Kiri

EELNÕU

24.01.2024

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi tegevuse lõpetamine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 alusel ning kooskõlas muuseumiseaduse ja

Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste

moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”.

§ 1. Tegevuse lõpetamine

(1) Seoses vajaduse puudumisega osutada muuseumiteenust riigiasutuse tasandil lõpetatakse riigiasutuse

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum tegevus alates 01.05.2024 ning tegevuse lõpetava riigiasutuse

ülesanded antakse üle riigi asutatavale Sihtasutusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum.

(2) Tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on Kultuuriministeerium.

(3) Tegevuse lõpetava riigiasutuse nimi on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (registreeritud riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70006932).

§ 2. Likvideerimiskomisjon

(1) Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi tegevuse lõpetamiseks moodustatakse likvideerimiskomisjon

järgmises koosseisus:

Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja;

Kultuuriministeeriumi finantsosakonna varahaldusnõunik;

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik;

Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna jurist;

Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna personalijuht;

Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna teabehalduse juht;

Riigi Tugiteenuste Keskuse Kultuuriministeeriumi valitsemisala talituse juhataja-pearaamatupidaja;

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor või tema asendaja;

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi peavarahoidja.

(2) Likvideerimiskomisjoni esimees on Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna

muuseuminõunik.

(3) Likvideerimiskomisjon alustab tööd 01.03.2024 ning lõpetab töö ja esitab tegevuse lõpetava

riigiasutuse lõppbilansi 30.04.2024 seisuga, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise

üleandmise-vastuvõtmise akti kultuuriministrile hiljemalt 15.05.2024.

§ 3. Töölepingute üleminek

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi töötajate töölepingud, välja arvatud direktori tööleping, lähevad

01.04.2024 muutumatul kujul üle Sihtasutusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum vastavalt

võlaõigusseadusele.

§ 4. Riigieelarve assigneeringute sulgemine

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kasutamata jäänud riigieelarve assigneeringud suletakse

01.05.2024.

§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine

Kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 12 „Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi põhimäärus”

tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Määruse jõustumine

Käesoleva määruse § 5 jõustub 01.05.2024.

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

Minister Kantsler

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / min@kul.ee / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

30.01.2024 nr 1-11/114-1

Eesti Arhitektuurimuuseumi ja

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi

riigiasutusena tegevuse lõpetamise

ettepaneku esitamine

Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste

moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord“ (edaspidi määrus)

punkti 61 kohaselt esitame kooskõlastamiseks riigiasutuste Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti

Tarbekunsti- ja Disainimuuseum tegevuse lõpetamise ettepaneku koos kummagi lõpetamisotsuse

õigusakti eelnõuga. Riigiasutuste ülesanded antakse üle riigi asutatavatele sihtasustustele –

vastavalt Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum ja Sihtasustusele Eesti Tarbekunsti- ja

Disainimuuseum.

Palume kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul. Mittevastamise korral loetakse määruse punkti 18

kohaselt nõusolek saaduks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõud 4 lehel

2. Seletuskiri 4 lehel

Sama: Tallinna Linnavalitsus

Marju Reismaa 628 2335

marju.reismaa@kul.ee

1

Kultuuriministri määruste „Eesti Arhitektuurimuuseumi tegevuse lõpetamine“ ja „Eesti

Tarbekunsti- ja Disainimuuseum tegevuse lõpetamine“ eelnõude seletuskiri ehk

lõpetamisettepanek

Määruste eesmärk on Kultuuriministeeriumi hallatavate riigiasutuste Eesti Arhitektuurimuuseum

(edaspidi EAM) ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (edaspidi ETDM) tegevuse lõpetamine

Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate

riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra“ (edaspidi

valitsuse määrus) punkti 56 alapunkti 2 alusel.

Riigiasutuste tegevuse lõpetamine ei saa toimuda enne, kui on riik on asutanud Sihtasutuse Eesti

Arhitektuurimuuseum ja Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (edaspidi koos

sihtasutused), mis võtavad üle eelnimetatud riigiasutuste ülesanded. Sihtasutuste asutamisega

seotud Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõud on ette valmistatud ning asutamine on kavandatud

2024. aasta märtsikuu jooksul.

Kultuuriministri määruste eelnõud ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi

muuseuminõunik Marju Reismaa (marju.reismaa@kul.ee, tel 628 2335), personali- ja

õigusosakonna jurist Nora Viira (nora.viira@kul.ee, tel 628 2329) ja finantsosakonna

varahaldusnõunik Erle Toiger (erle.toiger@kul.ee, tel 628 2229).

1. Tegevuse lõpetamise põhjendus

Kultuuriministeerium on juba alates 2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning

muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja

kohalikest oludest. 25.08.2016 toimunud kabinetiistungil võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse

jätkata muuseumivõrgu korrastamisega vastavalt riigiülesannete analüüsis välja toodud järeldustele

ja ettepanekutele1.

Praeguseks on asutatud 16 endise riigiasutuse ja 3 endise munitsipaalasutuse asemele 14 riigi

valitseva mõju all olevat sihtasutust (st et paralleelselt on toimunud ka asutuste konsolideerimised);

kohalike omavalitsuste juhtida (nii munitsipaalmuuseumiks kui ka ainult linna või valla asutatud

sihtasutuseks) on antud 6 endist riigimuuseumi; 2 endist riigimuuseumi ühendati Võru Instituudiga;

tegevuse lõpetas 1 endine riigimuuseum (Tartumaa Muuseum). Lisaks EAM-ile ja ETDM-le on

ümberkorraldused plaanis veel kahe riigimuuseumi puhul: Viljandi Muuseum ja Palamuse O. Lutsu

Kihelkonnakoolimuuseum.

Samasuguse reformi tegi oma riigis Hollandi valitsus, kes alustas seni ministeeriumi üksustena

tegutsenud 21 muuseumi ja konserveerimiskeskuse sihtasutusteks muutmisega juba 1994. aastal,

jättes seejuures muuseumikogud ja hooned riigi omandisse2. Hollandi muuseumid on Euroopas

kõrgelt hinnatud oma professionaalsuse ja uuendusmeelsusega.

Jäik riigiasutuse vorm, mis on mõeldud eelkõige riigivõimu teostamiseks ja administratiivseteks

toiminguteks, on tänapäevasele muuseumile, mis on sisuliselt kultuuriettevõte, piirav. Sihtasutusel

on kõrgem poliitiline ja juhtimislik autonoomia kui riigiasutusel. See vastab paremini muuseumide

olemusele ja vajadustele.

1 Vt p 4.9.6 riigiülesannete analüüsis: https://www.fin.ee/media/467/download 2 Autonomy for the National Museums and Museum Services in the Netherland. Background and documentation.

Ministry of Education, Culture and Science. The Netherlands, Rijswijk, 31 December 1994.

2

Kultuuriministeeriumi senine kogemus näitab, et juhtimismudel on võtmetähtsusega. Kõik endised

riigimuuseumid on sihtasutusena kasvatanud omatulu, taotlenud edukalt täiendavaid toetusi

erinevatest taotlusvoorudest ning suurendanud seeläbi muuseumi pakutavast osasaajate arvu.

Näiteks endise riigiasutuse Eesti Spordimuuseum omatulu 2015. aastal (viimane täistegevusaasta

riigiasutusena) oli u 18 000 eurot, 2022. aastal sihtasutusena u 155 000 eurot.

Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse

laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu valdkonna spetsialiste ning kohalike omavalitsuste

esindajaid, et arendus- ja juhtimisotsuseid teeks asjatundlik ning valdkonnaga seotud sihtasutuse

nõukogu. Mitmed muuseumid on seeläbi tugevdanud oma positsiooni kogukonnas.

Sihtasutuste nõukogudega on juhtimisse kaasatud erinevat kompetentsi ning suurenenud on

juhtkonna isiklikust vastutusest tulenev hoolsuskohustus. Kultuuriministeerium on

komplekteerinud ja komplekteerib ka edaspidi nõukogusid just konkreetsele asutusele vajaliku

lisakompetentsi kaasamise põhimõttest lähtuvalt. Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt

seotud nõukogu parim tagatis asutaja huvide kaitseks ja sihtasutuse üle efektiivse kontrolli

omamiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma sihtasutuse vajadustest ning

asutaja ootustest, tagades seeläbi eesmärgipärase arengu. Riigiasutuse puhul ei ole muuseumijuhil

igapäevaselt strateegilise juhtimise tuge, kes jälgiks eelarve täitmist ning kelle poole saaks nõu

küsimiseks pöörduda. Riigiasutuse juht saab küll suuremate probleemide korral pöörduda

ministeeriumi poole, kuid see ei asenda tuge, mida pakub sihtasutusega varalise vastutuse kaudu

väga isiklikult seotud nõukogu.

Tugines varasemalt asutatud sihtasutuste kogemustele, on sihtasutuse eelised riigiasutuse ees

kokkuvõtlikult järgmised:

1) paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel;

2) asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja

tegevuspiirkonnaga siduda;

3) nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi;

4) nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid;

5) juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik

nõukogu liikmetest;

6) juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes;

7) vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu

teenimisel ja asutuse vara kasutamisel;

8) kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse;

9) kui eelarveaasta lõpeb, ei ole järgmisesse aastasse ülekantavate riigieelarve vahendite

piirangut;

10) kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest fondidest on rohkem kui riigiasutuse puhul;

11) erinevalt riigiasutusest saab sihtasutus olla autoriõiguste pärija ja mittetulundusühingute

liige.

Kultuuriministeeriumi hinnangul on eeltoodu kaalukaks argumendiks sihtasutuste asutamiseks ning

seoses sellega EAM-i ja ETDM-i tegevuse lõpetamiseks riigiasutusena.

2. Majanduslikud kaalutlused, sealhulgas ettepanekud riigimuuseumi valduses oleva riigivara

ning riigimuuseumi tegevuse finantseerimiseks ettenähtud eelarveassigneeringute edasise

kasutamise kohta

Kuna asutatavad sihtasutused võtavad üle tegevuse lõpetavate riigimuuseumide ülesanded, siis

antakse sihtasutustele üle ka tegevuseks vajalik riigiasutuste bilansis olev põhi- ja väikevara ning

kehtivad lepingulised nõuded ja kohustused. Üleantavat vara kasutavad sihtasutused edaspidi oma

3

eesmärkide täitmisel. Sihtasutustele ei anta asutamisel üle kinnistuid, sest tegevust lõpetavad

riigimuuseumid kasutavad ainult rendipindu (ei ole riigivara).

Riigiasutuste EAM ja ETDM muuseumikogusid sihtasutustele ei võõrandata, vaid need jäävad

kuuluma riigile. Riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks (see hõlmab nii muuseumikogu

hoidmist, täiendamist, uurimist kui ka vahendamist) sõlmib Kultuuriministeerium sarnaselt

varasemale praktikale sihtasutustega halduslepingu vastavalt muuseumiseaduse § 9 lõikele 1.

Muuseumikogude kättesaadavus avalikkusele säilib muuseumide infosüsteemi MuIS kaudu.

Vastavalt riigivaraseaduse § 78 lõikele 4 võib asutajaõiguste teostaja ettepanekul Vabariigi Valitsus

anda juhiseid ja suuniseid ka muudes küsimustes kui sihtasutuse asutamine, tegevuse

ümberkorraldamine, teistes juriidilistes isikutes osalemine või lõpetamine. Sellest tulenevalt on

sihtasutuste asutamise aluseks olevate Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõudesse lisatud punkt,

mille kohaselt Vabariigi Valitsus annab suunise seniste riigiasutuste õigussuhete jätkamiseks

samadel tingimustel riigiasutuse funktsioneeriva terviku üleandmisel riigi asutatavatele

sihtasutustele. Sihtasutuste asutamisel tagatakse muuseumide tegevuse jätkumine riigiasutuse

asemel sihtasutuse vormis senises kvaliteedis ning tegevust ja õigussuhteid (sealhulgas kehtivaid

lepinguid) katkestamata.

Riigiasutuse EAM ja ETDM tegevuse lõpetamisel ja sihtasutuste asutamisel riigiasutuste tegevuse

ja vara baasil esinevad faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara antakse üle asutatavatele

sihtasutustele, milles samalaadne majandustegevus jätkub ning sihtasutused võtavad üle nii

töölepingud kui ka riigiasutuste tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse

muuseumide põhitegevuse kvalitatiivne sisu või mis toetavad muuseumide põhiülesannete täitmist.

Kuna riigiasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade

üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses toodud ettevõtte üleminekuga sarnast

regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte üleminekuga, siis analoogia korras

tuleks lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioonist. Vastavalt

võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu üleminekuks vaja teise lepingupoole nõusolekut,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Riigimuuseumide töötajate töölepingud, välja arvatud direktorite töölepingud, lähevad muutumatul

kujul üle sihtasutustele. Töötajate tööstaaž jätkub. Muuseumide ülemineku tõttu töötajate olukorda

mõjutavaid muudatusi ei kavandata, kuid edaspidi kinnitab sihtasutuste struktuuri ja koosseisu

üldarvu vastava sihtasutuse nõukogu, mis võib kaasa tuua muudatusi tööülesannetes. Direktorite

ametikoht kaob, sest sihtasutuse juhatus määratakse asutamisel sihtasutuse asutaja poolt ja edaspidi

sihtasutuse nõukogu poolt ning tegemist ei ole töösuhtega töölepingu seaduse mõistes. Sihtasutuste

juhatuse liikme kohale on Kultuuriministeerium juba välja kuulutanud avalikud konkursid.

Praeguste riigiasutuste direktorite töölepingud kehtivad kuni 29.02.2024. Riigiasutuste tegevuse

lõpetamisega täiendavaid personalikulusid ei kaasne.

Riigiasutuste seniste tegevuskulude katmiseks mõeldud vahendid suunatakse 2024. aasta

riigieelarves edasi asutatavatele sihtasutustele. Järgnevatel aastatel menetleb Kultuurministeerium

sihtasutuste tegevustoetuse taotlusi vastavalt kultuuriministri 11.09.2023. a määrusele nr 11

„Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise

tingimused ja kord“.

3. Riigiasutuste tegevuse lõpetamisest tingitud võimalikud muudatused õigusaktides

Tulenevalt riigiasutuste tegevuse lõpetamisest tunnistatakse kehtetuks kultuuriministri 8. juuli

2013. a määrus nr 7 „Eesti Arhitektuurimuuseumi põhimäärus” ning kultuuriministri 8. juuli 2013. a

määrus nr 12 „Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi põhimäärus”.

4

4. Kooskõlastamine

Lõpetamisettepanek saadetakse kooskõlastamiseks valitsuse määruse punktide 16 ja 61 alusel

Rahandusministeeriumile ja Tallinna Linnavalitsusele, sest tegemist on sotsiaal-kultuurilist

funktsiooni täitvate riigiasutustega, mis tegutsevad Tallinna linna territooriumil.