Soodla liivakarjääri keskkonnaloa nr HARM-101 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine

1

Soodla liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise

taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes EMG Karjäärid OÜ poolt 27.06.2024 esitatud Soodla liivakarjääri keskkonnaloa

nr HARM-101 muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9

lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 8 1 , maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab

Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Soodla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa HARM-101

muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine.

1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva

olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Soodla

liivakarjääri keskkonnaloas on järgmised:

1.3.1. Karjääri avamisel ja mäetööde teostamisel tuleb kinni pidada keskkonnamõju

hindamisega antud soovitustest ja nõuetest („AS Baltifalt ja OÜ Merko Kaevandused

Soodla liivamaardlas taotletavatel mäeeraldistel kavandatava liiva kaevandamisega

kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamise aruanne“ OÜ Inseneribüroo STEIGER

töö nr 07/0179).

1.3.2. Karjääri rajamise peamine mõju avaldub olemasolevale metsale ja sealsetele

elupaikadele, siis on optimaalne raadata mets etappide viisi ja ainult mäetöödeks

vahetult vajalikus ulatuses - 10-15 ha. Metsa raadamise plaan siduda mäetööde

projektiga.

1.3.3. Alal, kus maavara on väljatud, tuleb alustada korrastamistöödega niipea, kui mäetööd

seda võimaldavad.

1.3.4. Kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju minimeerimiseks alustada Soodla

karjääri avamistöödega mäeeraldise lääneküljelt ja liikuda edasi ida suunas.

1.3.5. Karjääris on töötamine öisel ajal, s.o 23.00 - 07.00 keelatud.

1.3.6. Kui müratase metsise mängu piiranguvööndi piiril ületab päevasel ajal 45 dB, siis

tuleb metsiste mänguperioodil märtsist kuni mai keskpaigani kella 17.00 - 11.00

karjääris peatada töö.

2

1.3.7. Karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse

tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks

saastatuse taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis

tootmisterritooriumi piiril ning kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liivaveoks

koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeneid

liivaosakesi.

1.3.8. Ettevõte on kohustatud tagama mäeeraldise teenindusmaaga piirnevatele ja karjääri

maa-ala kaudu juurdepääsu omavatele kinnistutele ligipääsu oma kinnistutele kas

olemasolevate või alternatiivsete uute teede kaudu.

1.3.9. Kasutatavad teed hoida tolmuvabad, vajadusel teed katta tolmuvaba materjaliga või

niisutada.

1.3.10. Vee ära juhtimine karjääri territooriumilt on keelatud.

1.3.11. Soodla liivakarjääris ei tohi veetaseme alanemine olla suurem kui 5 meetrit.

1.3.12. Ettevõte on kohustatud jälgima veekogude veetasemete muutusi kaevandamise

käigus. Näidud tuleb dokumenteerida sagedusega 1 kord nädalas ning võimaliku

veetaseme järsu alanemise korral ette nägema meetmete kava selle vältimiseks.

1.3.13. Karjääri projektis näha ette seadmetele ja masinatele spetsiaalselt ettevalmistatud

masinate hooldusplatsid, kus vajadusel on võimalik kütuse ja õlilekked kiiresti

kokku koguda ja nii vältida pinnase ja põhjavee reostust. Koostada ka reostuse

likvideerimise kava.

Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik,

Kuusalu vald, Harju maakond, 74604) esitas 27.06.2023 Keskkonnaametile Soodla

liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 27.06.2023 numbriga DM-125216-1, parandatut taotlus

09.10.2023 numbriga DM-125216-6).

Soodla liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 36,44 ha ja teenindusmaa pindalaga 43,63 ha,

asub Harjumaal Anija vallas, Soodla külast 1,5 km kirdes. Karjäär asub riigimaal Soodla

liivakarjääri katastriüksusel (14001:002:0529). Riigivara valitsejaks on Majandus- ja

3

Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Kinnistu

sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa.

Kaevandamisloa nr HARM-101 (kaevandamisluba kehtib 14.07.2009 – 02.07.2025)

alusel kaevandab EMG Karjäärid OÜ Soodla liivakarjääris ehitus- ja täiteliiva.

Maa-ameti 18.10.2023 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS nr DM-

125216-8) kirja kohaselt oli seisuga 30.09.2023 Soodla liivakarjääriga seotud varuplokkide

jääkvaru maavarade registris järgmine:

1 plokk: ehitusliiv, aktiivne tarbevaru – 186,6 tuh m³,

6 plokk: täiteliiv, aktiivne tarbevaru – 29,77 tuh m³,

7 plokk: täiteliiv, aktiivne tarbevaru – 2 031,2637 tuh m³,

8 plokk: ehitusliiv, aktiivne tarbevaru – 977,571 tuh m³.

Kaevandatavat maavara kasutatakse asfaltbetooni tootmises, ehituses ja teedeehituses.

Kuna maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada,

taotletakse kaevandamisloa nr HARM-101 pikendamist 15 aasta võrra. Kaevandatud maa

korrastatakse metsamaaks ja tehisveekoguks.

Keskkonnaamet võttis 20.10.2023 kirjaga nr DM-125216-9 Soodla liivakarjääri

kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse.

KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav

tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS

§ 6

lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2 1

viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 6 1

lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa

Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 21 sätestab, et kui sama paragrahvi lõike 1 punktides 1–34 1 nimetatud

tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu

selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3)

ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

4

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel,

lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel

ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust

(KeHJS-i § 6 1

lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(KeHJSi § 6 1

lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Soodla liivakarjääri kaevandamisloa muutmise taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 6 1

lg 1

kohane teave

2. AS Baltifalt ja OÜ Merko Kaevandused Soodla liivamaardlas taotletavatel

mäeeraldistel kavandatava liiva kaevandamisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju

hindamise aruanne. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Töö nr 07/0179

3. Maavara kaevandamise loa taotlus. Soodla Liivakarjäär. OÜ J.Viru Markšeideribüroo

2007 4. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi.

5. Soodla liivamaardla Soodla liivakarjääri jääkvaru ümberhindamise seletuskiri (varu

seisuga 01.02.2021) töö nr 21-EA21.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Soodla liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 36,44 ha ja teenindusmaa pindalaga 43,63 ha,

asub Harjumaal Anija vallas, Soodla külast 1,5 km kirdes. Karjäär asub Soodla liivakarjäär

(14001:002:0529) kinnistul. Kinnistu sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Mäeeraldis

kattub Soodla liivamaardla aktiivsete tarbevaru plokkidega 1, 6, 7 ja 8. Maa-ameti

18.10.2023 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS nr DM-125216-8)

kirja kohaselt oli 30.09.2023 seisuga Soodla liivakarjääriga seotud varuplokkide jääkvaru

maavarade registris järgmine:

1 plokk: ehitusliiv, aktiivne tarbevaru – 186,6 tuh m³,

6 plokk: täiteliiv, aktiivne tarbevaru – 29,77 tuh m³,

7 plokk: täiteliiv, aktiivne tarbevaru – 2 031,2637 tuh m³,

8 plokk: ehitusliiv, aktiivne tarbevaru – 977,571 tuh m³.

Kaevandatavat maavara kasutatakse asfaltbetooni tootmises, ehituses ja teedeehituses.

Kuna maavara ei jõuta keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada,

taotletakse kaevandamisloa nr HARM-101 pikendamist 15 aasta võrra. Kaevandatud maa

korrastatakse metsamaaks ja tehisveekoguks.

5

Soodla liivakarjääri mäenduslikud tingimused mäeeraldisel on kõrge pinnasevee taseme

tõttu ebasoodsad. Tegemist on juba tegutseva karjääriga, mille kaevandamisloale taotletakse

kehtivusaja pikendamist, et kogu mäeeraldisel olev maavaravaru lõpuni ammendada.

Katendi keskmine paksus on 0,3 m. Ehitusliiva keskmine paksus on 5,8 m. Täiteliiva kihi

keskmine paksus on 6,7 m. Katendi maht on 2021.a. arvutuste järgi 48 tuh m3. Kooritud

kattekiht ladustatakse vallidesse mäeeraldise piirialadele ja teenindusmaale. Katend

kasutatakse ära täies mahus kaevandatud maa korrastamisel ja/või see võõrandatakse

maapõueseaduses ette nähtud korras. Korrastamiseks vajalikud mulla ja katendi mahud

tuuakse välja korrastamisprojektis.

Taotletav mäeeraldis on mäetöödega avatud ning kaevandamist saab jätkata juba avatud

eedega osas. Mäetööde täpne liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad

määratakse kaevandamisprojektis.

Kaevandatud ala on plaanis korrastada veekoguks ja metsamaaks. Mäeeraldise külgede

korrastamine täpsustatakse korrastamistingimuste alusel koostatavas korrastamisprojektis.

Karjääri külgedele kujundatakse kaevandamise käigus ohutu püsinõlvus.

Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks

vibratsiooni tekitada.

Kaevandamine on karjääris toimunud 2019 aasta I kvartalist alates mistõttu on karjäär 2/3

osas avatud. 1/3 osas tuleb kaevandamisega alustamisel mets raadata, kännud juurida ning

katend eemaldada enne maavarale ligipääsu.

Ettevalmistavaid töid teostatakse pöördkopp-ekskavaatoriga ning maavara väljamine

teostatakse samuti pöördkopp-ekskavaatoriga. Veetasemest sügavamal asuvad liivakihid

väljatakse pinnasepump süvendajaga pinnase veetaset alandamata. Kooritud kattekiht

ladustatakse vallidesse mäeeraldise piirialadele ja teenindusmaale. Materjali väljavedu

karjäärist toimub autotranspordiga.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja

vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ning karjääri korrastamine

korrastamistinguste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka

korrastamiseks vajalikud mulla ja katendi mahud.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

6

Soodla liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 36,44 ha ja teenindusmaa pindalaga 43,63 ha,

asub Harjumaal Anija vallas, Soodla külast 1,5 km kirdes. Karjäär asub Soodla liivakarjääri

(14001:002:0529) kinnistul. Kinnistu sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Taotletaval alal

kaevandatakse ammendamata maavara jääkvaru. Kaevandamise jätkamine võimaldab varu

maksimaalselt ammendada ja kaeveala korrastamisprojektiga seatud nõuete kohaselt

korrastada.

Lähim elamu asub mäeeraldise loodenurgast ligikaudu 100 m kaugusel (14001:002:0093).

Soodla liivakarjäärist 90-540 m lääne pool on 110 kV elektriliin ja D-kategooria gaasitrass.

Soodla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ~75 m kaugusele lõunasse jääb Soodla II

liivakarjäär, kus kaevandab AS Merko Infra kaevandamisloa nr HARM-100 alusel,

kehtivusega kuni 14.07.2038. a.

Mäeeraldisest läänes ~30 m kaugusel paikneb Võllaskatku geodeetilise märgi kaitsevöönd

(id: 312), ~70 m kaugusel III kategooria kaitsealuse liigi Platanthera bifolia (kahelehine

käokeel) leiukoht ning kirdes ~80 m kaugusel puuraugu veehaarde sanitaarkaitseala (vid:

454336969). Soodla liivakarjäärist ~65 m kaugusel põhjas asub Võllaskatku metsise

püsielupaik (väline tunnus: KLO3000756).

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse

energiakasutus.

Soodla liivakarjäär asub fluvioglatsiaalsel deltal. Mäeeraldise piires on maapinna reljeef

ebaühtlane kuna karjääris toimub aktiivne kaevandamine. Karjääri edelaosas kaevandatakse

veealust varu, keskosas veepealset varu, lisaks toimub maavara paljandamine ning

mäeeraldise põhja- ja idaosas on mets raadamata ning looduslik geoloogiline situatsioon on

säilinud.

Kasulikuks kihiks on ehitus- ja täiteliiv, mis on arvele võetud 01.02.2021 seisuga on Soodla

liivakarjääri varusid markšeiderimõõdistusega ümber hinnatud. Markšeiderimõõdistuse viis

läbi ning mäetööde plaani koostas OÜ J. Viru Markšeideribüroo (töö nr 20265).

Soodla liivamaardla paikneb kirde-edelasuunalisel liustikujõelise tekkega seljandikul, mille

pealispind on kergelt lainjas. Absoluutsed kõrgused seljandiku piires kõiguvad vahemikus

40 kuni 58 m. Seljandikku katab 0,1-1,0 m paksune rohkesti lagunemata taimejäänuseid

sisaldav kasvukiht. Kasulik kiht koosneb ülipeeneteralisest kuni peeneteralisest kvarts-

päevakivi liivast, mis on valdavalt beežikashalli kuni hallikasbeeži värvusega. Pindalalises

levikus väheneb reeglina liivade terajämedus lõunasuunas ning sügavuti vertikaalläbilõikes.

Sügavuse suunas muutuvad liiva toonid hallikamateks ja liiv muutub tihedamaks.

Fluvioglatsiaalsete setete lamamiks on saviliivmoreen.

7

Soodla liivakarjääri mäeeraldise kasulik kiht on kaetud mustjaspruuni kasvukihiga, milleks

on huumuserikas liiv taime- ja puujuurtega. Katendi maht on 2021.a. arvutuste järgi on 48

tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,3 m. Ehitusliiva keskmine paksus on 5,8 m. Täiteliiva

kihi keskmine paksus on 6,7 m.

Soodla maardlas on pindalaliselt jälgitav veetaseme langus kirdest edela ja lõuna (Soodla

jõe ja vana karjääri) suunas 53 m-st kuni 41 m-ni. KMH aruande kohaselt endise Soodla

liivakarjääri kraavis oli 2006 aasta jaanuaris tehtud mõõtmiste põhjal veetase 41,2 m ja

kagus paiknevas Soodla jões 40,8 m. Novembri vaatluste alusel Soodla mäeeraldiseni

ulatuvas kraavis vett ei ole. Kraav püsib kuivana kuni mahajäetud karjäärini ja sellest

väljumiseni. Veetase endisel karjäärialal on keskmiselt 45,5 m. Soodla taotletava

mäeeraldisel on pinnaseveetase maapinnast keskmiselt 1,8 m.

Piirkonna elanike vesivarustus on lahendatud puurkaevudega, kus tasemekõrgused jäävad

vahemikku 21…29,5 m. Erandiks on puurkaev nr 44, mis ulatub juba sügavamatesse

veekompleksidesse (Ordoviitsiumi veekompleks).

Ordoviitsiumi veekompleksi ülemine veehorisont lasub vahemikus 11,5-7,8 m maapinnast.

Staatiline veetase on ligikaudu 5 m maapinnast. Veekiht ei ole küllaldase toodanguga ega

vajaliku kvaliteediga. Pinnakatte vähese paksuse tõttu on reostuse oht suur.

Mäeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale

tehisveekogu ja metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused.

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.

3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral

looduskeskkonda. Soodla liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda

mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik

mõju põhjaveele. Tegemist on juba olemasoleva karjääriga. Käesoleva taotlusega

pikendatakse keskkonnaloa kehtivusaega.

Vesi

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara kaevandamisel alandatakse

(pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt suublaks olevasse veekogusse)

karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel. See toob kaasa põhjavee taseme

alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval alal.

8

Üldjuhul, kui kaevandatakse põhjavee tasemest üleval ja all pool asuvat maavara varu ilma

veetaset alandamata, siis ei ole võimalik ka ohustada piirkonna kaevude veetaset.

Mõningane risk tekib vaid vee kvaliteedile, mis võib ilmneda mäemasinate või kallurite

rikete puhul. Juhul kui avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt

pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb

koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib

selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline,

et see ei jõuks imbuda veekihti. Lisaks tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid

materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks koheselt kasutada.

KMH aruande kohaselt võib veetaseme alanemisest tingitud mõju tekkida karjäärile kuni

400 m kaugusel paiknevatele salvkaevudele. Lähemal kui 400 m paikneb üks talukoht, kus

on puurkaev. Kaevu passi andmetel (pass nr 4808) on tegemist sügava (kuni 30 m)

puurkaevuga, mille veetaseme absoluutkõrguseks on märgitud 21,5 m. Kaevu sügavus on

suurem kui kavandatavate liivakarjääride kujunevad põhjakõrgused. Karjääride

prognoositavaks veetasemeks Soodla karjääris kujuneb keskmiselt 50,8 m ja lõunapoolses

Soodla II karjääris 45,5 m. Seega mõju elanike veekaevudele karjääride rajamisest tingituna

ei ole. Veetase kaevudes võib alaneda sademetevähesel perioodil, kuid mõju mäetöödest on

minimaalne. Kuid soovitav on teha seiret veetaseme muutuste suhtes ja võtta kasutusele

meetmed, juhul kui kaevud jäävad kuivaks.

KMH aruandes on märgitud, et võib öelda, et karjääride töö mõjutab vaid ülemist, Kvaternaari

veekompleksi vee taset, kuid vastumeetmete rakendamisel ei mõjuta tasememuutus piirkonnas

kaitstavaid loodusobjekte - Natura inventuuri elupaiku (soomännikud, jõeäärse laanemetsad) ja

Võllaskatku püsielupaigas elavate II kaitsekategooriasse kuuluvate metsiste mängupaika.

Keemilised mõjud on välditavad, kui on välditavad masinate kütuse ja määrdeõlide lekked.

Samuti on märgitud, et kuna karjääridest uusi väljavoole ei rajata, siis oluline mõju

läheduses olevatele veekogudele puudub.

Kehtival loal on kantud põhja- ja pinnavee kaitseks järgmised kõrvaltingimused, mis

jäetakse loal muutmata:

1. Vee ära juhtimine karjääri territooriumilt on keelatud.

2. Soodla liivakarjääris ei tohi veetaseme alanemine olla suurem kui 5 meetrit

3. Ettevõtte on kohustatud jälgima veekogude veetasemete muutusi kaevandamise käigus.

Näidud tuleb dokumenteerida sagedusega 1 kord nädalas ning võimaliku veetaseme

järsu alanemise korral ette nägema meetmete kava selle vältimiseks. Meetmete kava

esitada keskkonnateenistusele kooskõlastamiseks aasta jooksul pärast veealuse

kaevandamise alustamist.

4. Karjääri projektis näha ette seadmetele ja masinatele spetsiaalselt ettevalmistatud

masinate hooldusplatsid, kus vajadusel on võimalik kütuse ja õlilekked kiiresti kokku

9

koguda ja nii vältida pinnase ja põhjavee reostust. Koostada ka reostuse likvideerimise

kava.

Peenosakesed (tolm)

Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete peenosakeste ehk tolmu allikateks maavara

ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete

osakeste eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise

tehnoloogiast, kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul,

sademed jne). Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel

liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt.

Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

KMH aruande kohaselt võivad tolmu tekitajateks karjäärides olla liikuvad saasteallikad ehk

liiva transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel ja väljaveoteedel. Töötavates

karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordist tekkiv tolm võib levida

lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele ja hõredal metsaalal 100 – 150

m kaugusele, s.o karjääride territooriumil. Efektiivseks vahendiks sellise tolmu vastu

võitlemisel on kuival perioodil teede kastmine, millega saab tolmu teke viia praktiliselt

nullini. Soovitav on karjäärisisesed teed paigutada selliselt, et teelt tõusev tolm jääks

karjääri territooriumile.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“

kohaselt õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest

heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud

künniskogust. Arvestades tegevusi taotletavas Soodla liivakarjääris, on kohane hinnata

määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest vaid tahkete osakeste (PM-sum) tekkimist,

mille koguse puhul >1 tonni aastas on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast

saasteainete välisõhku väljutamiseks.

Taotletava Soodla liivakarjääri keskmise aastamäära (220 tuh m3 , ehk ~330 000 tonni)

kaevandamisel koos materjali töötlemisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,96

t/a (0,0029*352000/1000). Toodetavast materjalist orienteeruvalt 50% materjalist läbib

sõelumise (2020-2023 a keskmine sõelutud materjali osakaal on 35%) ning ülejäänud

realiseeritakse töötlemata, mistõttu keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud

künniskoguseid töötlemise käigus ei ületata

Peenosakeste leviku vähendamiseks on kehtivale keskkonnaloale kantud järgmised

kõrvaltingimused, mis jäetakse kehtima:

10

1. Karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse

tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks

saastatuse taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis

tootmisterritooriumi piiril ning kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liivaveoks

koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeneid liivaosakesi.

2. Kasutatavad teed hoida tolmuvabad, vajadusel teed katta tolmuvaba materjaliga või

niisutada.

Müra

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66.

Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri

04.03.2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. Transpordimasinal

on müratase normeeritud. 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate

veokite müratase on vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator,

buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on 110 dB. Müraallikast eemaldudes

müratase alaneb. Karjääris töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille heli

levib sfääriliselt ja helirõhu tase väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordsel suurenemisel.

Seega kui avamaal 100 m kaugusel müraallikast on müratase 39 dB, siis 200 m kaugusel on

see 33 dB ja 400 m kaugusel oleks müratase 27 dB.

Masinad paiknevad kaevandamisel karjääri süvendis ja puistangute vahel, mis mõlemad

toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Mäetööde arendaja on

kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Karjääri lähiala saab käsitleda eelnevalt

nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II

kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad reeglina tööpäevadel

päevasel ajal.

KMH aruande kohaselt on müratundlikem objekt karjääri loodeosas 110 m kaugusel

paiknev elumaja (Kinnistu: Võllaskatku, 14001:002:0093). Karjääri ja elumaja vahele jääb

alles metsariba 50 m. Muu asustus karjääri ümbruses puudub. Karjäärist 110 m kaugusel,

võttes arvesse heli sumbuvust õhus (32 dB), karjääri seinte tagasipeegeldavat toimet (21

dB) ja metsariba sumbuvust (4 dB), on arvutuslik müra: 95 dB – 32 dB – 21 dB – 4dB = 38

dB. Seega karjäärist kostuv müra jääb allapoole lubatud päevase ja ka öise taseme.

11

Müra tekitavate masinate müraleviku leidmisel on arvestatud kahe masina koostöötamisest

tekkiva mürataseme suurenemist (kallur + ekskavaator: 95 dB).

Praktikas ei paikne müraallikas karjääri töötamisel lähimas punktis ja müralevikut

vähendavad ka karjääris paiknevad puistangud ja karjääri süvendi küljed.

Kehtivale loale on kantud järgmised müraga seotud kõrvaltingimused, mis jäetakse endiselt

kehtima:

1. Karjääris on töötamine öisel ajal so 23.00-07.00 keelatud.

2. Karjääri töölerakendamise järgneval kuul tuleb teostada kontrollmõõtmised reaalse

mürataseme ja leviku määramiseks karjääris ning Kiiu-Soodla maantee ääres, kus

toimub kaevise väljavedu. Mõõtmistulemused säilitada kaevandaja juures. Müra

normtaseme ületamisel rakendada efektiivseid müravastaseid meetmeid.

3. Kui müratase metsise mängu piiranguvööndi piiril ületab päevasel ajal 45 dB, siis tuleb

metsiste mänguperioodil märtsist kuni mai keskpaigani kella 17.00-11.00 karjääris

peatada töö.

Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra

leviku piiramiseks sihipäraselt rajada katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Soodla liivakarjääris töötav

tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika

ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada

karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid

lõhkamistöid läbi ei viida.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei

kaasne.

3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

12

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35 2

tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse

rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks.

Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. Samuti on

kasutatav kogu eemaldatav katend, mille kogumahuks on 48 tuh m 3

.

Taotletavas Soodla liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis

koosneb kasvukihist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse

hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel.

Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei

kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei

teki, sest kogu toodang realiseeritakse.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need

nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).

3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse

saastada nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate

tehnilist seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire

likvideerimise viis.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Soodla liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 36,44 ha ja teenindusmaa pindalaga 43,63 ha,

asub Harjumaal Anija vallas, Soodla külast 1,5 km kirdes. Karjäär asub Soodla liivakarjäär

(14001:002:0529) kinnistul. Kinnistu sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Tegemist on

ammendamata mäeeraldisel oleva maavara jääkvaruga. Kaevandamise jätkamine

võimaldab varu maksimaalselt ammendada ja kaeveala korrastamisprojektiga seatud nõuete

kohaselt korrastada.

13

Lähim elamu asub mäeeraldise loodenurgast ligikaudu 100 m kaugusel (tunnus:

14001:002:0093). Soodla liivakarjäärist 90-540 m lääne pool on 110 kV elektriliin ja D-

kategooria gaasitrass. Soodla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ~75 m kaugusele

lõunasse jääb Soodla II liivakarjäär, kus kaevandab AS Merko Infra kaevandamisloa nr

HARM-100 alusel, kehtivusega kuni 14.07.2038. a.

Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal muinsuskaitsealuseid üksikobjekte, ehitisi ega

pärandkultuuriobjekte ei esine. Lähim muinsuskaitseline objekt on u 500 m kaugusel kagu

suunas paiknev Ohvrikivi Hiiekivi (kultuurimälestiste registri nr 17433).

Lähim pärandkultuuriobjekt (Võllastkatku metsavahikoht. EELIS nr 442603936) paikneb

mäeeraldise teenindusmaast u 90 m kaugusel lääne suunas.

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Soodla liivakarjääris on kasulikuks kihiks ehitus- ja täiteliiv.

Soodla liivakarjääri mäeeraldise kasulik kiht on kaetud mustjaspruuni kasvukihiga, milleks

on huumuserikas liiv taime- ja puujuurtega. Katendi maht on 2021.a. arvutuste järgi on 48

tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,3 m. Ehitusliiva keskmine paksus on 5,8 m. Täiteliiva

kihi keskmine paksus on 6,7 m.

Mäetehnilised tingimused on keerulised kõrge veetaseme tõttu. Kaevandamine toimub nii

veetasemest üleva, kui ka allpool. Kaevandamine toimub vett mäeeraldiselt välja juhtimata.

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kuna tegemist on juba töötava karjääriga, siis on

loodusmaastik täielikult muutunud, kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala

korrastamisega. Soodla liivakarjäär kavandatakse korrastada veekoguks ja metsamaaks.

Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat

veerežiimi oluliselt ei muudeta.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

14

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega

võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega

kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud

tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise

tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning

mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu

mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud

tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt

kaugemale kui 250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel

välisõhku paiskuv peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka

mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks on Keskkonnaamet kehtivale loale

seadnud leevendavad tingimused, mis jäävad endiselt kehtima.

Kaevandamise käigus vett mäeeraldiselt välja ei juhita. KMH aruande kohaselt võib

veetaseme alanemisest tingitud mõju tekkida karjäärile kuni 400 m kaugusel paiknevatele

salvkaevudele. Lähemal kui 400 m paikneb üks talukoht, kus on puurkaev. Kaevu passi

andmetel (pass nr 4808) on tegemist sügava (kuni 30 m) puurkaevuga, mille veetaseme

absoluutkõrguseks on märgitud 21,5 m. Kaevu sügavus on suurem kui kavandatavate

liivakarjääride kujunevad põhjakõrgused. Karjääride prognoositavaks veetasemeks Soodla

karjääris kujuneb keskmiselt 50,8 m ja lõunapoolses Soodla II karjääris 45,5 m. Seega mõju

elanike veekaevudele karjääride rajamisest tingituna ei ole. Veetase kaevudes võib alaneda

sademete vähesel perioodil, kuid mõju mäetöödest on minimaalne. Kuid soovitav on teha

seiret veetaseme muutuste suhtes ja võtta kasutusele meetmed, juhul kui kaevud jäävad

kuivaks. KMH aruandes on märgitud, et võib öelda, et karjääride töö mõjutab vaid ülemist,

Kvaternaari veekompleksi vee taset, kuid vastumeetmete rakendamisel ei mõjuta tasememuutus

piirkonnas kaitstavaid loodusobjekte - Natura inventuuri elupaiku (soomännikud, jõeäärse

laanemetsad) ja Võllaskatku püsielupaigas elavate II kaitsekategooriasse kuuluvate metsiste

mängupaika. Keemilised mõjud on välditavad, kui on välditavad masinate kütuse ja määrdeõlide

lekked.

Samuti on märgitud, et kuna karjääridest uusi väljavoole ei rajata, siis oluline mõju

läheduses olevatele veekogudele puudub.

Kehtival loal on kantud põhja- ja pinnavee kaitseks asjakohased kõrvaltingimused, mis

jäetakse loal muutmata.

Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal muinsuskaitsealuseid üksikobjekte, ehitisi ega

pärandkultuuriobjekte. Lähim muinsuskaitseline objekt on u 500 m kaugusel kagu suunas

15

paiknev Ohvrikivi Hiiekivi (kultuurimälestiste registri nr 17433). Planeeritav tegevus ei

mõjuta mälestiste seisukorda ega nende püsimajäämist.

Lähim pärandkultuuriobjekt (Võllastkatku metsavahikoht. EELIS nr 442603936) paikneb

mäeeraldise teenindusmaast u 90 m kaugusel lääne suunas. Pärandkultuuri all mõistetakse

Maa- ja Ruumiameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi tähenduses eelmiste

põlvkondade pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku

taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid

ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri kohaselt ei asu mäeeraldis ühelgi

kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis.

Uuringualast ligikaudu 100 meetrit põhja jääb II kaitsekategooria linnuliigi metsise (Tetrao

urogallus) registreeritud toitumis- ja elupaik (KLO3000756), kuhu jäävad ka Võllaskatku

metsise püsielupaik (KLO3000756), Võllaskatku I metsise mängupaik ja projekteeritav

Võllaskatku metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd. Ligikaudu 600 meetrit mäeeraldisest

põhja jääb ka I kaitsekategooria linnuliigi kassikaku (Bubo bubo) registreeritud toitumis- ja

elupaik (KLO9122556). Ligikaudu 750 meetrit edelasse jäävad III kaitsekategooria

linnuliikide herilaseviu (Pernis apivorus; KLO9131216), musträhni (Dryocopus martius;

KLO9131127) ja laanepüü (Tetrastes bonasia; KLO9131321) registreeritud toitumis- ja

elupaigad. Ligikaudu 70 meetri kaugusele läände jääb mäeeraldisest III kaitsekategooria

taimeliik kahelehine käokeel (Platanthera bifolia; KLO9342582). Mäeeraldisest 10 km

raadiusesse jääb I kaitsekategooria linnuliigi must-toonekure (Ciconia nigra) elupaik

(KLO9127620).

Looduskaitseseadus (LKS) § 48 lg 4 kohaselt rakendub piiritlemata (kaitseala, hoiuala või

püsielupaiga koosseisu arvamata) II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi

kaitse. LKS § 55 lg 8 alusel on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute

loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles

elupaigas. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade

kasvatamise, talvitumise ning rände ajal ning looduslikult esinevate lindude tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on keelatud (LKS § 55 lg 6 ja

lg 61 p 2). Vastavalt LKS § 55 lg 6 on kaitsealuse loomaliigi (kaasa arvatud linnuliigi) isendi

tahtlik häirimine keelatud muuhulgas talvitumise ajal.

Käesoleval juhul taotletakse olemasoleval mäeeraldisel loa kehtivusaja pikendust,

mäeeraldise laienemist ei toimu. Must-toonekure kaitse tegevuskava kohaselt tuleb must-

toonekure elupaika vaadata laiemalt (vähemalt kuni 20 km raadiuses pesapaigast) ja vältida

võimalusel must-toonekure miljööd kahjustavaid tegevusi (uute tuuleparkide, karjääride ja

16

elamurajoonide rajamine jms). Antud juhul ei ole tegemist uue karjääri rajamisega, vaid

olemasolevaga. Ükski eelnevalt nimetatud kaitsealune liik ei kattu mäeeraldisega.

Kaitsealune taimeliik jääb teisele poole Kiiu-Soodla teest, kus tegevusi kavandatud ei ole.

Kaitsealuste linnuliikide elupaikadesse võib kostuda müra, nii kaevandamise ajal kui

sõidukite liikumisel. Seletuskiri toob välja: "Kui müratase metsise mängu piiranguvööndi

piiril ületab päevasel ajal 45 dB, siis tuleb metsiste mänguperioodil märtsist kuni mai

keskpaigani kella 17.00-11.00 karjääris peatada töö." Arvestades, et kaitsealuste

linnuliikide elupaikade ja mäeeraldise vahel on mets ning kulgeb Kiiu-Soodla tee ja et on

müra osas metsisega arvestatud, ei ole eeldatavalt ette näha võrreldes varasemaga olulist

negatiivse mõju kasvu nimetatud kaitsealustele liikidele.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku

kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus

paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist. Käesoleval juhul

on tegemist juba avatud mäeeraldisega, mille ammendamiseks soovitakse loa kehtivusaega

pikendada, mis on ressursi säästliku kasutamisega kooskõlas.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul,

kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on

muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on

keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või

mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist

võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Taotletava Soodla liivakarjääri jätkutegevus hõlmab juba avatud mäeeraldist. Kaevandatud

aladel on enamus kattepinnasest eemaldatud, ladustatud mäeeraldise teenindusmaal ning

kuni tänaseni toimub karjääris kaevandamistegevus.

Kuna ülenormatiivne müra müratundlike objektideni ei ulatu ja karjääri nõlvad on samuti

müra vähendavad, siis täiendavaid meetmeid müra osas ei rakendata va tööaja piiramine.

Võimaliku peenosakeste heitme vähendamiseks on rakendatatud leevendusmeetmena

karjääri teede ja platside niisutamist.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla

ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud

piiridesse jäämist. Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada

kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil

väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige

17

tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on

otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist kaevandamistegevuse mõjualal olevatele

eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

Kehtivale kaevandamisloale HARM-101 on kantud järgmised kõrvaltingimused:

1. Karjääri avamisel ja mäetööde teostamisel tuleb kinni pidada keskkonnamõju

hindamisega antud soovitustest ja nõuetest („AS Baltifalt ja OÜ Merko Kaevandused

Soodla liivamaardlas taotletavatel mäeeraldistel kavandatava liiva kaevandamisega

kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamise aruanne“ OÜ Inseneribüroo STEIGER töö

nr 07/0179).

2. Karjääri rajamise peamine mõju avaldub olemasolevale metsale ja sealsetele

elupaikadele, siis on optimaalne raadata mets etappide viisi ja ainult mäetöödeks vahetult

vajalikus ulatuses- 10-15 ha. Metsa raadamise plaan siduda mäetööde projektiga.

3. Alal, kus maavara on väljatud, tuleb alustada korrastamistöödega niipea, kui mäetööd

seda võimaldavad.

4. Kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju minimeerimiseks alustada Soodla karjääri

avamistöödega mäeeraldise lääneküljelt ja liikuda edasi ida suunas.

5. Karjääris on töötamine öisel ajal, s.o 23.00 - 07.00 keelatud.

6. Karjääri tööle rakendamise järgneval kuul tuleb teostada kontrollmõõtmised reaalse

mürataseme ja leviku määramiseks karjääris ning Kiiu-Soodla maantee ääres, kus toimub

kaevise väljavedu. Mõõtmistulemused säilitada kaevandaja juures. Müra normtaseme

ületamisel rakendada efektiivseid müravastaseid meetmeid.

7. Kui müratase metsise mängu piiranguvööndi piiril ületab päevasel ajal 45 dB, siis tuleb

metsiste mänguperioodil märtsist kuni mai keskpaigani kella 17.00 - 11.00 karjääris peatada

töö.

8. Karjääri sisesed teed ja liiva ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse

tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks saastatuse

taseme piirväärtuste ületamist maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ning

kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liivaveoks koormakatteid või valida sobiv

sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeneid liivaosakesi.

9. Ettevõte on kohustatud tagama mäeeraldise teenindusmaaga piirnevatele ja karjääri maa-

ala kaudu juurdepääsu omavatele kinnistutele ligipääsu oma kinnistutele kas olemasolevate

või alternatiivsete uute teede kaudu.

10. Kasutatavad teed hoida tolmuvabad, vajadusel teed katta tolmuvaba materjaliga või

niisutada. 11. Vee ära juhtimine karjääri territooriumilt on keelatud.

12. Soodla liivakarjääris ei tohi veetaseme alanemine olla suurem kui 5 meetrit.

13. Ettevõte on kohustatud jälgima veekogude veetasemete muutusi kaevandamise käigus.

Näidud tuleb dokumenteerida sagedusega 1 kord nädalas ning võimaliku veetaseme järsu

18

alanemise korral ette nägema meetmete kava selle vältimiseks. Meetmete kava esitada

keskkonnateenistusele kooskõlastamiseks aasta jooksul pärast veealuse kaevandamise

alustamist. 14. Karjääri projektis näha ette seadmetele ja masinatele spetsiaalselt

ettevalmistatud masinate hooldusplatsid, kus vajadusel on võimalik kütuse ja õlilekked

kiiresti kokku koguda ja nii vältida pinnase ja põhjavee reostust. Koostada ka reostuse

likvideerimise kava.

15. Ehitusliiva väljaveo marsruudi kooskõlastada Põhja- Regionaalse Maanteeametiga.

Loetletud tingimused kavandatakse seada ka antava (pikendatava) kaevandamisloa

kõrvaltingimusteks.

Eemaldada tingimus nr 6, kuna tegemist on juba töös oleva karjääriga.

Tingimuses nr 13 märgitud meetmete kava on Keskkonnaametile esitatud 18.06.2020

(KOTKAS 18.06.2020 nr DM-110415-1), seega muudetakse tingimuse sõnastust

järgmiselt: Ettevõte on kohustatud jälgima veekogude veetasemete muutusi kaevandamise

käigus. Näidud tuleb dokumenteerida sagedusega 1 kord nädalas ning võimaliku veetaseme

järsu alanemise korral ette nägema meetmete kava selle vältimiseks.

Tingimus nr 15 eemaldatakse loalt. Transpordiamet on oma 21.11.2023 kirjaga nr 7.1-

7/23/22153-3 kooskõlastanud loa muutmise ilma lisatingimusteta.

sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Soodla liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra

häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on

seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist

ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast

kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset

keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra,

õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja

pidev, kuna keskmine aastane kaevandamismaht hinnanguliselt 220 tuh m 3

.

3.3.2. Mõju piiriülesus

19

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku

alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste

tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks

olevatele liikidele ja elupaikadele.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate

koosmõjul.

Taotletav mäeeraldis külgneb vahetult olemasoleva Soodla liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaast ~75 m kaugusele lõunasse jääva Soodla II liivakarjäär, kus kaevandab (AS

Merko Infra kaevandamisloa nr HARM-100 alusel, kehtivusega kuni 14.07.2038) ja selle

teenindusmaaga. Mõlemad karjäärid asuvad juba sügavas süvendis ja neid eraldavad

osaliselt ka katendivallid, siis ei ole ilmnenud senise kaevandamise käigus olulist

kumulatiivset mõju. Samas toimub ka kaevandamine ühes karjääris korraga sest masinapark

on sama.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb

naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel

tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti

tuleb teha vaid selleks kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab

olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste

piirnormide ületamise vältimiseks tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning

toodangu puistanguid.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub

oluline keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku

alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid

loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid

müra ja õhusaaste osas;

20

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee

režiimi, kuna kaevandamine toimub põhjavee tasemest üleval ja all pool ning põhjavee

taset ei alandata;

4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on

kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks

või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on

kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul

ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega

kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3 3 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed

kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva

keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva

keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2 2 alusel XX.XX.XXXX kirjaga nr DM-XXX

Soodla liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja

KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Anija Vallavalitsusele.

KMH eelhinnangu eelnõu koostamise jooksul laekus/ ei laekunud arvamusi.

Lugupidamisega

Gerda Kirs 54270402 (looduskasutus)

[email protected]

Jürgen Ojangu 58635940 (maapõu)

[email protected]