Detailplaneeringu kooskõlastamine

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/25/5455-8
Registreeritud	04.02.2025
Sünkroonitud	05.02.2025
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Rae Vallavalitsus
Vastutaja	Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (87759 tm).

Failid

7.2-2255455-8 04.02.2025 Valjaminev kiri.asice

DP1235_pohijoonis.pdf

DP1235_tehnovorgud.pdf

Rae vald Aruvalla küla Lilleoru, Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2 ja Taevasmaa tee L3 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine.pdf

Seletuskiri_Lilleoru_jt_DP_2025-01-14.pdf

DP1235_pohijoonis.pdf

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE LÄHIAADRESS

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE TUNNUS OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE

LEPPEMÄRGID:

Lilleoru

65303:003:0684

Ühiskondlike ehitiste maa

OLEMASOLEVA 10 kV ÕHULIINI KAITSEVÖÖND (10 m)

TEE KAITSEVÖÖND (30m)

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

PLANEERITAV JALGTEE (illustratiivne asukoht)

KRUNDI HOONESTUSALA

OLEMASOLEV HOONESTUSALA NAABERKINNISTUTEL KEHTIVATE DETAILPLANEERINGUTE ALUSEL

VÄÄRISELUPAIK (andmed: EELIS, 29.05.2023)

ROHEVÕRGUSTIK (andmed: Rae valla üldplaneering)

PENINGI TURBAMAARDLA (andmed: MAA-AMET, 31.05.2023)

OLEMASOLEVA PUURKAEVU KAITSEVÖÖND (10 m)

KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

OLEMASOLEVA BIOPUHASTI KAITSEVÖÖND (10 m)

LIKVIDEERITAV 10 kV ÕHULIIN

PARKLA (illustratiivne asukoht)

PLANEERITAV BIOPUHASTI JA SELLE KAITSEVÖÖND (10 m)

JUURDEPÄÄS KRUNDILE (illustratiivne asukoht)

TIIK

SERVITUUDI ALA VAJADUS

OLEMASOLEV HOONE

LIKVIDEERITAVA 10 kV ÕHULIINI KAITSEVÖÖND (10 m)

PARKLA LIIGENDAMINE HALJASTUSEGA (illustratiivne asukoht)

KRUNDI HOONESTUSALA, MIDA VÕIB KASUTADA KÕRGEPINGELIINI MAHAVÕTMISE JÄREL

NÄHTAVUSKOLMNURK (15 x 80m)

Amrita tiik

5.0

7.5

15 m

10 m 7.5

7.5

13 m

10 m

5 m 10 m

7.5

17 .5

15 m

7.5

15 m 15 m

25 m

15 m

7.5 15 m

7.5

15 m

7.5

7. 5

7.5

7. 5

7.5

20 m

7.5

15 m

17 m 2 m

7.5

15 m

7.5

11.0

12.5

39 m

51.2

15.2

19.6

22.5

26.1

45.0

36.5

38.2

39.4

37 .3

33 .6

32.9

40.0

7.5

Riigimaantee kaitsevöönd 30 m

154108

AK60% HM40% 500012 5 (23) P1002 (-1)

76256

LT100% 00 0 P00

1395 5

HP95% Üh5% 55012 1(5) P22 (-1)

57489

P20

8110 81012 1(2)

4 Üh60% HM40%

2 (-1)

R10

Lilleoru 65303:003:0684

Ühiskondlike ehitiste maa

Järvemetsa 65303:003:0517

Üldkasutatav maa 95% / Ühiskondlike ehitiste maa 5%

Taevasmaa tee 2 65303:003:0511

Ühiskondlike ehitiste maa

Varjumäe 65303:003:0685 Maatulundusmaa

Idaserva 65303:003:0686 Maatulundusmaa

Lilleoru 65303:003:0071

Maatulundusmaa

Nisumäe 65303:003:0002

Maatulundusmaa 90% / Mäetööstusmaa 10%

Suureruudu 65303:003:0683 Maatulundusmaa

Naska 65303:003:0008 Maatulundusmaa

Mäe 65303:003:0550 Maatulundusmaa

Mätta 65301:001:6132 Maatulundusmaa

Pohla 65301:001:6138 Maatulundusmaa

Taevasmaa tee L3 65303:003:0687 Transpordimaa

14 m

24 m

21 m

10 m

R10

10 m

L EP

EP EE

EE EE

EP EE

EE EE

P35

11073Üh100% 220012 1(8)2 (-1)

59 m

Taevasmaa tee 1 65303:003:0494

Elamumaa

Taevasmaa tee 3 65303:003:0495

Elamumaa

Taevasmaa tee L1 65303:003:0493 Transpordimaa

Taevasmaa tee 5 65303:003:0496

Elamumaa

Taevasmaa tee 7 65303:003:0497

Elamumaa

Taevasmaa tee 4 65303:003:0512

Elamumaa

Taevasmaa tee 8 65303:003:0514

Elamumaa

Taevasmaa tee 6 65303:003:0513

Elamumaa

Taevasmaa tee 12 65303:003:0516

Elamumaa

Taevasmaa tee L2 65303:003:0509 Transpordimaa

Taevasmaa tee 10 65303:003:0515

Elamumaa

Taevasmaa tee 14 65303:003:0306

Elamumaa

Taevasmaa tee 18 65303:003:0508

Elamumaa

Nubluse 65303:003:0757 Maatulundusmaa

10 m

51 m

R10

Olemasolev biopuhasti

Olemasolev puurkaev

Ol.ol tuletõrjeveetiik

Lilleoru alajaam

Ol.ol tul rjev etiik

20 m

10 m

planeeritav tuletõrje

veevõtukoht

Aruvalla-Jägala tee (11310)

65 m

KRUNDI EHITUSÕIGUS:

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVETE OSAKAAL %-DES PLANEERITUD KRUNDI SUURUS (m²)

HOONETE SUURIM LUBATUD KÕRGUS (m)

HOONETE SUURIM LUBATUD EHITUSALUNE PINDALA (m²) HOONETE SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

Üh100% 220012 1(8) P352 (-1)

11073

HARIDUSASUTUSE MAA (kataster: sotsiaalmaa - ühiskondlike ehitiste maa)

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE:

Üh

KULTUURI- JA KOGUNEMISASUTUSTE MAA (kataster: sotsiaalmaa - ühiskondlike ehitiste maa)AK

HALJASALA MAA (kataster: sotsiaalmaa- üldkasutatav maa)HP

TEE JA TÄNAVA MAA (kataster: transpordimaa)LT

PARKMETSA MAA (kataster: sotsiaalmaa - üldkasutatav maa)HM

KRUNDI pos nr

KRUNDI PLANEERITAV SUURUS (m²)

HOONETE SUURIM

LUBATUD EHITUSALUNE PINDALA (m²)

HOONETE SUURIM

LUBATUD KÕRGUS (m)

HOONETE SUURIM

LUBATUD KORRUSELISUS

HOONETE SUURIM

LUBATUD ARV

KRUNDIL

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVETE OSAKAAL %-des

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

KATASTRIÜKSUSE JÄRGI

PARKIMIS- KOHTADE ARV

KRUNDIL

1 76256 m² 5000 m² 12 2 (-1) 5 (23) AK 60% / HM 40% Ühiskondlike ehitiste

maa 60% / Üldkasutatav maa 40%

100

2 57489 m² 550 m² 12 2 (-1) 1 (5) HP 95% / Üh 5% Üldkasutatav maa 95% / Ühiskondlike ehitiste

maa 5% 2

3 11073 m² 2200 m² 12 2 (-1) 1 (8) Üh 100% Ühiskondlike ehitiste maa 35

4 8110 m² 810 m² 12 2 (-1) 1 (2) Üh 60% / HM 40% Ühiskondlike ehitiste

maa 60% / Üldkasutatav maa 40%

5 1395 m² 0 0 0 0 LT 100% Transpordimaa 0

RAE VALD, ARUVALLA KÜLA LILLEORU, JÄRVEMETSA, TAEVASMAA TEE 2,

TAEVASMAA TEE 3L ja VARJUMÄE KINNISTUTE DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS M 1:1000

PIRET PÕLLENDIK - JOONISTE KOOSTAJA, MAASTIKUARHITEKT

KAUR LASS - PLANEERIMISEKSPERT, PROJEKTIJUHT ........................... /allkiri/

JOONISE KOOSTAMISE KUUPÄEV: 08.01.2025.a

JOONISE VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV: 08.01.2025.a

MÄRKUSED: 1. KÄESOLEVA JOONISE JUURDE KUULUB LAHUTAMATU OSANA SELETUSKIRI. 2. Aruvalla-Jägala T-11310 km 1,51 ristumiskoht vajab rekonstrueerimist (sh tolmuvaba katte) tagamist. 3. Aruvalla-Jägala T-11310 km 1,51 ja 1,59 ristumiskohtades tuleb tagada nähtavuskolmnurgast haljastuse eemaldamine. 4. ALUSKAARDI MÕÕDISTAS: TELG MK OÜ (12.07. 2024, Töö nr 33T1189). Litsentsid: 30 MA-k, 708 MA, EMTAK 71122, MTR-i reg. nr. EEG000230). 5. KOORDINAADID L-EST 97 süsteemis. 6. KÕRGUSED ON EUROOPA KÕRGUSSÜSTEEMIS EH2000. 7. NB! JOONISE VÄRVID ON NIISKUS- JA VALGUSTUNDLIKUD.

EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL.

OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED (vt täpsemad kirjeldused seletuskirja ptk 2.2.1): 1. Ühel krundil asuvad hooned (nt põhihoone ja abihooned) peavad omavahel kokku sobituma. 2. Lubatud kuni üks maa-alune korrus, keldrid ja katuseterrassid. 3. Hoonestus on ette nähtud rajada ühe- kuni kahekorruselisena, kõrgusega kuni 12m maapinnast. 4. Kõigi abihoonete kõrguseks on ette nähtud kuni 8m olemasolevast maapinnast. 5. Hooned võivad olla lamekatusega või viilaktusega või püramiidkatusega 0º kuni 50º kaldega.

DP1235_tehnovorgud.pdf

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE LÄHIAADRESS

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE TUNNUS OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE

LEPPEMÄRGID:

OLEMASOLEVA 10 kV ÕHULIINI KAITSEVÖÖND (10 m)

TEE KAITSEVÖÖND (30m)

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

PLANEERITAV JALGTEE (illustratiivne asukoht)

KRUNDI HOONESTUSALA

OLEMASOLEV HOONESTUSALA NAABERKINNISTUTEL KEHTIVATE DETAILPLANEERINGUTE ALUSEL

VÄÄRISELUPAIK (andmed: EELIS, 29.05.2023)

ROHEVÕRGUSTIK (andmed: Rae valla üldplaneering)

PENINGI TURBAMAARDLA (andmed: MAA-AMET, 31.05.2023)

OLEMASOLEVA PUURKAEVU KAITSEVÖÖND (10m)

KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

OLEMASOLEVA BIOPUHASTI KAITSEVÖÖND (10m)

LIKVIDEERITAV 10 kV ÕHULIIN

PARKLA (illustratiivne asukoht)

PLANEERITAV BIOPUHASTI JA SELLE KAITSEVÖÖND (5m)

JUURDEPÄÄS KRUNDILE (illustratiivne asukoht)

TIIK

SERVITUUDI ALA VAJADUS

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITAV 10 kV KAABELLIIN

PLANEERITAV 0,4 kV KAABELLIIN

LIKVIDEERITAVA 10 kV ÕHULIINI KAITSEVÖÖND (10 m)

OLEMASOLEV VEETORUSTIK

OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK

OLEMASOLEV SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

OLEMASOLEV DRENAAŽITORUSTIK

OLEMASOLEV MAAKÜTTETORUSTIK

OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL

OLEMASOLEV KÕRGEPINGEÕHULIIN

LK PLANEERITAV LIIITUMISKAPP

W2 W2 W2

W1 W1 W1

PLANEERITAV VEETORUSTIKV1 V1

Lilleoru 65303:003:0684

Ühiskondlike ehitiste maa

PARKLA LIIGENDAMINE HALJASTUSEGA (illustratiivne asukoht)

KRUNDI HOONESTUSALA, MIDA VÕIB KASUTADA KÕRGEPINGELIINI MAHAVÕTMISE JÄREL

NÄHTAVUSKOLMNURK (15 x 80m)

Amrita tiik

5.0

7.5

15 m

10 m 7.5

7.5

13 m

10 m

5 m 10 m

7.5

17 .5

15 m

7.5

15 m 15 m

25 m

15 m

7.5 15 m

7.5

15 m

7.5

7. 5

7.5

7. 5

7.5

20 m

7.5

15 m

17 m 2 m

7.5

15 m

7.5

11.0

12.5

39 m

51.2

15.2

19.6

22.5

26.1

45.0

36.5

38.2

39.4

37 .3

33 .6

32.9

40.0

7.5

Riigimaantee kaitsevöönd 30 m

154108

AK60% HM40% 500012 5 (23) P1002 (-1)

76256

LT100% 00 0 P00

1395 5

HP95% Üh5% 55012 1(5) P22 (-1)

57489

P20

8110 81012 1(2)

4 Üh60% HM40%

2 (-1)

R10

Lilleoru 65303:003:0684

Ühiskondlike ehitiste maa

Järvemetsa 65303:003:0517

Üldkasutatav maa 95% / Ühiskondlike ehitiste maa 5%

Taevasmaa tee 2 65303:003:0511

Ühiskondlike ehitiste maa

Varjumäe 65303:003:0685 Maatulundusmaa

Idaserva 65303:003:0686 Maatulundusmaa

Lilleoru 65303:003:0071

Maatulundusmaa

Nisumäe 65303:003:0002

Maatulundusmaa 90% / Mäetööstusmaa 10%

Suureruudu 65303:003:0683 Maatulundusmaa

Naska 65303:003:0008 Maatulundusmaa

Mäe 65303:003:0550 Maatulundusmaa

Mätta 65301:001:6132 Maatulundusmaa

Pohla 65301:001:6138 Maatulundusmaa

Taevasmaa tee L3 65303:003:0687 Transpordimaa

14 m

24 m

21 m

10 m

R10

10 m

L EP

EP EE

EE EE

EP EE

EE EE

P35

11073Üh100% 220012 1(8)2 (-1)

59 m

Taevasmaa tee 1 65303:003:0494

Elamumaa

Taevasmaa tee 3 65303:003:0495

Elamumaa

Taevasmaa tee L1 65303:003:0493 Transpordimaa

Taevasmaa tee 5 65303:003:0496

Elamumaa

Taevasmaa tee 7 65303:003:0497

Elamumaa

Taevasmaa tee 4 65303:003:0512

Elamumaa

Taevasmaa tee 8 65303:003:0514

Elamumaa

Taevasmaa tee 6 65303:003:0513

Elamumaa

Taevasmaa tee 12 65303:003:0516

Elamumaa

Taevasmaa tee L2 65303:003:0509 Transpordimaa

Taevasmaa tee 10 65303:003:0515

Elamumaa

Taevasmaa tee 14 65303:003:0306

Elamumaa

Taevasmaa tee 18 65303:003:0508

Elamumaa

Nubluse 65303:003:0757 Maatulundusmaa

10 m

51 m

R10

Mullikmäe, M llikmäe-Estra ja Järvemetsa kinnistute dp-ga planeeritud 10 kV hargnemis-vahemast

Lilleoru alajaam olemasolev elektri liitumispunkt. Projekteerida uus liitumiskilp LK

ja uus jaotuskilp PJK planeeritud hoonetele.

Planeeritav 10 kV lõpu-hargnemismast. Olemasolev vahe-hargnemismast likvideerida.

W1 W1

W 1

W1 W1

W 1

W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1 W1

W 1

W2 W2

Kruntide 2 ja 4 toide olemasolevast alajaama Mullikmäe:(Kose) fiider F1-l

asuvast jaotuskilbist JK29857

Olemasolev biopuhasti

Olemasolev puurkaev

V1 V1

Ol.ol tuletõrjeveetiik

20 m

10 m

planeeritav tuletõrje

veevõtukoht

Aruvalla-Jägala tee (11310)

65 m

KRUNDI EHITUSÕIGUS:

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVETE OSAKAAL %-DES PLANEERITUD KRUNDI SUURUS (m²)

HOONETE SUURIM LUBATUD KÕRGUS (m)

HOONETE SUURIM LUBATUD EHITUSALUNE PINDALA (m²) HOONETE SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

Üh100% 220012 1(8) P352 (-1)

11073

RAE VALD, ARUVALLA KÜLA

LILLEORU, JÄRVEMETSA, TAEVASMAA TEE 2, TAEVASMAA TEE 3L ja VARJUMÄE KINNISTUTE

DETAILPLANEERING TEHNOVÕRKUDE JOONIS

M 1:1000

PIRET PÕLLENDIK - JOONISTE KOOSTAJA, MAASTIKUARHITEKT

KAUR LASS - PLANEERIMISEKSPERT, PROJEKTIJUHT ........................... /allkiri/

JOONISE KOOSTAMISE KUUPÄEV: 08.01.2025.a

JOONISE VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV: 08.01.2025.a

MÄRKUSED: 1. KÄESOLEVA JOONISE JUURDE KUULUB LAHUTAMATU OSANA SELETUSKIRI. 2. ALUSKAARDI MÕÕDISTAS: TELG MK OÜ (12.07.2024, Töö nr 33T1189). Litsentsid: 30 MA-k, 708 MA, EMTAK 71122, MTR-i reg. nr. EEG000230). 3. KOORDINAADID L-EST 97 süsteemis. 4. KÕRGUSED ON EUROOPA KÕRGUSSÜSTEEMIS EH2000. 5. NB! JOONISE VÄRVID ON NIISKUS- JA VALGUSTUNDLIKUD.

Rae vald Aruvalla küla Lilleoru, Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2 ja Taevasmaa tee L3 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 17.01.2025 nr 6-1/7813-5

Meie 04.02.2025 nr 7.2-2/25/5455-8

Rae vald, Aruvalla küla, Lilleoru,

Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2 ja

Taevasmaa tee L3 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Rae vald, Aruvalla küla, Lilleoru (katastritunnus

65303:003:0684), Järvemetsa (katastritunnus 65303:003:0517), Varjumäe (katastritunnus

65303:003:0685), Taevasmaa tee 2 (katastritunnus 65303:003:0511) ja Taevasmaa tee L3

(katastritunnus 65303:003:0687) detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuga

kavandatakse eeldused ühiskondlike hoonete ja neid teenindavate abihoonete, rajatiste ja seotud

taristu püstitamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame OÜ Head töö

nr 038/2022 „Rae vald Aruvalla küla Lilleoru, Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2 ja

Taevasmaa tee L3 kinnistute ja lähiala detailplaneering“.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

2 (2)

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: Seletuskiri (Seletuskiri_Lilleoru_jt_DP_2025-01-14),

põhijoonis (DP1235_pohijoonis),

tehnovõrkude joonis (DP1235_tehnovorgud)

Krista Einama

58627026, [email protected]

Seletuskiri_Lilleoru_jt_DP_2025-01-14.pdf

www.headandlead.com

RAE VALD. ARUVALLA KÜLA. LILLEORU, JÄRVEMETSA

VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2, TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUTE JA

LÄHIALA DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 2

RAE VALD. ARUVALLA KÜLA. LILLEORU, JÄRVEMETSA VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2, TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING.

ÜLEANTUD: 23.10.2023

KORRIGEERITUD: 28.02.2024, 17.07.2024, 27.09.2024 ja 14.01.2025 TÖÖ NUMBER: 038/2022

TELLIJA: MTÜ Lilleoru Taevasmaa tee 2, Aruvalla küla, Rae vald, Harjumaa 75320

PROJEKTIJUHT: Kaur Lass

OÜ Head aadress: Pirita tee 20, Tallinn 10127

registrikood: 11711661, koduleht: www.headandlead.com

telefon: (+372) 5083906, e-post: [email protected]

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 3

SISUKORD

SELETUSKIRI

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5

1 ASEND JA PLANEERITAVA ALA OLUKORRA KIRJELDUS ......................................... 8

1.1 PLANEERINGUALA SUURUS JA PLANEERITAVA ALA......................................................................8 1.1.1 Kontaktvööndi ja ümbruskonna iseloomustus ........................................................................9

1.2 PLANEERINGUALA JA SEAL TOIMUVA ISELOOMUSTUS ................................................................11 1.2.1 Olemasolevad ehitised ja loodusliku ala osakaal ................................................................12 1.2.2 Haljasala olukord ümberplaneeritaval Varjumäe maaüksusel............................................14 1.2.3 Haljastuse väljapool Varjumäe maaüksust ja selle säilitamine planeeringu elluviimisel ...15

2 DETAILPLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSED ........................................... 18

2.1 DETAILPLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGUTELE .........................................................19

2.2 MAA-ALA JAGAMINE KRUNTIDEKS, HOONESTUSALAS HOONE ASUKOHA VALIKU PÕHIMÕTTED,

LUBATUD HOONETE TÜÜBID JA EHITUSÕIGUS .......................................................................................20 2.2.1 Hoonete olemus ja arhitektuursed tingimused .....................................................................21

2.3 RIIGIMAANTEE, ALA SISENE LIIKLUSKORRALDUS, PLATSID JA PARKIMINE .................................23

2.4 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE PAIGUTUS ..................................................................................26 2.4.1 Veevarustus ..........................................................................................................................26 2.4.2 Kanalisatsioon ja reoveepuhastus........................................................................................27 2.4.3 Sademevesi ...........................................................................................................................30 2.4.4 Elektrivarustus .....................................................................................................................31 2.4.5 Sidevarustus .........................................................................................................................33 2.4.6 Välisvalgustus ......................................................................................................................33

2.5 TULEOHUTUSNÕUDED, PÄÄSTEAUTODE JUURDEPÄÄS JA KUJAD ................................................33 2.5.1 Tuletõrjeveevarustus ............................................................................................................34

2.6 KÜTTESÜSTEEMID ......................................................................................................................35

2.7 HALJASTUSE SÄILITAMINE JA MAASTIKUARHITEKTUUR.............................................................35

3 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS JA PLANEERINGU ELLUVIIMISE PÕHIMÕTTED ...................................................................... 39

3.1 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS...........................................................42

3.2 RADOONIOHUGA ARVESTAMINE .................................................................................................45 3.2.1 Tingimused turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse riski vähendamiseks ...........................46

3.3 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA JA PÕHIMÕTTED ........................................................47 3.3.1 Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja .........................................47

3.4 DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEL SENISTE PLANEERINGUTE KEHTETUKS TUNNISTAMINE 47

FOTOD ................................................................................................................................ 49

SKEEMID JA JOONISED

ASUKOHASKEEM

TUGIPLAAN OLEMASOLEVATE HOONETEGA

KONTAKTVÖÖNDIALANLÜÜS

PÕHIJOONIS

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 4

TEHNOVÕRKUDEJOONIS

KEHTETUKS MUUTUVATE VARASEMATE DETAILPLANEERINGUALADE JOONIS

ILLUSTRATSIOON

LISAD

LISA 1: “RAE VALD, ARUVALLA KÜLA, VARJUMÄE KINNISTU TAIMKATTE ÜLEVAADE JA HINNANG

KINNISTU ARENDUSEL RAE VALLA ROHEVÕRGUSTIKU TOIMIVUSELE”, OÜ SFÄÄR PLANEERINGUD TÖÖ

NR 22/8; 10.06.2022

LISA 2: TAEVASMAA 2, ARUVALLA KÜLA, RAE VALD, HARJU MAAKOND, RAASOONISISASLUSE

MÕÕTMINE PINNASEST – RADOONITÕRJEKESKUS RAPORT 29.03.2023

LISA 3: ELEKTRILEVI TEHNILISED TINGIMUSED NR 455974, VÄLJASTATUD 04.08.2023

LISA 4: “RAE VALD, ARUVALLA KÜLA, LILLEORU, JÄRVEMETSA, TAEVASMAA TEE 2, TAEVASMAA TEE

3L JA VARJUMÃE KINNISTUTE DETAILPLANEERINGUALALE KOOSTATUD DENDROLOOGILISE HINNANGU

ARUANNE.”, OÜ SFÄÄR PLANEERINGUD TÖÖ NR 24/7; 17.07.2024

LISA 5: VARJUMÄE, ARUVALLA KÜLA, RAE VALD, HARJU MAAKOND, RAASOONISISASLUSE MÕÕTMINE

PINNASEST – RADOONITÕRJEKESKUS RAPORT 25.09.2024

OTSUSED JA MENETLUSDOKUMENDID

DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE KORRALDUS, LÄHTETINGIMUSED JA KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG (RAE VALLAVALITSUSE 18. 04.2023 KORRALDUS NR 828)

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 5

SISSEJUHATUS

Rae vallavalitsus on 18.04.2023 korraldusega nr 828 algatanud

Aruvalla küla Lilleoru, Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2,

Taevasmaa tee L3 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ning kinni-

tanud selle planeeringu koostamise lähteseisukohad. Sama korral-

dusega on vastuvõetud ka keskkonnamõju strateegilise hindamise alga-

tamata jätmise otsus.

Planeeritav ala asub Aruvalla külas, Rae vallas, Harjumaal ja on ca

15,29 ha suurune. Planeeringualasse jäävad järgmised kinnistud:

• Lilleoru (registriosa nr 122102, katastritunnus 65303:003:0684, pind-

ala 7,63 ha, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%), kus asuvad

Elulille park ja mitmed avalikud hooned;

• Järvemetsa (registriosa nr 12432102, katastritunnus 65303:003:0517,

pindala 57489 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa 100%), kus asub

tehisveekoguna tiik ja parkmets;

• Varjumäe (registriosa nr 122102, katastritunnus 65303:003:0685,

pindala 8110 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%), kus asub pool-

kuukujuline kõrgendik koos lõkkeplatsiga ja riigi tee pool otsas

olemasolev puistu;

• Taevasmaa tee 2 (registriosa nr 12431102, katastritunnus

65303:003:0511, pindala 11073 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste

maa 100%), kus asub koolitushoone;

• Taevasmaa tee L3 kinnistuna (registriosa nr 13410702, katastritunnus

65303:003:0687, pindala 1395 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%),

mis on juurdepääs alale ja kus asub juurdepääsutee.

Planeeringu koostamise eesmärk on eeltoodud kinnistute ehitusõiguse

täpsustamine võrreldes seni kehtinud detailplaneeringutega ning

maakasutuse sihtotstarbe muutmine sotsiaalmaaks Varjumäe maa-

üksusel, kuhu alla 10% ulatuses antakse ehitusõigus uuele ühiskond-

likule hoonele.

Detailplaneeringu koostamise käigus luuakse eeldused varem ehitatud

väiksemate (sh väljapool hoonestusalasid asuvate) hoonete seadusta-

miseks ja luuakse lahendused ala tehnovõrkudega varustamise kavanda-

miseks. Võrreldes seniste detailplaneeringutega on selleks korrigeeritud

hoonestusalade piire ja hoonete arve (sealjuures on võetud kasutusele

põhi- ja abihoone mõisted).

Juurdepääse alale ja seniste planeeringutega antud sihtotstarbeid ei

muudeta v.a krunt 4. Alal jääb endiselt funktsioneerima üldplaneeringule

vastava üldmaana, mis on avalikult kasutatav (vt planeeringu Põhijoonis

ja ptk 1.2). Planeeritav ala ei ole olnud piiratud ja seda ole ka planeeringu

alusel kavas piirata aiaga.

Kehtestatud detailplaneering saab olema edasise projekteerimise aluseks,

luues eeldused ehitustegevuseks ja seniste väikehoonete seadustamiseks.

Planeeringualal kehtivad Rae Vallavolikogu 11.08.2009 otsusega nr 575

kehtestatud Lilleoru ja Nisumäe III kinnistute detailplaneering (planID

45425, kovID DP0502) ja Rae Vallavolikogu 10.04.2007 otsusega nr 255

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 6

kehtestatud Mullikmäe, Mullikmäe-Estra ja Järvemetsa kinnistute

detailplaneering (planID 45677, kovID DP0294). Mõlemat planeeringut

on suures osas ellu viidud.

Alal paikneb hetkel toimiv koolituskeskus (valminud koolitushoone I

etapp ja II etapi vundament) ja Elulille park, kus korraldatakse nii

koolitusi, kontserte kui ka muid avalikke üritusi (vt fotod).

Ehitusloaga hoonete või varjualuse ehitusalune pind kogu planeeringualal

on hetkel kokku ca 1733 m2 (sh on ehitisregistris koolitushoone kogupind,

mille hulka kuulub ka valminud II etapi vundamendi alune pind ja 108 m2

suurune ehitamisel olev varjualune), millele lisandub mitmeid vanemaid

kuure ja väikeehitisi (kokku ca 20 tk), mis on hajutatud üle territooriumi

ning metallistvaiadele paigutatud ja relssidel liikuvad ratastel metall-

raamil kergkasvuhooned (3 tk, igaüks neist 45 m2). Lisaks on ajuti alal

hooajalises kasutuses ürituste telgid jms ning mitmed liikumisrajad

(jalgrajad) koos erinevate väikevormide (sh erinevad kujud ja nende

alused) ja pinkidega.

Enam kui 65% planeeritavast alast on erineval kujul haljastusega (sh Elu-

lille park ja tiik), mida on kavas valdavas osas säilitada. Kuni 15%

territooriumist on hetkel kaetud siseteede, platside ja parklatega ning üle-

jäänud kuni 20% on alad kuhu on lubatud hoonestust paigutada (sh jääb

täisehitusprotsent planeeringualast alla 6%) või hoonete juures olevad

platsid/väljakud, kuhu on juba rajatud või lubatud rajada maastiku-

arhitektuurilisi vorme, väikevorme vms.

Planeeringualast annavad ülevaate droonifotod lk 24 (vt fotod 2 ja 4). Ala

üldilme on roheline ja hoonestus loodusega haaku/sobituv.

Planeeringu koostamisel on arvestatud järgmiste varem koostatud

tööde ja dokumentidega:

• Rae valla üldplaneering, kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013

otsusega nr 462;

• Rae valla ehitusmäärus;

• Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks

2017 – 2028;

• Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73 Rae valla

jäätmehoolduseeskiri;

• Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 Detailplaneeringute

koostamise ning vormistamise juhend;

• Alal kehtestatud varasemad detailplaneeringud:

1) Mullikmäe, Mullikmäe-Estra ja Järvemetsa kinnistute

detailplaneering, kehtestatud 10.04.2007 a Rae Vallavolikogu

otsusega nr 255;

2) Lilleoru ja Nisumäe III kinnistute detailplaneering, kehtestatud

11.08.2009 a Rae Vallavolikogu otsusega nr 575;

• “Rae vald, Aruvalla küla, Varjumäe kinnistu taimkatte ülevaade ja

hinnang kinnistu arendusel Rae Valla rohevõrgustiku toimivusele”, OÜ

Sfäär Planeeringud töö nr 22/8; 10.06.2022 (Lisa 1);

• Muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid.

Detailplaneeringulahendus valmis OÜ Head, Rae Vallavalitsuse ja tellija

MTÜ Lilleoru vahelises koostöös.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 7

OÜ Head poolt tegelesid detailplaneeringu koostamisega planeerimis-

ekspert Kaur Lass (arhitekt, MA) ja maastikuarhitekt Piret Põllendik (OÜ

Sfäär Planeeringud).

Detailplaneeringu jooniste alusplaanina on kasutatud Telg MK OÜ poolt

koostatud topo-geodeetilist alusplaani, mis on valminud juulis 2023 ja

mida on hiljem täiendatud 2024 a valminud uue varjualuse ja templi

hoonetega (täiendatud alusplaan valmis juulis 2024).

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 8

1 ASEND JA PLANEERITAVA ALA OLUKORRA KIRJELDUS

1.1 Planeeringuala suurus ja planeeritava ala

Planeeritav ala asub Harjumaal Rae vallas Aruvalla külas Aruvalla-Jägala

tee (riigimaantee 11310) ääres.

Planeeringualas on täies ulatuses järgmised kinnistud:

• Lilleoru (katastritunnusega 65303:003:0684, 100% ühiskondlike

ehitiste maa, pindalaga 76 256 m2);

• Järvemetsa (katastritunnusega 65303:003:0517, 100% üldkasutatav

maa, pindalaga ca 57 489 m2);

• Varjumäe (katastritunnusega 65303:003:0685, 100%

maatulundusmaa, pindalaga 8110 m2);

• Taevasmaa tee 2 (katastritunnusega 65303:003:0511, 100%

ühiskondlike ehitiste maa pindalaga 11 073 m2), millel asub

koolitushoone ja

• Taevasmaa tee L3 kinnistuna (katastritunnusega 65303:003:0687,

100% transpordimaa, pindalaga 1395 m2).

Kokku on planeeritava ala suurus ca 15,29 ha.

Planeeritava ala reljeef on valdavalt laugjas, tõusuga idast loode jäädes

absoluutkõrgustelt ca 45 kuni 49 m vahele, kuid Järvemetsa kinnistul asub

tiik ja tiigi kaevamise tulemusel moodustatud kõrgem tehislik küngas

(max kõrgus 58,83 m, koosneb valdavalt savisegusest maa-ainesest).

Skeem 1. Planeeritava ala (tähistatud punasega joonega) asukoht Aruvalla külas (väljavõte Maa-

Ameti ortofotost koos katastri piiridega, 2022 aasta seisuga.

Enamus planeeritav maa-ala kinnistutest on hoonestatud (v.a. Varjumäe).

Lilleoru kinnistul paiknevad Elulille park, templid/väikevormid, elamu,

kelder-abihoone, saunamaja, aiakuur, töökoda, mesinikumaja, paviljonid,

relssidel liikuvad kergkasvuhooned jms abihooned. Taevasmaa 2

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 9

kinnistul asub MTÜ Lilleoru keskuse koolitushoone (valminud I etapp, II

etapp ehitamisjärgus, valminud vundament) koos abihoonete ja ajutise

hoonega (põhikooli kasutuses olevad moodulklassid).

Järvemetsa kinnistul asub suur ehitusloa alusel rajatud tehislik tiik ja üks

alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikehoone ning tiigi kaevamise tulemusel

tekkinud maaainese/pinnasekuhila (valdavalt savisegune maa-aines).

Varjumetsa kinnistul asub poolkuu kujuline pinnasekuhila ja seal ei ole

hooneid.

Kõiki kinnistuid peale Järvemetsa ja Taevasmaa 2 läbib keskpingeõhuliin

(liin kajastub joonistel).

Taevasmaa L3 maaüksusel asub Taevasmaa tee asumi ja Lilleoru peamine

sissesõidutee, mis on mustkattega.

Aruvalla-Jägala tee äärne ala ja kinnistu läänepiiri äärne ala on kaetud

kõrghaljastusega (isetekkeline loodusilmeline mets, kus asuvad liikumis-

rajad, mõned pingid ja mõned väikevormid).

1.1.1 Kontaktvööndi ja ümbruskonna iseloomustus

Põhjast ja loodest piirneb planeeritav ala Aruvalla-Jägala riigimaanteega

T-11310 (katastritunnus 65303:004:0096, 100% transpordimaa), millest

teisele poole teed jäävad Nisumäe (90% maatulundusmaa, 10% mäe-

tööstusmaa) ja Lilleoru (100% maatulundusmaa; omanik on sellel

planeeringuala omav MTÜ Lilleoru) kinnistud.

Idas piirnev planeeringuala Idaserva (katastritunnus 65303:003:0686,

100% maatulundusmaa; omanik MTÜ Lilleoru), Taevasmaa tee L1

kinnistuga (katastritunnus 65303:003:0686, 100% maatulundusmaa),

millest teisele poole jäävad Taevasmaa tee 1, 1a ja 3 ja 5 elamukruntidega

(kõik hoonestatud väikeelamu krundid, v.a. Taevasmaa 1, mis on elamu-

maa aga hoonestamata). Taevasmaa tee 2 kinnistust lõunas ja Järvemetsa

kinnistust idas asuvad Taevasmaa tee 4, 8, 12 ja Taevasmaa tee 14

kinnistud, mis on hoonestatud väikeelamumaad.

Planeeringu alast lõunas asuvad Nubluse (katastritunnus 65303:003:0757,

100% maatulundusmaa) ja Pohla (katastritunnus 65301:001:6138 100%

maatulundusmaa) kinnistud.

Planeeritavast alast läänes asuvad Mätta (katastritunnus 65303:001:6132,

100% maatulundusmaa), Mäe (katastritunnus 65303:003:0550, 100%

maatulundusmaa), Naska (katastritunnus 65303: 003:0008, 100% maa-

tulundusmaa) ja Suureruudu (katastritunnus 65303:003:0683, 100% maa-

tulundusmaa) kinnistud. Pääs Suureruudu kinnistule on läbi planeeringu-

alasse haaratud Lilleoru kinnistu.

Planeeritavat ala ümbritsevad maaüksused on kas rohu- ja metsamaad või

Taevasmaa tee ääres elamumaad (vt Skeem 2). Taevasmaa tee äärne

elamukvartalis elavad inimesed kes ise või kelle pereliikmed on otse või

kaudselt seotud MTÜ Lilleoru tegevusega.

Taevasmaa 2 asuv koolitushoone saab elektri ja vee Taevasmaa tee äärse

elamukvartaliga ühtsetest lahendusest.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 10

Taevasmaa tee Aruvalla-Jägala maantee teeriste läheduses paikneb

Lilleoru bussipeatus (mõlemas suunas liikuvate bussidele on tähistatud

peatusekohad).

Skeem 2. Planeeritav ala (tähistatud punasega joonega) ja kontaktvöönd sinise katekendjoonega.

Naabruses olevatest aladest on MTÜ Lilleoru omandis teisel pool

riigiteed asuv Lilleoru maaüksus (katastritunnus 65303:003:0071, 100%

maatulundusmaa, pindala 4,35 ha) ja idas olev Idaserva maaüksus

(katastritunnus 65303:003:0686, 100% maatulundusmaa, pindalaga

4,33 ha). Mõlemad need maaüksused on Rae valla rohevõrgustiku alal ja

säilitatava loodusilmelise kõrghaljastusega; vaid Idaserva maaüksust läbib

kõrgepingeõhuliin, mille alune ala on hoitud lähtuvalt liinikoridori

ohutusse tagamise nõuetest kõrghaljastuseta. Need, kokku ca 8,7 ha MTÜ

Lilleoru maadest, on kavas säilitada loodusilmelisena ja mõlema

maaüksuse piires kulgeb multškattega loodusrada, mis moodustab ühtse

terviku planeeringualal olevate loodusradade võrgustikuga.

Kontaktala üldilme on valdavalt looduslik ja seal ei ole väljaspool

Taevasmaa tee äärset hoonestatud ala märkimisväärseid hooneid. Alal

puuduvad looduskaitseobjektid ja Natura alad.

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel asuvad lähimad

kultuurimälestised alljärgnevalt:

• Kultusekivi (kultuurimälestiste register 18884) ca 208 m kaugusel

põhja suunas planeeringualast;

• Kultusekivi (kultuurimälestiste register 18885) ca 430 m kaugusel ida

suunas planeeringualast.

Mõlemad kivid on looduses leitavad ja tähistatud.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 11

Pärandkultuuri objektidest asub lisaks planeeringualal üks kultusekivi

(registreerimisnumber 653:KUL:001). Kivi on looduse keskel ja

eksponeerimata.

1.2 Planeeringuala ja seal toimuva iseloomustus

Planeeringualal viis kinnistut on seotud ainulaadse õppekeskuse

tegevusega, mille juurde on püha geomeetria alusel ilmakaarte järgi

maastikule kujundatud Elulille park. Territooriumile (sh parki) on

rajatud/rajamisel templid, väekohad ja ravimtaimepeenrad ning perma-

kultuuriaed on avatud külastamiseks. Nii ravimtaime aed kui kohapeal

kasvatatav toit on mahepõllumajanduslik.

Lilleoru on alal ajalooliselt asunud talu nimi. Lilleoru õppekeskuseks

kujunemise lugu ulatub 1990te algusesse, kui joogi ja mitmete tuntud

raamatute autor Ingvar Villido hakkas siin koos oma esimeste õpilastega

pidama joogalaagreid ja viljelema koostööd karma jooga ehk ühise

tegutsemise läbi. Nüüd, ca 30 a hiljem, on Lilleoru maadele tuhandete

vabatahtlike panuse toel loodud rahvusvahelise õpilaskonnaga Practical

Consciousness kool (sh on sellega haakuv Lilleoru Põhikoolina tegutsev

erakool). Koolis toimuvad lisaks regulaarsele algklasside õppetööle ka

kursused ja joogalik süvaõpe ning koolitushoone saale renditakse ka

üritusteks ning seal korraldatakse avalike kontserte jms üritusi.

Planeeringualasse hõlmatud kõik 5 kinnistut on avatud kõigile külas-

tajatele jalutamiseks, rahu ja harmoonia kogemiseks, looduslähedaste elu-

viiside tutvustamiseks ja ühistegevustes kaasa löömiseks.

MTÜ Lilleoru maid ei ole ühestki küljest piiratud aiaga, v.a erateel autode

liiklust piirav värav, mis on paiknev MTÜ-le Lilleoru kuuluvate maade ja

eraomandis oleva ning elamuteni viiva Taevasmaa teelõigu piiril. Värava

eesmärk on piirata Lilleoru külastajate sattumist elamuala kruntide vahele

ja suunata liiklus avalikult kasutatavatesse parklatesse.

MTÜ Lilleoru maadele on kujundatud loodust respekteerivad metsarajad.

Järvemetsa kinnistule on rajatud silmakujuline Amrita tiik, mille keskel

asub tehislik saar. Tiigi läheduses asub selle kaevamisel ammutatud

pinnasest kuhila (küngas), millelt avaneb vaade ümbruskonnale ja Elulille

pargile.

Lilleoru on avatud erinevate looduslike eluviiside ja enesearenguga

seotud õpetuste tutvustamiseks ja jalutamiseks. Näiteks, Lilleoru perma-

kultuuri põhimõtetel haritavas ja ökoloogiliselt puhtas köögivilja-, ravi-

mtaime- ja iluaias käiakse omandamas taimetarkust ja looduslähedast

aiapidamist nii üle kogu Eesti kui ka mujalt maailmast.

MTÜ Lilleoru maadel olevad rajatised, hooned jms on rajatud valdavalt

ühistööna ja annetuste korras. Koolimaja ehitus ja Elulille park on saanud

ka Euroopa Liidu toetuseid, et elavdada Rae vallas turismi. Külastajaid

oodatakse ennekõike omandama laiemat ja harmoonilisemat loodusega

haakuvat maailmavaadet ja joogateadmiseid.

MTÜ Lilleoru korraldab iga aasta ka avatud uste päevi ja siin käib sageli

külalisi ka välisriikidest. Peetud on ka ettevõtete suvepäevi, Rae

Vallavolikogu istungit, kontserte jms. Kontserte ja avalikke üritusi on

peetud nii siseruumides kui ka välitelkides.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 12

Planeeringualal kombineeruvad loodusilmelisus, inimese suunatud

loodust respekteeriv pargilik haljastus ja hajus hoonestus, mis harmo-

neerub loodusega. Alal asuvad ka olemasolevad parklad (sh elektriauto

laadimisvõimalustega).

Eesmärk on olnud võimalikult palju teha hoogtööna ja talgutena kohapeal,

milleks on loodud töökojad, milles ümarpalgist suudetakse kohapeal

lõigata valmis lokaalseks ehitamiseks vajalik saematerjal ja valmis teha

isegi mööbel. Kohapeal on olemas ruumid mee, ravimtaimede jm aia-

saaduste töötlemiseks ja pakendamiseks. Kohalikke tooteid müüakse nii

ürituste ajal kohapeal kui ka internetipoe kaudu.

MTÜ Lilleoru roopakkidest puitkonstruktsioonil peahoone ehk koolitus-

keskus rajati annetuste korras ja ühistööna ja see on Põhja-Euroopa

suurim roopakkidest ehitis. Koolitushoones asub kõigile nõuetele vastav

köök ja toitlustamisruumid ning koolipäevadel (koolilõunad õpilastele) ja

ürituste ajal pakutakse seal toitlustust (kõigile avatud toitlustus ürituste

ajal). Koolitushoone saalid on reguleeritava sundventilatsiooniga ja

hoonel on päikesepaneelid ning maaküte. Saalides on olemas

videoprojektorid, suures saalis sünkroontõlke võimalus (saali kõrval on

sünkroontõlkeruum) jms kaasaegne esitlustehnoloogia. Hoonel on inva-

juurdepääs ja invalift.

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

• avalikult kasutatav tee ja selle kaitsevöönd;

• puurkaev ja selle sanitaarkaitseala;

• elektripaigaldised ja nende kaitsevöödid;

• väikepuhastite kaitsevööndid;

• vääriselupaik (VEP154108);

• kulutuurimälestis (registreerimisnumber 653:KUL:001).

Need ja vajadusel nende kaitsevööndid kajastuvad planeerimisjoonistel.

1.2.1 Olemasolevad ehitised ja loodusliku ala osakaal

Ehitusloaga on hetkel alal rajatud või rajamisel 13 hoonet, mille

ehitusalune pind alal on hetkel planeeringuala piires kokku ca

1733 m2 (sh on ehitisregistris koolitushoone kogupind, mille hulka

kuulub ka valminud II etapi vundamendi alune pind ja 108 m2 suurune

varjualune ja 5,5 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga tempel, mis on valminud

2024 a suvel ja, millel ei ole veel kasutuslubasid).

Ehitisregistri andmetel paikneb Lilleoru katastriüksusel majandushoone-

saun (EHR kood 120214080), tempel (EHR kood 121348315),

üksikelamu (EHR kood 120257872), laste mänguväljak (EHR kood

220608811), abihoone-kelder (EHR kood 120609103), käsitöökoda (EHR

kood 120598086), mängumaja (EHR kood 120630535) ja varjualune

(EHR kood 291666659), Järvemetsa katastriüksusel tiik (EHR kood

221349837) ja Lilleoru madalseiklusrada (EHR kood 221296015),

Taevasmaa tee 2 katastriüksusel külastuskeskus (EHR kood 120659804)

ja ajutine õppeklass (EHR kood 121322631) ja ehitamisel olev ehitusloa

saanud varjualune. Neile lisandub mitmeid ehitusloaga rajatisi (trassid) ja

vanemaid mitte ehitusloakohustuslikke kuure ja väikeehitisi, mis on

hajutatud üle territooriumi.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 13

Enamus väikeehitisi (nt puukuurid, välikäimlad, tööriistakuurid) ei ole

ehitusloakohustuslikud ja seetõttu ei ole seni olnud ehitisregistris

kajastuvad.

Ehitusloata üle 20 m2 hooned jms, mis vajavad ülesmõõdistusprojektide

alusel vm kujul ehitisregistrisse kandmist on:

1. Relssidel liikuvad kommunikatsioonideta kergkasvuhooned (3 tk, iga

üks 45 m2, relsid on metallpostidel maapinnaga kohtkindlalt maa-

pinnaga seotud, kuid kasvuhooned ise on paari inimese jõul edasi

tagasi liikuvad kerghooned). Kasvuhooned on konstruktiivselt metall-

raamil ja plastikust kattega, mis tagab nende stabiilsuse; kasvuhooned

paigaldati liikuvatena, sest see võimaldab erinevaid peenraosasid katta

erinevatel ajaperioodidel ja tõhustab maheaedviljade ja salatite kasva-

tamise kiirust;

2. Suurem puukuur töökodade alal ca 46 m2 ehitusaluse pinnaga;

3. Mesinikumaja ca 32 m2 ehitusaluse pinnaga;

4. Olemasoleval vääriselupaiga alal asuvad kaks vanemat väikehoonet

(musta värvi viilkatusega hoone Skeem 4 toodud ala põhjaotsas on ca

37 m2 ehitusaluse pinnaga ja dalvedhuuni selle keskosas ca 22 m2

ehitusaluse pinnaga ning ületavad juurde/ümberehituste tulemusel

tänaseks 20 m2 suurust ehitusalust pinda (algselt on need olnud alla

20 m2 ehitised);

5. Kahepoolse kiviparkett terrassi ja katustega katseline savihoone

(algselt alla 20 m2), mille kogupindala koos juurdeehitatud külgmiste

katusealuste terrassiosadega on ca 74 m2.

Lisaks vajavad auditeerimist ja ehitisregistrisse kandmist alal olevad

väikeehitised, mis jäävad alla 20 m2 ja mida on territooriumil hajusalt ca

20. Need hooned paiknevad hajutatult ja on kas tööriistakuurid, väli-

käimlad, varjualused vms. Enamus väikeehitised on looduses vähe märga-

tavad (nende seadustamiseks on planeeringus ette nähtud hoonestusalade

laiendused või eraldi uued väiksemad hoonestusalad).

Lisaks püsiehitistele on hooajalises kasutuses ürituste korraldamiseks

suuremad välitelgid ja indiaani tipi ning higitelk, mis pole ehitised.

Ehitusloaga hoonetele lisaks on alale rajatud Elulille park, mänguväljak,

teed ja tehnilised kommunikatsioonid (sh elektriliinid ja alajaamad ja

biopuhastid ning tuletõrjeveevõtu tiik).

Lisaks eeltoodule asuvad alal erinevaid lubasid mitte vajavad looduslikud

liikumisrajad jms väikevormid (sh kujud, väiketemplid, pingid jms).

Alal on ka mitmeid soojakuid ja autosuvila parkimiskoht, mille asukoht

on ajas olnud muutuv vastavalt teostatavate töödele ja inimestele, kes

kohapeal viibivad. Osal territooriumist, kus saab autokaravaniga peatuda,

on elektrivarustuse saamiseks vajalikud ühendused ja parklas on elektri-

autode laadimiskohad. Lisaks eeltoodule asub alal ka kohalikku internetti

tagav raadiosidemast.

Looduslik ja roheline ala hõlmab üle 65% territooriumist. Kuni 15%

territooriumist on kaetud siseteede, platside, parklate ja tiigiga (millest

enamus on loodusesse sulanduvad) ja alla 20% alast on olemasolevate

hoonete/rajatiste ja nende lähiümbruse ala (sh hoonete ja esised murualad

kivisillutistega alad ning erinevate rajatiste alad nagu biopuhasti alad ja

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 14

tuletõrjeveevõtu tiik jms). Reaalselt on täna planeeringualast hoonestatud

alla 4% suurune ala.

1.2.2 Haljasala olukord ümberplaneeritaval Varjumäe maaüksusel

Selgitamaks täpset olukorda Varjumäe maaüksusel, mis on suurim põhi-

mõtteline muutus võrreldes varasem kehtestatud detailplaneeringutega, on

tellitud töö “Rae vald, Aruvalla küla, Varjumäe kinnistu taimkatte

ülevaade ja hinnang kinnistu arendusel Rae Valla rohevõrgustiku

toimivusele”, mille on koostanud OÜ Sfäär Planeeringud (Lisa 1).

Kehtiva Rae valla üldplaneeringu kohaselt on Varjumäe maaüksuse piires

tegemist nn valge alaga, millele jääb rohevõrgustik. Hinnangu esimene

osa annab ülevaade taimkattest ja selle teises osas on toodud rohelise

võrgustiku toimivuse analüüs arendustegevuse korral.

Hinnang toob välja, et “Üle poole Varjumäe maaüksusest on vähe-

väärtuslik lage ala ja elektriliini alune võsastuv ala (vt Joonis 1). Keset

Varjumäe maaüksust paikneb väheväärtusliku taimkattega tehisnõlv, mis

võib oma suhteliselt järsu nõlva tõttu olla paljudele väikeimetajate

liikidele barjääriks. Olulise tähtsusega metsa-alad paiknevad maaüksuse

põhjaosas ja idaservas. Ehkki haljastuslikult väheväärtuslik, on elu-

paigana oluline ala põhjaosas kasvav liigniiske lehtpuu puistu.”

Uuring tõdeb, et Varjumäe maaüksuse osalisel hoonestamisel ei ole

olulisi mõjusid Rae valla rohelise võrgustiku toimivusele, kuna

“Maaüksus moodustab rohelise koridori laiusest 10% ja kogupindalast ca

0,5%. Nimetatud rohelise võrgustiku osakaalu vähenemine ei mõjuta

rohelise võrgustiku kui terviku toimimist.

Maaüksusest lõunapool asuvad elamukrundid ja koridori läänekülg järgib

nende laiust.

Rohelise võrgustiku jaoks väärtuslikumad alad on maaüksust läbivast

elektriliinist põhja pool. Maa-ala kesk- ja lõunaosa alad on vähemväärtus-

likud. Maaüksuse servades paiknevates metsaservades võivad ulukid

läbi liikuda küll, kuid elupaigana on tõenäoliselt soodsamad alad

inimasustusest eemal – maaüksusest põhja (Aruvalla-Jägala teest

põhja pool) ja Varjumäe maaüksusest ida pool paiknevad suured

metsamassiivid.”

Uuring järeldab, et mõju loomastikule on teadaolevate andmete põhjal

tõenäoliselt vähene ja ebaoluline ja summeerib “Kokkuvõttes ei muuda

koostatav detailplaneeringu lahendus eeldatavalt Rae valla üld-

planeeringuga planeeritud rohelise võrgustiku põhilahendust ja

rohelise võrgustiku kui terviku toimimist.”

Rae Vallavolikogu on 21.02.2023 otsusega nr 67 Aruvalla külas Lilleoru,

Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2 ja Taevasmaa tee L3 kinnistute

ja lähiala detailplaneeringu algatamise võimalikkusest andnud nõusoleku

arendustegevuseks.

Detailplaneeringu koostamisel on seatud haljastust tagavad keskkonna-

tingimused (vt ptk 3.1), mida tuleb järgida nii alal erinevate tegevuste

korraldamisel (sh ehitamisel) kui ka edasisel projekteerimisel.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 15

1.2.3 Haljastus planeeringualal (väljapool Varjumäe maaüksust) ja selle säilitamine planeeringu elluviimisel

Detailplaneering arvestab haljastusega ja säilitab seda. Kavandatud

planeeringulahendus ei näe ette väljapool Varjumäe maaüksust

olemasoleva haljastuse muutmist väljapool hoonestusalasid

(elujõuliste puude mahavõtmist). Olemasoleva haljastuse kohta annab

ülevaate planeeringu lisa 4, “Rae vald, Aruvalla küla, Lilleoru,

Järvemetsa, Taevasmaa tee 2, Taevasmaa tee 3L ja Varjumäe kinnistute

detailplaneeringualale koostatud dendroloogilise hinnangu aruanne.“,

mille on koostanud OÜ Sfäär Planeeringud (Lisa 4).

Haljasala ja rohekoridore mõjutab vähesel määral vaid seni hoonestamata

Varjumäe kinnistule ehitamine, mida on käsitletud eelmises peatükis ja

mille kohta on koostatud eraldi haljastuse hinnang (Lisa 1). Varasemates

detailplaneeringutes olnud osad hoonestusaladel on osaliselt kasvav ise-

tekkeline haljastus (oluline või väheväärtuslik puistu). Elulillepargis

oleval hoonestusalal kasvavad mitmed üksikpuud (II kuni IV väärtus-

klass), kuid need on eesmärk säilitada.

Hoonestusalad väljapool Varjumäe maaüksust lähtuvad kas kahest

kehtivast detailplaneeringust (nende piire korrigeeritakse) või on seatud

olemasolevate hoonete ümber (hoone on olemas kuid hoonestusala on

olnud varasemas detailplaneeringus puudu).

Suuremat raiet või raadamist ega ka kõrghaljastuse olulises mahus

eemaldamist väljapool hoonestusalasid ei kavandata. Planeeringuga

nähakse ette olemasoleva haljastuse täiendamist ning säilitamist.

Haljastuse säilimise võimaldamiseks hoonestusalade piires on kõik

hoonestusalad kavandatud juba varasemates detailplaneeringutes lubatud

ehitusõigusest suuremad ja seda põhimõtet järgib ka käesolev planeering.

Seega, hoone või rajatise paigutamisel hoonestusalasse saab seal enam-

jaolt kõrghaljastuse säilitada.

Väärtusliku kõrghaljastusega alade puhul ei kavandata muutuseid ja

eemaldatakse vajadusel vaid neid puid, mida on murdnud või murrab

torm v.a. I kategooria väärtusliku puistu osas, mida hoitakse loodus-

ilmelisena (murdunud puid ei koristata).

Planeeringuala piires on haljastust hoitud ja võimalusel juurde istutatud

ka eelmiste planeeringute elluviimise perioodil. St selle detailplaneeringu

puhul ei ole tegemist tüüpilise kinnisvaraarendusega, vaid ökoloogiliselt

väikse jalajäljega ruumi kujundamisega võimalikult olemasolevat loodust

arvestaval viisil.

Varasemate planeeringute elluviimisel on eemaldatud võsa koolihoone

rajamisel (planeeringuala Pos 3) ja regulaarselt ka elektriliini alusel maal

ning kraavi pervedel.

Viljapuid on asendatud või neid juurde istutatud vastavalt vajadusele.

Alale olevasse elulilleparki on istutatud uusi puid, mis moodustavad ringi

ümber elulille kujundi ja templiala.

Planeeringu elluviimisel on kavas istutada juurde puid ja kohad selleks

valitakse arvestades permakultuuri põhimõtteid ja nii, et uus haljastus

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 16

täiendaks senist. Kõrghaljastuse istutamisel on arvestatud olemasolevate

maaküttekontuuridega ja nende peale kõrghaljastust ei istutata.

Alale on kujundatud permakultuuri ja ravimtaimeaed, kus taimi

istutakse/külvatakse ja hooldatakse jooksvalt.

Dendroloogiline hinnang andis järgmised soovitused, mida tuleb

järgida siinse planeeringu elluviimisel:

• “I väärtusklassi puistu kuulub säilitamisele, puistu piires olevaid

jalgradasid ei tohi laiendada. Puistu keskel olevale kahele hoonele

on antud hoonestusala, uusi hooneid jm ehitisi puistu piires rajada

ei ole lubatud.

• II väärtusklassi puud ja puistud tuleb säilitada. Väärtuslike puude

läheduses tuleb arvestada, et puule jääks piisav kasvuruum ning

isetekkelised noored lehtpuud ja põõsad, mis takistavad väärtus-

likuma puu liigiomast kasvu, likvideerida hooldusraie käigus.

Väärtuslikust puistust võib puid eemaldada tormikahjustuste vms

vigastuste korral. Väärtusliku puistu säilitamisel Taevasmaa tee 2

kinnistu piiril (puistu keskel kulgeb kraav) tuleb arvestada kraavi

hooldusevajadusega ja vältida kraavi kinnikasvamist. II

väärtusklassi üksikpuid tuleks hoonestusalades võimalikult suures

mahus säilitada (mis on võimalik, sest detailplaneering on andnud

hoonestusalad suuremad kui ehitusõiguse maht). Puude

likvideerimist tuleb põhjendada edasisel projekteerimisel.

• Väljapool hoonestusalasid tuleb võimalikult suures mahus

säilitada III väärtusklassi puud ja puistud või vahetada vähemalt

samaväärse liigi vastu. Puude likvideerimise otsused tuleks

langetada järgneval projekteerimisel, säilitades hoonestusalas

hoonete välisel alal elujõulised puud. Lubatud on eemaldada

kahjustada saanud puid. III väärtusklassi pusitutes on lubatud puid

eemaldada kraavide ja tehnovõrkude koridorides.

• IV väärtusklassi puud on allasurutud tingimustes, haigus-

tunnustega või suurte vigastustega. Soovitatav on need puud ja

põõsad asendada väärtuslikemate liikidega. IV väärtusklassi

puistuid võib säilitada loodusilmelisena, aga võib läbi viia ka

hooldusraieid, eemaldades võsa ja vähendades puude tihedust. IV

klaasi puistu piires on lubatud raie, kuid vältida tuleb metsa

eemaldamist Järvemetsa kinnistu piires.

• V väärtusklassi puud tuleb käidavates kohtades likvideerida, et ei

tekiks ohtu inimestele ja varale. Metsa tingimustes võib kuivanud

puid hooldusraiega eemaldada, kuid samas võib neid osaliselt

säilitada ka bioloogilise mitmekesisuse huvides elustikupuudena.

• Üksikpuudele teha regulaarselt hoolduslõikust, mille käigus tuleb

eemaldada võradest kuivanud oksad ja oksatüükad ning maha

lõigata murdunud ja murdumisohtlikud oksad.

• Raietööd ja hooldustööd puudele, põõsastele ja metsa-aladel

teostada lindude pesitsusvälisel ajal, 1.august – 31.märts.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 17

• Maapinna kõrguse muutmisel vältida pinnase tõstmist või

langetamist puu juurestiku kaitsetsoonis. Ümbritseva maapinna

taseme alandamisel tuleb moodustada puu kaitsetsooni

(võimalusel kaugemale) ümber tugisein mulla paigal hoidmiseks.

Puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus ja näha

ette selle säilitamine ehituslike abinõudega (nt tugimüürid/kaitse-

piirded).”

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 18

2 DETAILPLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSED

Planeeringulahendust ja kruntide ehitusõigust kajastab lisaks

seletuskirjale Põhijoonis.

Alal kehtivad käesoleva planeeringu koostamise hetkel:

1. Mullikmäe, Mullikmäe-Estra ja Järvemetsa kinnistute detail-

planeering, kehtestatud 10.04.2007 a Rae Vallavolikogu otsusega nr

255 (kehtestamisel on sealjuures kasutatud nimetusena Mullikmäe

kinnistu detailplaneering);

2. Lilleoru ja Nisumäe III kinnistute detailplaneering, kehtestatud

11.08.2009 a Rae Vallavolikogu otsusega nr 575.

Uue detailplaneeringuga lisanduvaid uusi ehitusalasid on vähe ja olemas-

olevate alade korrektuur on tingitud soovist arvestada muutunud vaja-

dustega ja looduslike oludega ning arendada Elulille parki edasi.

Ehitusõiguse kogumahu muutus on väike ja hoonete arvu kasv on tingitud

väikeehitiste ja abihoonete seadustamisest/lubamisest.

Ainus uus suur hoone, lisaks varasemate planeeringutega juba lubatule,

on kavandatud Varjumäe kinnistu lõunaossa kõrghaljastusevabale alale,

kuhu määrati selleks uus hoonestusala. Varjumäe kinnistule ehituse

lubamise võimalikkuse kohta on koostatud haljastuse hinnang (Koostaja:

Sfäär Planeeringud OÜ, vt Lisa 1 ja ptk 1.2.2). Sellest selgus, et kinnistu

lagedat ja poolkuu kujulise pinnasekuhilaga lõunaosa võib hoonestada.

Hinnang tõi välja, et elektriliini koridorist põhjas tuleb säilitada seal

kasvav puistu (liini alune maa on lage või madala võsaga ja seda on

regulaarselt õhuliini hooldamiseks võsast puhastatud). Kõrghaljastuse

säilimise tagamiseks on seatud keskkonnatingimused seletuskirja ptk 3.1

ja dendroloogilises hinnangus (peamised tingimused on välja toodud ptk

1.2.3).

Varjumäe kinnistu poolkuu kujulise pinnasevormi lõuna külge ja

osaliselt selle sisse on eesmärk ehitada uus ühiskondlik hoone, ees-

märgiga tagada ruumid Lilleoru põhikooli klassidele jm koolitus-

tegevustele.

Põhijoonisele kantud hoonestusalade mõningane nihutamine ja

laiendamine lahendab hajusa hoonestuse edasi arendamist loodusliku

ilmega keskkonnas. Erinevalt varasematest detailplaneeringutest

jagatakse hooned uue planeeringuga põhi- ja abihooneteks, mis tagab

suurema selguse.

Uus detailplaneering tuleneb MTÜ Lilleoru tegevuse vastu nii huvi kui ka

planeeringualal külastajate arvude kasvust, mistõttu vajatakse enam

väikeehitisi abitegevuste tagamiseks kui ka panipaikadeks (nt üle talve

välimööbli ja tööriistade ning hooldusmasinate hoidmine; abitööde ja

hoolduse jaoks vajalikud töökojad, puukuurid jms).

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 19

2.1 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringutele

Käesoleva detailplaneeringu puhul on tegu kehtiva Rae valla üld-

planeeringu (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr

462) põhilahenduse kohase detailplaneeringuga. Detailplaneering ei

tee ettepanekuid üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.

Detailplaneering hõlmab osaliselt tiheasustusala, milleks on olemasolevat

ühiskondlike ehitiste maa juhtotstarbega maa-ala (kuigi olemuslikult on

siin hooned paiknevad hajali) ning osaliselt hajaasustus alal olemasolevat

haljasala ja parkmetsa maa juhtotstarbega maa-ala (vt Skeem 3). Varjumäe

kinnistu asub valla rohelise võrgustiku servas. Üldplaneeringu mõistes

tähistatakse ühiskondlike ehitiste maana nii valitsus- ja ametiasutuste

maad kui ka üldkasutatavate hoonete maad (tervishoiu-, teadus-, haridus-

ja lasteasutuste, spordi- ja kultuuriasutuste ning usu- ja tavandiasutuste

maad). Tiheasustus alal ja rohelises võrgustikus on detailplaneeringu

koostamise kohustus. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.3.1

märgitakse järgmist: “Igasuguse arendustegevuse korral peab säilima

funktsioneeriva rohevõrgustikuna vähemalt 90 % territooriumist ning

arendustegevusele peab eelnema täpsustav uuring vastava ala väärtuste

hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamiseks.

Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt otsustab volikogu arendus-

tegevuse lubamise.” Detailplaneering järgib seda nõuet.

Skeem 3: Rae valla üldplaneeringu kaardi väljavõte AA on sotsiaalmaa kas ühiskondlike hoonete

või üldmaana ja HP haljasmaa.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 20

Detailplaneering täpsustab vähesel määral üldplaneeringuga määratud

üld- ja ühiskondlike maa piire, suurendades seda Varjumäe maaüksuse

osas juhtotstarbeta alal oleva põllumaa kõlviku arvel (vt Skeem 3, kus

Varjumäe maaüksus on toodud valdavalt kollase tooniga põllumaana).

Kogu ehitus toimub kõrghaljastuseta inimtegevusest varem mõjutatud alal

(alal olev poolkuu kujuline vorm on Tartu maantee alt ära veetud

pinnasest kujundatud ja sellest lõuna suunas on lõkkeplats ning sellest

põhjas liinikoridori alune regulaarselt niidetav ja võsast puhastatav ala).

Hoonestatav ala Varjumäe kinnistul (Pos 4) on maksimaalselt 810 m2

(kinnistu üldpind on 8110 m2, st kuni 10% kinnistu pinnast). Uus

hoonestusala kinnistul hõlmab vaid väikse osa 15,29 ha suuruse

planeeringualast ja kogu rohevõrgustiku alast planeeringuala ümbrus-

konnas. Tegu on üldplaneeringu mõtte järgmisega ja kaardi osas väike-

mahulise korrektuuriga senise juhtotstarbeta ja kõrghaljastuseta alal oleva

põllu kõlviku arvel.

Lahendus tagab olemasoleva rohevõrgustiku toimimise vähemalt

90% mahus nagu kehtiv üldplaneering nõuab. Varjumäe kinnistule

rajatava hoone vahetu ümbrus haljastatakse ja poolkuumäest lõunas

olevad haljastamata alad muutuvad nii rohelisteks aladeks. Krunti ei

piirata aiaga ja see võimaldab seal ka loomastiku liikumist.

Kogu hoonestus Varjumäe kinnistule paigutatakse olemasolevaid

puid ja poolkuumäest põhja suunas jäävat looduslikult mitmekesisust

tagavat niiske aluspinnasega looduslikupuistut säilitades (vt täpsemalt

ka hinnang haljastuse säilimisele, Lisa 1 ja seatud keskkonnatingimused

ptk 3.1 oleva loetelu kolmas punkt).

Varjumäe kinnistu hoonestamisel ja mujal detailplaneeringualal

järgitakse seega kehtiva üldplaneeringu põhimõtteid ja nõudeid.

Enamus üldplaneeringus toodud üld- ja ühiskondlike maa AA pind-

alast on kaetud haljastusega ja hoonestus moodustab kokku kogu

planeeringualast kuni 6%. Seega on tagatud rohevõrgustiku servas

looduslik puhverhala, kus domineerib kõrghaljastus.

2.2 Maa-ala jagamine kruntideks, hoonestusalas hoone asukoha valiku põhimõtted, lubatud hoonete tüübid ja ehitusõigus

Detailplaneering säilitab senised kinnistud ja ei tee ettepanekuid

nende piiride muutmiseks.

Peamise juurdepääsuna alale säilib senine juurdepääs Taevasmaa tee L3

kinnistuna (teenindab koolituskeskust, Elulille parki ja Taevasmaa tee

äärset elamuala) ja teise juurdepääsuna säilib otse juurdepääs Aruvalla-

Jägala teelt Lilleoru kinnistule (teenindab kinnistu töökoja ja vanema

hoonestusega osa).

Iga krundi või teemaaüksuse kavandatav ehitusõigus ja seal lubatud

hoonete arv, kõrgus ja korruselisus (sh maa-aluste korruste arv) ning

parkimiskohtade vajadus kajastub Põhijoonisel olevates ehitusõiguse

kastides.

Uus suurem hoone väljapool seniste planeeringutega määratud hoonestus-

alasid on kavas Varjumäe kinnistule. Lilleoru kinnistul on kavas ka

mitmeid ehitisi, neis üks suurem Lilleorus peatuvaid inimesi majutav

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 21

tagasihoidlike ööbimisruumidega ashrami hoone (vajalik ehitusala ja

ehitusõigus kajastuvad seni kehtivas detailplaneeringus).

Lilleoru nö peahooneks jääb Taevasmaa krundil olev koolimaja, mille II

etapp on ehitamisel ja mille juurde saab rajada ka III etapi vastavalt juba

varem kehtinud detailplaneeringuga lubatud ehitusõigusele. Taevasmaa 2

kinnistul lubatakse hoonestusala muutmise ja hoonete arvu tõstmise

tulemusel seadustada senised väikeehitised (tööriista kuurid, jäätmemaja,

kompressorihoone).

2.2.1 Hoonete olemus ja arhitektuursed tingimused

Põhijoonisel on märgitud lubatud hoonete ehitusalad hoonestusaladena.

Hoonestusalad on märgitud joonistel ehitusõigusega lubatud hoonete

alusest pinnast suuremad, et jätta arhitektile vabad käed hoonete parimaks

paigutamiseks. Hoonestusalade sees hooneid paigutades tuleb arvestada

krundi eripära, olemasolevate rajatiste, kasvava kõrghaljastuse, maastiku,

juba rajatud Elulille pargi ehitiste arhitektuurse eripära ning omaniku

nägemusega.

Senikehtivast detailplaneeringust võetakse üle järgmised tingimused

(tsiteeritud osas muutuseid ei kavandata):

“Hoonete paigutamine on vaba. Soovitatav on lähtuda põhimõttest, et üks

hoone külg võiks olla kas orienteeritud ilmakaarte järgi või olla

paralleelne ühe krundi serva või juba olemasolevate hoonetega.

Kohustuslikke ehitusjooni teede äärde antud ei ole.

Ühiskondlik hoone (ehk avalik ehitis) on üldsusele kättesaadav, inimeste

kultuuriliste, olmeliste ja muude vajaduste tarbeks ette nähtud hoone või

rajatis.

Ühepereelamu (siia alla käivad ka mõisteid eramu, väikeelamu, pereela-

mu, individuaalelamu või üksikelamu vms) on ühel krundil paiknev ühele

perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata.

Abihoone on põhihoone juurde kuuluv majapidamise abiruume sisaldav

hoone (näiteks puukuur, saun, garaaž, vundamendiga kasvuhoone vms).

Kõikide hoonete ehitamisel tuleb arvestada, et ühel krundil asuvad

hooned (nt põhihoone ja abihooned) peavad omavahel kokku sobituma.

Selle tagab ennekõike materjalide valik, mis võiks krundi ühes mõjuväljas

asuvate hoonete puhul olla omavahel kooskõlas.”

“Alale hoonete projekteerimisel tuleb vältida naturaalseid materjale

imiteerivate materjalide kasutamist (plastvoodrid vms). Lisaks kohalikule

toormele võib alal rakendada ka ehitusmaterjalide taaskasutamist

(lammutatud tellise ja puidu taaskasutamine), millega välditakse samuti

energiamahukate materjalide uut tootmist.

Planeering ei tee ettekirjutisi hoonestuse arhitektuuri kohta.”

Hoonete tulepüsivusklassid täpsustatakse iga hoone puhul lähtuvalt selle

eripärast ja paigutusest hoone projektis. Hoonete lubatud inimeste arv,

korruste arv ja tuletõrjesektsiooni pindalad määratakse projekteerimise

käigus.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 22

Kõigil kruntidele rajatavate hoonete puhul on lubatud kuni üks maa-

alune korrus, keldrid ja katuseterrassid. Lubatud hoonete arvud

(põhihoonete ja abihoonete arvud) kajastuvad Põhijoonisel.

Kõrguste osas lähtutakse detailplaneeringu lähtetingimustes nõutust ehk

hoonestus on ette nähtud rajada ühe- kuni kahekorruselisena

kõrgusega kuni 12 m maapinnast.

Kõigi abihoonete kõrguseks on ette nähtud kuni 8 m olemasolevast

maapinnast. Alale on lubatud rajada kõrgemaid maste (nt olemasolev

raadiosidemast või piksevardad vms).

Hoonete nullkõrguse valikut ja maa-aluste korruse sügavust ei reguleerita

ja see määratakse kindlaks iga hoone projektis.

Kõik hooned peavad paiknema hoonestusalade piires ja nende vahel

tuleb tagada vajalikud tuleohutuskujad.

Elulille piirkonda juba kavandatud ja rajamisel olevat templite ala ümber

müüride rajamisel lähtutakse vaastuarhitektuuri eripäradest ja nõuetest

templite omavaheline paigutusele ning müüri kõrgus ja paiknemine

arvutatakse selle alusel. Maastik ja rajatised kujundatakse lähtuvalt

harmoniseerivaks templikompleksiga.

Kivimüür rajatisena peab asuma hoonestusala piires ja selle jaoks tuleb

koostada eraldi projekt. Templiala piiramise eesmärk on luua tava-

külastajatele, enesearengust ja joogapraktikatest rahustav ja tasakaalustav

eriline miljöö, mille oluliseks elemendiks on templite piirkonna energia

hoidmine müüridega piiratud alas. Arhitektuurse elemendina kujunda-

tavasse müüri rajatakse väravad, mis avavad vaated templitele ja jala-

käijate teed, mis suunavad inimesi templitekompleksis juhitud/suunatud

liikumisele.

Hilisemate hoonete projekteerimisel tuleb leida arhitektuursed

lahendused, mis sobituvad juba valminud (sh kõrvalkruntide)

hoonestusega.

Soovitav on hoonete ja väikevormide projekteerimisel, kavandamisel ja

ehitamisel kavandada võimalikult palju kohalikke, looduslähedasi

materjale ning loodud miljöösse sobivat ehitusstiili (viimaste hoonete

rajamisel tuleb arvestada esimeste stiili). Samuti on soovitav köetavad

hooned rajada võimalikult energiatõhusad.

Suurürituste, koolituste jms läbiviimiseks ning koolitegevuse korralda-

miseks enne uute hoonete valmimist on lubatud kasutada telke (ei vaja

ehitusluba) ja ajutisi ehitisi (vajavad ehitusluba).

Arvestades naabruse hoonestuslaadi on alal keelatud ümarpalkidest (nii

tahutud kui freespalgid) välisviimistlusega hooned. Lubatud on kandiliste

prusside ja püstiste ümarate puitpostide/palkide seintes kasutamine abi-

hoonetel, kuid selline hoone peab olema traditsionaalsele palkides talu-

hoonele omaste väliste tappideta.

Hooned võivad olla lamekatusega või viilaktusega või püramiid-

katusega 0º kuni 50º kaldega. Lubatud on kasutada ka ühepoolse

kaldega katuseid ja kupleid. Torni rajamisel selle katusekallet ei

piirata ja selle kuju valik ning kaldenurk on vaba.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 23

Kõigi hoonete (sh abihooned) katustele võib paigaldada päikesepaneele ja

-kollektoreid nii, et need ei häiriks hoone üldilmet. Lubatud on ka muud

keskkonnasäästlikud kütte ja energiaväiketootmise lahendused, mis ei

riku haljastust.

Planeeringualal on kõigi hoonete fassaadide välisviimistluseks keelatud

kasutada plastikust välisvoodreid (sh puitu imiteeriv plastvooder) ja

profiilplekki. Plastmaterjali seinas võib kasutada kasvuhoonete puhul ja

terrasside seintel tuuletakistajana/leevendajana, kusjuures kasutav plast

peab olema valgust läbi laskev (nn pleksiklaas või polükarbonaadist

siledapinnaline kihtplastik).

Hoonete ja väikevormide vms. valgustamiseks ei ole lubatud kasutada

neoontoonides värvilist valgust või tugevaid suunatud prožektoreid metsa

suunas, mis võiks ümbruskonnas elavaid linde ja loomi häirida. Valgustus

tagatakse loodust ja hooneid ning objekte väärtustavana ja lahendatakse

peamiselt madalate valgustuspostidena (lubatud on üksikud kõrgemad

valgustipostid kas objektile või kogunemiskohale valguse suunamiseks

või ohutuse tagamiseks).

Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0,5 m hoonestusala

piires. Hoonete ja platside ehitusloa taotlusel tuleb lisada vertikaal-

planeerimise lahendus kui risk, et ehitusega võib kaasneda vihmavee

valgumine kõrvalhooneteni. Vertikaalplaneerimise vajadusel tuleb

projektis anda kavandatavad hoonestusala kõrgusmärgid ning näidata

sademeveejuhtimise suunad ja tagada olemasoleva drenaaži- ja sademe-

veesüsteemide toimimine.

2.3 Riigimaantee, ala sisene liikluskorraldus, platsid ja parkimine

Planeeritavale alale on rajatud juurdepääsud riigimaanteelt Aruvalla-

Jägala T-11310 (katastritunnus 65303:004:0096, 100% transpordimaa)

olemasolevates ristumiskohtades km 1,51 ja 1,59. Juurdepääsude asukohti

ei muudeta ja uusi juurdepääse alale ei ole vaja. Alal on juba aastaid

tegutsenud algkool, kooliklassid viiakse ajutistest hoonetest ja senisest

peahoonest eraldi uude koolihoonesse Varjumäe maaüksusel, seega ei

kasva sellest oluliselt igapäevane liikluskoormus. Talvisel ajal on

planeerigualal ca 10-30 parkijat, suvisel ajal tavaolukorras 30-60 ja

nädalavahetuseti ca 100 autot, enamus parkijad sõidab alale olemasolevalt

ristumiskohast Aruvalla-Jägala T-11310 km 1,59. Suuremaid vabaõhu-

üritusi on alal paar korda aastas ja siis korraldatakse parkimist ka

Taevasmaa tee planeeringust välja jääval kinnisel osal ja kasutatakse

sellise ürituse ajal liikluse reguleerijaid.

Eraldi transpordimaaüksusena (tähisega “LT”, kataster transpordimaa)

säilib Taevasmaa tee L3 kinnistu (katastritunnusega 65303:003:0687,

pindalaga 1395 m2), sinna on tee välja ehitatud ja selle maaüksuse piire ei

muudeta.

Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt

lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks

on tee ääres kaitsevöönd. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused

vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 24

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda ainult Transpordiameti

nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Riigimaanteel on teekaitsevöönd EhS § 71 järgi 30 m. Kogu hoonestus

on kavandatud tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon. Planeeringualalt välja suunduvatel teedel

tuleb tagada nähtavuskolmnurgad vastavalt juhisele Ristmike vahekauguse

ja nähtavusala määramine ja nende nähtavusalas ei tohi paikneda

nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel tuleb riigiteele suunduvate

Aruvalla-Jägala T-11310 km 1,51 ja 1,59 ristumiskohtade nähtavusalas

läbi viia nähtavust piiravate puude, võsa, heki, aia või muude rajatise

likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Ohutuks teenindamiseks on vajalik tagada

sõidukite samaaegne möödumine ristmikualal mõlemasuunaliste pöörde-

manöövrite teostamiseks sh tolmuvaba katte rajamisega (EhS §99 lg 3)

Aruvalla-Jägala T-11310 km 1,51.

Kuna riigimaantee äärne tsoon on kõrghaljastatud ja kaitseb Lilleoru

territooriumi põhiosa liiklusmüra eest, siis on kavas seal olemasolev kõrg-

haljastus väljapool nähtavusalasid säilitada, sh Varjumäe maaüksusel.

Vajadusel on lubatud haljastuse tihendamine kuid haljastus ei tohi segada

maantee äärse kuivenduskraavi toimimist (kohtades kus see on olemas)

ega vähendada liiklusohutust (varjata nähtavusalasid).

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee

kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus-

tööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee

muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee

alusele maaüksusele.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest

põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Transpordiamet

ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks ega PlanS § 131 lg 1 kohaselt planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

Kõik ehitusprojektid planeeringualal, mille koosseisus kavandatakse

tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõus-

oleku saamiseks. Kui välja arvata kaks olemasolevat teed ja olemasolev

kuivenduskraav (mille puhul on olemas tee alune truup), siis planeering

selliseid uusi ja täiendavaid objekte ette ei näe.

Planeeringuala siseteede kaitsevöönd on 0 m v.a. LT tähisega krundil 5,

kus asub Taevasmaa tee lõik L3, mille kaitsevööndiks on 5 m. Taevasmaa

tee on mustkattega ja planeeringuala piires on selle lõik L3 avalikult

kasutatav eratee. Planeeringuala piiril on Taevasmaa tee piiratud väravaga

ja sealt edasi kulgev Taevasmaa tee lõik L1 on eratee eesmärgiga tagada

juurdepääs Taevasmaa tee äärsetele elamukruntidele ning see teelõik ei

ole avalikus kasutuses. Suletud eratee lõigule L1 on antud juurdepääs

prügiautole jm elamuala või Taevasmaa 2 krunti teenindatavatele sõidu-

kitele.

Maakatastriseaduse §181 kohaselt “Transpordimaa on liiklemiseks ja

transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korras-

hoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga.“ Riigi-

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 25

maanteel on selle toimimiseks vajalikud rajatised lisaks teele ja ohutus-

aladele riigitee piires ainult need tehnovõrgud, mis on vajalikud tee

toimimiseks.

Transpordimaale võib paigaldada liiklusmärke ja viitasid vms liiklus-

korralduseks vajalikku, riigitee osas peab märkide paigaldamiseks olema

tee valdaja kooskõlastus.

Planeeringuala sisestele, transpordimaa maaüksustele võib rajada

teid ja parklaid ning paigaldada tehnilisi kommunikatsioone või

muid tehnorajatisi (kraavid, pumplad, alajaamad, kaablid, torud,

hüdrandid valgustuspostid jms).

Kõikide kruntide parkimine lahendatakse krundi siseselt, kuid suur-

ürituste korral võidakse kasutada kõiki parklaid ristkasutuses (parkla

ei teeninda siis konkreetset hoonet, vaid alal toimuvat üritust). Enamus

planeeringuala olevaid parklaid on juba rajatud ja ainus uus lisanduv uus

enam kui 20 kohaline parkla on Varjumäe kinnistul (planeeringuala Pos

4).

Krundisiseste parkimiskohtade asukohad tuleb ära näidata hoone projekti

juurde kuuluval asendiplaanil vastavalt kavandatud hoonete paigutusele ja

arhitektuursele lahendusele. Hilisemate projektidega on lubatud detail-

planeeringus toodud parklate ja siseteede lahendusi muuta (sh paklaid

vajadusel ümber paigutada mujale kui joonistel toodud parkla asukoht,

mis on illustratiivne), kuid sealjuures tuleb tagada iga krundi piires seal

nõutud parkimiskohtade arv (vt Põhijoonis) ja selleni vajalik juurdepääs.

Kruntide sisesed parkimiskohad võivad olla kas freesasfaltist kattega,

mustkattega või betoonkivi katendiga või murukividest. Katendi materjal

määratakse hiljem ja vett mitte läbilaskvale asfaltkattele tuleb eelistada

võimaluse korral vett läbi laskvaid katendeid, et ei tekkiks sajuvee-

probleeme (piiratud mahus asfaltkatte kruntide sees on lubatud).

Uue parkla kujundamisel Varjumäe kinnistule (Pos 4) tuleb parkla

liigendada haljastusega. Krunt Pos 4 parkla projekt ja haljastuse

liigendus antakse edasise projekteerimise käigus Varjumäe krundile

kavandatud hoone asendiplaanil.

Planeeringuala sisesed teed võivad olla kas pinnasteed (väikse

koormusega hooldusteed), killustik või kruusakattega või freesasfaltist

kattega vms mustkattega (sh suurema koormusega teed nagu Taevasmaa

tee L3 ja sealt peamiste parklateni kulgevad tee osad), kuid lubatud on ka

betoonkivi katend, looduskivid ja murukivid. Tolmuvaba katend on

nõutud riigiteega ristumiskohtades. Erinevaid katendeid on lubatud

kombineerida (v.a Taevasmaa tee L3 lõik), tagamaks loodusega haaku-

vust ja liikluse rahustamist.

Avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed (sh ristumiskohad

riigimaanteega) on alal juba olemas ja uusi teid kavas rajada ei ole, v.a

Varjumäe kinnistule juurdepääsu uus asukoht Taevasmaa teelt kinnistule

rajatavasse parklasse. Riigiteega ristmike rekonstrueerimise ja nende

nähtavuskolmnurkades (vt põhijoonis, kus on nähtavuskolmnurgad

15 m x 80 m peale kantud) nähtavuse tagamiseks haljastuse eemaldamise

kohustus on DP ala maaomanikul.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 26

2.4 Tehnovõrkude ja rajatiste paigutus

Planeeringuala sees uusi tehnovõrke olulisel määral alale ette ei ole

näha, valdavalt lahendatakse tehnotaristu seniste liitumiste baasil ja

lahendused on MTÜ-le Lilleoru kuuluvate maade sisesed.

Suurim võimalik muutus puudutab krunte läbiva keskpingeliini

võimaliku demonteerimise lubamist ja vajadusel asendamist

maakaabelliinidega tulevikus. Keskpingeliini täpne asukoht ja

hoonestusaladest läbi minek (sh arvestades hoonestusaladesse kavandatud

või kavandatavate hoonete projekte) lahendatakse edasise projekteerimise

käigus, sh arvestades liinide kujade tagamise vajadusi hoonetest.

Tulenevalt planeerimisseadusest määratakse tehnovõrgu või -rajatise asu-

koht planeeringus tehniliselt ja majanduslikult otstarbekamal ning nende

kinnisasja omanike, kelle kinnisasjadel planeeritav tehnovõrk või -rajatis

paiknema hakkab, huve võimalikult vähesel määral kahjustaval viisil.

Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal,

maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on

teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks

vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või

nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknevad tehnorajatised ei ole kinnis-

asja olulised osad.

Järgnevates peatükkides on antud tehnovõrkude lahendamise põhimõtted

nende liikide kaupa.

2.4.1 Veevarustus

Lilleoru kinnistul asub olemasolev ühe krundi varustamiseks ette nähtud

puurkaev (passi nr 1235D; PRK0017046). Kuna uute hoonete lisandumi-

sega ei kavandata veetarbimist suurendada üle 10 m³ ööpäevas, siis uusi

puurkaevusid krundile 1 kavandatud ei ole. Vastavalt Veeseaduse §277

jääb enne 01.10.2019 ehk praegu kehtiva veeseaduse versiooni seaduse

jõustumist rajatud puurkaevude kohta kehtima puurkaevu rajamise ajal

kehtinud õigusaktides määratud sanitaarkaitseala ning hooldusala ulatus

10 m (üle kantud senikehtivast detailplaneeringust; vett võetakse põhja-

veekihist alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks).

Pikemas perspektiivis võib tekkida vajadus kas olemasoleva puurkaevu

sügavamaks puurimiseks või lisaks sellele uue puurkaevu rajamiseks

planeeringualal (hetkel on teadmata kas olemasolevat kaevu saab süga-

vamaks puurida või mitte), mille asukoht ja parameetrid täpsustatakse sel

juhul eraldi uue puurkaevu projektiga (puurkaev kas krunt 1 või 2).

Võimalik on ka tarbimiskoormuse suunamine enam krundile 3 ja vee-

varustuse lahendamine Taevasmaa tee lõpus olevate puurkaevude baasil.

Krunt 1 on valdavalt ettenähtud koolituste, seminaride jms ürituste läbi

viimiseks kuid sinna on kavandatud või seal juba asuvad mitmed töökojad

(nt on rajatud saeveski ümarpalgist puidu saagimiseks ja mööbli tootmise

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 27

saepinkidega soojakud) ja elamis- ja majutusruumid. Seni on krundil 1

regulaarsemalt majutatud kuni 15 inimest kuid igapäevaselt on

hooneid kasutav alla 10 inimese. Tulevikus on plaanitud kokku

majutada ja koolitada seal orienteeruvalt kuni 60 inimest korraga ja

päevane veetarbimine jääks kuni 5 m3/d.

Põhijoonisel toodud krundil 3 asub olemasolev koolituskeskus ja krundile

4 on kavandatud ühiskondlike hoone, kus vett vajatakse olmetarbeks

(WC, kätepesu kraanikausid ja ajutises kasutuses dušš) ja sellest lähtudes

on planeeritav veetarbimine mõlemal krundil maksimaalselt kuni 1200

l/d. Planeeritav veetarbimine mõlemal krundil kuni 15,6 m³/d.

Planeeritava ala kruntide 3 ja 4 veevarustuse allikaks on Taevasmaa

tee piirkonda varustav puurkaev asukohaga Taevasmaa tee 23 (reg.nr

1001; samal krundil asuvad ka kuus vaatluspuurkaevu), mis kuulub TÜ

Taevasmaa. Varasema planeeringuga on selle krundi sanitaarkaitseala

ulatust vähendatud 30 m-le ja see Taevasmaa tee lõpus paiknev puurkaev

teenindab nii krunti 3 kui ka on kavandatud teenindama ka krunti 4.

Kuigi krunt 2 peaks Maa-Ameti kaardirakenduse (seal olevad andmed on

illustratiivsed ja mitte siduvad) järgi asuma puurkaev (PRK0001965), ei

ole see looduses leitav. Oletatavasti on tegu kunagise veeproovi võtmise

kaevuga, sest ka Taevasmaa külas oli neid mitmeid (sh praeguse veevõtu

puurkaevu kõrval on mitmeid eri sügavusega puurkaeve, kuid nende

kinnised torude otsad olid maapeal leitaval). Krunt 2 olevat puurkaevu

(PRK0001965) ei ole kunagi kasutatud veevõtuks, siis selle leitamatuse

tõttu vajab see registrist kustutamist. Krunt 2 veevarustuse on eesmärk

lahendada eelistatult Taevasmaa tee 23 puurkaevu baasil. Alternatiivselt

võib sinna taotleda võimaluse projekteerida uus puurkaevu aga seda juhul

kui trassid osutuks liiga pikaks ja nende rajamine läbi metsase ala pole

mõistlik liiga suure haljastuse eemaldamise vajaduse tõttu.

Taevasmaa tee peatorustikult rajatakse kruntide 3 ja 4 juurde

liitumiskohad TÜ Taevasmaa veetrassiga, mis lõpetatakse maa-

kraaniga krundi piirist mitte kaugemal kui 2 m. Krunt 2 veevarustus

võidakse lahendada krunt 3 ühenduse baasil (krunti 3 läbiv torustik,

mida laiendatakse krundi 2 hoonestusalani).

Kavandatavate uute hoonete veega varustamine krundil 1 lahenda-

takse konkreetse hoone projekti koosseisus ja seal oleva puurkaevu

baasil.

2.4.2 Kanalisatsioon ja reoveepuhastus

Planeeringualal on olemas kaks toimivat reoveepuhastit, mis on välja

ehitatud.

Planeeringuala ei ole kehtestatud looduskaitselisi piiranguid või kaitse-

vööndeid (Leivajõe kaitsevöönd ei ulatu planeeringualale). Kuigi

planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega ala servas (alast edela

suunas on Aruvalla külas keskmiselt või hästi kaitstud põhjaveega alad),

on reaalsuses alal paksema savikihiga kaetud pinnas (tiigi kaevamisel

ületas savikoht alal 5 m), millest sademevee läbi imbumine on väga

aeglane. Ilma kraavideta ei toimu suurel osast planeeringualast kiiret

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 28

pinnavee ära imbumist, kiirem on pinnavee vastuvõtmine vaid metsastel

alade, kus seda imavad ka puud jm haljastus.

Krundi 1 reoveekäitluse puhul on arvestatud, et sinna on lubatud rajada

kuni 5 põhi- ja 23 abihoonet, mille suurim korruste arv on 2 (lubatud on

ka keldrid). Suure osa selle krundi ettenähtud ehitusõigusest kasutavad ära

olemasolevad väikesed abihooned, mis ei vaja eraldi veevarustust ega

kanalisatsiooni ning olemasolevad hooned, millel on kanalisatsioon juba

olemasoleva biopuhasti baasil tagatud.

Sagedasemad suuremad üritused on koolituslaagrid, kontserdid, avatud

uste päevad jms kus planeeringuala piires võib korraga liikuda sadu

inimesi. Nende veetarbimine ja reoveeteke hajub erinevate kruntide vahel

ja on peamiselt krunt 3 keskne, kus asub koolitusteks mõeldud peahoone.

Lisaks on alal ka ökoloogilised kuivkäimlad ja vajadusel kasutatakse

selliste ürituste teenindamiseks ka renditavaid välikäimlaid (rendileandja

tagab nende tühjendamise ja fekaalide äraveo). Krundil 1 on vaja tagada

hetkel igapäevane kanalisatsioon kuni 28 inimesele.

Krundil 1 olemasolevate hoonete reovee kanaliseerimiseks ja kesk-

konda tagasijuhtimiseks biopuhasti Klaro 28IE, (jõudlusega 3,3m3/d).

Kogunemiste ja laagrite ajal reovee käitlemisvõimaluse laiendamiseks

saab ajutiste suurte reovee koguste ühtlustamiseks olemasoleva biopuhasti

ette paigaldada ühtlustusmahuti, koos ülepumplaga. Kuna laagrid toimu-

vad peamiselt nädalavahetustel, peaks ühtlustusmahuti mahutama kogu

laagri reovee (minimaalselt 5 m3), et seda laagri järgsetel tööpäevadel

ühtlase koormusega reoveepuhastile pumbata. Sellega tagatakse reovee-

puhasti ühtlane koormamine kogu nädala jooksul ning välditakse üle-

koormusest tingitud reovee puhastustulemuste halvenemist laagrite ajal.

Puhasti eelvooluks on olemasolevad kraavid, mis suubuvad Leivajõkke ja

biopuhasti on tähistatud Põhijoonisel ja Tehnovõrkude joonisel. Bio-

puhastisse on suunatud seni krundile 1 kavandatud hoonete ja selle põhja-

ossa rajatavate uute hoonete reoveed.

Kui olemasolev reo-veepuhasti võimsus ei taga keskkonda juhitava

heitvee vastavust esitatud nõuetele, tuleb olemasolevat puhastit

rekonstrueerida või laiendada või asendada see võimsama puhastiga.

Aasta läbi veega täidetud krunt 1 puhasti eelvooluks oleva kuivendus-

kraavi pikkus puhastist jõeni on ca 650 m mistõttu isepuhastuse

protsesside tulemusena kraavis heitvee mõju Leivajõeni ei jõua.

Krundile 2 on kavandatud väiksem taastumist pakkuv põhihoone ja abi-

hooned. Reovee kogused on kuni 2 kuni 5 inimese elutegevusele vastavad

ja sobiv väikepuhasti leitakse ja rajatakse eraldi krundile 2 nii, et see ei

mõjutaks seal oleva tiigi veerežiimi.

Krundil 3 on koolituskeskus ja krundile 4 rajatakse koolihoone (kuni 108

lapsele), kus vett vajatakse olmetarbeks (WC, kätepesu kraanikausid ja

ajutises kasutuses dušš) ja sellest lähtudes on planeeritav veetarbimine

mõlemal krundil maksimaalselt kuni 1200 l/d. Planeeritav reoveekogus

mõlemal krundil maksimaalselt 15,6 m³/d.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 29

Krundil 3 on rajatud toimiv puhasti, Klaro 110IE (jõudlusega

17 m3/d) ja selle kompressorihoone. Puhasti eelvooluks on olemasolev

kraav vahetult selle naabruses.

Krundile 4 tuleb rajada uus biopuhasti, mille eelvooluks on sama

kraav mida kasutatakse krundi 3 puhul. Biopuhasti rajamisel on mõistlik

kasutada eelkogumismahutit, et tagada puhasti ühtlane koormamine.

Puhasti asukohavalik krunt 4 piires viiakse läbi edasise

projekteerimise käigus. Selleks võib kaaluda kas Klaro puhasteid (sama

tehnoloogia ja hooldaja nagu senistel puhastitel) või Spacedrip tehno-

loogial põhinevat puhastit, mille tarnija poolne esialgne soovituslik

lahendus ja võimalikud kujad on toodud skeemil 4 (toodud lahendus on

illustratiivne ja kasutada võib ka muid lahendusi ja paigutust krundil võib

vajadusel muuta). Lubatud on ka muud tagapool toodud nõuetele vastavad

reoveepuhastid.

Spacedrip tehnoloogia puhul on tegemist automatiseeritud membraan-

bioreaktor puhastiga, kus toimub lämmastikuärastus ja membraan-

filtreerimine. Puhastil on madalad hoolduskulud ja kõrge töökindlus ning

distantsilt jälgimise ja opereerimise võimalus (see võimaldab kiiresti

tuvastada ja eemaldada tõrked puhasti töös). Spacedrip tehnoloogia

võimaldab saavutada heitvee puhastusaste, mis on nõutud piirväärtustest

madalamate reostusnäitajatega. Lahenduse kasuks on vee taaskasutuse

võimaldamine, mis loob eelduse kokku hoida põhjavett.

Puhasti asukoha valikul peab arvestama maastiku kaldega ning maa-ala

planeeringuga. Spacedrip puhasti kasutamisel peab arvestama liigmuda

mahuti ja settemahuti tühjendamise kuludega (kas 1x kuus 6,5m3 mahuti

korral või 1x kvartalis 21m3 mahuti korral).

Klaro puhastite lahendused ja kogemused on maaomanikul olemas ja see

puhastatud vee taaskasutust ei võimalda.

Puhasti tüübi lõplik valik teostatakse ehitusprojekti koostamise ajal.

Skeem 4: Krundi 4 lõunanurga väljavõte – Spacedrip MBR puhasti esialgne tehnoloogiline skeem.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 30

Heitvee juhtimisel kõrval olevasse kraavi tuleks rajada puhastusseadmest

väljuvat heitvett kraavi juhtiv torustik nii, et arvestatakse maapinna

kaldega ja ei seata ohtu põhjavett. Aasta läbi veega täidetud kuivendus-

kraavi pikkus heitvee kraavi juhtimise kohast jõeni on krundi 3 puhul

ca 570 m ja krundi 4 puhul ca 450 m mistõttu isepuhastuse protsesside

tulemusena kraavis heitvee mõju Leivajõeni ei jõua. Vahemaa heitvee

loodusesse suunamiseks kasutatavate kraavide suubumiskohast Leiva jõel

kuni Leiva jõe suubumiseni Pirita jõkke on ca 17,5 km seega ärajuhitav

heitvesi ei mõjuta veekvaliteeti Pirita jões.

Heitvett planeeringualal ei immutata, vaid see juhitakse kraavidesse ja

kraavide kaudu loodusesse.

Vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud

põhjaveega aladel suublasse juhtida vett pärast selle reovee

süvapuhastust. Selline heitvesi peab vastama nõuetele, mis on esitatud

eelviidatud määruse lisas 1 reoveekogumisala kohta, mille koormus

ületab 100 000 ie (vt tabel 1 eelviimane rida).

Saastenäitajate piirväärtused ja põhilahendusena planeeringus

kavandatava uue Spacedrip MBR puhasti näitajad alla 300 i.e. puhasti

heitveele (mg/l) on toodud järgmises tabelis (tabel 1 viimane rida):

Tabel 1

Parameeter Heljum BHT7 KHT ÜldN ÜldP

Tüüpiline olmereovee koostis Eestis (mg/l) 550 585 1000 100 10

Saastenäitajate piirväärtused alla 300 i.e. puhasti heitveele

(mg/l)

35 40 150 - -

Saastenäitajate piirväärtused 300-1999 i.e. puhasti heitveele

(mg/l)

35 25 125 60 2

Saastenäitajate piirväärtused 100 000 ja enam i.e. puhasti

heitveele suublasse juhtimisel 10–50 m³ ööpäevas kaitsmata ja

nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee süvapuhastust

15 15 125 10 0,5

Spacedrip MBR heitvesi (mg/l) <2 <10 <75 <10* <2**

Alus määrus: https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006?leiaKehtiv *metanooliga **raud(III)sulfaadiga

Kõik puhastid peavad olema rajatud lekkekindlalt ja olemasolevatele ja

uuele puhastile tuleb tagada regulaarne hooldus.

Olemasolevad puhastid ning kraavid kuhu suunatakse heitvesi asuvad

eemal puurkaevust ja uus puhasti on paigutatud nii, et oleks tagatud selle

võimalikult suur distants olemasolevast puurkaevust (uue puhasti puhul

krunt Pos 4 asub puukraev Taevasmaa tee teises otsas).

2.4.3 Sademevesi

Sademevesi alal on immutatud (metsa alad ja haljastud) ja valdavalt

juhitud olemasolevatesse kuivenduskraavidesse, sest savise alus pinnase

tõttu on vee imbumine aeglane. Olemasoleva tiigi ülevool on ühenduses

alal juba olemasolevate kuivenduskraavidega. Tiigi vesi on kogutav

naabruses olevatelt metsa-aladelt läbi olemasolevate kraavide ja tiik ise

on savise põhjaga.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 31

Olemasolevate ja uute hoonete katustelt ning teedelt kogutav sademe-

vesi immutatakse kas pinnasesse või juhitakse olemasolevatesse

kuivenduskraavidesse. Enamuse suuremate hoonete läheduses on

olemas kuivenduskraavid ja uusi suuremaid kraave kavas rajada ei

ole. Sademevett ei suunata ega koguta olemasolevate puurkaevude

kaitsetsoonides (v.a loomulik sademete imbumine pinnalt).

Teed ja platsid on rajatud või projekteeritakse sellise profiiliga, et

sademevesi valgub neilt teeäärsetele haljasaladele ja olemasolevatesse

kraavidesse, sealjuures on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada teed ja selle korra-

kohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei

tohi sademevett mujalt kui riigiteelt juhtida riigitee maaüksusele.

Vajalik on tagada sademevee mitte kaldumine teiste omanike

kinnistutele. Selle tagamiseks puuduvad hooned vahetult planeeringuala

piiril. Vertikaalplaneerimise vajadusel tuleb projektis anda kavandatavad

hoonestusala kõrgusmärgid ning näidata sademeveejuhtimise suunad ja

tagada olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemide toimimine.

Sademevete ärajuhtimisel tuleb lähtuda kehtivast standardist EVS

848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk ja veeseadusest ning kehtivast Rae

valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kavast. Puhta ja

reostunud sademevee segunemist tuleb vältida. Sademe- ja drenaažvee

ärajuhtimise lahenduse vajaduse korral väljaspool krunte, või uutesse

suurematesse kuivenduskraavidesse vee suunamisel, tuleb tehnilised

tingimused taotleda AS-ilt ELVESO.

2.4.4 Elektrivarustus

Kruntide 1 ja 3 toide tagatakse olemasolevate liitumispunktide kaudu, mis

asuvad antud kinnistutel. Krunt 2 senine elektrivarustus on tagatud krunt

3 liitumise baasil.

Uute hoonete rajamisel tuleb kruntidele 2 ja 4 näha ette toide

olemasoleva alajaamast Mullikmäe: (Kose) fiider F1-l asuvast

jaotuskilbist JK29857 0,4 kV maakaabelliinina. Nende kruntide

elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumis-

ja jaotuskilbid, mis on teenindatavad olemasolevalt teelt. Kuna

Lilleoru territoorium on avatud ja seda ei ole lubatud piirata aiaga on

liitumiskilbid vabalt teenindatavad kilbiga külgnevalt teelt.

Olemasolevate ja perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite põhimõttelised

asukohad on näidatud tehnojoonisel.

Elektrikaablite paigutus piki sõiduteed ja teiste tehniliste kommuni-

katsioonide projekteerimine kaablite kaitsetsoonidesse (1 m kaablist) ei

ole lubatud.

2.4.4.1 Krundil 1 olev alajaam ja kruntide 1 ja 3 senine elektritarbimine

Lilleoru kinnistul asub 10/0,4 kV Lilleoru: (Kose) alajaam, millest

toimub madalapinge kaablitega Lilleoru ja Suureruudu kinnistute

elektrienergiaga varustamine.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 32

Alajaama juures on liitumis-arvestuskilp LK, kus on peaarvesti peakaitse-

lülitiga peajaotuskilp PJK, milles asuvad erinevate hoonete toitekaablite

kaitseks kaitselülitid. Uutele planeeritavatele hoonetele võib vajadusel

lisada uued liitumis-arvestuskapi või lisada kaitselüliteid.

Kruntide 1 ja 3 sees on 0,4 kV elektrivõrk lahendatud kaabelliinidega

(krundil 1 on iga hoonestusalani või põhihooneni kavandatud oma kaabel;

lähestikku asuvad väikese tarbimisega hooned/rajatised võib lahendada

ühise kaabliga).

Krundi sees ei seata servituute tarbija kaablitele. Kui olemasolevate

hoonete tarbimised suurenevad, siis tuleb vajadusel asendada ka olemas-

olevad 0,4 kV kaablid.

Olemasoleva krundi 1 senine summaarne energia tarbimine on 40 A ja

krundi 3 puhul 100 A (sh on krundil oleva hoone katusel päikesepaneelid

elektri tootmiseks).

2.4.4.2 Ala läbiv õhuliin kruntidel 1, 4 ja 5 ja selle asendamisvõimalus

Alal oleva 10 kV õhuliini kaitsevöönd on 10 m kummalegi poole liini

ja 0,4 kV õhuliini kaitsevöönd on 2 m kummalegi poole liini.

Kruntide 1 ja 4 ratsionaalsema kasutamise ja keskkonna esteetilise

parandamise ning loodusilmelisuse suurendamise eesmärgil on kavas

krunte 1, 4 ja 5 läbiv 10 kV keskpingeõhuliin asendada tulevikus 10 kV

kaabelliiniga (õhuliin demonteeritakse kaabeliini rajamise järel). Asenda-

mine toimuks Lilleoru alajaama masti ja krunt 4 õhuliini masti vahelises

lõigus (vt tehnovõrkude joonis).

Keskpinge õhuliini alla põhijoonisel määratud hoonestusalad on

kasutatavad vaid õhuliini likvideerimisel ja maakaabelliini rajamisel, sh

arvestades kaabelliinide servituudi ning ohualadega (märkus: õhuliini

kaabelliiniga asendamiseks olid varem väljastatud 29.10.2014 tehnilised

tingimused 224340, kuid need on aegunud). Kuni õhuliin ei ole

likvideeritud on keelatud hoonestusalas õhuliini kaitsevööndisse

hoonete rajamine.

Õhuliin likvideerimiseks ja maakaabli rajamiseks tuleb küsida uued

tehnilised tingimused ja koostada eraldi projekt. Maakaabelliini võib

vajadusel viia ümber hoonestusalade ja kaetud pindade.

Tehnovõrkude joonis annab siin lühidama võimaliku kaabelliinitrassi

koridori ja on illustratiivne.

Projekteeritava 10kV kaabelliini trass ja vajadusel Lilleoru mast-

alajaama muutused täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Sellise ümberehituse eelduseks on tõenäoliselt ka krunt 1 madalpinge

liitumispunkti muutmine ning uue jaotus- ja liitumiskilbi rajamine, millest

olemasolevate hooneteni rajab uued madalpinge kaablid kinnistu omanik.

2.4.4.3 Üldised tingimused

Maakaablite kaitsevöönd on 1 m mõlemale poole kaabelliini telge.

Alajaama kaitsevöönd on 2 m ümber alajaama.

Liitumiskilbi asukohad määratakse elektriprojektiga.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 33

Juhul kui kavandatavate hoonete elektrienergiavajadus ületab olemas-

oleva võimsuse, siis tuleb teha vastav avaldus elektrivõrgu ettevõttele.

Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lg 4 saab kinnis-

asja omanik taotleda tehnorajatise ümberpaigutamist. Planeeringuga

kavandatud olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul,

mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus ja võrgu ümber-

ehituseks on vajalik enne tööde projekteerimist ja ehitamist sõlmida

Elektrilevi OÜ-ga võrgu lisateenuse leping.

Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu

tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

2.4.5 Sidevarustus

Planeeringualal on tagatud mobiilne sidevarustus, milleks on Lilleoru

maaüksuse olemasoleva parkla naabrusse rajatud kohalikku internetti

tagav raadiosidemast (Wi-Fi mast).

Kuna läheduses puuduvad vajalikud kaabelvõrgud, siis neid ei ole

kavandatud. Planeeringualale võib side jaoks (kaabelvõrkude lähipiir-

konda rajamise korral) hiljem projekteerida sidekanalisatsiooni ja -võrke.

2.4.6 Välisvalgustus

Taevasmaa teel on madalatele mastidele rajatud tänavavalgustus.

Planeeringuala kruntidel on olemasolev madalatel postidel välisvalgustus

ja hoonete välisvalgustus.

Tiigiala ja ehitiste naabruses olevate metsaalade valgustamist ereda välis-

valgustusega tuleb vältida kuna seda võivad kasutada toitumiseks ja

joomiseks öise eluviisiga linnud, loomad ja nahkhiired.

Valgustada võib Elulille parki ja rajamisel templite ala, templi müüri,

Taevasmaa teed (sinna on rajatud tänavavalgustid) ja parklaid. Väljaspool

sõiduteid ja parklaid tuleb kasutada madalaid valgustusposte või objektile

suunatud ja seda väljatoovat valgustust.

Elulillepargist väärtusliku elupaiga alale valguse suunamist ja üldist

valgusreostust tuleb vältida.

2.5 Tuleohutusnõuded, päästeautode juurdepääs ja kujad

Hoonete vahel tuleb tagada vastavalt konkreetsete hoonete tule-

püsivusklassile nõutud kujad. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius

on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude

abinõudega.

Ehitiste projekteerimisel tuleb aluseks võtta EVS 812-1:2013 Ehitiste

tuleohutus. Osa 1, EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2 ja

EVS 812-3:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 3.

Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab olema vähemalt 3,5 m

juurdesõidutee. Umbtee puhul tuleb lisaks arvestada päästesõidukite

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 34

pöörderaadiusi (alus: EVS 812-7: 2018 Ehitiste Tuleohutus. Osa 7:

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded p 14.1.4 ja 14.1.9).

Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja

valdajal. Isik peab kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise,

ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust jm

tuleohutuse seaduses esitatud nõudeid.

Juurdepääs ehitisele ja tuletõrjevee tiigile tuleb hoida vaba ning aasta-

ringselt kasutamiskõlblikus seisukorras (vt ptk 2.5.1).

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitus-

projekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele.

Kohalik omavalitsus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa ja

ehitise kasutusloa väljastada, kui asukohajärgne päästekeskus on

ehitusprojekti või ehitise kasutusloa kirjalikult heaks kiitnud.

2.5.1 Tuletõrjeveevarustus

Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on Siseministri 30.03.2017

määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele. Tuletõrjeveevarustuse lahenduse koostamisel tuleb

lähtuda Eesti standardist EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitiste tuleohutus

Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

Planeeritavale alale rajatavate hoonete korruselisus on kuni kaks

korrust ja tulepüsivusklass on kas TP2 või TP3.

Kustutusvee saamiseks on planeeritud kasutada kahte olemasolevat

tuletõrjeveetiiki (üks Nubluse maaüksusel, külgnevana Taevasmaa teega

ja teine Lilleoru maaüksuse töökodade alal, vt joonised) ja lisaks võetakse

selleks kasutusele ka Taevasmaa tee 2 asuv hoone esine tiik. Kuna vee

hulk veekogus peab tagama igal aastaajal, igasuguste ilmastiku-

tingimustega tulekustutuseks vajaliku veehulga – 54 m³ – kättesaadavuse

ning vee sügavus veevõtukohas peab olema vähemalt 1,5 m, tuleb

vajadusel tiiki puhastada nii, et vajalik veehulk vastaks nõuetele.

Juhul kui vahetu veevõtmine tuletõrje veevõtukohast on raskendatud,

tuleb tagada veevõetuks maapealsest soojustatud kaev, mis on tiigiga

ühendatud min D200 toruga. Kaevu veevaru peab olema min 3 m³.

Ummistumise ja külmumise vältimiseks peab veekogusse ulatuva

ühendustoru ots olema veekogu põhjast vähemalt 0,5 m kõrgusel.

Juurdepääsutee igale veevõtukohale tuleb tagada nii, et oleks võimalik

tuletõrjeautode juurdepääs ja vee võtmine kõigil aastaaegadel. Tuletõrje

veevõtukoht ja selleni pääs peab olema tähistatud nõuete kohaselt.

Vastavalt standardi EVS 812-6:2012/A2:2017 on kuni 8-korruselisel I

kasutusviisiga hoonete, põlemiskoormusega kuni 600 MJ/m² ja tule-

tõkkesektsiooni eeldatava piirpindalaga kuni 800 m², vajalik tule-

tõrjeveehulk väliskustutuseks 10 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 h.

Konkreetse hoone tuletõrjeveevarustuse veevõtukoha asukohad

määratakse kindlaks veevarustuse ehitusprojekti koosseisus.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 35

2.6 Küttesüsteemid

Soojusvarustus on lahendatud ja kavandatud lahendada individuaal-

küttena. Selleks võib olla puit, pellet- või soojusvahetuspumpade baasil

küte (maa-kollektoritega maaküte, õhksoojuspumbad jms).

Lisakütteallikatena ja vanemate hoonete puhul on lubatud kasutada

hoonetesse ehitatavaid kaminaid ja ahjusid või teisi puuküttekehasid.

Samuti on lubatud kasutada puukütte baasil hoone sisest keskkütet

(puidugraanulid, hakkpuit, pelletid vms) ning erinevaid passiivseid või

aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (päikesepatareid, passiivne päikese-

küte hoone akende orienteerimine lõunasse või näiteks veebaasil päikese-

kütte elemendid). Soe vesi tagatakse krunt 1 individuaalsete puitkütustel

katlamajade või boileritega ja krunt 2-4 maakütte pumpade baasil.

Olemasolevad maaküttesüsteemid on rajatud horisontaalsete maakütte-

kollektorite baasil. Uute hoonete puhul on eesmärk eelistada

horisontaalseid pinnasesse paigutatavaid kollektoreid või vajadusel

kasutada spiraalseid kollektoreid või tiiki paigaldatud kollektorit.

Maakütteks ei kasutata planeeringuala piires puurauke, sest alal on nõrgalt

kaitstud põhjavesi.

Maaküte kavandamiseks ettenähtud ala tuleb määrata sellega seotud

hoone projekti asendiplaanil. Kontuuri paigaldamisel tuleb arvestades

konkreetse asukoha geoloogilisi tingimusi ja pinnase eripära.

Maakütte väliskontuurid puhul tuleb teiste omanike kinnistutest

(planeeringuala sees ei pea järgima kinnistute piire, kuna neil on sama

omanik) hoida vähemalt 3 meetrist kuja. Vastav kuja kehtib

planeeringuala välispiirist sisemuse suunas v.a krunt Pos 4 oleva Idaserva

maaüksuse puhul, kus kontuuri võib paigutada elektriliini koridori all ka

krundi piirini. Kuja seadmise eesmärk on välistada kaevetööde ajal

masinate liikumist naaberkinnistutele.

Maakütte väliskontuurid peale ei ole lubatud istutada kõrghaljastust ja

rajada hooneid, mis võiks kahjustada maaküttetorustikke ja seeläbi

põhjustada lekkeid. Lubatud on põõsad, väikesekasvulised ilupuud jms

taimestik, mille juurte sügavus ei ulati üle 40 cm maa sisse.

Koolituskeskuse hoone katusel paiknevad päiksepaneelid, seega maa-

soojuspumpa ja ventilatsiooni saab käidelda päikeselisel ajal oma

toodetud elektri baasil.

Küttesüsteemide ja päikesepaneelide paigutamise puhul tuleb

arvestada ka siinse planeeringu ptk 3.1 nõudeid.

2.7 Haljastuse säilitamine ja maastikuarhitektuur

Planeeringu alale tuumikuks maastikuarhitektuurse vormina rajatud ja

mitmekümne aasta jooksul kujundatud Elulille park. Pargi keskel on

templiala ja selle ümbruse haljastus on puisniidulik. Pargi ümber on

istutatud pajusid ja säilitatud alal varem kasvanud üksikpuud (kased,

lepad, kuused jms).

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 36

Planeeringuala iseloomustab suur kõrghaljastuse osakaal. Enamus

inimese mõjul kujundatud loodusest on pigem looduse suunamise kui

looduslikkesse protsessidese jõuliselt sekkumise tulemus.

Lisaks Elulille pargile on alal suuremate maastikuarhitektuursete

vormidena silma kujuline tehissaarega tiik ja selle kaevamisel tekkinud

savimägi. Sellele tehiskünkale on istutatud haljastust ja savimäe kuju on

korrastatud, jättes mäetipu külastamiseks liikumisrajad. Tulevikus on

kavas mäele sobitada hoonestusala piires ka väiksemaid ehitisi

(mediteerimiskoopad), kuid künkale haljastuse rajamisel on sellega juba

arvestatud. Samuti on alal looduslikes puistutes multškattega liikumis-

rajad. Need kõik moodustavad loodusega harmoonilise terviku (vt fotod).

Ala külastajatele on eesmärk lisaks ensesearenguoskuste omandamisele

pakkuda ka looduselamusi.

Looduslik ala ja parkmets hõlmavad valdav osa territooriumist ning

tiik ka tehislik küngas harmoneeruvad nendega. Lisaks on alal

permakultuuriaed, kus lähtutakse ökoloogilistest protsesside

suunamisest. Kogu planeeringualal välditakse kunstväetisi, kemikaale

jms, mis võiks loodust saastava või avaldada mõju veestikule (nii pinna

kui põhjaveele).

Alal kasvatatakse väiksemas mahus ökoloogilist toitu ja ravimtaimi (sh

kolme kasvuhoonega ala). Toitu tarbitakse kohapeal ja taimeteesid ning

maitseaineid pakendatakse ja müüakse. Ravimtaimi kasvatatakse ja

kogutakse ka Elulille pargi alal ning see ja permakultuuriaed toimivad

sümbioosis.

Elulille pargis ja mitmel pool looduses asuvad väikevormid (sh kujud,

väiketemplid, pingid jms) ja viidad külastajate suunamiseks. Alal on

mitmeid selgitavaid tahvleid. Nende ja viitade eesmärk on suunata ala

külastajaid loodushoidlikule käitumisele ja säilitada looduslike metsade

alustaimestiku ning niidulike alade elurikkust.

Ainus ala, kus võrreldes seniste detailplaneeringutega nähakse käesoleva

planeeringu alusel ette uus suurem hoonestusala ja ehitusõigus on

Varjumäe maaüksusel. Sealse haljastuse põhjalikuks hindamiseks on

koostatud töö “Rae vald, Aruvalla küla, Varjumäe kinnistu taimkatte

ülevaade ja hinnang kinnistu arendusel Rae Valla rohevõrgustiku

toimivusele” (Lisa 1). Selle haljastuse hinnanguga on arvestatud

hoonestusala valikul ja haljastuse säilitamisel (vt ptk 1.2.2).

Rohelise võrgustiku jaoks väärtuslikumad kõrghaljastusega alad on

Varjumäe maaüksust (krunt Pos 4) läbivast elektriliinist põhja pool

säilitatakse ka edaspidi looduslikuna.

Detailplaneeringu koostamisel on seatud haljastust tagavad

keskkonnatingimused (vt ptk 3.1), mida tuleb järgida nii alal erinevate

tegevuste korraldamisel (sh ehitamisel) kui ka edasisel projekteerimisel.

Detailplaneeringuala asub olemuslikult hajaasustuses ja arvestab

planeeringualal olemasoleva haljastusega kuid Rae valla

üldplaneering on kõik ühiskondlike hoonete alad automaatselt

määrandu tiheasustusalaks. Olemuslikult on ühiskondlike hoonete

aja hajusa ehitusviisiga. Lähtuvalt, Rae Vallavalitsuse 30.08.2022

määruse nr 18 Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 37

haljastuse nõuded §2 lg 7 peab tihehoonestusalal läbi viima haljastuse

hinnangu, mis on lisatud planeeringu lisadesse 1 ja 4. Dendroloogiliste

hinnangute eesmärk on reeglina väärtusliku kõrghaljastuse selgitamine ja

säilitamine, kuid planeeringualal on siin eesmärk säilitada kogu looduliku

haljastust maksimaalses mahus.

Raiet alal ei kavandata, v.a hoonestusaladesse jäävate puude osas,

mille raiumise ulatus määratakse hoone projekti asendiplaanil.

Rohekoridore mõjutab vähesel määral vaid seni hoonestamata

Varjumäe kinnistule ehitamine, kuid ka sinna kavandatud hoone ja

parkla on paigutatud nii, et looduslikke alasid ei muudeta. Seal

kavandatud hooned hakkavad paiknema täitepinnasega alal ja on

kavandatud poolkuu kujulise täitepinnasega alale.

Muud hoonestusalad lähtuvad kahest seni kehtivast detailplaneeringust

(nende piire korrigeeritakse mõnevõrra) või on seatud võimalikult väikselt

juba looduses olemasolevate väiksemate hoonete ümber nende seadusta-

miseks. Kui välja arvata puistute vahel olevad väikehoonete ehitusalad,

on muud hoonestusalad kavandatud ehitusõigusest suuremad, et hooned

saaks sobitada puude vahele.

Ehitustegevus toimub planeeringu alusel ennekõike aladel, kus ei ole

kõrghaljastust või kus see koosneb üksikpuudest. Uusi hooneid ei

kavandata kõrghaljastusega puistutesse. Ehitiste kavandamisel on

eesmärk terved ja elujõulused puud säilitada.

Mõnel juhul võib planeeringu elluviimisel olla vajalik eemaldada

üksikuid puid. Ka võib alal olla vajalik eemaldada tormide tulemusel

ümber kukkuvaid puid (v.a Lilleoru maaüksuse lõunaküljel asuv metsa

võtmebiotoobi ala, mida lubatakse olla loodusilmelisena ja kus langenud

puud jäetakse metsa alla tagamaks seal elurikkust).

Üksikpuu langetamisel või tormimurru likvideerimisel tuleb järgida

lindude pesitsuskohtade olemasolu ja nende olemasolukorral on

vajalik vältida müra rikkaid saetöid pesitusrahu ajal.

Planeeringualal on eesmärk tegutseda võimalikult väikese ökoloogiliselt

jalajäljega ja loodust arvestaval viisil. Selle võimalikkust näitab ka senine

20 aastane MTÜ Lilleoru tegutsemispraktika. Planeeringu alal pole aedu

ja ala ei piirata aedadega. Ainsana piirab autoliiklust Taevasmaa teel olev

autovärav, et Elulille pargi ja koolituskeskuse ning kooli külastajad ei

sattuks elamualale planeeringuala naabruses. Jalgsi liikumiseks on

autovärava kõrval avatav ja lukustamata jalgvärav.

Planeeringu elluviimisel on kavas istutada juurde puid ja kohad selleks

valitakse arvestades permakultuuri põhimõtteid ja nii, et uus haljastus

täiendaks senist. Kõrghaljastuse istutamisel on arvestatud olemasolevate

ja arvestatakse edaspidi ka uute rajatavate maaküttekontuuridega.

Aia kujundamisel on eelistatud kohapeal levinud puuliike mida on

aia alal kombineeritud viljapuude ja viljapõõsastega ning seda

praktikat jätkatakse. Võõrliike ja tüüpilist elamupiirkondliku iluaeda on

eesmärk planeeringualal vältida.

Juurde istutatav kõrg- ja madalhaljastus on eesmärk rajada nii, et see

oleks piirkonnale omane. Aia ja pargi jaoks kasvatatakse vajadusel taimi

ette kohapeal. Jalgradade äärest jm on ka noori puid istutatud ümber

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 38

mujale planeeringuala piires. Ka tiigi rajamise eel istuti seal kasvanud

üksikud noored puud ümber.

Planeeringu eesmärk on luua alale looduslikult harmooniline

keskkond, kus kujundatud haljastus ja loodusilmelisus haakuks ning

toetaks inimeste enesearenguvõimalusi. Templid, park, tiik ja loodus-

hoid alal on respekteerivad looduslikke protsesse.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 39

3 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS JA PLANEERINGU ELLUVIIMISE PÕHIMÕTTED

Detailplaneering võimaldab edasi arendada alal olevat Lilleoru koolitus-

keskust ja Elulille parki arvestades juba kujundatud/kujunenud maasti-

kuliste eripärade ja loodusega. Varasemate detailplaneeringute koosta-

misel oli seatud eesmärgiks ehitada hooned looduslikult sobivaimatesse

kohtadesse. Seda printsiipi järgib ka käesolev detailplaneering, mis saab

varasemaid planeeringuid planeeringuala piires asendama (vt ptk 3.4).

Tagamaks loodusega arvestamist on hoone edasise paigutuse jaoks ehitus-

alade sees piisavalt lisaruumi; seega hoonestusala ei tähenda käesolevas

planeeringus täisehitatavat ala, vaid annab võimaluse selle ala piires

parimal olemasoleva maastiku esteetikaga ja looduse eripäradega

arvestaval viisil hoone(te) paigutamiseks.

Ehitustegevus ja inimeste liikumiseks kavandatud pargialad jätavad

puutumata senised loodusilmelised metsaalad, millel lastakse areneda

võimalikult loomulikul teel. Selleks on olemasoleva kõrghaljastusega

aladel keelatud teha lageraiet. Järgides ptk 3.1 leevendavaid meetmeid

metsa jm taimestiku säilitamiseks ja ehitustegevuse läbiviimiseks ning

väärtustades olemasolevaid kooslusi, on võimalik ehitustegevusest puutu-

matuks jäävatel kruntide osadel säilitada seal kasvav taimestik.

Planeeringu elluviimine elavdab Rae vallas koolituste läbi viimist,

kultuurisündmuste läbiviimist ja loob eeldused koolihariduse jätkumiseks

planeeringualal (alal tegutseb Lilleoru Põhikool, mis on erakool). Seega

majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud planeeringu ellu-

viimisest on kohalikule kogukonnale ja Rae vallale positiivsed.

Üldmaade kasutamise näol ja alal ühiskondlike tegevuste arendamise

näol on tegu üldplaneeringu kohase strateegilise valikuga, mida seni

kehtivad detailplaneeringud ja käesolev detailplaneering ellu viivad.

Detailplaneeringu alal ei ole muinsus- ja looduskaitsealuseid objekte.

Ala naabruses asub kaks kultusekivi. Lilleoru põhiterritooriumi sissesõidu

juures (väiksem sissepääs vanema osani) asub kultusekivi, mis on pärand-

kultuuriobjektide nimistus registreerimisnumbriga 653:KUL:001. Kivi on

puistu sees ja eksponeerimata. Planeeringu elluviimine neid kolme

pärandkultuuriobjekti ei mõjuta, sest nende läheduses ei ole

kavandatud ehitustegevust vms intensiivsemat ruumikasutust.

Lilleoru kinnistust ida ja põhjapoole jääv ala on Rae valla

üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alaks (vt Skeem 3, Väljavõte

Rae valla üldplaneeringu kaardist).

Detailplaneeringuga Rae valla rohevõrgustikus olevais seniseid

looduslikke ja kõrghaljastusega osasid ei mõjuta. Varjumäe maaüksuse

lõunapoolsesse ossa, poolkuukujulisest pinnasekuhilast lõunasse kavanda-

takse uus ühiskondlik hoone, kuid nagu tõdeb haljastuse hinnang (OÜ

Sfäär Planeeringud töö, vt Lisa 1), siis ei oma see mõju rohevõrgutikule,

sest ala on valdavalt lage juba täna (kasutuses lõkkeplatsina ja seal kasva-

vad puud on kavas säilitada ka uue ühiskondliku hoone rajamisel –

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 40

koolihoone projekteeritakse kõrghaljastust säilitavana ja seda teenindav

parkla kavandatakse kõrghaljastusevabana hoitavasse õhuliini koridori).

Lilleoru kinnistu (katastritunnusega 65303:003:0684) lõunaosas vastu

Järvemetsa kinnistut asub vääriselupaik VEP koodiga nr 154108 ja seda

ala ei ole kehtivas Lilleoru ja Nisumäe III kinnistute detailplaneeringus

ega ka käesoleva detailplaneeringuga hoonestamiseks kavandatud, v.a

olemasolev väikehoone vääriselupaiga põhjatipus metsa piiril vastu

elektriliini koridori (kajastub ka eelmise detailplaneeringu joonistel) ja

metsas asuv talvedhuni vaimseteks praktikateks. Mõlemale neile

olemasolevale hoonele on kitsalt olemasoleva hoone piires mõistlik

määrata hoonestusala, et kaotada varasema detailplaneeringu ja reaalse

olukorra vastuolu. Mõlema hoone välisperimeetrist (v.a sissepääsu esine)

algab looduslik maastik (vt Skeem 5 olev looduslik metsa ala, kus metsa

alune on looduslik ja putukatele, lindudele jt elupaiku pakkuv). Need

olemasolevad hooned ja neile hoonestusala määramine ei mõjuta

olemasolevat keskkonda, sest hooneteni ei vajata teid ega uusi trasse

(vesi, kanal). Hooneteni ulatuvad madalpingekaablid.

Skeem 5: Lilleoru ja Nisumäe III kinnistute detailplaneeringu tugiplaani väljavõte vääriselupaiga

alast, mille kohta on info leitaval metsaportaalist. Metsaportaal pakub alal raievõimalusi ja otsest

kaitset alal ei ole.

Keskkonnaohtlikke objekte planeeringuala piires ei kavandata ja

detailplaneering Rae valla kontekstis olulist keskkonnamõju omavaid

tegevusi ette ei näe.

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke taga-

järgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra,

vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Detail-

planeeringuga kavandatud tegevused ei avalda olulist mõju, sh ei sea

ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus

(vt otsused: detailplaneeringu algatamise otsuses) toodu osas on vastavad

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 41

ametkonnad andnud oma seisukohad, milles keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta ametkonnad vastuväiteid ei esitatud.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad positiivsed võimalused kooli-

tuste, laste koolitamise ja kultuuri arendamiseks. Osad sellised mõjud

ulatuvad valla piiridest kaugemale (nt permakultuuri, maheaianduse ja

negatiivsete emotsioonide vabastamise kohta leviv teave, mis võimaldab

tervislikumat elu, soosib Eesti ühiskonnas positiivseid muutuseid).

Strateegiline valik MTÜ Lilleoru omandis olevate maade (ehk

planeeringuala) kasutamiseks üldmaana on tehtud juba varem ja

selle elluviimist on toetanud ka seni kehtinud detailplaneeringud, mis

valdavalt on ellu viidud või elluviimisel.

Kõik olemasolevad ja laiendatavad hoonestusalad on valitud valdavalt

loodusliku kõrghaljastuseta aladele või kohtadesse, kus puuduvad loodus-

likud väärtused.

Looduslikel aladel inimeste suunamine on korraldatud multšist radade ja

viitade toel ning välja on pandud infosilte, et tõsta ala külastavate

inimeste teadvust kohapealsetest väärtusest. Elulille pargis on rajatud

kivisillutisega jalgrajad, et inimesi suunata liikuma neid pidi.

Kokkuvõtteks, olulist strateegilist keskkonnamõju planeeringu ellu-

viimisel ei ole ette näha. Võimalike väiksemate keskkonnamõjude

ennetamiseks ja lokaalselt avalduvate mõjude (nt ehitustegevuse mõju

taimestikule) leevendamiseks on järgmises peatükis määratud keskkonna-

tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Detailplaneering võimaldab varasemates detailplaneeringutes määratud

hoonestusalasi korrigeerida ja väikeses mahus suurendada, et tagada

õppetöö kvaliteedi kasv ja külastajate parem looduses suunamine ning

neile baasteenuste pakkumine.

Planeeringuga kaasneb selge positiivne (keskkonna)mõju järgmiselt:

• Avaliku ruumi kvaliteedi paranemisele ja edasisele territooriumi

korrastamisele ning vaatamisväärsusele;

• Koolivõrgule (sh eraharidusasutuse laiendamise) ja täiendõppe

pakkumise ning kultuurisündmuste valiku kasvule Rae vallas;

• Looduslike eluviisiside, permakultuuri ja maheaianduse kasude kohta

teabe levitamisele ühiskonnas laiemalt;

• Mahedal viisil ravimtaimede kasvatuseks ja mesinduseks ning

mahetoodete müügiks (sh planeerigualal olevas väikeses poeruumis);

• Turismi elavdamisele (sh juba toimiv ja edasi arendatav rahvusvaheline

turism seoses koolitustele tulekuga seoses) Rae vallas, milleks tehakse

koostööd nii kohalike kui ka Harjumaa ettevõtetega (nt catering ja

majutusteenuse sisseostmine), mis suurendab maksutulu ja loob

töökohti;

• Vabatahtliku töö ja koostöövõrgustike arendamisena nii Eestis kui

väljapool seda (Lilleoru asutaja Ingvar Villido käsiraamatud on

ilmunud ka võõrkeeltes ja saadaval Amazon veebipoodides üle

maailma ja ta on koolitanud inimesi USA-s, Venemaal ja Euroopa

Liidu riikides ning koolitustel osalejad on välisturistidena olnud ja

tulemas ka edaspidi planeeringualale).

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 42

3.1 Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks

Käesoleva detailplaneeringu elluviimisel tuleb täita järgmiseid kesk- konnatingimusi:

• Esimeses järjekorras on juba rajatud planeeringuala sisesed teed koos

tehnovõrkudega, uue ühiskondliku hoone puhul tuleb ka sellele tagada

planeeriguala siseteelt uus juurdepääs ja vajalik taristu enne kasutusloa

saamist.

• Alal on olemas sademeveesüsteemid (sh kuivenduskraavid) ja

lahendatud immutamise ja tiikide baasil (planeeringualal on 3 tiiki, sh 1

tuletõrjeveetiik ja planeeringuala naabruses lisandub neile veel üks

tuletõrjeveetiik) sajuvee kogumine; kasutusel on ka sademevee

immutamine, milleks tuleb vältida vett mitte läbilaskvaid parklapindu

jms. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati

arvestama kuivendatava koha eripära ja konkreetseid olusid. Vajadusel

saab eelvooludena kasutada naabruses oleva elamuala piirile jäävaid

suuremaid kraave.

• Uue ühiskondliku hoone kinnistul tuleb säilitada hoonestusala all olev

puistu ja parkla rajada senise liinikoridori lagedale metsata alale.

Ehitustööd tuleb läbi viia nii, et parklast (liinikoridorist) põhja jääva

loodusilmelise ala pinnaveerežiimi ja puistut ei muudeta.

• Lilleoru maaüksuse lõunaküljel asuv väärtuslik elupaik on metsa

võtmebiotoop, see tuleb säilitada loodusilmelisena. Ala loodusilme-

lisuse püsimiseks on vääriselupaigas vaja tagada senise pinnavee-

režiimi säilimine (vältida tuleb kuivendamist) ja sinna ei ole lisaks

olemasolevatele vaikehitistele lubatud rajada uusi hooneid. Vääris-

elupaiga alal olevaid kraave ei süvendata ja seal on eesmärk mitte

eemaldada surnud ja lamapuitu.

• Olemasolev kõrghaljastusega aladel on keelatud lageraie ja seal tuleb

olemasolevad puud võimaluste piires säilitada, kuid kraavidelt jm võib

eemalda võsa, misläbi paranevad säilitatavate puude kasvutingimused.

Eemaldada on lubatud hoonestusala piires olevat kõrghaljastust, mis

jääb hoonete alla või ohustaks hooneid või puid, mis on kahjustatud või

kehvas olukorras (v.a vääriselupaiga alal, kus tuleb ka vahetult hoone

kõrval säilitada puud ja alustaimestik võimalikult looduslähedasena).

• Olemasoleva ja säilitatava kõrghaljastuse maksimaalseks säilitamiseks

tuleb ehitustegevuse käigus välistada tekkivaid kahjustusi olemas-

olevatele puudele. Ehitustööde läbiviimise ajal on kohustus vältida

säilitatavate puude alumiste okste, juurestiku ja puutüve vigastamist.

Juurte kaitseks masinate tallamise vastu tuleb vajadusel asetada maa-

pinnale ümber puutüve masinate liikumisteele puust vms. materjalist

kilbid. Tüve ümbrus tuleb vajadusel ehitustööde ajaks piirata või panna

puutüve ümber plangud. Vältimaks okste rebenemist, tuleb ehitusala

läheduses lõigata puudelt ära alumised, tõenäoliselt viga saavad oksad.

Seejuures ei tohi aga puu võra kärpida ühepoolseks.

• Kõikide säilitatavate puude läheduses tuleb vältida pinnase olulist

tõstmist või langetamist (pinnase tõstmine korraga üle 5 cm) vahetult

võra alla jääval alal. See viiks puude hävinemiseni. Säilitatava puu

kasvu tagamiseks võib kasutada tugimüüre, et maapinda tõsta neis

kaugemal.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 43

• Säilitatavate puude vahetus naabruses tuleb vältida raskete ehitus-

masinate kasutamist ja tööd läbi viia väiksemate masinatega või käsitsi

(v.a suurte pinnasekuhilate puhul Järvemetsa kinnistul, kui raketehnika

liigub mäe osal ja mitte puude vahel).

• Tiigi ja ehitiste naabruses olevate metsaalade valgustamist ereda välis-

valgustusega tuleb vältida kuna seda võivad kasutada toitumiseks ja

joomiseks öise eluviisiga linnud, loomad ja nahkhiired. Valgustada

võib Elulille parki, Taevasmaa teed (lubatud tänavavalgustid) ja

väljapool sõiduteid ja parklaid tuleb kasutada madalaid valgustusposte

või objektile suunatud ja seda väljatoovat valgustust. Elulille pargist

väärtusliku elupaiga alale valguse suunamist ja üldist valgusreostust

tekitavaud valguslahendusi tuleb vältida. Planeeringualalt valla

üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku suunas (sh krunt Pos 4

hoonestamata ja säilitatava kõrghaljastusega alale) valgusallikate

suunamine on keelatud. Krunt Pos 4 parkla valgustus tuleb lahendada

madalate valgustitega krunt Pos 3 sarnases stiilis.

• Hoonete siseruumide kavandamisel tuleb lähtuda standardist EVS-EN

17037:2019+A1:2021 Päevavalgus hoonetes.

• Hoonete välisfassaadidel võib kasutada päikest varjavaid elemente, et

vähendada hoonete jahutusvajadust suvel.

• Looduslikel aladel olevad liikumisrajad rajatakse multškattega ja

tähistatakse, et vältida inimeste massilist liikumist looduslikel aladel.

Liikumisradade äärde ja territooriumile paigutatakse koha eripära

tutvustavaid infotahvleid jms, et inimesed saaks käituda teadlikult

loodust austavatena.

• Pärast uusehitiste valmimist tuleb ehitusalad täiendavalt heakorrastada

ja rajada haljastus nii, et see arvestaks olemasoleva haljastuse eri-

päraga. Eelistada tuleb kohalike taimesorte.

• Hoonete kütmiseks on soovitav kasutada passiivkütet, soojusvahetus-

pumpasid ja energiatõhusaid ehituslikke konstruktsioone, et tagada

rajatava hoonestuse võimalikult väike mõju keskkonnale. Rajatavatele

hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus (erandiks on mitte

elukondlikud ja mitte köetavad hooned ja võimalikud ajutised ehitised).

• Lagedatel aladel on soovitav eelistada küttekollektoritega maakütet

(kinnine torustik, mis on reeglina jätkamata PEM plasttoru, mis asub

pinnases ca 90-120 cm maapinnast allpool ja milles ringleb etanooli või

metanooli ja vee segu). Soovitav on maakütte külmaaine kollektor

paigaldada sissesõidutee ja parkimiskohtade ning hoovis oleva muruala

alla vms. kohtadesse, mis jäävad nagunii kõrghaljastuseta. Maakütte

kavandamiseks ettenähtud ala tuleb määrata hoone projekti asendi-

plaanil ja sinna peale ei saa kavandada sügavale ulatuvate juurtega

kõrghaljastust (enamus Taevasmaa tee 2 krundist ei ole seetõttu

kõrghaljastatav). Vältida tuleb torustiku paigaldamist liiga kõrgele või

madalale, mis võiks põhjustada pinnase külmumist vms. probleeme.

Õigesti paigaldatud maaküttetorustik on pinnasele ja loodusele ohutu.

Eelistada tuleb reeglina võimalikult suure kasuteguriga pumpasid ja

vesipõrandakütet (radiaatorküte vähendab maaküttepumba kasu).

Kõrghaljastusega kruntidel võib maakütet kasutada kui krundil on

piisavalt lagedat ala, antud alal ei ole kavas kasutada maakütte jaoks

puurauke kuid lubatud on kasutada spiraalkollektoreid.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 44

• Kõigi soojuspumpade vms küttepumpade kasutamisel tuleb eelistada

võimalikult suure kasuteguriga pumpasid, et energiatarbimine oleks

võimalikult väike. Lubatud on ka õhksoojuspumbad, kuid nende hoone

väliste osade paigutamise vajadusega tuleb arvestada juba hoone

projekteerimisel, et need jääks esteetiliselt viisakad.

• Soojuspumbad hoonetes tuleb paigutada nii, et müra mõju ei mõjutaks

klassiruume jm müratundlike ruume.

• DP ala piires väljapool kõrghaljastusega alasid on lubatud kasutada

päikesekütet. Selleks võib paigutada nii elektri kui ka soojavee

tootmiseks päikesepaneele hoonete katusele või territooriumi lageda-

tele aladele või parklate kohale nii, et need harmoneeruks keskkonnaga

ja ei muutuks liigselt domineerivaks. Paneelide paigutamisel tuleb

arvestada, et need ei looks peegeldusi teiste omanike omandis olevate

elamuteni (ennekõike Taevasmaa tee äärsed elamud). Päiksepaneelide

paigutus tuleb lahendada kas hoone projekteerimisel või eraldi

projektiga andes seal vajalikud meetmed siinoleva nõude täitmiseks..

• Lubatud on puidu kasutamine tuleasemetes, kaminates ja ahjukütteks

(sh olemasolevad puuküttega hooned ja õues olevad tuleasemed).

Lubatud on pelletküte.

• Alal on keelatud kivisöe ja kütteõli kasutamine hoonete kütmiseks, et

vältida õhusaastet fossiilsete kütuste põletamisest ja kütuse maapinda

lekke riske. Põhjavee saaste eest kaitsmiseks nõrgalt kaitstud alal on

keelatud maakütte jaoks puurkaevude rajamine ja puhastud heitvett ei

immutata vaid see suunatakse normidele vastava taseme saavutamise

järel kraavidesse. Seega olulist mõju välisõhu ja põhjavee kvaliteedile

planeeringus toodud küttelahenduse rakendamisega ei avaldata.

• Hoonete olmereoveed puhastatakse kas imbväljakul või olemasolevas

(või vajadusel laiendatavas või Varjumäe maaüksusele juurde raja-

tavas) biopuhastis. MTÜ Lilleoru on oma territooriumi piires juba

aastaid kasutatud majapidamise puhastamiseks looduslike ainete baasil

(ehk ökoloogilisi) puhastusvahendeid. Tagamaks puhasti ja imbväljaku

toimimist ja arvestades keskmiselt kaitstud põhjaveega on mõistlik ka

edaspidi vältida sünteetiliste ainete baasil laiatarbekaubana müügil

olevaid olmekeemia produkte, mida biopuhasti ei suuda puhastada (sh

puhastusvahendeid WC ja sanitaarruumide hoolduses).

• Puurkaevud ja reovee puhastid on paigutatud planeeringualal nii, et

nende vahel oleks võimalikult suured vahemaad. Planeerigualal tuleb

erinevate tegevuste kavandamisel jälgida, et need tegevused ei

mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni

jõudva joogivee kvaliteeti.

• Nii ehitamise ajal kui ka hoonete projekteerimisel ja kasutamisel

kuuluvad arvestamisele müra piirtasemed, mida reguleerib Sotsiaal-

ministri 04.03.2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhke-

alal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid. Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada Eesti standard

EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

nõudeid. Planeeringu koostamisel on arvestatud Keskkonnaministri

03.10.2016 määrusega nr 32 Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded.

• Planeeringualal väliürituste korraldamisel tuleb arvestada vajadusega

tagada ümberkaudsetes elamutes öörahu tööpäevale eelneval õhtul

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 45

hiljemalt kell 22:00 ja puhkepäevale eelneval õhtul hiljemalt 00:00

(erandeid võib teha kokkuleppel naabruses asuvate elamute

omanikega). Sealjuures on väliürituste puhul keelatud tekitada kestvalt

või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ja

arvestada tuleb korrakaitseseadusega.

• Tagada hoonetes sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78

Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid toodud normid vibratsiooni osas (sh

soojuspumpade paigutamisel hoonetes).

• Tagada kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad

keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi

hindamispiirid.

• Jäätmete (sorteeritud) kogumine tuleb lahendada vastavuses jäätmesea-

duses toodud nõuetega. Territooriumile on paigaldatud külaliste jaoks

avalikult kasutatavad olme jäätmete kogumiskastid ja hoonetes tagatud

jäätmete sorteeritud kogumine. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult

prügikastidesse (alal on kaks sorteeritud jäätmete kogumiskohta, sh

jäätmemaja Taevasmaa tee 2). MTÜ-l Lilleoru on juba kohapeal

toimumas sorteeritud kogumine (olemasolev jäätmehoone võimal-

datakse seadustada, määrates selleni hoonestusala) ja sõlmitud prügi

regulaarse äraveo leping kehtivat jäätmeluba omava firmaga.

Biojäätmete kogumiseks on alal kompostikastid, mis asuvad hoonetest

eemal. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

• Ohtlikud jäätmed ja ehitusjäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi ja

üle anda vastava jäätmekäitlejale selleks määratud kohtades. Jäätme-

seadust ning Rae valla heakorra- ja jäätmehoolduseeskirja järgides on

tagatud keskkonnahäiringute mitteesinemine planeeritaval maa-alal.

Kõigi eeltoodud keskkonnatingimuste ja planeeringuga kehtesta-

tavate nõuete täitmisel käesoleva detailplaneeringu elluviimine eelda-

tavalt olulist keskkonnamõju kaasa ei too ning lokaalsed mõjud on

leevendatavad nii, et need ei häiri loodust ega ohusta inimese tervist.

3.2 Radooniohuga arvestamine

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal

normaalse radoonisisaldusega pinnas (30 – 50 kBq/m3). Vastavalt Eesti

standardile EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes on piiranguteta ehitustegevuseks

lubatud radooni piirsisaldus pinnaseõhus: 50 kBq/m3 ning hoonete elu-,

puhke-, ja tööruumides radoonitase olema alla 300 Bq/m3.

Planeeringuala on viidud läbi kaks radooni uuringut Taevasmaa tee 2 (vt

Lisa 2) ja Varjume kinnistul (vt Lisa 5), Tulelaev OÜ poolt. Kõrgeim

radoonisisalduse tulemus raporti alusel oli

1. Taevasmaa 2 kinnistul 35 kBq/m3, mis vastavalt EVS 840:2023

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ alusel tähendab, et Taevasmaa 2

kinnistu liigitub normaalse radoonisisaldusega pinnasega alaks.

Lisa 2 oleva raporti lõppjäreldus on, et „Soovitatav on radooni

hoonesse sattumise vältimiseks ehituse käigus tagada hea

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 46

ehituskvaliteet. Pinnasega kokkupuutes oleva põranda

liitekohtade, pragude ja läbiviikude hermetiseerimine koos

põrandaaluse tuulutusega ja/või radoonitõkkekilega tagavad

normidele vastava radoonitaseme hoones. Hoone peab olema

varustatud nõuetele vastava ventilatsiooni süsteemiga.“

2. Varjumäe kinnistul, 64 kBq/m3 mis tähendab, et Varjumäe

kinnistu liigitub osaliselt mis vastavalt EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ alusel tähendab, et Varjumäe kinnistu liigitub kõrge

radoonisisaldusega pinnasega alaks. Lisa 5 oleva raporti

lõppjäreldus on, et „Soovitatav on radooni hoonesse sattumise

vältimiseks ehituse käigus tagada lisaks nõuetekohasele

ventilatsioonile, tarindite radoonikindlad lahendused so

hermeetilised esimese korruse tarindid (radoonitõkkekile) ja alt

ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva

põrandaaluse sundventilatsioon (radoonikaevud). Radoonikaitse-

lahenduse, mis vastab täpselt konkreetse vundamendi tüübile ja

hoone iseloomule, valib projekteerija.“

Planeeringualal olevad puukuurid ja panipaigad on loomuliku tuulutusega

ja soojustamata ning neis radooniohtu ei ole.

Radooniohutu hoone ehitamise üldnõuded on järgmised:

• Hoone tarindites tuleb vältida ehitusmaterjalide kasutamist, mille

gamma ja raadiumi indeks on suuremad kui 1;

• Hoone esimese korruse põrand ja sokkel peavad moodustama ühtse

õhutiheda radoonitõkke;

• Radoonitõkke kihti läbivate tarindite ning kommunikatsioonide ja juht-

mete liitekohad peavad olema õhutihedad (kasutades tihendit või

elastset vuugitäidet vms);

• Vajalik on vältida pragude tekkimist radoonitõkkes.

Lahenduste valikul võib lähtuda Eesti standardist EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“

3.2.1 Tingimused turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse riski vähendamiseks

Hoonete turvalisuse tagavad arhitektuurne lahendus, lukustatavad uksed

ja aknad jms. Turvalisust aitab tõsta piirkonnas olev naabrivalve

(Taevasmaa küla naabrivalve) ja elanike olemasolu planeeringualal ja

selle vahetus naabruses. Vajalik on tagada hoonete tagumiste sisse-

pääsude ja krundi sügavuses asuvate hoonete turvalisus. Seal hakkab

mõju avaldama uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste katsete

suhtes. Vajadusel võib ala hoonestes ja territooriumil rakendada video-

valvet.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka

turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eelda-

ma, et alal on järelevalve. Seega tuleks ehitustegevuse lõppedes alad kohe

korrastada. Head mõju avaldab ala regulaarne koristamine (ennekõike tee

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 47

äärte ja kraavi pervede niitmine ning prahivaba hoidmine), mille tule-

musena on tahtliku kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Alal on ka

külaliste olmeprügile prügikastid ja tagatud juba täna regulaarne hooldus

(sh ala sisene lumelükkamine).

Nähtavus ja vaateväli. Hea vaateväli ja valgustatus ning nähtavus

hoonete akendest vähendab varguse riski.

3.3 Detailplaneeringu elluviimise kava ja põhimõtted

Planeeringu elluviimine toimib kinnistu omaniku poolsel initsiatiivil

vastavalt kohaliku omavalitsuse ja planeeringuala omaniku vahel

sõlmitud kokkuleppele.

Planeeringu elluviimisel tagab maaomanik:

1. koostöös tehnovõrkude haldajatega tehnovõrkude ja -rajatiste

projekteerimise olemasolevatest liitumispunktidest kuni krundile

projektide alusel kavandatud liitumispunktideni;

2. hoonetele projektide koostamise.

Kuna kõikidele kruntidele planeeringuala on juba rajatud ja tagatud

juurdepääsud, siis ehitamiseks tuleb tehnorajatistele ja hoonetele enne

nende ehitamist taotleda ehitusload. Olemasoleva riigitee 11310 ristmiku

km 1,51 ohutuks teenindamiseks on vajalik ristmik rekonstrueerida taga-

maks sõidukite samaaegne möödumine ristmikualal mõlemasuunaliste

pöördemanöövrite teostamiseks koos tolmuvaba katte rajamisega enne

uutele hoonetele kasutusloa taotluse esitamist.

Ehitustegevus on lubatud peale ehitusloa väljastamist.

3.3.1 Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja

Planeeringu elluviimisel on eesmärk vältida kahjusid kolmandatele osa-

pooltele. Igakordsel maa omanikul tuleb tagada, et rajatavad teed, tehno-

võrgud, hooned jt ehitised ei kahjustaks ega kitsendaks põhjendamatult

naaberkruntide kasutamise võimalusi (vajalikud kitsendused ja piirangud

on ette nähtud käesoleva või naabruses kehtivate detailplaneeringute või

õigusaktide alusel nt servituudid, kaitsevööndid jms), nii ehitamise kui ka

kasutamise käigus.

Juhul kui planeeringu elluviimisel tekitatakse kahju kolmandatele osa-

pooltele, kohustub kahjud kolmandale osapoolele hüvitama kahju põhjus-

tanud ehitist või krunti omanud kinnisasja omanik.

3.4 Detailplaneeringu kehtestamisel seniste planeeringute kehtetuks tunnistamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lg 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu

muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering,

lähtudes nimetatud seaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud

nõuetest. Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub uue detail-

planeeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem

kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 48

Planeeringualal kehtivad hetkel:

1. Rae Vallavolikogu 11.08.2009 otsusega nr 575 kehtestatud Lilleoru ja

Nisumäe III kinnistute detailplaneering (planID 45425, kovID

DP0502)

2. Rae Vallavolikogu 10.04.2007 otsusega nr 255 kehtestatud

Mullikmäe, Mullikmäe-Estra ja Järvemetsa kinnistute

detailplaneering (planID 45677, kovID DP0294)

Mõlemad need detailplaneeringud tunnistatakse siinse planeeringu-

ala piires käesoleva detailplaneeringu kehtestamise hetkest kehtetuks,

kuid need jäävad kehtima siinse planeeringuala välisel alal (detail-

planeeringute osaline kehtetuks tunnistamine, vt täpsemalt kehtetuks

muutuvate varasemate detailplaneeringualade joonis).

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 49

FOTOD

Vaated olukorrale planeeringualal.

Foto 1: Vaade Elulillepargi nn peasissepääsule ja templitele. Foto: Jüri Joost, juuni 2024.

Foto 2: Vaade alal olevatele haljastusele, tiigile ja templialale. Foto Jüri Joost, september 2024.

Foto 3: Vaade Amrita tiigile ja tehissaarele Järvemetsa kinnistul. Foto Kaur Lass, juuli 2023.

LILLEORU, VARJUMÄE, TAEVASMAA TEE 2 JA TAEVASMAA TEE L3 KINNISTUE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2024 50

Foto 4: Vaade planeeringualal olevale Elulille pargile. Elulille pargi taga on koolituskeskus,

sellest parmal Amrita tiik ja nende vahele jääb tehislik pinnasekuhila (tiigi kaevamisel kinnistu

piires teisaldatud maaaines ja pinnas), mis 2023 aasta sügiseks oli saavutanud rohelise haljastatud

üldime. Vasakul nurgas on maheaed ja kolm kergkasvuhoonet. Droonifoto Jüri Joost, mai 2022.

Foto 5: Vaade koolituskeskuse hoone valminud osale, kus tegutseb koolituskeskus ja selle ees

oleval parklaplatsi keskel asuvale väiksemale tiigile. Planeeringualal on kokku 3 olemasolevat

tiiki, suurim neist on näha fotodel 2, 3 ja 4, lisaks asub tuletõrjeveetiik ka töökodade alal. Foto

Kaur Lass, juuli 2022.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Harjumaa Rae vald Aruvalla küla Lilleoru, Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2 ja Taevasmaa tee L3 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu esitamine korduvaks kooskõlastamiseks	17.01.2025	3	7.2-2/25/5455-7	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Planeerigu kooskõlastamata jätmine	03.12.2024	2	7.2-2/24/5455-6	Valjaminev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Harjumaa Rae vald Aruvalla küla Lilleoru, Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2 ja Taevasmaa tee L3 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks	13.11.2024	2	7.2-2/24/5455-5	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine (Aruvalla küla Lilleoru, Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2, Taevasmaa tee L3 kinnistute ja lähiala detailplaneering)	28.04.2023	567	7.2-2/23/5455-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Lilleoru, Aruvalla küla, Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2, Taevasmaa tee L3 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine	28.04.2023	567	7.2-2/23/5455-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Harjumaa Rae vald Aruvalla küla Lilleoru, Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2, Taevasmaa tee L3 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine	06.04.2023	589	7.2-2/23/5455-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus
Harjumaa Rae vald Aruvalla küla Lilleoru, Järvemetsa, Varjumäe, Taevasmaa tee 2, Taevasmaa tee L3 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine	09.03.2023	617	7.2-2/23/5455-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Failid

Digiallkirjad

Seosed