Kiri

Küsimus
Vastus
Kas tekstiilitoodete tootjavastutusorganisatsiooni (-d?) peavad rajama tootjad? Või loob selle riik monopoolsena?

Seletuskirja järgi hetkel nii: Liikmesriike julgustatakse kaaluma mitme tootjavastutusorganisatsiooni volitamist, kuna konkurents selliste tootjavastutusorganisatsioonide vahel võib tuua tarbijatele suuremat kasu, suurendada uuendusi, vähendada kulusid, parandada kogumismäärasid ja suurendada selliste organisatsioonidega lepinguid sõlmida soovivate tootjate valikuvõimalusi.
Täna pakendite valdkonnas on konkurents ja ettevõtted ise on tootjavastutusorganisatsioonid loonud. Kas tuleb sama süsteem?

Leiame, et siis toimub turul isereguleerimine ning tekstiilivaldkonna tootjavastutus sarnase süsteemi alusel tekib.
Ja kas tekstiilitoodete register tehakse liikmesriigi põhine või EL ülene? Kui liikmesriigi põhine, siis kas see luuakse pakendiregistri laiendusena nt või tehakse nullist täiesti uus IT lahendus?

Praegu on ettepanekutes kirjas, et võiks siiski olla riigipõhine ning seda tegelikult ka toetaksime, kui huvirühmad teisiti ei arva. Küll aga saavad registrid olema siis ülesehitatud üle Euroopa samadel alustel, et saaksime andmeid võrrelda. Nii on meie arvates kohalikule tootjale kõige mugavam.

Kuidas seda tehniliselt üles ehitada täna veel ei tea, kindlasti soovime seda teha koostöös, et kasutajale kõige mugavam oleks. 
Pakendivaldkonnas Eesti hiljuti kaotas nn mikroettevõtete erisuse ehk sõltumata turule pandud pakendi mahust peab siiski ettevõte osalema laiendatud tootjavastutuses. Kas tekstiiliga on plaan rakendada sama loogikat ja õppetundi n.ö jäneste/freeriderite ennetamiseks?

See oleneb läbirääkimiste käigust ning riikide soovidest. Kuna väikeettevõtjad moodustavad enamuse, siis siin on seisukohti erinevaid, sest nende mõju oleks tegelikult suur. Eesti saab seisukohana toetada nii üht kui teistpidi lähenemist, kuid see on kindlasti vaja omavahel kokku leppida.
Probleemiks vihmased ilmad kui saaki ei saa koristada. Mis tase/sihtarv on põllumajanduses vähendamiseks määratud ja mis metoodikaga?
Põllumajandusele ehk esmatootmisele ei ole eraldi sihtarvu seatud.

Mis uuring on 2020. aastal tekkinud koguste mõõtmise aluseks (SEI uuring või mõni teine uuring)?
Food waste and food waste prevention - estimates - Statistics Explained (europa.eu)
Kas liigiti tarbimisjärgsete tekstiilide kogumine 1.01.25 jääb meie KOVidele kehtima, kuigi puudub infra ja teadmine, kuidas tarbimisjärgsete tekstiilide kogumine ja kogutu käitlemine olema hakkab?
Jah, Eesti jäätmeseaduses ei ole plaanis muudatusi teha ning antud nõue jääb kehtima. 2024. aastal on KOV-ide toetamiseks tulemas liigiti kogutud jäätmete taristu meede, mille abil saab infrat täiendada. 2024 suvel valmib uuring, mis annab ülevaate võimalikest käitlusviisidest nii Eestis kui ka lähiriikides.
Lisaks ei oska kaubanduse nimel öelda, kas meie sihtmäär on tehtav kuna meil ei olegi sihtmäära.... Koos horeca ja majapidamistega me ju ei tea, mis on ootus kaubandusele. 50%, 5%..?
Hetkel on Euroopa Komisjoni otsus panna toitlustussektor, jaekaubandus ja kodumajapidamised ühise toidujäätmete vähendamise eesmärgi alla. Iga liikmesriik saab riigisiseselt võtta kasutusele meetmeid, kuidas toidujäätmete teket vähendada. Ootame teilt ka tagasisidet, kas antud lähenemine on pigem halb või hea ning kas sektoripõhine arvestus oleks parem?
Mis läheb toidu tootmise arvestusse?  Kas kogu esmatootmine jääb direktiivist välja sh põllumajandussaaduste külvist kuni  saaduste edasimüümiseni?
Jah, esmatootmine jääb direktiivist välja. Esmatootmine on defineeritud määruse nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 kui tegevus, milleks on loodussaaduste kogumine või taimsete esmatoodete kasvatamine, sh saagikoristamine ning tootmiskohas esmatoodete säilitamine, pakendamine ja turule viimine viisil, mille käigus ei muudeta toodete esialgset kuju ja omadusi. Esmatootmine on nt puu- ja köögiviljade, maitsetaimede ja ürtide, võrsete, seente kasvatamine, puumahla kogumine või marjade ja seente korjamine metsast. Kuid esmatootmine ei ole enam köögivilja koorimine, puuvilja tükeldamine ja mahla pressimine, see on toidu tootmine.
Millised meetmed või milliseid tegevusi riik täna reaalselt ettevõtetele on plaaninud - kindlasti juba selles suunas mõtted liiguvad?
Väljatöötamisel on SF toetusmeetmed jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks, kus muuhulgas toetatakse ka toidujäätmete tekke vähendamist. Arutelu all on seadusandluse ülevaatamine ning kaardistamine.

Seni tehtud analüüsid ja uuringud peaksid ka suutma valgustada seda, kui suur raiskamise vähendamise potentsiaal erinevates sektorites võiks olla.
Viimane uuring SEI poolt tehtud ning vastavalt toidutarneahelale on välja toodud tekkekogused. Uuring on leitav: https://www.sei.org/projects/uuringud-toidujaatmete-ja-toidukao-kohta/

Kas direktiivi mõistes räägitakse toidujäätmetest või ka toidukaost?
Tegemist on Jäätmete raamdirektiivi muudatustega ning siinkohal räägitakse toidujäätmete vähendamisest. Selleks, et toidujäätmeid vähendada, on ühe meetmena välja toodud toidu annetamise ja muu inimtoiduks ümberjagamise soodustamine, toidu ümberjagamine eelistatuna inimestele kui loomasöödaks või toidu ümbertöötlemiseks toiduks mittekasutavaks tooteks (Artikkel 9a, punkt 1 (c))

Kuidas me saame võtta vastu otsuseid ja teha tegevuskava 2020. aasta andmetega?

2020. aasta on esmane aasta, kus kõik Euroopa Liidu liikmesriigid tegid ühise metoodika järgi toidujäätmete tekke uuringut ning seetõttu on võetud baasaastaks 2020. aasta. Järgmine uuring Eestis toimub 2024. aastal. Toidujäätmete tekke vältimise kava ei põhine konkreetse aasta põhjal toodud andmetele vaid hetkel toimuvale situatsioonile. Toidujäätmete tekke vältimise kava lisatakse jäätmekava juurde.