Kiri

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 07.12.2022 16:02

Adressaat: TA Info <[email protected]>

Teema: 7-1/4868 Salmistu Külaserva, Segametsa ja Ilo KSH 1

Manused: Salmistu Külaserva, Segametsa ja Ilo KSH 1.asice; Seisukoha küsimine

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile 1.rtf; ATT00001.txt; ATT00002.htm

Tere

Edastan arvamuse andmiseks KSH programmi.

Lugupidamisega

Margus Kirss

Kuusalu Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

[email protected]

606 6391

OTSUS

Kiiu 07. oktoober 2020 nr 46

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute

detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine

ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Külaserva (35201:002:0045),

Segametsa (35201:002:0136) ning Ilo (35201:002:0203) kinnistute detailplaneeringu

algatamiseks.

Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistud asuvad Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt osaliselt nn

valgel alal ning osaliselt haljasala maal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel

maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Ka pole nendele aladele

ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid (kehtivad piirangud

tulenevad seadustest ja on eelkõige kaitsevööndid - näiteks puurkaevu kaitsetsoon). Maakasutuse

sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda taotlusega Kuusalu Vallavalitsuse poole või algatada

detailplaneering. Haljasalade maa reserveeritakse haljasalade ja haljasvööndite rajamiseks

kompensatsiooni aladena ja suuremate liiklusmagistraalide äärde kaitsevöönditena, reeglina mitte

vähem kui 50 m laiuselt.

Külaserva ja Segametsa kinnistute kõrval on 2003.aastal kehtestatud Uuetoa I maaüksuse

detailplaneeritud ala. Detailplaneeringuga kavandati elamukrundid (suurustega ca 3 600 m2),

juurdepääsutee elamukruntidele kavandati 10 laiusena osaliselt Uuetoa I maaüksusest

moodustatavale transpordimaale ning osaliselt Külaserva ja Segametsa kinnistutele. Külaserva

ning Segametsa kinnistute osas detailplaneering kehtestamiseni ei jõudnud ning kinnistute

omanikud ei saanud kokkuleppele ka ühise tee rajamise osas väljaspool planeeringu menetlust.

Kehtestatud Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on elamukrundid moodustatud, nende

teenindamiseks vajalik juurdesõidutee on rajamata.

Kuusalu Vallavalitsuse poole on pöördunud Uuetoa elamuala arendaja E.V. ning avaldanud soovi

antud teeküsimus lahendada ning tagada detailplaneeringu kohane juurdepääs elamukruntidele.

Kuna tee rajamiseks on vajalik naaberkinnistute omanike nõusolek, edastas vallavalitsus antud

informatsiooni Külaserva ning Segametsa kinnistute omanikele ning viis läbi töökoosoleku

võimalike lahenduste leidmiseks.

Tulenevalt sellest, et Külaserva ning Segametsa kinnistud on pikad ja kitsad (ca 30 m) ning 5 m

laiuse transpordimaa välja mõõtmisel muutuvad veelgi kitsamaks, tegid kinnistute omanikud

ettepaneku kaasata detailplaneeringu menetlusse ka Ilo kinnistu, et tagada üldplaneeringus toodud

krundisuuruste korral sarnaselt Uuetoa tee elamukruntidega normaalse kujuga elamukrundid.

Sellest tulenevalt on esitatud Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute omanike poolt ühiselt

detailplaneeringu algatamise taotlus ning lisatud esialgne skeem-eskiislahendus võimaliku

jagamise ning juurdepääsuteede asetusega.

Esitatud skeemi ning taotluse kohaselt tehakse ettepanek kavandada elamukrunte üldplaneeringus

toodud suurustega (3 600 m2). Pedassaare elamuala ning uute kruntide vahele soovitakse jätta 50 m

laiune hoonestamata haljasala vöönd, mis suures osas ei jää planeeritavate kinnistute, vaid Männi-

Tülli (35201:002:1073), Männikäbi (35201:002:0937) ja Männituka (35201:002:1074)

kinnistutele.

Juurdepääs kavandatavatele kinnistutele on planeeritud läbi varasemalt kehtestatud planeeringuga

kavandatud Uuetoa tee ning ka Pedassaare teelt.

Esitatud ettepanek on üldplaneeringut muutev kavandatava elamuala ning haljasala maa asetuse

osas. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral

ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Antud juhul on vajadus põhjendatud

asjaoluga, et varasema planeeringuga (Uuetoa I elamuala), on kavandatud elamuala ning seda

teenindav juurdepääsutee, mille eraldamiseks ning välja ehitamiseks on vajalik koostada uus

detailplaneering Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistutele. Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu

kohaselt on moodustatud elamukrundid, mille sihtotstarbeline kasutamine ei ole hetkel võimalik.

Salmistu külavanem edastas vallavalitsusele seisukoha (26.05.2020 nr 7-1/886-2), mille kohaselt

on külaelanike üldine seisukoht, et Salmistu külas on juba piisavalt detailplaneeringuid algatatud

ja kehtestatud, kuid seni müümata elamukrunte on väga palju ja väga pikka aega. Metsa- ja

rohevööndi arvelt uusi elamukrunte juurde ei tohiks planeerida. Ilo, Külaserva, Segametsa ühise

detailplaneeringu puhul ei saa nõus olla, et kavandatakse kehtivas üldplaneeringus ettenähtud

rohekoridori täielik täisehitus ja roheala. Krunt nr 1 puhul tuleks arvestada perspektiivse

kergliiklustee või parkimisala rajamiseks vajaliku alaga.

Kuusalu Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus esitatud taotlusega 08.06.2020

koosolekul ning otsustas mitte toetada detailplaneeringu algatamist, sest kinnistud asuvad valla

üldplaneeringu järgi valgel alal ning moodustavad Salmistu külas haljasvööndi elamupiirkondade

vahel. Komisjon soovitas huvitatud isikul (E.V.) algatada uus Uuetoa elamupiirkonna

detailplaneering, mille käigus näha ette olemasolevate kinnistute piiride muutmine ja

juurdepääsutee paigaldamine Uuetoa elamuala alale.

Kuusalu Vallavalitsus tutvus esitatud taotlusega 02.07.2020 istungil infopunktina ning leidis, et

mõistlik oleks jätkata Uuetoa tee äärde elamuala planeerimist, kuid mitte selles mahus, mida on

soovinud kinnistute omanikud, vaid tee äärse krundireana (ca 15 elamukrunti), sarnaselt Uuetoa

arendusalaga, nii et oleks tagatud Uuetoa tee väljaehitamine, kuid ei rajataks täiendavaid teid

metsa-alale. Kuna läheduses on üks vähestest avalikest juurdepääsudest ranna-alale (Tipu tee) ning

Salmistu küla vahel puudub võimalus parkimiseks, siis võiks kaaluda planeeritava ala külatee

poolsesse serva transpordimaa, parkla vms kavandamist.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS), anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH) ning lähtudes KeHJS § 33 lõike 2 punktist 3

ja lõigetes 3 - 5 sätestatud kriteeriumidest, KeHJS § 35 lõikest 5 ning § 33 lõike 6 kohaste

asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangus kaalutakse KSH algatamise KeHJS § 6 lõike 2

punkti 22 alusel.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud KSH

eelhindamine (Lisa 1), mille kokkuvõtte kohaselt on mets väga oluliselt mõjutatav

keskkonnaelement, mille pindala planeeritava elluviimisel väheneb oluliselt. Planeeringuga

elluviimisel on tegemist pöördumatu rohekoridori muutmisega ja ulatusliku külailme

muutumisega. Kohalikud elanikud, kogukond on planeeringu algatamise ning metsa-alale

täiendavate elamukruntide rajamise vastu. Kogukonna vastuseis tugineb muuhulgas asjaolule, et

kehtiv üldplaneering ei näe ette kavandatavat tegevust. Kõikide mõjude kaalumiseks,

alternatiivide võrdlemiseks ning vajalike leevendusmeetmete määramiseks tuleb algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, mille kohaselt on

kohaliku omavalitsuse ülesandeks muuhulgas korraldada ruumilist planeerimist,

planeerimisseaduse § 8, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi, § 124 lõike 10,

mille kohaselt on planeerimisalase tegevuse, § 142 lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 22, § 33 lõike 2 punkti 3 ja lõiked 3 – 5 ja

§ 35 lõike 5, detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, § 128

lõike 2 punkti 3 ja Kuusalu Vallavalitsuse 01.10.2020 ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks,

Kuusalu Vallavolikogu

otsustab:

1. Algatada Salmistu küla Külaserva (35201:002:0045), Segametsa (35201:002:0136) ning Ilo

(35201:002:0203) kinnistute detailplaneering.

2. Algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegiline hindamine vastavalt lisas 1 toodud

eelhinnangule.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2.

4. Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul

arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil oleks pidanud otsusest teada saama või

esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras

30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Värner Lootsmann

volikogu esimees

Lisa 1

Kuusalu Vallavolikogu

07. oktoober 2020 otsusele nr 46

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA

JA ILO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Salmistu küla Külaserva (35201:002:0045),

Segametsa (35201:002:0136) ning Ilo (35201:002:0203) kinnistute detailplaneeringu

algatamiseks. Esitatud skeemi ning taotluse kohaselt tehakse ettepanek kavandada elamukrunte

üldplaneeringus toodud suurustega (3 600 m2) ning jätta 50 m laiune hoonestamata haljasala vöönd

Ilo kinnistu lääneserva.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistud asuvad Kuusalu valla kehtiva üldplaneeringu (kehtestatud

Kuusalu Vallavolikogu poolt 19.12.2001 otsusega nr 68) kohaselt osaliselt nn valgel alal ning

osaliselt haljasala maal. Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse

sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Planeeritav ala ei ole Kuusalu valla

üldplaneeringus reserveeritud elamuehitualana. Planeering on üldplaneeringut muutev.

Maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda taotlusega Kuusalu Vallavalitsuse poole või

algatada detailplaneering. Haljasalade maa reserveeritakse haljasalade ja haljasvööndite rajamiseks

kompensatsiooni aladena ja suuremate liiklusmagistraalide äärde kaitsevöönditena, reeglina mitte

vähem kui 50 m laiuselt.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Planeeringuala asub Salmistu külas Pedassaare aiandusühistu vahetus läheduses. Planeeritav ala

on hoonestamata ja kaetud valdavalt metsaga. Planeeringuala haarab kolme kinnistut.

Planeeritav ala piirneb:

1. põhjast – Kuusalu-Valkla tee, Pedassaare tee 27, Soo ja Soo-Sarapiku kinnistutega;

2. idast – Uuetoa tee 3 kinnistuga;

3. kagust – Uuetoa tee 32 kinnistuga;

4. lõunast – Metsa-Peebu ja Kivi-Sarapiku kinnistutega;

5. edelast – Männi-Tülli kinnistuga;

6. läänest – Männituka, Pedassaare tee 29 ja 39 ning Männikäbi kinnistutega.

Maakasutus: Maakatastri andmetel on Külaserva maaüksus maatulundusmaa (pindala 16 350 m²).

Maaüksus koosneb metsamaast (9793 m²) ja looduslikust rohumaast (6233 m²). Maakatastri

andmetel on Segametsa maaüksus maatulundusmaa (pindala 19 144 m²). Maaüksus koosneb 100

% metsamaast. Maakatastri andmetel on Ilo maaüksus maatulundusmaa (pindala 5,92 ha).

Maaüksus koosneb metsamaast (5,43 ha) ja looduslikust rohumaast (0,49 ha).

Looduskeskkonna kirjeldus

Eesti maastikulise jaotuse kohaselt asub planeeringuala Põhja-Eesti rannikumadalikul, mis

paikneb Soome lahe kohal asuva jäätumiseelse kulutusnõo lõunaserval. Planeeringuala paikneb

karbonaadivaese kattega rannavallistiku paigastikul, kus esinevad ka karbonaadivaese kattega

meretasandiku paigastiku iseloomulikud tunnused. Rannikuvallitasandiku paigastikel leidub palju

20 - 30 meetri laiuseid ning vaevalt paari meetri kõrgusi rööbitisi palumänniku või nõmmeniiduga

liivavalle, mille vahel asuvad soostunud niitude või siirdesoo- ja rabaribasid. Karbonaadivaese

kattega meretasandiku paigastikus on pinnakatte valdavaks koostiseks liiv. Aluspõhja moodustab

agu- ja vanaladekonna kergelt kulutatavad terrigeensed settekivimid. Aluspõhja pealmise osa

moodustavad Vendi ja Kambriumi ladestu savid, aleuroliidid ja liivakivid. Pinnakatte paksus on

rannikumadaliku piires muutuv, olles keskmiselt 20-50 meetrit. Pinnakatte ja sellest tulenevad

pinnavormid on planeeringualal valdavalt Antsülusjärve, Litoriinamere ja Limneamere setted ja

tasandik.

Tegemist on valdavalt metsamaaga. Planeeringualal on enamus metsast lageraie korras raiutud.

Pisut üle hektari säilinud mets on männik, keskmise vanusega 60 aastat. Planeeringualal on kaitstud

põhjaveega ala. Vastavalt maa-ameti kaardirakendusele ei jää alale maavarasid.

Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad

Kavandatavale alale ega selle vahetusse lähedusse ei jää Eesti Looduse Infosüsteemi -

Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 29.07.2020) kaitsealasid, kaitstavaid loodusobjekte ega

Natura 2000 võrgustiku alasid. Kaitstavaid, ohustatud või haruldasi liike planeeringuala ei leidu.

Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi, jääkreostus)

Külaserva ja Ilo kinnistut läbib Aiandi-Kuu elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin). Eeldusel, et

olmejäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatust,

pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Teadaolevalt planeeringualal jääkreostus puudub.

Puudub teave, et valla ettevõtetel oleks vaadelaval piirkonnal registreeritud oluline negatiivne

mõju.

Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad: Vastavalt Maa-ameti

kaardirakendusele (29.07.2020 seisuga) ei asu maaüksustel ega maaüksuste vahetus läheduses

kultuurimälestisi.

4. Planeeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid.

Pöördumatu negatiivne mõju pinnasele avaldub hoonete ehitamisega, teede ja trasside rajamisega.

Samas antud tegevused on lühiajalised. Ehitamise käigus tallatakse pinnast ka väljaspool

ehitusalasid. Tallamisega hävib lokaalselt metsaalune taimkate ja kantakse transpordivahendite ja

ehitamisel kasutatavate mehhanismide poolt muld minema või puistatakse mujale metsaalusele.

Samas ei ole antud mõjud pikaajalised ja pöördumatud, kuna igal krundil on tegemist väikeelamu

ehitamisega. Elamute ehitamisel, teede ja trasside rajamisel kasutatav tehnoloogia peab vastama

parima võimaliku tehnika põhimõtetele, millega õhusaaste, müra jt ohud on minimeeritud.

Ehitamine ja sellega seonduvad tegevused ei oma kahjulikku mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile,

kui on täidetud kõik ehitusnõuded ja –eeskirjad.

Kavandatava tegevusega toimub pinnase ja taimkatte hävimine. Väljaehitamine mõjutab

pöördumatult otseselt ehitiste ja rajatiste alla jäävat ala. Planeeringuala senine metsamaa pindala

on 8,32 ha, planeeringu elluviimisel väheneb metsamaa pindala väga oluliselt.

Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kulatiivne ja piiriülene mõju: Teadaolevalt ei

ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille

algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on

tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Planeeringuala asub riigipiirist eemal. Seega

planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist on ulatusliku planeeringuga ja

selle elluviimisel on mõju pöördumatu.

Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus: Planeeringuala

ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeringujärgne tegevuse elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus.

Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne)

ümbruskonna elanikele on kindlasti oodata eelkõige uute hoonete ja kommunikatsioonide rajamise

ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni

pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Planeeringu elluviimisel

suureneb liiklustihedus ja see teeb võimalikuks õnnetuste esinemise.

Detailplaneeringualal elamute ehitamisel, teede ja trasside rajamisel, kinni pidades kõigist

eeskirjadest ja ehitusnõuetest ei ole ette näha selliseid ohuallikaid, millega kaasneks olulisi

kahjustusi keskkonnale ja inimestele.

Ehitustegevusest tuleneva ajutine ja lühiealise müra puhul ei ole eeldatavalt tegemist norme

ületavate müratasemetega. Mõningane mõju inimese tervisele ja heaolule võib avalduda eelkõige

ehitamisel ja ekspluatatsioonil mõningase õhusaaste (ehitustehnika, sõiduautod, ala teenindav

tehnika heitgaasid) näol ning tekitada häiringuid transpordist tuleneva müra tõttu. Planeeringuala

lähiala elanikele ei ole välistatud lühiajaliselt ja perioodiliselt toimivad ebameeldivused

ehitusmüra näol, mille allikaks on ehitusel kasutatavad mehhanismid ja seadmed. Piirkonna

mürasituatsiooni ehitustööde ajal võib halvendada ka teel muidu liikuva autotranspordi liikumine.

Ehitusmüra vähendamiseks tuleb ööseks ehitustegevus peatada.

Ehitustööde käigus võib minimaalset õhusaastet põhjustada ehitusmaterjalide puistes laadimine

ning ladustamine ehitusplatsil. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võivad samuti tolmu

emissioone põhjustada. Ehitustööde ajal tekitavad transpordivahenditest heitgaase veoautod,

millega transporditakse puistematerjale ning muud ehitusel kasutatavad diiselmootoriga

transpordivahendid. Kuna ehitustööde mahud on väiksed, siis võib järeldada, et puistematerjalide

laadimine ja ladustamine ning diiselmootoriga transpordivahenditega kasutamine ei tekita

planeeringualal õhukaitsealaseid probleeme. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida

materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel,

ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei

teostata tugeva tuulega.

Kanalisatsioonitrasside rajamise negatiivsed mõjud on möödapääsmatud, arendades

detailplaneeringualal elamuehitust.

Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond:

Kavandatav tegevus muudab ala ilmet ning ruumilist struktuuri oluliselt. Planeeringualale ei

kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised

väärtused maaüksusel ja lähiümbruses teadaolevalt puuduvad, seega võimalikku vastupanuvõimet

nimetatud väärtustele hinnatud pole.

Salmistu külavanem on edastanud vallavalitsusele seisukoha (26.05.2020 nr 7-1/886-2), mille

kohaselt on külaelanike üldine seisukoht selline, et Salmistu külas on juba piisavalt

detailplaneeringuid algatatud ja kehtestatud, kuid seni müümata elamukrunte on väga palju ja

protsess on kulgenud pikka aega. Metsa- ja rohevööndi arvelt uusi elamukrunte juurde ei tohiks

planeerida. Ilo, Külaserva, Segametsa ühise detailplaneeringu puhul torkab kohe silma ja millega

ei saa nõus olla, et kavandatakse kehtivas üldplaneeringus ettenähtud rohekoridori täielik täisehitus

Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju:

Oluline kumulatiivne ja piiriülene mõju puudub. Detailplaneering ei saa täpselt ette näha

looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi.

5. Kokkuvõte

Keskkonda enam mõjutavateks tegevusteks on detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus

kinnistutel ja hilisemad kinnistutel elamisest tulenevad tegevused ning mõjuallikad: kütmine,

jäätme- ja reoveekäitlus, sademe- ja drenaaživee kogumise ning ärajuhtimise lahendused, liikluse

korraldamisest tulenev ja liikluskoormuse kasv. Mets on väga oluliselt mõjutatav

keskkonnaelement, mille pindala planeeritava elluviimisel väheneb oluliselt. Planeeringuga

elluviimisel on tegemist pöördumatu rohekoridori muutmisega. ja ulatusliku külailme

muutumisega. Kohalikud elanikud, kogukond on planeeringu algatamise ning metsa-alale

täiendavate elamukruntide rajamise vastu. Kogukonna vastuseis tugineb muuhulgas asjaolule, et

kehtiv üldplaneering ei näe ette kavandatavat tegevust. Kõikide mõjude kaalumiseks,

alternatiivide võrdlemiseks ning vajalike leevendusmeetmete määramiseks tuleb algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Eelhinnangu koostas:

Elina Einaru

Keskkonnaspetsialist

Lisa 2

Kuusalu Vallavolikogu

07. oktoober 2020 otsusele nr 46

SALMISTU KÜLA KÜLASERVA, SEGAMETSA

JA ILO KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU

LÄHTEÜLESANNE

Külaserva kinnistu:

Kinnistu pindala: 1,6 ha

Katastritunnus: 35201:002:0045.

Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Segametsa kinnistu:

Kinnistu pindala: 1,9 ha

Katastritunnus 35201:002:0136.

Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Ilo kinnistu:

Kinnistu pindala: 5,92 ha

Katastritunnus 35201:002:0203.

Kinnistu senine maakasutuse sihtotstarve: 100 % maatulundusmaa.

Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg: kolme aasta jooksul alates algatamise

otsusest.

I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS

1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks.

2. Kuusalu valla üldplaneering.

II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE

1. Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistutest sarnaselt Uuetoa tee elamualaga uute elamukruntide

kavandamine ning Uuetoa tee väljaehitamiseks vajaliku transpordimaa kavandamine. Uued

elamukrundid kavandada vastavalt kehtivale üldplaneeringule minimaalselt 3600 m2

suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (ca 15 elamukrunti), nii et oleks tagatud Uuetoa tee

väljaehitamine, kuid ei rajataks täiendavaid teid metsa-alale.

2. Kuusalu-Valkla tee äärde parkimisala, transpordimaa kavandamine.

3. Uutele kruntidele sihtotstarvete, hoonestusala ja ehitusõiguste määramine.

4. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine.

5. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine.

6. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

III ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PROJEKTID

1. Kuusalu valla üldplaneering.

IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED

UURIMISTÖÖD

1. Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.

V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD

1. Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega.

2. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan

täpsusega M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat).

3. Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning

naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada

kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist.

VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

1. Detailplaneering koostada topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama

olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke,

haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust.

2. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse

ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad

nõuded“.

3. Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord, säilitatav/rajatav haljastus ning anda lahendus

jäätmekäitluse (kogumine, sorteerimine, äravedu) kohta.

4. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu

kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas

esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale.

5. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid

andmeid:

5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet;

5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil;

5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites.

6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise tehniliste

andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu

sh katmata terrasside alust maad.

7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja

liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil

ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirja.

8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine.

Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi.

9. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud neid

leevendavad keskkonnatingimused.

10. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud

halduslepingud ning notariaalsed kokkulepped. Alale rajatavad teed ning tehnovõrgud ei ole

Kuusalu Vallavalitsuse poolt välja ehitatavad. Teede ja tehnovõrkude üleandmine ning

perspektiivne hooldamine lepitakse kokku planeeringu menetluses tingimusel, et see võib

toimuda peale taristu projektikohast välja ehitamist ning kasutuslubade väljastamist.

Kavandatava avaliku parkla, transpordimaa kasutus või omandamistingimused lepitakse

täiendavalt kokku planeeringu menetluse jooksul.

VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ

1. Päästeameti Põhja päästekeskus.

2. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad.

3. Kinnistute omanikud.

4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või

kelle maakasutust kitsendatakse.

IX DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD

1. Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt

pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest.

2. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel

korrektuuride tegemiseks.

3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt:

3.1 Väljavõtet üldplaneeringust;

3.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;

3.3 Eskiisi seletuskirja;

3.4 Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust,

põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust.

4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks

ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku

arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega

Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks

planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat

materjali, kooskõlastuste koondtabelit. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva

detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali

kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris).

6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub

maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

7. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu

Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja

ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu

kehtestamist.

9. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul

algatamise korraldusest arvates. Kuusalu Vallavolikogule kehtestamiseks esitatud planeering

peab sisaldama: seletuskiri, koondtabel kooskõlastustega ning joonised. Eraldi kaustas esitada

lisamaterjalid: vallavalitsuse detailplaneeringu menetlusdokumendid-kirjad ja koosolekute

protokollid, väljavõtted maakonnalehest Sõnumitooja, Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud

haldusaktid, väljavõte kehtivast üldplaneeringust, lisana koostatud eksperthinnangud, väljastatud

tehnilised tingimused, detailplaneeringu koostamise ja korraldamise finantseerimise leping, ja

illustreeriv materjal.

10. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu

materjalidest kaks koopiat paberkandjal ning ühe eksemplari digitaalselt (joonised dwg ja pdf

failides, faili nimed sisuga kooskõlas). Üks planeeringu kaust kuulub pärast kehtestamist

omanikule tagastamisele koos kehtestamise otsusega.

11.Originaalkooskõlastustega detailplaneering kuulub Kuusalu Vallavalitsuses arhiveerimisele.

Lähteülesande koostas:

Kadi Raudla

planeeringute peaspetsialist

Tallinn 2022

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

programm

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

2

Nimetus: Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Töö tellija: Kuusalu vallavalitus

Reg nr 75033496 Harju maakond, Kuusalu vald, Kiiu alevik, Mõisa tee 17, 74604

E-post [email protected]

Huvitatud isikud: Toomas Lipre Andres Kull

KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töö versioon: 6.10.2022

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

3

Sisukord

Sissejuhatus .................................................................................................................................. 5

1 Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid ............................................................................... 7

2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ........................................................................ 10

2.1 Asustus ja maakasutus .................................................................................................. 11

2.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused .................................................. 11

2.3 Pinnavesi ...................................................................................................................... 12

2.4 Looduskaitselised objektid ja alad ................................................................................. 12

2.5 Rohevõrgustik ............................................................................................................... 13

2.6 Kultuuripärand ............................................................................................................. 13

3 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................ 15

3.1 Harju maakonnaplaneering 2030+ ................................................................................ 15

3.2 Kuusalu valla üldplaneering .......................................................................................... 15

3.3 Kuusalu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032 .. 16

4 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid ......................................... 18

4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale ................................................................................ 18

4.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ...................................................................... 18

4.1.2 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine).......................................................... 18

4.1.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ..................................................................................... 19

4.1.4 Mõju pinnasele ...................................................................................................... 19

4.1.5 Mõju rohevõrgustikule .......................................................................................... 20

4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................... 20

4.2.1 Müra ..................................................................................................................... 20

4.2.2 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ...................................................................... 20

4.2.3 Õhukvaliteet .......................................................................................................... 21

4.2.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................................................... 21

4.3 Jäätmeteke ................................................................................................................... 21

4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile ................................................................................... 22

4.5 Võimalik mõju kliimamuutustele .................................................................................. 22

4.6 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna planeeringutega........ 22

4.7 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .......................................................... 22

5 Kasutatav hindamismetoodika ............................................................................................. 23

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

4

6 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp ........................................................................... 26

7 Ajakava ................................................................................................................................ 28

Lisad ........................................................................................................................................... 29

Lisa 1. Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus.................................................................... 29

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

5

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektis on Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneering (edaspidi DP), mis on algatatud Kuusalu Vallavolikogu 07.11.2020. a otsusega nr 46. Planeeringu lähteseisukohad on leitavad algatamisotsuse lisana.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on jagada planeeringualasse hõlmatud Külaserva, Segametsa ning Ilo maaüksused elamumaa kruntideks ning määrata ehitusõigus üksikelamute püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse haljastus, heakord, juurdepääsuteed, liikluskorraldus ja varustamine tehnovõrkudega. Juurdepääsuteede ja tehnovõrkude planeerimiseks on haaratud planeeringualasse Uuetoa tee (35201:002:0248) ja osaliselt 11267 Kuusalu-Valkla tee (35301:001:1492, 35201:002:0244) maaüksused. Planeeritava ala suurus on ca 10 ha.

DP eesmärgid ei ole kooskõlas kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga, sest osaliselt on elamukrundid ja transpordimaa kavandatud üldplaneeringuga planeeritud haljasala maale, kuhu hoonestamist ette ei ole nähtud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.

Kavandatava tegevuse osas on koostatud KSH eelhinnang, mille kokkuvõtte kohaselt on mets väga oluliselt mõjutatav keskkonnaelement, mille pindala planeeritava elluviimisel väheneb oluliselt. Planeeringuga elluviimisel on tegemist pöördumatu rohekoridori muutmisega ja ulatusliku külailme muutumisega. Kohalik kogukond on planeeringu algatamise ning metsa-alale täiendavate elamukruntide rajamisele avaldanud vastuseisu. Kogukonna vastuseis tugineb muuhulgas asjaolule, et kehtiv üldplaneering ei näe ette kavandatavat tegevust. Kõikide mõjude kaalumiseks, alternatiivide võrdlemiseks ning vajalike leevendusmeetmete määramiseks on algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine.

KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi detailplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse, edendada säästvat arengut.

KSH esimeseks etapiks on KSH programmi koostamine. KSH programm:

1) määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;

2) sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust; 3) sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste

planeerimisdokumentidega; 4) selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist

keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

5) kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat; 6) nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav

tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu;

7) sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;

8) sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama;

9) kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

6

KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne on detailplaneeringu lisa. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

7

1 Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute DP. DP-ga kavandatakse jagada planeeringualasse hõlmatud Külaserva, Segametsa ning Ilo maaüksused elamumaa kruntideks ning määrata ehitusõigus üksikelamute püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse haljastus, heakord, juurdepääsuteed, liikluskorraldus ja varustamine tehnovõrkudega. Juurdepääsuteede ja tehnovõrkude planeerimiseks on haaratud planeeringualasse Uuetoa tee (35201:002:0248) ja osaliselt 11267 Kuusalu-Valkla tee (35301:001:1492, 35201:002:0244) maaüksused.

Planeeringuala piirneb ida suunas 2003. a kehtestatud Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu alaga, millega kavandati ca 3600 m2 suurused üksikelamu krundid ning Uuetoa tee. Juurdepääsutee elamukruntidele kavandati 10 m laiusena osaliselt Uuetoa I maaüksusest moodustatavale transpordimaale ning osaliselt Külaserva ja Segametsa kinnistutele kavandatud transpordimaale. Külaserva ja Segametsa kinnistutel koostatav detailplaneering jäi kehtestamata ning transpordimaa moodustamata. Kehtestatud Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on elamukrundid moodustatud, nende teenindamiseks vajalik juurdesõidutee on rajamata, kuna teemaa laius ei ole piisav nõuetekohase sõidutee rajamiseks. Uuetoa I maaüksuse detailplaneeringu kohaselt on moodustatud elamukrundid, mille sihtotstarbeline kasutamine ei ole hetkel võimalik. Seega on DP eesmärgiks ka üksikelamu kruntidele planeerida Uuetoa tee laiendamiseks transpordimaa krunt, mis võimaldaks rajada nõuetekohase juurdepääsutee muuhulgas ka Uuetoa I elamualale.

DP-ga moodustatakse kokku 24 uut krunti, millest elamumaa krunte 19 ja transpordimaa krunte viis. Elamumaa kruntide suurus on vastavalt kehtiva üldplaneeringuga lubatule vähemalt 0,36 ha. DP-ga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Kuni 20 m2 suuruseid väikeehitisi (kasvuhoone, varikatus, grillnurk, aiamaja jms) võib rajada ka väljapoole hoonestusala, kuid krundipiirile lähemale kui 4 m piirinaabri kirjaliku nõusoleku alusel. Seejuures peavad olema täidetud tuleohutusnõuded. Väikeehitiste rajamise erisus hoonestusalast väljapoole ei kehti tänavapoolse krundipiiri suhtes.

Planeeringuga tehakse ettepanek kavandada haljasala maa olemasoleva Pedassaare tee piirkonna elamurajooni ja planeeritava elamuala vahelisele alale olemasoleva ja säilitatava metsa ulatuses. Elamukrundid on kavandatud alale, mis on läbinud lageraie ning on üldplaneeringuga määratud valgeks alaks, kus üldplaneeringuga olemasoleva maakasutuse sihtotstarbe muutmist ei piirata ning puuduvad nii üldplaneeringu kui ka seadusandlusega sätestatud maakasutuse piirangud ja kitsendused. Üldplaneeringuga kavandatud haljasala maale jäävad osaliselt kehtiva Uuetoa I detailplaneeringuga kavandatud teekoridor ja elamukrundid, millest tulenevalt on antud haljasala koridori laius tuntavalt kitsam ning selle eesmärgipärane kasutamine ei ole enam võimalik. Lisaks asub see osaliselt alal, mis on läbinud lageraie ning kõrghaljastus puudub.

Haljasala toimimine puhveralana on võimalik juhul, kui antud tsoon on kõrghaljastatud. Sellest tulenevalt tehakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek määrata haljasala maa alale, kus on reaalselt säilinud mets ning määrata tingimused olemasoleva kõrghaljastuse säilitamiseks. Min 0,36 ha suurused elamukrundid planeeritakse laiendatava Uuetoa tee äärde ning ülejäänud valgele alale, mis on samuti käsitletav kui hajaasustusala, planeeritakse vähemalt 0,7 ha suurused elamukrundid, mille hoonestusala on planeeritud olemasolevast tiheasustusalast vähemalt 50 m kaugusele.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

8

Keskpinge õhuliinile lähemale kui 6 m ning avaliku tee kaitsevööndisse ei ole lubatud ehitusõigusega määratud hoonete ning muude väikeehitiste rajamine.

Planeeringuala ulatuses on kohati tegemist liigniiskete aladega, millest tingituna, tuleb rajada sademevee- ja kuivenduskraavid, mis ühendatakse olemasoleva kraavistikuga.

KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid kuna tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala. Alternatiivide määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, milleks käsitletava detailplaneeringu puhul on üksikelamu- ja transpordimaa kruntide planeerimine.

KSH aruandes käsitletakse minimaalselt järgmisi alternatiive:

− Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside edasises toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi puhul toimuvate muutustega.

− Alternatiiv I – tegevus viiakse ellu detailplaneeringu lähteülesandes kirjeldatud viisil. Uued Elamukrundid kavandatakse vastavalt kehtivale üldplaneeringule minimaalselt 3600 m2 suurustena, Uuetoa tee äärse krundireana (u 15 elamukrunti), nii et oleks tagatud Uuetoa tee väljaehitamine, kuid ei rajataks täiendavaid teid metsa-alale.

− Alternatiiv II – tegevus viiakse ellu detailplaneeringu eskiisis kirjeldatud viisil, mil kavandatakse suuremad elamukrundid ka üldplaneeringu kohasele nn „valgele alale“ järgides seejuures hajaasustuse põhimõtteid. Sellisel juhul kavandatakse detailplaneeringu ala Uuetoa teest kaugemale jäävale alale täiendavalt 4–5 suuremat elamumaa krunti (kokku u 19 elamukrunti).

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

9

Joonis 1. Alternatiiv II kohane kavandatud tegevus. Väljavõte detailplaneeringu eskiisjoonisest.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

10

2 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas Külaserva (35201:002:0045, maatulundusmaa 100%), Segametsa (35201:002:0136, maatulundusmaa 100%) ning Ilo (35201:002:0203, maatulundusmaa 100%) kinnistuid (Joonis 2). Ehitisregistri andmetel ei paikne käesoleval hetkel detailplaneeringuga hõlmatud kinnistutel ehitisi.

DP ala näol on tegemist nii säilinud metsaalaga kui ka hiljuti lageraie läbinud alaga. Ilo kinnistust (5,92 ha) moodustab 5,36 ha metsamaa, 0,49 ha looduslik rohumaa ja 0,07 ha muu maa. Segametsa kinnistu on kogu ulatuses (1,91 ha) metsamaa. Külaserva kinnistust (1,64) moodustab metsamaa 0,89 ha, looduslik rohumaa 0,62 ha ja muu maa 0,12 ha.

Joonis 2. Detailplaneeringu ala ja piirkonnas paiknevad kitsendused. Kitsendused – Maa-ameti ruumiandmed seisuga 08.09.2022. a.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

11

Kinnistuid Ilo ja Külaserva läbib põhja suunas elektriõhuliin 1–20 kV (keskpingeliin) ja sellele seatud elektripaigaldise kaitsevöönd. Kinnistutest Külaserva ja Segametsa jääb ida suunda elektrimaakaabelliin ja sellele seatud kaitsevöönd (kinnistud ei kattu kaitsevööndiga). Samuti kattuvad kinnistud Ilo ja Külaserva põhja suunas ranna piiranguvööndiga (Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv, vid: 20220353104).

Detailplaneeringu alale ei jää puurkaevusid. Lähimad puurkaevud DP alast on järgmised: u 50 m põhja suunda jääb töötav puurkaev PRK0009507, u 70 m ida suunda jääb töötav puurkaev PRK0017494, u 340 m kaugusele ida suunda jääb töötav puurkaev PRK0015655, u 65 m kaugusele edela suunda jääb töötav puurkaev PRK0019734, u 460 m kaugusele lääne suunda jääb töötav puurkaev PRK0017209 ning u 159 m kaugusele loode suunda jääb töötav puurkaev PRK0017071.

Kavandatava ala kattub põhja- ja lääne suunas ning külgneb lääne suunas Salmistu reoveealaga (alla 2000 ie, RKA0370041).

2.1 Asustus ja maakasutus

Detailplaneeringuala piirneb mitmete teiste kinnistutega, millede andmed on leitavad Tabel 1-st.

Tabel 1. Detailplaneeringu alaga piirnevad kinnistud.

Lähiaadress Katastriüksuse tunnus

Sihtotstarve Külgnemise suund

Pedassaare tee 35301:001:0189 Transpordimaa 100% põhi

Pedassaare tee 27 35201:002:0017 Maatulundusmaa 100% põhi

Soo 35201:002:1460 Maatulundusmaa 100% põhi

Soo-Sarapiku 35201:002:0024 Maatulundusmaa 100% põhi

11267 Kuusalu-Valkla tee 35201:002:0244 Transpordimaa 100% põhi

11267 Kuusalu-Valkla tee 35301:001:1492 Sihtotstarbeta maa 100% ida

Uuetoa tee 35201:002:0248 Transpordimaa 100% ida

Uuetoa tee 30 35201:002:0269 Elamumaa 100% Ida

Uuetoa tee 32 35201:002:0270 Elamumaa 100% ida

Metsa-Peebu 35201:002:0297 Maatulundusmaa 100% lõuna

Kivi-Sarapiku 35201:002:0192 Maatulundusmaa 100% lõuna

Kiilu 35201:002:0825 Maatulundusmaa 100% lääs

Männi-Tülli 35201:002:1073 Maatulundusmaa 100% lääs

Männituka 35201:002:1074 Maatulundusmaa 100% lääs

Männikäbi 35201:002:0937 Maatulundusmaa 100% lääs

Pedassaare tee 29 35201:009:0005 Elamumaa 100% lääs

Detailplaneeringu ala piirneb põhja suunas Kuusalu–Valkla kõrvalmaanteega nr 11267. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus 2021. a Maa-ameti teeregistri kaardirakenduse andmetel oli 310 autot, millest 99% moodustasid sõiduautod ja pakiautod ning 1% veoautod ja autobussid.

2.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Tuginedes Maa-ameti geoportaali geoloogia 1:50 000 kaardilehe andmetele, siis paikneb DP alal, mille pinnakate koosneb peamiselt Litoriinamere setetest (Q2Lt) ja Võrtsjärve alamkihistu moreenist (Q1jrVr_g). Litoriinamere setted on Litoriinamere basseinis või rannal settinud meresetted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, meremuda). Võrtsjärve alamkihistu moreen on Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Pinnakatte paksus ulatub 20–30 m paksuseni, suurenedes idast läände.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

12

Tuginedes Maa-ameti pinnakatte geomorfoloogaia andmetele, siis kattub Ilo katastriüksus lääne suunas mattunud oruga.

Tuginedes Kavandatava tegevuse alast 100 m raadiusesse jäävate puurkaevude1 (PRK0009507, PRK0019734 ja PRK0017494) andmetele, siis saavad läheduses olevad puurkaevud põhjavee Kambriumi-Vendi põhjaveekogumist. Puurkaevudes jääb veekihi lasuvus-sügavus maapinnast 80–111 m sügavusele.

Tuginedes Maa-ameti põhjavee kaitstuse hinnangu kaardikihile 1:50 000, siis jääb detailplaneeringu ala kaitstud põhjaveega alale. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

2.3 Pinnavesi

Maa-ameti andmetel ei kattu detailplaneeringu ala mitte ühegi vooluveekogu ega pinnaveekoguga, millega seoses veekogudest lähtuvad kitsendused alal puuduvad.

DP-ga seotud kinnistud Ilo ja Külaserva kattuvad põhja suunas ranna piiranguvööndiga (Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv, vid: 20220353104). Looduskaitseseaduse2 § 37 lg 2 kohaselt on ranna piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie.

Käesoleval ajal ei jää DP ala üldplaneeringu kohasele tiheasustusalale, vaid piirneb sellega. Vastavalt looduskaitseseaduse § 41 lg-le 5 võib aleviku või küla tiheasustusala laiendamine ranna ja kalda piiranguvööndis toimuda ainult kehtestatud üldplaneeringu alusel.

2.4 Looduskaitselised objektid ja alad

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähiümbruses puuduvad Natura 2000 alad. Lähim Natura 2000 ala jääb kavandatavast tegevusest 1,1 km kaugusele põhja suunda (Kolga lahe linnuala (RAH0000094) ja Kolga lahe loodusala (RAH0000612, ühtlasi ka Kolga lahe hoiuala (KLO2000003))).

Kavandatava tegevuse alal ja selle lähialal puuduvad kaitsealused taimeliigid ja loomade elupaigad.

Kavandatava tegevuse alast 1 km raadiusesse ei jää mitte ühtegi I, II ega III kategooria kaitsealuse taimeliigi kasvukohta.

Kavandatava tegevuse alast 1 km raadiusesse jääb I kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik (merikotkas (Haliaeetus albicilla, KLO9128945)), II kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik (pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii, KLO9112189)) ja III kategooria kaitsealuste loomaliide elupaigad (herilaseviu (Pernis apivorus, KLO9115391, u 0,7 km lääne suunas) ja värbkakk (Glaucidium passerinum, KLO9115431, u 1 km lääne suunas)).

Kavandatava tegevuse ala ei kattu mitte ühegi kaitsealaga. Lähim kaitseala jääb u 950 m kaugusele lääne suunda (Valkla looduskaitseala, KLO1000682).

Kavandatava tegevuse ala ei kattu püsielupaigaga. Alast 1 km raadiusesse jääb üks püsielupaik: Salmistu merikotka püsielupaik (KLO3001740).

1 https://veka.eelis.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

13

DP ala ei kattu vääriselupaikadega. 1 km raadiusesse jääb ainult 1 vääriselupaik: u 480 m lääne suunda VEP nr.110256 (ei ole kehtivat lepingut).

DP ala ei kattu mitte ühegi Natura elupaigaga. Küll aga jäävad alast 1 km raadiusesse järgmised Natura elupaigad: 2130* (hallid luited (kinnistunud rannikuluited) ja 1110 (veealused liivamadalad).

2.5 Rohevõrgustik

Käesoleval hetkel kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu3 kohaselt ei kajastu seletuskirjas ega kaardimaterjalis rohevõrgustiku teema käsitlust, mistõttu tuleb lähtuda Harju maakonnaplaneeringu 2030+4 esitatud rohelise võrgustiku temaatikast. Tuginedes Harju maakonnaplaneeringu lisa 4 (Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“) joonisest „Roheline võrgustik“, siis ei paikne kavandatava tegevuse ala rohelise võrgustiku alal (Joonis 3).

Joonis 3. Detailplaneeringu ala ning Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus esitatud rohevõrgustik.

2.6 Kultuuripärand

Pärandkultuuri all mõistetakse antud andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja

3 https://www.kuusalu.ee/kehtivad-uldplaneeringud 4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

14

kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes.

Kavandatavast tegevusest 1 km raadiusesse jäävad järgmised pärandkultuuri objektid: u 310 m kaugusele loode suunda jääb Tülli taluhäärber (353:TAH:001, seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud), u 425 m loode suunda jääb Salmistu mälestuskivi (353:MAL:002, seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud), u 1 km kaugusele loode suunda jääb Salmistu vaatlustorn (353:OKU:016, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%) ning u 470 m kaugusele lääne suunda jääb Tanska talu kiviaed (353:AED:001, seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%).

Detailplaneeringu ala ei kattu ega piirne mitte ühegi kultuurimälestisega. Lähim kultuurimälestis jääb detailplaneeringu alast u 1,4 km kaugusele edela suunda (arheoloogiamälestis Kivikalme, registrinumber 18513).

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

15

3 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega

3.1 Harju maakonnaplaneering 2030+5

Harju maakonnaplaneering annab soovituse detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes. Detailplaneeringu koostamise kohustuse vajadus on järgmistel aladel ja juhtudel:

1) Planeerimisseaduses ettenähtud aladel ja juhtudel. 2) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel, kus planeerimisseadus ei

nõua detailplaneeringu koostamist, kuid on määratud või määratakse üldplaneeringuga.

Maakonnaplaneeringu kohaselt on tiheasustusalade kujundamine rohelise võrgustiku alal keelatud. Uued asustusalad tuleb kavandada väljapoole tuumalasid, asustusalad ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Uute asustusalade moodustamisel on vaja hinnata mõju rohelise võrgustiku toimivusele, kaaluda tuleb detailplaneeringu koostamise vajadust.

DP ala ei kavandata rohelise võrgustiku alale. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

3.2 Kuusalu valla üldplaneering6

Detailplaneeringuala ei jää hetkel kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringuga (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu poolt 19.12.2001 otsusega nr 68) määratud elamumaale. DP-ga seotud kinnistud paiknevad osaliselt nn valgel alal ning osaliselt haljasala maal (Joonis 4). Valge ala üldplaneeringu kaardil tähendab, et antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata. Planeeritav ala ei ole Kuusalu valla üldplaneeringus reserveeritud elamuehitualana. Planeering on üldplaneeringut muutev. Maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda taotlusega Kuusalu Vallavalitsuse poole või algatada detailplaneering. Haljasalade maa reserveeritakse haljasalade ja haljasvööndite rajamiseks kompensatsiooni aladena ja suuremate liiklusmagistraalide äärde kaitsevöönditena, reeglina mitte vähem kui 50 m laiuselt.

5 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ 6 https://www.kuusalu.ee/kehtivad-uldplaneeringud

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

16

Joonis 4. Kuusalu valla üldplaneeringus esitatud maakasutus ja detailplaneeringu ala paiknemine.

3.3 Kuusalu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032

Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020–2032 kohaselt jääb planeeringuala perspektiivsesse reoveekogumisalasse. Aladel, kuhu on ühiskanalisatsiooni

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

17

rajamine kavandatud, kuid seda ei ole veel rajatud võib erandkorras ja ajutise lahendusena kuni ühiskanalisatsiooni liitumisvõimaluse loomiseni kasutada kogumismahutit.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

18

4 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid

4.1 Võimalik mõju looduskeskkonnale

4.1.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele

Planeeringualale ja selle kontaktvööndisse ei jää looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid. Käsitletaval alal puuduvad ka kaitsealuste liikide teadaolevad leiukohad. Eelnevast lähtuvalt ebasoodsat mõju kaitstavatele aladele ega kaitsealustele liikidele ei avaldata ning mõjuvaldkonda KSH aruandes ei käsitleta.

Planeeringuala puhul on tegu majandatava metsaalaga. Ökoloogiliselt kõrge väärtusega kooslused puuduvad. Ala linnustiku ja loomastiku kohta info puudub. KSH käigus täpsustatakse välitöödega ala võimalikku väärtust loomade liikumiskoridori ja elupaigana. Tähelepanu pööratakse linnustikule, imetajatele ja kahepaiksetele. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele eksperthinnangu vormis.

4.1.2 Mõju Natura aladele (Natura eelhindamine)

Kavandatavale tegevusele lähimateks Natura 2000 võrgustikku kuuluv aladeks on u 1,1 km kaugusele põhja suunda jäävad Kolga lahe linnuala (RAH0000094) ja Kolga lahe loodusala (RAH0000612).

Kolga lahe loodusala (kattub tervikuna Kolga lahe linnualaga) asub Harjumaal ning ala pindala on ca 2400 ha. Kolga lahe loodusala hõlmab väikesaari ja neid ümbritsevat rannikumerd Kaberneeme lahe ja Kolga lahe kontaktalal. Loodusala koosneb neljast lahustükist, kus kaitstavaid väikesaari on kokku 15, neist kuus suurusega alla 1 ha. Loodusalast maismaa osa hõlmab 263 ha ehk 14%. Loodusala eesmärgiks on Põhja-Eesti väikesaartele iseloomulike maastike ja koosluste kaitse. Ala väärtuseks on suur elupaikade ja liikide mitmekesisus, mis moodustab ühtse terviku. Kolga lahe saarte geoloogiliseks eripäraks on nende paiknemine ulatuslikel veealustel kõrgendikel, mille vahel meri sügavneb kiiresti. Kõrgused merepõhjast kuni saarte kõrgemate osadeni ulatuvad Põhja-Eestis tähelepanu väärivalt ka üle 100 meetri. Rannatüüpidest valdavad Rammul kamardunud- ehk möllirand (kirdes), liivarand (lõunas) ja kruusa-veeristikurand (loodes), Koipsil ja Pedassaarel domineerib erineva astanguga liivarannad, vähemas ulatuses kruusa- veeristikurannad. Teistest saartest erineb rannatüüpide osas Rohusi, kus valdab moreenrand. Muutlikumad on tuultele (tormilainele) avatud liivaranna lõigud. Kolga lahe saartel on kokku registreeritud umbes 380 liiki soontaimi, liigirikkamad on loomulikult just maastikuliselt mitmekesisemad saared: Rammu – 255, Koipsi – 205, Rohusi – 173, Pedassaar – 160 liigiga.

Kolga lahe loodusalal I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kadastikud (5130), liigirikkad madalsood (7230) ning vanad loodusmetsad (*9010). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus);

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

19

liigid, mille isendite elupaiku Kolga lahe linnualal kaitstakse, on alk (Alca torda), sinikael-part (Anas platyrhyncho), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), tõmmukajakas (Larus fuscus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), randtiir (Sterna paradisaea) ja punajalg-tilder (Tringa totanus).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (elamute ehitus), paiknemist Natura aladest (1,1 km) ning nende kaitse-eesmärkidest, siis on tugevalt ebatõenäoline, et antud detailplaneeringuga kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit, negatiivselt. Välistatud on ka negatiivne mõju Natura ala terviklikkusele.

Eelnevast lähtuvalt ei ole edaspidi KSH aruandes vajalik läbi viia Natura asjakohast hindamist.

4.1.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Detailplaneeringu ala paikneb teadaolevalt liigniiskel alal, mis tähendab, et DP ja KSH käigus on vajalik lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Vee ärajuhtimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et planeeringuga ei halvendata naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi. Rajatavad sademevee- ja kuivenduskraavid ühendatakse olemasoleva kraavistikuga. Põhimõttelised lahendused on näidatud eskiisjoonisel (Joonis 1). KSH aruandes käsitletakse sademevee ja liigvee ärajuhtimise lahendusi ja nende võimalikku mõju eksperthinnangu vormis.

DP alal puuduvad voolu- ja seisuveekogud, mistõttu mõju neile puudub.

Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioonivõrk, millest tulenevalt tuleb planeeritud kruntide reoveekäitlus lahendada kohtkäitlusena. Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020–20327 kohaselt jääb planeeringuala perspektiivsele reoveekogumisalale. Aladel, kuhu on ühiskanalisatsiooni rajamine kavandatud, kuid seda ei ole veel rajatud võib erandkorras ja ajutise lahendusena kuni ühiskanalisatsiooni liitumisvõimaluse loomiseni kasutada kogumismahutit. Reovee kogumismahuti tuleb paigaldada selliselt, et oleks võimalik reovee takistusteta regulaarne äravedu ning pärast ühiskanalisatsiooni ehitamist kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga. Reovee purgimine peab toimuma vee-ettevõtja hallatavatasse purgimiskohta. DP ala paikneb Maa-ameti põhjavee kaitstuse hinnangu kaardikihi 1:50 000 kohaselt kaitstud põhjaveega alal (põhjavesi on looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes). Nõuetekohaste kogumismahutite rajamisel ei ole oodata ebasoodsat mõju pinna- või põhjaveele.

Uuetoa teel asub olemasolev ühisveevärgi veetrass, mille kaudu on võimalik tagada planeeritud kruntide liitumine. Vajadusel tuleb kavandada veetrassi ringistamine Pedassaare teel asuva veetrassiga. Kavandatava tegevusega ei avaldata mõju põhjavee tasemele. Planeeringuga kavandatavate tegevuste käigus puudub tõenäoliselt vajadus puurkaevu rajamiseks või põhjavee väljapumpamiseks, mistõttu põhjavee taset ei alandada.

4.1.4 Mõju pinnasele

Kavandatava tegevuse iseloom ei ole selline, mis tooks kaasa pinnase saastumist. Lähtuvalt eeltoodust oluline ebasoodne mõju pinnasele puudub.

7 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4150/4202/1001/arengukava.pdf#

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

20

Ehitustööde käigus toimub DP alal olemasoleva pinnase teisaldamine ning see paigutatakse ümber DP alale sobivasse kohta. Pinnase võõrandamist ei kavandata.

4.1.5 Mõju rohevõrgustikule

Tuginedes Harju maakonnaplaneering 2030+ teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ joonisele „Roheline võrgustik“, siis ei paikne kavandatava tegevuse ala rohelise võrgustiku alal (Joonis 3). Seetõttu mõju maakonnaplaneerinu kohasele rohevõrgustikule puudub ning ei vaja edasist põhjalikku käsitlust edasises KSH protsessis. Samas võib alal esineda lokaalse tähtsusega loomade liikumise jaoks vajalikke rohekoridore ning inimasustuse mõjusid puhverdavaid metsaalasid. Võimalik ala olulisus ulukite liikumiseks selgitatakse välja KSH käigus kaasates hindamisse elustiku eksperdi.

4.2 Võimalik mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

4.2.1 Müra

Ehitustegevusest tuleneva ajutine ja lühiealise müra puhul ei ole eeldatavalt tegemist norme ületavate müratasemetega. Mõningane mõju inimese tervisele ja heaolule võib avalduda eelkõige ehitamisel ja ekspluatatsioonil mõningase õhusaaste (ehitustehnika, sõiduautod, ala teenindav tehnika heitgaasid) näol ning tekitada häiringuid transpordist tuleneva müra tõttu. Planeeringuala lähiala elanikele ei ole välistatud lühiajaliselt ja perioodiliselt toimivad ebameeldivused ehitusmüra näol, mille allikaks on ehitusel kasutatavad mehhanismid ja seadmed. Piirkonna mürasituatsiooni ehitustööde ajal võib halvendada ka teel muidu liikuva autotranspordi liikumine. Ehitusmüra vähendamiseks tuleb ööseks ehitustegevus peatada.

Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist ehitusmüra, mis võiks põhjustada häiringuid väljaspool planeeringuala. Ehitusmüra tasemed ei tohi ehituse ala lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00–7.00 ületada määrusega nr 718 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Liiklussagedused lähiala teedel on madalad ning tööstuslikud müraallikad puuduvad. Piirkonna müratasemed on sellest lähtuvalt madalad. Kavandatava arenduse maht ei ole suurusjärgus, mis võiks põhjustada müra normtasemete ületamist ümbritsevatel aladel.

Edaspidises KSH aruandes puudub vajadus teemat detailsemalt käsitleda.

4.2.2 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitustegevuse käigus tekkiv vibratsioon on lühiajaline, millega ei kahjustata läheduses asuvat elukeskkonda.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusplatsi valgustamine. Tegu on ainult DP ala valgustusega, mistõttu see naaberalasid ei oluliselt mõjuta.

Kavandatava tegevusega ei kaasne soojust ega kiirgust.

Eeltoodust lähtuvalt puudub KSH käigus edaspidi vajadus hinnata detailsemalt vibratsiooni, valguse, soojuse ja kiirguse mõju.

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

21

4.2.3 Õhukvaliteet

Ehitustööde käigus võib minimaalset õhusaastet põhjustada ehitusmaterjalide puistes laadimine ning ladustamine ehitusplatsil. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võivad samuti tolmu emissioone põhjustada. Ehitustööde ajal tekitavad transpordivahenditest heitgaase veoautod, millega transporditakse puistematerjale ning muud ehitusel kasutatavad diiselmootoriga transpordivahendid. Kuna ehitustööde mahud on väiksed, siis võib järeldada, et puistematerjalide laadimine ja ladustamine ning diiselmootoriga transpordivahenditega kasutamine ei tekita planeeringualal õhukaitsealaseid probleeme. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

DP ala ei paikne kaugkütte piirkonnas. Soojavarustus lahendatakse lokaalküttena. Lubatud on kõik kütteviisid (sh taastuvenergial põhinevad keskkonnasäästlikud lahendused, maaküte) v.a kivisöe ja raskete kütteõlidega kütmine. Täpne küttesüsteemi lahendus tuleb anda hoonete projekteerimisel. Keskkonnamõjuliselt on eelistatud küttelahendustes taastuvenergia kasutamine (päikesepaneelid, soojuspumbad jms). Taastuvenergia lahenduste kasutamisel tuleb tagada, et nendega ei põhjustatakse häiringuid (müra, peegeldusi vms) teistele elanikele.

Mõju õhukvaliteedile sõltub kaudselt ka kavandatavate hoonete energiatõhususest. Alates 1. jaanuarist 2020 peavad kõik uued hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. Erandiks on väikeelamud, mille köetav pind on alla 220 m². Arvestades, et kavandatavad uued hooned peavad olema energiatõhusad on ka nende küttevajadus väiksem kui olemasolevatel vanematel hoonetel ja seeläbi ka nende kasutamisel tekitatav mõju õhukvaliteedile vähene.

Planeeringute rakendamisel lisandub piirkonda hooneid ja nendega seotud parkimiskohti ehk piirkonda luuakse eeldused täiendava liikluse lisandumiseks. Senise liikluse õhusaaste modelleeringute alusel esineb teeliiklusest põhjustatud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ainult väga suure liikluskoormusega teede lähialadel. Antud juhul ei ole oodata et piirkonnas tekiks sellist liikluskoormust, mis võiks põhjustada olulist mõju õhukvaliteedile.

Eeltoodust lähtuvalt puudub KSH käigus edaspidi vajadus hinnata detailsemalt mõju õhukvaliteedile.

4.2.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha otsest mõju varale ega sotsiaalsetele vajadustele, mistõttu puudub KSH käigus edaspidi vajadus hinnata detailsemalt neid mõjuvaldkondasid.

4.3 Jäätmeteke

KSH käigus käsitletakse jäätmetekke hindamisel ehituse ajal tekkinud jäätmete käitlemist (ehitus- ja lammutusjäätmed) ning jäätmete käitlemise (sh kogumine) korraldamist kavandatavates elamutes vastavalt Kuusalu Vallavolikogu 31.10.2012. a määrusega nr 12 kehtestatud „Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale9“.

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/413112012007

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

22

4.4 Võimalik mõju kultuuripärandile

Planeeringualal ega selle lähipiirkonnas ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid- ega pärandkultuuriobjekte. Edaspidi KSH käigus mõjusid kultuuripärandile seega ei hinnata.

4.5 Võimalik mõju kliimamuutustele

Kavandatava tegevusega kaasneb maakasutuse muutus (metsamaa võetakse kasutusele elamumaana). Maakasutuse muutus looduslikelt aladelt asustusaladeks mõjub ebasoodsalt kliimale. KSH aruandes käsitletakse antud teemat detailsemalt eksperthinnangu vormis.

4.6 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna planeeringutega

Planeeringuala kõrvale jääb Kuusalu Vallavolikogu 17.08.2022. a otsusega nr 25 algatatud Salmistu küla Soo-Sarapiku kinnistu detailplaneering. Nimetatud planeeringule koostati KSH eelhinnang10, kuid täiemahuline KSH jäeti algatamata. KSH koostamisel käsitletakse asjakohastel juhtudel võimalikke koosmõjusid kontaktvööndis koostatavate planeeringutega.

4.7 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata, mistõttu antud mõjuvaldkonda edaspidi KSH protsessis ei käsitleta.

10 http://atp.amphora.ee/kuusaluvv/?o=20&o2=-1&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=act&sbrq=detailplaneeringu%20algatamine&itm=574131&clr=history&pageSize= 20&page=1

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

23

5 Kasutatav hindamismetoodika

KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Keskkonnamõjude hindamise lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Eri mõjuvaldkondade puhul kastutatava hindamismetoodika kirjeldus on esitatud tabel 1.

KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda, sotsiaal-majanduslikku keskkonda ja tehiskeskkonda. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH programmi koostamise käigus teostati ühtlasi keskkonnamõjude olulisuse esialgne hindamine, mille käigus tuvastati olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise valdkonnad ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta. See võimaldab KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele. Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks mõne eelhindamisel väheoluliseks peetud valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda aruandes ka tehakse.

KSH käigus:

− koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Metsaregister jt). KSH koostamine hõlmab välitöid, selgitamaks alal esineda võivaid loomastiku jaoks olulisi elupaiku ja/või liikumisteid ning kaitsealuste taimeliikide esinemist.

− kirjeldatakse kavandatavat tegevust, selle eesmärki ja vajadust;

− analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi);

− esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste ala skeem ja kaart;

− hinnatakse kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi;

− esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjelduse, hinnangud on kavandatud anda valdavalt eksperthinnangu vormis;

− hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju seoses teiste piirkonna detailplaneerngutega;

− konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega;

− analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringutele ja arengukavadele;

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

24

− hinnatakse olulise keskkonnamõju eeldatavat toimet ja kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse meetmete eeldatavat efektiivsust;

− lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest tehakse põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks;

− hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele;

− võrreldakse kavandatavat tegevust reaalsete alternatiivsete võimalustega;

− esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta;

− käsitletakse vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel;

− esitatakse teave keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta;

− käsitletakse aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avaliku arutelu protokoll;

− käsitletakse KSH programmi, mis lisatakse aruandele;

− käsitletakse eksperdirühma koosseisu, kui võrreldes KSH programmiga on kaasatud täiendavaid liikmeid, ning põhjendatakse, millist mõju on iga rühma kuuluv isik hinnanud;

− käsitletakse vajaduse korral muid lisasid;

− esitatakse aruandes käsitletud teabe kokkuvõtte.

Tabel 2. KSH aruandes hinnatavad mõjud, mõjude hindamise metoodika ning mõjusid hindavad eksperdid.

Keskkonnaelement Hindamise metoodika ja ekspert Ekspert

Rohevõrgustik ja elustik

Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju piirkonna rohevõrgustikule (eeskätt ulukite liikumisteedele) ja bioloogilisele mitmekesisusele ekspertarvamuse vormis lähtudes välivaatlustel kogutavast andmestikust. Vajadusel soovitatakse leevendavaid meetmeid.

Ants Tull

Pinna- ja põhjavesi KSH käigus hinnatakse sademevee ärajuhtimise lahenduse mõju (mõju piirkonna veerežiimile). Vajadusel soovitatakse leevendavaid meetmeid.

Mihkel Vaarik

Kliima KSH käigus hinnatakse maakasutuse muutusest tulenevat mõju kliimamuutustele. Arvutatakse maakasutuse muutusega kaasnev CO2 sidumise vähenemine ja hinnatakse selle muutuse olulisust ning leevendamise võimalusi.

Piret Toonpere

Planeeringuga kavandatud tegevuse mõjualaks on eeskätt planeeringuala ja selle vahetu kontaktvöönd. Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus.

Alternatiive võrreldakse omavahel mõjutatavatele keskkonnaelementidele avalduva mõju alusel kasutades skaalat:

− tugev positiivne mõju;

− keskmine positiivne mõju;

− vähene positiivne mõju;

− oluline mõju puudub;

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

25

− vähene negatiivne mõju;

− keskmine negatiivne mõju;

− tugev negatiivne mõju.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

26

6 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp

Detailplaneeringute ja KSH koostamise osapooled on järgmised:

− detailplaneeringu ja KSH algataja on Kuusalu Vallavolikogu. Planeeringu vastuvõtja ja kehtestaja on Kuusalu Vallavolikogu.

− detailplaneeringust huvitatud isikud on Toomas Lipre ja Andres Kull.

− KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621;

e-post: [email protected]; tel: +372 505 9914; kontaktisik: Piret Toonpere).

− DP konsultant on Väliprojekt OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Sepavälja tn 33,

50115, tel: +372 5341 2212; e-post: [email protected]; kontaktisik: Liis Alver)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH programmis esitada eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama.

Tabel 3. KSH ekspertgrupp.

Valdkond Ekspert Pädevus

KSH juhtekspert

Töögrupi töö koordineerimine, Teiste ekspertide poolt katmata mõjuvaldkonnad.

Piret Toonpere Loodusteaduse bakalaureus keskkonnatehnoloogia eriala ökosüsteemide tehnoloogia suunal ja tehnikateaduse magister keskkonnakorralduse ja puhtama tootmise erialal .

Juhtekspert omab KMH litsentsi (KMH0153) ja seega vastavalt KeHJS § 34 lg 5 DP KSH juhtimise õigust.

Mõjud looduskeskkonnale Laura Elina Tuovinen

Maastikukujunduse bakalaureus, tehnikateaduse magistrikraad omandamisel.

Mõju rohevõrgustikule ja elustikule

Ants Tull Doktorikraad (zooloogia ja hüdrobioloogia).

Mõju pinna- ja põhjaveele Mihkel Vaarik Diplomeeritud veemajanduse insener.

GIS analüüs Heli Aun Tehnikateaduse magister (geotehnoloogia); GIS spetsialist.

KSH läbiviimise käigus konsulteeritakse vastavalt vajadusele täiendavate ekspertidega.

Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu, on KSH programmi koostamise ajal määratletud Tabel 1-s. KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asjaomaste asutuste nimekiri täieneda.

Tabel 4. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja täiendatakse jooksvalt).

Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus

Koostöö tegijad

Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.

Terviseamet Planeeringuga käsitletakse müra ja vibratsiooni teemasid.

Transpordiamet Planeeringuala külgneb riigiteedega.

Kaasatavad isikud ja asutused

Tehnovõrkude valdajad Alal paikneb elektriõhuliin. Ala piirneb ida suunas elektrimaakaabelliinile

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

27

Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus

seatud kaitsevöödiga. Tehniliste tingimuste väljastamine.

Päästeameti Põhja päästekeskus

Päästeamet osaleb kohaliku omavalitsuse poolt läbi viidud haldusmenetluses.

Naaberkinnistute omanikud Kavandatav tegevus võib puudutada nende õiguseid/soov kaasa rääkida.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon

Salmistu Külaselts Kavandatav tegevus võib puudutada nende õiguseid/soov kaasa rääkida.

KSH programmi ja aruande avalikustamistest teavitatakse Ametlike Teadaannete, ajalehtede ja kohaliku omavalitsuse veebilehe vahendusel.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

28

7 Ajakava

Tabel 5. KSH ja detailplaneeringute koostamise ajakava.

Etapp Aeg

DP ja KSH algatamine Kuusalu Vallavolikogu 07.10.2020 nr 46.

KSH programmi koostamine September 2022

KSH programmi kohta ettepanekute küsimine planeerimisseaduses nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva)

Oktoober 2022

Laekunud ettepanekutele vastusseisukohtade väljatöötamine, materjalide täiendamine. DP lähteseisukohtade ja KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel

November 2022

DP eskiisi ja KSH aruande eelnõu koostamine Oktoober–detsember 2022

DP ja KSH aruande eelnõu esitamine tellijatele ja huvitatud isikutele, vastavalt ettepanekutele täienduste tegemine

Jaanuar 2023

DP ja KSH aruande eelnõu tutvustamine komisjonides, vajadusel omavalitsuse ettepanekul dokumentide täiendamine

Veebruar–märts 2023

DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust kaasatavate ja koostöö tegijate teavitamine (14 päeva enne avalikustamist)

Märts 2023

DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine ajalehes ja kodulehel

DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30 päeva) Aprill 2023

DP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu Mai 2023

Avaliku väljapaneku tulemuste ja avaliku arutelu tulemuste kohta info avaldamine ajalehes ja linna kodulehel

Mai 2023

DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt avalikustamise tulemustest

Juuni 2023

DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine kaasatutele (vähemalt 30 p)

Juuli–september 2023

DP ja KSH aruande eelnõu muutmine ja täiendamine vastavalt seisukohtadele Laekunud seisukohtadele vastamine Vajadusel kooskõlastamise kordamine

DP vastuvõtmine ja avalikust arutelust teavitamine ajalehes ja linna kodulehel ning kirjaga asutustele, koostöö tegijatele ja kaasatavatele

Oktoober 2023

DP avalik väljapanek, arutelu ja kirjalikult esitatud arvamustele vastamine November 2023

DP esitatakse heakskiitmiseks (30–90 p) Detsember 2023

DP kehtestamiseks esitamine, kehtestamine ja sellest teavitamine (50 p) Jaanuar 2024

Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav.

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

29

Lisad

Lisa 1. Detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

30

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

31

Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Versioon: 6.10.2022

32

Terviseamet 07.12.2022 nr 7-1/4868 [email protected]

Seisukoha küsimine Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile

Kuusalu Vallavolikogu 07.10.2020 otsusega nr 46 on algatatud Salmistu küla külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine.

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 361 lõikele 1 esitab Kuusalu Vallavalitsus teile seisukoha andmiseks Salmistu küla Külaserva, Segametsa ning Ilo kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. Palume esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 07.jaanuariks 2023.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Terje Kraanvelt vallavanem

Lisa 1. KSH Programm Lisa 2: Detailplaneeringu algatamise otsus

Margus Kirss 6066391

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto 74604 Harjumaa Reg. kood 75033496

E-post [email protected] Veeb http://www.kuusalu.ee

EE742200001120050586 Swedbank