Nõuded Lohkva küla Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise projekti koostamisele riigitee nr 22252 teemaal ja kaitsevööndis

AS Tartu Veevärk Tähe 118 Tel: 730 6200 EE431010102000280006(SEB)

Registrikood: 10151668 50107 Tartu, ESTONIA [email protected] EE342200221011417115(SWED)

www.tartuvesi.ee EE271700017000208138(LUMINOR)

TEHNILISED TINGIMUSED

Ehitusprojekti koostamiseks tööprojekti staadiumis

22.10.2024 24ARE-2-TT-33

Objekt: Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute

(lisa 1) ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

Tehnilised tingimused ehitusprojekti koostamiseks:

• Kõigile torustikele, mis jäävad AS Tartu Veevärk omandisse ning asuvad eravalduses või

riigiomandis oleval alal, tuleb seada tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus

AS Tartu Veevärk kasuks. Servituudivajadus näidata veevarustuse ja kanalisatsiooni

ehitusprojektis.

• Projekteeritavate torustike trassikoridoride asukohad tuleb kooskõlastada

Transpordiametiga, kohaliku omavalitsusega, kõigi seotud maaomanikega ning ehitusalale

jäävate tehnovõrkude valdajatega.

1. Projekteerimisel tuleb arvestada järgnevate dokumentidega:

1.1. Betoon- ja plastkaevude korrastamine asfalt ülekatete rajamisel ja remondil

(30.01.2020 – ver. 3)

1.2. EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele

1.3. Nõuded PE- ja PVC survetorustike veetiheduse katsetamise kohta

1.4. Tartu Veevärk nõuded kanalisatsiooni- ja sademeveekaevudele (23.03.2022 - ver.-5.1)

1.5. Tartu Veevärk juhis - veetorustike sulgemine ja avamine, pesemine, kasutuselevõtmine

1.6. Tartu Veevärk - Üldised nõuded (23.10.2023)

1.7. Tartu linn, Purpuri tänav. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk koos pumplaga.

OÜ Altren Projekt töö nr: 24048

1.8. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Sinilinnu tee ning Sinilinnu põik teede- ning

tehnovõrkude projekt. OÜ Altren Projekt töö nr: 24003

1.9. Luunja vald, Lohkva ja Põvvatu küla vee-, sademevee ja reoveekanalisatsioonitorustiku

eelprojekt. OÜ Altren Projekt töö nr: VK1807.

2. Veevarustus:

Projekteerida lisas 1 välja toodud kinnistute ühisveevärgiga ühendamiseks vajalikud

torustikud alates Puupilli tee ja Lohkva-Kabina-Vanamõisa teede ristmikul olemasolevast

De 225 PE veetorustikust kuni kinnistute piirideni koos liitumispunktidega.

Kinnistute liitumise võimaldamiseks tuleb esmalt projekteerida piirkonda veeringvõrk

(lisa 3). Selleks projekteerida De 225 PE veetoru Puupilli teele või Lohkva-Kabina-

Vanamõisa teele. De 225 PE veetoru projekteerida alates Puupilli tee ja Lohkva-Kabina-

Vanamõisa teede ristmikul olemasolevast De 225 PE veetorust kuni Ratasvälja ja Lohkva-

Kabina-Vanamõisa teede ristmikuni. Ratasvälja teele projekteerida De 160 PE veetoru

alates Ratasvälja ja Lohkva-Kabina-Vanamõisa teede ristmikule projekteeritavast

De 225 PE veetorust kuni Kollu kinnistuni. Kasutades De 160 PE veetoru ühendada

omavahel Sinilinnu teele projekteeritud (Altren projekt töö nr: 24003) De 160 PE veetoru

ning Ratasvälja teele projekteeritav De 160 PE veetoru. Varem projekteeritud torustik tuleb

projektis kajastada.

Veere tee 1, 2 ja 3 kinnistute ühisveevärgiga ühendamiseks projekteerida Puupilli teele

ja/või Lohkva-Kabina-Vanamõisa teele De 160 veetoru alates Ratasvälja ja Lohkva-

Kabina-Vanamõisa teede ristimikuni projekteeritavast De 225 veetorustikust kuni Altren

Projekt OÜ töös nr: 24048 Purpuri tänav T3 kinnistule projekteeritud De 160 PE

veetorustikuni (lisa 3). Varem projekteeritud torustik tuleb projektis kajastada. Kuna

torustikud asuvad erinevates survetsoonides, siis tuleb torustike ühenduskohta projekteerida

survealanduskaev. Mõlemale poole survealanduskaevu projekteerida veetorustikele siibrid.

Siibrid peavad esialgu jääma suletuks. Projekteeritavast De 160 veetorustikust

projekteerida veetorustik Veere teele kuni Veere tee 2 kinnistu projekteeritava

ühenduskohani ühisveevärgiga. Torustik dimensioneerida vastavalt kinnistute

veevajadusele.

Ratasvälja teele projekteeritavast De 160 veetorustikust projekteerida veetorustik Kraavi

teele kuni Kraavi tee 10 kinnistu ühenduskohani ühisveevärgiga ja Ratasvälja teele kuni

Ratasvälja tee 27 kinnistu ühenduskohani ühisveevärgiga. Torustik dimensioneerida

vastavalt kinnistute veevajadusele.

Kabina tee 16, 18, 20, 22 kinnistute ühisveevärgiga liitmiseks üheks võimaluseks on

veetorustiku projekteerimine Ratasvälja teele projekteeritavast De 160 veetorustikust kuni

Kabina tee 16 kinnistu ühenduskohani ühisveevärgiga (lisa 3). Transpordiametilt

kooskõlastuse saamisel võib Kabina tee 16, 18, 20, 22 kinnistute ühisveevärgiga

ühendamiseks kasutada ka teisi lahendusi. Torustik dimensioneerida vastavalt kinnistute

veevajadusele.

Ühendustorustikud:

Igale lisas 1 välja toodud kinnistule projekteerida tänavatorustikust ühendustoru kuni

kinnistu piirini ning lõpetada see otsakorgiga. Liitumispunkti asukoht kooskõlastada

kinnistu omanikega. Ühendustorud dimensioneerida kinnistute omanikega kooskõlastatult

kinnistute veevajaduste järgi. Minimaalne veeühendustoru läbimõõt on De 32.

Ühendustorudele projekteerida kinnistu piirist 0,3 – 1 m väljapoole (avalikule tänavamaale

või servituudialale) sulgeseade (maakraan või maa-alune siiber koos spindlipikenduse ja

kapega).

Nõuded veetorustikele

▪ Torumaterjalina kasutada PE survetoru. Torustik ja kõik detailid peavad vastama

PN10 surveklassile.

▪ Peatoru hargnemissõlmedesse projekteerida eri suundades siibrid.

▪ Tupiktorud lõpetada läbipesukaevuga.

▪ Veetorustikule projekteerida hüdrandid vastavalt päästeameti nõuetele.

▪ Maanteega ristumisel paigaldada veetoru hülssi.

3. Reoveekanalisatsioon:

Projekteerida lisas 1 välja toodud kinnistute ühiskanalisatsiooniga ühendamiseks vajalikud

torustikud. Eelnimetatud kinnistute reoveekanalisatsiooni eesvooluks on Puupilli tee L1

kinnistul asuv isevoolne De 250 PVC reoveekanalisatsioonitoru.

Projekteerida tänava- ja ühendustorustikud alates eesvoolust kuni kinnistuteni (lisa 1).

Tehniline lahendus kõikide lisas 1 välja toodud kinnistute ühendamiseks

ühiskanalisatsiooniga tuleb leida projekteerijal.

Kõrguslikult ei ole võimalik kõigi kinnistute reovett eesvoolu isevoolselt juhtida. Seega tuleb

kasutada ka reovee pumpamist. Kinnistute reovesi tuleb võimalikult suures osas juhtida

isevoolsete torustikega peapumplasse. Sellest lähtuvalt valida peapumplale parim võimalik

asukoht. Vajadusel kasutada lisa reoveepumplaid. Võimalike lisapumplate survetorud

ühendada lähima isevoolse torustikuga. Survetoru ühendus isevoolse torustikuga

projekteerida läbi rahustuskaevu. Selleks projekteerida rahutuskaev ning rahustuskaevu ja

isevoolset torustikku ühendav torulõik. Rahustuskaevude minimaalne diameeter on

De 560/500.

Tänavatele projekteerida isevoolne kanalisatsioonitorustik kuni reoveepumpla(te)ni.

Isevoolse torustiku puhul projekteerida tänavatorustikust igale kinnistule eraldi De 160

PVC ühendustoru kuni kinnistu piirini ja lõpetada see otsakorgiga.

Kinnistutele, mille reovesi tuleb lähimasse isevoolsesse tänavatorustikku juhtida

survekanalisatsiooni kasutades tuleb projekteerida survetoru kuni kinnistu piirini ja

lõpetada see otsakorgiga. Survekanalisatsiooni puhul on kinnistu liitumispunktiks enne

isevoolset torustikku projekteeritav rahustuskaev.

Ühendustorude ja liitumispunktide asukohad kooskõlastada kinnistu omanikega.

Projekteeritavate kanalisatsioonitorustike trassikoridoride asukohad tuleb kooskõlastada

Transpordiametiga, kohaliku omavalitsusega ning kõigi seotud maaomanikega.

Maanteega ristumisel paigaldada kanalisatsioonitorustik hülssi. Lisaks paigaldada

survetorustikule läbipesukaevud selliselt, et oleks võimalik pesta maanteealuseid

survetorustiku lõike.

Nõuded isevoolsetele torustikele ja kaevudele:

▪ Minimaalne torustike rõngasjäikus on SN8.

▪ Torustikul peab olema tagatud vähim lubatud kalle.

▪ Torustikel peab olema tagatud rajamissügavus vähemalt 1,5 m maapinnast toru peale.

▪ Kaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 100 m.

▪ Torustikud tuleb projekteerida vastavat sertifikaati omavatest materjalidest.

▪ Torustikud dimensioneerib projekteerija. Tänava- ja ühendustorustike minimaalne

läbimõõt on De 160.

▪ Tartu Veevärk AS haldusalas ehk ühiskanalisatsiooni torustikele paigaldatavate

plastkaevude minimaalne diameeter on DN 500 (560/500). Kaev tuleb projekteerida

torustiku igasse pöörde- ja hargnemiskohta.

Nõuded survekanalisatsioonitorustikele ja kaevudele:

▪ Survetoru materjalina kasutada PE PN10 survetoru.

▪ Reoveepumpla(d) ja survetorustiku(d) dimensioneerib projekteerija.

▪ Survetorule tagada rajamissügavus 1,8 m maapinnast.

Reoveepumpla:

Projekteerida AS Tartu Veevärk nõuetele vastav PEHD materjalist reoveepumpla.

Reoveepumplale projekteerida avariiülevool.

Pumpla tuleb varustada AS Tartu Veevärk nõuetele vastava automaatika- ja

elektripaigaldisega.

AS Tartu Veevärk nõuded reoveepumplale on kirjeldatud järgmiste dokumentidega:

1) AS Tartu Veevärk nõuded kanalisatsioonipumplatele.

2) AS Tartu Veevärk tehnilised tingimused reoveepumplate elektripaigaldiste ehitamiseks

3) AS Tartu Veevärk GPRS-seirega reoveepumpla automaatikakilbi tüüpprojekt,

OÜ Klaisent töö nr. PP-237/2013

4. Üldised tingimused:

• Tehnilised tingimused kehtivad 1 (üks) aasta alates tingimuste väljastamisest.

• Projekteerija peab koostama kanalisatsioonikaevude tellimiseks kaevukellade tabeli.

• Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekt kooskõlastada AS-ga Tartu Veevärk,

kohaliku omavalitsusega, Transpordiametiga ning kõigi võrguvaldajatega ja seotud

maaomanikega.

• Projekteerija peab taotlema koostatud ehitusprojektile ehitusloa või ehitusteatise.

Ehitusloa riigilõivu peab tasuma projekteerija.

• Projekt peab olema kooskõlas vastavate riiklike ja kohalike õigus-ja

normatiivdokumentidega. Projekti kooskõlastuse lehel peab olema kirjas geodeetilise

alusplaani tegija nimi, töö nimetus, töö number ja millal on geodeetiline alusplaan

registreeritud.

• AS-le Tartu Veevärk tuleb kõigi kooskõlastustega veevarustuse ja kanalisatsiooni

ehitusprojektist esitada paberkandjal eksemplar ning digitaalne projekt, mis vastab

ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuetele.

Lisa 1: Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistud, millel tuleb projekteerida

ühendustorud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks.

Lisa 2: Projekteerimisala skeem.

Lisa 3: Veetorustiku asukoha skeem.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pindma

AS Tartu Veevärk

arendusjuht

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jelena Tapner

OÜ TINTER-PROJEKT

[email protected]

Turu 34

50104, Tartu, Tartu maakond

Teie 21.01.2025

Meie 24.01.2025 nr 7.1-2/25/1183-2

Nõuded Lohkva küla Ratasvälja tee, Veere

tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga

ühendamise projekti koostamisele riigitee nr

22252 teemaal ja kaitsevööndis

Olete küsinud Transpordiametilt tehnilisi tingimusi vee- ja kanalisatsioonitorustike (edaspidi

tehnovõrgud) rajamiseks riigitee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee km 0,67-1,00 tee

piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis Luunja vallas Tartu maakonnas.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5, § 92 lg 6 ja § 99 lg 3 ning

Transpordiameti põhimääruse ja lähtudes majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ esitame nõuded

tehnovõrkude projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.

Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud

asjaolude ja nõuetega:

1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale

paigaldamise kavandamisel.

2. Riigitee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee teelõik km 0,180-1,776 on pindamistööde

objekt 2025. aastal.

3. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel

palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja

maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-

is.

4. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada

vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori

13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“ (https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#projektide-

vormistam). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka

kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid numbriga plaanil, põrkepiirded jne).

2 (3)

5. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele,

standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed

tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse

käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid,

liiklusmärgid jne).

6. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede

laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine,

teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute

tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed.

7. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning

välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt

ning majanduslikult otstarbekam lahendus.

8. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja

mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning

võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha allpool külmumispiiri,

vähemalt 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed

puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1

(sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist.

9. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi.

10. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel,

sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.

11. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on

näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast

(sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda

riigitee teljega.

12. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda

„Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise

kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti

juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid).

Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava

tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab

Transpordiamet.

13. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele

ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste

teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

14. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada

nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek.

15. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,

demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,

truupide, mulde ning teekatte taastamine.

16. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks

MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil

M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi ehr.ee

ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid.

17. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii

hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses

3 (3)

Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud

defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti

poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.

18. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida

teehoiutöödega seotud tegevusi.

19. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile

vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale

tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval

www.transpordiamet.ee – Teehoid – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus –

tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku

isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal

projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

20. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas

ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osakslahutamatuks osaks

Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja

ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist

liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/taotlused-

blanketid#tood-ja-piirangud-ma. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018

määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja

selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras.

Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie

Transpordiametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat, peale mida tuleb nõudeid uuendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Arvo Veltri

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Tartu Veevärk AS tehnilised tingimused

Eskiis

Projekteerimisala skeem

Annika Matson

54620384, [email protected]