2
kõrgem poliitiline ja juhtimislik autonoomia kui riigiasutusel. See vastab paremini muuseumide
olemusele ja vajadustele.
KuM-i senine kogemus näitab, et juhtimismudel on võtmetähtsusega. Kõik endised riigimuuseumid on
sihtasutusena kasvatanud omatulu, taotlenud edukalt täiendavaid toetusi erinevatest taotlusvoorudest
ning suurendanud seeläbi muuseumi pakutavast osasaajate arvu. Näiteks endise riigiasutuse Eesti
Spordimuuseum omatulu 2015. aastal (viimane täistegevusaasta riigiasutusena) oli u 18 000 eurot, 2022.
aastal sihtasutusena u 155 000 eurot.
Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse
laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu valdkonna spetsialiste, et arendus- ja juhtimisotsuseid teeks
asjatundlik ning valdkonnaga seotud sihtasutuse nõukogu.
Sihtasutuste nõukogudega on juhtimisse kaasatud erinevat kompetentsi ning suurenenud on juhtkonna
isiklikust vastutusest tulenev hoolsuskohustus. KuM on komplekteerinud ja komplekteerib ka edaspidi
nõukogusid just konkreetsele asutusele vajaliku lisakompetentsi kaasamise põhimõttest lähtuvalt.
Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu parim tagatis asutajate huvide kaitseks ja
sihtasutuse üle efektiivse kontrolli omamiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma
sihtasutuse vajadustest ning asutajate ootustest, tagades seeläbi eesmärgipärase arengu. Riigiasutuse
puhul ei ole muuseumijuhil igapäevaselt strateegilise juhtimise tuge, kes jälgiks eelarve täitmist ning
kelle poole saaks nõu küsimiseks pöörduda. Riigiasutuse juht saab küll suuremate probleemide korral
pöörduda ministeeriumi poole, kuid see ei asenda tuge, mida pakub sihtasutusega varalise vastutuse
kaudu väga isiklikult seotud nõukogu.
Tugines varasemalt asutatud sihtasutuste kogemustele, on sihtasutuse eelised riigiasutuse ees
kokkuvõtlikult järgmised:
1) paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel;
2) asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja
tegevuspiirkonnaga siduda;
3) nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi;
4) nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid;
5) juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik
nõukogu liikmetest;
6) juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes;
7) vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu teenimisel ja
asutuse vara kasutamisel;
8) kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse;
9) kui eelarveaasta lõpeb, ei ole järgmisesse aastasse ülekantavate riigieelarve vahendite piirangut;
10) kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest fondidest on rohkem kui riigiasutuse puhul;
11) erinevalt riigiasutusest saab sihtasutus olla autoriõiguste pärija ja mittetulundusühingute liige.
KuM-i hinnangul on eeltoodu kaalukaks argumendiks sihtasutuse asutamiseks ning seoses sellega
ETDM-i tegevuse lõpetamiseks riigiasutusena.
KuM-i algne eesmärk oli asutada uus sihtasutus kahe riigimuuseumi baasil (st lisaks ETDM-ile ka Eesti
Arhitektuurimuuseum). Kuna plaan ei leidnud valdkondade toetust, teeme ettepaneku liikuda hetkel
edasi kahe eraldi sihtasutuse loomisega, kuid uutelt loodavatelt sihtasutustelt ootame, et mõeldakse läbi
ühistegevuste ja ressursside jagamise võimalused nii omavahel kui ka muude, kummagi muuseumi
valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega. Vastav põhimõte on sõnastatud ka asutaja ootuste
dokumendis.
2.2. Riigi osalemise eesmärk sihtasutuses ja seos valdkonna arengukavaga
Riik soovib asutada praeguse riigiasutuse ETDM baasil Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja
Disainimuuseum. Ülesande delegeerimine era- või kolmandale sektorile ei ole põhjendatud – seda ei
võimalda turusituatsioon, majanduslik tasuvus ega sihtgrupi huvid. Riigi eesmärk sihtasutuse asutajana
on tagada jätkuvalt muuseumi avaliku funktsiooni ja eesmärkide täitmine, milleks on vara valitsemise ja
kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti tarbekunsti ja disaini ning nendega