Töö nr 297
Tallinn, Kesklinna linnaosa
JUHTME TN 6 // MÕIGU TN 22 KINNISTU
DETAILPLANEERING DP043370
TELLIJA: Tallinna Linnaplaneerimise Amet (äriregistri kood 75023823)
Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn
+372 640 4375;
[email protected]
HUVITATUD ISIK: Osaühing Airwave (äriregistri kood 10619261)
Karl Leinus, juhatuse liige
+372 51 62 983
[email protected]
PROJEKTEERIJA: Optimal Projekt OÜ (äriregistri kood 11213515)
MTR reg. nr EEP000601
Keemia tn 4, 10616 Tallinn
ARHITEKT: Ive Punger
PROJEKTIJUHT: Arno Anton
[email protected]
+372 56 983 389
DETAILPLANEERING
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID 3
2. PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS 3
3. PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS 3
4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS 3
4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus 3
4.2. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted 3
4.3. Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad 4
4.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted 4
4.5. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted 4
4.6. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted 5
4.6.1. Vee-, sademevee- ja kanalisatsioonivarustus 5
4.6.2. Sidevarustus 5
4.6.3. Elektrivarustus 5
4.6.4. Gaasivarustus 5
4.7. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted 5
4.8. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted 5
4.9. Kehtivad ja planeeritavad kitsendused 5
4.10. Kavandatu vastavus planeeritud ala ruumilise arengu eesmärkidele, lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning avalikele huvidele ja väärtustele 6
5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED 6
5.1. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded 6
5.2. Ehitusprojektide koostamisel teha koostööd 6
5.3. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks 7
5.3.1. Müra 7
5.3.2. Turvalisusest tulenevad nõuded 7
5.3.3. Tuleohutusest tulenevad nõuded 7
5.3.4. Keskkonnahoiust tulenevad nõuded 8
5.3.5. Radoon 8
5.3.6. Liikluskorraldus ja parkimise lahendamine 8
5.3.7. Jäätmekäitlus 8
5.3.8. Meetmed insolatsiooni tingimuste tagamiseks 9
5.3.9. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas 9
6. PLANEERINGU VASTAVUS KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE 11
6.1. Kavandatu vastavus Tallinna üldplaneeringule 11
6.2. Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2018 korraldus nr 1600-k antud lähteseisukohad ja lisatingimused 11
6.3 Muudatused võrreldes algatatud detailplaneeringuga 11
6.4 Vastavus hoone tuleohutuse projekteerimise aluseks võetavale siseministri 30. märtsi 2017. a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” 11
6.5 Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 – „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” 12
6.6 Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad” 12
II JOONISED
1. Asukohaskeem AS-01 M 1:~
2. Põhijoonis AS-02 M 1:500
3. Tehnovõrkude koondplaan AS-03 M 1:500
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID
Detailplaneeringu koostamise alused on:
• Planeerimisseadus
• Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012. a määrusega nr 21 kinnitatud „Tallinna linna ehitusmäärus”;
• Tallinna Linnavalitsuse 07.11.2018 korraldus nr 1600-k „Juhtme tn 6 // Mõigu tn 22 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine”.
Detailplaneering on vormistatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoober 2012 määruse nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded” nõuetele.
Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid on:
• Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
• Tallinna Linnavolikogu 08. septembri 2011 määrus nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri”;
• Eesti standard EVS 809-1:2002 – „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”;
• siseministri 16. veebruar 2021. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
• siseministri 18. veebruar 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;.
2. PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS
Planeeritud ala asub Tallinnas Kesklinna linnaosas, Mõigu asumis, Juhtme tänava ja Mõigu tänava nurgal.
3. PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS
Planeeritud ala arengu eesmärgid on:
• elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine. Kinnistu korrastamine ja piirkonnale omase sihtotstarbelise kasutusse võtmine, tänava- ja linnaruumi korrastamine;
• toimiva ning vajadustele vastava infrastruktuuri loomine;
Käsitletavale alale soovitakse rajada kahekorruseline korterelamu.
Sobiva hoone planeerimisel soovitakse kavandada senisest efektiivsem maakasutus ning luua eeldused ühtlase tänavaruumi kujunemiseks. Olemasolevat elamupiirkonda tihendades uute elamutega, tõstetakse ala arhitektuurilist mitmekesisust ja kvaliteeti ning parandatakse turvalisust. Tagada normikohane parkimiskohtade arv on omal kinnistul.
4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS
Käesoleva planeeringu tulemusena määratakse ühele krundile (pos 1) ehitusõigus, sihtotstarve, hoone korruselisus ning ehitisealune pind. Määratakse hoonestamiseks lubatud ala, seadusest tulenevad kitsendused ja servituudid. Lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus
4.1. Planeeritud maa-ala krundijaotus
Planeeritud ala suurus 0,12 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Juhtme tn 6 // Mõigu tn 22 ärimaa sihtotstarbelisest kinnistust üks elamumaa ja üks transpordimaa sihtotstarbega kinnistu. Transpordimaa sihtotstarbega kinnistu antakse üle Tallinna linnale.
4.2. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted
Planeeritav kinnistu on hoonestatud. Olemasolev hoonestus on planeeritud lammutada.
Hoone paiknemise ja kavandamise põhimõtted:
• Hoonestusala, sh hoone võimalik asukoht on planeeritud lähtuvalt krundi asukohast, naaberkinnistutel olemasolevate hoonete asukohast ja mahust:
Juhtme tn 3 // Mõigu tn 20 maaüksusel asuvate ehitiste ehitisealune pind kokku on u 257,5 m2;
Juhtme tn 4 maaüksusel asuvate ehitiste ehitisealune pind kokku on u 275,3 m2;
Lambi tn 3 maaüksusel asuvate ehitiste ehitisealune pind kokku on u 200 m2;
Lambi tn 5 // Mõigu tn 24 maaüksusel asuvate ehitiste ehitisealune pind kokku on u 144 m2;
Mõigu tn 11 maaüksusel asuvate ehitiste ehitisealune pind kokku on u 217,6 m2;
Juhtme tn 8 // Mõigu tn 9 maaüksusel asuvate ehitiste ehitisealune pind kokku on u 218,9 m2;
Mõigu tn 7 maaüksusel asuvate ehitiste ehitisealune pind kokku on u 716,7 m2;
• hoonestusala on planeeritud lähtuvalt Juhtme tn 4 ja Lambi tn 5 // Mõigu tn 24 olemasolevatest hoonetest. Ehitusjoon on planeeritud kinnistu piirist 5 m kaugusele.
Hoone suuruse kavandamise põhimõtted
• Hoone maksimaalseks maapealseks ehitisealuseks pinnaks on planeeritud 250 m². Keldrikorruse pinnaks on 250 m².
Krundi ehitusõigus ja kasutamise tingimused:
Pos nr
Krundi
aadress
Planeeritud krundi pindala (m2), sihtotstarve
Hoonete suurim lubatud arv
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind (m2)
maapealne/
maa-alune
Hoone katuseharja suhteline / abs. kõrgus
1
Juhtme tn 6 //
Mõigu 22
1150, 100% EEk
1
250/-250
9 m/
abs. 47.0
2
-
9, 100 % L
-
-
-
EK – vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu maa.
4.3. Hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuse koormusnäitajad
Kinnistu hoonestustihedus (maapeale hooneosa brutopinna m²/ kinnistu pindala m²) on 500/1159=0.43 mis ei ole oluliselt kõrgem (või on võrdne) piirkonnas kehtestatud uute planeeringute hoonestustiheduse näitajast.
Piirkonna keskmine hoonestustihedus on 0.2. Samas kõikidel kinnistutel, mille osas on hoonestust rekonstrueeritud või tehtud juurdeehitusi on hoonestustihedus suurem. Asumis paiknevate korterelamute kinnistute hoonestustiheduse näitaja on 0.43. Kinnistu planeeritav täisehituse protsent on 21%.
Põhihoone parapeti suurim lubatud kõrgus on 7.0 m (abs 45.00).
Planeeritud hoone kasutusotstarve on korterelamu. Hoonesse on planeeritud kuni kuus korterit.
Kaasaegse lahendusega hoone ja uue haljastuse rajamine ühtlustab tänavanurga hoonemahtu ja korrastab tänavavaate. Kinnistu planeeritud hoonestustihedus on 0.43 mis ei kõrgem piirkonna keskmisest hoonestustihedusest ja jääb korterelamute kinnistutele lubatud näitaja piiridesse.
4.4. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Absoluutkõrgused jäävad 37.76 m ja 38.00 m vahele.
Vertikaalplaneeringu lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.
Käesoleva planeeringuga ei kavandata maapinna kõrguse olulist muutmist.
4.5. Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted
Ala haljastuslik protsent peab olema vähemalt 30%. Krundil kasvab keskmise kõrgusega isetekkeline haljastus.
Käesoleva detailplaneeringu lahendusega on kinnistu haljastuse osakaal 48%.
Hoonestusest ja platsidest vabad alad haljastatakse muruga. Täiendavat uushaljastust võib istutada kogu planeeringuala ulatuses, v.a tehnovõrgurajatiste kaitsevööndisse.
Krundile on ette nähtud paigaldada individuaalne jäätmekonteiner Mõigu tn poolse sissesõidu juurde. Kogumiskoha määramisel võtta arvesse Tallinna jäätmehoolduseeskirja (Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr 28) § 16 nõudeid.
Kinnistule on planeeritud 1,5 m kõrgune puitpiire tänavaäärsesse ossa. Piire ehitada kinnistu piirile järgides naaberkinnistute piirete asukohta. Täpne lahendus antakse ehitusprojektiga.
Juhtme tn 4 olemasolev piirdeaed mis on ehitatud 0,8 – 1,4 m ulatuses Juhtme 6 kinnistule tõstetakse ümber kinnistu piirile. Mõigu tn 24 kinnitu piirete osas muudatusi ei tehta.
Kinnistuga piirnev ala kuni sõiduteeni on planeeritud heakorrastada ja istutada muru.
Krundile istutatav haljastus ja vertikaalplaneerimine tuleb lahendada eraldi haljastusprojektis, kaasates maastikuarhitekti hoone ehitusprojekti staadiumis.
4.6. Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted
Detailplaneeringus on esitatud tehnovõrkude ja rajatiste põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb lähtuda sellel ajahetkel kehtivatest normatiividest ja vajadusel rakendada tehnovõrgule kaitsemeetmed. EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuete alusel võib planeerida tehnovõrkude omavahelist paiknemist haljastuse ja hoonete suhtes.
Kõik lahendused täpsustuvad tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga.
Tehnovõrkude lahendused vt tehnovõrkude koondplaan joonis AS-03.
4.6.1. Vee-, sademevee- ja kanalisatsioonivarustus
Vee-, sademevee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI 05.11.2018. a tehnilistele tingimustele (05.11.18 PR/1869059-1).
Olemasolevad liitmispunktid paiknevad Juhtme tänava ääres 1 m kaugusel olemasoleva kinnistu piirist, tänavamaal.
Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006. a määruses nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri” nõuetele.
4.6.2. Sidevarustus
Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 21.04.2021 tehnilistele tingimustele nr 35094886.
Juhtme tn 6 krundiga piirneval alal ei paikne Telia Eesti AS-ile kuuluvat sidekaevudega sidekanalisatsiooni.
4.6.3. Elektrivarustus
Elektrivarustuse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 19.10.2018. a väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 317601.
Juhtme tn 6 // Mõigu tn 22 võrgu ühendus 3×100 A peakaitsemega on väljaehitatud Juhtme (Rae) alajaama F3 fiidri toitel. Liitumispunkt asub Juhtme tn 6 // Mõigu tn 22 kinnistul.
4.6.4. Gaasivarustus
Peatüki koostamise aluseks on Esmar Gaas OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused 09.10.2018. a.
Kinnistu küttegaasi varustus on lahendatud Juhtme tänavale rajatud gaasijaotusvõrgu A-kategooria Ø32mm torustiku baasil.
4.7. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted
Mootorsõidukitele on planeeritud üks juurdepääs Mõigu tänava poolt. Lisaks on jalakäijate juurdepääsu võimalus Juhtme tänavalt.
Parkimine on kavandatud krundisiseselt. Planeeringus on ette nähtud 10 parkimiskohta õuealal. Parkimiskohtade arvu määramisel on aluseks Tallinna linnavolikogu otsus nr 84, 17.09.2020. a, Tallinna parkimiskohtade arvu normid.
Parkimine lahendatakse vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” normidele.
Parkimiskohtade kontrollarvutus
Pos nr
Korterite arv
Norm.
arvutus
Normatiivne parkimiskohtade arv
Planeeringuga ettenähtud parkimiskohtade arv
1
6
6 × 1,6
9,6
10
Planeeritud maa-alal kokku: 10
4.8. Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted
Planeeritud krundil ei ole ette nähtud alasid, mida määrata avalikult kasutatavaks.
Planeeringualal korrastatakse olemasolev kinnistu, rajatakse piirdeaed.
4.9. Kehtivad ja planeeritavad kitsendused
• Elektripaigaldise kaitsevööndid 10 m ja 2 m;
• tänavakaitsevöönd 5 m;
• kogu ala jääb Järvevana tee 3 kinnistul paikneva AKTSIASELTS TALLINNA VESI veepuhastusjaama kloorilao ohualasse. Veepuhastusjaama ohtliku ala raadius on 3400 m;
• kogu ala jääb lennuliiklusest põhjustatud ehituste kõrguspiirangutsooni.
Nimetatud kitsendustest põhjustatud kujad on kantud joonistele tugiplaan, põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan.
Tehnovõrkude ehitamiseks ja hooldamiseks on vaja seada järgmised servituudid:
SV: planeeritavale elektrivõrgu liitumiskilbile 2 m ulatuses võrguvaldaja kasuks;
SV: planeeritavale sidekaablile 2 m ulatuses võrguvaldaja kasuks;
SV: planeeritavale veetrassile 4 m ulatuses võrguvaldaja kasuks;
SV: planeeritavale kanalisatsioonitrassile 4 m ulatuses võrguvaldaja kasuks;
SV: planeeritavale gaasitrassile 2 m ulatuses võrguvaldaja kasuks;
SV: kaablitrassile 2 m ja 10 m laiune servituut:
4.10. Kavandatu vastavus planeeritud ala ruumilise arengu eesmärkidele, lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ning avalikele huvidele ja väärtustele
Kvaliteetse linnaruumi loovad:
• kinnistu korrastamine;
• hoone sobivad proportsioonid Juhtme ja Mõigu tänava nurgal;
• mugav liiklemine ühistranspordipeatusesse;
• arhitektuuri nõuded, mis tagavad kavandatud hoone sobivuse keskkonda.
Planeeringuga ei muudeta krundi piire.
Olemasolevat elamupiirkonda tihendades uute elamutega, tõstetakse ala arhitektuurilist mitmekesisust ja kvaliteeti.
Korterelamu sobivust antud piirkonda soosib väljakujunenud ja kiiresti arenev elamukvartal.
Heakorrastades ümbruse väärtustatakse ja muudetakse turvalisemaks ka lähiümbrus.
Planeeringuala elluviimisel tagatakse üldine heakord.
Kõik parkimiskohad on kavandatud omale krundile, uusi mahasõite ei lisandu.
5. EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ESITATUD NÕUDED
5.1. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded
• Modernne ja esinduslik arhitektuur;
• lahtine hoonestusviis;
• suurim lubatud korterite arv – 6 korterit. Hoone maa-alusele korrusele võib ette näha panipaigad ja laiendada maapealse korruse kortereid; eraldiseisvaid eluruume ja kortereid maa-alusele korrusele mitte kavandada;
• maksimaalne kavandatav hoonestustiheduse koefitsient – 0,43;
• krundi haljastuslik protsent 45%;
• hoone suurim lubatud maapealne korruselisus – 2 korrust;
• katusekalle 0°...10° (lamekatus);
• põhilised välisviimistluse materjalid – betoon, vineer, klaas, krohv, kvaliteetne metallplaat;
• mitte kasutada välisviimistluses odavaid imiteerivaid materjale (plastik vms);
• viimistlus jätta naturaalne vastava materjali toonides, erksaid toone võib kasutada detailidena;
• katusekattematerjal valida ühetooniline rullmaterjal või plekk;
• turvalisuse tagamiseks kasutada taimestust ja erinevaid jälgimissüsteeme;
• nõutav parkimiskohtade arv lahendada omal krundil;
• kuritegevuse ennetamine: vandalismi ja sissemurdmiste riskide vähendamiseks tuleb 1. korruste aknad ja uksed projekteerida turvaklaasidega ja turvalukkudega. Hoonetesse kavandada valvesignalisatsiooni valmidus;
• hoonesse kavandada tänava tasandil asuv või sealt mugavalt ligipääsetav eraldi jalgrataste hoiuruum;
• krundi piirile planeerida 1,5 m kõrgune piirdeaed, naaberkinnistute aiaga ühel joonele.
5.2. Ehitusprojektide koostamisel teha koostööd
• Tallinna Transpordiametiga;
• Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga;
• Tallinna Kesklinna Valitsusega;
• Päästeameti Põhja päästekeskusega;
• Terviseameti Põhja talitusega;
• Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga;
• ehitusprojekti koostamisel tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja kooskõlastada vastavate tehnovõrguvaldajatega.
5.3. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste väljatöötamisel lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.
5.3.1. Müra
Hoone projekteerimisel arvestada Eesti standardiga EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooni-nõuded. Kaitse müra eest” et tagada head tingimused hoonete sees.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
Arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kirjeldatud nõuetega.
Materjalide valikul tuleb tugineda standardis EVS 842:2003 toodud õhumüra isolatsiooni indeksile R’tr,s,w – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (ehitiste välispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni), kui müraallikaks on transport.
Tagamaks häid akustilisi tingimusi hoone siseruumides tuleb rakendada järgmisi leevendavaid meetmeid:
• akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile. Kui aken moodustab ≥50% väliste piirete pinnast võetakse aken nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kasutada on soovitav klaaspakettaknaid, mille heliisolatsiooni indeks ≥ 35dB;
• välised piirded projekteerida selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist väliste piirde isolatsioon oleks vähemalt ≥ 35dB;
• välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületatakse lubatud müratasemed. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Aknaklaaside valikul tuleb eelistada müra summutavaid klaase, akende heliisolatsiooni omadusi saab parandada muutes näiteks klaasi paksust või klaasidevahelisi kaugusi;
• hoone välisseinad ja avatäited peavad olema tõhusa heliisolatsiooniga;
• ventileerimiseks mõeldud avad fassaadis ei tohi vähendada müratõkke omadusi.
5.3.2. Turvalisusest tulenevad nõuded
Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.
Oluline:
• tänavate ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;
• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed.
5.3.3. Tuleohutusest tulenevad nõuded
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 16.02.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”.
Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”.
Väliskustutusvesi 15 l/s on tagatud Korgi tn ja Juhtme tn ristmikul paiknevast hüdrandist.
Piirkonnas on tagatud normaalolukorras vabarõhk 270 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.
Planeeritud hoone vähimaks tuleohutusklassiks on tuld takistav (TP2). Hoonestusala jääb ümbritsevatest olemasolevatest hoonest minimaalselt 8,0 m kaugusel.
Hoone täpne tuleohutusklass määrata ehitusprojekti staadiumis.
5.3.4. Keskkonnahoiust tulenevad nõuded
Ehitusprojekti koosseisus koostada terviklik väliruumi lahendus sh haljastus- ja kujunduslahendused. Haljasalad tuleb rajada hoonete ehitamisega.
Krundile istutatav haljastus ja vertikaalplaneerimine tuleb lahendada eraldi haljastusprojektis, kaasates maastikuarhitekti hoone ehitusprojekti staadiumis. Kaaluda sõiduautoparklas murukivi kasutamist. Hoonestusest ja platsidest vabad alad mitmekesistada puude ja madalhaljastuse istutusega.
Tagada krundi haljastuslik protsent vähemalt 45%.
Krundile on planeeritud mänguväljak.
Kõvakattega pinnalt ja parklalt tuleb sademevesi koguda ja juhtida tsentraalsesse sademeveekanalisatsiooni, mitte lasta voolata naaberkruntidele.
Vältida sademevee valgumist naaberkinnistutele ja mitte halvendada nende veerežiimi.
Ehitusprojekti staadiumis tuleb teostada Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine, tuua väljalikvideeritav haljastus ja esitada asendusistutuse arvutus.
Hoonestusest ja platsidest vabad alad haljastada muruga. Täiendavat uushaljastust võib istutada kogu planeeringuala ulatuses, v.a tehnovõrgurajatiste kaitsevööndisse.
Istutamistingimused peavad vastama Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele ja istikud EVS 778:2001 nõuetele.
Vastavalt eelnimetatud standardile on puutüve minimaalne nõutav kaugus hoone välisseinast 5 meetrit; sõidutee servast, parkimiskohtadest ja tehnovõrkudest 2 meetrit ning kõnnitee servast 1 meeter. Tagada planeeritavale kõrghaljastusele vajalikud kasvutingimused ja nõutavad kaugused.
5.3.5. Radoon
Lähtuvalt koostatud radooniuuringust, koostatud PML BALTI OÜ poolt 08.11.2018. a, on kinnistu liigitatud kõrge radooni sisaldusega pinnaste kategooriasse.
Rakendada Eesti standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” toodud nõudeid.
Vastavalt nimetatud standardile on radoonitaseme vähendamise meetmed järgmised:
• tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse tuulutus);
• tagada korralik ehituskvaliteet, kasutada vähese poorsusega tihedat betooni või ehitusmaterjale hoone vundamendi ehitamisel;
• tagada esimesel korrusel korralik ventilatsioon;
• tagada vajadusel täiendav põrandaaluste ventileerimine;
• maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases.
Detailsed lahendused radoonitaseme vähendamiseks anda hoone projekteerimisel.
5.3.6. Liikluskorraldus ja parkimise lahendamine
• Ehitusprojekti koostamisel täpsustada parkimiskohtade arv vastavalt hoone tegelikule suurusele ja korterite arvule ning hoone parkla mõõtmete projekteerimisel lähtuda Eesti standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
• jalgrataste parkimine lahendatakse vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”, arvestada ka Tallinna rattastrateegias 2018 – 2028 väljatoodud põhimõtteid jalgrattaparkla kavandamiseks. Hoonesse näha ette jalgrataste hoiuruum. Tagada min 1 rattakoht korteri kohta. Külalistele mõeldud raamist kinnitamisega ratta parkimiskohad kavandada sissepääsude lähedale soovitavalt osaliselt katuse alla;
• sissesõit krundil paiknevasse parklasse kavandada Mõigu tänava poolt; jalakäijatele lisa juurdepääsu võimalus kavandada Juhtme tänavalt;
• tagada juurdepääs liikumisraskuste ja / või piirangutega inimestele ja päästetehnikale
5.3.7. Jäätmekäitlus
Jäätmekäitlus peab toimuma vastavalt Tallinna Linnavolikogu 8. september 2011 määrus nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ kohaselt.
Tallinna haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse korra kohustuslikult kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011a. kehtestatud määrus nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri”.
Prügikonteinerite või prügimaja projekteerimisel lähtuda Keskkonnaministri määrusest nr 4, 16.01.2007 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused”.
Olmejäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb olmejäätmed koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse selleks ettenähtud kohas. Tekkivad jäätmed paigutatakse krundil asuvatesse betoonalusel paiknevatesse prügikonteineritesse (prügimajja).
Prügikonteinerid tuleb tänavapoolses vaates varjata arhitektuuriliste võtetega.
5.3.8. Meetmed insolatsiooni tingimuste tagamiseks
Kavandatud hoone ning naaberhoonete eluruumides peab planeeringulahenduse elluviimise järel olema tagatud Eesti standardi EVS 894:2008/A2: 2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” kohane isolatsiooni kestus.
5.3.9. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas
Planeeritud tehnovõrkude ja liitumispunktide paigutus on põhimõtteline ja kuulub täpsustamisele ehitusprojektiga.
Vee- ja kanalisatsioonivarustus
Planeeringuala olmevesi (0,5 l/s) lahendatakse Juhtme tn de40 veetorust.
• Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeringuala reovesi juhtida Juhtme tn de160 kanalisatsioonitorusse.
• Hoone peaveemõõtja paigaldada hoonesse sisendi välisseina taha. Veemõõtja asukoht määrata ehitusprojektis;
• Sooja vee tootmine lahendada gaasivarustusega.
• Planeeringuala reovesi juhtida Juhtme tn de160 kanalisatsioonitorusse.
• Veetorustik projekteerida liitumispunktist kuni veemõõdusõlmeni ühes tükis ning ilma väljavõtete/hargnemisteta, keevisliidetega. Veemõõdusõlm ehitada veetoru sisendile – hoones esimese välisseina taha. Veetorustik viia hoonesse läbi kaitsehülsi.
• Järgnevate torustike täpne asukoht määrata tööprojektiga. Ühisveevärk ja kanalisatsioon projekteerida ja ehitada välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele.
• Sademevesi käidelda planeeringuala piires. Juhtme tn drenaažitorusse sademevee kanaliseerimine ei ole lubatud. Planeeringualalt ärajuhitav sademevee vooluhulk tuleb ühtlustada planeeringuala piires.
• Vältida täiendava sademevee valgumist naaberkinnistutele.
Tabel 1: Vee ja olmereovee planeeritud kogused kuus
Krundi pos nr
Vee kogus max (l/s)
Olmereovee max kogus (l/s)
Sademevee max kogus (l/s)
Drenaaživee max kogus (l/s)
1
0,5
0,5
10
1
• Kasutusest väljajäävad vee- ja kanalisatsioonitorud näha ette likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest.
• Tagada piirkonna vee-ettevõttele ööpäevaringne juurdepääs veevarustuse, sadeveekanalisatsiooni ja olmekanalisatsiooni liitumispunktile. Liitumispunkt peab olema nähtaval, selle varjamine kiviparketi, mulla, asfaldi jmt alla on keelatud.
• Väline kustutusvesi 15 l/s on tagatud Korgi tn ja Juhtme tn ristmikul paiknevast hüdrandist. Piirkonnas on tagatud normaalolukorras vabarõhk 270 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa.
• Kinnistul asuv puurkaev nr PK0000049 likvideeritakse.
• Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AS-ilt Tallinna Vesi tehnilised tingimused.
• Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele.
Soojavarustus
Olemasolev gaasi liitumiskaev paikneb kinnistu piiril Juhtme tänaval.
• Detailplaneeringuga hõlmatava kinnistu küttegaasi varustus lahendada Juhtme tänavale rajatud gaasijaotusvõrgu A-kategooria Ø32mm torustiku baasil.
• Küttegaasi varustuse lahenduse kavandamisel pidada silmas, et olemasoleva tarnetoru baasil on võimalik tagada küttegaasi maksimaalses arvutuslikus koguses 13 nm3/h. Kui planeeringulahenduse kohaselt kavandatav kinnistu hoonestuse küttegaasivajadus on suurem tuleb ette näha kas olemasoleva tarneühenduse rekonstrueerimine (suurema läbimõõduga toru rajamine) või kavandada täiendav väljavõte teemaa-alale rajatud jaotustorustikust koos ühendustorustiku rajamisega.
• Küttegaasi varustuse lahenduse kavandamisel pidada silmas, et ühe kinnistu hoonestuse küttegaasi kulu mõõtmine peab toimuma ühe peaarvesti baasil.
• Kõigi planeeritavate maa-aluste hooneväliste gaasitorustike rajamine näha ette plasttorudest. Gaasitorustike läbimõõdud määrata tööprojektide koostamisel, kui on täpsustunud konkreetsed gaasitarbed.
• Gaasitorustike ehitusprojektide koostamiseks taotleda täpsustatud tehnilised lähteandmed võrguvaldajalt.
Täiendavad tingimused:
1) planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamiseks tuleb gaasipaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks võtta täpsustavad tehnilised tingimused gaasijaotusvõrgu valdajalt;
2) planeeritud torustike asukohad täpsustada ehitusprojektide koostamisel;
3) planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamise teenuse osutamiseks tuleb sõlmida kinnistu omaniku ja gaasijaotusvõrgu valdaja vahel gaasijaotusvõrguga liitumise leping;
4) detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks ning küttegaasi jaotusvõrguga liitumiseks tuleb seada kõigile planeeringu kohaselt moodustatavatele kinnistutele ning olemasolevatele kinnistutele, millistele on planeeritud ühisvõrgu osana rajatavaid torustikke, kaitsevööndi ulatuses kasutusõigus võrguvaldaja kasuks;
5) kõik kooskõlastatud lahenduse muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Esmar Gaas OÜ-ga.
Elektrivarustus
Olemasolev ühendus, 3×100 A peakaitsemega, on väljaehitatud Juhtme (Rae) alajaama F3 fiidri toitel. Liitumispunkt projekteerida Juhtme tn 6 // Mõigu tn 22 kinnistu piirile.
Pealkaitsme suurendamiseks 3×160 A on vaja projekteerida ja ehitada uus 0,4 kV kaabelliin ja voolutrafodega liitumiskilp. Projekteeritava 0,4 kV kaabelliini toide näha ette alajaamast Juhtme (Rae).
Elektripaigaldiste kohale on määrata servituudi seadmise vajadusega ala, äärmisest kaabli teljest 1 m kaugusele, tehnovõrgu valdaja kasuks.
Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Liitumiskilbist kuni hoone peajaotuskilpi paigaldab klient oma vajadustele vastava maakaabli. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Sidevarustus
Sideühenduseks projekteerida ja välja ehitada 100 mm läbimõõduga PVC torudest sidekanalisatsiooni põhitrass(id) alates Telia-le kuuluvast sidekanalisatsioonist, vastavalt sobivast sidekaevust 17003 või tekitades ühenduse (uus paigaldatud sidekaev) olemasolevale Tartu mnt sidekanalisatsioonile.
Kortermajadele näha ette individuaalsed 100 mm läbimõõduga PVC torudest sidekanalisatsiooni sisestused põhitrassist. Sidekaevudena kasutada KKS tüüpi sidekaevusid.
Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatete all 1 m.
Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid seinapaksusega 4,8 mm. Olemasolev sidekanalisatsioon ei tohi jääda projekteeritud hoonestuse alla.
Naaberkinnistu Juhtme tn 4 osas on uus sidekaabliga liitumine lahendada Juhtme tn 6 kilbi baasil.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia Eesti AS järelevalvega. Tööprojekti koostaja peab leidma lahenduse ja koostama siderajatise projekti selliselt, et tagada Telia töötavate ühenduste toimimise. Teostada olemasolevate liinirajatiste uuringud, lähtuvalt nendest näha ette sidekanalisatsiooni kaitsmine/alla laskmine/ümberpaigutamine.
Projekteeritavad ja olemasolevad sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alale. Enne tööde alustamist teostada Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus, mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad.
Projektis näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused, kaablikaevude luugid peavad jääma teekattega (kõnniteega) ühele tasapinnale.
Tööprojekti koostamiseks tellida täiendavalt konkreetsed tehnilised tingimused. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.
Täiendav tingimus:
• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
6. PLANEERINGU VASTAVUS KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE
6.1. Kavandatu vastavus Tallinna üldplaneeringule
Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala sihtotstarve väikeelamute ala. Põhiliselt võivad alal paikneda üksik- ja ridaelamud, samuti üksikute väiksemate 3 – 4korruseliste elamutele mõeldud ala, kus võivad paikneda elamupiirkonda teenindavad asutused ja väiksemad kaubandus-teenindusettevõtted.
Kinnistu paikneb väljakujunenud aedlinnale omase hoonestuslaadiga üksikelamute alal. Sellest tulenevalt on olnud korterelamu planeerimise eeldus, et lahendus sobib piirkonda. Antud asukohta on planeeritud elamu, mis vastab Tallinna erinevate linnaosade üldplaneeringute väikeelamute definitsioonile: väikeelamud, pereelamu, kaksikelamu, ridaelamu (sh ka vaip- ja aatriumelamu), 2-korruseline kuni 6 korteriga korterelamu. Lahendus on üldplaneeringuga kooskõlas kuna kavandatud on maa-aluse ja kuni 2 maapealse korrusega mitte enam kui 6 korteriga elamu.
6.2. Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2018 korraldus nr 1600-k antud lähteseisukohad ja lisatingimused
1. Krundile on planeeritud maa-aluse ja kuni kahe korrusega kuni kuue korteriga elamu.
2. Kinnistu ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustiheduse määramisel on lähtutud linnaruumilise analüüsi järeldustest. Kontaktvööndi alal paiknevad kehtestatud detailplaneeringute ja laiendatud hoonestuse osas on täisehituse protsent 20%, keskmine hoonestustihedus 0,4 ja korruselisus 2 korrust.
3. Juhtme tn 6 // Mõigu tn 22 ehitusjoon on määratud lähtuvalt olemasolevast piirnevate kruntide hoonestusest et kujundada ühtlane tänavaruum. Ehitusjoon on 5m kaugusel kinnistu piirist.
4. Parkimiskohtade arv on määratud Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad” väikeelamute ala normatiivi alusel.
5. Kinnistule on planeeritud 10 autokohta; parkimine on lahendatud omal kinnistul, tänava äärde parkimiskohti ei ole planeeritud.
6. Roheala ja mänguväljak on planeeritud kinnistu hoovialale; planeeritud haljastuse osakaal on 48% krundi pinnast.
7. Juhtme ja Mõigu tänava äärde on planeeritud haljasala ilma kõrghaljastuseta. Piki Mõigu tänavat kulgeb elektri keskpinge õhuliin mille alla kõrghaljastust ei tohi rajada. Tänava äärse haljastuse osas võib kasutada kõrgekasvulisi põõsaid lähtuvalt Eesti standardist EVS 7878:2001 „Ilupuude ja põõsaste istikud”. Haljastuse täpne lahendus antakse ehitusprojekti staadiumis.
8. Puurkaev nr PRK0000049 on määratud likvideeritavaks.
9. Radooniuuring on koostatud PML BALTI OÜ 08.11.2018. a; radoonitaseme mõõtmisest tulenevad juhised vt p 5.3.5.
10. Ehitusprojekti koostamiseks määratud nõuded vt p 5.1; täpne vertikaalplaneerimise lahendus antakse ehitusprojekti käigus p 5.3.4.
6.3 Muudatused võrreldes algatatud detailplaneeringuga
Detailplaneeringu koostamise käigus on tehtud järgmised muudatused:
vähendatud on hoone korruselisust – kuni 2 korrust ja kõrgust – kuni 9 m, parapeti kõrgus 7 m;
vähendatud on korterite arvu – kuni 6 korterit hoones;
vähendatud on parkimiskohtade arvu – planeeritud on 10 parkimiskohta.
6.4 Vastavus hoone tuleohutuse projekteerimise aluseks võetavale siseministri 30. märtsi 2017. a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”
Hoone minimaalne tulepüsivusklass on TP2. Hoonete vaheliseks kauguseks on määratud minimaalselt 8 m.
Planeering vastab viidatud määrusele.
6.5 Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 – „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”
Planeeringuala heakorrastatakse. Tänava maa-ala on ette nähtud valgustada. Planeeringuala valgustite paiknemine ja konfiguratsioon antakse ehitusprojektiga. Samuti tuleb arvestada teiste standardi soovitustega.
6.6 Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”
Parkimiskohtade arv on käesoleva lahendusega tagatud, krundile ette nähtud 10 kohta.
Planeeritu parkla kaugus naaberkrundi elamu akendega seinast on tagatud. Parkla paikneb kaugemal kui 10 m.
Ive Punger, arhitekt
Optimal Projekt OÜ
29.06.2022