Eesti Arhitektuurimuuseumi tegevuse lõpetamine

1

Kultuuriministri määruse „Eesti Arhitektuurimuuseumi tegevuse lõpetamine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruse eesmärk on Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum

tegevuse lõpetamine Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a määrusega nr 244 kinnitatud

„Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende

tegevuse lõpetamise korra“ (edaspidi valitsuse määrus) punkti 56 alapunkti 2 alusel.

Riigiasutuse ülesanded võtab üle märtsis 2024 asutatav Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum

(edaspidi sihtasutus). Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Vabariigi Valitsuse 04.03.2024. a korralduse nr 58 „Volitus Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum

asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“ alusel kultuuriminister.

Kultuuriministri määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi

muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], tel 628 2335), õigus- ja haldusosakonna

jurist Nora Viira ([email protected], tel 628 2329) ja finantsosakonna varahaldusnõunik Erle Toiger

([email protected], tel 628 2229).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist.

Eelnõuga sätestatakse riigimuuseumi tegevuse lõpetamise ja töölepingute asutatavale sihtasutusele

ülemineku kuupäev, likvideerimiskomisjoni koosseis ning selle komisjoni töö alustamise ja

lõpetamise tähtaeg, riigieelarve assigneeringute sulgemise tähtaeg ning riigimuuseumi põhimääruse

kehtetuks tunnistamine.

Eelnõu § 1 kohaselt lõpetatakse Eesti Arhitektuurimuuseumi (registreeritud riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70004560) tegevus seoses vajaduse

kadumisega osutada muuseumiteenust riigiasutuse tasandil ning tegevuse lõpetava riigiasutuse

ülesanded antakse üle asutatavale sihtasutusele. Riigiasutuse tegevus lõpetatakse alates 1. juunist

2024. Kuupäeva määramisel on aluseks võetud valitsuse määruse punkt 68, mille kohaselt peab

riigiasutuse tegevuse lõpetamise otsuse tegemisest olema möödunud vähemalt kaks kuud.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse likvideerimiskomisjoni koosseis ning komisjoni töö alustamise ja

lõpetamise tähtajad. Määruses sätestatakse, et likvideerimiskomisjon alustab tööd 1. aprillil 2024 ja

lõpetab oma tegevuse hiljemalt 15. juunil 2024. Likvideerimiskomisjoni koosseisu nimetatakse

lisaks Kultuuriministeeriumi ametnikele ja Riigi Tugiteenuste Keskuse Kultuuriministeeriumi

valitsemisala talituse juhataja-pearaamatupidajale riigimuuseumi juhi asendaja, peavarahoidja ja

finantsjuht.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigimuuseumi töötajate töölepingute üleminek sihtasutusele. Töölepingu

seaduse § 112 kohaselt lähevad riigimuuseumi töötajate töölepingud üle sihtasutusele vastavalt

võlaõigusseadusele, sest asutatav sihtasutus jätkab sama majandustegevust (s.o ettevõtte üleminek,

mis ei too kaasa töö lõppemist). Riigiasutuse direktori tähtajaline tööleping lõppes juba 29.

veebruaril 2024. Direktori tööülesandeid täidab kuni riigiasutuse tegevuse lõpetamiseni muuseumi

kuraator-programmijuht, kelle töölepingule sõlmis Kultuuriministeerium vastava lisa.

Eelnõu § 4 kohaselt suletakse riigimuuseumi poolt kasutamata jäänud riigieelarve assigneeringud

1. juunist 2024.

2

Eelnõu § 5 kohaselt tunnistatakse kehtetuks kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 7 „Eesti

Arhitektuurimuuseumi põhimäärus”, sest riigimuuseumi tegevus lõpetatakse.

Eelnõu § 6 kohaselt jõustub eelnõu § 5 samal kuupäeval, kui lõpetatakse asutuse tegevus, see on

alates 1. juunist 2024. a.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Kultuuriministeerium on juba alates 2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning

muutnud muuseumide juriidilist vormi, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja

kohalikest oludest. 25.08.2016 toimunud kabinetiistungil võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse

jätkata muuseumivõrgu korrastamisega vastavalt riigiülesannete analüüsis välja toodud järeldustele

ja ettepanekutele1.

Praeguseks on asutatud 16 endise riigiasutuse ja 3 endise munitsipaalasutuse asemele 14 riigi

valitseva mõju all olevat sihtasutust (st et paralleelselt on toimunud ka asutuste konsolideerimised);

kohalike omavalitsuste juhtida (nii munitsipaalmuuseumiks kui ka ainult linna või valla asutatud

sihtasutuseks) on antud 6 endist riigimuuseumi; 2 endist riigimuuseumi ühendati Võru Instituudiga;

tegevuse lõpetas 1 endine riigimuuseum (Tartumaa Muuseum). Lisaks Eesti

Arhitektuurimuuseumile on ümberkorraldused alanud või on läbirääkimiste faasis veel kolme

riigimuuseumi puhul: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Viljandi Muuseum ja Palamuse O.

Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Samasuguse reformi tegi oma riigis Hollandi valitsus, kes alustas seni ministeeriumi üksustena

tegutsenud 21 muuseumi ja konserveerimiskeskuse sihtasutusteks muutmisega juba 1994. aastal,

jättes seejuures muuseumikogud ja hooned riigi omandisse2. Hollandi muuseumid on Euroopas

kõrgelt hinnatud oma professionaalsuse ja uuendusmeelsusega.

Jäik riigiasutuse vorm, mis on mõeldud eelkõige riigivõimu teostamiseks ja administratiivseteks

toiminguteks, on tänapäevasele muuseumile, mis on sisuliselt kultuuriettevõte, piirav. Sihtasutusel

on kõrgem poliitiline ja juhtimislik autonoomia kui riigiasutusel. See vastab paremini muuseumide

olemusele ja vajadustele.

Kultuuriministeeriumi senine kogemus näitab, et juhtimismudel on võtmetähtsusega. Kõik endised

riigimuuseumid on sihtasutusena kasvatanud omatulu, taotlenud edukalt täiendavaid toetusi

erinevatest taotlusvoorudest ning suurendanud seeläbi muuseumi pakutavast osasaajate arvu.

Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse

laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu valdkonna spetsialiste ning kohalike omavalitsuste

esindajaid, et arendus- ja juhtimisotsuseid teeks asjatundlik ning valdkonnaga seotud sihtasutuse

nõukogu. Mitmed muuseumid on seeläbi tugevdanud oma positsiooni kogukonnas.

1 Vt p 4.9.6 riigiülesannete analüüsis: https://www.fin.ee/media/467/download 2 Autonomy for the National Museums and Museum Services in the Netherland. Background and documentation.

Ministry of Education, Culture and Science. The Netherlands, Rijswijk, 31 December 1994.

3

Sihtasutuste nõukogudega on juhtimisse kaasatud erinevat kompetentsi ning suurenenud on

juhtkonna isiklikust vastutusest tulenev hoolsuskohustus. Kultuuriministeerium on

komplekteerinud ja komplekteerib ka edaspidi nõukogusid just konkreetsele asutusele vajaliku

lisakompetentsi kaasamise põhimõttest lähtuvalt. Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt

seotud nõukogu parim tagatis asutajate huvide kaitseks ja sihtasutuse üle efektiivse kontrolli

omamiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma sihtasutuse vajadustest ning

asutajate ootustest, tagades seeläbi eesmärgipärase arengu. Riigiasutuse puhul ei ole muuseumijuhil

igapäevaselt strateegilise juhtimise tuge, kes jälgiks eelarve täitmist ning kelle poole saaks nõu

küsimiseks pöörduda. Riigiasutuse juht saab küll suuremate probleemide korral pöörduda

ministeeriumi poole, kuid see ei asenda tuge, mida pakub sihtasutusega varalise vastutuse kaudu

väga isiklikult seotud nõukogu.

Tugines varasemalt asutatud sihtasutuste kogemustele, on sihtasutuse eelised riigiasutuse ees

kokkuvõtlikult järgmised:

1) paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel;

2) asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja

tegevuspiirkonnaga siduda;

3) nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi;

4) nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid;

5) juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik

nõukogu liikmetest;

6) juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes;

7) vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu

teenimisel ja asutuse vara kasutamisel;

8) kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse;

9) kui eelarveaasta lõpeb, ei ole järgmisesse aastasse ülekantavate riigieelarve vahendite

piirangut;

10) kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest fondidest on rohkem kui riigiasutuse puhul;

11) erinevalt riigiasutusest saab sihtasutus olla autoriõiguste pärija ja mittetulundusühingute

liige.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Kuna asutatav sihtasutus võtab üle tegevuse lõpetava riigimuuseumi ülesanded, siis antakse

sihtasutusele üle ka tegevuseks vajalik riigiasutuse bilansis olev põhi- ja väikevara ning kehtivad

lepingulised nõuded ja kohustused. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma eesmärkide

täitmisel. Sihtasutusele ei anta asutamisel üle kinnistuid, sest tegevust lõpetav riigimuuseum kasutab

ainult rendipindu (ei ole riigivara).

Riigiasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum muuseumikogu sihtasutusele ei võõrandata, vaid see jääb

kuuluma riigile. Riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks (see hõlmab nii muuseumikogu

hoidmist, täiendamist, uurimist kui ka vahendamist) sõlmib Kultuuriministeerium sarnaselt

varasemale praktikale sihtasutusega halduslepingu vastavalt muuseumiseaduse § 9 lõikele 1.

Muuseumikogu kättesaadavus avalikkusele säilib muuseumide infosüsteemi MuIS kaudu.

Vastavalt riigivaraseaduse § 78 lõikele 4 võib asutajaõiguste teostaja ettepanekul Vabariigi Valitsus

anda juhiseid ja suuniseid ka muudes küsimustes kui sihtasutuse asutamine, tegevuse

ümberkorraldamine, teistes juriidilistes isikutes osalemine või lõpetamine. Sellest tulenevalt on

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõusse, millega volitatakse kultuuriministri sihtasutust asutama,

lisatud punkt, mille kohaselt Vabariigi Valitsus annab suunise senise riigiasutuse õigussuhete

jätkamiseks samadel tingimustel riigiasutuse funktsioneeriva terviku üleandmisel riigi asutatavale

4

sihtasutusele. Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamisel tagatakse muuseumi tegevuse

jätkumine riigiasutuse asemel sihtasutuse vormis senises kvaliteedis ning tegevust ja õigussuhteid

(sealhulgas kehtivaid lepinguid) katkestamata.

Riigiasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum tegevuse lõpetamisel ja sihtasutuse asutamisel riigiasutuse

tegevuse ja vara baasil esinevad faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara antakse üle

asutatavale sihtasutusele, milles samalaadne majandustegevus jätkub, ning sihtasutus võtab üle nii

töölepingud kui ka riigiasutuse tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse

muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu või mis toetavad muuseumi põhiülesannete täitmist. Kuna

riigiasutuste tegevust reguleerivad õigusaktid ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade

üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses toodud ettevõtte üleminekuga sarnast

regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte üleminekuga, siis analoogia korras

tuleks lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioonist. Vastavalt

võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu üleminekuks vaja teise lepingupoole nõusolekut,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Riigimuuseumi töötajate töölepingud lähevad muutumatul kujul üle sihtasutusele. Töötajate

tööstaaž jätkub. Muuseumi ülemineku tõttu töötajate olukorda mõjutavaid muudatusi ei kavandata,

kuid edaspidi kinnitab sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu sihtasutuse nõukogu, mis võib

kaasa tuua muudatusi tööülesannetes. Direktori ametikoht kaob, sest sihtasutuse juhatuse liikme

puhul ei ole tegemist töösuhtega töölepingu seaduse mõistes. Sihtasutuse juhatuse liikme määrab

ametisse sihtasutuse asutamise hetkel selle sihtasutuse asutaja ning edaspidi sihtasutuse nõukogu.

Sihtasutuse juhatuse liikme kohale korraldas Kultuuriministeerium avaliku konkursi. Praeguse

riigiasutuse direktori tähtajaline tööleping kehtis kuni 29.02.2024. Riigiasutuse tegevuse

lõpetamisega täiendavaid personalikulusid ei kaasne.

Riigiasutuse seniste tegevuskulude katmiseks mõeldud vahendid suunatakse 2024. aasta

riigieelarves edasi asutatavale sihtasutusele. Järgnevatel aastatel menetleb Kultuurministeerium

sihtasutuse tegevustoetuse taotlusi vastavalt kultuuriministri 11.09.2023. a määrusele nr 11

„Riigieelarvest muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise

tingimused ja kord“.

Rahandusminister osutas 27. veebruaril 2024 oma kirjas Kultuuriministeeriumile Eesti

Arhitektuurimuuseumi liiga väiksele tuluprognoosile. Prognoos on praeguse teadmise järgi

teadlikult konservatiivne ja põhineb riigiasutuse senisel tegevusel. Sihtasutuse vorm on sobilik riigi

hallatavale kultuuriettevõttele, võimaldab suuremat paindlikkust ja ka loodetavasti suuremat

omatulu teenimist. Asutaja ootustega annab riik uuele sihtasutusele ka ülesande suuremaks

omanikutulu teenimiseks, mida uus juht vastavalt oma äranägemisele ja võimalustele peab ellu

viima.

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Samuti ei kaasne määruse

rakendamisega eeldatavaid tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud § 5, mis jõustub 1. juunil 2024. a.

7. Kooskõlastamine

Ettepanek riigiasutuse tegevuse lõpetamiseks esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

kes kooskõlastas eelnõu märkusteta, ning Tallinna Linnavalitsusele, kes kooskõlastas eelnõu

vaikimisi (mittevastamise korral loetakse valitsuse määruse punkti 18 kohaselt nõusolek saaduks).

MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 10

Eesti Arhitektuurimuuseumi tegevuse

lõpetamine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 alusel ning kooskõlas

muuseumiseaduse ja Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244 „Valitsusasutuste

hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise

korra kinnitamine”.

§ 1. Tegevuse lõpetamine

(1) Seoses vajaduse puudumisega osutada muuseumiteenust riigiasutuse tasandil lõpetatakse

riigiasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum tegevus alates 01.06.2024 ning tegevuse lõpetava

riigiasutuse ülesanded antakse üle riigi asutatavale Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum.

(2) Tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on Kultuuriministeerium.

(3) Tegevuse lõpetava riigiasutuse nimi on Eesti Arhitektuurimuuseum (registreeritud riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70004560).

§ 2. Likvideerimiskomisjon

(1) Eesti Arhitektuurimuuseumi tegevuse lõpetamiseks moodustatakse likvideerimiskomisjon

järgmises koosseisus:

Kultuuriministeeriumi finantsosakonna eelarvejuht;

Kultuuriministeeriumi finantsosakonna varahaldusnõunik;

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik;

Kultuuriministeeriumi personalijuht;

Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna jurist;

Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna teabehalduse juht;

Riigi Tugiteenuste Keskuse Kultuuriministeeriumi valitsemisala talituse juhataja-

pearaamatupidaja;

Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori asendaja;

Eesti Arhitektuurimuuseumi peavarahoidja;

Eesti Arhitektuurimuuseumi finantsjuht.

(2) Likvideerimiskomisjoni esimees on Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna

muuseuminõunik.

(3) Likvideerimiskomisjon alustab tööd 01.04.2024 ning lõpetab töö ja esitab tegevuse lõpetava

riigiasutuse lõppbilansi 31.05.2024 seisuga, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise

üleandmise-vastuvõtmise akti kultuuriministrile hiljemalt 15.06.2024.

§ 3. Töölepingute üleminek

Eesti Arhitektuurimuuseumi töötajate töölepingud lähevad 01.06.2024 muutumatul kujul üle

Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum vastavalt võlaõigusseadusele.

§ 4. Riigieelarve assigneeringute sulgemine

Eesti Arhitektuurimuuseumi kasutamata jäänud riigieelarve assigneeringud suletakse 01.06.2024.

§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine

Kultuuriministri 08.07.2013 määrus nr 7 „Eesti Arhitektuurimuuseumi põhimäärus” tunnistatakse

kehtetuks.

§ 6. Määruse jõustumine

Käesoleva määruse § 5 jõustub 01.06.2024.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Tarvi Pürn

minister spordi asekantsler

kantsleri ülesannetes