Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge 06.04.2020

Kehtib kuni vastuvõtmiseks esitamiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Siseministeerium

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse

eriolukorra piirkonnas“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korraldus „Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse eriolukorra

piirkonnas“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 34 lõike 3

alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 76 „Eriolukorra

väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“, Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020

määrusega nr 15 „Sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ajutine taaskehtestamine“ ja

Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine

piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“.

Eelnõu kohaselt kaasatakse Kaitseliidu tegevliikmeid ja Kaitseliidus sõjaväelise auastmega

rahuaja ametikohal olevaid tegevväelasi (edaspidi Kaitseliidu liige) riigipiiri ja ajutise

kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse, sealhulgas Vabariigi

Valitsuse 15. märtsi 2020. a korralduse nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-

19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“ täitmiseks. Praegu on kuni 150 Kaitseliidu

liiget kaasatud riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja

tõkestamisse korrakaitseseaduse § 161 lõike 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse

17. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 79 „Kaitseliidu kaasamine avaliku korra kaitsesse

eriolukorra ajal“. Kaitseliidu liikmed on kaasatud kuni 15. aprillini 2020. a. Kehtestatud

eriolukorrast tulenevalt on jätkuvalt vajalik Kaitseliidu liikmete kaasamine riigipiiri ja ajutise

kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse. Seetõttu kaasatakse

Kaitseliidu liikmed kuni kaasamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui eriolukorra

lõppemiseni.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna

õigusnõunik Gerly Herm (612 5234; gerly.herm@siseministeerium.ee) koostöös

Kaitseministeeriumi õigusosakonnaga.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga muudetakse võrreldes kehtiva korraldusega Kaitseliidu kaasamise eesmärki.

Korralduse eesmärk on kaasata Kaitseliidu liikmed eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud

hädaolukorra lahendamisse. Hädaolukorra lahendamise raames vajalikeks tegevusteks on

eelnõu kohaselt riigipiiri ületamise takistamine selleks mitte ettenähtud kohas ja piiril

ettenähtud toimingute tegemise toetamine, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. a

korralduses nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava

koroonaviiruse leviku tõttu“ toodud tegevuste täitmine. Praegu on Kaitseliit seotud eelkõige

avaliku korra kaitsega, lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2020. a korraldusest nr 79

„Kaitseliidu kaasamine avaliku korra kaitsesse eriolukorra ajal“. Kaasatud on kuni 150

Kaitseliidu liiget ööpäevas, kes on tegevad riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku

ületamise ennetamise ja tõkestamisega korrakaitseseaduse § 161 lõike 2 alusel. Nimetatud

Vabariigi Valitsuse korraldus kehtib kuni 15. aprillini 2020. a. Vabariigi Valitsus taaskehtestas

15. märtsi 2020 määrusega nr 15 „Sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ajutine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge 06.04.2020

Kehtib kuni vastuvõtmiseks esitamiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Siseministeerium

2

taaskehtestamine“ ajutiselt sisepiiril Eesti Vabariiki sisenemisel piirikontrolli isikutele ja

transpordivahenditele ning riigipiiri valvamise.

Eriolukorra põhjustanud SARS-CoV-2 viiruse levik on eriolukorra piirangutest hoolimata

Eestis levimas, mistõttu on vajalik seniste meetmete rakendamise pikendamine, sealhulgas

riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ja tõkestamine. Lisaks on

eriolukorra ajal seatud ka mitmeid muid piiranguid, mille täitmise kontroll lasub eelkõige

Politsei- ja Piirivalveametil. Laienenud järelevalve kohustusest tulenevalt on suurenenud

vajadus ka meetmete täitmist kontrolliva isikkoosseisu järgi. Samuti on esialgsest prognoosist

erinevalt pikenenud vajadus piirata turvalisuse eesmärkidest tulenevalt eriolukorra piirkonda

(Eesti Vabariigi territoorium) sisenemist ja täiendavalt kontrollida sisenevaid isikuid. Politsei-

ja Piirvalveameti isikkoosseisuga ei suudeta katta kogu järelevalve vajadust, mistõttu on vajalik

kaasata järelevalvesse ka teisi isikuid. Kaasamine on vajalik muuhulgas riigipiiri ületamise

takistamiseks selleks mitteõigustatud isikute poolt või selleks mitte ettenähtud kohas. HOS §

34 lõikest 6 tulenevalt võib Kaitseliitu kaasata liikluse korraldamisse eriolukorra ajal ja

turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas üksnes juhul, kui asjaomane asutus ei saa õigel

ajal või üldse mitte seda ülesannet täita ja puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks.

Siseminister teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku Kaitseliidu kaasamiseks, kuna Vabariigi

Valitsuse kehtestatud eriolukorras piirikontrolli ajutisel taaskehtestamisel on vajalik täiendav

isikkoosseis riigipiiri valvamiseks ja piirirežiimi tagamiseks ning avaliku korra tagamiseks.

Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine pikema aja jooksul nõuab suuremat isikkoosseisu, kui

Politsei- ja Piirivalveametil on võimalik välja panna. Siseministeeriumil ja tema valitsemisala

asutustel ei ole võimalik töö ümberkorraldamisel katta kogu vajadust piirikontrolli- ja valve

teostamiseks. Seoses eriolukorraga on juba eriolukorra töödesse kaasatud vastavalt vajadusele

ja võimalustele teised ametiasutused ning vabatahtlikud (nt abipolitseinikud). Seetõttu

kaasatakse Kaitseliidu liikmed täiendavalt kuni kaasamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte

kauem kui eriolukorra lõppemiseni. Kaasatavate kaitseliitlaste arv – 150 Kaitseliidu liiget

ööpäevas, on sama, mis avaliku korra kaitsesse kaasumise korral.

Korrakaitseseaduse § 161 lõike 2 alusel on praegu Kaitseliit kaasatud kuni 15. aprillini 2020.

Kehtestatud eriolukorrast tulenevalt on jätkuvalt Kaitseliidu koosseisus Kaitseliidu liikmete

kaasamine vajalik piiramaks ajutiselt Eestisse sisenemist takistades seeläbi haiguse edasist

levikut. Kaitseliitu kaasatakse edaspidi lähtuvalt HOS § 34 lõike 1 punktist 2, mille kohaselt

võib Kaitseliitu kaasata turvalisuse tagamisse, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise

põhjustanud hädaolukorra, mille põhjustas COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levik,

lahendamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

HOS § 34 lõige 7 sätestab, mis teave tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses välja tuua. Lähtuvalt

sellest on koostatud ka eelnõu.

Eelnõu punktiga 1 sätestatakse, et kooskõlastatud Kaitseministeeriumi ja kokkuleppel

Kaitseliiduga ning Vabariigi Presidendi nõusolekul kaastakse ühes ööpäevas kuni 150

Kaitseliidu liiget. Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirarv näitab, et korraga ei või samaaegselt

olla teenistuskohustuste täitmisel rohkem Kaitseliidu liikmeid kui 150. Selle piirarvuga tuleb

arvestada ka isikute vahetamisel. Kaitseliidu liikmete kaasamise eesmärk on riigi julgeoleku

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge 06.04.2020

Kehtib kuni vastuvõtmiseks esitamiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Siseministeerium

3

huvides rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks ajutiselt piirata

riigipiiri ületamist või see peatada. Kuna Kaitseliidu liikmete (välja arvatud tegevväelased)

osalemine kaasamisel Kaitseliidu koosseisus on vabatahtlik võib kaasamise ülesannetega olla

seotud olla rohkem kui 150 Kaitseliidu tegevliiget.

HOS § 35 lõige 4 annab Kaitseliidu tegevliikmele õiguse ülesande täitmisel, mille täitmisesse

ta kaasatud on, kohaldada vahetut sundi KorS-is 5. peatükis politseile ettenähtud alustel ja

korras. Lähtuvalt eeltoodust valmistab Politsei- ja Piirvalveamet ette Kaitseliidu liikmetele

juhise vahetu sunni kasutamise reeglite kohta riigipiiri valvamisel.

Eelnõu punktis 2 tuuakse nimetatud õigus õigusselguse tagamiseks uuesti välja. Kaitseliidu

liikmetele teeb Politsei- ja Piirivalveamet instruktaaži ja lühikese koolituse ning koostatakse

sunni rakendamise juhis, arvestades Politsei- ja Piirivalveameti õigusi. Kaitseliidu liikmel on

ülesande täitmisse kaasamisel õigus kohaldada vahetut sundi (füüsilise jõu, erivahendi või relva

kasutamine) vaid KorS-i 5. peatükis ettenähtud alustel ja korras. Neil on õigus kohaldada sundi

ja valida sunni rakendamise vahend lähtudes konkreetsest ohust ja selle ulatusest,

proportsionaalsuse põhimõtetest, vaid situatsioonides kui ohuolukorda ei ole võimalik muul

moel lahendada või korrarikkumist ei ole võimalik peatada muu vahendiga. Vahetu sunni

kohaldajana on Kaitseliidu liikmel sarnaselt politseiametnikule õigus hinnata olukorda

iseseisvalt ja võtta vastu otsus olemasoleva info põhjal, arvestades sellega, et ta vastutab reeglite

eiramisel seaduses sätestatud korras (nt võimuliialdus).

Kaasatud Kaitseliidu liige peab järgima sunni kohaldamisel proportsionaalsuse põhimõtet ehk

arvestama sellega, et kohaldatav meede on vajalik, sobiv ja mõõdukas. Tal on kohustus

kasutada sunni rakendamisel vähimat vajalikku jõudu ja vahendit ning vaid nii kaua kui on

saavutatud soovitud eesmärk (nt korrarikkumine on lõpetatud). Vigastuse korral tuleb anda või

tagada vigastatule esmaabi.

Samuti peab kaasatud Kaitseliidu liige kordama enne vahetu sunni kohaldamist

politseiametniku korraldust, ohuolukorra lõpetamise või korrarikkumise lõpetamiseks ja

hoiatama isikut, kelle suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Hoiatamisest võib loobuda,

kui hoiatamine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt võimalik ja ohus on elu. Kinnipidamine ja

vahetu sunni rakendamine tuleb seaduses sätestatud korras protokollida. Kaitseliidu liikmel ei

ole rahalise karistuse määramise õigust.

Eelnõu punktiga 3 kehtestatakse territoorium, kus Kaitseliit oma ülesandeid täidab. Kuna

eriolukord kehtib Eestis tervikuna, nähakse ette, et ka Kaitseliidu liikmed kaasatakse Politsei-

ja Piirivalveameti nelja prefektuuri (Ida, Lõuna, Lääne ja Põhja) tööpiirkonnas.

Eelnõu punktiga 4 sätestatakse ametiisikud, kellele ülesande kaasatud Kaitseliidu liikmete

ülem või ülemad allutatakse. Kaitseliidu liikmete ülem või ülemad allutatakse kuni kaasamise

lõppemiseni vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti prefektuuri tööpiirkondadest lähtuvalt politsei

prefektuuri prefektile. Prefektuuri prefekt määrab korraldusest tulenevalt täpsemad

tööülesanded ja piirkonnad ning isikute jaotuse. Samas on prefektil lubatud määrata

tööülesannetes ja piirkonnast lähtuvalt kontaktisikud, kes vajadusel juhendavad ja toetavad

Kaitseliidu liikmeid nende ülesannete täitmisel. Kontaktisikutel ei ole õigust muuta Kaitseliidu

liikmete tööülesandeid ega piirkonda.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge 06.04.2020

Kehtib kuni vastuvõtmiseks esitamiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Siseministeerium

4

Kaitseliidu tegevliikmed kannavad ülesande täitmisel Kaitseväe vormiriietust koos ohutusvestiga,

millel on hästi nähtav tähistus „KORRAKAITSE”. Ülesannete täitmiseks kasutatav Kaitseliidu

sõiduk peab olema tähistatud sildi või kleebisega „KORRAKAITSE”. Vastavalt siseministri

11. jaanuari 2016. aasta määruse nr 3 „Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase ja Kaitseliidu

tegevliikme ohutusvesti ning kasutatava Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki tähistuse kirjeldus,

kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise ja sõiduki tähistamise erandid“ §-le

3, võib eelnõu punktis 5 nimetatud isik vabastada kirjaliku korraldusega ülesande täitmisel osaleva

Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise kohustusest ning luua sõiduki

tähistamisel erandeid, kui see on vajalik kaasatud isiku ohutuse tagamiseks.

Eelnõu punkti 5 kohaselt jõustub korraldus 16. aprillil 2020. aastal, mil lõppeb Vabariigi

Valituse 17. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 79 „Kaitseliidu kaasamine avaliku korra

kaitsesse eriolukorra ajal“ antud nõusolek Kaitseliidu kaasamiseks avaliku korra kaitsesse

korrakaitseseaduse alusel. Punktiga 6 sätestatakse kaasumise kestus. Kaitseliitu on lubatud

kaasata kuni kaasamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui eriolukorra

lõppemiseni. Seega on Siseministeeriumil püsiv kohustus hinnata kaasamise vajadust ja kui

Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. a korraldusest nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“ tulenev vajadus lõppeb, tuleb teha

ettepanek kaasamise lõpetamiseks.

Kaitseliidu liige otsustab Kaitseliidu koosseisus kaasumise vabatahtlikult ning liikmelisusest

tulenevat kohustust osalemiseks ei ole. Kuivõrd kaasumise näol on tegemist olukorraga, kus

avaliku võimu teostamiseks vajatakse täiendavaid töökäsi ning Kaitseliidu liikmete kaasamine

nende väljaõppest tulenevalt on mõistlik. Selleks, et tagada eriolukorra põhjustanud

hädaolukorra võimalikult kiire ning vähendada selle venimisest tekkivat võimalikku kahju on

Kaitseliidu seaduse § 67 muutmise seaduse eelnõuga ettenähtud Kaitseliidu liikmele tasu

maksmise võimalus. Eelnõu kohaselt maksab tasu välja Kaitseliit, kui tasude maksmiseks

kulunud vahendid hüvitab Kaitseliidule kaasanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse

reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel.

4. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse

rakendamise eeldatavad tulud

Kaitseliidu eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel kaasamisega

seotud kulu kaetakse Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumi ettepanekul.

Korralduse rakendamisega ei kaasne tulu.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Vastavalt HOS § 34 lõigetele 3 ja 4 esitatakse korralduse eelnõu ja seletuskiri kaitseministrile

kooskõlastamiseks ja nõusoleku saamiseks Vabariigi Presidendile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / info@siseministeerium.ee / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 06.04.2020

Kehtib kuni vastu võtmiseni

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1

Teabevaldaja: Siseministeerium

Riigikantselei istungiosakond

07.04.2020 nr 1-6/2041-1

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Vabariigi

Valitsuse istungile esitamine

Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse

„Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

Lisa:

Eelnõu 1-l lehel;

Seletuskiri 4-l lehel.

Gerly Herm 6125234

gerly.herm@siseministeerium.ee

Vabariigi Valitsus

KORRALDUS

9. aprill 2020 nr 106

Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse

eriolukorra piirkonnas

Hädaolukorra seaduse § 34 lõike 3 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a

korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“,

Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. a määrusega nr 15 „Sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri

valvamise ajutine taaskehtestamine“ ja Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. a korraldusega nr

78 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku

tõttu“:

1. Kaasata kuni 150 Kaitseliidu tegevliiget ja Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja

ametikohal olevat tegevväelast (edaspidi Kaitseliidu liige) ööpäevas turvalisuse tagamise

raames riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse,

sealhulgas Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. a korralduse nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine

piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“ täitmiseks.

2. Punktis 1 nimetatud ülesannete täitmisel võib Kaitseliidu liige kohaldada vahetut sundi

korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

3. Kasutada punktis 1 nimetatud ülesannete täitmiseks Kaitseliidu liikmeid Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna, Lääne, Põhja ja Ida prefektuuri tööpiirkonnas.

4. Kaasatud Kaitseliidu liikmete ülem allutatakse punktis 1 nimetatud ülesannete täitmisel

vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna, Lääne, Põhja või Ida prefektuuri prefektile.

5. Korraldus jõustub 16. aprillil 2020. a.

6. Korraldus kehtib kuni Kaitseliidu kaasamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui

eriolukorra lõppemiseni.

Jüri Ratas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär