MUUDETUD (07.03.2024 nr 39) Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamise toetamine

1

Kultuuriministri käskkirja „Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise,

teadmiste ja oskuste arendamise ning kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite

ülese koostöö soodustamise toetamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkiri (edaspidi eelnõu) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi

ÜSS2021_2027) alusel.

Eelnõuga reguleeritakse ÜSS2021_2027-i § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvus–

poliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) ning

ühtekuuluvus-poliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri)

meetme 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“

sekkumiste 21.1.3.23 „Kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö

soodustamine“ ja 21.1.3.24 „Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ning teadmiste

ja oskuste arendamine“ elluviimiseks toetuse andmist ja kasutamist.

Eelnõuga hõlmatud tegevuste elluviimisel lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mida kohaldatakse kõikidele

rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele.

Toetatavad tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning arvestavad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 24.06.2021 määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud

horisontaalseid põhimõtteid.

Rakenduskava raames läbi viidud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ analüüs ei tuvastanud, et

eelnõuga hõlmatud sekkumised põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43), artikli 17 tähenduses. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete

kehtestamiseks.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi strateegia- ja

innovatsiooniosakonna loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok (anu-

[email protected], tel 628 2234) ning personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri

Kilvet ([email protected], 628 2224), kes tegi ka eelnõu juriidilise ekspertiisi. Eelnõu on

keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-

keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõus on 18 punkti ja 4 lisa.

Eelnõu punkt 1 määrab käskkirja reguleerimis- ja kohaldamisala, viidates ÜSS2021_2027-

le, tuues välja seosed rakenduskava eesmärkidega ja meetmete nimekirjaga, Eesti pikaajalise

strateegia „Eesti 2035“ sihtidega, valdkondliku arengukavaga „Kultuuri arengukava 2021–

2030“ ning tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmiga „Kultuuriprogramm. Samuti

kehtestatakse riigiabi reeglite kohaldumine.

2

Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027

Eestis on aluseks rakenduskava, mis on koostatud, arvestades Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet, ning mille on

kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui ka Euroopa Komisjon.

ÜSS2021_2027-i § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas lõikega 4 koostab rakendusasutus

rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks

toetuse andmise tingimused.

Eelnõuga reguleeritakse rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)

(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes

töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.2 „Kultuuri

valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ sekkumiste 21.1.3.23

„Kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine“ ja 21.1.3.24

„Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ning teadmiste ja oskuste arendamine“

(edaspidi toetatavad tegevused) toetuse andmist ja kasutamist. Rakenduskavas on välja

toodud vajadus kasvatada VKE-de tootlikkust loomemajanduses ja turismis, tõsta VKE-de

konkurentsivõimet ja tootlikkust, arvestades piirkondlike erinevustega.

Toetatavate tegevustega panustatakse Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“1 sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ alasihti „Eesti majandus on tugev“,

valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021-2030“2 alaeesmärgi „Kultuuri ja

loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ täitmisesse ning tulemusvaldkonna

„Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ meetme „Kultuuri valdkondadeülene

arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ tegevuse „Loomemajanduspoliitika

kujundamine ja rakendamine“ teenusesse „Loomemajanduspoliitika rakendamine“.

Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitavad kaasa Riigikogu poolt

12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik“ saavutamisele. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning tasakaalustatud regionaalset

arengut toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega "Soolise

võrdõiguslikkuse indeks", "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", "Ligipääsetavuse

näitaja” ja „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 keskmisest“.

Toetatavate tegevustega panustatakse nimetatud näitajate täitmisse kaudselt.

Ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad

toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud

põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on

seletuskirjale lisatud (lisa 4).

Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavust on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus

ja tuginedes muuhulgas senisele loomemajanduse edendamise kogemusele ei oma toetatavad

tegevused olulist ebasoodsat keskkonnamõju, ei too eeldatavasti kaasa märkimisväärset

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia) 2 Kultuuri arengukava 2021-2030 (https://www.kul.ee/kultuur2030)

3

kasvuhoonegaaside heidet, ei põhjusta kliima kahjuliku mõju suurenemist projektile endale

või inimestele, loodusele või varadele, on vee- ja mereressursside kestliku kasutamise ja

kaitse ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine suhtes neutraalsed, ei suurenda

märkimisväärselt saasteainete heidet õhtu, vette või pinnasesse. Osad tegevused võivad

edendada ringmajandusele üleminekut.

Eelnõu punktides 1.6 kuni 1.11 kehtestatakse riigiabi reeglite kohaldumine.

Punkti 1.6 kohaselt võib kvalifitseeruda eelnõu punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2

nimetatud alategevuste toetamine vähese tähtsusega abiks (edaspidi VTA)

konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Sellisel juhul on VTA saajaks eelnõu punktis 2.5

nimetatud kasusaaja ja abi andjaks eelnõu punktis 3.2 nimetatud rakendusüksus, kes

kohustub nimetatud abi andmisel tagama konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste

täitmise. Abi saajaks võib olla ka toetatavate tegevuste sihtgruppi kuuluv ja toetatavas

tegevuses või alategevuses osalev eelnõu punktis 6.4 nimetatud ettevõtluse, sealhulgas

loomeettevõtluse edendamisega tegelev ja ettevõtluse arengusse panustav juriidiline isik,

teadus- ja arendusasutus ning avaliku sektori organisatsioon. Käesolevas punktis sätestatakse

VTA andmise õiguslik alus ning antakse viide vastavale regulatsioonile. Kuna teatud

tegevuste puhul (nt kaardistused, uuringud, analüüsid ja ekspertiisid, mis hõlmavad kogu

loomemajandust või mõnda valdkonda või sidusvaldkonda ning mille tulemused tehakse

avalikkusele ja tasuta kättesaadavaks; loomemajandust või mõnda valdkonda või

sidusvaldkonda või mõnda teemat tutvustavad info- ja teavitusmaterjalid, publikatsioonid

jms trükiseid ning digitaalsed materjalid, mis tehakse laiemale avalikkusele ja tasuta

kättesaadavaks; jms) ei ole võimalik konkreetseid kasusaajaid ja seega ka mitterahalise abi

saajaid tuvastada, ei kvalifitseeru eelnõu punktides 5.2.1.1 ja 5.2.1.2 nimetatud alategevuste

toetamine vähese tähtsusega abiks.

Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu

toimimise leping ei anna, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või

riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. VTAd

hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi.

Punktis 1.7 sätestatakse, et VTA andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele ettevõtjale

antava VTA kogusumma koos varem antud VTAga ei ületaks mis tahes kolme

majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul VTA määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud

summat. Summa ei ole eelnõus nimetatud põhjusel, et Euroopa Komisjon on algatanud VTA

määruse muudatuse, millega soovitakse viidatud summat tõsta alates 01.01.2024. Kuni

31.12.2023 kehtiva regulatsiooni kohaselt on kogusumma 200 000 eurot. Kogusumma all

mõeldakse kogu avaliku sektori toetust kokku. Kui VTA-na kvalifitseeruvat abi soovitakse

saada suuremas summas, kui kasusaaja on õigustatud saama, vähendab abi andja kasusaaja

nõusolekul abi summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Kui piirmäär on täis, ei ole

toetatava tegevuse sihtgruppi kuuluval ettevõtjal võimalik tegevustes kasusaajana osaleda.

VTA suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud

VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle järgi hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted,

mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:

1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

4

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte

haldus-, juht-, või järelevalveorgani liikmetest;

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise

ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele

teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike

häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud

suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. VTA maksimaalse määra väljaselgitamisel

vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste

sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja

igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja

rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult

või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.

Punkti 1.8 kohaselt võetakse VTA andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud

erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreeglid. See tähendab VTA puhul näiteks,

et üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku VTA summad ei tohi kokku ületada 200

000 eurot (alates 01.01.2024 summa muutub) kolmeks majandusaastaks. Nimetatud

kumuleerumisreegleid on arvesse võetud ka riigiabi registris, mis tähendab, et sealt nähtub,

millist liiki ja kui palju abi on ettevõtjale antud. Eelnõu alusel antavat abi võib kumuleerida

mistahes muu riigiabiga, kui meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike

kuludega.

Punkti 1.9 kohaselt tuleb VTA andmise ning saamisega seotud dokumentatsiooni säilitada

vähemalt kümme aastat käesoleva eelnõu alusel viimase üksikabi andmisest arvates.

Nimetatud nõue on nii abi andjal kui ka saajal. Abi andmise ja saamise aluseks olevate

dokumentide ja tõendite säilitamise kohustus nõutud aja jooksul tuleneb sellest, et oleks

võimalik tõendada vajaduse korral abi andmise või saamise õiguspärasust. Dokumente

säilitatakse alates abi määramisest ehk abi andmise otsuse tegemisest.

Punkt 1.10 piirab eelnõu kohaldamist ning sätestab, et eelnõu ei kohaldata abile, mida

antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või

liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste,

turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega,

ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi artiklis 7 on loetletud tegevused ja

valdkonnad, mida Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist ei toetata. Kuna

eelnõu alusel investeeringuid ei toetata, kohaldub käesoleval juhul ainult artikli 7 lõike 1

punkt c.

4. oktoobri 2023. a määrusega nr 2023/2391võttis Euroopa Komisjon vastu VTA määruse

muudatuse, mille kohaselt jäetakse kalanduse VTA määrusest nr 717/2014 välja

kalandustoodete töötlemine ja turustamine ning lisatakse horisontaalsesse VTA määrusesse

nr 1407/2013. Muudetud VTA määruse artikli 1 lõike 1 kohaselt ei tohi VTAd anda

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmiseks ning põllumajanduse esmatootmises

tegutsevatele ettevõtjatele.

5

Eelnõu punktis 2 sätestatakse nende terminite tähendus, mida kasutatakse tavalisest või

õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või mille väljatoomine on eelnõu selguse

tagamiseks oluline. Nimetatud terminitest vajavad eraldi eelnõus toodud punktide järgi

täpsustamist ja täiendavat selgitamist järgmised terminid:

Punkti 2.1 kohaselt käsitletakse loomemajandust majandusvaldkonnana, kus teenitakse

müügitulu ja luuakse töökohti intellektuaalse omandi loomise ja peamise müügiargumendina

kasutamise kaudu ning kus loominguline või kultuuriline sisu on väärtuspakkumise peamine

osa. Valdkond põhineb nii individuaalsel kui kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning

ettevõtjatest loovisikud on väärtusahela protsessides kesksel kohal.

Loomemajanduse määratlus on kokkuleppeline, ajas muutuv ning riigiti ja regiooniti erinev.

Eestis lähtutakse valdkonna määratlemisel eelkõige Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt

teostatud Eesti loomemajanduse olukorra uuringutes ja kaardistustes toodud valdkonna

liigitusest ja kirjeldusest mille kohaselt loomemajanduse valdkonnad jagunevad omakorda

alamvaldkondadeks ning on seotud sidusvaldkondadega. Loomemajanduse valdkondadeks

on arhitektuur, audiovisuaalvaldkond, disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst,

kultuuripärand, meelelahutustarkvara, muusika ja reklaam.

Loomemajanduse valdkonnad jagunevad omakorda alamvaldkondadeks. Arhitektuuri–

valdkond hõlmab arhitektuuri, sisearhitektuuri, maastikuarhitektuuri, audiovisuaalvaldkonna

alla kuuluvad film, video ja ringhääling, disaini valdkond koosneb tööstus- ja

unikaaldisainist ning graafilisest disainist, etenduskunstide alla kuuluvad teater, tants ja

festivalid, kultuuripärandi valdkonda kuuluvad käsitöö, muuseumid ja raamatukogud,

kunstivaldkond hõlmab kujutavat kunsti, tarbekunsti, meelelahutustarkvara valdkonda

kuuluvad mobiili-, interneti-, arvuti- ja konsoolimängud ning meelelahutuskeskkonnad,

muusika valdkond hõlmab autoreid ja interpreete, muusikatootmist, agentuure ja

kontserdikorraldajaid ning festivale, reklaami alla kuuluvad reklaamindus ja

meediavahendus.

Siiski ei ole eelnevad loendid ei ammendavad ega lõplikud, sest loomemajandus on oma

olemuselt dünaamiline ja ajas muutuv, mis tähendab seda, et loomemajandussektori hulka

saab arvata täiendavaid valdkondi ning olemasolevate valdkondade määratlus võib muutuda.

Lisaks võib Euroopa Liidu õigusaktides, mis kohalduvad ka käesolevale eelnõule, kultuuri-

ja loomesektori ning kultuuri- ja loometööstuse määratlus ning valdkonna liigitamine olla

erinev.

Punkti 2.2 kohaselt loetakse loomemajanduse kui majandusvaldkonna hulka ka

sidusvaldkondi, mis paiknevad kultuuri- ja loomeprotsesside väärtusahelas loomise,

tootmise, levitamise ja vahendamise ning kättesaadavaks tegemise lülides ning milles

peamine lisandväärtust loov sisend tuleb loomemajanduse valdkondadest.

Sidusvaldkondadeks on näiteks arhitektuuri puhul ehituslik insener-tehniline

projekteerimine, audiovisuaalvaldkonna puhul sisutootmise, järeltootmise, levitamise ja

linastamisega vahetult seotud tegevusalad, kirjastamise puhul trükindus ja selle sidusalad,

kunsti puhul kunstitarvete valmistamine ja müük ning kunstiteoste restaureerimine, muusika

puhul muusikariistade valmistamine ja müük, helisalvestite paljundamine ja müük ning

kontserdikorralduse abitegevused jne. Sarnaselt loomemajanduse valdkondadele ja

alamvaldkondadele ei ole sidusvaldkondade loend ammendav ega lõplik, vaid ajas muutuv.

Ka sidusvaldkondade hulka saab arvata täiendavaid valdkondi ning olemasolevate

valdkondade määratlus võib muutuda.

6

Punkt 2.3 täpsustab, et eelnõu raames käsitletakse ettevõtjana äriseadustiku § 2 lõikes 1

nimetatud Eestis registreeritud äriühinguid. Tulenevalt Euroopa Komisjoni antud juhistest

seire teostamiseks, mis on kajastatud dokumendis SWD (2021) 198 final „Performance,

monitoring and evaluation of the European Regional Development Fund, the Cohesion Fund

and the Just Transition Fund in 2021-2027” saab kasusaajateks, kes panustavad meetmete

nimekirja väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse, lugeda ainult kasumile

orienteeritud organisatsioone, mis pakuvad turu nõudluse rahuldamiseks tooteid ja teenuseid,

mistõttu loetakse antud eelnõu raames ettevõtjateks vaid äriühinguid.

Punkti 2.5 kohaselt on kasusaaja eelnõu punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud

alategevustes osalev ja seeläbi mitterahalist abi saav Eestis registreeritud mikro-, väikese ja

keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE), kes kuulub elluviidavate tegevuste sihtgruppi.

Punkt 2.6 avab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ehk VKE mõiste, viidates

komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT

L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi grupierandi määrus) lisas 1 toodud kriteeriumidele.

Grupierandi määruse lisa 1 artiklis 1 toodu kohaselt loetakse ettevõtjaks majandustegevusega

tegelevat mis tahes üksus, olenemata selle õiguslikust vormist ning see hõlmab eelkõige

käsitöö või muu majandustegevusega tegelevaid füüsilisest isikust ettevõtjaid ja

pereettevõtteid ning korrapärase majandustegevusega ühinguid ja ühendusi. Käesoleva

eelnõu raames loetakse kasusaajateks vaid äriseadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud Eestis

registreeritud äriühinguid, mis vastavad VKE kriteeriumidele.

Grupierandi määruse lisa 1 artiklis 2 sätestatu kohaselt kuuluvad VKEde kategooriasse

ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot

ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. VKEde kategoorias loetakse

väikesteks need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive

ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot ning mikroettevõtjateks need

ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi

kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Töötajate arvu ja rahaliste summade arvutamisel tuleb

lähtuda grupierandi määruse lisa 1 artiklites 3 kuni 5 sätestatust ning ettevõtja andmete

kindlakstegemisel artiklis 6 sätestatust.

Punktis 2.7 on määratletud, keda saab elluviija vajadusel kaasata partnerina eelnõu punktis

5 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimisesse, et täita toetuse andmise eesmärki ning

saavutada oodatavaid tulemusi. Partner on elluviija koostööpartner ja tal on elluviijat abistav

roll konkreetse projekti või tegevuse elluviimisel. Partnerid leitakse ideekonkursi, mis on üks

hankemenetluse liike, tulemusena. Antud juhul ei ole partnerid kasusaajad ega riigiabi

saajad, kuna nad aitavad ellu viia toetatavaid tegevusi ja alategevusi ehk siis on elluviijaga

samas rollis. Riigiabi ei anta võimalikele partnerite ka seetõttu, et partneri valimiseks tehakse

ideekonkurss, mis korraldatakse läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja

mittediskrimineerival moel ning välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

Eelnõu punkt 3 sätestab toetatavate tegevuste rakendusasutuse, rakendusüksuse ja elluviija

ning partnerite valmise põhimõtted.

Punktides 3.1 ja 3.2 nimetatud rakendusasutus ja rakendusüksus on kindlaks määratud

meetmete nimekirjaga.

7

Punkti 3.2 kohaselt on toetatavate tegevuste elluviija Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

(edaspidi elluviija või EISA). Elluviija ja rakendusüksuse ülesannete täitmine on sihtasutuses

lahutatud struktuuriüksuste tasandil.

EISA on riigi sihtasutus, mille eesmärgiks on põhikirja punktide 2.1.2 ja 2.1.3 kohaselt

ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine ning ettevõtjate teadus-, arendus- ja

innovatsioonivõimekuse kasvatamine. EISA ülesanne on edendada Eesti ettevõtlus- ja

majanduskeskkonda, pakkudes ettevõtlust, elamumajandust ja rahvusvahelistumist

soodustavaid teenuseid. EISA lähiaastate strateegia läbivaks fookuseks on jätkusuutlik

majandusareng läbi ettevõtete konkurentsivõime kasvu ja elukeskkonna parenemise, mis

tugineb uutele ärimudelitele ja digitaliseeritusele, kestlike lahenduste väljatöötamisele ja

rakendamisele, teadus- ja arendustegevuse mahu kasvule ettevõtluses ning elukeskkonna

energiatõhususe ning üldise kvaliteedi paranemisele. Strateegia lähtub Vabariigi Valitsuse ja

ministeeriumide strateegilistes arengudokumentides ja muudes suunistes sõnastatud

eesmärkidest.

EISA oli ka „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020” prioriteetse suuna

„Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime

tugevdamine” meetme „Loomemajanduse arendamine” rakendusüksus ja elluviija, mis aitab

tagada tegevuste jätkuvuse, jätkusuutlikkuse ja pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks

vajaliku kompetentsi.

Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud riskid on hinnatud eelnõu seletuskirja lisas 3.

EISAl on ülesannete täitmiseks koostatud tööprotseduurid ja reeglid, töötajatel on

asjakohane kvalifikatsioon ning kasutamiseks vajalikud tehnilised vahendid. EISAl ei esine

halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud asjaolusid.

Punkti 3.3 kohaselt võib EISA läbi viia ideekonkursse, et leida toetatavate tegevuste

elluviimiseks ideid ja partnereid, saavutamaks eelnõu punktis 4.1 nimetatud toetuse andmise

ja kasutamise eesmärk ning panustamaks eelnõu punktis 4.3 kirjeldatud tulemuste ja punktis

7 sätestatud tulemus- ja väljundnäitajate sihttasemete saavutamisse punktides 4.4 ning 4.5

sätestatud viisil. Antud juhul ei ole partnerid kasusaajad ega abi saajad, kuna nad aitavad ellu

viia toetatavaid tegevusi ja alategevusi ehk siis on elluviijaga samas rollis.

Ideekonkurss on üks hankemenetluse liike, mida kasutades on elluviijal võimalus saada

ülesannete täitmiseks ja väljakutsete lahendamiseks uusi lahendusi või ideekavandeid.

Potentsiaalsete partneritena saavad ideekonkursil osaleda nii erasektori ettevõtted,

erialaliidud ja -organisatsioonid, teadus- ja arendusasutused jms nii Eestist kui välisriikidest.

Punkt 3.4 seab elluviijale kohustuse kooskõlastada kaasatavad partnerid enne nendega

lepingute sõlmimist rakendusasutusega. Enne partnerluslepingute sõlmimist tuleb partnerid

ära nimetada ka eelnõus selle muutmise teel. Partnerluslepingutes tuleb sätestada muuhulgas

partneri ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord, dokumentide

esitamine ja säilitamine. Partnerid peavad täitma Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi ning tagama elluviijaga

partnerluslepingute sõlmimise ning sihtrühmale suunatud infole, kommunikatsioonile ja

sündmustele ligipääsetavuse.

8

Eelnõu punktis 4 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused.

Punkti 4.1 kohaselt on toetuse andmise ja kasutamise eesmärk siduda loomemajanduse ja

sidusvaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, soodustades uute, ambitsioonikate ja

kestlike ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõstes loomeettevõtjate ekspordivõimekust

ning luues teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite,

toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.

Valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021-2030“ kolmandas tegevussuunas

„Kultuuri ja loovust väärtustav ühiskond“ on välja toodud loomeettevõtluse arendamise ning

loomemajanduse teiste valdkondadega tihendama sidumise vajadus. Kultuur ja loovus

peaksid olema nüüdis- ja tulevikumajanduse eestvedajad, kultuuri loodud tähendus- ja

suhtlusruumid vormivad ja veavad suurt osa digiajastu innovatsiooni ja teenusmajanduse

arengut. Oluline on kaasata kultuuri- ja loomevaldkondade eriteadmisi ning loovust kui

kompetentsi riiklikku teadus- ja arendustegevusse ning innovatsioonisüsteemi, et pakkuda

uudseid lahendusi ühiskonna väljakutsetele.

Arengukava kohaselt panustab riik alustavate ja tegutsevate loomeettevõtjate teadmiste ja

oskuste arendamisse, toote- ja teenusarenduse ning innovatsioonivõimekuse kasvu,

jätkusuutlike ärimudelite väljatöötamisse ning rahvusvahelise konkurentsivõime

suurendamisse. Oluline on erakapitali kaasamise ja finantsinstrumentide kasutamise

võimekuse kasv. Soodustama peaks klastrite ja koostöövõrgustike toimimist ning

valdkondade üleseid koostöömudeleid, sealhulgas teiste sektorite ning teadus- ja

arendusasutustega. Loomemajanduse arengut toetav tugisüsteem peab olema tõhus, paindlik

ja ettevõtluse ökosüsteemiga koostoimiv. Olulised on tugiteenuste kvaliteet, regionaalne

kättesaadavus ning vastavus eri arenguetappides olevate loomeettevõtjate vajadustele.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud ning 2022. aastal valminud Eesti

loomemajanduse olukorra uuringus ja kaardistuses toodu põhjal loomemajanduse sektori

peamised majandus-statistilised näitajad perioodil 2015–2019 paranesid: kogutulu kasvas ja

ettevõtete arv suurenes, arenes rahvusvahelistumine ning eksport. Siiski oli

loomemajandussektori kasv aeglasem kui kogu Eesti majanduse areng.

Ettevõtlikkusteadlikkus kasvas, kuid vaid kolmandik loomeettevõtteid oli muutnud viimase

viie aasta jooksul oma ärimudelit. Loomeettevõtete riiklik toetamine avaldas eelkõige mõju

ettevõtlus- ja ekspordialasele kompetentsile (suurenesid teadmised, oskused ja kogemus)

ning seeläbi kasvas ka ettevõtete konkurentsivõime turul toimetulekuks. Samuti suudeti riigi

toel parandada oma toodete ja teenuste kvaliteeti.

Uuringus on välja toodud, et kui viimaste aastakümnete trend on olnud paljude

väikeettevõtete teke, siis edaspidi on vajalik parem koostöövõime teiste ettevõtetega ning

sektori konkurentsivõime suurendamiseks nii sise- kui välisturul on vajalik olemasolevate

ettevõtete tugevnemine. Suurem töötajate arv ja müügimaht ettevõtte kohta, kasumlikkus ja

investeerimisvõime loob aluse välisturgudele minekuks. Väga oluline on ekspordivõime

arendamine ja ekspordivõimaluste otsimine. Ekspordi takistuseks on sageli ettevõtete

väiksus (ei kujune välja piisavat mahtu, kulubaas on väike ja sellest tulenevalt on

turundussuutlikkus madal, jne). Edukat tegevust välisturgudel soodustaks loomemajanduse

ettevõtete omavaheline tihedam koostöö.

9

Tulevikuvaates on kriitilise tähtsusega loomemajanduse sektori parem koostöö erinevate

majandusharudega (nt turismi arendamine välisturistidele täiendavate kultuuriteenuste

loomise ja pakkumise kaudu, jne). Tööstusettevõtete tootearenduse ja innovatsiooni üks

orgaaniline osa peaks olema disain.

Punktides 4.2 ja 4.3 kirjeldatakse toetatavate tegevuste fookust ja teemasid ning tegevuste

elluviimise tulemusena oodatavat muutust sihtgruppi kuuluvate ettevõtete hulgas. Toodud

loendid ei ole lõplikud ega ammendavad ning võivad täieneda vastavalt tuvastatud

turutõrkele, nõudlusele ja potentsiaalile.

Punktides 4.4 ja 4.5 sätestatakse, millistesse meetmete nimekirja väljund- ja

tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse konkreetsete eelnõu punktis 5 kirjeldatud

alategevustega panustatakse. Näitajate sihttasemete täitmisesse on võimalik panustada ainult

nende alategevuste elluviimisega, milles on konkreetsed kasusaajad tuvastatavad.

Eelnõu punktis 5 kirjeldatakse toetatavaid tegevusi.

Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel lähtub elluviija rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast, mille kohaselt

peab tegevus olema kooskõlas eelnõu punktides 1.3.1 ja 1.3.2 nimetatud arengukavadega

ning panustama rakenduskava erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu“ ja eelnõu punktis 4 kajastatud eesmärgi saavutamisse ning punktis 7

toodud väljund- ja tulemusnäitajate täitmisesse. Toetatav tegevus või alategevus peab

lähtuma konkreetsest valdkondlikust, piirkondlikust või temaatilisest väljakutsest,

kitsaskohast või kasutamata arenguvõimalusest ning kavandatavad ja elluviidavad tegevused

peavad võimaldama saavutada eesmärgid, väljundid ja tulemused parimal moel optimaalse

ja realistliku ajakavaga. Ettenähtud tegevused ja/või lahendused peavad olema

kuluefektiivsed saavutamaks väljundeid ja tulemusi ning tegevuste elluviimiseks ette nähtud

eelarve (sh ERF toetus, riiklik kaasfinantseering ja kasusaajate poolt kaetav

omafinantseering) läbipaistev, realistlik ja mõistlik.

Punkti 5.1 alapunktides avatakse kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö

soodustamise toetatava tegevuse raames alategevuste sisu. Eesmärk on otsida, leida, algatada

ja katsetada loome- ja muu de majandusvaldkondade üleseid koostöövorme, mis toetaks nii

loomeettevõtjate kestlikku kasvu ja võimekust turutingimustes paremini toime tulla kui looks

konkreetseid näiteid ja mooduseid kultuuri- ja loomesektori sotsiaalmajandusliku mõju

suurendamiseks. Loome- ja muude majandusvaldkondade üleste strateegiliste koostöö- ja

arenguprogrammide väljatöötamisel ning elluviimisel on oluline, et need sisaldavad ka

praktilisi arendustegevusi, mille tulemusena saavad kasusaajad projekti lõpuks tuua turule

katsetamiseks uued või oluliselt täiustatud tooted ja/või teenused, olla valmis uutele

turgudele sisenemiseks või on loonud eeldused müügimahtude kasvuks olemasolevatel

välisturgudel.

Punkti 5.2 alapunktides avatakse loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise ning

teadmiste ja oskuste arendamise toetatava tegevuse raames alategevuste sisu.

Loomemajandusalast teadlikkust kasvatatakse kaardistuste, uuringute, analüüside ja

ekspertiiside teostamise ja nende tulemuste avaldamise ja levitamise kaudu, samuti info- ja

10

teavitusmaterjalide, publikatsioonide jms trükiste ning digitaalsete materjalide koostamise ja

levitamise abil, infopäevade, seminaride, konverentside jms teavitusürituste korraldamisega

ja nendel osalemisega, ning koostöövõrgustike, mõttekodade, ümarlaudade jms

koostöövormide algatamise ja korraldamise ning koostöötegevustes osalemise kaudu.

Horisontaalsete põhimõtete analüüsi tulemusena on tuvastatud, et eelnõus kajastatud

toetatavatel tegevustel on soolise võrdõiguslikkuse edendamisele kaudne mõju. Kaardistuste,

uuringute ja analüüside läbiviimisel kogutakse ja analüüsitakse andmeid ka soo, emakeele,

vanuse jt sotsiaalsete kategooriate lõikes vastavalt võimalustele ja vajadustele. Info- ja

teavitusmaterjalide, publikatsioonide jms, trükiste ning digitaalsete materjalide koostamisel

on senini järgitud ja järgitakse ka edaspidi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtteid sh välditakse stereotüüpset keelekasutust ja kuvandeid. Infopäevade,

seminaride, konverentside jms teavitusürituste korraldamisel seatakse eesmärgiks soolise

tasakaalu ja mitmekesisuse suurendamine esinejate ning osalejate hulgas juhul, kui vastav

probleem on tuvastatud konkreetses valdkonnas või piirkonnas. Erivajadusega osalejatele

tagatakse ligipääsetavus kõikidele sündmustele, sh infole ja kommunikatsioonile. Elluviija

veebileht vastab WCAG 2.0 AA juurdepääsetavuse suunistele ning veebis on loodud hetkel

järgmised võimalused: https://eas.ee/ligipaasetavus/. Ligipääsetavus sündmustele tagatakse

vajaduspõhiselt, kui on ilmnenud vajadus mingi konkreetse erilahenduse järele ning nende

väljatöötamise või kasutamise kulu arvatakse abikõlblike kulude hulka. Kuna eelnõu raames

investeeringute tegemist ei toetata, siis sündmuse või tegevuse läbiviimiseks valitakse

sobivate lahendustega asukoht ning erivajadusi lahendatakse vastavate teenuste ostmise

ja/või tehnoloogia rentimise kaudu. Sündmuste korraldamisel on elluviijal ja partneritel

soovitatav järgida keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit, mis on kättesaadav

Kliimaministeeriumi veebilehel https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus.

Loomemajandusalaseid teadmisi ja oskuseid arendatakse loomemajandusega seotud

ettevõtluskonkursside ja tunnustusürituste algatamise ja korraldamise ning nendel osalemise

kaudu, pakutakse ettevõtluse, ekspordi, juhtimise, toote-, teenuse-, protsesside ja ärimudeli

arendamise alast nõustamist ning ekspertiisi, algatatakse, töötatakse välja ja korraldatakse

koolitusi, õppereise, praktikume ja arenguprogramme ning osaletakse nendel, samuti

korraldatakse rahvusvahelistumisele ja ekspordi edendamisele suunatud turundus- ja

kontaktüritusi ning osaletakse rahvusvahelistel messidel ja turundus- ning kontaktüritustel.

Toetatavad tegevused ei kattu kultuuriministri 06.07.2023. a määruse nr 7

„Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja

ekspordivõimekuse kasvu toetamise tingimused ja kord“ alusel toetatavate tegevustega, vaid

täiendavad neid.

Eelnõu punktis 6 sätestatakse toetatavate tegevuste sihtgrupid alategevuste lõikes.

Punkti 6.1 kohaselt on kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö

soodustamise alategevused suunatud loomeettevõtjast VKEdele, sh nii alustavatele,

tegutsevatele kui kasvuettevõtjatele, ning teiste majandusvaldkondade VKEdele.

Punkti 6.2 kohaselt on loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise alategevused suunatud

loomeettevõtjast VKEdele, sh nii alustavatele, tegutsevatele kui kasvuettevõtjatele, teiste

majandusvaldkondade VKEdele, potentsiaalsetele ettevõtjatele (st füüsilistele isikutele, kes

plaanivad alustada tegutsemist ettevõtjana või mittetulundusühingutele, mis kaaluvad

11

majandustegevuse alustamist või jätkamist äriühinguna), poliitikakujundajatele,

valitsussektori asutustele, ettevõtluse tugistruktuuridele ja laiemale avalikkusele. Antud

loend ei ole lõplik ega ammendav, kuna vastavalt tuvastatud turutõrkele, nõudlusele ja

potentsiaalile võib sihtgrupp laieneda ja täieneda nt teadus- ja arendusasutuste, kolmanda

sektori organisatsioonide, jms näol.

Punkti 6.3 kohaselt on loomemajandusalaste teadmiste ja oskuste arendamise alategevused

suunatud loomeettevõtjast VKEdele, sh nii alustavatele, tegutsevatele kui kasvuettevõtjatele.

Punktis 6.4 sätestatakse, et toetatavates tegevustes saavad osaleda ka ettevõtluse, sh

loomeettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised

isikud, teadus- ja arendusasutused ning avaliku sektori organisatsioonid ja esindajad. Eelpool

nimetatud osalejad ei kvalifitseeru kasusaajateks eelnõu punkti 2.5 tähenduses ega panusta

punktis 7 sätestatud tulemus- ja väljundnäitajate sihttasemete saavutamisse.

Eelnõu punkt 7 nimetab toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad meetmete

nimekirjas nimetatud näitajad ning nende sihttasemed, mis aitavad mõõta eelnõu punktis 4

kirjeldatud eesmärgi ja oodatavate tulemuste saavutamist.

Toetatava tegevuse „Kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö

soodustamine“ mõlema alategevuse elluviimisega panustatakse meetmete nimekirja

väljundnäitajate RCO01 „Toetatavad ettevõtjad“ ja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad

ettevõtjad“ sihttasemete saavutamisse ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel on suurem

lisandväärtus töötaja kohta“ sihttaseme saavutamisse. Toetatava tegevuse

„Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ning teadmiste ja oskuste arendamine“

osade alategevuste elluviimisega panustatakse meetmete nimekirja väljundnäitajate RCO01

„Toetatavad ettevõtjad“ ja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ sihttasemete

saavutamisse vastavalt eelnõu punktis 4.4 sätestatule ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd,

kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ sihttaseme saavutamisse vastavalt eelnõu

punktis 4.5 sätestatule. Ehk siis väljund- ja tulemusnäitaja sihttasemete saavutamisse

panustatakse eelnõu punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 kirjeldatud alategevuste

elluviimisega.

Väljundnäitaja raames loetakse ettevõtjate arvu, kes on kasusaajatena osalenud eelnõu

punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 kirjeldatud alategevustes. Siinjuures tuleb pidada

eraldi arvestust mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate üle. Eelnõu alusel

toetatavate tegevuste elluviimise kaudu panustab erieesmärgi tasandil seatud väljundnäitaja

sihttasemesse hinnanguliselt kokku 530 unikaalset ettevõtet. Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2014–2020 raames ellu viidud loomemajanduse arendamise meetme

samalaadsetes tegevustes osales 2022. a lõpu seisuga kokku 965 kasusaajat (sh

mittetulundusühingud, keda käesoleva eelnõu raames kasusaajatena ei arvestata) ning

toetatavate tegevuste eelarve oli samas suurusjärgus.

Tulemusnäitaja raames loetakse ettevõtjate arvu, kes on kasusaajatena osalenud eelnõu

punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 kirjeldatud alategevustes ja kelle lisandväärtus töötaja

kohta on väljundi saavutamise aastale järgneval esimesel majandusaastal vähemalt 2 %

suurem kui lisandväärtus töötaja kohta tegevuses osalemisele eelnenud aastal. Eelnõu alusel

toetatavate tegevuste elluviimise kaudu panustab erieesmärgi tasandil seatud tulemusnäitaja

sihttasemesse hinnanguliselt kokku 145 unikaalset ettevõtet ehk ligikaudu 27%

12

kasusaajatest. Tulemusnäitaja saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse kasusaajate esimese

majandusaasta andmete põhjal peale väljundi saavutamist. Vajalikud andmed saab teisel

majandusaastal peale väljundi saavutamist ehk alategevuse raames ellu viidud konkreetse

projekti lõppemist peale seda, kui majandusaasta aruande esitamise tähtaeg Äriregistrile on

toetatavates alategevustes osalenud kasusaajate jaoks saabunud.

Kasusaajate andmed, mis on muuhulgas vajalikud väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete

saavutamise jälgimiseks, kogub ja sisestab struktuuritoetuste registri (SFOS) sündmuste

infosüsteemi (SIS) elluviija. Andmete olemasolu peab olema tagastud SFOSis iga poolaasta

lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. Analüüsi viib läbi samuti

elluviija, kaasates vajadusel rakendusüksust.

Väljund- ja tulemusnäitaja sihttaseme saavutamisse panustavate ettevõtete topeltlugemine

välistatakse erieesmärgi tasemel ehk iga ettevõtet, mida on toetatud erinevatest meetmetest,

tegevustest või projektidest, arvestatakse näitajas ühe korra. Ettevõte loetakse

saavutustasemesse üks kord sõltumata abi andmise kordadest konkreetses erieesmärgis.

Näitajate täitmise seiret korraldatakse vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud perioodi

2021–2027 näitajate metoodikale.

Eelnõu punkt 8 sätestab toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi, milleks on

01.04.2023. a kuni 31.10.2029. a. Enne eelnõu jõustumist on tehtud ettevalmistavaid

tegevusi, milles kasusaajad pole osalenud ja seega pole tegevuste elluviimisega kaasnenud

ka abi andmist.

Eelnõu punkt 9 sätestab toetatavate tegevuste eelarve tegevuste ja alategevuste lõikes, tuues

välja finantsallikate (ERF toetus, riiklik kaasfinantseering ja omafinantseering) mahud ja

proportsioonid. Toetatavate tegevuste kogueelarveks abikõlblikkuse perioodil sätestatakse 4

285 714 eurot, millest 3 000 000 eurot on ERF toetus, 1 000 000 eurot riiklik

kaasfinantseering ning 285 714 eurot omafinantseering. Omafinantseering kaetakse

kasusaajate rahalisest panusest. Toetatavate tegevuste eelarve on kooskõlas meetmete

nimekirja meetme 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja

rahvusvahelistumine“ summa ja jaotusega.

Eelnõu punktis 10 määratletakse abikõlblike kulude üldtingimused ja abikõlbmatud kulud.

Punktis 10.1 sätestatakse, et kulu peab olema toetatavate tegevuste elluviimisega otseselt

seotud, põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus. Lisaks peavad kulud olema kooskõlas

rakendusasutuse kooskõlastatud tegevuskava ja eelarvega ning tagama planeeritud väljund-

ja tulemusnäitajate saavutamise kuluefektiivselt.

Punkti 10.2 kohaselt lähtutakse abikõlblike kulude määratlemisel ühendmääruse §-st 15 ja

eelnõus sätestatud tingimustest.

Ühendmääruse §-s 15 sätestatakse kulu abikõlblikuks arvamise üldised tingimused. Kulude

abikõlblikkust hinnatakse iga-aastases tegevuskavas kajastatud tegevuste ja nende täpsema

sisu pinnalt, mis on omakorda aluseks abikõlbliku eelarve määramisel.

13

Lisaks kirjeldatakse ühendmääruse §-s 15, milliste tunnuste esinemisel loetakse kulu

põhjendatuks. Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud

eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. See

avaldub läbi põhjendatuse nõude ehk peab olema tuvastatav põhjuslik seos, millest saab

järeldada, et antud kulu on tekkinud eesmärkide ja kavandatud tulemuse saavutamiseks

tehtavate asjakohaste toetavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see vähemalt soodustab

tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui tulemust ei ole võimalik saavutada muu kuluga,

mis on vähemalt sama efektiivne. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat

võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Punkti 10.3 kohaselt jagunevad abikõlblikud kulud otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Ühendmääruse § 17 punkti 8 kohaselt on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra

alusel.

Punktis 10.4 sätestatakse, et kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 5

nimetatud üldkulud, milleks on halduskulud (mh kontoritarvete ja -mööbli ostmise,

rentimise, hooldamise ja remondi kulud, sidekulud, infotehnoloogia kulud, kütte-, vee- ja

elektrikulud ning ruumide koristamise kulud, ruumide rendikulud, valveteenuse kulud,

maamaks, pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu) ning

ühendmääruse § 21 lõikes 6 nimetatud administreerimisega seotud abistavate tegevuste

personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõikele 1. Koopia- ja joonestuspaberi, mööbli,

kontori IT-seadmete ja puhastustoodete ning -teenuste ostumenetluse läbiviimisel on

elluviijal ja partneritel kohustus järgida keskkonnahoidlike riigihangete reegleid, mis on

kehtestatud keskkonnaministri 29.06.2021 määrusega nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate

toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke

alusdokumentides kehtestavad tingimused“. Juhised on kättesaadavad Kliimaministeeriumi

veebilehel https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-

ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked#kohustuslikud-keskko.

Projekti kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk

toetatavate tegevuste elluviimisega, vaid abistavad sisutegevuste tegemist. Elluviija

administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud on

abikõlblikud lihtsustatuna ühtse määra alusel.

Punkti 10.5 kohaselt hüvitatakse kaudseid kulusid elluviijale ühtse määra alusel, milleks on

7% toetatavate tegevuste otsestest kuludest. Lihtsustatud hüvitamisviisi rakendamine

võimaldab keskenduda rohkem eesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele kui

tegevuste elluviimisega kaasnevate kulude kontrollile. Lihtsustatud hüvitamisviiside

kasutuselevõtmine vähendab halduskulusid ja -koormust, kuna lihtsustatud hüvitamisviiside

alusel välja makstud toetuse puhul tegelikult tehtud kulusid ei tõendata, kontrollita ega

auditeerita. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada rakendusüksusele

kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks

olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid

kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Ühtse määra puhul peavad toetatavad

tegevused olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui kulu arvestatakse ja

hüvitatakse ühtse määra raames, ei kuulu selline kulu hüvitamisele tegeliku kuluna

kuludokumendi (arve) alusel, sest vastasel korral oleks tegemist topeltfinantseerimisega.

Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse maksmise eesmärgiks on

14

kuludokumentide kontrollimise ja säilitamisega kaasnevate halduskulude vähendamine ja

hüvitamise põhimõtete lihtsustamine.

Punktis 10.6 sätestatakse, et toetatavate tegevuste elluviimisega kaasnevaid otseseid kulusid

hüvitatakse elluviijale tegelike kulude alusel.

Punktides 10.7 ja 10.8 sätestatakse personalikulude abikõlblikkus. Personalikulud

arvestatakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-le 16 ning personalikulu on

abikõlblik kuni 30% toetatavate tegevuste abikõlblikest kuludest. Personalikulu osakaal peab

olema nõuetekohane nii rakendusasutusele iga-aastaselt kooskõlastamiseks esitatavas

eelarves kui vahearuannetes ja lõpparuandes.

Personalikulude arvestamisel kehtib põhimõte, et hüvitatakse ainult toetatavate tegevuste

elluviimisega seotud tööülesannete täitmise kulud. Personalikulude hulka arvatakse töötajate

või ametnike töö eest makstav töötasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud

töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu. Tasu peab vastama projekti heaks töötatud

ajale. Hüvitatavad on ka abikõlblikult töötasult makstavad seadusest tulenevad tasud, sh

tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ja hüvitised, puhkusetasu,

ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise hüvitis ning töövõimetushüvitis.

Samuti on abikõlblikud töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud

kulud. Lähetuskulud, sh päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, on abikõlblikud

riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade või

asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu

all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõike 7 kohaseid tööandja

kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel.

Töötaja ja ametniku töötamine projekti heaks peab olema tõendatud kirjalikult, et oleks

võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu projektiga seotust. Füüsilisele isikule tööde

või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on

kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmakse ja töötuskindlustusmaksega).

Kui teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, käsitatakse

lepingujärgset kulu sisseostetud teenusena, mille pealt tööjõumakse ei arvestata, seega seda

personalikuluna ei arvestata. Teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus

selgelt eristatud ning see ei või sisaldada muude kulude, näiteks sõidukulu või muude kulude,

mis on vajalikud teenuse osutamiseks, maksumust. Kui personalikulud hüvitatakse tegelike

kulude alusel ja töötaja täidab samas asutuses lisaks projekti raames tehtavale tööle ka teisi

tööülesandeid, peab ta tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö

osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis või muus dokumendis, näiteks

töölepingus fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel, kus on näidatud projektiga seotuse

määr kogu tööajast, seega ka töötasust. Vajaduse korral võib jaotust projekti käigus muuta,

et see oleks kooskõlas tegelikkusega.

Punktis 10.9 loetletakse abikõlbmatud kulud. Lisaks ühendmääruse §-s 17 sätestatud

abikõlbmatutele kuludele ei toetata eelnõu raames immateriaalse ja materiaalse vara

soetamist, liiklusvahendi ostmist ja rentimist, kinnisasja soetamist, elluviija organisatsiooni

üldise juhtimise kulu (sh juhtorganite tasusid), täienduskoolituse kulu, kui koolituse

korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõigetes 2–4 toodud

erisustega, turustusvõrgu loomise kulu väljaspool Eestit ning kõiki toetatavate tegevuste

elluviimisega otseselt sidumata mistahes kulusid.

15

Ühendmääruse § 17 kohaselt ei ole abikõlblik laenu- ja liisinguintress ehk võlaintress,

tegevuste elluviimisega seotud rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav

leppetrahv ja viivis ning kohtuga seotud halduskohtumenetluse seadustiku 11. peatükis

sätestatud menetluskulud. Abikõlbmatud on ka järgmised kulud: mitterahalised kulud (sh

amortisatsioonikulud) ning kindlustusmaksed (v.a tegevuste elluviimisega otseselt vajalikud

kindlustused), asutusesisesed, töösisekorraeeskirjaga või kollektiivlepinguga ettenähtud

hüvitised ja toetused, mida ei käsitleta palgana seaduse tähenduses, organisatsiooni

juhtimiskulu, hoonestatud ja hoonestamata maa ostusumma, taristu investeeringu ning maa

ja kinnisvara ostukulud, liisingulepingu alusel tekkiv kulu ja vara ostukulu, käibemaks, kui

käibemaksuseaduse kohaselt on projekti kuludelt õigus sisendkäibemaksu riigilt tagasi

taotleda või käibemaks on hüvitatav muul moel ning kulu, mille katteks on toetust juba

eraldatud riigieelarvest või muust avaliku sektori või välisoetusest või makstud teises

projektis.

Eelnõu punktiga 11 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Toetuse

väljamaksmisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027-is ja ühendmääruses toodud tingimustest ning

eelnõus sätestatud erisustest.

Eelnõu punktis 12 sätestatakse elluviija õigused ja kohustused.

Elluviijale kohalduvad lisaks eelnõus sätestatule kõik ÜSS2021_2027-is ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühendmääruse §-des 10 ja 11

nimetatud kohustused rakenduvad sõltumata, kas eelnõus on neile viidatud või need

loetletud. Elluviija kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies või ainult

täitmisele vastavas mahus. Seega tuleb elluviijal täita kohustusi väga hoolikalt.

Elluviija peab tagama, et tal on toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon ja

õiguslikud eeldused, sõltuvalt nõude olemusest.

Elluviija peab toetatavad tegevused ellu viima eelnõu kohaselt ehk seal nimetatud eesmärgil,

kavandatud alategevuste abil ning saavutama kavandatud tulemused. Tulemusi

iseloomustavad eelnõus nõutud väljundnäitaja sihttaseme saavutamine. Kui elluviija

sätestatud tulemusi ei saavuta, on tegemist kohustuste eiramisega ning tal ei ole õiguspärast

ootust, et eelnõus märgitud toetuse summa jääb esialgu määratud summa ulatuses kehtima.

Elluviija peab rakendusüksuse nõudmisel tõendama, et tegevusi viiakse ellu kavandatud

ajakavas ja moel. Projekti kui terviku elluviimise suutlikkuse tõendamise vajadus võib

ilmneda, kui projekti ajakava kohases elluviimises on viivitusi ning rakendusüksusel on

tekkinud kahtlusi, kas projekti tegevused saavad abikõlblikkuse perioodi lõpuks tehtud.

Elluviija peab esitama vajaduse korral tõendid, mille põhjal saab rakendusüksus oma

arvamust kujundada.

Kui toetatava tegevuse elluviimisega seotud andmed muutuvad, peab elluviija sellest

rakendusasutust viivitamata kirjalikult teavitama. Selle alusel rakendusasutus hindab, kas

rakendamistingimused või toetuse andmise eeldused on endised või vajab eelnõu muutmist.

Samuti peab elluviija teavitama rakendusasutust, kui ta ei saa enam eelnõu raames tegevusi

ellu viia, tekkinud on tõsised probleemid või on vaja eelnõu muuta.

16

Elluviija peab esitama õige ja täieliku teabe, korrektsed dokumendid ja aruanded toetatava

tegevuse elluviimise kohta tähtajaks ja nõutud viisil. Nimetatud kohustus hõlmab teabe ja

aruannete esitamise üldist korrektsust, sh ettenähtud vorminõuete järgimist, arusaadavate

selgituste andmist, õigete andmete ja nõutud dokumentide tähtaegset esitamist. Kulu- ja

maksmist tõendavad dokumendid peavad vastama raamatupidamisarvestuses kehtivatele

nõuetele.

Elluviijal on makse aluseks olevate tingimuste täitmise tõendamise kohustus. Kui elluviija

makse tegemise aluseks nõutud tõendeid ei esita, siis toetust ei maksta.

Elluviija peab aitama kaasa audiitori ja kontrollija kontrollitegevusele. Nimetatud kohustuse

rikkumine võib kaasa tuua toetuse vähendamise ja toetuse tagasinõudmise eelkõige seetõttu,

et kulu abikõlblikkuses või kohustuste täitmises ei saa veenduda.

Elluviija peab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi maksma tähtajaks.

Punktis 12.2.2 täpsustatakse, et elluviija peab esitama hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks

rakendusasutusele kooskõlastamiseks järgneva aasta tegevuskava ja eelarve. Esimese aasta

eelarve ja tegevuskava esitab elluviija 30 tööpäeva jooksul pärast eelnõu kinnitamist.

Tegevuskavade koostamisel tegevuste planeerimisel lähtub elluviija rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

Punkti 12.2.3 kohaselt peab elluviija koguma tegevuskavade ja eelarvete koostamisel

sisendit mh rakendusasutuselt, rakendusüksuselt, ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt,

ettevõtluse tugistruktuuridelt, kes pakuvad erinevates sektorites tegutsevatele ettevõtetele või

potentsiaalsetele ettevõtjatele erinevaid tugiteenuseid või toetuseid, ning toetatavate

tegevuste ja alategevuste sihtgrupi esindajatelt.

Punktides 12.2.4 ja 12.2.5 reguleeritakse toetatavate tegevuste kinnitatud aastaeelarvest

erinevate kulutuste tegemine.

Punktis 12.2.6 täpsustatakse, et elluviija peab nii rakendusasutuse kui ka rakendusüksuse

järelepärimisele vastama kümne tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

Punkti 12.2.7 kohaselt tuleb elluviijal teavitada rakendusasutust riigihangetest, mille

eeldatav maksumus on üle riigihanke piirmäära riigihangete seaduse mõistes. Elluviija esitab

rakendusasutustele riigihanke tehnilise kirjelduse hiljemalt hanke väljakuulutamise päeval.

Tehniline kirjeldus annab rakendusasutusele detailsema ülevaate tegevuskavas välja toodud

konkreetse toetatava tegevuse elluviimiseks hangitava teenuse sisust.

Punktides 12.2.8 ja 12.2.9 sätestatakse kulude abikõlblikkust tõendavate dokumentide

säilitamise ja kulude eristamise nõuded. Elluviijal on kohustus säilitada toetuse saamise

aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027-i §-s 18 nõutud aja jooksul.

Lisaks peab elluviija tagama, et ka partnerid säilitavad toetuse saamise ja kasutamisega

seotud dokumente sama kaua, kui selleks on kohustatud elluviija.

Elluviija peab eristama projektiga seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblike

kulude puhul peab olema tuvastatav ka nende tasumine. Kulude eristamise kohustus ei

kohaldu projekti lihtsustatud kuludega kaetud osale. Nimetatud kohustuse rikkumine võib

17

kaasa tuua finantskorrektsiooni, sest võib tekkida kahtlus, et projektiga seotud finantsteave

ei ole tuvastatav ehk usaldusväärne.

Punktis 12.2.10 reguleeritakse maksete prognooside esitamist rakendusüksusele.

Punktides 12.2.11 ja 12.2.12 sätestatakse asjaolud, millest elluviija peab rakendusasutust

teavitama. Elluviija teatab rakendusasutusele viivitamatult ja kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, kui toetatavatele tegevustele või alategevustele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi või kohaliku omavalitsuse või riigieelarvelistest

vahenditest, kui on ilmnenud asjaolud, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid, kui on

tekkinud vajadus eelnõu muutmiseks või kui toetatavate tegevuste või alategevuste

elluviimisel esinevad probleemid, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja

tulemuste saavutamist.

Punkti 12.2.13 kohaselt peab elluviija juhul, kui toetatavate tegevuste või alategevuste

kavandamisel on läbi viidud ideekonkurss ja selle tulemusena on kaasatud toetatavate

tegevuste või alategevuste elluviimisesse partner või partnerid, sõlmima nendega

partnerluslepingud, milles mh sätestatakse detailselt tegevused, mida partner teeb, partneri

õigused, kohustused ja vastutus, aruannete esitamise tähtajad, maksete tegemise kord,

dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis. Enne partneritega lepingute

sõlmimist on elluviijal kohustus kooskõlastada kaasatavad partnerid rakendusasutusega.

Punktides 12.2.14 kuni 12.2.17 sätestatakse kasusaajatega seotud toimingud. Kasusaajad

osalevad eelnõu punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevustes ning elluviijal

on kohustus koguda ja töödelda nende kohta andmeid, sh kasusaajate hinnanguid

pakutavatele teenustele ning majandusnäitajaid enne ja pärast teenuste kasutamist.

Kasusaajatelt vahetult pärast teenuse kasutamist kogutav info peab võimaldama anda

hinnangut toetatavate tegevuste ja alategevuste raames pakutavate teenuste (sh e-keskkonnas

pakutavate teenuste) kättesaadavusele (sh info saamisele veebilehtedelt, sotsiaalmeediast,

uudiskirjadest, jms ning teenustele juurdepääsule, jms) lähtuvalt kasusaaja vajadustest.

Lisaks peavad kasusaajad andma hinnangu teenuste asjakohasusele (sh teenuse saamise

tingimused, piisav paindlikkus teenuse osutamisel, rätseplahenduste pakkumine, teenuste

kujundamine ja vajadusel korrigeerimine koos ettevõtjatega, teenuse vastavus sihtrühma ja

valdkonna vajadustele, jms) ning kvaliteedile (sh kasutusmugavus, hind, väärtuspakkumine

erinevatele sihtrühmadele, jms).

Toetatavate alategevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks kogutakse kasusaajatelt

tagasisidet vähemalt ühe aasta möödudes nendes osalemise lõpust arvates. Sõltuvalt

toetatava alategevuse raames ellu viidud projekti iseloomust peab kogutav info võimaldama

anda hinnangut näiteks ettevõtluse alaste kompetentside (sh teadmised, oskused ja kogemus)

suurenemisele, ekspordi alustamiseks või välisturgudel laienemiseks vajalike kompetentside

kasvule, ärimudeli, toote- ja/või teenuse arendamise alaste kompetentside suurenemisele,

jms. Info ja hinnangud peaksid andma nii elluviijale kui rakendusasutusele tagasisidet, kas

toetatavad tegevused ja alategevused on aidanud kasusaajatel hakata oma tooteid/teenuseid

eksportima, siseneda uutele eksporditurgudele või laieneda olemasolevatel välisturgudel, kas

kasusaajad tegelevad toote- ja teenusearendusega või nende toodete ja/või teenuste kvaliteet

on paranenud, kas arenduskoostööd teiste sektorite ettevõtete ja organisatsioonidega on

käivitunud, kas tegeletakse teadus- ja arendustegevuse ja/või innovatsiooniga, jms.

18

Toetatavate alategevuste mõju majandusnäitajatele hinnatakse kasusaajate müügitulu,

ekspordi müügitulu, kasumi ja lisandväärtuse muutuse põhjal.

Elluviija peab tagama eelnõu punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevustes

osalenud kasusaajate andmete, sealhulgas väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete

saavutamise jälgimiseks ja analüüsiks vajalike andmete olemasolu struktuuritoetuste registri

sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise

nädala lõpuks.

Elluviijal on kohustus pidada arvestust kasusaajatele antava vähese tähtsusega abi kohta ja

teavitada kasusaajaid neile antavast abist, suurusest ja tingimustest ning esitama sellekohase

teabe rakendusüksusele koos aruannetega.

Kuna eelnõu punkti 9.2 kohaselt kaetakse omafinantseering kasusaajate rahalisest panusest,

peab elluviija koguma eelnõu punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevustes

osalevatelt kasusaajatelt osalustasusid ning tõendama nende tasude laekumist hiljemalt

viimase maksetaotluse esitamisel krediidiasutuse kinnitatud pangakonto väljavõttega.

Punkti 12.2.18 kohaselt peab elluviija tagama sihtgruppidele suunatud sündmustele ja

tegevustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses keskkonnas vastavalt elluviidava

tegevuse ja alategevuse iseloomule ning sihtgrupi vajadustele.

Kõikide toetatavate tegevuste elluviimiseks kavandatavate sündmuste ja tegevuste

planeerimisel, kommunikeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida kehtivaid ligipääsetavuse

nõudeid. Üritustel ja koolitustel tagatakse ligipääsetavus füüsilisele ja virtuaalsele

keskkonnale nelja peamise erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue)

inimestele. Vastavad nõuded tagatakse vajaduspõhiselt, kui on ilmnenud vajadus mingi

konkreetse erilahenduse järele ning nende väljatöötamise või kasutamise kulu arvatakse

abikõlblike kulude hulka. Erivajadusega osalejatele tagatakse ligipääsetavus kõikidele

sündmustele, sh infole ja kommunikatsioonile. Elluviija veebileht vastab WCAG 2.0 AA

juurdepääsetavuse suunistele ning veebis on loodud hetkel järgmised võimalused:

https://eas.ee/ligipaasetavus/. Kuna eelnõu raames investeeringute tegemist ei toetata, siis

sündmuse või tegevuse läbiviimiseks valitakse sobivate lahendustega asukoht ning

erivajadusi lahendatakse vastavate teenuste ostmise ja/või tehnoloogia rentimise kaudu.

Sündmuste korraldamisel on elluviijal ja partneritel soovitatav järgida keskkonnahoidlike

sündmuste korraldamise juhendit, mis on kättesaadav Kliimaministeeriumi veebilehel

https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus.

Punktis 12.3 tuuakse välja elluviija õigused. Elluviija saab teha rakendusasutusele

ettepanekuid käskkirja, eelarve ja tegevuskavade muutmiseks, kaasata toetatavate tegevuste

elluviimisesse vajaduse korral eksperte ja moodustada hindamis- või valikukomisjone ning

korraldada toetatavate tegevuste kavandamisel ideekonkursse ja kaasata nende tulemusena

partnereid toetatavate tegevuste elluviimisesse. Lisaks on elluviijal õigus paluda

rakendusüksuselt riigihangete eelnõustamist. Selleks peab elluviija esitama

rakendusüksusele riigihanke- ja muud dokumendid hiljemalt viis tööpäeva enne riigihanke

väljakuulutamist, enne riigihanke igas etapis otsuste tegemist ja enne hankelepingu

muutmist. Kuna riigihangete tegemisel tuvastatud rikkumised on suurim struktuurivahendite

tagasinõuete põhjus, on eelnõustamise võimaluse kasutamine väga tervitatav. Juhul kui

elluviija on ideekonkursi tulemusena leidnud partnerid, kooskõlastanud nad

19

rakendusasutusega ja sõlminud nendega eelnõu muutmise järgselt partnerluslepingud, on ka

partneritel võimalus paluda rakendusüksuselt riigihangete eelnõustamist.

Eelnõu punktis 13 sätestatakse partneri kohustused.

Partnerid peavad täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. Lisaks

ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama

elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele

ligipääsetavuse.

Eelnõu punkt 14 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise ja kinnitamise

korda ning kehtestab aruannetes kajastatava info miinimumnõuded. Aruanded esitatakse

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad

jälgida toetatava tegevuse edenemist ja tulemuste täitmist, võimaldavad vajaduse korral

tähelepanu juhtida vajakajäämistele ning teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Eelnõu punkt 15 reguleerib finantskorrektsioonide (edaspidi FKO) tegemist ja toetuse

tagasimaksmist ÜSS2021_2027-i ja ühendmääruse kohaselt.

FKO tegemise pädevus on rakendusüksusel. FKO hõlmab määratud toetuse osalist või

täielikku vähendamist ning rikkumisega seotud ulatuses kulude abikõlbmatuks lugemist.

Abikõlbmatuks loetava summa ulatuses vähendatakse ka projekti abikõlblikku eelarvet.

Kui rikkumisega seotud kulude katteks on juba toetus välja makstud, sisaldab FKO ka toetuse

tagasinõuet. Kui rikkumine tuvastatakse väljamakse aluseks olevates kuludes, siis FKO-ga

keeldutakse nende katteks toetuse maksest. Kui rikkumine tuvastatakse ettemakse

kasutamise tõendamisel, jäetakse FKO-ga ettemakse tegemata.

Eelnõu punkt 16 sätestab vaiete lahendamise korra. Vaide esitamise õigus on elluviijal.

Vaidemenetluse läbimine on kohustuslik rakendusasutuse või -üksuse otsuse või toimingu

vaidlustamise puhul. Tegemist on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) erisusega, sest

HMS-i kohaselt on isikul võimalus valida, kas esitada vaie haldusorganile või pöörduda

kaebusega kohtusse. Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke, nagu

õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse

vähendamine.

Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaideid menetleb rakendusüksus. Kui

vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus.

Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates

päevast, mil ei esine HMS-i § 79 kohaseid vaide tagastamise aluseid.

Eelnõu punkt 17 reguleerib eelnõu muutmist. Eelnõu muutmise algatamise õigus on

rakendusasutusel, rakendusüksusel ja toetatavate tegevuste elluviijal. Muudatused

kehtestatakse kultuuriministri käskkirjaga.

Eelnõu punktis 18 nimetatakse rakendussätted, mille kohaselt rakendatakse eelnõud

tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2023. a. Tagasiulatuva rakendamise vajadus tuleneb

asjaolust, et toetatavate tegevuste ja alategevuste elluviimiseks on tehtud enne eelnõu

jõustumist ettevalmistavaid tegevusi, millega on kaasnenud ka kulud. Ettevalmistavates

20

tegevustes pole kasusaajad osalenud ja seega pole tegevuste elluviimisega kaasnenud ka abi

andmist.

Toetatavate tegevuste ja alategevuste vastavus rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega on järgmine:

1. Tegevuste kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärgi saavutamisele

Hinnatakse kavandatavate ja elluviidavate tegevuste ning alategevuste kooskõla eelkõige

valdkondliku arengukavaga „Kultuuri arengukava 2021-2030“ ning rakenduskava

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu

ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu“ eesmärkidesse panustamist. Toetatavad tegevused ja alategevused

peavad lähtuma eelnõu punktis 4 kirjeldatud eesmärgist ja oodatavatest tulemustest ning

panustama meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitaja sihttasemete saavutamisse. Samuti

arvestatakse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ alasihiga „Eesti majandus on tugev“.

2. Tegevuste põhjendatus

Toetatavate tegevuste elluviimine aitab kaasa meetme 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene

arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ sekkumiste 21.1.3.23 „Kultuuri- ja

loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine“ ja 21.1.3.24

„Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ning teadmiste ja oskuste arendamine“

eesmärkide saavutamisele. Toetatavad tegevused ja alategevused lähtuvad valdkondlikest,

piirkondlikest või temaatilisest väljakutsest, kitsaskohtadest või kasutamata

arenguvõimalustest, mis on kajastatud valdkondlikus arengukavas ja läbi viidud uuringutes.

Samuti on aluseks võetud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 raames

ellu viidud loomemajanduse arendamise meetme samalaadsete tegevuste kogemus. Iga-

aastastes tegevuskavades kajastatavad alategevused lähtuvad samadest põhimõtetest ning

peavad võimaldama saavutada eesmärgid, väljundid ja tulemused parimal moel optimaalse

ja realistliku ajakavaga. Täiendavalt on tegevuste põhjendatud kirjeldatud eespool eelnõu

punkti 4 seletavas osas.

3. Tegevuste kuluefektiivsus

Toetatavate tegevuste ja alategevuste eelarvete planeerimisel on lähtutud meetme

kogueelarve mahust ja selle jagunemisest erinevate sekkumiste vahel ning

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 raames ellu viidud

loomemajanduse arendamise meetme samalaadsete tegevuste kogemusest. Toetatavate

tegevuste ja alategevuste detailsed tegevuskavad ja eelarved kulukohtade lõikes kinnitatakse

iga-aastaselt, mis tagab tegevuste veelgi täpsema fookuse ning võimaluse hinnata, kas

tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuse

saavutamiseks. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge,

milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on

vajalikud ja mõistlikud ning kas on olemas võimekus tegevustele järgnevate püsikulude

rahastamiseks. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad maksumused leitakse

hankeprotsesside käigus. Arvestatama peab võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate

jooksul. Kooskõla riigihangete seadusega on tagatud, kuna elluviija on riigihangete seaduse § 5

lõike 2 punkti 4 kohane hankija ja omab pikaaegset kogemust riigihangete tegemisel.

4. Elluviija ja partnerite suutlikkus tegevusi ellu viia

21

Elluviija valiku põhjendused on toodud peatüki 2 punktis 3.2. Elluviija valik on kooskõlas

ÜSS2021_2027-ga, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga

määratud volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas

nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele

kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Partnerite kaasamisel hinnatakse nende valikul, kas

neil on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused

tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades.

5. Tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Eelnõuga hõlmatud tegevuste seos „Eesti 2035“-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1. Lisaks

on selgitatud panustamist horisontaalsete põhimõtete näitajatesse seletuskirja punktis 6.

Toetatavate tegevuste väljatöötamisel on jälgitud, et need toetaksid „Eesti 2035“

aluspõhimõtteid. Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus

osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse

sotsiaalsetesse rühmadesse ning sotsiaalmajanduslikust võimekusest ja elukohast.

Horisontaalsete põhimõtetega arvestamise analüüsi tulemusena leiti kõige selgem puutumus

regionaalarengu teemadega. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud

arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajaga „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse

koguproduktiga elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“, panust soolise

võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete

võimaluste edendamisse näitajaga „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust

ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „ligipääsetavuse näitaja“.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

vastava Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60−93).

Samuti on eelnõu kooskõlas riigiabi ja vähese tähtsusega abi reguleeriva Euroopa Liidu

õigusega;

3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,

24.12.2013, lk 1–8).

Nimetatud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõu kehtestamisel ja toetatava

tegevuse elluviimisel tuleb osapooltel juhinduda neist otse. Eelnõus on ühissätete määruse

sättele viidatud, kui norm on ühissätete määrusega reguleeritud, mis omakorda hõlbustab

asjakohase regulatsiooni leidmist. Samas ei ole ammendavalt viidatud kõikidele

asjakohastele sätetele, mis reguleerivad toetatava tegevuse elluviimise tingimusi või

rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevust.

22

4. Eelnõu mõjud

Eelnõu mõjutab otseselt rakenduskava poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)

(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes

töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ sihtide ja tulemuste

saavutamist.

Toetatavad tegevused panustavad Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ alasihti „Eesti majandus on tugev“.

Toetatavad tegevused aitavad ellu viia valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021-

2030“ alaeesmärgis „Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ sätestatut.

Eelnõu on otseselt seotud tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi

„Kultuuriprogramm“ meetme „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja

rahvusvahelistumine“ tegevuse „Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine“

teenusega „Loomemajanduspoliitika rakendamine“.

Lisaks aitab toetuse andmine eelnõus kirjeldatud tegevustele kõrvaldada 2022. aasta kevadel

valminud Eesti loomemajanduse olukorra uuringus ja kaardistuses esile toodud kitsaskohti

ning kasutada arenguvõimalusi.

5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu sätestab toetatavate tegevuste seose rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam

Eesti“ erieesmärgiga (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime

tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“,

valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021-2030“ alaeesmärgiga „Kultuuri ja

loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ ning Eesti pikaajalise strateegia „Eesti

2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ alasihiga „Eesti

majandus on tugev“.

Eelnõu alusel elluviidavad tegevused täiendavad meetme 21.1.3.2 „Kultuuri

valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ sekkumisi 21.1.3.21

„Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ambitsioonikate VKEde arenguplaanide toetamine

ning kasvupotentsiaaliga VKEde ekspordivõimekuse kasvatamine“ ja 21.1.3.22 „Kultuuri-

ja loomesektori arengut toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused)

pakkumine“, võimaldades elluviijal kujundada, algatada ja ellu viia tegevusi, mis tekitavad

eelpool nimetatud sekkumiste raames pakutavatele toetustele asjakohast nõudlust (sh

regionaalset), kasvatavad potentsiaalsete taotlejate võimekust toetuste taotlemiseks ja

tulemuslikuks kasutamiseks ning piloteerivad uudseid teenuseid ja lähenemisi, mida

sihtgrupile teiste pakkujate poolt ei pakuta.

Seos sama erieesmärgi "VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning

VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu” teiste meetmetega on

järgmine:

23

1) ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute

soodustamine – toetatavad tegevused on suunatud kultuuri- ja loomesektori ettevõtete

rahvusvahelistumise ja ekspordivõimekuse kasvatamisele. Tegevused toetavad kultuuri- ja

loomesektori ettevõtetes juhtimiskvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete

rakendamist. Tegevuste raames luuakse loomeettevõtjatele eeldusi kaasata oma äriprojektide

finantseerimiseks vajalikku kapitali, sh ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide

finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiremat kasvu ja jätkusuutlikkust.

Kultuuri- ja loomesektori ettevõtted, kes saavad starditoetust, saavad oma tegevusi võimestada

eelnõu raames toetatavates tegeustes osalemise kaudu.

2) regionaalareng - sekkumise tegevusi on võimalik suunata regionaalselt, lähtudes konkreetse

piirkonna nõudlusest, turutõrkest ja potentsiaalist. Koostöövõrgustike kaudu on võimalik

tugevdada sektorite ülest koostööd ja ühistegevusi piirkondlike ettevõtjate vahel ja suurendada

seeläbi piirkonna konkurentsivõimet.

Toetatavad tegevused panustavad „Eesti regionaalse arengu tegevuskava“ kahe juurprobleemi

lahendamisse, milleks on piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus

kapitalile ning piirkondlikud erinevused ettevõtetele vajalike oskustega tööjõu kättesaadavuses

Toetatavatel tegevustel on seos „Haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035”, mis seab

eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on

tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Eelnõu raames elluviidavad tegevused

täiendavad elukestva õppe strateegiat, suurendades kultuuri- ja loomevaldkonnas tegutsevate

ettevõtjate teadlikkust, teadmisi, oskusi ja kogemusi.

Eelnõul on puutumus „Eesti turismistrateegiaga 2022–2025”, mille eesmärk on kasvatada

Eesti turismisektori elujõulisust ja kohanemisvõimet. Üheks prioriteetseks valdkonnaks on

toote- ja sihtkohaarendus, mille raames seatud eesmärke on võimalik saavutada mh koostöös

loomeettevõtetega, nt ärimudelite arendamisel, ringmajanduse põhimõtete juurutamisel,

vaheldusrikaste ja ehedate reisielamuste loomisel, jms. Kultuuri- ja loomesektoris

tegutsevatel loovisikutel, organisatsioonidel ja ettevõtetel on oluline roll turisminõudluse

suurendamisel, toetades seeläbi Eesti turismiettevõtjate käibe ja turismiteenuste ekspordi

kasvu. Külastajateekonna arendamisel tuleb silmas pidada, et ka kultuuri- ja loomesektori

sisendil põhinevad turismitooted ja -teenused on digitaliseeritud ja kõigile mugavalt

ligipääsetavad kõikides Eesti piirkondades. Turismisektori teenused mõjutavad omakorda

kultuuriteenuste pakkumise võimekust, tekitades lisanõudlust kultuuriteenustele.

Kultuurieksport on seotud loomemajanduse ning kultuuriturismi arenguga, millest tulenevalt

on olulisel kohal innovatsioon ja kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine, mis

aitavad eesti kultuuri (sh kultuuripärandit) nähtavaks ja kättesaadavaks teha. Kohalike

kogukondade sissetuleku ja elujõulisuse toetamiseks on vajalik kohaliku eripära ja

kultuuripärandi senisest suurem turundamine, sh koostöös turismiarendusega. Ühisosa on

säästva kultuuriturismi arendamine ning kultuurisündmuste sotsiaalseid, majanduslike,

keskkonnaalaste jm mõjude hindamine. Pööratakse erilist tähelepanu Eesti tugevuste

jagamisele maailmaga, toetudes Eesti saavutustele digi-, kultuuri-, spordi- ja teistes

valdkondades, tagades samal ajal Eesti külaliste positiivse kogemuse ja turismi

tasakaalustatud mõju kohalikule kultuurile ja keskkonnale.

6. Eelnõu mõju horisontaalsetele põhimõtetele

Horisontaalne põhimõte Mõju

Tasakaalustatud regionaalne areng Toetav mõju

24

2020. a seisuga oli väljaspool Harjumaad loodud

SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest madalaim

Põlvamaal, Hiiumaal, Valgamaal ja Võrumaal,

moodustades EL 27 keskmisest 35% ja vähem.

Järgnesid Jõgevamaa, Raplamaa ja Läänemaa, kus

vastav näitaja oli 43% ja vähem. Ida-Virumaal ja

Saaremaal loodud SKP elaniku kohta moodustas

49% EL 27 keskmisest.

Kõrgeim oli vastav näitaja Harjumaal, moodustades

121% EL 27 keskmisest ning järgnesid Tartumaa

80%-ga, Lääne-Virumaa 54%-ga, Järvamaa 53%-

ga, Viljandimaa 52%-ga ja Pärnumaa 50%-ga.

Loomemajanduse sektori osas ei ole vastavaid

näitajaid võimalik välja tuua, kuna seniste

kaardistuste ja uuringute raames on välja selgitatud

vaid loomemajanduse osakaal Eesti SKP-st ilma

regionaalse jaotuseta.

Ettevõtlusvaldkonna peamisteks väljakutseteks on

suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete

konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu

kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete

võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel

võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade

lõikes tagatud ühtlasemalt.

Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused

aastatel 2018-2020 mõnevõrra vähenesid: kui 2018.

aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga

ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni

Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe

vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele.

Samas on majanduskeskkond ja ettevõtete

majandustulemused alates 2020. aastast

märkimisväärselt muutunud.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–

2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste

tulemuslikkuse vahehindamises (edaspidi

hindamine) järeldati, et toetused jagunevad

piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad

piirkondlikud erinevused. Samas tõdeti, et regiooniti

erinevate toetuste väljaarendamine ei ole vajalik,

vaid senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata

ettevõtte elukaarel põhinevale lähenemisele, et

tagada arenguvõimalused ka väiksema võimekusega

ettevõtjatele. Hindamisel detailsemat regionaalset

25

analüüsi läbi ei viidud. Arvestada tuleb, et ettevõtted

võivad tegutseda rohkem kui ühes maakonnas,

samuti võib registreeritud tegevuskoha aadress

erineda ettevõtte majandustegevuse asukohast.

Elluviija poolt 2022. a läbi viidud analüüsi põhjal

läks 45% toetustest Harjumaale, 16% Tartumaale,

22% teistesse maakondadesse ning 17% olid

üleriiklikud ja maakondade vahelised projektid.

Eeldades, et üleriiklikud ja maakondade vahelised

projektid jaotuvad sarnaselt ülejäänud projektidega,

viidi maakondlikult määratletud projektidest 54%

ellu Harjumaal, 19% Tartumaal ja 27% teistes

maakondades. Detailsema analüüsi läbiviimiseks

käesoleval hetkel andmed puuduvad, kuna eelmisel

perioodil samalaadse sekkumise puhul puudus

regionaalse tasakaalu edendamise põhimõtete

juurutamine vastava käskkirja tegevustes, millest

tulenevalt ei ole kogutud eraldi andmeid kasusaajate

ja ellu viidud tegevuste mõjust regionaalse jaotumise

kohta. Sihtrühma detailset analüüsi avalike andmete

põhjal läbi viia ei olnud võimalik, kuna

Statistikaamet esitab andmeid maakonniti vaid

ettevõtete puhul, kus on 20 ja enam töötajat.

Regionaalse arengu tegevuskava juurprobleemi

„piirkondlikud erinevused ettevõtete

konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile“

kirjelduses tõdeti ka, et ettevõtlusarengu ja

innovatsiooni toetus- jm rahastamismeetmete

piirkondlik jaotus on viimastel aastatel olnud pigem

ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste

vähendamise seisukohast soodne. Selline

piirkondlik jaotus tuleb suures osas siiski

põllumajandus- ja kalandusfondi ja regionaalarengu

meetmete arvelt. Kuigi ka ilma nende meetmete

osata ei ületa Harjumaale läinud toetuste osa

ettevõtte kohta Eesti keskmist, on märgatavalt

tagasihoidlikumate ettevõtluse arengunäitajatega

Valga-, Võru- ja Läänemaale jõudnud

toetusvahendeid vähem kui 65% riigi keskmisest.

Toetuste sellisele jaotusele vaatamata on

ettevõtlusarengu piirkondlikud erinevused püsinud

endistviisi suured.

Regionaalse tasakaalu suurendamiseks peaks

elluviija seadma üheks alasihiks kaasata eelnõus

26

kajastatud tegevustesse ja alategevustesse senisest

suurem hulk kasusaajaid, kes tegutsevad väljapool

Harju- ja Tartumaad või vähemalt samas

proportsioonis sihtrühma ettevõtete tegevuskohaga.

Eelnõus sätestatud tegevuste elluviimisel

arvestatakse piirkondade vaheliste erisuste

vähendamisega mh läbi järgnevate tegevuste:

1) sihtgrupi täiendav informeerimine ja

kaasamine elluviija poolt koostöös teiste meetmete

rakendamise ja elluviimisega ning osapooltega (sh

maakondlike arenduskeskustega), mis võimaldab

paremini suunata informatsiooni ja tegevusi

väiksema osalusaktiivsusega piirkonda ehk

väljapoole Harju ja Tartu maakonda;

2) sihtgruppi kuuluvate ettevõtete erinevat

võimekust ja elukaarel paiknemist arvestavate

tegevuste ja alategevuste kavandamine iga-aastastes

tegevuskavades;

3) vajaduse, nõudluse ja potentsiaali

tuvastamisel erinevate kvalifitseerimistingimuste

sätestamine piirkonniti, et kaasata tegevustesse

rohkem kasusaajaid erinevatest regioonidest;

4) vajaduse ilmnemisel ja eelarveliste vahendite

olemasolul täiendavate alategevuste piloteerimine

konkreetses piirkonnas;

Toetatavate tegevuste suunamine ainult

turutõrkepiirkondadesse ei ole samuti asjakohane,

kuna loomemajandussektori turutõrge on üle Eesti

universaalne.

Eriprojekte ja investeeringuid konkreetsetesse

piirkondadesse eelnõus kajastatud tegevuste raames

ei tehta.

Toetusmäär on eelnõus kajastatud alategevustel

võimalikult kõrge ja omaosalus võimalikult madal,

et tagada ka vähem võimekamate ettevõtete

osalemine tegevustes ja alategevustes. Vajadusel ja

võimalusel saab piirkonniti elluviidavate tegevuste

puhul rakendada erinevaid toetuse ja omaosaluse

määrasid.

27

Toetusvahendite reserveerimine teatud

piirkondadele pole meetme kogueelarve väikse

mahu tõttu võimalik. Eelnõus sätestatud tingimused

tagavad, et kõik sihtgruppi kuuluvad ettevõtjad, kes

on mitterahalisest abist huvitatud, saavad

toetatavatesse tegevustesse kandideerida.

Piirkonniti erinevate toetatavate tegevuste või

alategevuste loendi sätestamine ei ole asjakohane,

kuna toetatavad tegevused ja alategevused on

universaalsed ning nendega adresseeritakse

loomeettevõtjate arenguvajadusi sõltumata

ettevõtete tegevuskohast.

Toetuse kasutamisega seotud põhilisi indikaatoreid

(kasusaajate hulk ja regionaalne jaotus) ning

kasusaajate tagasisidet toetatavatele tegevustele,

alategevustele ja pakutavatele teenustele seiratakse

regulaarselt. Juhul, kui tuvastatakse toetuse

kasutamisega seotud kitsaskohti, viiakse iga-

aastastesse tegevuskavadesse või eelnõusse sisse

vajalikud muudatused või kavandatakse täiendavaid

teavitus- ja nõustamistegevusi. Samuti võetakse

arvesse rakenduskava vahehindamise ning Eesti

2035 sihtidesse panustamise hindamiste tulemusi.

Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad

loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest.

Keskkond ja kliima

Mõju puudub.

Kuna eelnõu on kooskõlas „Eesti 2035“

arengustrateegiaga ja toetatavad tegevused ei hõlma

selget kokkupuudet keskkonnaeesmärkidega, ei ole

sellele näha olulist negatiivset mõju. Kestlikud

ärimudelid aitavad pidurdada kasvuhoonegaaside

heite mahtu ja seeläbi aidata kaasa kliimamuutuste

leevendamisele.

Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed

võimalused, ligipääsetavus

Sooline võrdõiguslikkus. Kaudne mõju.

Ettevõtlusvaldkonna kui terviku suurimaks

väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud

ettevõtteid on vähem. Naisettevõtjatel on rohkem

raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel

ning kapitali kaasamisel. Sammuti on naisettevõtjad

vähem riskijulged ning nende ettevõtted tegelevad

vähem arendus ja innovatsioonitegevustega. Lisaks

pole naisettevõtjatel alati ligipääs

28

ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamisega

seotud infole. Loomemajandussektoris on

naisettevõtjate ja -loovisikute osakaal siiski suurem.

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel

võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele

võrdsusele ning vajaduse korral kohandatakse

tegevusi seal kus asjakohane. Antud eelnõu

kontekstis ei ole tegevuste eesmärk meeste osakaalu

suurendamine loomesektoris, vaid sektoris

tegutsevate ettevõtjate väljakutsete adresseerimine

sõltumata nende soost. Ettevõtete arendamisel on

oluline järgida vastutustundliku ettevõtluse

põhimõtteid, sh soolist võrdõiguslikkust ja võrdset

kohtlemist ning antud eelnõu kontekstis

saab projektidesse kavandada vastustundliku

ettevõtluse põhimõtteid, suurendades seeläbi

loomeettevõtjate teadlikkust sel teemal.

Võrdsed võimalused. Toetav mõju.

Meede soodustab ühiskonna erinevatesse

gruppidesse kuuluvate inimeste

eneseteostusvõimaluste realiseerimist ning parendab

nende võimalusi tegeleda ettevõtluse ja

innovatsiooniga. Sekkumiste ja toetatavate

tegevuste väljatöötamisel on arvestatud sellega, et ka

loomeettevõtete hulgas on erinevatesse

sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvaid inimesi ja

nende vajadused võivad olla erinevad ning neil

võivad olla ka erinevad arengutakistused. Samuti

arvestatakse, et toetatavatest tegevustest osasaamine

oleks võimaldatud kõigile sihtgruppi kuuluvatele

inimestele olenemata nende vanusest, rahvusest,

erivajadusest jt tunnustes.

Neid vajadusi on võimalik välja selgitada

läbiviidavate uuringute ja analüüside käigus,

kogudes ja analüüsides andmeid ka vanuse,

emakeele jt tunnuste lõikes. Vajadusel kohandatakse

tegevusi nii, et need arvestaksid kõigi sihtrühma

liikmete vajadustega. Info- ja teavitusmaterjalide,

publikatsioonide jms trükiste ning digitaalsete

materjalide koostamisel välditakse stereotüüpset

keelekasutust ja kuvandeid vähemusrühmade suhtes.

Konkreetsete erilahenduste väljatöötamisega

tegeletakse siis, kui selleks on tekkinud konkreetsed

vajadused.

Tegevuste panust võrdsete võimaluste edendamisse

jälgitakse EE2035 näitajaga „Hoolivuse ja

koostöömeelsuse mõõdik“.

Ligipääsetavus.

29

Kaudne mõju.

Kõikide tegevuste planeerimisel,

kommunikeerimisel ja rakendamisel järgitakse

kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid. Üritustel ja

koolitustel tagatakse ligipääsetavus füüsilisele ja

virtuaalsele keskkonnale nelja peamise

erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja

intellektipuue) inimestele. Vastavad nõuded

tagatakse vajaduspõhiselt, kui on ilmnenud vajadus

mingi konkreetse erilahenduse järele ning nende

väljatöötamise või kasutamise kulu arvatakse

projekti abikõlblike kulude hulka. Erivajadusega

osalejatele tagatakse ligipääsetavus kõikidele

sündmustele, sh infole ja kommunikatsioonile.

Elluviija veebileht vastab WCAG 2.0 AA

juurdepääsetavuse suunistele ning veebis on loodud

hetkel järgmised võimalused:

https://eas.ee/ligipaasetavus/. Kuna eelnõu raames

investeeringute tegemist ei toetata, siis sündmuse või

tegevuse läbiviimiseks valitakse sobivate

lahendustega asukoht ning erivajadusi lahendatakse

vastavate teenuste ostmise ja/või tehnoloogia

rentimise kaudu.

Tegevuse panust ligipääsetavuse edendamise

jälgitakse EE2035 näitajaga „Ligipääsetavuse

mõõdik“.

Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ ja

kliimakindlus

Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavust on

analüüsitud rakenduskava koostamise käigus.

Analüüsi käigus leiti, et meede soodustab

majanduskasvu, mis on kaudselt seotud KHGde

heitkogustega. Meetme üleüldine mõju nii kaudselt

kui otseselt on kliimamuutuste leevendamisele

eeldatavasti positiivne. Sekkumised hõlmavad

nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadest

digilahendusi igas eluvaldkonnas ja kohalike

ressursside väärindamist ning see võib leevendada

KHGde kasvu, maandada süsinikuemissioone

keskkonnas ning suurendada tööviljakust.

Meede ei põhjusta eeldatavalt kliimamuutustega

kohanemisele otsest negatiivset mõju. Meetme

eesmärgid on viidud vastavusse erinevate

strateegiate ja eesmärkidega toetades tööjõul oskuste

omandamist ja arengut (konkurentsivõimet

tööturul), mis on vajalik, et liikuda hääbuvatest

sektoritest kasvavatesse sektoritesse.

Meetmega ei kaasne eeldatavalt negatiivset kaudset

ega otsest mõju vee- ja mereressursside säästvale

kasutamisele ja kaitsele.

Meede ei põhjusta eeldatavalt otsest ega kaudset

negatiivset mõju ringmajandusele, sh jäätmetekke

30

vältimisele ja ringlussevõtule. Tegevused toetavad

majandusliku heaolu kasvu ning seda eelkõige

ettevõtete kestlike ärimudelite arendamise,

digilahenduste kasutuselevõtu edendamise,

ringmajanduse põhimõtete juurutamise ja

rahvusvahelistumise. Selle tulemuseks on

keskkonnasõbralikumad ettevõtted läbi

tootmisprotsessides jms jääkide vähendamise.

Meetmel ei esine eeldatavalt otsest ega kaudset

negatiivset mõju reostuse vältimisele ja kontrollile

(õhk, vesi ja maapind). Meetmel puudub eeldatavalt

otsene ja kaudne negatiivne mõju bioloogilise

mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsele ning

taastamisele.

7. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja

rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele lisakulusid, mis

kaasneksid nt olulises mahus täiendava tööjõu kaasamises või investeeringute tegemises

seadmetesse ja vahenditesse.

Eelarve proportsioonid tulenevad meetmete nimekirjas kokkulepitust meetme kogueelarve

jagunemisest erinevate sekkumiste vahel. Eelarve planeerimisel lähtutakse muuhulgas

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 raames ellu viidud

loomemajanduse arendamise meetme samalaadsete tegevuste elluviimise kogemusest ning

elluviija rakendatavatest teistest ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse meetmetest..

Rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevusega seotud kulud kaetakse tehnilise abi

vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita.

8. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub allkirjastamisest ning rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2023. a.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu on läbinud mitteametliku kooskõlastuse ning selle käigus laekunud tagasiside on

analüüsitud ning asjakohased täiendused ja muudatused on eelnõusse sisse viidud.

Eelnõu kooskõlastati õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu korraldusasutuse,

Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaminis–

teeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. Eelnõu esitati arvamuse

avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

31

Eelnõu aluseks olevaid põhimõtteid on tutvustatud sihtgruppidele, sealhulgas

loomeettevõtjatele ja tugiteenuste pakkujatele 2022. aastal toimunud kaasamisüritustel ning

valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021-2030“ juhtkomisjonile 2023. aasta

kevadel.

„Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seotud horisontaalsete põhimõtete analüüsi kohta on

toimunud meetme sekkumiste osas konsultatsioonid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (endine Sotsiaalministeeriumi ÜKP fondide võrdõigus–

likkuse kompetentsikeskus), Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga (endine

Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond) ja Kliimaministeeriumiga (endine

Keskkonnaministeerium).

LISA 1

Kinnitatud kultuuriministri käskkirjaga …

Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese

koostöö soodustamise toetamine

Tegevuskava perioodil … (perioodi algus- ja lõppkuupäev)

Tegevus 5.1: Kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine

Kirjeldada tegevuste ajendit/vajadust, läbiviimist ja oodatavaid tulemusi tegevuskava aastal.

Sihtgrupi kirjeldus ja suurus:

Tegevuste ajakava ning väljund- ja tulemusnäitajad:

Tegevus/üritus

perioodiks

kavandatud

detailsed

tegevused

Algus- ja

lõppkuupäev

Vastutaja

elluviija või

partner

Seotud väljund- ja

tulemusnäitajad

vastavalt

käskkirjas

sätestatud

näitajatele

Sihttase

tegevuskava

aastal

Sihttase (2029) Selgitused ja

märkused

LISA 1

Kinnitatud kultuuriministri käskkirjaga …

Alategevus 5.2.1: Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine

Kirjeldada tegevuste ajendit/vajadust, läbiviimist ja oodatavaid tulemusi tegevuskava aastal.

Sihtgrupi kirjeldus ja suurus:

Tegevuste ajakava ning väljund- ja tulemusnäitajad:

Tegevus/üritus

perioodiks

kavandatud

detailsed

tegevused

Algus- ja

lõppkuupäev

Vastutaja

elluviija või

partner

Seotud väljund- ja

tulemusnäitajad

nt ürituste arv,

osalejate hulk,

vms

Sihttase

tegevuskava

aastal

Sihttase (2029) Selgitused ja

märkused

Alategevus 5.2.3: Loomemajandusalaste teadmiste ja oskuste arendamine

Kirjeldada tegevuste ajendit/vajadust, läbiviimist ja oodatavaid tulemusi tegevuskava aastal.

Sihtgrupi kirjeldus ja suurus:

LISA 1

Kinnitatud kultuuriministri käskkirjaga …

Tegevuste ajakava ning väljund- ja tulemusnäitajad:

Tegevus/üritus

perioodiks

kavandatud

detailsed

tegevused

Algus- ja

lõppkuupäev

Vastutaja

elluviija või

partner

Seotud väljund- ja

tulemusnäitajad

vastavalt

käskkirjas

sätestatud

näitajatele

Sihttase

tegevuskava

aastal

Sihttase (2029) Selgitused ja

märkused

Tegevuste panus strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ alasihti „Eesti majandus on

tugev“ ja näitajatesse ning horisontaalsetesse põhimõtetesse:

Kirjeldada, kuidas tegevused (viidetena eelpool kirjeldatud tegevustele) panustanud strateegia "Eesti 2035" sihti, alasihti ja näitajasse läbi

horisontaalsete põhimõtete edendamise. Aluseks võtta käskkirja punkt 1.3.1 ja 1.4 ning seletuskirja punkt 6„Horisontaalsete põhimõtetega

arvestamine“.

Sooline võrdõiguslikkus (näitaja: soolise võrdõiguslikkuse indeks):

Võrdsed võimalused (näitaja: hoolivuse- ja koostöömeelsuse mõõdik):

Ligipääsetavus (näitaja: ligipääsetavuse mõõdik):

LISA 1

Kinnitatud kultuuriministri käskkirjaga …

Regionaalareng (näitaja: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 liikmesriigi keskmisest):

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 13.11.2023 nr 240

Loomemajandusalase teadlikkuse

kasvatamise, teadmiste ja oskuste

arendamise ning kultuuri- ja loomesektori

sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamise

toetamine

1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1. Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste käskkiri (edaspidi käskkiri) kehtestatakse perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning on kooskõlas sama seaduse

§ 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1.2. Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö

ja rahvusvahelistumine“ sekkumiste 21.1.3.23 „Kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite

ülese koostöö soodustamine“ ja 21.1.3.24 „Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine

ning teadmiste ja oskuste arendamine“ (edaspidi toetatavad tegevused) elluviimiseks toetuse

andmist ja kasutamist.

1.3. Toetatavad tegevused panustavad:

1.3.1. Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 20351“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne

ja vastutustundlik“ alasihti „Eesti majandus on tugev“;

1.3.2. valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021–20302“ alaeesmärki „Kultuuri ja

loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ ning

1.3.3. tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ meetme „Kultuuri

valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ tegevuse

„Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenusesse

„Loomemajanduspoliitika rakendamine“.

1.4. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengustrateegias

„Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt

tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajaga „väljaspool Harjumaad loodud

sisemajanduse koguproduktiga elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“, 1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia 2 Kultuuri arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/kultuur2030)

panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga „soolise võrdõiguslikkuse indeks“,

panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“

ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „ligipääsetavuse näitaja“.

1.5. Toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.6.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.

1.6. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3

mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Vähese

tähtsusega abina (edaspidi VTA) saab käsitleda punktis 5.1 nimetatud tegevuse ning punktides

5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevuste toetamist. VTA saaja on punktis 2.5 nimetatud

kasusaaja ja abi andja punktis 3.2 nimetatud rakendusüksus, kes kohustub nimetatud abi

andmisel tagama konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise. Abi saajaks

võib olla ka toetatavate tegevuste sihtgruppi kuuluv punktis 6.4 nimetatud ettevõtluse,

sealhulgas loomeettevõtluse edendamisega tegelev ja ettevõtluse arengusse panustav

juriidiline isik, teadus- ja arendusasutus ning avaliku sektori organisatsioon.

1.7. Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese

tähtsusega abiga ei tohi kolme järjestikuse majandusaasta jooksul ületada VTA määruse

artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. VTA suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks

sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

1.8. VTA andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks

antava abi kumuleerimisreegleid.

1.9. VTA andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat käskkirja alusel

viimase üksikabi andmisest arvates.

1.10. Käskkirja ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu

Fondi ja Ühtekuuluvusfondi artikli 7 lõike 1 punktis c nimetatud tegevustele.

2. Terminid

Käskkirja tähenduses on:

2.1. loomemajandus majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel,

oskustel ja andel, kus teenitakse müügitulu ja luuakse töökohti intellektuaalse omandi

loomise kaudu ning kus loomeettevõtjad on protsessides kesksel kohal. Loomemajanduse

valdkonnad on arhitektuur, audiovisuaal, disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst,

kultuuripärand, meelelahutustarkvara, muusika ja reklaam;

2.2. loomemajanduse sidusvaldkond majandusvaldkond, mis paikneb kultuuri- ja

loomeprotsesside väärtusahelas loomise, tootmise, levitamise, vahendamise ja

kättesaadavaks tegemise lülides ning milles peamine lisandväärtust loov sisend tuleb

loomemajanduse valdkondadest;

2.3. ettevõtja äriseadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud Eestis registreeritud äriühing;

2.4. loomeettevõtja äriseadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud Eestis registreeritud äriühing, kes

tegutseb äriregistri andmetel ühes või mitmes loomemajanduse või sidusvaldkonnas;

2.5. kasusaaja punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevustes osalev ja

mitterahalist abi saav Eestis registreeritud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja

(edaspidi VKE), kes kuulub elluviidavate tegevuste sihtgruppi ning panustab punktide 4.4 ja

4.5 kohaselt väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse;

2.6. VKE ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) lisas 1 toodud kriteeriumidele;

2.7. partner juriidiline isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb punktis 5

nimetatud toetatavate tegevuste elluviimisel ning punktis 4.1 nimetatud eesmärgi ja

punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud tulemuste saavutamisel ning kellel tekivad selle käigus kulud.

3. Toetatavate tegevuste rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partnerid

3.1. Rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus).

3.2. Rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi

rakendusüksus või elluviija).

3.3. Punktides 5.1 ja 5.2 nimetatud tegevuste elluviimiseks võib elluviija korraldada

ideekonkursse, et leida ideid ja ettepanekuid, mis täidavad punktis 4.1 nimetatud toetuse

andmise eesmärki ja panustavad tulemuste saavutamisse, ning partnereid nende

elluviimiseks.

3.4. Punktis 3.3 toodud juhul kooskõlastab elluviija partnerid rakendusasutusega ning sõlmib

nendega partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ülesanded, õigused, kohustused ja

vastutus ning maksete tegemise, dokumentide esitamise ja säilitamise kord. Enne

partnerluslepingute sõlmimist tuleb partnerid ära nimetada käskkirjas selle muutmise teel.

4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

4.1. Toetuse andmise eesmärk on siduda loomemajanduse ja sidusvaldkondades olevat

potentsiaali ettevõtlusega, soodustades uute, ambitsioonikate ja kestlike ärimudelitega

ettevõtete juurdekasvu, tõstes loomeettevõtjate ekspordivõimekust ning luues teistele

majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste

ning müügi ja turunduse arendamisel.

4.2. Toetatavate tegevuste elluviimisega kasvatatakse loomeettevõtjate jätkusuutlikkuse,

ringmajanduse, vastutustundlikkuse, digitaliseerimise ja innovatsiooni alast teadlikkust

ning suurendatakse kasusaajate ettevõtluse ja ekspordi, juhtimise, toote-, teenuse-,

protsesside ja ärimudeli arendamise alaseid kompetentse, sealhulgas teadmisi, oskusi ja

kogemusi, ning sektorite ülese strateegilise koostöö oskusi ja tulemuslikkust.

4.3. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena on loomemajanduses ettevõtlusaktiivsus

kõrge, loomeettevõtjate ärimudelid on muutuvas keskkonnas jätkusuutlikud, Eesti

loomeettevõtjad tegutsevad edukalt rahvusvahelistel turgudel ja on uuendusmeelsed

tehnoloogiate ja digilahenduste kasutajad ning loomemajanduse arengut toetav tugisüsteem

on tõhus, paindlik ja toimib koos ettevõtluse ökosüsteemiga.

4.4. Punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevuste elluviimisega panustatakse

ÜSS2021_2027 §-s 4 nimetatud meetmete nimekirja väljundnäitajate „toetatavad

ettevõtjad“ ja „mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ sihttasemete saavutamisse.

4.5. Punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevuste elluviimise tulemusena

panustatakse meetmete nimekirja tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus

töötaja kohta“ sihttaseme saavutamisse.

5. Toetatavad tegevused

5.1. Toetatava tegevuse „Kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö

soodustamine“ raames viiakse ellu järgmisi alategevusi:

5.1.1. algatatakse ja katsetatakse loome- ja muude majandusvaldkondade üleseid koostöövorme;

5.1.2. töötatakse välja ja viiakse ellu loome- ja muude majandusvaldkondade üleseid strateegilisi

koostöö- ja arenguprogramme, mis sisaldavad muu hulgas praktilisi arendustegevusi ning

mille tulemusena toovad kasusaajad projekti lõpuks turule uued või oluliselt täiustatud

tooted ja/või teenused või sisenevad uutele turgudele või on loonud eeldused müügimahtude

kasvuks olemasolevatel välisturgudel.

5.2. Toetatava tegevuse „Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ning teadmiste ja

oskuste arendamine“ raames viiakse ellu järgmisi alategevusi:

5.2.1. loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine, mille käigus:

5.2.1.1. algatatakse ja tehakse kaardistusi, uuringuid, analüüse ja ekspertiise ning avaldatakse ja

levitatakse nende tulemusi;

5.2.1.2. koostatakse ja levitatakse info- ja teavitusmaterjale, publikatsioone jms trükiseid ning

digitaalseid materjale;

5.2.1.3. algatatakse ja korraldatakse infopäevi, seminare, konverentse jms teavitusüritusi ning

osaletakse nendel;

5.2.1.4. algatatakse ja korraldatakse koostöövõrgustikke, mõttekodasid, ümarlaudu jms

koostöövorme ning osaletakse koostöötegevustes.

5.2.2. loomemajandusalaste teadmiste ja oskuste arendamine, mille käigus:

5.2.2.1. algatatakse ja korraldatakse loomemajandusega seotud ettevõtluskonkursse ja

tunnustusüritusi ning osaletakse nendel;

5.2.2.2. pakutakse ettevõtluse, ekspordi, juhtimise, toote-, teenuse-, protsesside ja ärimudeli

arendamise alast nõustamist ning ekspertiisi;

5.2.2.3. algatatakse, töötatakse välja ja korraldatakse koolitusi, õppereise, praktikume ja

arenguprogramme ning osaletakse nendel;

5.2.2.4. korraldatakse rahvusvahelistumisele ja ekspordi edendamisele suunatud turundus- ja

kontaktüritusi ning osaletakse rahvusvahelistel messidel ja turundus- ning

kontaktüritustel.

6. Sihtgrupp

6.1. Punktis 5.1 nimetatud alategevuste sihtgrupp on loomeettevõtjast VKEd, sealhulgas

alustavad, tegutsevad ja kasvuettevõtjad, ning teiste majandusvaldkondade VKEd.

6.2. Punktis 5.2.1 nimetatud alategevuse sihtgrupp on loomeettevõtjast VKEd, sealhulgas

alustavad, tegutsevad ja kasvuettevõtjad, teiste majandusvaldkondade VKEd, potentsiaalsed

ettevõtjad, poliitikakujundajad, valitsussektori asutused, ettevõtluse tugistruktuurid ja laiem

avalikkus.

6.3. Punktis 5.2.2 nimetatud alategevuse sihtgrupp on loomeettevõtjast VKEd, sealhulgas

alustavad, tegutsevad ja kasvuettevõtjad.

6.4. Toetatavates tegevustes saavad osaleda ka ettevõtluse, sealhulgas loomeettevõtluse

edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, teadus- ja

arendusasutused ning avaliku sektori organisatsioonid ja esindajad.

7. Toetatavate tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahe-

sihttase

(2024),

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Toetatav tegevus: kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine

Meetmete

nimekirja

näitajad

Tulemusnäitaja RCR25

VKEd, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

Mõõtühik:

arv

0 2022 - 30 Näitajaga

mõõdetakse,

mitme

ettevõtte

lisandväärtus

töötaja kohta

on punktis

5.1 nimetatud

alategevustes

osalemise

tulemusel

kasvanud.

Väljundnäitaja RCO01

Toetatavad

ettevõtjad*:

RCO04

Mitterahalist

toetust

saavad

ettevõtjad

0 2022 0 80 Näitaja

mõõdab, mitu

ettevõtjat on

punktis 5.1

nimetatud

alategevustes

osalenud.

Toetatav tegevus: loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ning teadmiste ja oskuste arendamine

Meetmete

nimekirja

näitajad

Tulemusnäitaja RCR25

VKEd, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

Mõõtühik:

arv

0 2022 - 115 Näitajaga

mõõdetakse,

mitme

ettevõtte

lisandväärtus

töötaja kohta

on punktides

5.2.1.3,

5.2.1.4 ja

5.2.2

nimetatud

alategevustes

osalemise

tulemusel

kasvanud.

Väljundnäitaja RCO01

Toetatavad

ettevõtjad*:

RCO04

Mitterahalist

toetust

saavad

ettevõtjad

0 2022 75 450 Näitaja

mõõdab, mitu

ettevõtjat on

punktides

5.2.1.3,

5.2.1.4 ja

5.2.2

nimetatud

alategevustes

osalenud.

* Sealhulgas peetakse eraldi arvestust mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate üle.

8. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.04.2023 ja lõpeb 31.10.2029.

9. Toetatavate tegevuste eelarve

9.1. Toetatavate tegevuste eelarve abikõlblikkuse perioodil on järgmine: Summa (eurodes) Osakaal

1 Toetatav tegevus 5.1: kultuuri- ja loomesektori sisese

ja sektorite ülese koostöö soodustamine

888 889 100%

1.1 ERFi toetus 800 000 90%

1.2 Riiklik kaasfinantseering 0,00 0%

1.3 Omafinantseering 88 889 10%

2 Toetatav tegevus 5.2: loomemajandusalase

teadlikkuse kasvatamine ning teadmiste ja oskuste

arendamine

3 396 825 100%

2.1 ERFi toetus 2 200 000 64,77%

2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 000 000 29,44%

2.3 Omafinantseering 196 825 5,79%

Toetatavate tegevuste eelarve kokku 4 285 714 100%

ERFi toetus 3 000 000 70%

Riiklik kaasfinantseering 1 000 000 23,33%

Omafinantseering 285 714 6,67%

9.2. Omafinantseering kaetakse kasusaajate rahalisest panusest.

10. Kulude abikõlblikkus

10.1. Abikõlblik on toetatavate tegevuste elluviimisega seotud põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus

kulu.

10.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-st 15 ja käskkirjas sätestatud tingimustest.

10.3. Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

10.4. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ühendmääruse § 21

lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.

10.5. Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatavate

tegevuste otsestest kuludest.

10.6. Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale tegelike kulude alusel.

10.7. Personalikulud arvestatakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 16 kohaselt.

10.8. Personalikulu on abikõlblik kuni 30% toetatavate tegevuste abikõlblikest kuludest.

10.9. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele ei ole abikõlblik:

10.9.1. immateriaalse ja materiaalse vara soetamise kulu;

10.9.2. liiklusvahendi ostmise ja rentimise kulu;

10.9.3. kinnisasja soetamise kulu;

10.9.4. elluviija organisatsiooni üldise juhtimise kulu, sealhulgas juhtorganite tasud;

10.9.5. täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute

koolituse seaduse § 15 lõigetes 2–4 toodud erisustega;

10.9.6. turustusvõrgu loomise kulu väljaspool Eestit;

10.9.7. kõik toetatavate tegevuste elluviimisega otseselt sidumata kulud.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 26.

11.2. Toetuse maksmine tegelike kulude alusel toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1

kohaselt.

11.3. Toetuse maksmine ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamiseks toimub

ühendmääruse § 28 lõike 3 kohaselt.

11.4. Punktis 10.5 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse tegelike otseste kulude alusel.

11.5. Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita.

11.6. Toetus makstakse elluviijale ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna

(edaspidi e-keskkond) kaudu rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel.

11.7. Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud

ühendmääruse §-des 24, 25 ja 33.

11.8. Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid

rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega.

11.9. Abikõlblike kulude ning kasusaajate rahalise panuse tõendamisel arvestatakse ainult

raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekandega, välja arvatud toetuse

maksmisel ühtse määra alusel, tasutud kuludega.

11.10. Toetuse maksmise eeldus on rakendusüksuse esitatud ja kinnitatud toetatavate tegevuste

elluviimisega seotud abikõlblike kulude tekkimist tõendavad kuludokumendid või nende

koopiad.

11.11. Maksetaotlusi menetletakse rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse

alusel välja töötatud protseduuride kohaselt.

11.12. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise

lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui

rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ning esitanud kinnitatud aruande teadmiseks

rakendusasutusele.

12. Elluviija õigused ja kohustused

12.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käskkirjas sätestatule kõik ÜSS2021_2027-s ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

12.2. Elluviija on kohustatud:

12.2.1. kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud

käskkirjas kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks, ning viima toetatavaid

tegevusi ellu kinnitatud eelarvete ja tegevuskavade kohaselt;

12.2.2. esitama hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kooskõlastamiseks

järgneva aasta tegevuskava ja eelarve. Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab

elluviija 30 tööpäeva jooksul pärast käskkirja kinnitamist;

12.2.3. koguma tegevuskavade ja eelarvete koostamisel sisendit muu hulgas rakendusasutuselt,

rakendusüksuselt, ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt, ettevõtluse tugistruktuuridelt

ning tegevuste sihtgrupi esindajatelt;

12.2.4. kooskõlastama enne toetatavate tegevuste kinnitatud aastaeelarvest erinevate kulutuste

tegemist need rakendusüksusega ja seejärel esitama koos kooskõlastusega

rakendusasutusele teadmiseks muudatused kinnitatud aastaeelarves tingimusel, et

toetatavate tegevuste kogusumma ja osakaal ei muutu, kui:

12.2.4.1. kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt

rohkem kui 25%;

12.2.4.2. muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 25% kogu

kinnitatud eelarvest.

12.2.5. kooskõlastama enne toetatavate tegevuste kinnitatud aastaeelarvest erinevate kulutuste

tegemist aastaeelarve muutmise rakendusasutusega juhul, kui vajalikud muudatused on

punktides 12.2.4.1 ja 12.2.4.2 sätestatud mahtudest suuremad. Kinnitatud

eelarvemuudatused edastab koos kooskõlastusega rakendusüksusele teadmiseks

elluviija;

12.2.6. esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva

jooksul vastava päringu saamisest arvates;

12.2.7. esitama rakendusasutusele teadmiseks riigihanke tehnilise kirjelduse riigihangete puhul

eeldatava maksumusega üle riigihanke piirmäära riigihangete seaduse mõistes hiljemalt

riigihanke väljakuulutamise päeval;

12.2.8. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027

§ 18 alusel ja kooskõlas punktiga 1.9 ning tagama, et partnerid säilitavad toetuse

saamisega seotud dokumente elluviijaga sama aja;

12.2.9. eristama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud,

kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode;

12.2.10. esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul

pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete

prognoos esitatakse e-keskkonnas;

12.2.10.1. esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

12.2.11. teavitama rakendusasutust, kui toetatavatele tegevustele on taotletud toetust teistest

meetmetest või muudest välisabi või kohaliku omavalitsuse või riigieelarvelistest

vahenditest;

12.2.12. viivitamata teatama rakendusasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

12.2.12.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täita;

12.2.12.2 käskkirja muutmise vajalikkusest;

12.2.12.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

toetatavate tegevuste eesmärkide ja tulemuste saavutamist;

12.2.13. sõlmima punktis 12.3.3 toodud juhul toetatavate tegevuste elluviimisesse kaasatud

partneritega partnerluslepingud, milles muu hulgas sätestatakse detailselt partneri

tehtavad tegevused, tema õigused, kohustused ja vastutus, aruannete esitamise tähtajad,

maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis;

12.2.14. koguma ja töötlema andmeid punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud

alategevustes osalevate kasusaajate kohta, sealhulgas nende hinnanguid pakutavatele

teenustele ning majandusnäitajaid enne ja pärast teenuste kasutamist;

12.2.15. tagama punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevustes osalenud

kasusaajate andmete, sealhulgas väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamise

jälgimiseks ja analüüsiks vajalike andmete olemasolu struktuuritoetuste registri

sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise

nädala lõpuks;

12.2.16. pidama arvestust kasusaajatele antava vähese tähtsusega abi kohta ja teavitama

kasusaajaid neile antavast abist, suurusest ja tingimustest ning esitama sellekohase teabe

rakendusüksusele koos aruannetega;

12.2.17. koguma punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevustes osalevatelt

kasusaajatelt osalustasusid ning tõendama nende tasude laekumist hiljemalt viimase

maksetaotluse esitamisel krediidiasutuse kinnitatud pangakonto väljavõttega;

12.2.18. tagama sihtgruppidele suunatud sündmustele ja tegevustele ligipääsetavuse füüsilises ja

virtuaalses keskkonnas;

12.2.19. täitma teavitamisega seotud kohustusi Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ alusel.

12.3 Elluviijal on õigus:

12.3.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käskkirja, eelarve ja tegevuskavade muutmiseks;

12.3.2. kaasata toetatavate tegevuste elluviimisesse vajaduse korral eksperte ja moodustada

hindamis- või valikukomisjone;

12.3.3. korraldada toetatavate tegevuste kavandamisel ideekonkursse ja kaasata nende tulemusena

partnereid toetatavate tegevuste elluviimisesse;

12.3.4. läbida soovi korral rakendusüksuse juures eelnõustamine, esitades rakendusüksusele

riigihanke ja muud dokumendid hiljemalt viis tööpäeva enne riigihanke väljakuulutamist,

enne riigihanke igas etapis otsuste tegemist ja enne hankelepingu muutmist.

13. Partnerite kohustused

13.1. Partnerid peavad täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

13.2. Lisaks ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud

tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele

ligipääsetavuse.

14. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord

14.1. Elluviija esitab rakendusüksusele toetatavate tegevuste elluviimise kohta vahearuande

vähemalt kord aastas aruandlusperioodi lõpu seisuga rakendusüksuse määratud tähtajaks,

kuid mitte hiljem kui 20. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist

sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäevad ja aruande esitamise tähtaja.

14.2. Elluviija esitab rakendusüksusele toetatavate tegevuste elluviimise kohta lõpparuande

koos viimase maksetaotlusega hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul alates toetatavate

tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

14.3. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos aruanne) esitamise vahe on vähem

kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

14.4. Aruanne esitatakse e-keskkonna kaudu.

14.5. Aruande kinnitab rakendusüksus. Rakendusüksus kontrollib aruande 20 tööpäeva jooksul

selle esitamisest.

14.6. Elluviija esitab rakendusüksuse kinnitatud aruande teadmiseks rakendusasutusele

punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud alategevuste kaupa.

14.7. Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

14.7.1. aruandlusperiood (vahearuande puhul eraldi käesolev aruandlusperiood ja viide

eelnevatele perioodidele);

14.7.2. andmed tegevuskavas kajastatud toetatavate tegevuste elluviimise edenemise kohta

(elluviidud tegevused, sihtgrupp, väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise seis jms);

14.7.3. eelarve täitmine;

14.7.4. ellu viidud tegevuste panus „Eesti 2035“ sihti ja näitajasse ning horisontaalsetesse

põhimõtetesse;

14.7.5. elluviija hinnang toetatavate tegevuste elluviimise tulemuslikkusele ning väljund- ja

tulemusnäitajate saavutamisele, sealhulgas põhjendused erinevuste kohta planeeritud ja

tegelikult ellu viidud tegevuste ja saavutatud tulemuste kohta;

14.7.6. tekkinud probleemid ja nende lahendamiseks ette võetud sammud;

14.7.7. muu tegevuste elluviimisega ja toetuse kasutamisega seotud teave;

14.7.8. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta.

15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

15.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS2021_2027 §-s 28 ja ühendmääruse

§-des 34–36.

15.2 Toetus makstakse tagasi ÜSS2021_2027 §-de 29 ja 30 ning ühendmääruse §-de 37 ja 38

kohaselt.

15.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ühendmääruse § 37

lõikega 6.

15.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse

finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

16. Vaiete lahendamine

16.1. Vaidemenetlus toimub ÜSS2021_2027 §-de 31 ja 32 kohaselt.

16.2. Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

rakendusüksus.

17. Käskkirja muutmine

17.1. Elluviija esitab rakendusasutusele käskkirja muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ja teavitab sellest rakendusüksust, kui:

17.1.1. ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi või alategevusi, abikõlblikkuse perioodi,

tulemust, näitajate sihttasemeid, abikõlblikke kulusid või eelarvet;

17.1.2. rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse;

17.1.3. elluviija või käskkirjas kajastatud partnerite juriidilised andmed muutuvad;

17.1.4. ilmneb muid asjaolusid, mis toetatava tegevuse elluviimist mõjutavad.

17.2. Rakendusüksusel on õigus taotleda käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest

objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate

tegevuste edukaks elluviimiseks või tulemuste saavutamiseks. Selleks esitab

rakendusüksus rakendusasutusele käskkirja muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning teavitab sellest elluviijat.

17.3. Rakendusasutus vaatab punktides 17.1 ja 17.2 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul

taotluse kättesaamisest arvates ning teavitab elluviijat ja rakendusüksust käskkirja

muutmise algatamisest või algatamata jätmisest.

17.4. Rakendusasutusel on õigus algatada käskkirja muutmine, teavitades sellest elluviijat ja

rakendusüksust ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab käskkirja, kui selgub,

et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või

elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata.

17.5. Rakendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

17.6. Käskkirja muutmiseks ei loeta punktis 12.2.2 nimetatud tegevuskava ja eelarve

kinnitamist ning muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende

eelarve on kooskõlas käskkirjas sätestatuga.

17.7. Rakendusasutus edastab muudetud käskkirja kümne tööpäeva jooksul elluviijale,

rakendusüksusele, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile.

18. Rakendussätted

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2023.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Lisa 1 Tegevuskava vorm

Lisa 2 Detailse eelarve ja selle täitmise vorm

Lisa 3 Käskkirja elluviimisega seotud riskid

Lisa 4 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht

1

Kultuuriministri käskkirja „Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning

kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamise toetamine“ kooskõlastusringil esitatud

märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

Rahandus-

ministeerium

Käskkirja eelnõu punkt 1.9 (vähese tähtsusega abi andmisega

dokumentide säilitamine) vajab täpsustamist. Seletuskirjas on

selgitatud, et nimetatud nõue on nii abi andjal kui ka abi

saajal, kuid sel juhul ei saa abi saaja säilitada dokumente

kümme aastat „käskkirja alusel viimase abi andmisest

arvates“. Informatsioon viimase abi andmisest on vaid abi

andjal.

Arvestatud.

Muudame käskkirja eelnõu punkti 1.9 sõnastust

varasemate meetmete raames RAM-ilt saadud tagasiside

alusel järgnevalt:

„VTA andmist ja saamist käsitlevaid dokumente

säilitatakse kümme aastat käskkirja alusel viimase

üksikabi andmisest arvates.“

Korrigeerime vastavalt ka seletuskirja.

Käskkirja eelnõu punkt 2.6: kuna eelnõus edaspidi

grupierandi määrust ei mainita, siis tuleks välja jätta sulgudes

olev tekst „edaspidi grupierandi määrus“.

Arvestatud.

Käskkirja eelnõu punktid 2.7 ja 3.3 (partnerid ja nende

leidmine): palume seletuskirjas selgitada, miks partnerid ei

ole riigiabi mõistes kasusaajad, s.o kas partnerid leitakse

konkureeriva, läbipaistva, piisavalt hästi avalikustatud,

mittediskrimineeriva ja tingimusteta hankemenetluse

raames, mis välistab riigiabi partnerile (vt Euroopa

Komisjoni riigiabi mõiste teatise punktid 89-96). See on

oluline, kuna vastavalt seletuskirjale võivad partnerid olla ka

nt erasektori ettevõtjad.

Selgitame.

Eelnõu punktis 2.7 on mõistena defineeritud partner

käesoleva käskkirja tähenduses. Punktis 3.3. on sätestatud,

et elluviija võib tegevuste elluviimiseks korraldada

ideekonkursse leidmaks ideid ja ettepanekuid, mis

täidavad eelnõu punktis 4.1 nimetatud toetuse andmise

eesmärki ja panustavad tulemuste saavutamisse, ning

partnereid nende elluviimiseks.

Elluviija õigus korraldada toetatavate tegevuste

kavandamisel ideekonkursse ja kaasata nende tulemusena

partnereid toetatavate tegevuste elluviimisesse on

sätestatud eelnõu punktis 12.3.3.

Eelnõu punkti 12.2.13 kohaselt on elluviijal kohustus

sõlmida toetatavate tegevuste elluviimisesse kaasatud

partneritega partnerluslepingud, milles muu hulgas

sätestatakse detailselt partneri tehtavad tegevused, tema

2

õigused, kohustused ja vastutus, aruannete esitamise

tähtajad, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja

säilitamise ning infovahetuse viis.

Seletuskirjas on lk 7 selgitatud, et ideekonkursi tulemusena

leitud partnerid ei ole kasusaajad ega abi saajad, kuna nad

aitavad ellu viia toetatavaid tegevusi ja alategevusi ehk siis

on elluviijaga samas rollis. Ideekonkurss on üks

hankemenetluse liike, mida kasutades on elluviijal

võimalus saada ülesannete täitmiseks ja väljakutsete

lahendamiseks uusi lahendusi või ideekavandeid.

Seega on partner elluviija koostööpartner ja tal on elluviijat

abistav roll konkreetse projekti või tegevuse elluviimisel.

Partnerid leitakse ideekonkursi, mis on üks

hankemenetluse liike, tulemusena. Antud juhul ei ole

partnerid kasusaajad ega abi saajad, kuna nad aitavad ellu

viia toetatavaid tegevusi ja alategevusi ehk siis on

elluviijaga samas rollis.

Lisame seletuskirja eelnõu punkti 2.7 osas täiendava

selgituse.

Eelnõu punkt 12.2.2.2: punkti tuleb täiendada ja lisada viide

„elluviija on kohustatud tegevuskava koostamisel lähtuma

ühendmääruse paragrahvist 7“.

Arvestatud osaliselt.

Seletuskirja lisatud: „Tegevuskavade koostamisel

tegevuste planeerimisel lähtub elluviija rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidest ja -

metoodikast.“

Ühendmääruse § 7 reguleerib projektide hindamist, mille

rahastamine sõltub metoodika alusel hindamise

tulemusest. Viidatud säte reguleerib metoodika

kohaldamist ainult määruse alusel toetuse andmisele ja

seda mõtet toetab ka ühendmääruse seletuskiri. Seega viide

käskkirja alusel elluviidavate tegevuste puhul

ühendmääruse §-le 7 ei ole kohane. Samuti ei ole

ühendmääruse §-s 43, mis kehtestab toetuse andmise

3

tingimuste käskkirja ja lepingu elemendid, viidet sama

määruse §-le 7. Ühendmääruse § 41 lõike 1 punkti 15

kohaselt on projektide valikukriteeriumid ja -metoodika

ning § 7 lõikes 2 nimetatud metoodika avaldamise kord

toetuse andmise tingimuste määruse elemendid.

Seletuskirjas selgitus p 1.10 kohta (lk 4): palume selguse

huvides lisada, et komisjoni VTA määruse art 1 lg 1 kohaselt

ei tohi vähese tähtsusega abi anda kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete esmatootmiseks ning põllumajanduse

esmatootmises tegutsevatele ettevõtjatele. VTA määruse

vastav muudatus kalanduse osas hakkab kehtima juba alates

25.10.2023.

Arvestatud.

Täiendame seletuskirja.

Seletuskirja selgitus p 2.3 kohta (lk 5): viidatud on Euroopa

Komisjoni juhistele, mille kohaselt saab rahalise ja

mitterahalise abi saajateks lugeda ainult kasumile

orienteeritud organisatsioone. Rahandusministeerium ei saa

selle seisukohaga nõustuda, kuna Euroopa Komisjoni riigiabi

mõiste teatise punkti osa 2.1 (täpsemalt punkti 9) kohaselt ei

sõltu riigiabi eeskirjade kohaldamine ehk ettevõtjaks

kvalifitseerumine sellest, kas üksus on loodud kasumi

saamiseks. Tähtis on vaid, kas üksus tegeleb

majandustegevusega ehk pakub kaupu ja teenuseid turul.

Palume selgitust täpsustada.

Selgitame.

Eelnõu punktis 2.3 on sätestatud ettevõtja mõiste käskkirja

tähenduses ning punktis 2.5 defineeritakse kasusaaja

mõiste, mille kohaselt kasusaaja tähendus ei võrdsustu

riigiabi saaja tähendusega. Võimalike riigiabi saajate ring

on laiem kui kasusaajate ring, kes saavad panustada eelnõu

punktide 4.4 ja 4.5 kohaselt toetatavate tegevuste väljund-

ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse. Tulenevalt

Euroopa Komisjoni antud juhistest seire teostamiseks, mis

on kajastatud dokumendis SWD (2021) 198 final

„Performance, monitoring and evaluation of the European

Regional Development Fund, the Cohesion Fund and the

Just Transition Fund in 2021-2027” saab kasusaajateks,

kes panustavad meetmete nimekirja väljund- ja

tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse, lugeda ainult

kasumile orienteeritud organisatsioone, mis pakuvad turu

nõudluse rahuldamiseks tooteid ja teenuseid, mistõttu

loetakse antud eelnõu raames ettevõtjateks vaid

äriühinguid.

4

Selguse mõttes täiendame eelnõu punkti 2.5, milles

defineeritakse kasusaaja mõiste ning korrigeerime

seletuskirjas punkti 2.3 osas olevat selgitust lk 6, kasutades

„rahalise ja mitterahalise abi saaja“ asemel „kasusaaja“ ja

lisades Euroopa Komisjoni vastava dokumenti nimetuse.

Seletuskirja selgitus p 2.6 kohta (lk 6): selgitatud on, keda

loetakse VKE-ks ja viidatakse üldise grupierandi määruse

lisale 1 ning täpsustatakse, et eelnõu raames loetakse

kasusaajaks vaid äriseadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud Eestis

registreeritud äriühinguid, mis vastavad VKE kriteeriumile.

Samas ütleb eelnõu punkt 1.6 , et abi saajaks võib olla

ettevõtluse edendamisega tegelev juriidiline isik, teadus- ja

arendusasutus ning avaliku sektori organisatsioon, mis ei

pruugi riigiabi kontekstis olla VKE. Palume seletuskirjas

täpsustada, kas VKE peab olema ainult äriühingust abi saaja

ja teises õiguslikus vormis abi saajad võivad olla ka

suureettevõtjad riigiabi kontekstis.

Selgitame.

Nagu eelpool selgitame, erineb kasusaaja mõiste riigiabi

saaja mõistest. Eelnõu punktis 2.5 on defineeritud

kasusaaja mõiste koos viidetega toetatavatele

alategevustele, mille raames kasusaajaid arvestatakse.

Toetatavate alategevuste sihtgrupid on loetletud eelnõu

punktis 6. Eelnõu punkti 6.4 kohaselt saavad toetatavates

tegevustes osaleda ka ettevõtluse, sealhulgas

loomeettevõtluse edendamisega tegelevad ja ettevõtluse

arengusse panustavad juriidilised isikud, teadus- ja

arendusasutused ning avaliku sektori organisatsioonid ja

esindajad ning seletuskirjas on lk 11 selgitatud, et eelpool

nimetatud osalejad ei kvalifitseeru kasusaajateks eelnõu

punkti 2.5 tähenduses ega panusta punktis 7 sätestatud

tulemus- ja väljundnäitajate sihttasemete saavutamisse.

Eelnõu punktis 1.6 on öeldud, et VTA saajaks võib olla ka

toetatavate tegevuste sihtgruppi kuuluv punktis 6.4

nimetatud ettevõtluse, sealhulgas loomeettevõtluse

edendamisega tegelev ja ettevõtluse arengusse panustav

juriidiline isik, teadus- ja arendusasutus ning avaliku

sektori organisatsioon.

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeerium

Palume seletuskirja regionaalarengu mõõdiku osas

täiendada. Seletuskirjas tuleb välja tuua „Eesti 2035“ näitaja

„Väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt

elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest“ piirkondlikud

väärtused. Kuna eesmärk on panustada „Eesti 2035“ näitaja

sihttaseme suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust

Arvestatud.

Täiendame seletuskirja.

5

toetaval moel, siis on näitaja regionaalne analüüs vajalik

selleks, et näha, millistes piirkondades on vajalik rohkem

panustada. Näitajate piirkondlikud väärtused on leitavad

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel

regionaalsete mõjudega arvestamise

juhendis: https://agri.ee/regionaalareng-

planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalpoliitika-

kujundamine#regionaalse-moju-suu. Seletuskirjas tuleb

välja tuua, et selle näitaja osas on kehvemas seisus Põlva-,

Valga-, Võru- ja Hiiumaa, kus selle näitaja tase jääb alla 35

punkti. Ülejäänud maakondades on see näitaja 39 ja 54

punkti vahel. Ainult Harju ja Tartu maakonnas on selle

näitaja väärtus kõrgem, vastavalt 121 ja 80 punkti.

Kliima-

ministeerium

Juhime tähelepanu lausele seletuskirjas:

Koopiapaberi, mööbli, IT-seadmete ja puhastustoodete

ostumenetluse läbiviimisel on elluviijal ja partneritel

soovitatav järgida keskkonnahoidlike riigihangete reegleid,

mis on kättesaadavad Kliimaministeeriumi veebilehel

https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond[1]ringmajandus/r

ingmajandus/keskkonnahoidlikud-

riigihanked#kohustuslikud-keskko.

Tegelikult on nendes neljas kategoorias keskkonnaministri

29.06.2021 määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate

toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja

nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad

tingimused“ alusel keskkonnahoidlike riigihangete reeglite

järgimine kohustuslik. Täpsemalt saab lugeda

kliimaministeeriumi veebilehelt: Keskkonnahoidlikud

riigihanked | Kliimaministeerium

Arvestatud.

Korrigeerime ja täiendame seletuskirja.