Vastuskiri

Evaluation of the Nitrates Directive
Nitrates Expert Group March 2024

Questionnaire on topic I: Objectives and scope

Introduction
This questionnaire is intended to gather input for the evaluation of the Nitrates Directive (ND) (from members of the Commission’s nitrates expert group.1 This questionnaire will guide the discussion in the Nitrates Expert Group on 13 March 2024. When replying to the questions by Yes/No, please explain your answer shortly in the comment box (including reasons, drivers, and references). We also welcome any additional data or sources which can help to illustrate your answers. The evaluation will cover the period since 1991, with a stronger focus on the last ten years of implementation.
NB! Siin ja edaspidi, tegemist on vaba tõlkega!
Selle küsimustiku eesmärk on koguda sisendit nitraadidirektiivi (ND) hindamiseks (komisjoni nitraadieksperdirühma liikmetelt. See küsimustik juhib 13. märtsil 2024 toimuvat arutelu nitraadieksperdirühmas. Küsimustele vastates Jah /Ei, palun selgitage oma vastust lühidalt kommentaarikastis (kaasa arvatud põhjused, tegurid ja viited). Ootame ka kõiki täiendavaid andmeid või allikaid, mis aitavad teie vastuseid illustreerida. Hindamine hõlmab perioodi alates 1991. aastast koos tugevamaga. keskenduda rakendamise viimasele kümnele aastale.
The objective of the ND as set out in article 1 is to reduce and prevent pollution of waters induced by nitrates of agricultural origin.  
Artiklis 1 sätestatud ND eesmärk on vähendada ja vältida veereostust põllumajandusliku päritoluga nitraatide poolt.
Nitraadidirektiivi eestikeelne version on leitav SIIT: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01991L0676-20081211
ND artikkel 1
Käesoleva direktiivi eesmärgiks on:
— põllumajandusest lähtuvatest nitraatidest põhjustatud või tingitud veereostuse vähendamine ning
— hoida ära edasine veereostus.

NB! Kui sa näed mõne küsimuse taga oma nime või osakonnanime, siis ootame nendele küsimustele kindlasti sinu vastust.

Member State

Estonia

Questions [Please reply to all questions by YES or NO. We appreciate if you also provide a short explanation in the [comment] space below the question.]
[Palun vastake kõikidele küsimustele JAH või EI. Oleme tänulikud, kui esitate küsimuse all olevasse [kommentaari] väljale ka lühikese selgituse.]

YES/NO
1. Is the objective of the directive well defined and the level of ambition appropriate? (e.g., in terms of expected results and timeframe)
Kas direktiivi eesmärk on täpselt määratletud ja eesmärkide tase on sobiv? (nt oodatavate tulemuste ja ajakava osas)

Taustaks ND preambul: Hajureostusallikatest lähtuv reostus, mis mõjutab ühenduse veekogusid, on eelkõige tingitud põllumajandusest lähtuvatest nitraatidest;

seepärast on inimeste tervise ja elusressursside ning veeökosüsteemide kaitsmiseks ja selleks, et tagada vee kasutamine muudel õiguspärastel viisidel, vaja vähendada põllumajandusest lähtuvatest nitraatidest põhjustatud või tingitud veereostust ning hoida ära selle reostuse suurenemist; selleks on tähtis võtta meetmeid, mis käsitlevad kõikide lämmastikuühendite hoiustamist ja põllumajandusmaal kasutamist ning teatavaid maaharimisviise;

kuna ühe liikmesriigi veekogude nitraadireostus võib mõjutada teiste liikmesriikide veekogusid, tuleb vastavalt asutamislepingu artiklile 130r võtta meetmeid ühenduse tasandil;

häid põllumajandustavasid soodustades võivad liikmesriigid pakkuda kõikidele veekogudele üldist kaitset tulevaste reostuste eest; teatavad alad, kust oma vee saavad lämmastikuühenditetundlikud veekogud, vajavad paremat kaitset;

liikmesriikidel on vaja kindlaks teha tundlikud alad ning luua ja viia ellu tegevusprogramme lämmastikuühenditest tingitud veereostuse vähendamiseks nendel aladel;

need tegevusprogrammid peaksid hõlmama meetmeid kõikide lämmastikväetiste kasutamise piiramiseks põllumajandusmaal ning eelkõige määrama konkreetselt kindlaks loomasõnniku kasutamise piirmäärad;

meetmete tõhususe tagamiseks on vaja veekogusid jälgida ja kasutada lämmastikuühendite mõõtmiseks võrdlusmeetodeid;

teatavate liikmesriikide hüdrogeoloogiline olukord on tunnistatud selliseks, et vee kvaliteedi paranemine tänu kaitsemeetmetele võib võtta aastaid;

tuleks moodustada komitee, mis abistaks komisjoni käesoleva direktiivi rakendamisel ja selle kohandamisel teaduse ja tehnika edusammudega;

liikmesriigid peaksid koostama ja esitama komisjonile aruandeid käesoleva direktiivi rakendamise kohta;

komisjon peaks korrapäraselt aru andma käesoleva direktiivi rakendamisest liikmesriikides,

[comment]


2. Is the objective/level of ambition of the directive coherent with other legislation such as the Water Framework Directive and Common Agricultural Policy (CAP) Regulation? (Reeda, Annika, ReM)

Kas direktiivi eesmärk/ambitsioonitase on kooskõlas teiste õigusaktidega, nagu vee raamdirektiiv ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) määrus?

[comment]


3. Has the ND been sufficiently effective in reducing pollution (nitrates concentration and eutrophication) (ground water, freshwater bodies, coastal and marine)?

Since 2010, has the ND been sufficiently effective to reduce pollution?
(Reeda, Annika, Kersti, Eda)
Kas ND on olnud piisavalt tõhus reostuse (nitraatide kontsentratsioon ja eutrofeerumine) vähendamisel (põhjavesi, mageveekogud, ranniku- ja merevesi)?
Kas ND on alates 2010. aastast olnud saaste vähendamiseks piisavalt tõhus?

[comment]


4. Has the ND been sufficiently effective in preventing further pollution?

Since 2010, has the ND remained sufficiently effective in preventing further pollution?
(Reeda, Annika, Kersti, Eda)
Kas ND on olnud edasise reostuse ärahoidmisel piisavalt tõhus?
Kas ND on alates 2010. aastast olnud piisavalt tõhus edasise reostuse ärahoidmisel?

[comment]


5. The recitals of the Directive contextualise the problems and societal needs the ND intended to address, namely the excessive use of fertilisers and the problem arising from intensive livestock production. Has the ND been sufficiently effective in addressing these needs?
(ReM, KliM keskkonnakorralduse ja kiirguse osakond, välisõhu osakond)
Direktiivi põhjendustes tuuakse konteksti probleemid ja ühiskondlikud vajadused (vt üleval olevat rohelist teksti), mida ND kavatseb käsitleda, nimelt väetiste ülemäärast kasutamist ja intensiivsest loomakasvatusest tulenevat probleemi. Kas ND on olnud nende vajaduste rahuldamisel piisavalt tõhus?

[comment]


6. The recitals of the Directive contextualise the problems and societal needs the ND intended to address, namely protecting drinking water and human health. Has the ND been sufficiently effective in addressing these needs for the whole society, including in rural areas without access to centralised water distribution facilities?
(Margus, SoM, Terviseamet?)
Direktiivi põhjendustes tuuakse konteksti probleemid ja ühiskondlikud vajadused, mida ND kavatseb käsitleda, nimelt joogivee ja inimeste tervise kaitsmine. Kas ND on olnud piisavalt tõhus nende vajaduste rahuldamisel kogu ühiskonna jaoks, sealhulgas maapiirkondades, kus puudub juurdepääs tsentraliseeritud veejaotusseadmetele?

[comment]SoM (Ramon) ei oska kommenteerida, et kui efektiivne on ND olnud. Maapiirkondades/erakaevudes on pigem probleeme mikrobioloogia ja raua/mangaaniga. TA oskab kommenteerida kas erakaevude proovides on probleeme pestitsiidide / nitraatide jm põllumajanduslike reostusainetega. Aga kuidas seda seostada ND tõhususega, ei tea. Kas siin ei oska hoopis Keskkonnaamet seda hinnata?
Terviseametil puuduvad andmed erakaevude osas. Olemasolevate EKUK 2020 aasta Hajaasustuspiirkonna joogivee kvaliteedi ja -süsteemi uuringus ning varasematel aastatel TA enda poolsest erakaevu uuringu (1) tulemustest selgub, et vaid 25-29% erakaevudest vatavad kehtestatud kvaliteedikriteeriumitele.
Kuna erakaevudes on uuringute tulemusel tuvastatud erinevad probleemid ja põhjused, siis on kahtlane kas või kui palju on Nitraadi direktiiv nende reostuse hulka või tugevust vähendanud. Ühisveevärkides nitraatidega üldiselt probleeme ei ole.


EKUK-i töö üheks eesmärgiks oli põllumajandusest joogiveele lähtuva reostuse mõju hindamine ning
nitraatide ja pestitsiidijääkide sisalduste selgitamine valitud kaevudes intensiivse põllumajandusliku
tootmisega aladel. Alamuuringusse valiti kaevud uuringuvalimist eelkõige kaevu ümbruse maakasutuse alusel (põllumajandusmaad, CORINE kaardikiht), mida täpsustati ka põllumassiivide ja loomakasvatushoonete järgi (PRIA veebikaardi alusel). Arvesse võeti ka elanike kaebusi ning tähelepanekuid.
Esmase ülesande kohaselt võeti 26 proovi nitraaditundliku ala kaevudest ja 26 väljapool NTA piirkonda,
vähemalt kaks kaevu igast maakonnast. 2020.a. otsustati koos tellijaga võtta täiendavalt proove LõunaEesti kaevudest, võeti 17 proovi. Kokku võeti proove 30 puurkaevust ja 39 salvkaevust , 26 kaevu oli NTA-l ja 43 kaevu väljapool NTA-d. 13% kaevudest oli kaitsmata põhjaveega aladel, 42% kaevudest nõrgalt kaitstud aladel.

6% uuringupunktides oli nitraatide sisaldus üle lubatud piirväärtuse (50 mg/l), 23% uuringupunktide
ületas nitraatide sisaldus 40 mg/l. Kõrgema nitraadisisaldusega kaevud paiknesid Põlvamaal, NTA piirkonna kaevudest ületati nitraatide sisaldust 40 mg/l nelja kaevu vees. Salvkaevudest võetud proovidest oli 25% proovidest nitraatide sisaldus üle 40 mg/l, puurkaevude puhul oli vastavalt 20%.

Ammooniumi kui joogivee indikaatori sisalduse lubatud piirväärtus vees (indikaatorid - organoleptilisi
omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad näitajad) on 0,5 mg/l. 65% analüüsidest oli
ammooniumlämmastiku sisaldus uuringu kaevudes alla määramispiiri (0,01 ja 0,02 mg/l). Vaid kahe
salvkaevu (Viljandimaal ja Ida-Virumaal) ja ühe puurkaevu (Hiiumaal) vees ületas ammooniumi sisaldus
lubatud piirväärtuse. Ida-Virumaa salvkaevus oli nitraadi sisaldus samuti üle lubatud piirnormi.

Nitritit joogivees hinnatakse kui keemilist kvaliteedinäitajat, mille lubatud piirväärtuseks on 0,5 mg/l.
81% proovidest oli nitriti sisaldus alla määramispiiri (0,01-0,02 mg/l). Vaid ühe Hiiumaa salvkaevu vees
ületas nitriti sisaldus lubatud piirväärtuse.

Pestitsiidijääke leiti 13 kaevu veest (vt ka joonis 30), pestitsiidide summana ületas lubatud piirväärtuse
(0,5 µg/l) 2 puurkaevu (mõlemad Lääne-Virumaal) ja 1 salvkaevu (Tartumaal) vesi, üksikutest
pestitsiididest ületas lubatud piirväärtust (0,1 µg/l) nelja puurkaevu ja kahe salvkaevu vesi. Leiti 8
pestitsiidi, neist 5 herbitsiidi ja 3 fungisiidi.

7. The recitals of the Directive contextualise the problems and societal needs the ND intended to address, namely protecting aquatic ecosystems. Has the ND been sufficiently effective in protecting aquatic ecosystems in fresh, coastal and marine waters?
(Annika, Reeda, Eda)
Direktiivi põhjendustes kontekstualiseeritakse probleemid ja ühiskondlikud vajadused, mida ND kavatseb käsitleda, nimelt veeökosüsteemide kaitsmine. Kas ND on olnud piisavalt tõhus veeökosüsteemide kaitsmisel mage-, ranniku- ja merevetes?

[comment]


8. The recitals of the Directive contextualise the problems and societal needs the ND intended to address, namely safeguarding other uses of water (such as tourism and fisheries). Has the ND been sufficiently effective in addressing these needs?
(Katrina, ReM kalaosakond, ReM maapiirkonnad)
Direktiivi põhjendustes kontekstualiseeritakse probleemid ja ühiskondlikud vajadused, mida ND kavatseb käsitleda, nimelt vee muude kasutusviiside (nt turism ja kalandus) kaitsmine. Kas ND on olnud nende vajaduste rahuldamisel piisavalt tõhus?

[comment]


9. Has the ND been sufficiently effective in addressing transboundary issues in nitrates pollution from agriculture?
(Reeda, Kersti, Jelena)
Kas ND on olnud piisavalt tõhus põllumajandusest tuleneva nitraadireostusega seotud piiriüleste probleemide lahendamisel?

[comment]


10. Do the prevention and reduction of nitrate emissions from agriculture still require action at EU level?

Kas põllumajanduse nitraadiheite vältimine ja vähendamine nõuab endiselt meetmeid ELi tasandil?

[comment]


11. Is the ND helping to achieve the objectives/purposes of other EU legislation (CAP regulation, water acquis)?
(ReM, Reeda, Annika, Kersti, Margus)
Kas ND saavutada teiste ELi õigusaktide (ÜPP määrus, veealane õigustik) eesmärke?

[comment]


12. Is there EU legislation in place today that overlaps with the Directive, making parts of it redundant in some respects? [How?] [see also table below]
(ReM taimetervise osakond, KliM veeosakond, merendusosakond, elurikkuse kaitse osakond, keskkonnakorralduse osakond, välisõhu osakond, SoM, Terviseamet)
Kas praegu kehtivad ELi õigusaktid, mis kattuvad direktiiviga, muutes selle osad mõnes mõttes ülearuseks? [Kuidas?] [vt ka allolevat tabelit]


[comment] Ramon: pole kahjus ND direktiiviga nii sinapeal, et kattuvusi hinnata. KliM veeosakond võiks osata vastata sellele või keegi kes on Ndga tegelenud.
Sama kommentaar mis Ramonil. Ei ole ND direktiiviga kokku puutunud ega süviti läinud et oskaks võrdlust anda.

13. Is the specific scope of the Directive focussing only on water pollution by nitrates still appropriate to ensure high level of environmental and human health protection (e.g., not covering ammonia and nitrous oxide pollution linked to agriculture activities)?
(KliM veeosakond, merendusosakond, välisõhu osakond, elurikkuse kaitse osakond, keskkonnakorralduse osakond, kliimaosakond, SoM, Terviseamet)
Kas direktiivi konkreetne reguleerimisala, mis keskendub ainult veereostusele nitraatidega, on endiselt asjakohane, et tagada keskkonna- ja inimeste tervisekaitse kõrge tase (nt ei hõlma põllumajandustegevusega seotud ammoniaagi ja dilämmastikoksiidi saastet)?

[comment]
Ramon: kas seda võiks hoopis teadlased hinnata. Ehk oskab Terviseamet ka midagi öelda
Põllumajanduse mõju võib esineda ka näiteks ammooniumi, pestitsiidide ja PFAS-ide ning nitritina, mitte ainult nitraatidena.
14. Has the absence of explicit measures on the prevention of ammonia emissions from fertilisers use and livestock been a factor influencing the effectiveness of the Directive?
(KliM välisõhu osakond)
Kas selgesõnaliste meetmete puudumine väetiste kasutamisest ja kariloomadest tuleneva ammoniaagiheite ärahoidmiseks on olnud direktiivi tõhusust mõjutanud tegur?


[comment]


15. Has the absence of explicit reference to phosphorous in the criteria of Annex I or the measures in Annex II and III been a factor influencing the effectiveness of the Directive?
(KliM veeosakond, merendusosakond)
Kas selgesõnalise viite puudumine fosforile I lisa kriteeriumides või II ja III lisa meetmetes on olnud direktiivi tõhusust mõjutanud tegur?


[comment]


16. In your Member State, have you also taken into account the impacts of phosphorus, ammonia, nitrous oxide, carbon dioxide, methane emissions from the use of fertilisers in agriculture and livestock rearing when implementing the Directive in combination with other EU instruments?
(ReM, KliM veeosakond, merendusosakond, välisõhu osakond, keskkonnakorralduse osakond, kliimaosakond)
Kas olete oma liikmesriigis võtnud arvesse ka fosfori, ammoniaagi, dilämmastikoksiidi, süsinikdioksiidi ja metaani mõjusid, mis tulenevad väetiste kasutamisest põllumajanduses ja loomakasvatuses, kui rakendate direktiivi koos teiste ELi instrumentidega?

[comment]


17. Does the ND play an important role in addressing all nutrients losses from agriculture in an integrated approach considering the impacts on water, air, nature and climate?
(ReM, KliM veeosakond, merendusosakond, välisõhu osakond, elurikkuse kaitse osakond, keskkonnakorralduse osakond, kliimaosakond)
Kas ND on oluline roll kõigi põllumajandusest tulenevate toitainete kadude käsitlemisel integreeritud lähenemisviisis, võttes arvesse mõju veele, õhule, loodusele ja kliimale?


[comment]


18. In your view, would there be ways of making the implementation of the Directive more effective in achieving its objectives?

Kas teie arvates oleks võimalusi direktiivi rakendamist selle eesmärkide saavutamisel tõhusamaks muuta?
[comment]




19. How do you take into account evolving societal needs and stakeholder opinions in the implementation of the Directive (e.g., consultations, working groups with stakeholders, academic research….)?
Has your approach evolved over time?
Kuidas võtate direktiivi rakendamisel arvesse muutuvaid ühiskondlikke vajadusi ja sidusrühmade arvamusi (nt konsultatsioonid, töörühmad sidusrühmadega, akadeemilised uuringud jne)?
Kas teie lähenemine on aja jooksul arenenud?
[please explain]









20. Does the ND with its current scope and objectives sufficiently contribute to the following policy objectives:
(KliM veeosakond, merendusosakond, välisõhu osakond, elurikkuse kaitse osakond, keskkonnakorralduse osakond, kliimaosakond, ReM)
Kas ND oma praeguse ulatuse ja eesmärkidega aitab piisavalt kaasa järgmiste poliitiliste eesmärkide saavutamisele?

Policy objective

Rather yes
Rather no
Don’t know
EU environmental objectives (in general)
ELi keskkonnaeesmärgid (üldiselt)



Climate change mitigation
Kliimamuutuste leevendamine



Climate change adaptation
Kliimamuutustega kohanemine



Protecting water resources and aquatic ecosystems
Veevarude ja veeökosüsteemide kaitsmine



- “good status” of all water bodies (2027)
- kõigi veekogude "hea seisund" (2027)



- “good environmental status” of marine waters
- mereakvatooriumi "hea keskkonnaseisund".



Ensuring clean air
Puhta õhu tagamine



Protecting biodiversity
Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine



Protecting EU soils
ELi muldade kaitsmine



Sustainable and resilient agriculture / food security
Jätkusuutlik ja vastupidav põllumajandus / toiduga kindlustatus



Helping farmers to adapt and increase resilience in changing climatic and environmental conditions
Aidata põllumajandustootjatel kohaneda ja suurendada vastupanuvõimet muutuvates kliima- ja keskkonnatingimustes



Supporting new agricultural practices
Uute põllumajandustavade toetamine



Supporting organic farming
Mahepõllumajanduse toetamine



Promoting the recycling of nutrients from various sources, including processed manure
Erinevatest allikatest pärit toitainete, sealhulgas töödeldud sõnniku ringlussevõtu edendamine



Allowing for simplification and limitation of burdens and cost
Võimaldab koormuse ja kulude lihtsustamist ning piiramist



Coherence with other EU legislation
Kooskõla teiste ELi õigusaktidega



Coherence with developments in farm practices and technology
Kooskõla põllumajandustavade ja tehnoloogia arenguga




21. Overall, is the ND sufficiently coherent with the following policies and legislation?
(KliM veeosakond, merendusosakond, välisõhu osakond, elurikkuse kaitse osakond, keskkonnakorralduse osakond, kliimaosakond, ReM, SoM, Terviseamet)
Kas ND on üldiselt piisavalt kooskõlas järgmiste poliitikate ja õigusaktidega?

Policy/Legislation
Rather yes
Rather no
Don’t know
Common Agricultural Policy (CAP)



Organic Farming Regulation (EU) 2018/848



Water Framework Directive 2000/60/EC



Marine Strategy Framework Directive 2008/56/EC



Drinking Water Directive (EU) 2020/2184
X


Bathing Water Directive 2006/7/EC
X


Urban Waste Water Treatment Directive 91/271/EEC



Floods Directive 2007/60/EC



Environmental Quality Standards Directive 2008/105/EC



Sewage Sludge Directive 86/278/EEC



Industrial Emissions Directive 2010/75/EU



National Emissions Reduction Commitments Directive (EU) 2016/2284



Fertilising Products Regulation (EU) 2019/1009



Birds Directive 2009/147/EC



Habitats Directive 92/43/EEC



Air quality Directive 2008/50/EC




22. Any final comments?
[please add any other observations regarding the objectives and scope of the ND not already covered in the questions above]


EVALUATION OF THE NITRATES DIRECTIVE 
Nitrates Expert Group March 2024 
 
Questionnaire on topic II: Identification of polluted waters and designation of NVZs
 
Introduction 

This questionnaire is intended to gather input for the evaluation of the Nitrates Directive (ND) from members of the Commission’s nitrates expert group.1 This questionnaire will guide the discussion in the Nitrates Expert Group on 13 March 2024. When replying to the questions by Yes/No, please explain your answer shortly in the comment box (including reasons, drivers, and references). We also welcome any additional data or sources which can help to illustrate your answers. The evaluation will cover the period since 1991, with a stronger focus on the last ten years of implementation.

NB! Siin ja edaspidi, tegemist on vaba tõlkega!
Selle küsimustiku eesmärk on koguda nitraadidirektiivi (ND) hindamiseks komisjoni nitraadieksperdirühma liikmeid. See küsimustik juhib arutelu nitraadieksperdirühmas 13. märtsil 2024. Kui vastate küsimustele jah/ei, selgitage oma vastust lühidalt kommentaarikastis (sh põhjused, tegurid ja viited). Samuti ootame kõiki täiendavaid andmeid või allikaid, mis aitavad teie vastuseid illustreerida. Hindamine hõlmab ajavahemikku alates 1991. aastast, keskendudes rohkem rakendamise viimasele kümnele aastale.

Article 3 of the Nitrates Directive sets the obligation to identify waters affected by pollution and waters which could be affected by pollution. It also sets the obligation to designate as vulnerable zones all known areas of land in their territories which drain into the waters identified as affected by pollution, or that could be affected by pollution and which contribute to pollution. Member States shall be exempt from the obligation to identify specific vulnerable zones if they establish and apply action programmes throughout their national territory.
Nitraadidirektiivi eestikeelne version on leitav SIIT: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01991L0676-20081211
Nitraadidirektiivi artiklis 3 on sätestatud kohustus teha kindlaks reostusest mõjutatud veed ja veed, mida reostus võib mõjutada. Samuti seab see kohustuse määrata tundlikuks alaks kõik oma territooriumil olevad teadaolevad maa-alad, mis voolavad reostusest mõjutatud või reostusest mõjutatud vetesse ja mis aitavad kaasa reostusele. Liikmesriigid vabastatakse konkreetsete tundlike alade kindlaksmääramise kohustusest, kui nad kehtestavad ja kohaldavad tegevusprogramme kogu oma riigi territooriumil.

NB! Kui sa näed mõne küsimuse taga oma nime või osakonnanime, siis ootame nendele küsimustele kindlasti sinu vastust.

Member State

Estonia

Identification of waters affected/potentially affected by pollution
Questions [Please reply to all questions by YES or NO. We appreciate if you also provide a short explanation in the [comment] space below the question.]
[Palun vastake kõikidele küsimustele JAH või EI. Oleme tänulikud, kui esitate küsimuse all olevasse [kommentaari] väljale ka lühikese selgituse.]

YES/NO
1. Are the definition of pollution and the criteria for identification of waters affected by pollution sufficiently clear?
(Reeda, Annika, Kersti, Margus, Eda)
Kas reostuse määratlus ja reostusest mõjutatud veekogude määramise kriteeriumid on piisavalt selged?
Taustaks ND lisa I tekst:
VEEKOGUDE KINDLAKSMÄÄRAMISE KRITEERIUMID
A. Veekogud määratakse kindlaks muu hulgas järgmiste kriteeriumide abil:
1) kas mage pinnavesi ja eelkõige selline pinnavesi, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada joogivee võtmiseks, sisaldab või võib sisaldada direktiivis 75/440/EMÜ sätestatud nitraadikontsentratsioonist rohkem nitraate, kui artikli kohaseid meetmeid ei võeta;
2) kas põhjavee nitraadisisaldus on või võib olla üle 50 mg/l, kui kohaseid meetmeid ei võeta;
3) kas looduslikud mageveejärved, muud mageveekogud, suudmealade vesi, rannikuvesi ja merevesi on eutrofeerunud või võib lähitulevikus eutrofeeruda, kui kohaseid meetmeid ei võeta.
B. Kõnealuseid kriteeriume kohaldades arvestavad liikmesriigid samuti järgmist:
1) kõnealuste veekogude ja maapinna füüsilisi ja ökoloogilisi omadusi;
2) praegusi teadmisi lämmastikuühendite käitumisest keskkonnas (vees ja maapinnas);
3) praegusi teadmisi kohaselt võetavate meetmete mõju kohta.

[comment]


2. Are the definition and criteria for eutrophication sufficiently clear?
(Annika, Eda)
Kas eutrofeerumise määratlus ja kriteeriumid on piisavalt selged?
Artikkel 2 mõisted
eutrofeerumine – vee rikastumine lämmastikuühenditega, mis kiirendab vetikate ja taimestiku kõrgemate vormide kasvu ning häirib seetõttu soovimatult vees esinevate organismide ja sama vee kvaliteedi tasakaalu;


[comment]


3. Is the absence of threshold for N and P as regards eutrophication of fresh, coastal and marine waters a limiting factor in the identification of waters affected or that could be affected by pollution?
(Annika, Eda)
Kas N ja P künniste puudumine mage-, ranniku- ja merevee eutrofeerumise osas on piirav tegur veekogude kindlakstegemisel, mida reostus mõjutab või mida võib mõjutada?

[comment]


4. Are there challenges in the identification of the agricultural contribution to pollution?
(Reeda, Annika, Kersti, Margus, Eda)
Kas põllumajandusest tuleneva koormuse osakaalu tuvastamine on probleeme?


[comment]


5. Is the identification of waters affected by pollution sufficiently harmonized across the Member States? (Both for the trophic status and for nitrates concentrations)
(Reeda, Annika, Kersti, Margus, Eda)
Kas reostusest mõjutatud veekogude kindlaksmääramine on liikmesriikides piisavalt ühtlustatud? (Nii troofilise seisundi kui ka nitraatide kontsentratsiooni jaoks)

[comment]


6. Are the definition of waters that could be affected by pollution and the criteria for their identification sufficiently clear?
(Reeda, Annika, Kersti, Margus, Eda)
Kas veekogude määratlus, mida reostus võib mõjutada, ja nende kindlaksmääramise kriteeriumid on piisavalt selged?

[comment]


7. Is the identification of waters that could be affected by pollution sufficiently harmonized across all Member States? (Both for the trophic status and for nitrates concentrations)
(Reeda, Annika, Kersti, Margus, Eda)
Kas veekogude kindlaksmääramine, mida reostus võib mõjutada, on kõigis liikmesriikides piisavalt ühtlustatud? (Nii troofilise seisundi kui ka nitraatide kontsentratsiooni jaoks)

[comment]


8. Are there other challenges with the identification of waters affected or that could be affected by pollution?
(Reeda, Annika, Kersti, Margus, Eda)
Kas reostusest mõjutatud või mõjutatud veekogude tuvastamisel on muid probleeme?

[comment]


9. Are the criteria and thresholds for the identification of waters affected or that could be affected by pollution still appropriate in the context of current and future challenges linked to climate change (i.e., repeated droughts, floods, rising water temperatures)?
(Reeda, Annika, Kersti, Margus, Agne, Eda)
Kas reostusest mõjutatud või mõjutatud veekogude kindlaksmääramise kriteeriumid ja künnised on praeguste ja tulevaste kliimamuutustega seotud väljakutsete kontekstis (st korduvad põuad, üleujutused, veetemperatuuri tõus) endiselt asjakohased?

[comment]


10. Does the threshold of nitrates concentration of 50 mg/l remain appropriate today with regard to the objectives of the Directive?
(Reeda, Annika, Kersti, Margus, Agne, Eda)
Kas nitraatide kontsentratsiooni künnis 50 mg/l jääb direktiivi eesmärkidega seoses ka praegu asjakohaseks?

[comment]


11. Does the threshold of nitrates concentration of 50 mg/l sufficiently take into account all health aspects (e.g., including carcinogenic effects of nitrates)? Is it coherent with the Drinking Water Directive thresholds applicable since 2020?
(Margus, Kersti, SoM, Terviseamet)
Kas nitraatide kontsentratsiooni künnis 50 mg/l võtab piisavalt arvesse kõiki terviseaspekte (nt nitraatide kantserogeenset mõju)? Kas see on kooskõlas alates 2020. aastast kohaldatavate joogiveedirektiivi piirmääradega?
YES
[comment]
Joogivee direktiivis I lisa B osas nitraadi märkus: Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue [nitraat]/50 + [nitrit]/3 ≤ 1, kus nurksulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel vastaks vee nitritisisaldus parameetri väärtusele 0,10 mg/l.
Ehk et arvestatud ei ole ainult nitraatide kontsentratsioonidega, vaid vaadatakse ka laiemat pilti.
Sama
12. Is the threshold of nitrates concentration in groundwater of 50 mg/l coherent with the Water Framework Directive (WFD) and the Ground Water Directive (GWD) ?
(Reeda, Annika, Kersti)
Kas põhjavee nitraatide kontsentratsiooni künnisväärtus 50 mg/l on kooskõlas vee raamdirektiivi (WFD) ja põhjaveedirektiiviga (GWD)?

[comment]


13. Is the spatial approach that has evolved under the ND for the identification of “waters” coherent with the identification of river basins and water bodies under the WFD?
(Reeda, Annika, Kersti, Eda)
Kas ND raames on välja töötatud ruumiline lähenemine „vete” identifitseerimiseks, mis on kooskõlas vesikondade ja veekogude määratlemisega vee raamdirektiivi alusel?

[comment]


14. Is the identification of waters affected or that could be affected by pollution under the ND coherent with the identification of water bodies in less than good status (due to nutrients) under the WFD?
(Reeda, Annika, Kersti, Eda)
Kas reostusest mõjutatud või mõjutada võivate veekogude kindlaksmääramine ND alusel on kooskõlas vee raamdirektiivi alusel (toitainete tõttu) vähem kui heas seisundis veekogude tuvastamisega?

[comment]


15. Are there significant burdens for the public administrations linked to the identification of polluted waters? (see also table at the end)
(Reeda, Annika, Kersti, Eda)
Kas saastatud veekogude tuvastamisega kaasneb riigiasutustele märkimisväärne koormus? (vt ka tabelit lõpus)

[comment]


16. Is there potential for simplification/ burden reduction as regards the identification of waters affected or that could be affected by pollution? (see also table at the end)
(Reeda, Annika, Kersti, Eda)
Kas reostusest mõjutatud või mõjutada võivate veekogude kindlaksmääramisel on võimalik lihtsustada/koormust muuta? (vt ka tabelit lõpus)

[comment]



Designation of Nitrates Vulnarable Zones (NVZ)
Nitraaditundlike alade kindlaksmääramine
17. If you have designated NVZs (including in the past):
Kui olete määranud NVZ-d (kaasa arvatud varem):
Questions [Please reply to all questions by YES or NO. We appreciate if you also provide a short explanation in the [comment] space below the question.]
YES/NO
17.1 Are the criteria for the designation of NVZ sufficiently clear?
(Reeda, Annika, Kersti, Eda)
Kas NVZ määramise kriteeriumid on piisavalt selged?


[comment]

17.2 Are there challenges with the designation?
(Reeda, Annika, Kersti, Eda)
Kas määramisega on probleeme?


[comment]

17.3 Has this approach been effective for reducing pollution?
(Reeda, Annika, Kersti, Eda)
Kas see lähenemisviis on olnud saaste vähendamisel tõhus?


[comment]

17.4 Has this approach been effective for preventing pollution?
(Reeda, Annika, Kersti, Eda)
Kas see lähenemisviis on olnud reostuse ennetamisel tõhus?


[comment]

17.5 Is the approach of designating NVZs coherent with river basins (sub-basins) under the WFD?
(Reeda, Annika, Kersti, Eda)
Kas NTA määramise lähenemisviis on vee raamdirektiivi kohaste vesikondadega (alamvesikondadega) kooskõlas?

[comment]

17.6 Is the timeframe (every four years) of the obligation to review, and if necessary, revise the designation of NVZs appropriate?
(Reeda, Annika, Kersti, Eda)
Kas NVZ-de määramise läbivaatamise ja vajaduse korral muutmise kohustuse tähtaeg (iga nelja aasta järel) on asjakohane?

[comment]


18. What are the advantages of the NVZ approach?
Mis on NTA määratlemise eelised?
[please explain]

19. What are the disadvantages of the NVZ approach?
Mis on NTA määratlemise puudused?
[please explain]


20. For Member States who have a decentralised approach to the implementation of these provisions, are there challenges to ensure coherence across the national territory in the identification of waters affected by pollution and designation of NVZs?
Kas liikmesriikidel, kes kasutavad nende sätete rakendamisel detsentraliseeritud lähenemisviisi, on probleeme, et tagada kogu riigi territooriumil ühtsus reostusest mõjutatud vete kindlaksmääramisel ja looduskaitsealade määramisel? – Küsimus ei kohaldu Eestile
[please explain]

21. If you are not designating nitrates vulnerable zones (whole country approach),
Kui te ei määra nitraaditundlikke alasid (ND artikkel 3.5) – küsimus ei kohaldu Eestile
Questions [Please reply to all questions by YES or NO. We appreciate if you also provide a short explanation in the [comment] space below the question.]
YES/NO
21.1 Are there challenges with this approach?


[comment]

21.2 Has this approach been effective for reducing pollution?


[comment]

21.3 Has this approach been effective for preventing pollution?


[comment]

21.4 Do you consider it is useful to define polluted zones or red zones within your territory in order to be able to differentiate measures?


[comment]


22. What are the advantages of the whole country approach?
[please explain]

23. What are the disadvantages of the whole country approach?
[please explain]

Questions [Please reply to all questions by YES or NO. We appreciate if you also provide a short explanation in the [comment] space below the question.]
YES/NO
24. Is transboundary pollution sufficiently taken into account for the identification of waters affected or that could be affected by pollution and designation of NVZs?
(Reeda, Jelena, Annika, Kersti, Eda)
Kas piiriülest reostust võetakse piisavalt arvesse reostusest mõjutatud või reostuda võivate veekogude kindlaksmääramisel ja NTA määramisel?

[comment]


25. Have you ever organized a concertation with another Member State to identify the sources and load of transboundary pollution and the measures to be taken to protect the waters that are affected?
(Reeda, Jelena, Annika, Kersti, Eda)
Kas olete kunagi korraldanud koostöö mõne teise liikmesriigiga piiriülese reostuse allikate ja koormuse ning mõjutatud vete kaitsmiseks võetavate meetmete väljaselgitamiseks?

[comment]

26. Are stakeholders involved in the process of identification of waters affected or that could be affected by pollution and designation of the NVZs?
Kas sidusrühmad on kaasatud veekogude kindlakstegemisse, mida reostus ja NTA määramine võivad mõjutada?

[comment]


27. Are there significant burdens for public administrations linked to the designation of nitrate vulnerable zones (please see table below).
Kas nitraaditundlike alade määramisega kaasneb riigiasutustele märkimisväärne koormus (vt allolevat tabelit).

[comment]


28. Is there potential for simplification/ burden reduction as regards the designation of nitrate vulnerable zones?
Kas nitraaditundlike alade määramisel on potentsiaali lihtsustamiseks/koormuse vähendamiseks?

[comment]



29. Please indicate in this table the key actions that you consider entail substantive burden for public administrations linked to the identification of waters affected or that could be affected by pollution and the designation of NVZs (Note: burden of monitoring obligations will be further examined in session 5).
Märkige selles tabelis peamised meetmed, mis teie arvates toovad haldusasutustele kaasa märkimisväärse koormuse, mis on seotud reostusest mõjutatud või reostuda võivate veekogude kindlaksmääramisega ja NTA määramisega (Märkus: seirekohustuste koormust uuritakse täiendavalt seanss 5).
Activity /task linked to the identification of waters affected or that could be affected by pollution and the designation of NVZ
Tegevus/ülesanne, mis on seotud veekogude tuvastamisega, mida reostus mõjutab või võib mõjutada ning NTA määramisega
Burden for the administration
(FTE /year)2
Koormus administratsioonile
(FTE/aastas)- täistööajaga ekvivalent
Potential actions for simplification/reduction of burden
Võimalikud meetmed lihtsustamiseks/koormuse vähendamiseks
[e.g. ......]


[e.g. ......]