudega vanaduspensioni­

18 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

ealise isiku igakuine toetus on 12,79–40,91 eurot. Puudega vanema toetust makstakse 19,18 eurot kuus, õppetoetust puudega õppurile 6,39–25,57 eurot kuus ja täienduskoolitustoetust kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta kohta.

Rahvusvahelise kaitse teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 299)

Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogu­ konnas.

Teenus hõlmab inimeste majutamist, toitlustust või rahalise toetuse tagamist, inimeste informeerimist nende õigustest, tervisekontrolli ja vajaduspõhist tervishoiuteenuse osutamist keskuses viibimise ajal ja tuge majutuskeskusest väljakolimisel pärast ela­ misloa saamist.

Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 46)

Abi saajatele pakutakse alates 2023. aasta oktoobrist võimalust osta üle­eestilise toidukaartide süsteemi kaudu spetsiaalse toidukaardiga endale sobival ajal toidu­ ja esmatarbekaupu (keelatud on osta alkoholi­, tubaka­ ja lototooteid ning kinkekaarte). Perioodiks 2023–2027 on toidukaartide süsteemi lepingupartne­ riks Rimi Eesti Food AS. Lisaks toidukaartidele toetab Sotsiaalministeerium ka annetatud toidu kogumist ja jagamist enim puudust kannatavatele inimestele. Hankelepinguid SA­ga Eesti­Hollandi Heategevus­ fond (Eesti Toidupangaga) ja Rimi Eesti Food AS­iga rahastatakse ESF+ projektist ja riigieelarvelistest vahenditest.

Alates 2024. aastast toetatakse avatud taotlus­ vooru „Sotsiaal­ ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ kaudu võrgustikutöö abil innovaatilisi lahendusi päästetud toidu jagamiseks puudust kan­ natavatele inimestele võimalikult nende kodu lähedal koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja teiste osapooltega.

Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 137)

Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaal­ ja tervise­ valdkonna spetsialistide pädevust teenuste pakku­ misel ning seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi, sealhulgas RFK alased koolitused ja mentorlus, ning antakse välja ajakirja Sotsiaaltöö.

Dementsuse teemal koolitatakse esmalt hooldusasu­ tuste sisekoolitajaid, kes annavad teadmisi edasi oma asutuste töötajatele. Nii saab kaasata suurema osa asutuste personalist ja kujundada dementsu­ sesõbralike asutuste võrgustikku. Koolitusi rahasta­ takse kuni 2025. aasta lõpuni välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvali­ teedi parandamine“).

Ajakiri Sotsiaaltöö aitab kaasa sotsiaalvaldkonna spetsialistide ja valdkonna õppurite professio­ naalsele arengule, teadmiste suurendamisele ja informeeritusele. Ajakirja väljaandmist rahastatakse riigieelarvest.

Riigipoolne õppelaenu kustutamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 327)

Teenuse eesmärk on hüvitada riigi poolt õppelaenu kohustus. Õppelaen kustutatakse puuduva töövõi­ mega isiku ja raske või sügava puudega last kasva­ tava vanema eest. Õppelaenu kustutamise aluseks on õppetoetuste ja õppelaenu seadus.

Riiklik ja haldusjärelevalve (sh tegevuslubade menetlemine) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 328)

Sotsiaalkindlustusamet menetleb erinevate teenuste ja sotsiaalteenuste (rehabilitatsiooniteenus, erihoo­ lekandeteenused, lapsehoiuteenus, asendushooldus­ teenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ja turvakoduteenus) tegevusloa taotlemist, nõustab taotlejaid ja teeb riiklikku järelevalvet tegevuslubade üle. Sotsiaalkindlustusamet korraldab järelevalve käigus tuvastatud rikkumistele tuginedes teenu­ seosutajatele regulaarseid teemapäevi, et ennetada süsteemseid rikkumisi kõikide teenuseosutajate hulgas.

19 2025-2028SOTSIAALHOOLEKANDE PROGRAMM

Teenuste rahastamise kava

* Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks.

Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 168 366 078 175 066 632 173 744 487 162 656 073

Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine

168 366 078 175 066 632 173 744 487 162 656 073

Tegevus 1.1.1. Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine

16 226 531 21 372 073 22 711 530 14 496 674

Hoolekandepoliitika kujundamine ja teenuste kättesaadavuse parendamine

4 921 954 7 107 261 7 885 655 2 453 795

Teenuste arendamine ning nende kättesaada­ vuse, kvaliteedi ja koostöövõime edendamine

4 434 102 7 428 680 8 976 595 9 380 572

Dementsusega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteedi toetamine

272 069 272 069 272 069 272 069

Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmine ja väärtustamine

1 641 176 1 641 176 1 641 176 1 175 231

Regionaalsete toetusmeetmete rakendamine 1 885 766 1 870 539 1 894 906 39 783

Kohalike tegevusrühmade toetamine 1 886 598 2 462 281 1 464 647 896 926

Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus

1 184 866 590 067 576 482 278 299

Tegevus 1.1.2. Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toime tuleku toetamine

152 139 547 153 694 560 151 032 957 148 159 399

Erihoolekandeteenus 57 711 124 56 678 462 52 570 186 52 533 264

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus 10 651 671 10 585 430 10 767 430 15 092 967

Abivahenditeenus 19 429 269 20 395 522 21 124 048 21 674 919

Elu ja teenuskohtade kohandamine ja kogukonna põhiste toetatud eluasemete rajamine

7 550 884 9 805 138 9 807 504 7 834 874

Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 248 755 910 910 1 351 875 1 355 583

Puudega inimeste sotsiaaltoetused 47 370 110 46 989 930 47 323 479 47 658 794

Rahvusvahelise kaitse teenus 3 573 250 1 541 419 1 523 519 1 006 649

Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine

4 227 237 5 638 290 5 641 339 59 021

Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks

543 637 348 736 141 969 141 969

Riigipoolne õppelaenu kustutamine 112 024 110 410 109 485 109 473

Riiklik ja haldusjärelevalve (sh tegevuslubade menetlemine)

721 586 690 314 672 124 671 887

LISA 2

MINISTRI KÄSKKIRI

Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid 2025-2028 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna programmid: 1. laste ja perede programm 2025-2028 (lisa 1); 2. vanemealiste programm 2025-2028 (lisa 2); 3. sotsiaalhoolekande programm 2025-2028 (lisa 3). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister

15.01.2025 nr 8