Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Haljala Vallavalitsus

[email protected]

Rakvere mnt 3

45301, Haljala alevik, Haljala vald,

Lääne-Viru maakond

Teie 10.01.2025 nr 7-1/91-18

Meie 27.01.2025 nr 7.2-2/25/19674-4

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Haljala

alevikus Pondri tee 1 detailplaneeringule (katastritunnus 19002:001:0146, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused üksikelamu ja abihoonete rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Osa A Seletuskiri Pondri tee 1 DP

2. Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

Pondri tee 1

19002:001:0146

Maatulundusmaa 100%

15521 m²

Pondri

19002:001:0119

Maatulundusmaa 100%

2,58 ha

Pondri tee 3

19001:001:0527

Elamumaa 100%

10303 m²

Võsu mnt 57

19001:001:0519

Maatulundusmaa 100%

3393 m²

17177 Haljala-Käsmu tee

19002:001:1010

Transpordimaa 100%

8,24 ha

Matsu

19002:001:0106

Maatulundusmaa 100%

20,00 ha

planeeringuala piir

katastriüksuse piir

katastriüksuse nimetus, number,

sihtotstarve ja pindala

ol.olev puurkaev

puurkaevu hooldusala 10m

heitvee immutamise keeluala 50m

olemasolev kõrghaljastus

olemasolev puuderivi

olemasolev hekk

olemasolev asfaltkattega tee

olemasolev kruuskillustikkattega tee

teekaitsevöönd 30m äärmise

sõiduraja välimisest servast

olemasolev elektri mp. kaabel

olemasolev elektrikilp

elektripaigaldise kaitsevöönd

ja servituudi seadmise vajadusega ala

olemasolev sidetrass

siderajatise kaitsevöönd

ja servituudi seadmise vajadusega ala

transpordi liikumissuunad

TINGMÄRGID

Pondri tee 1

19002:001:0146

Maatulundusmaa 100%

15521 m²

planeeritav juurdepääs krundile

planeeritav hoonestusala

planeeritav elamu *

planeeritav abihoone *

planeeritav juurdepääsutee

planeeritav puurkaev *

planeeritav biopuhasti, kuja 5 m *

planeeritav imbväljak, kuja 10 m *

planeeritav veetorustik *

planeeritav kanal.torustik *

planeeritav mp. kaabel *

planeeritav kõrghaljastus

avalikes huvides servituudi seadmise ala

* illustreeriv asukoht

1

7

1

7

7

H

a

l

j

a

l

a

-

K

ä

s

m

u

m

a

a

n

t

e

e

k

a

i

t

s

e

v

ö

ö

n

d

Nähtavuskolmnurk

160 m

7 m

Pondri tee 1

19002:001:0146

Maatulundusmaa 100%

15521 m²

Pondri

19002:001:0119

Maatulundusmaa 100%

2,58 ha

17177 Haljala-Käsmu tee

19002:001:1010

Transpordimaa 100%

8,24 ha

Matsu

19002:001:0106

Maatulundusmaa 100%

20,00 ha

1

7

1

7

7

H

a

l

j

a

l

a

-

K

ä

s

m

u

m

a

a

n

t

e

e

k

a

i

t

s

e

v

ö

ö

n

d

Objekt: Aadress:

Haljala alevikus Pondri tee 1

kinnistu detailplaneering

Joonis:

Huvitatud isik:

Koostaja:

Planeerija:

EVOX OÜ Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald

Tel:5233943 Reg.nr. 14390312 EEP004076

Merlin Kark

maastikuarhitekt

Diplom MD 002914

Töö nr:

26.06.2024

Staadium: Formaat:

EX0702-23

Mõõtkava:

Kuupäev:

Joonise nr:

Pondri tee 1, Haljala alevik, Haljala

vald, Lääne-Viru maakond

Detailplaneeringu koostamise korraldaja:

Haljala Vallavalitsus

Põhijoonis tehnovõrkudega (sh. maakasutus ja kitsendused)

1:500

A1

4

Geodeetiline alusplaan Sõmeru Maamõõdu OÜ

Puiestee 2, Sõmeru alevik, Lääne-Virumaa.

Töö nr.:102-2023. Kuupäev: 28.04.2023

Koordinaadid L-Est süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

1. 1. Planeeringualaks on katastriüksus Pondri tee 1

pindalaga 15521 m² ja avalikes huvides kasutatav Pondri

kinnistul asuv teeosa 436 m². (Kokku 15957 m²).

2. Joonis illustreerib võimaliku elamu, abihoonete ning

tehnovõrkude illustreerivat paiknemist. Täpne hoonete

asukoht määratakse projekteerimisel.

3. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja lubatud

muuta/täpsustada projekteerimisel arvestades kehtivate

õigusaktidega.

4. Joonisest parema arusaadavuse huvides on

planeeringuala piir näidatud krundi piirist eemale.

EHITUSÕIGUSE TABEL

Krundi kasutamise

sihtotstarve:

100% üksikelamumaa

Krundi pindala:

15521 m²

Hoonete lubatud

maksimaalne suht.

kõrgus*:

8,0m/5,0m

Hoonete

suurim

lubatud arv

krundil***:

4

MAAKASUTUSE KOONDTABEL

Krundi nimi

Krundi

pindala (m²)

Katastriüksuse

sihtotstarve

Maatulundusmaa

Elamumaa

Planeeringu eelne

Planeeringu järgne

Pondri tee 1

Pondri tee 1

15521

15521

NÄHTAVUSKOLMNURK

DP

eraisik

* Põhihoone/abihoone

** Elamu maksimaalne ehitisealune pind 200 m² *** Üks põhihoone ja kuni kaks abihoonet + üks

väikehoone ehitisealuse pinnaga kuni 20 m²

Hoonete

suurim

lubatud

ehitisealune

pind**:

400 m²

Planeeringu algataja / korraldaja: Haljala Vallavalitsus

Huvitatud isik:eraisik

Koostaja:

TÖÖ NR: EX0702-23

Evox OÜ

Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald

[email protected]

Mob 53739326

Planeeringu vastutav isik:

Merlin Kark, diplom MD 002914

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering

Staadium: detailplaneering

10.12.2024

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

2/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

TÖÖ KOOSTAJAD :

Aivar Lääne, loodusteadused magistrikraad (MSc) Maastikukaitse- ja

hooldus

• Projekti üldjuhtimine

• Planeerimislahendus

• Maakasutus

Evox OÜ

Planeerija: Maastikuarhitekt Merlin Kark, diplom MD 002914.

• Projekti üldjuhtimine

• Planeerimislahendus

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

3/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

SELETUSKIRI

Sisukord 1. Planeeringu koostamise alus ....................................................................................................... 5

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta ..................................... 5

3. Detailplaneeringu lähtedokumendid ........................................................................................... 5

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ............................................................................... 5

5. Planeerimisettepanek .................................................................................................................. 6

5.1 Olemasoleva olukorra analüüs ................................................................................................ 6

5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ............................................................... 7

5.3. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule ............................ 8

6. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ..................................................................................... 9

6.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine .......................................................................................... 9

6.2 Ehitusõigus ................................................................................................................................. 10

6.3 Likvideeritavad objektid ............................................................................................................. 10

6.4 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................................... 10

6.5 Arhitektuurinõuded ehitistele ..................................................................................................... 11

6.6 Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus ........................................................................................ 11

6.7 Haljastus, piirded ning vertikaalplaneerimine ............................................................................ 12

7. Tehnovõrgud ............................................................................................................................. 12

7.1 Veevarustus ................................................................................................................................. 12

7.2 Reoveekanalisatsioon ................................................................................................................. 13

7.3 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine .......................................................................................... 13

7.4 Soojavarustus .............................................................................................................................. 14

7.5 Elektrivarustus ............................................................................................................................ 14

7.6 Telekommunikatsioonivõrk ........................................................................................................ 14

7.7 Müra ............................................................................................................................................ 14

7.8 Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus ............................................................................................ 15

8. Keskkonnakaitse abinõud ja heakord ....................................................................................... 16

9. Meetmed ja tingimused keskkonna kliimamuutustega kohandamiseks ................................... 17

10. Radoon ...................................................................................................................................... 18

11. Servituudid, kitsendused ........................................................................................................... 18

12. Kuritegevuse riskide vähendamine ........................................................................................... 19

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

4/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

13. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete

ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ...................................................................... 19

14. Planeeringu rakendumine ......................................................................................................... 20

15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine .................................... 21

Joonised

1. Situatsiooniskeem M 1:5000

2. Olemasolev olukord M 1:500

3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000

4. Põhijoonis tehnovõrkudega (s.h maakasutus ja kitsendused) M 1:500

5. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

5/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

1. Planeeringu koostamise alus

Käesoleva detailplaneeringu algatamise taotlejaks on eraisik ning detailplaneeringu koostamise

korraldaja on Haljala Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostamine Pondri tee 1 maaüksusele on

algatatud Haljala Vallavalitsuse 24. august 2023.a korraldusega nr 275 ning kinnitatud on

lähteseisukohad. Sama otsusega otsustati keskkonnamõju strateegilist hindamist mitte algatada.

Käesolev planeering on koostatud üksikelamu ja selle abihoonete ehitusõiguse määramiseks.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks,

samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide

seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka

juurdepääsu rajamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu

elluviimiseks.

Planeeringualaks on Haljala alevikus Pondri tee 1 (19002:001:0146) maaüksus ning osa Pondri

teest, planeeringuala pindala on ca 1,6 ha. Pondri tee 1 kinnistu on 100% maatulundusmaa.

Juurdepääs kinnistule on tagatud avalikult kasutatavalt 17177 Haljala-Käsmu teelt läbi

eraomandis oleva Pondri kinnistu.

3. Detailplaneeringu lähtedokumendid

• Haljala Vallavalitsuse 24.08.2023. a detailplaneeringu algatamise korraldus nr 275 ning

korralduse lisa;

• Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10 kehtestatud Haljala valla üldplaneering;

• Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering (algatatud Haljala Vallavolikogu 19.12.2017

otsusega nr 24);

• Haljala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

• Lääne-Viru maakonnaplaneering (riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkiri nr 1.1-4/30);

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

• Planeerimisseadus;

• Jt kehtivad õigusaktid ja normid.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud katastriüksuse geodeetiline

mõõdistustäpsusega M 1:500. Töö nr 102-2023, kuupäev 28.04.2023.a., koostaja Sõmeru

Maamõõdu OÜ.

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

6/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

5. Planeerimisettepanek

5.1 Olemasoleva olukorra analüüs

Maakasutus: Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Pondri tee 1 kinnistu 100 %

maatulundusmaa (vt joonis 1). Kinnistu pindala on 15521 m², sellest 7562 m² on muu maa,

5976 m² looduslik rohumaa ning 1983 m² metsamaa. Planeeringualal olemasolevad hooned

puuduvad. Põhja- ja idapoolsest küljest piirneb planeeringuala 17177 Haljala-Käsmu teega ning

planeeringualale ulatub maantee teekaitsevöönd. Alale ulatub elektri madalpinge maakaabel

ning sidekaabel. Juurdepääs planeeringualale on loodepoolsest küljest, Pondri kinnistult. Pondri

tee 1 maa-ala reljeef on valdavalt tasane ilma suuremate muutusteta. Maastiku kõrguste vahe on

78,00-79,50. Elamu ja abihoonete ehitamiseks pole vaja muuta kinnistu üldist reljeefi.

Planeeringuala keskkonnaseisundit võib lugeda heaks. Ümbruskonnas leidub piisavalt

kõrghaljastust ja müratase on keskmine.

Joonis 1. Planeeringuala. Planeeringuala markeeritud sinise joonega (allikas: Maa-amet

Planeeritav ala piirneb:

• Põhjast Pondri kinnistuga (19002:001:0119) 100% maatulundusmaa (pindala 25812 m² s.h.,

haritav maa 24654 m², metsamaa 41 m² ja muu maa 1117 m². Kinnistu on hoonestamata.

• Põhjast ja idast 17177 Haljala-Käsmu tee kinnistuga (19002:001:1010) 100% transpordimaa

(pindala 82369 m² s.h. looduslik rohumaa 11615 m², muu maa 47838 m², haritav maa 20442 m²,

muu maa 47838 m² ja õuemaaa 929 m².

• Lõunast Võsu mnt 57 kinnistuga (19001:001:0519) 100% maatulundusmaa (pindala 3393 m²,

s.h. looduslik rohumaa 1774 m² ja metsamaa 1619 m²). Kinnistu on hoonestamata.

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

7/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

• Läänest Pondri tee 3 kinnistuga (19001:001:0527) 100% elamumaa (pindala 10303 m², s.h.

metsamaa 6253 m², õuemaa 2249 m² ja muu maa 945 m²). Kinnistul on üks elamu (ehitisealune

pind 156 m²) ning saunamaja (ehitisealune pind 33,2 m²).

5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala paikneb Haljala vallas, Haljala aleviku servas, põhjaosas, 17177 Haljala-Käsmu

maantee kõrval. Kaugus Rakvere kesklinnast ca 14 km kaugusel. Lähimad kauplused,

teenindusasutused, lasteaed ja kool asuvad Haljala alevikus.

Planeeringuala on hoonestamata, osaliselt õuemaa ning osaliselt kaetud kõrghaljastusega.

Kinnistu maanteepoolses osas on istutatud kõrghaljastust. Planeeringuala ümbritsevad

rohumaad, metsamaad ning elamumaad õuealadega. Lähim bussipeatus „Marga“ asub Haljala

alevikus, ca 900 m kaugusel planeeringualast.

Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti fotolao lehelt. (allikas: Maa-amet)

Planeeringuala kontaktvööndis ei ole algatatud ega kehtestatud detailplaneeringuid.

Kontaktvööndis on enamus katastriüksusi hoonestatud, lähimad hooned asuvad 20 meetrit

kagusuunas Võsu mnt 55 maaüksusel ning 42 meetri kaugusel edelasuunas Pondri tee 3

maaüksusel. Planeeringuala ümbruses olev Haljala aleviku hoonestus ning asustustihedus on

küllaltki tihe, kuid planeeringuala jääb tiheasustuspiirile. Kontaktvööndis olevad hooned on

põhiliselt viil- ja kaldkatustega kahekorruselised üksikelamud ning nende abihooned, mille

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

8/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

katusekalded jäävad vahemikku 15-45°. Detailplaneeringuga kavandatav hoonestus haakub

piirkonnas olevate elamute arhitektuuriga.

Planeeringuga kavandatav hoonestus peab järgib antud piirkonnas väljakujunenud hoonestuse

üldmuljet ja rütmi. Kohustuslike ehitusjoonte asukohad planeeringus ei ole määratud piirkonna

asustuse iseloomu arvestades.

Planeeringuga kavandatavad elu- ja abihooned ja nende kasutamisest tulenevad tegevused ei

tekita uusi märkimisväärseid mõjusid lähiümbrusele. Küll aga mõjutab kogu aleviku miljööd

positiivselt ala korrastamine ning uute hoonete ehitamine. Detailplaneeringu rakendumisega ei

kaasne liiklusintensiivsuse olulist tõusu 17177 Haljala-Käsmu maanteel ega Pondri teel, millelt

on lahendatud juurdepääs.

Kavandatu mõju kontaktvööndile võib pidada positiivseks ning elavdab väljakujunenud aleviku

miljööd. Detailplaneeringuga kavandatavad hoonemahud on proportsioonis ning ei muutu

dominandiks olemasoleva hoonestuse ega looduse suhtes.

Analüüsides ruumi mõjusid planeeritud hoonestatavale õuealale, puuduvad negatiivsed tegurid.

Majanduslikust ja ehituslikust aspektist on planeeringuga kavandatav sobiv nii planeeritavale

krundile kui ka ümbritsevale ruumile. Mõjuala analüüs toetab käesoleva detailplaneeringuga

kavandatut. Eelpooltoodut analüüsides on planeeringuga kavandatu sobiv nii planeeritavale

krundile kui ka piirkonna miljööle.

5.3. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule

Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10 kehtestatud Haljala valla üldplaneeringu

kohaselt asub Pondri tee 1 kinnistu reserveeritud elamualal (E3) ja detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal. Planeeringuala kõrvale riigitee äärde on kavandatud kergliiklustee.

Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 2 „Maa- ja veealade kasutamistingimused“ kohaselt on

elamuala (E1, E2, E3, E4 ja E5) maakasutuse juhtotstarve elamute ehitamiseks ja neid

teenindavate ehitiste ja infrastruktuuride rajamiseks ettenähtud maa-ala.

Minimaalseks krundi suuruseks, millele antakse ehitusõigus, peab olema vähemalt 2000 m² ning

täisehitusprotsent ei või olla üle 24% krundi pindalast. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb

maksimaalselt säilitada.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Haljala valla üldplaneeringuga.

Maa-ala on piiritletud peamiselt elamuala ja põldudega. Planeeringu realiseerumine ei

vähendaks piirnevate maastike kompaktsust.

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

9/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

Joonis 3. Väljavõte Haljala valla üldplaneeringust. Planeeringuala märgitud sinise joonega.

(allikas: Maa-amet)

Maakonnaplaneeringus jääb Pondri tee 1 krunt linnalise asustusega alale. Nendel aladel tuleb

säilitada antud alade kompaktsus ning tihendada sisestruktuuri. Maakonnaplaneeringus on

määratud linnalise asustusega alad, kus elab 500 elanikku ning hoonete vahekaugus on väiksem

kui 200 m. Planeeringuala on hästi ligipääsetav ja väga atraktiivne. Koostatav detailplaneering

vastab kehtivale maakonnaplaneeringule. Planeeringuala kõrval kulgeb planeeritav jalg- ja

jalgrattatee I eelistus.

6. Detailplaneeringu planeerimisettepanek

6.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahendusega Pondri tee 1 maaüksuse piire ei muudeta.

Tabel 1. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus

Krundi nimi Krundi pindala

(m²)

Katastriüksuse

sihtotstarve

Planeeringu eelne

Pondri tee 1 15521 100%

maatulundusmaa

Planeeringu järgne

Pondri tee 1 15521 100% elamumaa

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

10/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

6.2 Ehitusõigus

Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigustega on määratud: 1) krundi pindala; 2) krundi kasutamise sihtotstarve; 3)

katastrijärgne sihtotstarve; 4) hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast; 5) hoonete suurim

lubatud arv krundil; 6) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.

Tabel 2. Krundi ehitusõigus

Krundi

Pindala

m²

Krundi

kasutamise

sihtotstarve

Katastri

üksuse

sihtotstav

e

Maksimaalne

kõrgus

maapinnast

elamul/abihoonel

Hoonete lubatud

arv

elamu/abihoone/

kuni 20 m²

ehitis

Hoonete

suurim

lubatud

ehitisealune

pind

15521 Üksikelamu-

maa 100%

(EP)

Elamumaa

100%

8,0 m/5,0m 1/2/1 400 / elamu

200

Ehitusõiguse kohaselt nähakse Pondri tee 1 maaüksusel ette üksikelamu ja kuni kahe abihoone

ehitamine, lisaks on lubatud püstitada üks kuni 20 m² suurune hoone. Hoonete lubatud

kasutamise otstarve on üksikelamu (11101) ja elamu abihoone (12744). Pondri tee 1 krundi

kasutamise sihtotstarve on 100% üksikelamu maa (EP) ja sellele vastav katastriüksuse

sihtotstarve on 100% elamumaa. Krundi täisehitusprotsent kuni 24%.

Abihooned peavad olema eluhoonega samas stiilis. Neid võiks planeerida koos põhihoone

ehitusprojektiga. Kõik ehitised, vaatamata ehitusloa olemasolu kohustuslikkusest, peavad jääma

hoonestusala sisse, arvestades tuleohutuskujasid. Väljapoole hoonestusala on ehitiste

(sealhulgas kuni 20 m² ehitisealune pind ehitised) püstitamine keelatud. Hoonete täpne paigutus

hoonestusalas antakse projekteerimise käigus. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

6.3 Likvideeritavad objektid

Likvideeritavad objektid krundil puuduvad.

6.4 Ehitistevahelised kujad

Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Eesti Projekteerimisnormidele, kus on

kehtestatud tuld kartvate hoonete kauguseks krundi piirist vähemalt 4 m ning hoonete

omavaheliseks kauguseks vähemalt 8 m. Ka abihoonete asukohtade valiku puhul peab ka

järgima tuleohutusnõudeid. Detailplaneeringuga on lubatud tuld kartvad hooned TP-3.

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

11/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

6.5 Arhitektuurinõuded ehitistele

Uue hoonestuse kavandamisel tuleb silmas pidada piirkonnale iseloomulike joonte säilimist

hoonestusmahtude ja olemasolevate katusekallete osas. Detailplaneeringuga on määratud krundi

planeeritud hoonestusala.

Hooned peavad kandma endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid

suundumusi.

• Välisviimistluse materjal: puit, krohv, kivi, klaas. Imiteerivad viimistlusmaterjalid (nt

plastvooder) on keelatud. Hoone välisseina peab viimistlema (näiteks viimistlemata palkmaja

on keelatud).

• Katusekatte materjal: katusekivi, plekk, eterniit, vm alaga ühtivad materjalid.

• Katuseharja kulgemise suunda ei määrata

• Katusekalle 25⁰-40⁰

• Elamu lubatud korruselisus on kuni 2 korrust, abihoonetel kuni 1 korrus.

• Maksimum elamu harja kõrgus on 8,0 m maapinnast, abihoonel 5,0 m maapinnast.

• Hoonete tulepüsivusklass TP3

• Hoone ±0.00 sidumine 0,3-0,5 maapinnast

Piirded

• Piirded: võrkaed, puitaed, metallaed kombineeritud hekiga. Keelatud plank- või plekkaiad

(keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev).

• Piirde lubatud maksimaalne kõrgus 1,5m.

• Hekkide lubatud kasvukõrgust ei määrata

6.6 Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 17177 Haljala-Käsmu km 2,29-3,03. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 1635 autot. Planeeringualale ulatub Ehitusseadustik (EhS) §71

kohane tee kaitsevöönd, 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Teekaitsevööndis on

keelatud tegevused vastavalt EhS §70 lg2 ja §72 lg1, sh on keelatud ehitada

ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale

kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS §70 lg3.

Juurdepääs planeeritavale elamualale on kavandatud avalikult 17177 Haljala-Käsmu

riigimaanteelt, olemasolevalt ristumiskohalt km 3,032, läbi Pondri (19002:001:0119) kinnistu,

planeeringuala lääneküljelt. Pondri kinnistule on vajalik seada avalikes huvides juurdepääsutee

servituut. Täpne sissesõidu asukoht määratakse koos elamu ehitusprojektiga, kui on teada

hoonestuse paiknemine. Normikohane parkimine, soovituslikult vähemalt kolm kohta

leibkonnale, on ette nähtud planeeritaval elamukrundil. Vastavalt tulevase hoone vajadustele

võib parkimiskohtade arvu suurendada. Parkimine arvutada vastavalt standardile EVS 843:2016

„Linnatänavad“ tabel nr 9.2. Parkimisala peab olema lahendatud selliselt, et riigiteel parkimine

ning tagurdamine oleks välistatud. Tee lahendust, täpset asukohta ning kõiki tee elemente on

lubatud täpsustada projekteerimise faasis. Sõidusuunad ja juurdepääs kinnistule on näidatud

põhijoonisel. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

12/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

6.7 Haljastus, piirded ning vertikaalplaneerimine

Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1 on kirjas järgmised üldised ehitustingimused:

• Ehitiste rajamisel maaüksusele, mis on täielikult või osaliselt kaetud kõrghaljastusega, tuleb

olemasolev kõrghaljastus säilitada vähemalt 50% ulatuses maaüksuse pindalast. Olemasolev

kõrghaljastus ei jää ette hoonete ning tehnovõrkude rajamisele.

Maaüksus on lubatud piirdega piirata, kuid soovitatav on seda teha pigem ainult õuealal.

Piirdeaia kujundus ja aia tüüp määratakse hoone projekteerimise käigus, sobivana hoonete

arhitektuurse lahendusega. Piiretena võib kasutada nii võrk-, puit- või metallaeda. Soovitav on

hõredad piirdeaiad kombineerida haljastusega.

Maapinna kõrguse olulist ja põhimõttelist muutmist ei kavandata (arvestama peab olemasoleva

pinnase reljeefiga). Lubatud on tasandamine ja tõsta võib ainult hoonealust maapinda kuni 0,5

m. Peale elamu ehitamist krundi maapind tasandatakse ja krundisisene vertikaalplaneerimine

lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel

lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest, kuid olemasolevat maapinda

ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Tee projekteerimisel arvestada

maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast.

Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsuse ning piirnaabriga on lubatud eeltoodust erinevad

lahendused.

7. Tehnovõrgud

Detailplaneeringu alale ulatub elektrimaakaabelliin ning on olemas liitumiskilp.

Planeeringualale on kavandatud elamukompleks, mis vajab elektri- ja veeühendust ning tagatud

peab olema reovee kogumine ning sademevee kogumine/immutamine. Samuti on vajalik

lahendada sideühendus.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Põhijoonis tehnovõrkudega (s.h

maakasutus ja kitsendused). Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus.

7.1 Veevarustus

Planeeringuala piirkonnas puudub ühisveesüsteem. Planeeritud elamukompleksi veelahendus

tuleb kavandada lokaalselt. Veevajaduseks inimese kohta on arvestatud ca 100 l. Arvestades 4

inimest krundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks üldjuhul/keskmiselt ca 0,4 m³ (0,1 m³

x 4 in). Veevõtukohana on planeeritud rajada puurkaev. Veevärgi projekteerimisel ja ehitamisel

lähtuda standardist EVS 835:2022 Hoone veevärk.

Puurkaevu projekteerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015. a määrusest nr 43

“Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning

lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

13/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning

puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või

kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja

salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja

salvkaevu lammutamise teatise vormid”.

Joogivee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 01.10.2019. a määruse nr 61 “Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” kõikidele nõuetele, sealhulgas ka

radioloogiliste näitajate osas. Puurkaevu ehitamiseks tuleb koostada ehitusprojekt ning taotleda

ehitusluba. Enne üksikelamule kasutusloa taotlemist peab puurkaev olema valmis ehitatud ning

kasutusluba taotletud.

7.2 Reoveekanalisatsioon

Planeeringuala piirkonnas puudub ühiskanalisatsioonisüsteem. Kanalisatsioonilahendus tuleb

kavandada lokaalselt. Põhjavesi on planeeringuala põhjaosas nõrgalt kaitstud ning lõunaosas

kaitsmata ala. Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud biopuhasti, millest väljuv vesi

suunatakse imbväljakule. Imbväljaku kõrgus tuleb projekteerida vastavalt põhjavee taseme ja

aluspõhja kivimite kõrgusele (tagatud peab olema immutussügavus aasta ringi hinnanguliselt

1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja

kivimitest).

Projekteerimisel tuleb arvestada, et:

• Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja

lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m

veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala. Arvestada tuleb ka võimalike

veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega naabermaaüksustel;

• Biopuhasti kuja on 5 m;

• Imbväljaku kuja on 10 m.

Planeeringu joonisel nr 4 on näidatud veevõtukoha ja reoveekäitluse süsteemi võimalik asukoht.

7.3 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee

alusele maaüksusele ega naabermaaüksustele.

Sademevee pinnasesse imbumine võimaldatakse krundi piires. Planeeringualal on soovitav

rakendada sademevee taaskasutusmeetmeid, st sademevee kokku kogumine ja korduvkasutus.

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

14/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

7.4 Soojavarustus

Soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Soovitatav on kasutada kaasaegseid ning

keskkonnasäästlikke lahendusi, näiteks soojuspumpade baasil. Lubatud on ka muud

kütteallikad, kuid mitte kasutada eriti keskkonda saastavaid kütteliike nagu otsene elektriküte,

kivisüsi, õli. Eelistatud lahendus oleks maasoojuspumbad. Õhk-õhk või õhk-vesi

soojuspumpade paigaldamisel tuleb rakendada õigeid ehituslikke võtteid, et pumba töötamine

oma maja elanikke ei häiriks. Õhksoojuspump tuleks seada naaberelamutest võimalikult

kaugele, õhumüra levimist takistavate tarindite või kõrvalhoonete varju. Kui ka seda ei ole

võimalik teha, tuleb ehitada eriti madalsageduslike helilainete levimist tõkestavad müratõkked

või -summutid.

7.5 Elektrivarustus

Elektrivarustus lahendatakse olemasoleva liitumise baasil peakaitse 16A. Kinnistul on

olemasolev elektrimaakaabelliin ning liitumiskilp. DP kooskõlastus Elektrilevi OÜ

kooskõlastuse nr 8523211934 kooskõlastuse kuupäev 30.12.2024

Lubatud on kasutada ka taastuvenergia lahendusi, näiteks päikesepaneele.

7.6 Telekommunikatsioonivõrk

Sideühendus lahendatakse mobiil- või raadioside näol. Kinnistul puuduvad käesoleval hetkel

liitumisvõimalused kaabelvõrkudega. Perspektiivselt on soovi korral võimalik ühendus tee ääres

kulgeva ELA SA kiire internetikaabliga.

7.7 Müra

Transpordiamet on (04.10.2023 nr 7.2-2/23/19674-2) väljastanud kirja Seisukohtade

väljastamine Haljala alevikus Pondri tee 1 detailplaneeringu koostamiseks.

Projekteeritavates hoonetes tuleks järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 "Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb

riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest

põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud

häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri

03.10.2016. a. määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded” ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada

vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a.

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Leevendavad meetmed:

• Kõrghaljastus

• Teekatte valik-

• Müratõkkeseinte rajamine

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

15/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

• Looduslikud mürabarjäärid – kaitsehaljastuse rajamine

• Hoonete heliisolatsiooni parandamine – kui ei ole tehniliselt võimalik/praktiline mürataseme

piiramine hoonete välisterritooriumil, tuleb tagada head akustilised tingimused hoonete

siseruumides

Tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed ette nägema planeeringu koostamisest huvitatud

isik.

7.8 Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus

Tuleohutuse käsitlemisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:

- Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

- EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

- EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei või ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonete vaheline kuja olema 8

meetrit. Ka abihoonete asukohtade valikul tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Kui kuja on

väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike või muude abinõudega. Ettenähtud ehitiste

vähimaks tuleohutusklassiks on TP-3. Täpsed tuleohutuskujad ning ehitiste tulepüsivusklassid

määrata ehitusprojekti käigus igale konkreetsele hoonele eraldi. Planeeringualale on tagatud

päästetehnika vaba juurdepääs.

Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP-3

Ehitise kasutusviisi klass: I (elamud ja eluruumid, majapidamise abihooned).

Hoonete kõrgus elamul kuni 8,0 m, abihoonetel kuni 5,0 m. Krundil lubatud täisehitus 400 m2.

Hoonete korruselisus: elamul kuni 2 korrust ja abihoonetel kuni 1 korrus.

Tulekustutusvesi

Planeeringuala paikneb tiheasustuse serval, kus puudub tsentraalne veeühendus. Lähimad

olemasolevad hooned jäävad planeeritud hoonestusalast vähemalt 40 m kaugusele. Lähim

tuletõrje veevõtukoht asub ca 870 m kaugusel, hüdrant nr 15,VID 14170. Tagatud on

tuletõrjevee vajalik vooluhulk 10 l/sek 3 h jooksul, mis teeb arvutuslikuks koguseks 108 m³.

Juurdepääsuteede kandevõime 20 t, pöörderaadius 12 m ja laius 3,5 m. Tuletõrje

veevõtukohtadele on tagatud aastaringne juurdepääs, kasutamise valmidus ja tulekahju

kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk ning tähistatus vastavalt tehnilisele normile või

õigusaktile.

.

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

16/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

Joonis 4. Tuletõrje veevarustuse asukohaskeem. Punasega märgitud hüdrant ning sinise joonega

Pondri tee 1 kinnistu. (Allikas: Maa-Amet)

8. Keskkonnakaitse abinõud ja heakord

Planeeringualal pole keskkonnaohtlikke objekte, see ei asu looduskaitseseaduse

reguleerimisalasse kuuluval kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse

üksikobjekti kaitsevööndis ning Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel pole

planeeringuala ühegi kaitsekategooria taimeliikide kasvukohaks. Käesoleva detailplaneeringuga

ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada negatiivset keskkonnamõju, ega objekte, mille

raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Planeeringualal tehtava ehitustegevuse

perioodil ja selle järgselt planeeringuala keskkonnatingimused eeldatavalt ei halvene. Käesolev

detailplaneering tuleb ellu viia võimalikult keskkonnasõbralikult ja kehtivatele normidele

vastavalt. Võimaluse korral tuleb kahjustatud haljastus taastada. Ehitustegevuse ajal on

võimalik ajutiselt suuremas koguses jäätmete teke. Planeeringualal tekkivate jäätmete

sorteerimine ja kogumine toimub vastavalt Haljala valla jäätmekavale

(https://www.riigiteataja.ee/akt/421012021001) ja Haljala valla jäätmehoolduseeskirjale

(https://www.riigiteataja.ee/akt/423042022001).

Ehitamisel tekkivad jäätmed tuleb ehitusplatsil sorteerida, viia ära või taaskasutada. Eraldi tuleb

sorteerida: puit; kiletamata paber ja papp; metall (eraldi must- ja värviline metall); mineraalsed

jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); raudbetoon- ja

betoondetailid. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks

üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana

registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmete valdaja kontrollima, et isikul,

kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kõigi

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

17/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

utiliseeritud jäätmete osas peab olema ette näidata jäätmeõiend. Hoone kasutamise perioodil

tuleb jäätmed koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kinnistute sissesõidu juurde on

ette nähtud paigaldada prügikonteiner(id), mida tühjendavad kommunaalteenuste korras

jäätmeluba omavad ettevõtted. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele

eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed on soovitav komposteerida krundil. Keelatud on jäätmete ja

olmeprügi põletamine kinnistul.

Uue kavandatava hoonestusala asukohas on looduslik rohumaa, millel kasvavad hekid,

puuderivid, puistud ning üksikud puud ja põõsad. Haljastuse kujundamiseks koostatakse eraldi

projekt. Istutatavad põõsad ja puud peavad olema liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv

peavad olema liigitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke ja karantiinseid haigusi ega kahjureid,

kuivanud oksi, ega oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi, kuivamistunnuseid.

Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks

tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud.

Ehitustööde käigus kaitsta puid võimalike vigastuste eest, paigaldada tüvekaitsmed ja jälgida, et

ei kahjustataks puude võrasid.

Lisaks tuleb krundi haljastamisel jälgida, et:

• haljastuse rajamisel arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ning

omavahelise sobivusega; haljastamisel istutada heitlehiseid ja igihaljaid puid ning põõsaid

suhtearvuga vähemalt 3:1;

• haljastamisel kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust;

• lubamatu on kõrghaljastuse rajamine hoonele lähemale kui 3 m (oleneb puu liigist);

• järgida kehtivaid normatiivakte seoses tehnovõrkudest tulenevate piirangutega.

Antud detailplaneeringuga ei kahjustada ümbritsevat keskkonda. Uue üksikelamu krundi

moodustamine ei too kaasa olulist keskkonnamõju, seetõttu ei seata täiendavaid

keskkonnaalaseid nõudeid.

9. Meetmed ja tingimused keskkonna kliimamuutustega kohandamiseks

Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu

riikides, kuid põhiliselt peab arvestama järgnevaga:

• Temperatuuritõus;

• sademete hulga suurenemine;

• merepinna tõus;

• tormide sagenemine.

Peamised riskid on tingitud juba sagenenud erakordsetest ilmastikunähtustest, st tormidest,

üleujutustest ja kuumalainetest. Temperatuuritõusu ehk kuumalainete mõju võimendab

soojussaare efekt, mis tekib linnades ja väiksemates asulates. Ühe majapidamise (üksikelamu ja

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

18/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

abihoonete) lisandumine Haljala alevikku ei suurenda soojussaarte teket, sest suurem osa

kinnistust on murukattega ning juurdepääsutee ei ole asfalteeritud. Samuti ei ole

märkimisväärset õhu saasteainete sisalduse tõusus. Üleujutusrisk on vähetõenäoline, sest

planeeringuala vahetusläheduses pole üleujutusalasid ega selle ohuga piirkondi.

Suure intensiivsuse ja sademete hulgaga sajud võivad hakata põhjustama lokaalseid üleujutusi.

Planeeringuala on piisavalt suur, et sademete hulgaga hakkama saada ning sademevee

pinnasesse imbumine võimaldatakse krundi piires. Tormikahjustusi on mõningal määral

võimalik ennetada ehitustegevuse ning selle kvaliteedi kaudu.

Planeeringuala ei asu rannikul, seega ei ole otsest ohtu merepinna tõusule.

Kliimamuutustest on mõjutatud eelkõige just suuremad Eesti linnad – suure asustustihedusega

linnakeskkond ei suuda mõjusid piisavalt kiiresti puhverdada ning uued rajatised sageli hoopis

võimendavad riske.

Võttes arvesse planeeringuala geograafilist asukohta on kliimamuutustega kaasnevad riskid

suhteliselt väikesed.

10. Radoon

Keskkonnaministeeriumi veebilehe andmetel on radoon radioaktiivne vähki tekitav gaas.

Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees

tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete

siseruumidesse. Peamine radooni allikas ongi pinnas ja vähesel määral ka ehitusmaterjalid.

Olulist rolli mängivad ka praod aluskivimites, millest tulenevalt võib kõrvuti asetsevatel

kruntidel radooni sisaldus suuresti erineda. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka

põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. Radooniohutus tuleb tagada eelkõige hoonetes, kus

inimesed elavad, töötavad või viibivad muul põhjusel pikemat aega. Tulenevalt võimalikust

kõrgemast radoonitasemest tuleb planeeringualale eluhoonete projekteerimisel arvestada

standardit EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes.

11. Servituudid, kitsendused

Planeeringuala paikneb riigitee 17177 Haljala-Käsmu teekaitsevööndis, mille laiuseks on 30m

äärmise sõiduraja välimisest servast.

Kaitsevööndis on keelatud ohustada teed või selle korrakohast kasutamist, ehitada

ehitusloakohustuslikku teist ehitist, takistada teele juurdepääsu, takistada tee hooldamist,

takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilimist, paigaldada liiklejat häirivat

valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit, korraldada spordivõistlust või muud

rahvaüritust, kaevandada maavara või maa-ainest, teha metsa lageraiet, teha veerežiimi

muutvaid maaparandustöid.

Planeeringualale ulatub lisaks olemasoleva elektrimaakaabelliini kaitsevöönd ning sidekaabli

kaitsevöönd. Maa-ameti Geoportaali kaardirakenduse andmetel jääb planeeringualale põlevkivi

maardla (Haljala uuringuväli).

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

19/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek seada servituut elektrimaakaablile ning

sidekaablile. Kaablitele on ettenähtud servituut äärmistest kaablitest 1 m mõlemas suunas.

Tabel 3. Seatavad servituudid.

Teeniv kinnisasi Isik, kelle kasuks

servituut on seatud

Servituut

Pondri tee 1

19002:001:0146

Elektrilevi OÜ MP maakaabli

servituut

Pondri tee 1

19002:001:0146

Telia AS Sidekaabli servituut

Pondri

(19002:001:0119)

Haljala Vallavalitsus Avalikes huvides

teeservituut

12. Kuritegevuse riskide vähendamine

Planeeringut koostades on erinevad väliruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid

kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:

• teede ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;

• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud;

• erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine, st. avalik ja eramaa.

• jälgitavus (videovalve, naabrivalve);

• valdusele sissepääsu piiramine.

13. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude

hindamine

Majanduslikud mõjud

Detailplaneeringu realiseerumine avaldab positiivset majanduslikku mõju eelkõige läbi uute

elanike piirkonda kolimise näol. Lisaks tõstab planeeringu elluviimine Haljala aleviku väärtust.

Positiivne majanduslik mõju avaldub ka piirkonna heakorrastamise näol. Planeeritava

tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

20/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

Planeeringualal ja selle läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende

kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel negatiivset kultuurilist

mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga.

Detailplaneeringuga kavandatav hoonestus sobib jätkama ümbruskonnas välja kujunenud

tiheasustuse hoonestust. Vastavalt planeeritud ehitusõigusele projekteeritavad hooned või nende

osad hakkavad säilitama antud piirkonnas väljakujunenud hoonestuse üldmuljet ja rütmi.

Kohustuslike ehitusjoonte asukohad planeeringus ei ole määratud piirkonna asustuse iseloomu

arvestades. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised

tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Sotsiaalse infrastruktuuri alla lähevad esmatarbeteenused, mis pakuvad kohalikele elanikele

kvaliteetset keskkonda. Kuna igapäevased tegevused ja tööpaigad on koondunud Haljala

alevikku, on ka sotsiaalse infrastruktuuri osad sealpool. Uue elamualaga tekib piirkonda juurde

uusi elanikke. Haljala alevikus on perearsti vastuvõtt, kool, lasteaed. Samas piirkonnas on ka

erinevad poed, kirik, rahvamaja, mänguväljakud, noortekeskus, spordiplats, terviserajad ja

tankla. Lähim bussipeatus „Marga“ asub Haljala alevikus, ca 900 m kaugusel planeeringualast.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Hoonestuse kavandamisel ja uue elamukrundi moodustamisel on arvestatud olemasolevate

väärtustega ja luuakse visuaalselt ja mahuliselt piirkonda sobiv kaasaegne elukeskkond.

Kaasnevad mõjud on väikesed ja krundipõhised. Kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne

negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku liikide ja elupaikade soodsale seisundile ning on tagatud

maastike mitmekesisus. Tegevused on kavandatud kooskõlas väljakujunenud tiheasustusega.

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada negatiivset

keskkonnamõju ümbritsevale looduskeskkonnale. Planeeringulahenduse realiseerimine ei

põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline

keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke

või mürataseme suurenemine.

14. Planeeringu rakendumine

Krundile jäävate juurdepääsuteede, haljastuse jms väljaehitamise kohustus on vastava krundi

valdajal.

Planeeringu elluviimise kava:

• Katastriüksuse sihtotstarbe määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud krundi

kasutamise otstarbele;

• detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu

realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel; tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse

olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud

liitumispunktideni;

Haljala alevikus Pondri tee 1 kinnistu detailplaneering.

21/21 Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: EX0702-23, kuupäev 10.12.2024

• alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi

ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete

ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1.

• Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on Haljala vallal õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine

Käesoleva planeeringu kehtestamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele ega eraomanikele

hüvitamisele kuuluvaid kahjusid. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise

võimalusi (k.a haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega

tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahju hüvitama krundi igakordne omanik.

Tehnovõrgud ehitatakse välja vastavalt tehnilistele tingimustele liitumislepingute alusel, kus

näidatakse tehnovõrkude väljaehitamise ulatus. Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja

likvideerimine toimub igakordse krundiomaniku kulul. Detailplaneering on pärast kehtestamist

aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehitusprojektidele.

1 Krundi omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni krundini

on rajatud krundi suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on

väljastatud kasutusload.