Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-6/2041-1 |
Registreeritud | 07.04.2020 |
Sünkroonitud | 07.02.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
Toimik | 1-6 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei istungiosakond |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei istungiosakond |
Vastutaja | Gerly Herm (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri valdkond, piirivalvepoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
06.04.2020
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse
eriolukorra piirkonnas
Hädaolukorra seaduse § 34 lõike 3 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020.
aasta korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“,
Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. aasta määrusega nr 15 „Sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri
valvamise ajutine taaskehtestamine“ ja Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. aasta korraldusega
nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
leviku tõttu“:
1. Kaasata kuni 150 Kaitseliidu tegevliiget ja Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja
ametikohal olevat tegevväelast (edaspidi Kaitseliidu liige) ööpäevas turvalisuse tagamise
raames riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse,
sealhulgas Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. aasta korralduse nr 78 „Riigipiiri ületamise
ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“ täitmiseks.
2. Punktis 1 nimetatud ülesannete täitmisel võib Kaitseliidu liige kohaldada vahetut sundi
korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
3. Kasutada punktis 1 nimetatud ülesannete täitmiseks Kaitseliidu liikmeid Politsei- ja
Piirivalveameti Lõuna, Lääne, Põhja ja Ida prefektuuri tööpiirkonnas.
4. Kaasatud Kaitseliidu liikmete ülem allutatakse punktis 1 nimetatud ülesannete täitmisel
vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna, Lääne, Põhja või Ida prefektuuri prefektile.
5. Korraldus jõustub 16. aprillil 2020. aastal.
6. Korraldus kehtib kuni Kaitseliidu kaasamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui
eriolukorra lõppemiseni.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge 06.04.2020
Kehtib kuni vastuvõtmiseks esitamiseni
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1
Teabevaldaja: Siseministeerium
1
Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse
eriolukorra piirkonnas“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korraldus „Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse eriolukorra
piirkonnas“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 34 lõike 3
alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 76 „Eriolukorra
väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“, Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020
määrusega nr 15 „Sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ajutine taaskehtestamine“ ja
Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine
piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“.
Eelnõu kohaselt kaasatakse Kaitseliidu tegevliikmeid ja Kaitseliidus sõjaväelise auastmega
rahuaja ametikohal olevaid tegevväelasi (edaspidi Kaitseliidu liige) riigipiiri ja ajutise
kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse, sealhulgas Vabariigi
Valitsuse 15. märtsi 2020. a korralduse nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-
19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“ täitmiseks. Praegu on kuni 150 Kaitseliidu
liiget kaasatud riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja
tõkestamisse korrakaitseseaduse § 161 lõike 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse
17. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 79 „Kaitseliidu kaasamine avaliku korra kaitsesse
eriolukorra ajal“. Kaitseliidu liikmed on kaasatud kuni 15. aprillini 2020. a. Kehtestatud
eriolukorrast tulenevalt on jätkuvalt vajalik Kaitseliidu liikmete kaasamine riigipiiri ja ajutise
kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse. Seetõttu kaasatakse
Kaitseliidu liikmed kuni kaasamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui eriolukorra
lõppemiseni.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna
õigusnõunik Gerly Herm (612 5234; [email protected]) koostöös
Kaitseministeeriumi õigusosakonnaga.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga muudetakse võrreldes kehtiva korraldusega Kaitseliidu kaasamise eesmärki.
Korralduse eesmärk on kaasata Kaitseliidu liikmed eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud
hädaolukorra lahendamisse. Hädaolukorra lahendamise raames vajalikeks tegevusteks on
eelnõu kohaselt riigipiiri ületamise takistamine selleks mitte ettenähtud kohas ja piiril
ettenähtud toimingute tegemise toetamine, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. a
korralduses nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse leviku tõttu“ toodud tegevuste täitmine. Praegu on Kaitseliit seotud eelkõige
avaliku korra kaitsega, lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2020. a korraldusest nr 79
„Kaitseliidu kaasamine avaliku korra kaitsesse eriolukorra ajal“. Kaasatud on kuni 150
Kaitseliidu liiget ööpäevas, kes on tegevad riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku
ületamise ennetamise ja tõkestamisega korrakaitseseaduse § 161 lõike 2 alusel. Nimetatud
Vabariigi Valitsuse korraldus kehtib kuni 15. aprillini 2020. a. Vabariigi Valitsus taaskehtestas
15. märtsi 2020 määrusega nr 15 „Sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ajutine
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge 06.04.2020
Kehtib kuni vastuvõtmiseks esitamiseni
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1
Teabevaldaja: Siseministeerium
2
taaskehtestamine“ ajutiselt sisepiiril Eesti Vabariiki sisenemisel piirikontrolli isikutele ja
transpordivahenditele ning riigipiiri valvamise.
Eriolukorra põhjustanud SARS-CoV-2 viiruse levik on eriolukorra piirangutest hoolimata
Eestis levimas, mistõttu on vajalik seniste meetmete rakendamise pikendamine, sealhulgas
riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ja tõkestamine. Lisaks on
eriolukorra ajal seatud ka mitmeid muid piiranguid, mille täitmise kontroll lasub eelkõige
Politsei- ja Piirivalveametil. Laienenud järelevalve kohustusest tulenevalt on suurenenud
vajadus ka meetmete täitmist kontrolliva isikkoosseisu järgi. Samuti on esialgsest prognoosist
erinevalt pikenenud vajadus piirata turvalisuse eesmärkidest tulenevalt eriolukorra piirkonda
(Eesti Vabariigi territoorium) sisenemist ja täiendavalt kontrollida sisenevaid isikuid. Politsei-
ja Piirvalveameti isikkoosseisuga ei suudeta katta kogu järelevalve vajadust, mistõttu on vajalik
kaasata järelevalvesse ka teisi isikuid. Kaasamine on vajalik muuhulgas riigipiiri ületamise
takistamiseks selleks mitteõigustatud isikute poolt või selleks mitte ettenähtud kohas. HOS §
34 lõikest 6 tulenevalt võib Kaitseliitu kaasata liikluse korraldamisse eriolukorra ajal ja
turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas üksnes juhul, kui asjaomane asutus ei saa õigel
ajal või üldse mitte seda ülesannet täita ja puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks.
Siseminister teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku Kaitseliidu kaasamiseks, kuna Vabariigi
Valitsuse kehtestatud eriolukorras piirikontrolli ajutisel taaskehtestamisel on vajalik täiendav
isikkoosseis riigipiiri valvamiseks ja piirirežiimi tagamiseks ning avaliku korra tagamiseks.
Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine pikema aja jooksul nõuab suuremat isikkoosseisu, kui
Politsei- ja Piirivalveametil on võimalik välja panna. Siseministeeriumil ja tema valitsemisala
asutustel ei ole võimalik töö ümberkorraldamisel katta kogu vajadust piirikontrolli- ja valve
teostamiseks. Seoses eriolukorraga on juba eriolukorra töödesse kaasatud vastavalt vajadusele
ja võimalustele teised ametiasutused ning vabatahtlikud (nt abipolitseinikud). Seetõttu
kaasatakse Kaitseliidu liikmed täiendavalt kuni kaasamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte
kauem kui eriolukorra lõppemiseni. Kaasatavate kaitseliitlaste arv – 150 Kaitseliidu liiget
ööpäevas, on sama, mis avaliku korra kaitsesse kaasumise korral.
Korrakaitseseaduse § 161 lõike 2 alusel on praegu Kaitseliit kaasatud kuni 15. aprillini 2020.
Kehtestatud eriolukorrast tulenevalt on jätkuvalt Kaitseliidu koosseisus Kaitseliidu liikmete
kaasamine vajalik piiramaks ajutiselt Eestisse sisenemist takistades seeläbi haiguse edasist
levikut. Kaitseliitu kaasatakse edaspidi lähtuvalt HOS § 34 lõike 1 punktist 2, mille kohaselt
võib Kaitseliitu kaasata turvalisuse tagamisse, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise
põhjustanud hädaolukorra, mille põhjustas COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levik,
lahendamiseks.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
HOS § 34 lõige 7 sätestab, mis teave tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses välja tuua. Lähtuvalt
sellest on koostatud ka eelnõu.
Eelnõu punktiga 1 sätestatakse, et kooskõlastatud Kaitseministeeriumi ja kokkuleppel
Kaitseliiduga ning Vabariigi Presidendi nõusolekul kaastakse ühes ööpäevas kuni 150
Kaitseliidu liiget. Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirarv näitab, et korraga ei või samaaegselt
olla teenistuskohustuste täitmisel rohkem Kaitseliidu liikmeid kui 150. Selle piirarvuga tuleb
arvestada ka isikute vahetamisel. Kaitseliidu liikmete kaasamise eesmärk on riigi julgeoleku
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge 06.04.2020
Kehtib kuni vastuvõtmiseks esitamiseni
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1
Teabevaldaja: Siseministeerium
3
huvides rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks ajutiselt piirata
riigipiiri ületamist või see peatada. Kuna Kaitseliidu liikmete (välja arvatud tegevväelased)
osalemine kaasamisel Kaitseliidu koosseisus on vabatahtlik võib kaasamise ülesannetega olla
seotud olla rohkem kui 150 Kaitseliidu tegevliiget.
HOS § 35 lõige 4 annab Kaitseliidu tegevliikmele õiguse ülesande täitmisel, mille täitmisesse
ta kaasatud on, kohaldada vahetut sundi KorS-is 5. peatükis politseile ettenähtud alustel ja
korras. Lähtuvalt eeltoodust valmistab Politsei- ja Piirvalveamet ette Kaitseliidu liikmetele
juhise vahetu sunni kasutamise reeglite kohta riigipiiri valvamisel.
Eelnõu punktis 2 tuuakse nimetatud õigus õigusselguse tagamiseks uuesti välja. Kaitseliidu
liikmetele teeb Politsei- ja Piirivalveamet instruktaaži ja lühikese koolituse ning koostatakse
sunni rakendamise juhis, arvestades Politsei- ja Piirivalveameti õigusi. Kaitseliidu liikmel on
ülesande täitmisse kaasamisel õigus kohaldada vahetut sundi (füüsilise jõu, erivahendi või relva
kasutamine) vaid KorS-i 5. peatükis ettenähtud alustel ja korras. Neil on õigus kohaldada sundi
ja valida sunni rakendamise vahend lähtudes konkreetsest ohust ja selle ulatusest,
proportsionaalsuse põhimõtetest, vaid situatsioonides kui ohuolukorda ei ole võimalik muul
moel lahendada või korrarikkumist ei ole võimalik peatada muu vahendiga. Vahetu sunni
kohaldajana on Kaitseliidu liikmel sarnaselt politseiametnikule õigus hinnata olukorda
iseseisvalt ja võtta vastu otsus olemasoleva info põhjal, arvestades sellega, et ta vastutab reeglite
eiramisel seaduses sätestatud korras (nt võimuliialdus).
Kaasatud Kaitseliidu liige peab järgima sunni kohaldamisel proportsionaalsuse põhimõtet ehk
arvestama sellega, et kohaldatav meede on vajalik, sobiv ja mõõdukas. Tal on kohustus
kasutada sunni rakendamisel vähimat vajalikku jõudu ja vahendit ning vaid nii kaua kui on
saavutatud soovitud eesmärk (nt korrarikkumine on lõpetatud). Vigastuse korral tuleb anda või
tagada vigastatule esmaabi.
Samuti peab kaasatud Kaitseliidu liige kordama enne vahetu sunni kohaldamist
politseiametniku korraldust, ohuolukorra lõpetamise või korrarikkumise lõpetamiseks ja
hoiatama isikut, kelle suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Hoiatamisest võib loobuda,
kui hoiatamine ei ole juhtumi asjaoludest tulenevalt võimalik ja ohus on elu. Kinnipidamine ja
vahetu sunni rakendamine tuleb seaduses sätestatud korras protokollida. Kaitseliidu liikmel ei
ole rahalise karistuse määramise õigust.
Eelnõu punktiga 3 kehtestatakse territoorium, kus Kaitseliit oma ülesandeid täidab. Kuna
eriolukord kehtib Eestis tervikuna, nähakse ette, et ka Kaitseliidu liikmed kaasatakse Politsei-
ja Piirivalveameti nelja prefektuuri (Ida, Lõuna, Lääne ja Põhja) tööpiirkonnas.
Eelnõu punktiga 4 sätestatakse ametiisikud, kellele ülesande kaasatud Kaitseliidu liikmete
ülem või ülemad allutatakse. Kaitseliidu liikmete ülem või ülemad allutatakse kuni kaasamise
lõppemiseni vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti prefektuuri tööpiirkondadest lähtuvalt politsei
prefektuuri prefektile. Prefektuuri prefekt määrab korraldusest tulenevalt täpsemad
tööülesanded ja piirkonnad ning isikute jaotuse. Samas on prefektil lubatud määrata
tööülesannetes ja piirkonnast lähtuvalt kontaktisikud, kes vajadusel juhendavad ja toetavad
Kaitseliidu liikmeid nende ülesannete täitmisel. Kontaktisikutel ei ole õigust muuta Kaitseliidu
liikmete tööülesandeid ega piirkonda.
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge 06.04.2020
Kehtib kuni vastuvõtmiseks esitamiseni
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1
Teabevaldaja: Siseministeerium
4
Kaitseliidu tegevliikmed kannavad ülesande täitmisel Kaitseväe vormiriietust koos ohutusvestiga,
millel on hästi nähtav tähistus „KORRAKAITSE”. Ülesannete täitmiseks kasutatav Kaitseliidu
sõiduk peab olema tähistatud sildi või kleebisega „KORRAKAITSE”. Vastavalt siseministri
11. jaanuari 2016. aasta määruse nr 3 „Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase ja Kaitseliidu
tegevliikme ohutusvesti ning kasutatava Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki tähistuse kirjeldus,
kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise ja sõiduki tähistamise erandid“ §-le
3, võib eelnõu punktis 5 nimetatud isik vabastada kirjaliku korraldusega ülesande täitmisel osaleva
Kaitseliidu tegevliikme vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise kohustusest ning luua sõiduki
tähistamisel erandeid, kui see on vajalik kaasatud isiku ohutuse tagamiseks.
Eelnõu punkti 5 kohaselt jõustub korraldus 16. aprillil 2020. aastal, mil lõppeb Vabariigi
Valituse 17. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 79 „Kaitseliidu kaasamine avaliku korra
kaitsesse eriolukorra ajal“ antud nõusolek Kaitseliidu kaasamiseks avaliku korra kaitsesse
korrakaitseseaduse alusel. Punktiga 6 sätestatakse kaasumise kestus. Kaitseliitu on lubatud
kaasata kuni kaasamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui eriolukorra
lõppemiseni. Seega on Siseministeeriumil püsiv kohustus hinnata kaasamise vajadust ja kui
Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. a korraldusest nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“ tulenev vajadus lõppeb, tuleb teha
ettepanek kaasamise lõpetamiseks.
Kaitseliidu liige otsustab Kaitseliidu koosseisus kaasumise vabatahtlikult ning liikmelisusest
tulenevat kohustust osalemiseks ei ole. Kuivõrd kaasumise näol on tegemist olukorraga, kus
avaliku võimu teostamiseks vajatakse täiendavaid töökäsi ning Kaitseliidu liikmete kaasamine
nende väljaõppest tulenevalt on mõistlik. Selleks, et tagada eriolukorra põhjustanud
hädaolukorra võimalikult kiire ning vähendada selle venimisest tekkivat võimalikku kahju on
Kaitseliidu seaduse § 67 muutmise seaduse eelnõuga ettenähtud Kaitseliidu liikmele tasu
maksmise võimalus. Eelnõu kohaselt maksab tasu välja Kaitseliit, kui tasude maksmiseks
kulunud vahendid hüvitab Kaitseliidule kaasanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse
reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel.
4. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse
rakendamise eeldatavad tulud
Kaitseliidu eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamisel kaasamisega
seotud kulu kaetakse Vabariigi Valitsuse reservist Siseministeeriumi ettepanekul.
Korralduse rakendamisega ei kaasne tulu.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Vastavalt HOS § 34 lõigetele 3 ja 4 esitatakse korralduse eelnõu ja seletuskiri kaitseministrile
kooskõlastamiseks ja nõusoleku saamiseks Vabariigi Presidendile.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 06.04.2020
Kehtib kuni vastu võtmiseni
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1
Teabevaldaja: Siseministeerium
Riigikantselei istungiosakond
07.04.2020 nr 1-6/2041-1
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Vabariigi
Valitsuse istungile esitamine
Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse
„Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Lisa:
Eelnõu 1-l lehel;
Seletuskiri 4-l lehel.
Gerly Herm 6125234
Vabariigi Valitsus
KORRALDUS
9. aprill 2020 nr 106
Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse
eriolukorra piirkonnas
Hädaolukorra seaduse § 34 lõike 3 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a
korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“,
Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. a määrusega nr 15 „Sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri
valvamise ajutine taaskehtestamine“ ja Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. a korraldusega nr
78 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku
tõttu“:
1. Kaasata kuni 150 Kaitseliidu tegevliiget ja Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja
ametikohal olevat tegevväelast (edaspidi Kaitseliidu liige) ööpäevas turvalisuse tagamise
raames riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse,
sealhulgas Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2020. a korralduse nr 78 „Riigipiiri ületamise ajutine
piiramine COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu“ täitmiseks.
2. Punktis 1 nimetatud ülesannete täitmisel võib Kaitseliidu liige kohaldada vahetut sundi
korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
3. Kasutada punktis 1 nimetatud ülesannete täitmiseks Kaitseliidu liikmeid Politsei- ja
Piirivalveameti Lõuna, Lääne, Põhja ja Ida prefektuuri tööpiirkonnas.
4. Kaasatud Kaitseliidu liikmete ülem allutatakse punktis 1 nimetatud ülesannete täitmisel
vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna, Lääne, Põhja või Ida prefektuuri prefektile.
5. Korraldus jõustub 16. aprillil 2020. a.
6. Korraldus kehtib kuni Kaitseliidu kaasamise vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui
eriolukorra lõppemiseni.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastus | 20.02.2025 | 1 | 2-2/111-2 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | A. K. |
Pöördumine | 06.02.2025 | 1 | 2-2/111-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | A. K. |
Vastuskiri: Kooskõlastuskirjade muutmine avalikuks | 21.04.2020 | 1753 | 2-1/393-1 | Sissetulev kiri | sisemin | Kaitseministeerium |
Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas | 13.04.2020 | 1761 | 1-6/2041-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Riigikantselei |
Nõusolek | 09.04.2020 | 1765 | 1-6/2042-3 | Sissetulev kiri | sisemin | Vabariigi President |
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine | 08.04.2020 | 1766 | 1-6/2042-2 | Sissetulev kiri | sisemin | EV Kaitseministeerium |
Memorandum Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele | 08.04.2020 | 1766 | 9-4/6-1 🔒 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei istungiosakond |
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu nõusoleku küsimiseks esitamine | 07.04.2020 | 1767 | 1-6/2042-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Vabariigi Presidendi Kantselei |
Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 07.04.2020 | 1767 | 1-6/2043-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kaitseministeerium |
KaM - Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine | 30.03.2020 | 1775 | 1-6/2032-2 | Sissetulev kiri | sisemin | EV Kaitseministeerium |
Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseliidu kaasamine turvalisuse tagamisse Saaremaa ja Muhu valla territooriumil" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 28.03.2020 | 1777 | 1-6/2032-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Kaitseministeerium |