Otsus

1

Lisa Kambja Vallavolikogu 18.12.2024

otsusele nr 68

Aakaru külas asuva Lohu maaüksuse detailplaneeringu

LÄHTESEISUKOHAD

1. Lähteülesande koostamise alus

Kambja Vallavalitsusele 18.07.2024 Edith-Maria Urm, Kristina Aasna ja Britt Mäekuusk poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek. 2. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta ja lähteülesande kehtivusaeg

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Lohu maaüksuse jagamist üksikelamu kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Planeeringuala suurus on u 2,6 ha.

Lähteülesanne on kehtiv kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Andmed planeeritava ala kohta:

• Lohu (kü tunnus 28203:001:0012)

• Pindala 25969.0 m²

• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa

• 22134 Tatra-Aarike tee (kü tunnus 28203:001:0029)

• Pindala planeeringualaga piirnevas osas

• maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa

Maa-ameti geoportaal

2

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid

3.1. Tartu maakonnaplaneering; 3.2. Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla üldplaneering; 3.3. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; 3.4. Aakaru külas asuva Mäe kinnistu detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 30.03.2006 otsusega nr 34); 3.5. Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrus nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“; 3.6. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks võtta olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta- firma nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema kooskõlastatud tehnovõrgu valdajatega ja registreeritud geoarhiivis (geoarhiiv.kambja.ee). 4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Planeeringuga esitada:

4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus: 4.1.1. planeeritava ala piir, krundipiirid (esitada planeeringualast välja jäävate naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeritavat ala); 4.1.2. krundi/kruntide kasutamise sihtotstarve/sihtotstarbed; 4.1.3. planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; 4.1.4. senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; 4.1.5. olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed; 4.1.6. geoloogiline ülevaade. 4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: 4.2.1. kontaktvööndi olemasolev ja planeeritav liiklusskeem, sh juurdepääsud planeeritavale alale, sõiduteed, jalakäijate liikumissuunad; 4.2.2. kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaatlik analüüs. 4.3. Planeeritava maa-ala kruntimine lahendatakse planeeringuga. Planeeringuga näha ette ka kõikide olemasolevate elukondlike hoonete kruntimine eraldi katastriüksusteks. 4.4. Krundi ehitusõigus: 4.4.1. krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa; 4.4.2. hoonete suurim lubatud arv krundil: 4 hoonet (1 üksikelamu + 2 abihoonet), lisaks on lubatud püstitada 1 kuni 20 m² suurune ja kuni 5 m kõrgune hoone; 4.4.3. ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed: 11101 – üksikelamu, 12744- elamu, kooli vms abihoone; 4.4.4. krundi suurim lubatud ehitisealune pind: kuni 500 m² (abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu);

3

4.4.5. hoonete suurim lubatud kõrgus: elamul kuni 8,5 m maapinnast, abihoone kuni 6 m maapinnast. 4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine: määrata ära krundi hoonestusala, so. ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid ning rajatisi ning hoonestusala siduda krundi piiridega. Transpordiameti poolt hallatavate transpordimaadega piirnevad hoonestusala kaugused vastavalt Transpordiameti tingimustele. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Arvestada, et hoonestusalade määramisel ei tohi lähtuda seisukohast, et mida suurem seda parem. Tagada üldplaneeringus toodud tingimuste täitmine. 4.6. Teede maa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele järgmiselt: 4.6.1. tee maa-ala piirid (punased jooned) ja selle elementide (sõidutee, jalgrattatee) kirjeldus ja kavandatavad laiused, määrata tee kaitsevööndi vajadus ja selle ulatus: avalikke teid ei planeerita; 4.6.2. parklate asukohad, suurus ja kuju: tagada min 3 parkimiskoha olemasolu; 4.6.3. krundile juurdepääsu asukohad, lubatavad pöörded lahendada planeeringuga. 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: 4.7.1. olemasolevat kõrghaljastust säilitada elamumaa sihtotstarbega maaüksusel minimaalselt 50% ulatuses; 4.7.2. planeeritav kõrg- ja madalhaljastus: vähemalt 10% krundi pindalast haljastatud, millest 50% on kõrghaljastus; 4.7.3. krundi piirded (materjal, kõrgus, tüüp): kuni 1,5 m kõrgused (keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev); 4.7.4. vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine jmt) anda planeeringuga. 4.8. Ehitistevahelised kujad vastavalt normatiivdokumentidele koos viitega seadusandlikule aktile. 4.9. Tehnovõrkude ja – rajatiste asukohad: 4.9.1. olemasoleva olukorra iseloomustus; 4.9.2. planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus (reovee- ja veevarustus, sademete vee kanalisatsioon, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus); 4.9.3. lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel: vesi ja kanalisatsioon lubatud lahendada lokaalselt. Tuleb tagada seadusandlusest tulenevate piirangute täitmine; 4.9.4. tehnovõrkudele ja – rajatistele reserveeritud maa-alad; 4.9.5. vajadusel võimalikud tehnovarustuse variandid; 4.9.6. hüdrantide ja tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine; 4.9.7. tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus). 4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs lahendada planeeringuga.

4

4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks määrata planeeringuga. 4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine määrata planeeringuga. 4.13. Arhitektuurinõuded ehitisele: Planeeringus määrata nõuded planeeritavatele hoonetele arvestades ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda järgmiselt: 4.13.1. lubatud korruselisus ja kõrgus: elamul kuni 2 korrust (teine korrus katusealune), abihoone kuni 1 korrus; 4.13.2. katusekalded 15 - 30 kraadi (kõrvalmahtudel nt garaažil, varikatusel 0-15 kraadi); 4.13.3. katusekatte materjalid: katuseplekk, katusekivi; 4.13.4. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, metall, betoon (soovituslikult kombineeritult), bituumen (vaid abihoonel). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine; 4.13.5. kohustuslik ehitusjoon: 50-55 m Tatra-Aarike teest; 4.13.6. katusetüüp: viilkatus, kelpkatus, kaldkatus; 4.13.7. katuseharja kulgemise suund lahendada planeeringuga. 4.14. Servituutide/isikliku kasutusõiguse määramise vajadus määratakse planeeringuga. 4.15. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramise vajadus puudub. 4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded täpsustada planeeringuga. 4.17. Uuringute koostamise vajadus täpsustada planeeringuga. 4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja täpsustada planeeringuga. 4.19. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnangud anda planeeringuga. 4.20. Planeeringu rakendamise võimalused: 4.20.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele; 4.20.2. Planeeringu rakendamise ossa märkida tingimus, et enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui on välja ehitatud planeeringujärgsed mahasõidud kohalikult teelt. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus; 4.20.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad detailplaneeringu elluviimise; 4.20.4. Märkida tingimus, et kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on Kambja Vallavolikogul õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

5

5. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad kaardid ja joonised 5.1. Situatsiooniskeem, M 1: 10 000; 5.2. Olemasolev olukord vastavalt punktile 4.1., M 1: 500/1000; 5.3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed vastavalt punktile 4.2.,M 1: 2000; 5.4. Planeeringu põhijoonis vastavalt punktidele 4.3.-4.8; 4.10; 4.13; 4.16., M 1: 500*; 5.5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused vastavalt 4.3.; 4.12.; 4.14; ja 4.16., M 1:500; 5.6. Tehnovõrkude planeering vastavalt punktile 4.9., M 1:500*; 5.7. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis. * kui joonis jääb loetav on lubatud joonised ühendada. 6. Koostöö detailplaneeringu koostamisel, avaliku väljapaneku ja arutelu korraldamine, detailplaneeringu kehtestamine 6.1. Enne planeeringu kooskõlastamist esitada planeeringu lahendus vallavalitsusele läbivaatamiseks (sh paberkandjal); 6.2 Detailplaneeringu koostamise korraldaja kaasab planeeringumenetluses piirinaabrid ja vajadusel piirkonna elanikud. Kaasamine peab olema fikseeritud detailplaneeringu materjalides. 6.3. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: 6.3.1. Päästeametiga; 6.3.2. Transpordiametiga. 6.4. Detailplaneeringu koostamisel tuleb teha koostööd: 6.4.1. Tehnovõrkude valdajatega. Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd tehnovõrkude valdajatega ja teiste asjast huvitatud isikutega. Kooskõlastused/koostöö esitada vallavalitsusele digitaalselt või paberkandjal. Paberkandjal kooskõlastused lisada põhikausta ja esitada lisaks ka digitaalselt detailplaneeringu lisade kaustas. Tekstilises osas esitada kooskõlastuste/koostöö kokkuvõte, kus on näidatud kooskõlastava instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja nimi ja ametinimi. Kooskõlastatud planeering esitada vallavalitsusele vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks digitaalselt allkirjastatuna ja 1 eksemplar paberkandjal. Detailplaneering esitada või saata postiga vastuvõtmiseks paberkandjal kaaskirjaga. Kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik detailplaneering uuesti kooskõlastada. Kehtestamisele esitada planeering 2 eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt (graafiline osa lisaks .pdf failina ka .dwg ja/või .dgn failina ning tekstiline osa .doc failina andmekandjal) ning vastavalt PLANK nõutele. Kehtestamisele esitatud planeeringu paberkandjal eksemplarid tuleb vormistada arhiveerimisnõuetele vastavalt köidetuna.

Koostas: Kristel Altsaar planeerimisspetsialist

≥ 1 0 m

R=6m

0.3m

≥ 0 . 6 m

L TRUUBI PIKKUS L

Truubipäise kindlustus

s v

TRUUBIPÄISTE

KINDLUSTUS²

PIKKUS

(m)

TRUUBI

LÄBIMÕÕT

(m)

L Ls v

0.3-0.5

0.6-1.0

1.2-1.6

1.0

1.5

2.0

2.0

3.0

4.0

Asfaltbetoonkate

Purustatud kruus või

killustik

1.0

KOKKU VIIMINE KRUUSKATTEGA

RISTLÕIGE TRUUBI KOHAL

R=6m

Truup

Kraav

8

0

°

-

1

0

0

°

A

A

LÕIGE A-A

ASENDIPLAAN

Tähispost

Killustikalus

Liiv või kruusliiv alus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP II

Eramute mahasõidud ja sõiduauto parklad

20 cm

20 cm

≥ 5 cm AC 12 surf 70/100 või AC 16 surf 70/100

Freespuru+ 2x pindamine

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-b

Freespurukate+2x pindamine bituumensideainega

20 cm

12 cm

Purustatud kruus

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-a

Kruusateed

20 cm

12 cm

Riigitee katte serv

>3.0% kruuskatte kalle

PIKIPROFIIL

3 ,5

-4 ,5 m

0 .5

m

0 ,5

m

2.5%ühepoolne kalle

1.0% truubi kalle

RISTUMISKOHA NÄIDISLAHENDUSE JOONIS

20.03.2020/1

Märkused:

1) Truubi pikkus arvutatakse ehitaja poolt järgmiselt: muldkeha laiuse projektsioon koos nõlvadega

aluspinnal+varu 0,3m truubi otstes.

2) Truubipäiste kindlustuse pikkused ei tohi olla väiksemad tabelis estitatud pikkustest.

3)Truup paigaldada riigitee katte servast servast 2-8m kaugusele.

4) Tagada minimaalne tagasitäite kõrgus truubi peal, mis võimaldab konstruktsiooni tihendamist, s.h.

tuleb arvestada truubi tootja nõudeid ning vajadusel ette näha täiendav kaitsmine.

Kasutatakse ristmikel, kus on peamiselt sõiduautoliiklus

ning liituva tee liiklussagedus on alla 20 auto ööpäevas.

Niisugused on elamurajoonide krundiristmikud ja vähese

liiklusega erateede ristmikud.

NB! tegemist on esimese versiooniga. Märkuste ja ettepanekute olemasolul palume saata need hiljemalt 02.11.2020 aadressile [email protected]

Tõlgitud väljavõte Soome juhendmaterjalist "Yksityisten teiden liittymät maanteihin" TIEH 2100050-07 joonis 6-2

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 30.12.2024 nr 6-1/190-4

Meie 21.01.2025 nr 7.2-2/25/22006-2

Seisukohtade väljastamine Lohu maaüksuse

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Kambja valla Aakaru küla Lohu maaüksuse detailplaneeringu

(katastritunnus 28203:001:0012, edaspidi planeering) algatamisest Kambja Vallavolikogu

18.12.2024 otsusega nr 68 (Lisa 1).

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Lohu

maaüksuse jagamist üksikelamu kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja

abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele,

parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele ja heakorrale ning tingimused

planeeringu elluviimiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22134 Tatra-Aarike tee (edaspidi riigitee) km 0,694-0,802.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud asukohas on 239 sõidukit. Võttes aluseks

ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr

71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Juurdepääsuna kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 0,738. Täiendavaid riigitee

ristumiskohti mitte planeerida.

Tulenevalt ristumiskoha seisukorrast (amortiseerunud, vt Joonis 1) on planeeringu

realiseerimise eelduseks selle remontimine – kasvupinnase eemaldamine ning asendamine

samaväärsega. Remontimisel lähtuda ristumiskoha parameetrite kavandamisel meie

näidislahendusest (Lisa 2) – kavandada vastavalt juurdepääsutee laius, peenrad, pöördkõverad,

risti- ja pikikalded; kate taastada minimaalselt vastavalt näidislahenduse Tüüp VII-a

lahendusele (kruuskate), kuid soovi korral võib ristumiskoha katte remontida ka vastavalt

näidislahenduse Tüüp VII-b lahendusele (2x pinnatud freespurukate).

Riigitee ristumiskoht peab olema remonditud hiljemalt enne planeeringualale kavandatava mis

tahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitusteatise või

ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule).

Riigitee ristumiskoha remontimise vajadust käsitleda ka planeeringu seletuskirjas.

2 (4)

Joonis 1. Riigitee km 0,738 ristumiskoht, juuni 2023

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

5. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ riigitee nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-

21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (ristumiskohast paremal asuv põõsas, vt Joonis 1, punase

ristiga) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mis tahes ehitusloa

kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (vt ka p 1). Lisaks riigitee ristumiskoha

nähtavusalas paremal pool kasvavale põõsale on vajalik regulaarselt piirata ka ristumiskohast

vasakut kätt istutatud hekki, mis asub osaliselt riigitee alusel maaüksusel, ning mis piirab

ristumiskohalt nähtavust vasakule (Joonis 2, punase joonega tähistatud osa).

3 (4)

Joonis 2. Riigitee ristumiskohast vasakul pool olev regulaarset piiramist vajav hekk, väljavõte Maa-

ameti geoportaalist

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, tehnorajatis, piirded,

(kõrg)haljastus, prügikonteinerid jms) kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

15. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 68 18.12.2024 LISA DP lähteseisukohad (Lohu Aakaru küla)

2. Näidislahenduse joonis

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]