Kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsusele hinnangu andmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected]

Teie 12.12.2024 nr HTM/24-1321/- 1K, 8-1/24/5523/

Meie 28.01.2025 nr 1.2-3/3217-2

Kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsusele hinnangu andmine

Lugupeetud minister Kallas Täname, et esitasite meile kooskõlastamiseks kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Kooskõlastame väljatöötamiskavatsuse. Toetame proviisoriõppe korralduse muudatust, mis asendab 5-aastase integreeritud proviisoriõppe 3+2

ravimiteaduse bakalaureuse ja magistriõppega. Meie hinnangul annab see ravimivaldkonna

spetsialistide haridustee planeerimisel rohkem paindlikkust. Tervitame (seni puudunud) võimalust

spetsialiseeruda ka ravimiarenduse suunale, sest sellesisulist õppekava täna Eestis ei pakuta, samas

kohaliku ravimitööstuse esindajad on korduvalt selle järele vajadust tõstatanud. Ootus ravimitööstuse

tööjõuvajaduse suurenemisele on kirjeldatud ka 2024. aastal avaldatud OSKA raportis.

Seadusemuudatus loob eeldused oodatud tööjõuressursi koolitamiseks.

On tähtis, et Tartu Ülikool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool selles protsessis teeksid koostööd, et tagada

farmatseutide võimalikult ühtlane tase mõlemas koolis ning võimalus õppe jätkamiseks magistriõppes,

sõltumata kummas koolis lõpetati bakalaureuseaste.

Edasist arutelu vajab küsimus, kas tulenevalt uue õppekava ravimiarendusele spetsialiseerumise

võimalusest võib üle vaatamist vajada ka ravimite tootmise pädeva isiku roll ja

nõuded kvalifikatsioonile ravimiseaduse mõistes (Nõuded pädeva isiku kvalifikatsioonile ja

kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu–Riigi Teataja).

Peame eriala arendamise vaatest oluliseks teemapüstituseks ka proviisori ja farmatseudi rolli

täpsustamist, sh ülesandeid, mida üks või teine spetsialist apteegiteenust osutades täidab (muuhulgas

ekstemporaalsete ravimite väljakirjutamise põhimõtted ja rollid) ning samuti erinevate ülesannete

täitmiseks vajalikud ligipääsud andmetele, kuid leiame, et need ei mahutu õppekavaga seotud

muudatuste paketti ning vajavad Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel eraldiseisvaid täiendavaid

arutelusid.

Lisaks juhime tähelepanu, et juhul kui õppelaenu maksimumsumma tõstetakse õppeaastas 6000 euroni või kui laenu tagasimakseperioodi pikendatakse, siis mõjutab see Sotsiaalkindlustusameti eelarvet, kes hüvitab õppelaenude kustutamise puuduva töövõimega ja raske ning sügava puudega lapse vanemale. Õppelaenude kustutamisele (vähenenud töövõimega isik ja puudega lapse vanem) kulus 2023. aastal 38 622 eurot. Juhul, kui

2

õppelaenu maksimumsummat tõstetakse või tagasimakse perioodi pikendatakse ja sellest tulenevalt suureneb ka õpplaenude kustutamise eelarve, peab Haridus- ja Teadusministeerium ette nägema eelarvelised vahendid selle muudatuse rakendamiseks. Praegu maksab Sotsiaalkindlustusamet puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel õppetoetust mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.–12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis või on arvatud sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust makstakse vastavalt tegelikele lisakuludele 6,39-25,57 eurot kuus. Toetus on seaduses sätestatud alates 2000. aastast, kuid möödunud aastal ei saanud seda mitte ükski inimene. Seepärast näeme vajadust toetuse ümberkujundamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Laura Viidik 5914 3626 [email protected] Kadri Mets [email protected]