Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu kooskõlastamisele esitamine

EELNÕU

29.03.2022

VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS

Tallinn, Toompea 2022 nr

Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse

vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe

eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine

Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel: 1. Kiita heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku

registreerimise kokkuleppe eelnõu.

2. Volitada siseministrit kirjutama Vabariigi Valitsuse nimel alla punktis 1 nimetatud kokkuleppele.

3. Määrata punktis 1 nimetatud kokkuleppe elluviimise ja täitmise eest vastutavaks asutuseks Siseministeerium.

Kaja Kallas

peaminister

Taimar Peterkop riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse

vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja volituse

andmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Korraldusega kiidetakse heaks Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) eelnõu ning antakse siseministr i le volitus kirjutada sellele alla. Kokkuleppe elluviimise ja täitmise eest vastutavaks asutuseks

määratakse Siseministeerium.

Siseministeerium ja Soome Rahvastikuregistrikeskus sõlmisid juba 2005. aastal lepingu rahvastikuregistri andmete vahetamiseks. Uue kokkuleppe sõlmimise tingis 2005. aasta lepingu alusel vahetatavate andmete piiratus: lepingus on reguleeritud vaid Eesti või Soome kodanike

andmete vahetamist, jättes seega välja määratlemata kodakondsusega isikud, samuti ei sätestata selles detailselt perekonnasündmuste andmete vahetamist.

Uue kokkuleppe sõlmimise läbirääkimistega alustati 2016. aasta juunis. Läbirääkimis te l osalesid Eesti esindajatena Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel

Pungas, sama osakonna juhataja asetäitja Mairis Kungla, sama osakonna õigusnõunik Kaija Klaasen ja hiljem sama osakonna õigusnõunik Mari Käbi ning Välisministeeriumi juriidilise

osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Mariliis Sepp ja hiljem sama osakonna jurist Martin Mändveer. Läbirääkimistel osales ka konsul Liina Viies Eesti Vabariigi suursaatkonnast Helsingis. Soome esindajatena osalesid Soome Rahandusministeeriumist Assi Salminen ning

Rahvastikuregistrikeskusest Timo Salovaara, Hannu Luntiala, Torbjörn Sandell ja Maarit Huotari. Hiljem liitusid läbirääkimistega Soome Rahandusministeeriumist Tanja Stormbom ja

Maria Kekäläinen. Praegu tegelevad läbirääkimistega Soome Rahandusministeeriumist Antti Helin ja Hannu Mäkelä.

Algul käisid läbirääkimised ühe valitsustevahelise kokkuleppe ja ühe ametkondliku kokkuleppe sõlmimise üle. Valitsustevahelise kokkuleppega planeeriti vahetada inimeste elukoha andmeid

ja asutustevahelise kokkuleppega detailsemaid perekonnasündmuste andmeid. 2021. aasta septembris otsustati Soome ettepanekul, et sõlmitakse vaid üks kokkulepe: valitsustevahe line kokkulepe, mis hõlmab ka ametkondliku kokkuleppe sätteid. Suuri sisulisi muudatus i

kokkulepete ühendamine kaasa ei toonud. Seega on uus kokkulepe 29. juulil 2020. aastal eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks esitatud kokkulepete (toimiku nr 20-0957)

ühendatud versioon, mida on täpsustatud seetõttu, et kokkuleppe üld- ja lõppsätted peavad kehtima mõlema kokkuleppe kohta. Varasem valitsustevaheline kokkulepe on nüüd uue lepingu II peatükk ja varasem ametkondlik kokkulepe III peatükk.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Kokkuleppe, Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja selle seletuskirja ning ratifitseerimise seaduse eelnõu on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel

Pungas (tel 612 5163, [email protected]), sama osakonna juhataja asetäitja Mairis Kungla (tel 612 5208, [email protected]), sama osakonna nõunik Mari

Käbi (tel 612 5074, [email protected]) ning sama osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected]). Lepingueelse id

2

läbirääkimisi pidas Siseministeerium koostöös Välisministeeriumi ja Eesti Vabariigi

suursaatkonnaga Helsingis.

Kokkulepe on koostatud inglise keeles ja tõlgitud eesti keelde. Kokkuleppe on tõlkinud vandetõlk Katrin Kask. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241,

[email protected]).

1.3. Märkused

Et lihtsustada välislepingu menetlemist, on kokkuleppe heakskiitmise korralduse eelnõule

lisatud ratifitseerimise seaduse eelnõu kavand ning korralduse eelnõu seletuskiri on koostatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud nõuete järgi.

Pärast kokkuleppe heakskiitmist ei esitata kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu uuesti ministeeriumidele kooskõlastamiseks, vaid see esitatakse otse Välisministeeriumile Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks.

Eelnõu on seotud ka teise eelnõuga, sest kokkuleppe tõttu tuleb muuta rahvastikuregistri seadust

ja viia see kooskõlla kokkuleppes kokkulepitud nõuetega. Rahvastikuregistri seaduse eelnõu kavand on lisatud seletuskirjale.

2. Eelnõu eesmärk

Korralduse eesmärk on kiita heaks kokkuleppe eelnõu ja volitada siseministrit kirjutama sellele alla. Kokkuleppe elluviimise ja täitmise eest vastutavaks asutuseks määratakse Siseministeerium.

Kokkuleppe eelnõu on töötatud välja, et toetada Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahel

inimeste vaba liikumist ning lihtsustada lepinguosalistes riikides rahvastiku arvestuse pidamist. Kokkuleppe alusel vahetatavad andmed kantakse kehtivate õigusaktide kohaselt rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega

andmeid. Andmevahetus võimaldab parandada rahvastikuregistri andmekvalitee t i. Kokkuleppega ei reguleerita inimeste õigust tutvuda oma andmetega, taotleda ebaõigete

andmete parandamist jms. Kuivõrd andmevahetuse tulemusena muutuvad vahetatavad andmed riigi rahvastikuregistri andmeteks, reguleeritakse inimeste õigusi riigisiseste ja Euroopa Liidu isikuandmete kaitse õigusaktidega.

Ratifitseerimise seaduse eelnõu eesmärk on ratifitseerida kokkulepe, et see saaks jõustuda.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Ratifitseerimise seaduse eelnõu koosneb ühest lausest, millega nähakse ette kokkuleppe ratifitseerimine.

Korralduse eelnõu koosneb kolmest punktist, millega kiidetakse heaks kokkuleppe eelnõu ja antakse siseministrile volitus kirjutada kokkuleppele alla. Kokkuleppe elluviimise ja täitmise

eest vastutavaks asutuseks määratakse Siseministeerium. Kokkulepe on vaja põhiseaduse § 121 punkti 2 järgi Riigikogus ratifitseerida, sest selle tõttu on vaja muuta rahvastikuregistri seadust,

et kokkulepe ja rahvastikuregistri seadus oleksid kooskõlas.

3

Kokkulepe koosneb neljast peatükist ja ühest lisast.

Kokkuleppe I peatükk. Üldsätted

Artiklis 1 sätestatakse kokkuleppe kohaldamisala. Kohaldamisala on piiritletud ühelt poolt isikutega, kellele kokkulepet kohaldatakse, teiselt poolt aga andmetega, millele kokkulepet

kohaldatakse.

Artikli 1 lõike 1 punkti 1 kohaselt kohaldatakse kokkulepet isikutele, kes on registreer itud Soome või Eestisse, kuid kes asuvad elama teise riiki (edaspidi ka rändaja). Seejuures ei ole oluline rändaja kodakondsus. Kokkulepet ei rakendata isikute suhtes, kelle kohta ei ole sihtriik

saatnud artikli 6 kohaselt lähteriigile teadet elanikuks registreerimise kohta kolme kuu jooksul alates isiku rändest.

Artikli 1 lõike 1 punkti 2 kohaselt kohaldatakse kokkulepet Eesti kodanikele, kes on kantud Soome rahvastikuregistrisse, ja Soome kodanikele, kes on kantud Eesti rahvastikuregistrisse.

Kokkuleppe artiklis 2 määratletakse kokkuleppe terminid, nagu „elukoht“, „isikukood“,

„sihtriik“ ja „lähteriik“, ning selgitatakse lähemalt nende sisustamist. Näiteks sätestatakse, et alla 12 kuu pikkust viibimist ei loeta üldjuhul elukoha tekkimise aluseks ja isikukood ina käsitatakse ka kõiki muid tuvastuskoode, mis võidakse võtta hilisemate õigusaktide alusel

isikukoodiga võrdväärsena kasutusele.

Kokkuleppe artiklis 3 lepitakse kokku andmevahetuse viis (elektrooniline andmevahetus), kulude katmise põhimõte (igaüks kannab oma andmevahetuse kulud ise) ning andmevahe tuse eesmärk (rahvastikuregistri andmete uuendamine ja parandamine). Riigid vahetavad andmeid

vaid sellises mahus, milles nad on kokku leppinud ja mis on mõlema riigi kohustuste täitmiseks vajalik.

Kokkuleppe II peatükk. Rahvastikuregistri andmete teatamine ja registreerimine

Kokkuleppe artiklis 4 sätestatakse rändajale kohustus teavitada sihtriiki selle õigusaktide kohaselt oma saabumisest. Nii peab Eestist Soome kolinud kodanik teavitama Soome asjaomast

ametit viisil, mis on nähtud ette Soome kehtivates õigusaktides. Sihtriigile tuleb teatada viimane elukoha aadress lähteriigis ja muu teave, mida sihtriik nõuab. Isiku tuvastamiseks peab teise riiki kolinud inimene esitama dokumendi, millega saab tõendada tema isikut, kodakondsust ja

isikukoodi lähteriigis. Oluline on tähele panna, et kokkuleppega ei reguleerita riigis viibimise õiguslikke aluseid. Seega peab riiki kolinud inimene tõendama, et tal on riigis viibimiseks

õiguslik alus selle riigi kehtiva õiguse või Euroopa Liidu õiguse kohaselt. Kokkuleppe artikliga 5 määratakse, et riiki kolinud inimese registreerimise sihtriigi elanikuks

otsustab sihtriigi rahvastikuregistri asutus. Nii on näiteks Soomest Eestisse kolinud inimese elukoha registreerimisel otsustusõigus Eesti kohaliku omavalitsuse üksusel. Otsuse tegemise l

tuleb lähtuda riigi kehtivast õigusest. Kui rändaja registreeritakse riigi elanikuks, antakse talle võimalikult kiiresti isikukood.

Otsustanud inimese oma riigi elanikuks registreerida, teatab sihtriigi rahvastikuregistri asutus sellest kokkuleppe artikli 6 kohaselt nii inimesele kui ka lähteriigile. Lähteriigile teate

edastamisel esitab sihtriik inimese kohta artikli 6 punktis 2 loetletud andmed, sh inimese elukoha andmed sihtriigis. Lähteriik kannab andmed oma registrisse alles pärast sihtriigilt teate

4

saamist. Kui sihtriik otsustab hiljem tunnistada elukoha registreerimise otsuse kehtetuks,

teavitab ta sellest ka lähteriiki.

Kokkuleppe artikliga 7 nähakse ette andmekoosseis, mille lähteriik saadab sihtriigile pärast seda, kui ta on kandnud teise riiki kolinud inimese kolimisandmed oma registrisse. Andmed sisaldavad nii vahetult isiku tuvastamisega seotud andmeid (nimi, isikukood, sünniaeg ja -koht,

sugu) kui ka muid isikuga seotud andmeid (perekonnaseis, abikaasa või registreer itud elukaaslase nimi, sünniaeg ja sugu, alla 18-aastase lapse andmed jne). Üle antakse vaid kehtivad

andmed. Kokkuleppe artiklis 8 reguleeritakse elukohariigi määramist pärast kokkuleppe jõustumist.

Kokkuleppe jõustumine ei mõjuta nende inimeste elukohti, kes on jõustumise ajal vaid Soome või Eesti elanikud. Kui aga inimene on kokkuleppe jõustumise ajal registreeritud mõlema riigi

elanikuks, jääb ta edaspidi üksnes selle riigi elanikuks, millega isik tunneb, et ta on tihedamalt seotud. Oluline on isiku enda otsus, kumma riigiga on ta oma perekonnasidemete, elatise teenimise või muude sarnaste asjaolude tõttu rohkem seotud. Kui inimese enda arvamust ei ole

võimalik kindlaks teha, jääb ta selle riigi elanikuks, kus tema alalist elukohta viimati muudeti. Kindlaksmääratud elukohariigis jäävad pärast kokkuleppe jõustumist inimese elukoha andmed

kehtima. Elukoha lõppemise ja rände kuupäevana märgitakse registrisse kande tegemise kuupäev.

Kokkuleppe artiklis 9 määratakse kindlaks andmekoosseis, mida lepinguosaliste riikide rahvastikuregistri asutused vahetavad inimeste kohta, kes võivad suure tõenäosusega osutuda

mõlema riigi elanikuks. Kokkuleppe III peatükk. Andmete vahetamine kummagi riigi rahvastikuregistri asutuste vahel

Kokkuleppe III peatükk sisaldab sätteid, mis oli esialgu plaanis sätestada Siseministeer iumi

ning Soome Digi- ja Rahvastikuandmete Ameti asutustevahelise kokkuleppega. Kokkuleppe artiklis 10 määratakse kindlaks, mis andmeid vahetavad rahvastikuregistr i

asutused Eesti kodanike kohta, kes on kantud Soome rahvastikuregistrisse, ja Soome kodanike kohta, kes on kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Need andmed on 1) põhilised isikuandmed;

2) perekonnaseis; 3) alla 18-aastased lapsed; 4) vanemad ja hooldajad, kui registrisse kantud isik on alla 18-aastane, ning 5) aadress.

Kokkuleppe artikli 11 kohaselt vahetatakse artiklis 10 nimetatud andmeid vähemalt üks kord nädalas. Samas võidakse artikli kohaselt leppida kokku tihedamas andmevahetuses.

Kokkuleppe artiklis 11 on ka sätestatud, et kui andmete edastamisel ei õnnestu edastatavate andmete põhjal isikut tuvastada, on võimalik paluda eraldi taotluse alusel esitada isiku

tuvastamiseks lisaandmeid. Lisaandmeid võib kasutada üksnes isiku tuvastamiseks.

Kokkuleppe artikli 12 kohaselt on võimalik esitada Soome rahvastikuregistrisse kantud Eesti kodanike ja Eesti rahvastikuregistrisse kantud Soome kodanike kohta eraldi andmete esitamise taotlusi, et kontrollida nende isikute andmete õigsust rahvastikuregistris.

Kokkuleppe artiklis 13 käsitletakse andmete töötlemise turvalisust. Kui avastatakse, et andmete

töötlemine ei ole olnud turvaline või on oht, et andmete töötlemine ei pruugi olla turvaline, tuleb sellest teavitada ja võtta meetmeid, et tagada andmete töötlemise turvalisus.

5

Kokkuleppe IV peatükk. Lõppsätted

Kokkuleppe artikli 14 kohaselt võimaldatakse leppida andmevahetuse praktilistes küsimustes eraldi kokku. See tähendab, et kokkuleppega antakse volitus sõlmida asutustevahe lis i lisakokkuleppeid andmevahetuse konkreetsete küsimuste kohta.

Kokkuleppe artiklis 15 sätestatakse kokkuleppe jõustumine. Kokkulepe jõustub teise kuu

esimesel päeval pärast seda, kui riigid on saanud viimase kirjaliku teate, millega nad teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu sellest, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riikl ikes õigusaktides sätestatud nõuded on täidetud.

Kokkulepet võib muuta poolte kokkuleppel.

Siseministeeriumi ja Soome Rahvastikuregistrikeskuse 18. jaanuari 2005. aasta asutustevaheline leping lõpetatakse eraldi lepinguga pärast kokkuleppe jõustumist.

Kokkuleppe artikliga 16 reguleeritakse kokkuleppe lõpetamist. Lepingupool võib kokkuleppe

igal ajal lõpetada, saates teisele lepingupoolele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku teate. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast kuupäeva, mil teine lepingupool sai kätte kokkuleppe lõpetamise teate.

Kokkulepe sõlmitakse kahes originaaleksemplaris nii eesti, soome kui ka inglise keeles. Kõik

kokkuleppe tekstid on võrdselt autentsed, kuid tõlgendamiserinevuste korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Kokkuleppe lisa

Kokkuleppe lisas täpsustatakse, mis andmeid artikli 10 kohaselt vahetatakse. Juba praegu vahetatakse Soomega rahvastikuregistri andmeid. Praegu on Eesti ja Soome vahel

asutustevaheline andmete vahetamise leping, mille alusel vahetatakse Eesti ja Soome kodanike andmeid. Kokkulepe hõlmab aga suuremat hulka inimesi, kelle andmeid vahetatakse.

Kokkuleppe II peatüki kohaselt vahetatakse näiteks ka määratlemata kodakondsusega isikute ja teiste riikide kodanike andmeid, kui nad rändavad Eesti ja Soome vahel. Seega võimaldab

kokkulepe vahetada suurema hulga nende inimeste andmeid, kes Eesti ja Soome vahel rändavad, ning seega saada ka nende elukoha kohta korrektsed andmed. See omakorda

võimaldab vaadata üle elukohapõhised riiklikud ja omavalitsuslikud teenused või soodustused , mida isikutele pakutakse.

Andmete töötlemise ja vahetamise kasutegur ühiskonnale on näiteks see, et rahvastikuregistr i korrektsed andmed võimaldavad elukohapõhise id teenuseid pakkuda vaid neile, kes riigis ka

tegelikult elavad. Kui riik saab kasutada korrektseid andmeid, on tal võimalik teha piiratud ressursside tingimustes korrektsemaid otsuseid. Kui isik ise ei anna riigile teada, et ta on rännanud teise riiki ja tal on seal elukoht, pakutakse talle tõenäoliselt edasi lähteriigi soodustusi.

Kui andmed on rahvastikuregistris õiged, saab tunnistada kehtetuks otsused, millega isikule elukohapõhised soodustused või teenused määrati, ning kasutada seda ressurssi isikute heaks,

kellel on riigis tegelik elukoht ja kes seda teenust või soodustust vajavad.

6

Kuna on isikuid, kes ei teavita lähteriiki teadlikult või teadmatusest oma uuest elukohast, võib

juhtuda, et ilma kokkulepeteta oleksid lähteriigi registris isiku andmed valed. Kui kokkulepe jõustub, teavitavad riigid üksteist rahvastikuregistri andmeid vahetades isiku asemel ise.

Kuna rahvastikuregistri andmetel on õiguslik tähendus, tuleb nendest lähtuda. Seetõttu on vaja, et rahvastikuregistri andmed oleksid õiged. Kui andmevahetuses saadakse isikute kohta õiged

andmed, aitab see tagada registriandmete õigsuse ja vältida olukordi, kus isikud unustavad oma andmeid uuendada või ei tee seda teadlikult. Kokkulepe ei koorma isikute õigusi liigselt, sest

ka kokkuleppeta oleksid isikud kohustatud hoidma oma andmeid rahvastikuregistr is korrektsena. Kui isikud seda pahatahtlikult või teadmatusest ei tee, rikuvad nad oma kohustust riigi ees. Seega, kui isikute kohustus hoida oma andmed korrektsena täidetakse nende eest tänu

andmevahetusele ära, ei saa seda pidada riigi ebaproportsionaalseks sekkumiseks inimese isiklikku ellu.

Rahvastikuregistri seaduse § 44 punkti 4 kohaselt on rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu õigus välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välissuhtlemisseaduse alusel

sõlmitud kokkuleppes. Kokkulepe on välisleping välissuhtlemisseaduse mõistes.

Pärast kokkuleppe jõustumist jääb andmete töötlemise eesmärk samaks nagu juba kehtivas asutustevahelises kokkuleppes. Andmevahetuse eesmärk on tagada rahvastikuregistri andmete õigsus Eestis ja Soomes.

Kokkuleppe II peatükki kohaldatakse isikutele, kes on registreeritud Soome või Eesti elanikeks

ja soovivad rännata või on rännanud teise riiki, olenemata nende kodakondsusest. Kui sihtriigi rahvastikuregistri asutus on otsustanud, kas registreerida rändaja sihtriigi elanikuks

või mitte, teavitab ta oma otsusest kõnealust isikut ja lähteriigi rahvastikuregistri asutust teatega, mis peab sisaldama järgmisi isikuandmeid: 1) isikukood lähteriigis; 2) nimi; 3)

sünniaeg; 4) sünnikoht; 5) kodakondsused; 6) sugu; 7) isikukood sihtriigis, kui isiku elukoht registreeritakse sihtriigis; 8) isiku sihtriiki rändamise kuupäev; 9) elukoht, sh omavalitsus, ja 10) kohalik rahvastikuregistri asutus sihtriigis.

Kui lähteriigi rahvastikuregistri asutus on saanud teate, et rändaja on registreeritud sihtriigi

elanikuks, ja kandnud selle oma registrisse, esitab ta rändaja kohta sihtriigi rahvastikuregistr i asutusele järgmised isikuandmed: 1) isikukood siht- ja lähteriigis; 2) nimi; 3) sünniaeg ja -koht; 4) sugu; 5) kodakondsused; 6) perekonnaseis ja selle muutumise kuupäev; 7) rändaja praeguse

abikaasa või registreeritud elukaaslase nimi, sünniaeg ja sugu; 8) rändaja iga alla 18-aastase lapse nimi, sünniaeg ja -koht ning sugu, samuti iga lapse puhul teave selle kohta, kas rändaja

on lapse eestkostja või mitte, ning 9) alla 18-aastase rändaja puhul iga tema vanema või eestkostja nimi, sünniaeg ja -koht, sugu ning isikukood lähteriigis.

Seega töödeldakse suurt hulka erinevaid isikuandmeid, sealhulgas laste andmeid. Rahvastikuregistrite seisukohalt on oluline, et lisaks isiku enda andmetele korrastatakse

registris ka tema laste andmed. Kuna rahvastikuregistri andmetel on õiguslik tähendus, on oluline, et ka isiku suhted oleksid rahvastikuregistris korrektsed ja näitaksid tegelikku seisu. Kui laste andmeid ei vahetataks, võiks rahvastikuregister olla isiku järglaste poolest ebaõige

ning tekitada probleeme ja segadust. Seetõttu on oluline, et vahetatakse ka laste andmeid, sest rahvastikuregister kajastab ka vanemate ja laste suhteid.

7

Praegu on Eesti ja Soome sõlminud vaid asutustevahelise lepingu, mille alusel vahetatakse

omavahel kodanike andmeid. Pärast kokkuleppe jõustumist lõpetatakse poolte kokkuleppel praegu kehtiv leping ja selle asemel kohaldatakse kokkulepet. Kokkuleppe III peatüki kohaselt

jääb isikute ring – Eesti ja Soome kodanikud – samaks nagu praegu kehtivas ametkondlikus lepingus, kuid laieneb isikute kohta edastatavate andmete koosseis.

Kokkuleppe II peatüki kohaselt laieneb nende isikute ring, kelle andmeid vahetatakse, sest peatüki kohaselt vahetatakse ka selliste määratlemata kodakondsusega isikute ja teiste riikide

kodanike andmeid, kes Eesti ja Soome vahel rändavad. Seega suureneb nende isikute ring, kelle kohta vahetatakse elukoha andmeid, kuid perekonnaseisuandmeid edastatakse ikka samade isikute ehk Eesti ja Soome kodanike kohta.

Isikuandmeid saadakse Eesti ja Soome rahvastikuregistri andmevahetuses, mis on planeeritud

toimima üle X-tee. Kokkuleppe kohaselt võib riik teiselt riigilt saadud isikuandmeid kasutada üksnes oma rahvastikuregistri pidamiseks ning andmete uuendamiseks ja parandamiseks. Kui aga riik on teinud teiselt riigilt saadud isikuandmete põhjal kanded oma rahvastikuregistrisse,

on rahvastikuregistri andmeid lubatud töödelda ja avalikustada andmete töötlemisele ja avalikustamisele kohaldatavates riigi õigusaktides kehtestatud korras.

Nende isikute ring, kes andmeid vahetavad, ei laiene. Andmevahetuse tehnilise poole eest vastutab Eestis rahvastikuregistri volitatud töötleja, kes on Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskus.

Andmeid planeeritakse vahetada Eesti ja Soome vahel üle X-tee nii, et need kanduksid automaatselt Eesti rahvastikuregistrisse ning üldjuhul ei oleks vaja teha käsitööd, välja arvatud juhtumid, kui esineb näiteks tehniline tõrge.

Vahetatavatele andmetele ei pääse juurde kõrvalised ehk kolmandad isikud. Isikuandmete

töötlemisel lähtutakse isikuandmete kaitse põhimõtetest. Inimesed saavad oma muutunud andmetega tutvuda e-rahvastikuregistris või esitades taotluse

rahvastikuregistrist andmete väljastamiseks. Andmevahetus Eesti ja Soome rahvastikuregistr i vahel ei eelda isikute nõusolekut. Kui inimene ei ole oma rahvastikuregistri andmete

muudatustega rahul, saab ta andmete õigsuse vaidlustada. Vahetatavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse, kus neid säilitatakse elektrooniliselt. Kui

vahetatavad andmed on kantud rahvastikuregistrisse, kehtivad nende kohta kõik samad põhimõtted ja nõuded nagu teiste rahvastikuregistri andmete kohta. Kolmandatele isikutele, kes

ei täida avalikke ülesandeid, tagatakse juurdepääs andmetele vaid siis, kui neil on selleks õigustatud huvi.

Isiku vaates, kelle andmeid vahetatakse, võib andmete vahetamisel ja töötlemisel olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Positiivne mõju väljendub selles, et tänu andmevahetuse le

hoitakse isiku rahvastikuregistri andmeid tema lähteriigis korrektsena, ilma et isik peaks andmete õigsuse tagamiseks ise midagi tegema. Negatiivne mõju võib isikule avalduda siis, kui ta soovib teadlikult oma andmeid teise riigi eest varjata, et kasutada samal ajal nii Soome kui

ka Eesti riigi teenuseid, mis on mõeldud vaid riigi elanikele, kuid riikide andmevahe tuse tulemusena edastatakse isiku korrektsed andmed ikka teisele riigile.

8

Kuna praegu pole kehtivate õigusaktide kohaselt võimalik vahetada kõiki soovitud andmeid,

sõlmitakse uus kokkulepe. Selleks, et kokkuleppe täitmine oleks võimalik, tuleb muuta rahvastikuregistri seadust, sest kokkuleppe II peatüki kohaselt kannab lähteriigi

rahvastikuregistri asutus rände andmed oma registrisse, kui on saanud sihtriigilt elukoha registreerimise teate. Seda nõuet praegu Eesti õigusaktides sätestatud ei ole.

Rahvastikuregistri seaduse plaanitava muudatuse kohaselt ei kohaldata rahvastikuregistr i seadust, kui isik esitab oma elukoha andmed välisriiki, millega on sõlmitud

välissuhtlemisseaduse alusel rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe. Lisaks on toodud üldise korra erijuhud.

4. Eelnõu terminoloogia

Kokkuleppe eelnõu termineid, näiteks „elukoht“, „sihtriik“, „lähteriik“, „isikukood“ ja „ajutine viibimine“, on selgitatud kokkuleppe artiklis 1.

Ratifitseerimise seaduse eelnõus uusi termineid ei kasutata.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kokkulepe on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2016. aasta määrusega

(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88) (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus). 6. Eelnõu mõjud

Muudatus: kokkulepe Soome ja Eesti valitsuse vahel rahvastikuregistri andmete vahetamiseks.

Eesti ja Soome valitsus sõlmivad kokkuleppe, mille kohaselt hakatakse vahetama kokkuleppes nimetatud isikute kohta rahvastikuregistri andmeid.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele, tuludele ja kuludele

Sihtrühm: riigiasutused, KOV-id Kokkuleppega luuakse soodsad tingimused Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vahel

rahvastikuregistri andmete edastamiseks. Kokkuleppe kohaselt saab Eesti Soome kolinud isikute kohta kiiret ja korrektset infot, millele saab tugineda, sest riigid peavad tagama

edastatavate andmete õigsuse. Saadud andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid. Kuigi isikutel on kohustus esitada oma välisriigi elukoha andmed ja sealsete perekonnasündmuste

(perekonnaseisudokumentide) andmed rahvastikuregistrisse kandmiseks, ununeb see neil tihti ära või nad pole sellest teadlikud. Seega võimaldab Soome ja Eesti andmevahetus parandada

rahvastikuregistri andmekvaliteeti ning tagada Eesti rahvastikuregistri andmete õigsuse. See on oluline näiteks teenuste ja sotsiaaltoetuste vaates. Eesti riigis on teenused ja toetused isikule tagatud üldjuhul siis, kui tema alaline elukoht on Eestis. Kui isik ei teavita riiki oma

elukohamuutusest, võib tekkida olukord, kus isikule makstakse toetust ilma õigusliku aluseta. Kui meile on teada, et isik elab Soomes, on võimalik talle teenuste osutamine ja toetuste

maksmine peatada või lõpetada. Sama kehtib ka isikute surmaandmete edastamise kohta,

9

millega välistatakse, et teenuseid osutatakse ja toetusi makstakse isikule, kes on tegelikult

surnud.

Mõju ulatus on keskmine. Võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei too need kaasa kohanemisraskusi. Näiteks võib muudatus tuua kaasa olukorra, kus andmevahetuses saadud andmete põhjal elab elukohapõhise soodustuse saaja hoopis teises

riigis ja seetõttu tuleb vaadata toetuse määramise otsus üle või tunnistada see kehtetuks. See ei too aga eeldatavasti kaasa kohanemisraskusi, sest riigiasutused ja omavalitsused tegelevad

nende küsimustega ka praegu. Mõju avaldumise sagedus võib olla sihtrühmale keskmine. Seega võib eelnimetatud juhtumeid

tulla ette, kuid mitte tihti.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on eeldatavasti väike, sest kokkuleppekohane andmevahetus pigem hõlbustab ametnike tööd. See võimaldab ametnikel võtta näiteks toetuste määramisel arvesse juba korrektset elukohta ja määrata elukohapõhiseid toetusi vaid nendele

isikutele, kes ka tegelikult Eestis elavad.

Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sihtrühm: Välisministeerium, teised ministeeriumid ja riigiasutused

Kokkulepe lihtsustab rahvastikuregistriteemalist välissuhtlust Soomega. Kokkuleppega

määratakse kindlaks reeglid, mida peab andmete edastamisel järgima. Kokkulepe muudab koostöö lihtsamaks ja seab sellele kindlad alused, mis lihtsustavad rahvastikuregistri asutuste tööd andmete edastamisel.

Kuna kokkuleppes on määratud ranged reeglid ka andmete edastamise turvalisuse kohta, on

isikuandmete kaitse tagatud ja kokkulepe ei ohusta edastatavate isikuandmete konfidentsiaalsust ega turvalisust.

Mõju avaldumise ulatust võib hinnata väikeseks. Sihtrühma käitumine eriliselt ei muutu ja muudatusega kohanemiseks tegevusi ette ei ole vaja näha.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike.

Mõju avaldumise sagedus võib varieeruda: vahel tuleb suhelda Soomega tihedamalt, vahel harvem.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, sest kokkuleppel on positiivne mõju riikide suhtlusele, kuna selles on määratud kindlaks, mis andmeid ja kelle kohta vahetatakse ning mis

reegleid tuleb andmevahetuses järgida.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm: isikud, kes soovivad rännata või on rännanud Eestist Soome või vastupidi

Kokkuleppe kohaselt hakatakse vahetama Eestist Soome ja Soomest Eestisse rännanud isikute

andmeid. Mõju ulatus nendele isikutele võib olla keskmine ja võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei kaasne kohanemisraskusi.

10

Mõju avaldumise sagedus isikutele on üldjoontes väike, sest eeldatavasti ei rända nad kolimiseks Eesti ja Soome vahel iga päev. Seega on neil üldjuhul korrektselt registreer itud

elukoht vaid ühes riigis. Mõjutatud sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, sest mõjutatud on alla 5% Eesti

elanikkonnast.

Ebasoovitava mõju risk on pigem väike, kuid negatiivne mõju võib avalduda isikutele, kes soovivad ebaseaduslikult kasutada mõlema riigi elukohapõhiseid soodustusi ja kellel on selleks elukoht mõlemas riigis. Pärast kokkuleppe jõustumist selline olukord lõppeb. Positiivne mõju

seisneb selles, et kui isik ei saa mingil põhjusel teha oma lähteriigi elukoha andmeid ise korda, muudetakse need andmevahetuses saadud andmete põhjal rahvastikuregistris õigeks.

Muud olulist mõju riigi julgeolekule, majandusele, elu- ja looduskeskkonna le, regionaalarengule ning riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ei ole.

Andmekaitsemõju

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõikes 1 on sätestatud kohustus hinnata enne isikuandmete töötlemist selle mõju juhul, kui isikuandmete töötlemise, eelkõige uut

tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele

suur oht. Lõikes 3 on toodud juhud, mil mõjuhinnangut nõutakse, ning üks neist on punkti a kohaselt füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused,

millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad olulise lt füüsilist isikut.

Kokkuleppega kavandatav andmevahetus ei tekita suurt ohtu isikute õigustele ja vabadustele. Samuti ei hinnata süstemaatiliselt ja ulatuslikult füüsilisi isiklikke aspekte. Andmeid

vahetatakse X-tee vahendusel ning need kantakse Eesti või Soome rahvastikuregistrisse, mis on mõlemad riiklike registritena turvalised keskkonnad. Õigusaktidega on tagatud

isikuandmete kaitse, samuti on kehtestatud tehnilised meetmed andmekaitse tagamiseks. Kokkuleppe alusel vahetatavad andmed ei ole eriliiki, vaid üldised isikuandmed, mida inimesed

on õigusaktide kohaselt kohustatud ka ise riigile esitama. Kokkuleppega hõlbustatakse inimeste jaoks asjaajamist ja tagatakse registriandmete ajakohasus, mis ei sõltu enam inimese kohustuse

täitmisest. Kokkuleppe II peatüki kohaselt hakatakse vahetama vaid nende inimeste andmeid, kes asuvad

ühe riigi (Eesti või Soome) elanikuna elama teise riiki (Eestisse või Soome), ning kokkuleppe III peatüki kohaselt hakatakse vahetama Eesti ja Soome kodanike andmeid. Selliselt ei käsitata

kokkuleppe alusel andmete töötlemist ulatusliku andmetöötlusena. Kui isik leiab, et tema rahvastikuregistri andmed on valed, on tal mitu valikut. Tal on võimalik

teavitada oma ebaõigetest andmetest rahvastikuregistri volitatud töötlejat ja paluda nende parandamist. Ta saab oma registriandmed ka vaidlustada, esitades rahvastikuregistri seaduse

kohaselt vaide. Samuti on tal võimalik oma õiguste kaitseks minna halduskohtusse. Seega, kui

11

peaks juhtuma, et rahvastikuregistrisse on isiku kohta kantud ebaõiged andmed, saab ta oma

õiguste kaitseks kasutada eelloetletud meetmeid.

Kui lepingupool on teinud teiselt riigilt saadud isikuandmete põhjal oma rahvastikuregistr isse kanded, on registriandmeid lubatud töödelda ja esitada kummagi riigi ja Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud korras, mida kohaldatakse isikuandmete töötlemisele ja esitamise le.

Kui andmed on kantud rahvastikuregistrisse, kohaldub andmete väljastamise le rahvastikuregistri seadus, milles on seatud andmete väljastamise kohta selged reeglid. Seega

tuleb Eestis kolmandatele isikutele rahvastikuregistrist andmete väljastamisel lähtuda rahvastikuregistri seadusest, kus on sätestatud reeglid õigustatud huvi alusel andmete väljastamise kohta. Kui rahvastikuregistrist väljastatakse isikuandmeid andmekaitse mõttes

kolmandatesse riikidesse, arvestatakse isikuandmete kaitse üldmääruse V peatüki nõuetega.

7. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kokkuleppe artiklis 3 on kirjas, et isikuandmete edastamisega seotud kulud katab isikuandmeid edastav riik. Seega katab Eestist Soome saadetavate andmete rahvastikuregistrist väljavõtmise

ja edastamise kulud Eesti. Kulud kaetakse Siseministeeriumi eelarvest rahvastikuregistr i pidamiseks ettenähtud rahast.

8. Rakendusaktid

Korralduse rakendamiseks ei ole tarvis võtta vastu rakendusakte. 9. Eelnõu jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

Kokkulepe jõustub artikli 15 kohaselt teise kuu esimesel päeval pärast viimase sellise kirjaliku teate saamist, millega riigid teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu sellest, et

kokkuleppe jõustumiseks vajalik riigisisene menetlus on lõpetatud.

Kokkulepe on vaja põhiseaduse § 121 punkti 2 järgi Riigikogus ratifitseerida, sest selle tõttu on vaja muuta rahvastikuregistri seadust, et kokkulepe ja rahvastikuregistri seadus oleksid kooskõlas. Rahvastikuregistri seaduse plaanitava muudatuse kohaselt ei kohaldata nimetatud

seadust, kui isik esitab oma elukoha andmed välisriik i, millega on sõlmitud välissuhtlemisseaduse alusel rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe. Lisaks on

toodud selle olukorra erijuhud. Rahvastikuregistri seaduse muudatusi on planeeritud menetleda paralleelselt ratifitseerimise seaduse eelnõuga.

Ratifitseerimise seadus jõustub üldises korras. Ratifitseerimise seaduse jõustumisega samal ajal peab jõustuma ka rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus, sest need eelnõud on omavahel

seotud. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks korraga kõigile

ministeeriumidele, sealhulgas Justiitsministeeriumile, ning arvamuse avaldamiseks

12

Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Siseministeer iumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.

Kuna kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu esitatakse ministeeriumide le kooskõlastamiseks koos kokkuleppe heakskiitmise korralduse eelnõu seletuskirjaga, esitatakse see pärast kokkuleppele allakirjutamist otse Välisministeeriumile Vabariigi Valitsuse le

esitamiseks.

EELNÕU

29.03.2022

Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise

rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seadus Ratifitseerida juurde lisatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline

rahvastiku registreerimise kokkulepe, millele on kirjutatud alla 20.... aasta …(kuupäev). …(kuul) …(allkirjastamise koht).

Jüri Ratas Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ……………2022. a

___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2022. a

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU KAVAND

29.03.2022

Rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus

§ 1. Rahvastikuregistri seadust täiendatakse §-ga 831 järgmises sõnastuses: „§ 831. Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise erisus välissuhtlemisseaduse

alusel sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkuleppe korral

(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui isik esitab oma elukoha andmed välisriiki, millega on sõlmitud välissuhtlemisseaduse alusel rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe, mille kohaselt vahetatakse välisriigiga andmeid vaid riikide registr ite

vahel.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppest tuleneb lepingupoolele kohustus oodata enne välisriigi elukoha aadressi oma rahvastikuregistrisse kandmist teise lepingupoo le teadet isiku elukoha aadressi sellesse riiki kandmise või sellest keeldumise kohta, kuid teine

lepingupool teadet ei esita, võib isik esitada oma elukoha aadressi andmed koos pädeva asutuse dokumendiga, mis tõendab tema elukoha aadressi olemasolu välisriigi registris.

(3) Elukoha andmeid saab välisriiki, millega on sõlmitud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepe, esitada Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või

Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppest tuleneb lepingupoolele kohustus oodata enne välisriigi elukoha aadressi oma

rahvastikuregistrisse kandmist teise lepingupoole teadet isiku elukoha aadressi sellesse riiki kandmise või sellest keeldumise kohta, kuid teine lepingupool teadet ei esita.

§ 2. Käesolev seadus jõustub samal ajal Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seadusega üldises korras.

Jüri Ratas Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ……………2022. a

___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2022. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Updated 25 Feb 2022

AGREEMENT BETWEEN

THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF FINLAND

AND THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA

ON POPULATION REGISTRATION

In order to support the mobility and facilitate the registration of the population in their states and

to develop their population registers by mutual cooperation and to arrange the exchange of personal

data between the population registers as well as to increase the use of automatic procedures,

the Government of the Republic of Finland and the Government of the Republic of Estonia

(hereinafter referred to as “the Contracting Parties”) have agreed as follows:

CHAPTER I: General provisions

Article 1

Scope of the Agreement

1. This Agreement shall apply between Finland and Estonia (hereinafter referred to as “the states”)

as follows:

1. to the notification and registration of data in the states’ population registers

concerning persons, regardless of citizenship, who are registered as residents in one of

the states and who intend to migrate or have migrated to the other state (hereina fter

referred to as “migrants”). The provisions of Chapter II shall apply to notification and

registration of data. However, the Agreement shall not apply if the migrant’s state of

departure has not received the notification referred to in Article 6 within three months

of the notified migration;

2. to the exchange of data between the states concerning citizens of Estonia who are

registered in Finland’s population register and citizens of Finland who are registered in

2(15)

Estonia’s population register. The provisions of Chapter III shall apply to the exchange

of data.

2. This Agreement shall apply to personal data in the states’ population registers. Any obligation to

disclose data shall only apply to a state to the extent that the data is available in its population register.

3. The Agreement shall only apply to personal data in the population registers that is valid at the time

of notification, and no obsolete data shall be disclosed unless otherwise provided by this Agreement.

4. Where there is national legislation in place regarding processing restrictions or confidentiality of

personal data, including but not limited to protected addresses, that legislation shall apply when data

is disclosed under this Agreement.

Article 2

Definitions

1. For the purposes of this Agreement

a) the term “place of residence” means:

i) in Finland, the person’s municipality of residence and their abode there; and

ii) in Estonia, the person’s residential address registered in the population register;

b) the term “temporary stay” means a stay of less than 12 months in the state of arrival. As a rule, a

temporary stay shall not be considered to constitute a place of residence referred to in this Agreement;

c) the term “address” means the address details of the place of residence recorded in the population

register. With regards to Finland, it also refers to the address details of a person’s temporary place of

residence recorded in the population register;

d) the term “identification number” means:

i) the personal identity code (henkilötunnus/personbeteckning) in Finland;

ii) the personal identification code (isikukood) in Estonia; and

3(15)

iii) any other personal identifier that is considered equivalent to the above-mentioned

identification numbers and is recorded in a population register;

e) the term “state of arrival” means the state in which a person has settled after migrating from the

other state;

f) the term “state of departure” means the state from which a person has migrated to the state of

arrival;

g) the term “population register authority” means the Ministry of Interior of the Republic of Estonia

or the Digital and Population Data Services Agency of Finland;

h) the term “other population register authorities” means the contractual processors of the populatio n

register in Estonia and the State Department of Åland in Finland;

i) the term “population register” means the population register in Estonia and the Population

Information System in Finland;

j) the term “third party” means any natural or legal person, public authority, agency or any other

body other than the data subject, the population register authorities and the persons who, under the

direct authority of a population register authority, are authorised to process personal data.

2. The state of arrival and the state of departure shall be determined for each migration in accordance

with the definitions above and shall remain unchanged after each migration until the person migrates

again from one state to the other.

3. The population register authority shall notify the other population register authority if its duties or

the duties of other population register authorities are transferred to entities other than those mentioned

above.

4(15)

Article 3

Electronic exchange of data and purpose of exchange of data

1. The notifications specified in this Agreement may be transferred electronically between the

population register authorities of the two states.

2. Each state shall pay its own costs incurred in delivering and receiving data under this Agreement.

3. Each state may process personal data received from the other state under Chapters II and III of this

Agreement only for the purposes of maintaining and correcting data in its own population register to

the extent that is necessary for the authorities to perform their statutory duties. However, after one

state has made entries in its population register on the basis of personal data received from the other

state, the data in the population register may be processed in accordance with national legislation and

European Union legislation.

CHAPTER II: Notification and registration of population register data

Article 4

Obligations of a migrant

1. A person migrating from either state to the other shall notify the population register authority of

the state of arrival about their migration in compliance with the legislation and regulations of that

state and within the time period specified therein.

2. In connection with this notification, the migrant shall report their former place of residence,

including municipality, that was valid in the state of departure prior to the migration, their

identification number in the state of departure, and any other information required by the legislat ion

of the state of arrival. The migrant shall also identify themselves by such official identificat ion

procedure as is required by national legislation or European Union legislation.

5(15)

3. The migrant’s residence in the state of arrival shall also be legal in accordance with its nationa l

legislation or European Union legislation. This Agreement does not alter or provide for an exemption

from the preconditions for residence in either state or the responsibilities associated with this laid

down in the national legislation or in European Union legislation.

Article 5

Competence to make a decision on a person’s place of residence

1. The population register authority of the state of arrival shall decide whether or not the migrant shall

be registered with a place of residence in the state of arrival. This decision shall be made pursuant to

the legislation of the state of arrival.

2. If the population register authority of the state of arrival decides that the migrant shall be registered

with a place of residence in the state of arrival, the migrant shall be assigned an identification number

as soon as possible, following the same rules as those which apply to persons migrating to the state

of arrival from states other than Finland or Estonia.

3. The population register authority of the state of departure shall record the migration in its register

only after receiving a notification of the registration of a place of residence from the state of arrival.

4. If the population register authority of the state of departure disputes the truthfulness of the

circumstances on which the registration of a place of residence is based, it may confer on the case

with its counterpart in the state of arrival.

Article 6

Notification of registration of a migrant

1. Once the population register authority of the state of arrival has made a decision on whether the

migrant shall be registered with a place of residence in the state of arrival, it shall notify the person

in question and the population register authority of the state of departure about its decision.

6(15)

2. The following personal data shall be disclosed to the population register authority of the state of

departure:

1) identification number in the state of departure;

2) name;

3) date of birth;

4) place of birth;

5) citizenships;

6) gender;

7) identification number in the state of arrival;

8) date on which the person migrated to the state of arrival;

9) place of residence, including municipality;

10) local population register authority in the state of arrival.

3. The data indicated in subparagraphs 7–10 in paragraph 2 of this Article shall only be disclosed if,

according to the decision, the person is registered with a place of residence in the state of arrival.

4. If the population register authority of the state of arrival later withdraws an earlier decision on

registering a place of residence for a migrant, a notification shall be sent to the state of departure,

including the data indicated in subparagraphs 1, 2, 8 and 9 in paragraph 2 of this Article.

Article 7

Disclosure of a migrant’s personal data

Once the population register authority of the state of departure has received notification that a migrant

has been registered with a place of residence in the state of arrival and has recorded this information

in its register, it shall disclose the following personal data on the migrant to the population register

authority of the state of arrival:

1) identification number in the state of arrival and the state of departure;

2) name;

3) date and place of birth;

4) gender;

5) citizenships;

7(15)

6) civil status and the date on which the civil status has changed;

7) name, date of birth and gender of the migrant’s current spouse or partner in a

registered partnership;

8) name, date and place of birth, and gender of each of the migrant’s children aged under

18 years, and information on whether or not the migrant is the custodian of each child;

9) if the migrant is aged under 18 years, the name, date and place of birth, gender and

identification number in the state of departure of each of the migrant’s parents and

custodians.

Article 8

Determination of place of residence after the Agreement enters into force

1. The entry into force of this Agreement shall not affect the place of residence of any person who

has a place of residence in either Finland or Estonia only.

2. A person who has a place of residence in both states when this Agreement enters into force shall,

under this Agreement, only remain registered with a place of residence in one of the states. The person

shall remain registered with the place of residence which they personally consider their place of

residence due to their family relations, livelihood or other similar circumstances and with which the

person, due to the aforementioned circumstances, has their primary connections. If the person’s own

opinion on their place of residence cannot be determined, they shall remain registered with a place of

residence in the state where the place of residence last changed.

3. The determination of which place of residence the person shall remain registered with shall be

made by the population register authority in the state where the person’s place of residence last

changed. The population register authority in question shall notify the population register authority

of the other state of its decision.

4. No changes concerning the person’s place of residence shall be made in the state where they remain

registered with a place of residence. In the other state, where the person loses their place of residence,

this place of residence shall be registered as having ceased and the person as having migrated to the

8(15)

other state. The date when this register entry is made shall be entered as the date of the cessation of

place of residence and the date of migration.

Article 9

Exchange of data to enable the determination of a person’s place of residence

1. To enable the determination of the place of residence in accordance with Article 8, the population

register authority of each state shall disclose to its counterpart in the other state personal data referred

to in Article 9, paragraph 2 concerning persons who, on the basis of population register data, can be

suspected to have a place of residence in both states. The data shall be delivered for each person who

is registered with a place of residence in the state delivering the data and who, according to the

population register data in the state delivering the data, also is:

1) a citizen of the other state; or

2) a citizen of a third state, a stateless person or a person with undetermined citizenship,

who

a) has formerly been registered with a place of residence in the other state;

b) has or has had a temporary address in the other state;

c) was born in the other state; or

d) is known to have an identification number issued by the other state.

2. For the persons mentioned in the previous paragraph, the following personal data shall be delivered :

1) identification numbers issued by both states;

2) name;

3) date and place of birth;

4) gender;

5) address;

6) date on which the address was registered.

3. The personal data material received from the other state as referred to in this Article may only be

used for the determination of place of residence referred to in Article 8. The material shall be deleted

9(15)

as soon as it is no longer needed for this purpose. After determining the place of residence, the

personal data included in the material may only be kept as annexes to decisions or register entries

concerning the determination of the place of residence, to the extent that this is necessary under

national legislation or European Union legislation.

CHAPTER III: Exchange of data between the states’ population register

authorities

Article 10

Data to be exchanged between the population register authorities

1. The population register authorities shall disclose to each other the following data that has been

recorded in the population register of Finland or Estonia regarding the persons mentioned in Article

1, paragraph 1, subparagraph 2:

1. basic personal data;

2. civil status;

3. children aged under 18 years;

4. parents and custodians, if the registered person is aged under 18 years;

5. address.

2. The detailed data that shall be disclosed is listed in the Annex, which is an integral part of this

Agreement.

Article 11

Delivery of data

1. The population register authority shall deliver any changes of the data listed in Article 10 and in

the Annex of this Agreement which are recorded in the population register to the other population

register authority at least once a week. The population register authorities may agree upon more

frequent deliveries of data.

10(15)

2. The delivery of data under paragraph 1 of this Article shall always include at least the identificat ion

number. If technically possible, the basic personal data referred to in Article 10, paragraph 1 shall be

included.

3. If it is not possible to identify which person registered in the population register of the receiving

population register authority the delivered data applies to, the delivering population register authority

shall, upon a separate request of the receiving population register authority, and to the extent it is

technically possible and possible under national legislation or European union legislation, deliver

such additional data as is necessary for identifying the person. Such additional data shall only be used

for this purpose.

Article 12

Checking of data

The population register authorities may submit separate requests for data related to persons within

the scope of this Chapter for the purposes of checking the accuracy of the data. The population register

authority disclosing any such data shall determine the procedure and means for individual disclosure.

Article 13

Security of data processing

1. The population register authorities shall, on the date of entry into force of this Agreement at the

latest, inform the other population register authorities of this Agreement and the provisions therein

concerning security of data processing and transferring of data.

2. If a population register authority discovers, or has reason to suspect, that the confidentiality or

integrity of the data received in accordance with this Agreement has been violated, it shall infor m the

other population register authority thereof and take the necessary protective action without delay.

11(15)

CHAPTER IV: Final provisions

Article 14

Procedures and technical solutions related to disclosure of data

The population register authorities may conclude separate agreements regarding the practical

procedures and technical solutions related to the disclosure of data as well as arrangements on the

introduction of the disclosure of data.

Article 15

Entry into force

1. This Agreement shall enter into force on the first day of the second month following the receipt of

the last written notification by which the states have notified each other through diplomatic channels

that the national legal requirements for the entry into force of the Agreement have been completed.

2. This Agreement may be amended by mutual written consent of the Contracting Parties. Any such

amendments shall enter into force as stated in the first paragraph of this Article.

3. Once the Agreement has entered into force, each population register authority shall deliver to the

other population register authority the information mentioned in Article 10 regarding citizens of the

other state.

4. The Agreement Concerning Delivery of Data From Population Register signed between the

Ministry of Interior of the Republic of Estonia and the Population Register Centre of Finland on 18

January 2005 shall terminate by a separate agreement when the exchange of data concerning persons

referred to in Article 1, paragraph 1, subparagraph 2 of this Agreement begins.

5. The population register authorities shall separately agree upon the schedule according to which the

notification and registration of data under Chapter II will commence, and according to which the

12(15)

measures provided for in Articles 8 and 9 will be taken in order to commence the procedures under

Chapter II.

6. The exchange of data provided for in Article 10 shall commence with the death data mentioned

under paragraph I.4 in the Annex to this Agreement within one year from the date of entry into force

of the Agreement. The population register authorities shall separately agree upon the schedule for

extending the exchange of data to comprehend all the data mentioned in the Annex to this Agreement.

Article 16

Termination

1. Either Contracting Party may terminate this Agreement by sending a written notification to that

effect to the other Contracting Party through diplomatic channels. Termination shall take effect six

months after the date on which the other Contracting Party received the notification of termination.

2. Either population register authority may, at any time, suspend the exchange of data under this

Agreement immediately, if it has grounds to suspect that the protection of personal data or the security

of data processing is endangered. The population register authority shall notify the other population

register authority of the suspension in writing and without unnecessary delay. The population register

authorities shall work together in good faith to resolve the issue. If the issue is not resolved, the

Contracting Party may terminate this Agreement in accordance with paragraph 1.

3. If this Agreement is terminated, entries made in either state’s population register based on data

exchanged under the provisions of this Agreement shall continue to be considered reliable unless

proven otherwise.

In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto by their respective governments,

have signed this Agreement.

13(15)

Done in duplicate at …… this … day of …,… 202[…] in the Finnish, Estonian and English languages,

all texts being equally authentic. In case of divergence in interpretation, the English text shall prevail.

For the Government of the For the Government of the

Republic of Finland Republic of Estonia

14(15)

ANNEX TO THE AGREEMENT BETWEEN THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC

OF FINLAND AND THE GOVERNMENT OF THE REPUBLIC OF ESTONIA ON

POPULATION REGISTRATION

According to Article 10 of the Agreement between the Government of the Republic of Finland and

the Government of the Republic of Estonia on Population Registration, the population register

authorities shall exchange the following data:

I. The registered person’s basic personal data

1. Identification numbers in both states

2. Full name

3. Date and place of birth

4. Date of death

II. Data on the registered person’s civil status

1. Civil status

2. Date of change in civil status

3. Full name and date of birth of the registered person’s spouse or registered partner (as appropriate)

III. Data on the registered person’s children aged under 18 years

1. Full name and date of birth of each child

2. Data on custody of the child

a. Data on whether the registered person is the child’s custodian or not

b. Date of change in the custody relations

3. The child’s gender and place of birth, but only when one of the following vital statistics events

takes place:

a. A child is born to the registered person.

b. The registered person adopts a child.

c. The registered person is legally confirmed as a parent of a child.

15(15)

d. Any other case when a child is registered with the registered person for the first

time.

IV. Data on the parents and custodians, when the registered person is under the age of 18

1. Full name and date of birth of each parent and custodian

2. Date of change in the custody relations

V. Data on the registered person’s address

1. Address of the permanent place of residence

2. Address of temporary place of residence

3. Start and end dates of the aforementioned addresses

1

EESTI VABARIIGI VALITSUSE

JA SOOME VABARIIGI VALITSUSE VAHELINE

RAHVASTIKU REGISTREERIMISE KOKKULEPE

Selleks, et toetada liikuvust ja lihtsustada rahvastiku arvestust asjaomastes riikides ning

arendada vastastikuses koostöös oma rahvastikuregistreid ja korraldada isikuandmete vahetamis t

rahvastikuregistrite vahel, samuti kasutada senisest rohkem automaatseid menetlusi,

on Eesti Vabariigi valitsus ja Soome Vabariigi valitsus (edaspidi lepingupooled) leppinud kokku

järgmises.

I PEATÜKK. Üldsätted

Artikkel 1

Kokkuleppe kohaldamisala

1. Kokkulepet kohaldatakse Soomele ja Eestile (edaspidi riigid) järgmiselt:

1) riikide rahvastikuregistrites olevate selliste isikute andmete teatamisele ja

registreerimisele, kes on registreeritud emma-kumma riigi elanikeks ja soovivad

rännata või on rännanud teise riiki (edaspidi rändajad), olenemata nende

kodakondsusest. Andmete teatamisele ja registreerimisele kohaldatakse II peatükki.

Siiski ei kohaldata kokkulepet juhul, kui rändaja lähteriik ei ole kolme kuu jooksul

alates eelnimetatud rändest saanud artiklis 6 nimetatud teadet;

2) andmete vahetamisele riikide vahel Eesti kodanike kohta, kes on kantud Soome

rahvastikuregistrisse, ja Soome kodanike kohta, kes on kantud Eesti

rahvastikuregistrisse. Andmete vahetamisele kohaldatakse III peatükki.

2(13)

2. Kokkulepet kohaldatakse kummagi riigi rahvastikuregistrisse kantud isikuandmetele. Riigil on

kohustus andmeid üle anda üksnes siis, kui need andmed on selle riigi rahvastikuregis tr is

kättesaadavad.

3. Kokkulepet kohaldatakse üksnes sellistele rahvastikuregistrisse kantud isikuandmetele, mis on

teatamise hetkel kehtivad, ja aegunud andmeid üle ei anta, välja arvatud juhul, kui kokkuleppes on

sätestatud teisiti.

4. Kui riigi õigusaktides on reguleeritud isikuandmete, sealhulgas kaitstud aadresside töötlemise

piiranguid või konfidentsiaalsust, kohaldatakse kokkuleppe alusel andmete üleandmise le

eelnimetatud õigusakte.

Artikkel 2

Mõisted

1. Kokkuleppes kasutatakse järgmisi termineid:

a) elukoht –

i) Soome puhul isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus ja tema sealne elukoht ning

ii) Eesti puhul isiku Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress;

b) ajutine viibimine – vähem kui 12 kuu pikkune viibimine sihtriigis. Ajutist viibimist ei loeta

üldjuhul elukoha tekkimise aluseks kokkuleppe tähenduses;

c) aadress – rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed. Soome puhul hõlmab see ka

rahvastikuregistrisse kantud ajutise elukoha aadressiandmeid;

d) isikukood –

i) isikukood (sm henkilötunnus / rts personbeteckning) Soomes;

ii) isikukood (ee isikukood) Eestis ja

iii) igasugune muu tuvastuskood, mida käsitatakse eelnimetatud isikukoodidega

võrdväärsena ja mis on kantud rahvastikuregistrisse;

3(13)

e) sihtriik – riik, kuhu isik on elama asunud pärast teisest riigist sisserändamist;

f) lähteriik – riik, kust isik on sihtriiki rännanud;

g) rahvastikuregistri asutus – Eesti Siseministeerium või Soome Digi- ja Rahvastikuandmete Amet;

h) muud rahvastikuregistri asutused – Eesti rahvastikuregistri lepingulised töötlejad ja Ahvenamaa

valitsusasutus Soomes;

i) rahvastikuregister – Eesti rahvastikuregister ja Soome rahvastikuinfosüsteem;

j) kolmas isik – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes ei ole

andmesubjekt, rahvastikuregistri asutus ega isik, kellel on rahvastikuregistri asutuse otseses alluvuses

õigus isikuandmeid töödelda.

2. Sihtriik ja lähteriik määratakse eeltoodud määratluste kohaselt iga rände puhul ning need jäävad

iga rände järel kehtima seni, kuni isik rändab taas ühest riigist teise.

3. Kui rahvastikuregistri asutuse või muude rahvastikuregistri asutuste kohustused antakse üle mõnele

muule, eespool nimetamata asutusele, teatab rahvastikuregistri asutus sellest teisele rahvastikuregistr i

asutusele.

Artikkel 3

Elektrooniline andmevahetus ja andmete vahetamise eesmärk

1. Kokkuleppes nimetatud teateid võidakse saata kummagi riigi rahvastikuregistri asutuste vahel

elektrooniliselt.

2. Riik kannab ise kulud, mis on talle kokkuleppe alusel andmete edastamisel ja saamisel tekkinud.

3. Riik võib teiselt riigilt kokkuleppe II ja III peatüki alusel saadud isikuandmeid kasutada üksnes

oma rahvastikuregistri andmete uuendamiseks ja parandamiseks niivõrd, kuivõrd see on vajalik nende

asutuste seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Kui aga riik on teiselt riigilt saadud isikuandmete

4(13)

põhjal kanded oma rahvastikuregistrisse ära teinud, on rahvastikuregistri andmeid lubatud töödelda

riigi ja Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud korras.

II PEATÜKK. Rahvastikuregistri andmete teatamine ja registreerimine

Artikkel 4

Rändaja kohustused

1. Emmast-kummast riigist teise riiki rändav isik peab sihtriigi rahvastikuregistri asutust rändest

teavitama kooskõlas selle riigi õigusaktidega ja neis sätestatud tähtaja jooksul.

2. Teates peab rändaja märkima ka oma enne rännet kehtinud aadressi lähteriigis (sealhulgas

elukohajärgse omavalitsuse), oma isikukoodi lähteriigis ning igasuguse muu teabe, mis on sihtriigi

õigusaktides nõutud. Samuti peab rändaja tõendama oma isikut riigi või Euroopa Liidu õigusaktides

sätestatud isiku tuvastamise korra kohaselt.

3. Rändaja elukoht sihtriigis peab olema selle riigi või Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt seaduslik.

Kokkuleppega ei muudeta kummagi riigi ega Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud riigis elamise

tingimusi ega nendega seotud kohustusi ega kehtestata neist erandeid.

Artikkel 5

Pädevus otsustada isiku elukoha üle

1. Sihtriigi rahvastikuregistri asutus otsustab, kas registreerida rändaja sihtriigi elukohta või mitte.

See otsus tehakse sihtriigi õigusaktides sätestatud korras.

2. Kui sihtriigi rahvastikuregistri asutus otsustab rändaja sihtriigi elukohta registreerida, antakse

rändajale võimalikult kiiresti isikukood samade reeglite alusel, mida kohaldatakse isikutele, kes

rändavad sihtriiki mujalt kui Soomest või Eestist.

3. Lähteriigi rahvastikuregistri asutus kannab rände andmed oma registrisse alles pärast sihtriigilt

elukoha registreerimise teate saamist.

5(13)

4. Kui lähteriigi rahvastikuregistri asutus vaidlustab nende asjaolude tõesuse, mille põhjal on elukoht

registreeritud, võib ta pidada olukorra üle nõu sihtriigi rahvastikuregistri asutusega.

Artikkel 6

Rändaja registreerimise teade

1. Kui sihtriigi rahvastikuregistri asutus on otsustanud rändaja sihtriigi elukohta registreerimise või

sellest keeldumise, teavitab ta oma otsusest kõnealust isikut ja lähteriigi rahvastikuregistri asutust.

2. Lähteriigi rahvastikuregistri asutusele tuleb üle anda järgmised isikuandmed:

1) isikukood lähteriigis;

2) nimi;

3) sünniaeg;

4) sünnikoht;

5) kodakondsused;

6) sugu;

7) isikukood sihtriigis;

8) isiku sihtriiki rändamise kuupäev;

9) elukoht, sealhulgas kohalik omavalitsus;

10) kohalik rahvastikuregistri asutus sihtriigis.

3. Selle artikli lõike 2 punktides 7–10 nimetatud andmed antakse üle üksnes juhul, kui isik on

otsustatud sihtriigi elukohta registreerida.

4. Kui sihtriigi rahvastikuregistri asutus võtab oma varasema otsuse rändaja elukoha registreerimise

kohta hiljem tagasi, saadetakse lähteriigile selle kohta teade, mis sisaldab selle artikli lõike 2

punktides 1, 2, 8 ja 9 loetletud andmeid.

Artikkel 7

Rändaja isikuandmete üleandmine

6(13)

Kui lähteriigi rahvastikuregistri asutus on saanud teate selle kohta, et rändaja on registreeritud sihtriigi

elukohta, ja need andmed oma registrisse kandnud, annab ta rändaja kohta sihtriigi rahvastikuregistr i

asutusele üle järgmised isikuandmed:

1) isikukood sihtriigis ja lähteriigis;

2) nimi;

3) sünniaeg ja ­koht;

4) sugu;

5) kodakondsused;

6) perekonnaseis ja selle muutumise kuupäev;

7) rändaja praeguse abikaasa või registreeritud elukaaslase nimi, sünniaeg ja sugu;

8) rändaja iga alla 18-aastase lapse nimi, sünniaeg ja -koht ning sugu, samuti iga lapse

puhul teave selle kohta, kas rändajal on lapse üle hooldusõigus või mitte;

9) kui rändaja on alla 18-aastane, siis iga tema vanema ja hooldaja nimi, sünniaeg

ja -koht, sugu ning isikukood lähteriigis.

Artikkel 8

Elukoha kindlaksmääramine pärast kokkuleppe jõustumist

1. Kokkuleppe jõustumine ei mõjuta ühegi sellise isiku elukoha registreerimist, kes on registreeritud

üksnes Soome või Eesti elukohta.

2. Isik, kes on kokkuleppe jõustumise ajal registreeritud mõlema riigi elukohta, jääb kokkuleppe

kohaselt registreerituks üksnes ühe riigi elukohta. Isik jääb registreerituks elukohta, mida ta ise peab

perekonnasidemete, elatise teenimise või muude samalaadsete asjaolude pärast oma elukohaks ja

millega ta on eelnimetatud asjaolude tõttu peamiselt seotud. Kui isiku arvamust oma elukoha kohta

ei ole võimalik kindlaks teha, jääb ta registreerituks selle riigi elukohta, kus tema elukoha andmeid

viimati muudeti.

3. Selle, millisesse elukohta isik registreerituks jääb, määrab kindlaks selle riigi rahvastikuregistr i

asutus, kus isiku elukohta viimati muudeti. Kõnealune rahvastikuregistri asutus teavitab oma otsusest

teise riigi rahvastikuregistri asutust.

7(13)

4. Riigis, kus isiku elukoht jääb registreerituks, tema elukoha andmeid ei muudeta. Riigis, kus isik

jääb oma elukohast ilma, lõpetatakse tema elukoha andmete kehtivus selles riigis ja märgitakse, et ta

on rännanud teise riiki. Elukoha lõppemise ja rände kuupäevana märgitakse registrisse kandmise

kuupäev.

Artikkel 9

Andmete vahetamine eesmärgiga võimaldada kindlaks määrata isiku elukoht

1. Selleks, et võimaldada elukoha kindlaksmääramist kooskõlas artikliga 8, annab kummagi riigi

rahvastikuregistri asutus teise riigi rahvastikuregistri asutusele üle artikli 9 lõikes 2 viidatud

isikuandmed selliste isikute kohta, kellel võib rahvastikuregistri andmete põhjal olla elukoht mõlemas

riigis. Andmed edastatakse iga isiku kohta, kellel on andmeid edastavas riigis registreeritud elukoht

ja kes on andmeid edastava riigi rahvastikuregistri andmetel ühtlasi:

1) teise riigi kodanik või

2) kolmanda riigi kodanik, kodakondsuseta isik või määratlemata kodakondsusega isik,

a) kellel on varem olnud teises riigis registreeritud elukoht;

b) kellel on või on olnud teises riigis ajutine elukoha aadress;

c) kes on sündinud teises riigis või

d) kellele on teadaolevalt väljastatud teise riigi isikukood.

2. Selle artikli lõikes 1 nimetatud isikute kohta edastatakse järgmised isikuandmed:

1) kummaski riigis väljastatud isikukood;

2) nimi;

3) sünniaeg ja ­koht;

4) sugu;

5) aadress;

6) aadressi registreerimise kuupäev.

3. Selles artiklis viidatud ja teiselt riigilt saadud isikuandmeid võib kasutada üksnes artiklis 8 osutatud

elukoha määramiseks. Andmed kustutatakse niipea, kui neid enam selleks otstarbeks ei vajata. Pärast

8(13)

elukoha väljaselgitamist võib neid isikuandmeid säilitada üksnes elukoha määramise otsuste või

registrikannete lisana ja üksnes riigi või Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt vajalikus ulatuses.

III PEATÜKK. Andmete vahetamine kummagi riigi rahvastikuregistri asutuste vahel

Artikkel 10

Rahvastikuregistri asutuste vahel vahetatavad andmed

1. Rahvastikuregistri asutused annavad teineteisele üle järgmised Soome või Eesti

rahvastikuregistrisse kantud andmed artikli 1 lõike 1 punktis 2 nimetatud isikute kohta:

1) põhilised isikuandmed;

2) perekonnaseis;

3) alla 18-aastased lapsed;

4) vanemad ja hooldajad, kui registrisse kantud isik on alla 18-aastane;

5) aadress.

2. Üleantavad andmed on üksikasjalikumalt loetletud lisas, mis on kokkuleppe lahutamatu osa.

Artikkel 11

Andmete edastamine

1. Rahvastikuregistri asutus edastab artiklis 10 ja kokkuleppe lisas loetletud ning rahvastikuregistr isse

kantud andmete muudatused teisele rahvastikuregistri asutusele vähemalt üks kord nädalas.

Rahvastikuregistri asutused võivad kokku leppida andmete sagedasemas edastamises.

2. Kui andmeid edastatakse selle artikli lõike 1 alusel, tuleb alati lisada vähemalt isikukood. Lisada

tuleb artikli 10 lõikes 1 viidatud põhilised isikuandmed, kui see on tehniliselt võimalik.

3. Kui ei ole võimalik tuvastada, millise vastuvõtva rahvastikuregistri asutuse rahvastikuregistr isse

kantud isiku kohta andmed käivad, edastab andmeid edastav rahvastikuregistri asutus vastuvõtva

rahvastikuregistri asutuse eraldi taotluse korral ning tehniliselt ja riiklike või Euroopa Liidu

9(13)

õigusaktide kohaselt võimalikus ulatuses isiku tuvastamiseks vajalikud lisaandmed. Lisaandmeid

kasutatakse üksnes selleks otstarbeks.

Artikkel 12

Andmete kontrollimine

Rahvastikuregistri asutused võivad andmete täpsuse kontrollimise eesmärgil esitada eraldi taotlusi

selle peatüki kohaldamisalasse kuuluvate isikutega seotud andmete saamiseks. Selliseid andmeid üle

andev rahvastikuregistri asutus määrab kindlaks eraldi üleantavate andmete edastamise korra ja

vahendid.

Artikkel 13

Andmetöötluse turvalisus

1. Rahvastikuregistri asutused teavitavad hiljemalt kokkuleppe jõustumisel ülejäänud

rahvastikuregistri asutusi kokkuleppest ja selle sätetest, milles käsitletakse andmetöötluse turvalisus t

ja andmete edastamist.

2. Kui rahvastikuregistri asutus avastab või kui tal on põhjust kahtlustada, et kokkuleppe alusel

saadud andmete konfidentsiaalsust või terviklust on rikutud, teavitab ta sellest viivitamata teist

rahvastikuregistri asutust ja võtab kohe vajalikud kaitsemeetmed.

IV PEATÜKK. Lõppsätted

Artikkel 14

Andmete üleandmisega seotud toimingud ja tehnilised lahendused

Rahvastikuregistri asutused võivad sõlmida eraldi kokkulepped, milles käsitletakse andmete

üleandmisega seotud praktilisi toiminguid ja tehnilisi lahendusi ning andmete üleandmise

alustamisega seotud meetmeid.

10(13)

Artikkel 15

Jõustumine

1. Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval pärast viimase sellise kirjaliku teate saamist, millega

riigid teavitavad teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu sellest, et kokkuleppe jõustumiseks vajalik

riigisisene menetlus on lõpetatud.

2. Kokkulepet võib muuta lepingupoolte vastastikusel kirjalikul nõusolekul. Kõik muudatused

jõustuvad samal viisil, nagu on sätestatud selle artikli lõikes 1.

3. Pärast kokkuleppe jõustumist esitab kumbki rahvastikuregistri asutus teisele rahvastikuregistr i

asutusele teise riigi kodanike kohta artiklis 10 nimetatud andmed.

4. Eesti Siseministeeriumi ning Soome Rahvastikuregistrikeskuse vahel 18. jaanuaril 2005. aastal

sõlmitud rahvastikuregistri andmete edastamise kokkulepe lõpetatakse eraldi lepinguga siis, kui algab

käesoleva kokkuleppe artikli 1 lõike 1 punktis 2 viidatud isikuid puudutavate andmete vahetamine.

5. Rahvastikuregistri asutused lepivad eraldi kokku ajakava II peatükist tuleneva andmete teatamise

ja registreerimise alustamiseks ning artiklites 8 ja 9 sätestatud meetmete võtmiseks eesmärgiga

alustada II peatükist tulenevaid toiminguid.

6. Artiklis 10 nimetatud andmete vahetamine algab kokkuleppe lisa I jao punktis 4 nimetatud

surmaandmete vahetamisega ühe aasta jooksul alates kokkuleppe jõustumisest. Rahvastikuregistr i

asutused lepivad eraldi kokku ajakava andmevahetuse laiendamiseks kõigile kokkuleppe lisas

nimetatud andmetele.

Artikkel 16

Lõpetamine

1. Kumbki lepingupool võib kokkuleppe igal ajal lõpetada, saates teisele lepingupoo le le

diplomaatiliste kanalite kaudu sellekohase kirjaliku teate. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast

kuupäeva, mil teine lepingupool sai kätte kokkuleppe lõpetamise teate.

11(13)

2. Kumbki rahvastikuregistri asutus võib kokkuleppest tuleneva andmete vahetamise igal ajal

peatada, kui tal on põhjust kahtlustada, et isikuandmete kaitse või andmetöötluse turvalisus on ohus.

Kõnealune rahvastikuregistri asutus peab teist rahvastikuregistri asutust peatamisest põhjendamatu

viivituseta kirjalikult teavitama. Rahvastikuregistri asutused teevad probleemi lahendamiseks heas

usus koostööd. Kui probleem jääb lahendamata, võib lepingupool kokkuleppe lõpetada kooskõlas

lõikega 1.

3. Kokkuleppe lõpetamise korral eeldatakse ka edaspidi, et kummagi riigi rahvastikuregistrisse tehtud

kanded, mis põhinevad kokkuleppe alusel vahetatud andmetel, on usaldusväärsed, kui pole tõendatud

vastupidist.

Selle kinnituseks on asjaomaste valitsuste volitatud esindajad kokkuleppele alla kirjutanud.

Koostatud … (aeg) 202[...] aastal ...... (koht) kahes originaaleksemplaris eesti, soome ja inglise

keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamiserinevuste korral võetakse aluseks

ingliskeelne tekst.

Eesti Vabariigi Soome Vabariigi

valitsuse nimel valitsuse nimel

12(13)

EESTI VABARIIGI VALITSUSE JA SOOME VABARIIGI VALITSUSE VAHELISE

RAHVASTIKU REGISTREERIMISE KOKKULEPPE LISA

Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe

artikli 10 kohaselt vahetavad rahvastikuregistri asutused järgmisi andmeid.

I. Registreeritud isiku põhilised isikuandmed:

1) isikukood kummaski riigis;

2) ees- ja perekonnanimi;

3) sünniaeg ja ­koht;

4) surmaaeg.

II. Registreeritud isiku perekonnaseisuandmed:

1) perekonnaseis;

2) perekonnaseisu muutumise kuupäev;

3) registreeritud isiku abikaasa või registreeritud elukaaslase (olenevalt asjaoludest) ees- ja

perekonnanimi ning sünniaeg.

III. Registreeritud isiku alla 18-aastaste laste andmed:

1) iga lapse ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg;

2) andmed lapse hooldusõiguse kohta:

a) andmed selle kohta, kas registreeritud isikul on lapse üle hooldusõigus või mitte;

b) hooldusõiguse muutumise kuupäev;

3) lapse sugu ja sünnikoht, kuid üksnes juhul, kui toimub mõni järgmistes t

perekonnaseisusündmustest:

a) registreeritud isikul sünnib laps;

b) registreeritud isik lapsendab lapse;

c) registreeritud isik registreeritakse ametlikult lapse vanemaks või

d) laps registreeritakse seotult registreeritud isikuga esimest korda mõnel muul juhul.

IV. Registreeritud alla 18-aastase isiku vanemate ja hooldajate andmed:

1) iga vanema ning hooldaja ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg;

2) hooldusõiguse muutumise kuupäev.

13(13)

V. Registreeritud isiku aadressiandmed:

1) alalise elukoha aadress;

2) ajutise elukoha aadress;

3) eelnimetatud aadresside kehtivuse algus- ja lõppkuupäev.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

11.04.2022 nr 1-6/2499-1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi

valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse

vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe

eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu

kooskõlastamisele esitamine

Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele

arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine ja

volituse andmine“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani siseminister

Lisad:

1. korralduse eelnõu 1 lehel

2. korralduse eelnõu seletuskiri 12 lehel 3. ratifitseerimise seaduse eelnõu 1 lehel

4. rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu kavand 1 lehel 5. Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku

registreerimise kokkulepe inglise keeles 15 lehel

6. Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe tõlge eesti keelde 13 lehel

Arvamuse avaldamiseks:

Andmekaitse Inspektsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

2 (2)

Annika Nõmmik Aydin 6125184

[email protected]