Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 18.08.2025 nr 6-1/190-7

Meie 16.09.2025 nr 7.2-2/25/22006-4

Lohu maaüksuse detailplaneeringu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Kambja valla Aakaru küla Lohu maaüksuse

detailplaneeringu (katastritunnus 28203:001:0012, edaspidi planeering). Planeeringu koostamise

eesmärk on jagada Lohu maaüksus kaheks 100% elamumaa maakasutussihtotstarbega krundiks

ning määrata kruntidele ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Väljastasime seisukohad planeeringu koostamiseks 21.01.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/22006-2

(edaspidi seisukohad).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu

tingimusel, et planeeringut korrigeeritakse järgmiselt.

1. Eemaldada planeeringu põhi- ja tehnovõrkude joonistelt (vastavalt Lisa 2 ja 3) tähis

„kõrvalmaantee kaitsevöönd 10 m“ ning korrigeerida vastavalt ka tingmärkide loetelu.

Vastavalt EhS § 71 lg 2 on antud asukohas riigitee kaitsevöönd 30 m mõlemal pool riigiteed

arvestatuna äärmise sõiduraja välimisest servast.

2. Kanda planeeringu põhijoonisele (Lisa 2) riigitee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad

vastavalt meie seisukohtade p 5. Vajadusel näha ette riigitee äärse heki (osaline)

eemaldamine ja/või piiramine.

3. Planeeringu seletuskirja (Lisa 1) lk 19 p 5.15.2 „Planeeringu elluviimise kokkulepped“ on

sätestatud planeeringu elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid), kus

alajaotuse p 1 on kirjas: Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused kõrvaldada /…/. Palume korrigeerida nimetatud lauset järgmiselt: Riigitee

ristumiskoht tuleb remontida, nähtavust piiravad takistused kõrvaldada ning kinnistusisene

juurdepääsutee rajada /…/ enne planeeringualale kavandatava mis tahes ehitusloa

kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist.

4. Planeeringu seletuskirja (Lisa 1) lk 19 p 5.15.2 „Planeeringu elluviimise kokkulepped“ on

sätestatud planeeringu elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid), kus

alajaotuse p 2 on kirjas: Hoonestuse ja selle teenindamiseks vajaliku taristu (veeühendus,

reoveelahendus, elektrivarustus, riigiteelt mahasõit) projekteerimine.

Juhime tähelepanu, et riigiteelt mahasõitu ei ole siiski vaja projekteerida – tegemist on

olemasoleva mahasõiduga, mida on vaja remontida ning remontimiseks ei ole vaja

koostada projekti. Kirjeldada planeeringu seletuskirjas sobivas kohas (nt p 5.6 „Tänavate

maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus“ riigitee ristumiskoha remontimist vastavalt meie

näidislahendusele, mille edastasime oma seisukohtade lisas. Tuua välja ristumiskoha

2 (2)

parameetrid (juurdepääsutee laius ja pöördkõverad, lisaks määratleda ka ristumiskoha katte

tüüp (kruuskate või 2x pinnatud freespurukate). Soovi korral võib lisada meie

näidislahenduse planeeringu materjalidele. Oluline on, et planeeringu materjalidest tuleks

selgelt ning üheselt mõistetavalt välja riigitee ristumiskoha remontimise vajadus, remondi

läbiviimise tingimused (remontimise järgselt riigitee ristumiskoha parameetrid ja kate)

ning tähtaeg (enne planeeringualal mis tahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise

ehitamise alustamist).

Muuhulgas juhime tähelepanu, et planeeringu seletuskirja tiitellehel on planeeringu

nimetuse all planeeringuala aadressiks märgitud: Vahema tee, Vahema tee L2, Viimsi alevik,

Harju maakond

Planeeringu elluviimisel palume arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada meile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Lohu_DP__SELETUSKIRI_15072025

2. Lohu_DP_J-4_POHIJOONIS_19022025

3. Lohu_DP_J-5_TEHNO-KITSENDUSED_19022025

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

m² P -

2 Elamumaa 100% 8,5 2

500 500

4

9600 3

m² P -

1 Elamumaa 100% 8,5 2

500 500

4

16369 -

2K

2K

5,0

Kõrvalmaantee kaitsevöönd 10m

Kõrvalmaantee kaitsevöönd 30m

Veekaitsevöönd 10m

Ehituskeeluvöönd 50m

Piiranguvöönd 100m

Lõheliste kudemis-ja elupaigad

VE EH

AARDE SA

NITA ARKAITS

EA LA

5 0M

Kallasraja ulatus 4m

Riigitee katteserv

3,9

Kokkuviimine kruuskattega min. abs h= 59.72

abs h= 60.05

2, 7

P-3 Ehitusjoon 50m Tatra-Aarike teest

4,0

4,0

12 ,3

27,9

10 ,4

Olemasolev kõrvalmaantee 22134 Tatra-Aarike tee

Planeeritud mahasõit Urmi kinnistu ooteala

abs h= 60.06 abs h= 60.17 abs h= 60.05 abs h= 59.72

PIKIPROFIIL NÄIDIS 1:50

10,0 -> 2%6,4

Riigitee

AC 12 surf 70/100 või AC 16 surf 70/100 h=5cm Killustikalus h=20cm Liiv või kruusliiv alus h=20cm Jämedast kergest saviliivast mulle ja aluspinnas või parem materjal

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Katastriüksuse piir

Piiriettepanek

Olemasolev hoone

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

Olemasolev veekogu

Olemasolev puu

Olemasolev hekk

Krundi ehitusõigus

Puurkaev

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m

Eesti põhikaardile kantud veekogu piir

Veekogu kalda piiranguvööndi piir 100 m (Tatra jõgi)

Veekogu kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m (Tatra jõgi)

Veekaitsevööndi piir 10 m (Tatra jõgi)

Tatra jõe kallasrada 4 m

Lõheliste kudemis-ja elupaigad

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 10/30m

Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) leiukoht

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud autoliikluse ala (mahasõit riigimaanteelt)

Planeeritud kergliikluse ala

P-0 Parkimiskohtade arv

Haljasala

Autode võimalik juurdepääs krundile

Likvideeritav haljastus

Olemasolev veetoru

Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru

Olemasolev madalpinge kaabel

Olemasolev elektrikilp

Planeeritud 0,4 kV liitumiskilp/jaotuskilp

Planeeritud madalpinge kaablikoridor

Planeeritud kinnistusisene veetoru

Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

1-2K

Projekti nimetus ja aadress:

tellija:

AAKARU KÜLAS LOHU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Edith-Maria Urm

DP-J-4

1:500

Lohu, Aakaru küla, Kambja vald, Tartu maakond

koostas:

vastutav maastikuarhitekt (diplomeeritud maastikuarhitekt)

Britt Mäekuusk

Britt Mäekuusk plaani nimetus: joonise nr.:

mõõtkava:

kuupäev:

Põhijoonis

Here2Project OÜ, Reg. nr.16444897 Jasmiini tee 55, 11912 Tallinn

+372 53430017

18/02/2025 töö nr.:

01DP2024

objekti aadress:

KOKKU VIIMINE KRUUSKATTEGA

m² P -

2 Elamumaa 100% 8,5 2

500 500

4

9600 3

m² P -

1 Elamumaa 100% 8,5 2

500 500

4

16369 -

2K

2K

5,0

Kõrvalmaantee kaitsevöönd 10m

Kõrvalmaantee kaitsevöönd 30m

Veekaitsevöönd 10m

Ehituskeeluvöönd 50m

Piiranguvöönd 100m

Lõheliste kudemis-ja elupaigad

VE EH

AARDE SA

NITA ARKAITS

EA LA

5 0M

Kallasraja ulatus 4m

Liitumispunkt veevõrguga

Riigitee katteserv

3,9

Kokkuviimine kruuskattega min. abs h= 59.72

abs h= 60.05

2, 7

P-3 Ehitusjoon 50m Tatra-Aarike teest

Lokaalne kanalisatsioon

4,0

4,0

12 ,3

27,9

10 ,4

Puurkaev

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Katastriüksuse piir

Piiriettepanek

Olemasolev hoone

Olemasolev autoliikluse ala

Olemasolev kergliikluse ala

Olemasolev veekogu

Olemasolev puu

Olemasolev hekk

Krundi ehitusõigus

Puurkaev

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m

Eesti põhikaardile kantud veekogu piir

Veekogu kalda piiranguvööndi piir 100 m (Tatra jõgi)

Veekogu kalda ehituskeeluvööndi piir 50 m (Tatra jõgi)

Veekaitsevööndi piir 10 m (Tatra jõgi)

Tatra jõe kallasrada 4 m

Lõheliste kudemis-ja elupaigad

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 10/30m

Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) leiukoht

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud kergliikluse ala

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Haljasala

Autode võimalik juurdepääs krundile

Olemasolev veetoru

Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru

Olemasolev madalpinge kaabel

Olemasolev elektrikilp

Olemasolev tehnovõrgu (elektripaigaldise) kaitsevöönd (ID:224293079) Olemasolev tehnovõrgu (elektripaigaldise) kaitsevöönd (ID:224090353)

Planeeritud 0,4 kV liitumiskilp/jaotuskilp

Planeeritud madalpinge kaablikoridor

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Planeeritud kinnistusisene veetoru

Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

1-2K

Projekti nimetus ja aadress:

tellija:

AAKARU KÜLAS LOHU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Edith-Maria Urm

DP-J-5

1:500

Lohu, Aakaru küla, Kambja vald, Tartu maakond

koostas:

vastutav maastikuarhitekt (diplomeeritud maastikuarhitekt)

Britt Mäekuusk

Britt Mäekuusk plaani nimetus: joonise nr.:

mõõtkava:

kuupäev:

Tehnovõrgud ja kitsendused

Here2Project OÜ, Reg. nr.16444897 Jasmiini tee 55, 11912 Tallinn

+372 53430017

19/02/2025 töö nr.:

01DP2024

objekti aadress:

AAKARU KÜLAS LOHU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Vehema tee, Vehema tee L2, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond Detailplaneering Töö nr: 01DP2024 Kuupäev: 15.07.2025

SELETUSKIRI

Projekteerija: Here2Project OÜ Koostaja: Britt Mäekuusk Vastutav arhitekt: Britt Mäekuusk Diplomeeritud maastikuarhitekt britt @projektiburoo.ee Planeeringu koostamise korraldaja Kambja vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik Edith-Maria Urm

Tallinn 2025

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

2 / 21

I KÖITE SISUKORD

I SELETUSKIRI ....................................................................................................................................4

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK .....................................................4

2 ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID JA ALUSPLAANID ...............................5

3 PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED .....................6

4 OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................6

5 PLANEERINGULAHENDUS .......................................................................................................8

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ...................................................................21

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

3 / 21

II JOONISED

1 Situatsiooniskeem 1:10 000 DP-J-1

2 Olemasolev olukord 1:1000 DP-J-2

3 Planeeringu kontaktvöönd funktsionaalsed seosed 1:2000 DP-J-3

4 Põhijoonis 1:500 DP-J-4

5 Tehnovõrgud ja kitsendused 1:500 DP-J-5

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

4 / 21

I SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja Vallavalitsuse 18.12.2024 korraldus nr 68 „Aakaru

külas asuva Lohu (28203:001:0012) maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade

kinnitamine.’’

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Lohu (28203:001:0012) maaüksus kaheks krundiks

(elamumaa 100% ja elamumaa 100%) ning kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete

projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeringuga lahendatakse haljastus, heakord, juurdepääsuteed, liikluskorralduse põhimõtted.

Planeeritava ala suurus on ca 2,5 ha.

Kehtivad detailplaneeringud planeeritava ala ulatuses puuduvad. Detailplaneeringu eesmärgid on

kooskõlas Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Kambja valla

üldplaneeringuga. Planeeringulahendus ei sisalda ettepanekut Kambja valla üldplaneeringu

muutmiseks.

Kambja valla üldplaneeringu järgi asub kinnistu Aakaru külas, Kambja aleviku läheduses.

Väljavõte 1. Kambja valla üldplaneeringu keskkonnakaardilt (planeeringuala piiritletud sinise joonega).

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

5 / 21

Üldplaneeringu keskkonnakaardi järgi asub kinnistu maakondlikult väärtuslikul maastikul. Lisaks asub

kinnistul osaliselt kaitsealuste taimede leiukoht ning kinnistu lõunapoolsele küljele on kehtiva

üldplaneeringuga tehtud.

Ehitisregistri andmetel asuvad alal üksikelamu ja majapidamisabihoone.

Tabel 1. Olemasolevalt maa-alal asuv kinnistu

Nr Aadress Pindala

m²

Registri-osa

nr

Katastritunnus Siht-

otstarve

Omanik

1 Lohu 25969 470704 28203:001:0012

Maa-

tulundusmaa

100%

Erasik

2 ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID JA ALUSPLAANID

• Tartu maakonnaplaneering;

• Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla üldplaneering;

• Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

• Aakaru külas asuva Mäe kinnistu detailplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu

30.03.2006 otsusega nr 34);

• Kambja Vallavolikogu 16.11.2022 määrus nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“.

• Tartu linna üldplaneering 2040+;

• EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd;

• Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

• ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

• Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ riigitee

nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa,

heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

• Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee

alusele maaüksusele.

• Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri

03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“.

• keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

Detailplaneeringu koostamise aluseks on maa-ala plaan tehnovõrkudega täpsusastmega 1:500.

Koostaja Radiaan OÜ, MTR REG NR: EEG000321, töö nr 2127G24 (aprill 2024). Koordinaadid L-

EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

6 / 21

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest, 17.10.2019

määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad nõuded“. Arvestatud on

Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“.

Planeeringu koostamise käigus toimunud koostöö, kirjavahetus ning teised dokumendid asuvad lisade

kaustas.

3 PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED

SEOSED

Planeeringuala asub Tartu maakonnas Kambja vallas Aakaru külas. Kaugus Tartu kesklinnast ca 18,1

km.

Planeeringualast põhja pool asub 22134 Tatra-Aarike tee, kuhu on üldplaneeringu kohaselt planeeritud

jalgrattatee ning mida läbib valla bussiliin. Lõunast piirab kinnistut Tatra-Veskijärvest alguse saav oja

nind üldplaneeringu järgi säilitatav metsamaa. Idas ja läänes asuvad elamumaa sihtotstarbega

maaüksused.

Tabel 2. Planeeringuala piirinaabrid.

Aadress Katastritunnus Pindala m² Katastriüksuse sihtotstarve

Tuule 28203:001:0055 13007

Elamumaa 100%

Pihlaka 28203:001:0009 12823

Elamumaa 100%

- 28301:001:0782 122817

Maatulundusmaa 100%

22134 Tatra-

Aarike tee 28203:001:0029

16694 Transpordimaa 100%

Lähim alevik on Kambja, seal asuvad ka lähimad haridusasutused – lasteaed Mesimumm ja Kambja

Ignatsi Jaagu kool.

Lähimad ühistranspordipeatused asuvad Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel (Keraamika peatus, 1,4

km).

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 5.3.

4 OLEMASOLEV OLUKORD

Detailplaneeringuala moodustab Aakaru külas asuv Lohu maaüksus (28203:001:0012). Juurdepääs

planeeringualalt Tartra-Aarike teele välja ehitatud.

Planeeritav ala on ühtlase kaldega lõuna suunas, kus asub oja. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku

59.41…40.06. Planeeringualal on ka tiik, mis asub kinnistu kagu nurgas.

Alal on olemasolev üksikelamu ja majapidamishoone. Kuna üksikelamut kasutatakse elamuna on

kinnistul juba vee- ja kanalisatsioonitrass (kaitsevöönd 2 m). Madalpingekaabel (piiranguvöönd 1m)

liigub ühenduskilbist majapidamishoonesse ja edasi üksikelamusse.

Maa-ala on kaetud loodusliku rohumaaga, mis ei ole põllumajanduslikus kasutuses. Üksikelamust põhja

pool paiknevad viljapuud ja põõsad, idas ja lõunas paiknevad suuremad puud. Väärtuslik haljastus

puudub.

Planeeringuala asub osaliselt veekogu kalda piiranguvööndis ja maantee kaitsevööndis.

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

7 / 21

Väljavõte 2. Maa-ameti fotolaost, 13.03.2022 (planeeringuala märgitud lilla tooniga).

Maaüksus jääb maakondliku tasandi väärtusliku maastiku kooseisu – K5 Tatra org ja Kambja - ning on

osa rohevõrgustikust – rohelise võrgustiku tugiala/koridor K23, mis kulgeb Vana-Kuustest – Reolasoo-

Tatraorg- Tatrasoo- Nõo vallaga piirnev ala kuni koridorini K213.

Kambja valla üldplaneeringu järgi on VÄÄRTUSLIK MAASTIK on määratletud kui ala, millel on

ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus.

Käesolev kinnistu kuulub

Maaüksuse lõunaosas on üldplaneeringu kaardil märgitud viirutusega ettepanek maa-ala kaitse alla

võtmiseks; lisaks asub alal kaitsealuste taimede leiukoht (väljavõte 1, lk 4 ja väljavõte 3, lk 8).

Planeeringualal ei ole kaitsealuse taimede kasvukohti. Kõrval kinnistul asub III kaitsekategooria balti

sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica) leiukoht, kuid see leiukoht ei ole kaitse alla võetud. Kultuurimälestisi

alal ei esine.

Olemasolev olukord on kajastatud joonisel DP-J-2.

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

8 / 21

Väljavõte 3. Kambja valla üldplaneeringu keskkonnakaardilt.

5 PLANEERINGULAHENDUS

Ruumilise lahenduse eesmärgid

Planeeringuala ruumilise lahenduse planeerimisel ning maakasutuse põhimõtete määramisel on lähtutud

põhimõttest, et arendatava ala puhul on tegemist kompaktse ja eraldiseisva uue kahe elamumaaga.

Arvestatud on olemasoleva ja varem planeeritud keskkonnaga, millest lähtudes on kõrval olevad

kinnistud ka elamumaad koos üksikelamutega.

Ruumiline lahendus on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga planeeritud maakasutustingimustega ning

Transpordiameti poolt väljastatud tingimustega.

Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse Lohu maaüksusest kokku 2 elamumaa krunti.

Planeeritud kruntide pindalad ja kasutamise sihtotstarbed on toodud põhijoonisel (joonis 4) ehitusõiguse

tabelis. Kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus, kuid esialgaseteks pindalad

oleksid 16 369 m2 ja 9600 m2.

Krundi ehitusõigus

Krundi planeeritud ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud ehitusõiguse tabelis. Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

9 / 21

lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Elamumaa sihtotstarbega kruntidele on

ehitusõigusega lubatud rajada üks üksikelamu ning kaks abihoonet. Lisaks on lubatud püstitada 1 kuni

20 m² suurune ja kuni 5 m kõrgune hoone.

Krundi suurim lubatud ehitisealune pind: kuni 500 m² (abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu).

Hoonete suurim lubatud kõrgus: elamul kuni 8,5 m maapinnast, abihoone kuni 6 m maapinnast.

Planeeritud ehitise kasutamise otstarbed määrata projekteerimisel vastavalt krundi kasutamise

sihtotstarvetele.

Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud

hooneid. Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis hoonete püstitamine keelatud.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundipiiridega on näidatud põhijoonisel nr 4.

Transpordiameti poolt hallatavate transpordimaadega piirnevad hoonestusala kaugused vastavalt

Transpordiameti tingimustele. Kohustuslik ehitusjoon on 50-55 m Tatra-Aarike teest.

Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused

Tabelis 3 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete edasise

projekteerimise käigus.

Tabel 3. Arhitektuurinõuded ehitisele

Üksikelamu

(põhihoone/abihoone)

Maksimaalne

korruselisus 2 (teine korrus katusealune) /1

Katusekalle 15 - 30 kraadi / 0-15 kraadi

Katusetüüp viilkatus, kelpkatus, kaldkatus

Katusekatte materjalid katuseplekk, katusekivi

Välisviimistlusmaterjalid

puit, kivi, krohv, klaas, metall,

betoon (soovituslikult

kombineeritult), bituumen (vaid

abihoonel). Keelatud on

imiteerivate materjalide

(plastvooder jmt) kasutamine

Kohustuslik ehitusjoon 50-55 m Tatra-Aarike teest

Hoonete minimaalne

tulepüsivusklas TP3

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

10 / 21

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi.

Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks kõrgetasemeline, kaasaegne, arvestades ümbruskonna

ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse keskkonda, ohutu inimestele, varale ja keskkonnale.

Viimistlusmaterjalide valikul kasutada kvaliteetseid, nõuetele vastavaid ja atraktiivseid materjale.

Lubatud on mitmekesine viimistlus – puit, krohv, fassaadplaat, kivi jne. Soovitatav on kasutada hoonete

juures rahulikke ja pastelseid toone.

Lubamatud on imiteerivad materjalid, palk välisviimistlusena või imiteerida palkmaja ilmet. Lubamatud

on erksad, intensiivsed ja „ultra“-värvitoonid.

Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22134 Tatra-Aarike tee km 0,694-0,802, kust on ka planeeritud

juurdepääs kinnistule. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud asukohas on 239

sõidukit. Juurdepääsuna kasutatakse olemasolevaid ristumiskohtasid – hetkel hoonestatud kinnistu

ristumiskohta, mis on kasutuses ning riigitee 0,736 km ristumiskohta, mis on amortiseerunud.

planeeringu realiseerimise eelduseks selle remontimine – kasvupinnase eemaldamine ning asendamine

samaväärsega.

Riigitee ristumiskoht peab olema remonditud hiljemalt enne planeeringualale kavandatava mistahes

ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise

teatise esitamist pädevale isikule).

Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul on võimalik, et

Transpordiamet annab nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Riigiteega ristuvad

tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude

ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Parkimislahendus

Parkimine on lahendatud oma kinnistul, parkimiskohti on mõlemal kinnistul 3.

Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Haljastus

Alal on olemasolevalt kõrg- ja madalhaljastust, kus vähemalt 10% krundi pindalast haljastatud, millest

50% on kõrghaljastus. Raieid planeeritud ei ole.

Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete sademete sageduse

kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest

vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ning anda võimalus sademevee hajutamiseks.

Projekteerimisel tuleb ette näha asukohad ka varju andvale kõrghaljastusele minimaalselt 5% ulatuses

krundi pindalast (arvestada täiskasvanud puude liitunud võradest, viljapuud loetakse kõrghaljastuse

hulka).

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

11 / 21

Haljastuse lahendus on soovitatav ette näha võimalikult vähe hooldust nõudvana, sh kavandada alasid,

mida ei niideta, vajadusel ainult paar korda suve jooksul, mis aitaks kaasa elurikkuse tõusule. Kui

ehitusprojektiga projekteerida uushaljastus, siis eelistada kodumaiseid liike.

Piirded

Kruntide piiramiseks on lubatud rajada kuni 1,5m kõrgused piirded, kus peab min. 25% piirdest

paistma läbi. Keelatud on läbipaistmatud piirded (nt. müüride ja plankaedade rajamine). Piire peab

olema paigaldatud teemaast min. 2m kaugusele ning väravad ei tohi avaneda teemaa suunas.

Piirded peavad haakuma hoonete arhitektuurse lahendusega ning tänavate lõikes tuleb kasutada ühtse

põhimõttega (kõrgus, materjal, paigutus jms) lahendusi.

Heakord ja jäätmete kogumine

Heakorra tagamisel tuleb järgida Kambja valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid. Projekteerimisel

arvestada vajadusega kavandada elamu krundile jäätmete liigiti kogumiseks. Vastavalt Kambja valla

jäätmehoolduskavale planeerida jäätmete kogumiskoht krundi piirile.

Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeritav ala on ühtlase kaldega lõuna suunas, kus asub oja. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku

59.41…40.06. Planeeringualal on ka tiik, mis asub kinnistu kagu nurgas. Maapinna oluline tõstmine ei

ole lubatud. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida ulatuses, et tagada isevoolse kanalisatsiooni

toimimine ning sademevee ärajuhtimine. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise

käigus. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ja teede

alaldele.

Riigiteelt ooteala/sissesõidu vertikaalne kalle projekteerida vähemalt esimesed 10 m 2%.

Väljavõte 3. Transpordiameti poolt saadetud näidislahendus (Tõlgitud väljavõte Soome juhendmaterjalist

’Yksityisten teiden liittymät maanteihin’’ TIEH 21000050-07 joonis 6-2).

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

12 / 21

Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Detailplaneeringu alal on olemasolevad tehnovõrgud Lohu (POS1) kinnistul. Planeeritaval Urmi (POS2)

kinnistul puuduvad tehnovõrkude ühendused. Planeeringualale on kavandatud elamukompleks, mis

vajab elektri- ja veeühendust ning tagatud peab olema reovee kogumine ning sademevee

kogumine/immutamine.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr DP-J-5. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida

täpsustatakse projekteerimise käigus.

Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem, mistõttu tuleb ette näha lokaalsed

lahendused.

Põhjavee kaitsuste osas on Lohu maaüksus nõrgalt kaitstud ala. Seega, et maapinda kaitsta punkt

(reostus, mis pärineb konkreetsetest allikatest, nt. lekkiv mahuti, reovee imbväljak, väetishoidla) või

hajureostuse (laialipindne reostus, mis imbub hajusalt maasse, nt. väetatud muruplatsid, teesool,

linnasadevesi, põllumajanduspinnad) eest, tuleks järgida:

• Katmata või liivased pinnad tuleb katta – murukate, taimestik või killustikutäide vähendab

saasteainete liikumist.

• Looduslikud savi- või komposiitkihid (nt savimatid) võivad parandada pinnase

filtratsioonivõimet ja tekitada tehisliku kaitsekihi.

• Mahutid, väetiselaod, kütuseanumaid: Kasuta lekkevabasid kogumis- või topeltmahuteid.

• Mahutid, väetiselaod, kütuseanumaid: Ehita veetihedad aluskonstruktsioonid (nt betoonist

platsid koos äravoolu kogumise süsteemiga).

• Mahutid, väetiselaod, kütuseanumaid: Piira ligipääs ning märgista potentsiaalselt ohtlikud

kohad.

• Kompostid, sõnnikulaod, reoveekäitlusseadmed: Paiguta kaugemale kaevudest ja veehaardest.

• Kompostid, sõnnikulaod, reoveekäitlusseadmed: Varusta äärmise lekkekontrolli ja nõrgvee

kogumise süsteemidega.

• Puhveralad ja rohealad: Loo 5–10 m laiused puhvertsoonid veekogude, kraavide või allavoolu

alade ümber.

• Puhveralad ja rohealad: Kasuta sügava juurestikuga taimi, mis suudavad siduda toitaineid (nt

pilliroog, tarnad, pajud).

• Biopuhastid ja vihmaaia lahendused:: Sadevesi juhitakse läbi madalate lohkude või tiheda

taimestikuga alade, mis pidurdavad voolu ja filtreerivad reostust.

• Sadevee hajutamine ja filtreerimine: Vältida otsekanaleid, suuna vool läbi liivast või turbast

filtratsioonikihi.

• Korrapärane seire (nt kaevude veeanalüüsid, mahutite kontroll) aitab kiiresti tuvastada lekkeid.

• Väldi liigset sadevee koondumist ühte kohta – hajutatud lahendused on ohutumad.

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

13 / 21

• Kasuta rohelisi katuseid ja vett aeglustavaid süsteeme (nt kruusväljakud, vett siduvad pinnased).

• Haljastus peaks olema looduslähedane – vähe hooldust, vähe väetist, loomulik

filtreerimisvõime.

Lokaalse vee- ja kanalisatsioonilahenduse kavandamisel on veevajaduseks inimese kohta arvestatud ca

120 l. Arvestades keskmiselt 4 inimest krundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks

üldjuhul/keskmiselt ligikaudu 0,48 m³ (0,12 m³ x 4 in).

Lohu kinnistul, kus on tänapäeval üksikelamu ja abihoone, on juba hetkel lokaalne veevarustus Pihlaka

ja Kalda kinnistu vahepealsest puurkaevust, kust saab vett 3 majapidamist. Planeeritud Urmi kinnistu

veevarustus on planeeritud uue puurkaevuga.

Kruntide reovee ära juhtimine on planeeritud lokaalsena. Lohu (POS1) kinnistul, olemasolevast

üksikelamust on olemasolevalt lokaalne kanalisatsioon. Planeeritud Urmi (POS2) kinnistu reovesi on

planeeritud samuti lokaalsena, vt. põhijoonis DP-J-5.

Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada krundi piires nähes ette looduslähedased

lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas maastikukujundamise kaudu.

Looduslähedaste lahenduste kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte.

Sademevett on soovitatav ka kokku koguda ja taaskasutada. Vajadusel võib rajada drenaaži. Sademevee

juhtimine naabermaaüksustele ja teemaa-aladele on keelatud.

Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 490147

(välja antud 13.02.2025, kehtivad kuni 13.02.2027).

Detailplaneeringu ala toide planeerida Paali:(Kuuste) alajaama fiidril F3 paiknevast liitumiskilbist

138880LK. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja

jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena

teealasse. Projekteerimisel arvestada, et kilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist maaüksusele ehitatavate objektideni tuleb näha ette maakaabliga.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi

katastriüksusi mitte moodustada.

Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.

Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi

kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida

liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud katastriüksuste aadressid.

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

14 / 21

Välisvalgustus

Planeeringulahendus ei näe ette välisvalgustuse lahenduse rajamist riigi- ja vallatee äärde. POS1 ja

POS2 maaüksuste sise- ja väli valgustuse projekteerimisel näha ette võimalikult energiasäästlikud

lahendused, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring

elusloodusele ja elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust,

valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele

võimsusele)

Soojavarustus

Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas ja soojavarustus on ette nähtud lokaalsena. Kasutada tuleb

süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel- või tahkeküte ja

soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused.

Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et

tagada toasoe ka nt elektrikatkestuste ajal. Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude

ja nende kvaliteedi hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel arvestada, et horisontaalse kollektori

alal ei ole võimalik säilitada või kavandada sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust.

Telekommunikatsioonivarustus

Sideühendus on ette nähtud lahendada mobiilsidega.

Tuleohutus

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonevaheliste kujadega.

Erinevatel kruntidel paiknevate ehitiste minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui

hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega.

Planeeritud elamud on I kasutusviisiga ning nende vähim lubatud tulepüsivusklass on TP3.

Edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud hoone täpsed mahud, tuleb vastavalt kehtivatele

tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele tulepüsivusklassi täpsustada.

Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“ ja Eesti Vabariigi standardile 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk

veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni jooksul.

Planeeringuala kruntide tuletõrje veevarustus lahendatakse veevõtukohtadega. Veevõtukohad on

tähistatud all pool välja toodud väljavõttel 4 ning need asuvad ca 1 km kaugusel. Lisaks paikneb oma

kinnistul tiik.

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

15 / 21

Väljavõte 4. Maaameti geoportaalist (jaanuar 2025), kuhu on märgitud veevõtukohad planeeritavatest

kinnistutest.

Keskkonnatingimusi tagavad nõuded

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus

ette nähtut ja maaüksuse igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud

keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse

ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle

mõjualaga.varjualuste asukoht peab olema näidatud ehitusprojektide asendiplaanidel.

Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt suhteliselt kaitstud alal, st

reostusohtlikkuse tase on madal. Kui lokaalsete lahenduste projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel

peetakse kinni planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav tegevus

põhja- ega pinnavee seisundit.

Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse seaduses,

ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 ’’Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded’’. Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele

ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja

alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise

lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide

(toodavad elektrit) kasutamine.

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

16 / 21

Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelide paigaldamine

on lubatud nii hoonete katustele kui seina tasapinnale ja ka maapinnale. Hoonete külge kavandatavad

päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad

kavandada osaks arhitektuursetest elementidest).

Müra ja vibratsioon

Planeeringuala asub riigitee ääres, kus liikluskoormus on pigem madal.

Kambja valla mürauuringu (Kajaja Acoutics OÜ, töö nr. 19304, 2021.a.) kohaselt on Tatra-Aarike

maanteeliikluse müratase päeval (07-23) kuni 50 dB ja öösel (23-07) kuni 40 dB.

Summaarne liiklusmüra (autoliiklus, raudteeliiklus) päeval (07-23) kuni 45 dB (kohati isegi 50 dB) ja

öösel (23-07) kuni 40 dB.

Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.

Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria alaks

(haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaaalad), kus liiklusmüra

piirväärtus päeval on 60 dB ja 55 dB öösel; sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel.

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel.

Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest, ei ole eeldada, et Lohu ja Urmi maaüksusel ületataks

kehtivaid müranorme, sh ei tõuse ühe perekonna lisandumisel piirkonda liikluskoormus tuntavalt ka

olemasolevatele lähipiirkonna elanikele. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa

tuua müra normtaseme ületamist, mistõttu puudub vajadus mürahinnangu (mürakaardid seletuskirjaga)

koostamiseks. Ümbritsev situatsioon ei eelda maaüksusel välisõhus liiklusmüra piiramise meetmete

rakendamist, samuti ei ole hoonestusala projekteeritud Tatra-Aarike tee kaitsevööndisse.

Piirkonna liikluskoormuste juures ei kujune planeeringualal ja lähipiirkonnas probleemseks liiklusest

tingitud saasteainete konstsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon, kuna sõiduteed on kõva katte all

ja heas korras.

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi

muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni

piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Tervisekaitsenormidele

vastavad tingimused on hoonestusalal võimalik tagada (piirnevad sõiduteed on heaskorras), mistõttu

piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

17 / 21

Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberelamute paiknemisega ning et

tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maaaladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada määruses nr

71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib

teha tööpäevadel kella 07.00–19.00.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitustegevused tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt

heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm

ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Arvestades, et planeeringuala naabermaaüksustel

asuvad valdavalt elamud, tuleb ehitustöödest põhjustatud müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada

järgmiseid töövõtteid:

• Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 -

18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);

• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada

määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel

kella 07.00-19.00;

• Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust,

katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada eenduvat materjali, perioodiliselt

puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga

tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta

ohtu ümbritsevatele hoonetele.

Planeeringu elluviimine

Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa, veeressurss, energia,

ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse

vähenemist mujal.

Nõuetekohase reovee lahenduse korral ja ette nähtud kujasid järgides on riskid veekeskkonnale

negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed. Täiendavat reostusohtu ega piirkonna

hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha.

Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus,

mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.

Detailplaneeringu lahendusega kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest nõuetest, ei avalda

olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

18 / 21

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud

on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid.

Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse väikest mahtu, ei ole ehitustööde

korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult

hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne lahenduse realiseerimisega olulist liikluskoormust ning

sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu,

soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Olulist negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju või mõju

tervisele ei ole ette näha.

Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse täpsemalt ehitusprojekti koostamisel. Kaalumisel on

järgmised individuaalsed küttelahendused:

• Õhk-vesi soojuspump – energiatõhus ja sobilik uutele elamutele, eriti kui soovitakse

madalatemperatuurilist põrandakütet.

• Maasoojuspump – suure investeeringuga, kuid väga säästlik pikaajaliselt; sobib hästi suurema

krundi korral.

• Pelletikatel – puidugraanulitel põhinev taastuvenergiaallikas; vajab eraldi katlaruumi ja

regulaarset hooldust.

• Elektriküte (nt põrandaküte või katel) – lihtne paigaldada, aga kõrgemate

ekspluatatsioonikuludega.

• Kombineeritud lahendused (nt päikesepaneelid + soojuspump) – võimalus tagada osaline

energia isetootmine.

Kõigi eespool nimetatud lahenduste puhul on tegemist individuaalsete küttesüsteemidega, mille

negatiivne keskkonnamõju on marginaalne ning piirdub üksikute majapidamiste mõjuga lokaalselt.

Lõplik lahendus valitakse vastavalt hoone energiatõhususele, krundi eripäradele ning tulevase kasutaja

eelistustele.

Detailplaneeringu elluviimine muudab vähesel määral visuaalset maastikupilti, seda eelkõige

hoonestuse kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale. Planeeringuala asukohta võib pidada

visuaalselt sobivaks elamuala rajamiseks.

Planeeringus on määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed nõuded, mis tagavad

hoonestuse sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning rikastavad keskkonda (nõuded

uushaljastuse rajamisele).

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja lähinaabruses mälestised puuduvad.

Seega otsene mõju kultuuriväärtustele planeeringulahenduse realiseerimisel puudub.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale.

Vaatamata sellele, et planeeringualal ja selle mõjualas on loodusväärtusega alad või objektid.

Planeeringuga on ei ole sätestatud uushaljastuse, sh kõrghaljastuse istutamise kohustus. Kui

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

19 / 21

uushaljastamisel projekteeritud, tuleb seda teha piirkonnas levinud looduslike liikidega ja viljapuudega.

Nimetatud nõuded aitavad tagada kliimamuutustega kohanemist ja luua elurikkust.

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste

võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule omavalitsusele planeeringu elluviimisega

kohustusi, ka hilisemaid, ei kaasne.

Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele isikutele põhjustada kahjusid. Rajatavate ehitiste

kavandamisel ja ehitamisel tuleb tagada, et need ei kahjusta naabermaaüksuste kasutamise võimalusi

ega riku kehtivaid sihtotstarbeid, servituute või muid õigusi.

Ehitus- ja kasutusperioodil tuleb vältida nii otseseid (nt füüsilised kahjustused, varinguohud) kui ka

kaudseid (nt müra, tolmu, vibratsiooni, valgusreostuse) mõjusid naaberomanditele.

Kui ehitamise või kasutamise käigus tekib siiski kahju, hüvitatakse see vastavalt Tsiviilseadustiku

üldosa seadusele, Ehitusseadustikule, Keskkonnaseadustiku üldosale ja teistele kehtivatele

õigusaktidele. Hüvitamiskohustus lasub isikul, kelle tegevusest kahju tekkis.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel. Kõik edasised tegevused

planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning

heale projekteerimistavale.

Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik on kohustatud välja ehitama kõik detailplaneeringus

ette nähtud rajatised ja kõik rajatised, mis ei asu detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse

realiseerimiseks vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud.

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):

1. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus EhS §

72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mistahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise

ehitamise alustamist. (Lisaks riigitee ristumiskoha nähtavusalas paremal pool kasvavale põõsale

on vajalik regulaarselt piirata ka ristumiskohast vasakut kätt istutatud hekki, mis asub osaliselt

riigitee alusel maaüksusel, ning mis piirab ristumiskohalt nähtavust vasakule.

2. Hoonestuse ja selle teenindamiseks vajaliku taristu (veeühendus, reoveelahendus,

elektrivarustus, riigiteelt mahasõit) projekteerimine.

3. Servituutide (isiklike kasutusõiguste) seadmine. Kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne

hoone(te)le ehituslubade väljastamist.

4. Ehituslubade väljastamine hoonete ning neid teenindava taristu (sh vee- ja

kanalisatsioonilahendused, elektrivarustus, mahasõidud) rajamiseks toimub alles pärast

planeeringu elluviimise varasemate etappide täitmist.

Enne ehitusloa väljastamist tuleb:

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

20 / 21

• tagada planeeringuga määratud juurdepääsude rajamine ning nähtavust piiravate

takistuste kõrvaldamine vastavalt Ehitusseadustiku § 72 lg 2;

• koostada hoonestuse ja vajaliku taristu projekteerimiseks nõuetekohased

ehitusprojektid;

• teha vajalikud kanded servituutide kohta kinnistusraamatusse.

Ehitusload antakse kooskõlas Ehitusseadustiku ja planeeringus sätestatud tingimustega.

Hoonete ehitus võib alata üksnes juhul, kui eeltingimused on täidetud ja projekt vastab kehtivale

detailplaneeringule.

5. Kasutuslubade väljastamine (hoone(d), hoonestusele vajalik taristu).

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist,

on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata Transpordiamet.

Here2Project OÜ

Töö nr 01DP2024 Kambja vald

Lohu kinnistu detailplaneeringu algatamisettepanek

Kuupäev: 15.07.2025

21 / 21

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE