Kiri

KORRALDUS

13.01.2025 nr 16

Lindi küla Suni kinnistu detailplaneeringu

algatamine

Kalev Sikk ja Eve Sikk on esitanud 26.12.2024 Pärnu Linnavalitsusele taotluse algatada

detailplaneering Lindi külas Suni kinnistul (katastriüksuse tunnus 15905:004:0792), eesmärgiga

jagada planeeringuala kolmeks elamumaa katastriüksuseks.

Audru valla üldplaneeringu (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19).

kohaselt asub planeeringuala reserveeritud elamualal (EV), kus ehitusõiguse tagab kinnistu

minimaalse pindalaga 5000 m2. Seega koostatakse detailplaneering kehtiva üldplaneeringu

põhilahendust järgivana. Üldplaneeringu järgi on alla 1 ha suuruste kinnistute tekkimisel nõutud

detailplaneeringu koostamine.

Suni katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala 20518 m2. Kinnistul ei asu

kehtivaid detailplaneeringuid, tegemist on võsastuva heinamaaga. Kinnistu piirneb riigi omandis

oleva Lindi-Liu-Järve teega. Nimetatud tee on osa Saulepa-Liu rannateest, mis on

üldplaneeringus määratud ilusaks teelõiguks.

Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 128 lg 1, § 129 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu

01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3

p 2 ja p 3 alusel ning arvestades 09.08.2024 avaldust

1. Algatada Pärnu linnas Lindi külas Suni kinnistu detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on krundistruktuuri muutmine, kinnistutele

ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, arhitektuursete ja

linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine,

kommunikatsioonide kavandamine. Detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu

kohasena.

2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste seisukohtadega:

2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ning

kaasatavate huvidega.

2.2. Tagada standardikohane parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil, näidata vajalik

parkimiskohtade arv ning paigutus. Vajadusel näha ette juurdepääsuservituudid. Juurdepääs

planeerida eraldiseisva teemaa kinnistuna.

2.3. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja

väärtuslik haljastus. Detailplaneeringus tuleb määrata kruntide minimaalne haljastuse protsent ja

anda haljasalade asukohad.

2.4. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne,

2

sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi. Hoonestus-, ehitus- ja arhitektuursete

tingimuste määramisel arvestada väärtusliku maastiku ja väärtusliku teelõigu äärsest asukohast

tulenevaid tingimusi.

2.5. Sademeveed tuleb ära juhtida reeglina kraavide baasil. Tuleb vältida süsteemide

lõhkumist ehitustööde käigus ja liigniiskuse teket nii planeeringualal kui kaugemal. Juhul kui

olemasolevaid süsteeme on vaja muuta, tuleb nende asemele projekteerida uued nii, et uus

lahendus haakuks olemasolevaga.

2.6. Avalikult kasutatavate eluhoonete kavandamisel alla 3,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb

arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga. Elektripaigaldised on soovitatav paigutada mitte

alla 3,0 m absoluutkõrgusega. Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone

konstruktsioonid rajada veekindlatena.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.

4. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab

muuhulgas planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat

menetluse algatamisest.

6. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

7. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis.

8. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

11. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd

planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või

valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu

koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

9. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

10. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva

jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lindi küla Suni kinnistu detailplaneering

PLANEERINGUALA ASUKOHASKEEM

Planeeringuala, Planeeringu ID 127418

Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu, Pärnu maakond

Teie 14.01.2025 nr korraldus nr 16

Meie 07.02.2025 nr 7.2-2/25/793-2

Seisukohtade väljastamine Lindi külas Suni

kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Lindi külas Suni kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus

15905:004:0792, edaspidi planeering) algatamisest Pärnu Vallavalitsuse 13.01.2025 korraldusega

nr 16.Planeeringu eesmärgiks on jagada planeeringuala kolmeks elamumaa katastriüksuseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 19110 km 2,440-2,574. Riigitee keskmine liiklussagedus oli

2023 aastal 222 autot ööpäevas.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Detailplaneeringualale puudub avalikult teelt ligipääs. Peame sobilikuks, et planeeringuga

kavandatakse üks ristumiskoht ligikaudu kinnistupiiri keskossa, mille kaudu tagatakse

juurdepääs kõigile kolmele moodustatavale maaüksusele ning ristmiku nähtavus on tagatud

riigiteealuse maa tavapärase korrashoiu abil. Mujal ei ole ristmiku nähtavus kestlikult tagatud

tee geomeetria tõttu, sest nähtavus jääb sõltuma eramaade kasutusest (võsastumine, piirete või

hekkide rajamine jms).

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

5. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning

lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

2 (3)

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

8. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1 K_16_13012025

3 (3)

- Lisa 2 K_16_13012025_Lisa

Andres Aasna

53231631, [email protected]