Kultuuriministeeriumi valitsemisala perioodi 2025-2028 programmide kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 10.02.2025 nr 31

Kultuuriministeeriumi valitsemisala

perioodi 2025-2028 programmide

kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 6 alusel:

1. Kinnitan Kultuuriministeeriumi valitsemisala perioodi 2025-2028 programmid:

1.1 Kultuuriprogramm 2025 – 2028 (LISA 1)

1.2 Spordiprogramm 2025 – 2028 (LISA 2)

1.3 Lõimumisprogramm 2025 – 2028 (LISA 3)

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

KINNITATUD

Kultuuriministri 10.02.2025

käskkirjaga nr 31

LISA 1

KULTUURIPROGRAMM 2025–2028

Tulemusvaldkond Kultuur ja sport

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides

ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi

kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja

mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.

Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll

eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti

riigi hea maine kujundamisel.

Valdkonna

arengukava

„Kultuuri arengukava 2021 - 2030“

Programmi nimi Kultuuriprogramm

Programmi

eesmärk

Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides

ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi

kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja

mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks

Programmi periood 2025.–2028. aasta

Peavastutaja Kultuuriministeerium

Kaasvastutajad

(oma valitsemisala

asutused)

Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri

Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Palamuse O. Lutsu

Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum.

Ülalnimetatud valitsemisala riigiasutused panustavad oma teenustega

programmdokumendis kajastatud Kultuuriministeeriumi tegevustesse ja

saavutatud tulemustesse.

Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma

tegevuste ja eelarvetega Kultuuriministeeriumi valitsemisala osutatavates

tegevustes ja saavutatud tulemustes.

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3

Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................. 4

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava .......................................................................... 5

Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused .................................................................................... 8

Meetmed ja programmi tegevused ....................................................................................................... 9

Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine ............................... 9

Tegevus 1.1. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine .............. 10

Tegevus 1.2. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine ............................................. 13

Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine ..................................... 15

Tegevus 1.4. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine .................................................. 18

Tegevus 1.5. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine ........................................................ 20

Tegevus 1.6. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine ...................................................... 23

Tegevus 1.7. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine .................................................... 24

Meede 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine ... 27

Tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine .................. 27

Tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine ........................................... 32

Tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine .......................................... 36

Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine .............. 39

Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digiteerimine ............................................................................ 39

Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine ........................................... 42

Tegevus 3.3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine ................................................................ 43

Tegevus 3.4. Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine ...................................... 45

Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................ 48

Lisa 2. Kultuuriprogrammi 2025-2028 teenuste rahastamiskava ................................................... 53

3

Sissejuhatus

Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eesmärki panustavad kaks programmi: kultuuriprogramm ja

spordiprogramm. Eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab

Kultuuriministeerium. Riigi kultuuripoliitika kujundamises ja elluviimises on oluline osa ja vastutus

lisaks Kultuuriministeeriumile paljudel teistelgi riiklikel institutsioonidel, sh ministeeriumitel. Kultuuri

ja spordi tulemusvaldkonna eesmärke viiakse ellu ka keskvalitsusse kuuluvate sihtasutuste (teatrid,

muuseumid, kontsertorganisatsioonid jm), avalik-õiguslike organisatsioonide (Eesti

Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Kultuurkapital) ja

mittetulundussektori organisatsioonide toetamise kaudu. Kultuuripoliitika eesmärkide täitmises on

keskse rolliga kohalikud omavalitsused, kes tagavad kohalikus kultuurikorralduses eesti kultuuri

järjepidevuse hoidmiseks soodsa ja arendava kasvukeskkonna.

Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise

kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Selle saavutamiseks tegeleb ministeerium Eesti rikkaliku

kultuuri, pärandi, meediaruumi ja kultuurilise mitmekesisuse arendamise, säilitamise väärtustamise,

teadvustamise ja levitamisega nii Eestis kui ka välismaal ning toetab nii professionaalset tegevust kui

ka huvitegevust loomevaldkonnas. Nimetatud tegevuste läbi panustab Kultuuriministeerium ka riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalike muutuste elluviimisesse.

Programmi eesmärgi saavutamiseks on kavandatud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“

erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes

töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.2 „Kultuuri

valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine” eesmärkide elluviimiseks.

Samuti on planeeritud kasutada EL kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi kauplemistulu (nn CO2

meetmed) ehitismälestiste energiatõhususe tõstmiseks ja etendusasutuste energiasäästlike

valguslahenduste toetusmeetmete rakendamiseks.

Kultuurivaldkonna strateegiadokument – „Kultuuri arengukava 2021-2030“ – kinnitati Vabariigi

Valitsuse poolt 18.11.2021. a. Võrreldes kultuuriprogrammiga 2024-2027 on muudetud programmi

tegevusi nii, et enam ei ole eraldiseisvalt tegevust „Loovisikute toetamine ja tunnustamine“, kuna

sisuliselt on õigem antud programmi teenused ja rahastus kajastada teiste programmi tegevuste all.

4

Joonis 1 „Kultuuriprogrammi struktuur“

Programmi juhtimiskorraldus

Programmi koostamist, elluviimist ja seiret koordineerib Kultuuriministeerium. Ministeerium kavandab

programmi eesmärgid lähtuvalt antud valdkonna strateegilisi eesmärke sisaldavatest dokumentidest.

Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannetest

ning on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes

riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe

aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega.

Programm avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on

riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve vahendid täiendavalt liigendanud ning siis, kui

kultuuriminister on programmi kinnitanud. Programmi rakendamise kohta koostab

Kultuuriministeerium igal aastal tulemusaruande.

5

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja

edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues

soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris

osalemiseks.

Tulemusvaldkonna mõõdik

Mõõdik, sh allikas Viimane teadolev tase

Sihttase aastaks 2030

Elanike kultuurielus

osalemine1, %

Allikas: Statistikaamet

79

(2023) 80

1 Vähemalt 15-aastaste Eesti elanike kultuurielus osalemine viimase 12 kuu jooksul (Statistikaamet)

6

Programmi mõõdik, sh allikas

(sihttasemed on seatud 2030 aastaks,

vahetasemeid ei seata)

Algtase

Sihttase

(2030)

Elanike kultuurielus osalemine, %

Allikas: Statistikaamet

79

(2023) 80

Eesti laste ja noorte osalemine

kultuuris2

Allikas: Statistikaamet

94,7%

(2023) Suureneb

Kultuurivaldkonnas hõivatute

keskmine brutokuupalk võrreldes

Eesti keskmisega, %

Allikas: Statistikaamet

80

(2023) 90

Rahulolu kultuuri kättesaadavuse ja

ligipääsetavusega

Allikas: täpsustub

Algtase selgitatakse välja

uuringuga Suureneb

Kultuuri kättesaadavus

digiplatvormidel

Allikas: Kultuuriministeerium

Algtase selgitatakse välja

uuringuga Suureneb

Eesti elanike

kultuuripäranditeadlikkus, 0-100

punkti skaalal

Allikas: Kultuuriministeerium

60 palli

(2023)

Määratakse lähtuvalt

algtasemest

Eesti kultuuri uurimise

jätkusuutlikkus

Allikas: Kultuuriministeerium

10,5%

(2023)

Määratakse lähtuvalt

algtasemest

Loomemajanduse sektoris loodud

lisandväärtus SKPst; %

Allikas: Kultuuriministeerium

2,2

(2019) 3,2

Loomemajanduse sektoris loodud

lisandväärtus töötaja kohta

Allikas: Kultuuriministeerium

23 000

(2019) 25 000

Eesti kultuuri rahvusvaheline

nähtavus

Allikas: Elcano indeks

83.

(2023) ≤85.

Eesti kultuurikorralduse

keskkonnamõju

(Kultuuriministeeriumi haldusala

kasvuhoonegaaside heide, CO2

ekvivalendina tonnides, 2019)

Allikas: Kultuuriministeerium

46 748

(2019)

Määratakse lähtuvalt

algtasemest

Eesti elanike elukeskkonnaga

rahulolu (rahul või pigem rahul)

Allikas: Rahandusministeerium,

Statistikaamet

73,5%

(2022) > 85%

2 Laste ja noorte kultuurielus osalemine, vanuses 5-26 eluaastat, lähtuvalt Statistikaameti läbiviidavast Eesti elanike kultuurielus osalemise

uuringust

7

KULUDE JA

INVESTEERINGUTE JAOTUS

MEETMETE JA PROGRAMMI

TEGEVUSTE VAHEL (eur)

2024 2025 2026 2027

2028

Kultuuriprogramm kokku 292 192 207 271 511 766 269 913 310 260 488 570 252 290 016

Meede 1. „Mitmekülgse ja

kättesaadava kultuurielu

toetamine ja arendamine“

kokku

154 157 638 152 102 724 149 477 641 142 717 002 142 014 482

MEETME 1. TEGEVUSED

Arhitektuuripoliitika ja

disainipoliitika kujundamine

ja rakendamine

2 669 500 3 124 937 3 256 627 3 359 747 3 394 287

Audiovisuaalpoliitika

kujundamine ja rakendamine

20 604 363 20 779 320 20 957 570 21 117 370 21 174 470

Etenduskunstide poliitika

kujundamine ja rakendamine

48 280 765 43 828 051 41 539 865 39 855 005 39 900 125

Kirjanduspoliitika

kujundamine ja rakendamine

10 410 567 10 777 864 10 443 324 10 583 014 10 628 834

Kunstipoliitika kujundamine

ja rakendamine

5 985 709 11 341 711 11 463 411 6 746 461 6 804 261

Meediapoliitika kujundamine

ja rakendamine

44 175 792 43 426 724 43 010 360 43 010 360 42 010 360

Muusikapoliitika

kujundamine ja rakendamine

18 471 795 18 824 116 18 806 483 18 045 044 18 102 144

Meede 2. „Kultuuripärandi

säilitamise ja kättesaadavaks

tegemise toetamine ja

arendamine“ kokku

101 552 911 81 123 565 84 810 180 82 894 072 75 297 008

MEETME 2. TEGEVUSED

Muuseumi- ja

muinsuskaitsepoliitika

kujundamine ja rakendamine

53 042 739 50 990 572 50 148 008 49 438 615 49 415 751

Raamatukogupoliitika

kujundamine ja rakendamine

37 128 577 15 370 715 23 264 597 21 932 097 14 301 097

Rahvakultuuripoliitika

kujundamine ja rakendamine

11 381 596 14 762 277 11 397 575 11 523 359 11 580 159

Meede 3. „Kultuuri

valdkondadeülene

arendamine, koostöö ja

rahvusvahelistumine“

36 481 658 38 285 477 35 625 488 34 877 496 34 978 526

MEETME 3. TEGEVUSED

Kultuurivaldkonna

digitaliseerimine

20 000 2 637 930 18 400 18 000 18 000

Kultuurivaldkonna

rahvusvahelistumise

edendamine

7 620 316 2 466 276 2 386 240 2 349 482 2 349 482

Kultuuri valdkondadeülene

tugi- ja arendustegevus

27 011 342 30 473 284 31 054 756 30 343 922 31 244 952

Loomemajanduspoliitika

kujundamine ja rakendamine

1 830 000 2 708 023 2 166 092 2 166 092 1 366 092

8

Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused

Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks on oluline loomevabaduse ja kultuuri kättesaadavuse

kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine

ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas

ühed aktiivsemad kultuuris osalejad, kuid kultuuris osalemise osas on näha mõningast langustrendi3 ning

osalemises on ka küllaltki suured maakondlikud erinevused.

Viimastel aastatel on kultuurivaldkonda mõjutanud mitmed kriisid: koroonakriis, Venemaa agressioon

Ukrainas, selle mõjul tekkinud energiakriis ja jätkuv majanduskeskkonna ebastabiilsus. Kriisid on

raskendanud nii kultuurielus osalemist, kultuuri loomist kui rahvusvahelist suhtlust ja tõestanud, et

kriisivalmiduse toetamine peab olema prioriteet.

2023. aasta Eesti elanike kultuurielus osalemise näitajate kohaselt on Eesti elanike kultuurielus

osalemine oluliselt tõusnud võrreldes 2020. aastaga (79% vs 73,8%)4. Üldisele kultuurielus osalemise

suurenemisele lisaks on tõusnud osalemine mitmetes maakondades, sh 2020. a uuringus väiksema

osalusmääraga maakondades, mis on aidanud kaasa kultuurielus osalemise võrdsemale kättesaadavusele

maakonniti. Kuid arvestades teatud maakondades kultuurielus osalemise püsivalt madalat taset, on

maakondlikud vahed osalemises siiski jätkuvalt olemas.

Kultuuri regionaalse kättesaadavuse, tulevaste professionaalide ning teadliku publiku järelkasvu

suurendamiseks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet. Selle eesmärk on

võimaldada lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kontserte, kinoseansse,

muuseume või muid kultuurivaldkonna asutusi või sündmusi. Toetusmeede jõudis 2023/2024.

õppeaastal 138 000 põhikooliõpilaseni (mahus 1,5 mln eurot).

Vabakutseliste loovisikute, keda uuringu5 kohaselt oli Eestis 2021. aastal vähemalt 10 200, toimetuleku

parandamiseks on Kultuuriministeerium taotlenud Sotsiaalministeeriumilt sotsiaalmaksu arvestuse

muutmist nn “rulluvaks” et tagada ravikindlustus ebaregulaarse sisstulekuga vabakutselistele. 2025.

aastal jätkub loovisikute ja loomeliitude seaduse reform loometöö ja selle tasustamise paremaks

korraldamiseks laiapõhjalise parlamentaarse debatina Riigikogu kultuurikomisjonis.

2023. a esimest korda läbiviidud kultuuripärandi teadlikkuse uuringu6 kohaselt on vastava teadlikkuse

indeksi e pärandibaromeetri näitajaks 60 punkti (100 punktist), mis näitab koondhinnangut pärandist

osasaamise, selle hoidmisesse panustamise ja pärandi tähenduse osas hoiakutele ja käitumisele.

Olulisteks läbivateks prioriteetideks 2025. - 2028. perioodil on:

 Kultuuri rahvusvahelistumise ja ekspordi edendamine.

 Laste- ja noorte osalemise suurendamine kultuurielus.

 Kultuuri- ja loomesektori tugevdamine läbi õiglase tasustamise printsiipide

edendamise ning kultuurivaldkonnas hõivatute töötasu konkurentsivõimelisuse tagamine.

 2025. ja 2028. aastal toimuva laulupeo ja tantsupeo toimumise tagamise kaudu

rahvakultuuri tegevuse tugevdamine.

2025. aastal kärbitakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet (piirmääraga vahendeid) 13,4 mln

euro võrra, mis mõjutab oluliselt ka vastavaid tegevusi. Kärbetest jäävad puutumata kirjandusvaldkond

(sh laenutus- ja reprograafihüvitis), laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgameede, toetus Team

Estoniale ja rahvusvaheliste spordi suursündmuste toetusmeede. 2024. aastaga samas mahus jätkatakse

kodumaiste filmide tegemise toetamist, tagasimakseprogrammi Film Estonia ning venekeelse erameedia

toetamist. Nendesse meetmetesse lisati alles eelmistel aastal lisaressursse, mis vajavad aega tõhusalt

toimima hakkamiseks.

3 Eesti elanike kultuuris osalemise uuring, Statistikaamet 4 Samas. 5 https://kul.ee/uuringud 6 https://kul.ee/uuringud

9

Meetmed ja programmi tegevused

Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine

Meetme eesmärk: Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi

loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Teatrikülastuste arv Eestis,

mln

Allikas: Eesti Teatri

Agentuur

1,3

(2023)

0,9 0,9 0,9 0,9

Laste- ja noorteetenduste

külastajate osakaal kõigist

külastustest, %

Allikas: Eesti Teatri

Agentuur

24%

(2023)

30 30 30 30

Kinokülastuste arv

(miljonites)

Allikas: Eesti Filmi Instituut

2,82

(2023)

3,1 3,3 3,3 3,5

Eesti elanike osakaal, kes

loevad raamatuid

Allikas: Statistikaamet

69.2

2023

70 70 70 70

Rahvusvaheliste

(välisosalusega)

kunstinäituste osakaal

kõigist Eestis korraldatud

näitustest, %

Allikas: Kaasaegse Kunsti

Eesti Keskus

26

(2023)

20 20 20 20

Edasijõudmine

„disainiredelil“: ettevõtete

ja sihtasutuste

protsentuaalne hulk, mis

kasutavad disaini

„disainiredeli“ IV astmel,

%

Allikas:

Kultuuriministeerium

21

(2023)

23 25 27 29

Eesti koht meediavabaduse

indeksis

Allikas: Piirideta Reporterid

6. koht

(2024)

≤TOP10 ≤TOP10 ≤TOP10 ≤TOP10

10

Kontserdil käinute arv

(tuhat)

Allikas: Statistikaamet

535,3

(2023)

539,0 542,7 546,3 550,0

Arhitektuuriettevõtete

eksport, mln eurot

Allikas: Eesti

Konjunktuuriinstituut

4.0

(2022)

4,3 4,6 4.9 5.2

Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu loomevaldkondade poliitikaid, tõstetakse

konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, ning valdkonna

toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Lisaks antakse välja riigi

kultuuripreemiad (8) ja rahastatakse riigi kultuuristipendiume.

Tegevus 1.1. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Elukeskkond vastab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele. Ruumiloome hea tava ja

disainikasutuse vajalikkus on ühiskonnas teadvustatud

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Kaasatud üldhariduskoolide

arv, kes pakuvad õpilastele

üldhariduskoolis

ruumihariduse valikkursust

„Arhitektuur ja elukeskkond“

Allikas: MTÜ Ruumiharidus

20

(2023)

23 25 27 29

Ruumihariduse edendamiseks

üldhariduskoolis läbiviidavate

valikkursuste „Arhitektuur ja

elukeskkond“

õpetajakoolituste arv

Allikas: MTÜ Ruumiharidus

2

(2023)

4 5 6 7

Tegevus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks vajalike tingimuste

kujundamisele arhitektuuri ja disaini valdkondades. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna

tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna

kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab muu hulgas planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh

ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini), eesmärgiga muuta olemasolev

elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse

eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus,

mistõttu aitab Kultuuriministeerium kaasa ruumipädevuse läbivale tõstmisele ühiskonnas.

11

Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud kvaliteetse ruumi

aluspõhimõtete juurutamine. Kvaliteetse elukeskkonna kavandamise korralduses on mitmeid

süsteemseid probleeme, mis tulenevad ruumipoliitika killustumisest eri ministeeriumide ja teiste

riigiasutuste vahel.

Loodud on Maa- ja Ruumiamet, et koondada riigi ruumilise arengu tervikvaade ja tagada läbimõeldud

ruumiotsused nii rohepöörde elluviimisel, rahvastikumuutustega kohanemisel kui kvaliteetse ruumi

aluspõhimõtete juurutamisel. Ühendameti struktuuris on oluline strateegilise ruumiloome üksus. Seal

tööle asuvate ruumiloome ekspertide eesmärk on tuua kaasa sisuline muutus ruumiotsuste tegemisel.

Amet käivitub 2025. aastal ning arhitektuuripoliitika rakendamisega seotud ametikohad on planeeritud

strateegilise ruumiloome üksusesse.

Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumipoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Ruumipoliitika

osaks on arhitektuuripoliitika, mis põhineb samanimelisel dokumendil „Eesti arhitektuuripoliitika“

(Vabariigi Valitsus kiitis heaks 2002. aastal). Arhitektuuripoliitika siht on käsitleda ehitatud keskkonda

Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Kultuuriministeerium aitab

teadvustada arhitekti kaalukat rolli ja vastutust elukeskkonna kvaliteedi eest seismisel ja selle tõstmisel.

Näitena võib tuua rahvastiku kahanemisega kaasnevad probleemid, mille lahendamisele aitab

märkimisväärselt kaasa linnaruumi kvaliteedi parandamine.

Samuti toetab Kultuuriministeerium professionaalset arhitektuuri loomingut. Arhitektuuri valdkond

toimib suures osas turupõhiselt – arhitektuuribüroodes pakutakse erinevaid teenuseid ja tehakse

tellimuspõhist tööd. See osa valdkonnast on tänu erarahale kõrgemini tasustatud. Samas sisaldab see

suures hulgas tehnilist projekteerimistööd, mitte loomingulist tööd. Loomingulisele tööle ja valdkonna

arendamisele keskenduvad arhitektid, kes tegelevad näiteks väikevormide, näitusetegevuse, kirjutamise,

arhitektuuripädevuse tõstmise või lihtsalt turu vajadustest mitte lähtuva arhitektitööga, sarnanevad

toimetuleku poolest teiste kultuurivaldkondade loovisikutele, kelle toimetulek sõltub eelkõige avalikust

rahastusest ja Kultuurkapitali toetustest. See osa valdkonnast vajab lisatähelepanu, sest tegeleb riigi

kultuuripoliitika seisukohast oluliste teemadega.

Selleks, et tagada ruumiloome ja ehitatud keskkonna kõrget taset, osaleb Kultuuriministeerium arhitekti

kutset andva kogu tegevuses Eesti Arhitektide Liidu juures, sisearhitekti kutset andva kogu töös Eesti

Sisearhitektide Liidu ning maastikuarhitekti kutset andva kogu töös Eesti Maastikuarhitektide Liidu

juures.

Arhitektuuri valdkonna kitsaskohtade lahendamiseks tuleb tõsta läbivalt avaliku ja erasektori

ruumipädevust – asjatundlikkust ja vastutusvõimet ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja

elluviimisel, sh arendada ruumiharidust üldhariduskoolist alates. Ruumihariduse edendamisel maast-

madalast on oluline partner Arhitektuurikool (MTÜ Ruumiharidus). Arhitektuurikool tegutseb 2011.

aastast ja on ainus ruumivaldkonna huviharidust pakkuv kool Eestis ja üks väheseid omataolisi Põhja-

Euroopas ja Baltikumis. Kultuuriministeeriumi taotlusvoor „Arhitektuuri ja disaini arendusprojektid“

toetab arhitektuuri- ja disainipädevuse tõstmist, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete elluviimist ja

valdkondade arengut. Kultuuriministeerium aitab kaasa üleriiklike ruumikoolituste läbiviimisele

avaliku sektori töötajatele, samuti ruumihariduse edendamisele üldhariduskoolis. Ruumikoolituste

läbiviimisel on oluline partner Eesti Arhitektuurikeskus.

Kuigi kehtiva riigihangete seadusega on raamistik ideekonkursside korraldamiseks ja väärtuspõhiste

riigihangete läbiviimiseks tagatud, teeb Kultuuriministeerium jätkuvalt koostööd valdkonna

erialaliitudega – eeskätt Eesti Arhitektide Liiduga ja ettevõttega Riigi Kinnisvara AS, et töötada välja

riigihanke läbiviimise parim praktika ja juurutada väärtuspõhise hangete läbiviimist ning tagada

kvaliteetse ehitatud keskkonna areng ja autoriõiguste kaitse selle loomisel.

Kultuuriministeerium toetab Eesti Arhitektuurikeskust kui strateegilist partnerit tegevustoetusega.

Lisaks toetab ministeerium taotlusvooru kaudu arhitektuuri ja disaini valdkondade arendusprojekte ning

arhitekte ja disainereid loovisikutena erialaliitude (Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti

Maastikuarhitektide Liit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit) kaudu. Oluline roll on

valdkondlikul mäluasutusel SA Eesti Arhitektuurimuuseumil, kus toimub hulgaliselt arhitektide

loomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm.

12

Valdkonna loovisikuid toetab arhitektuuri loomealal Eesti Arhitektide Liit (üle 400 liikme), Eesti

Sisearhitektide Liit (üle 200 liikme) ja Eesti Maastikuarhitektide Liit (ligi sada liiget) jagades loovisikute

ja loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastaval loomealal tegutsejatele loometoetusi ja

stipendiume.

Arhitektuuri valdkonda toetatakse ka Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali kaudu.

Eesti hea arhitektuurimaa mainele aitab kaasa Eesti rahvusvaheline nähtavus Veneetsia

Arhitektuuribiennaalil, mis on suurim riiklikul esindusel põhinev rahvusvaheline arhitektuurinäitus.

Eesti väljapaneku ellu viimist 2025. aasta biennaalil juhib Kultuuriministeerium (kaaskorraldaja SA

Eesti Arhitektuurimuuseum) ning Eestit esindab Helena Männa, Elina Liiva, Keiti Lige projekt “Las ma

soojendan Sind”, mis räägib kultuuri mõõtmest kliimaeesmärkide saavutamisel.

Disaini valdkonnas toetab riik disaini valdkondlikke loomeliite (Eesti Disainerite Liit, Eesti

Kujundusgraafikute Liit) ja valdkondlikku arenduskeskust (Eesti Disainikeskus) tegevustoetusega.

Valdkondlikult olulisi algatusi on toetatud juba eelnimetatud taotlusvooruga „Arhitektuuri ja disaini

arendusprojektid“. Valdkonna loovisikuid toetab disaini loomealal Eesti Disainerite Liit (173 liiget) ja

Eesti Kujundusgraafikute Liit (118 liiget)7. Valdkondliku mäluasutusena väärib esiletõstmist SA Eesti

Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, kus toimub disainerite loomingut tutvustavaid näitusi, loenguid

jpm. Disainivaldkonna arendamine tugineb valdkonnasisesele kokkuleppele – „Disainivaldkonna

arengukavale 2019-2023“, millele on koostamisel 2023+ perioodiks uus kokkulepe. See

valdkonnasisene kokkulepe sõnastab visiooni, strateegilised suunad, eesmärgid ja huvigrupid ning

pakub valdkonnast sündinud vaadet sellele, kuidas rakendada disaini paremini majanduse ja ühiskonna

hüvanguks. Eesti Disainikeskus tegeleb aktiivselt ka ringdisainialase teadlikkuse tõstmisega, mis toetab

ringmajanduse eesmärkide saavutamist.

2023. aastal viidi läbi uuring „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“ eesmärgiga kaardistada

ja analüüsida disainikasutust nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes

ja MTÜdes, mis oli jätk 2013. ja 2018. toimunud uuringutele. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti

ettevõtted ja asutused on hakanud aina rohkem ja teadlikumalt disaini kasutama. Uuringust ilmneb, et

tellijad on üha disainiteadlikumad ja avatumad disaini kasutamiseks mitte ainult toodete ja teenuste

visuaalse identiteedi kujundamisel, vaid ka läbivalt teistes arendusprotsessides ja strateegia

kujundamisel. Disain tähendab tellija jaoks üha enam kasutajasõbralikke, hästi töötavaid, kliendi

vajadustele vastavaid teenuseid ja tooteid, ning on saamas kõigi toimingute lahutamatuks osaks. Selleks,

et ettevõtteid ja riigiasutusi veel enam ja teadlikumalt disaini rakendama õhutada, tuleb tegeleda aga

süsteemsemalt riigihangete süsteemi parandamise ja avaliku sektori eeskuju, disainipädevuse tõstmise

ja targa tellija kasvatamise, ning edulugude ja parimate praktikate jagamisega. Disainipädevust on vaja

ühiskonnas laiemalt tõsta ning professionaalset disaini on vaja teadlikumalt edendada. Disainikasutuse

edendamist avalikus sektoris toetab Riigikantselei juures töötav innovatsioonitiim, kelle ülesanne on

muuta avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks inimkeskse lähenemise abil ning seeläbi aidata kaasa

uuenduslike, funktsionaalsete, keskkonnasäästlike, kasutajasõbralike ja atraktiivsete teenuste ja

lahenduste väljatöötamisele ning kaasava ja turvalise keskkonna kujundamisele. Oluline on rakendada

Riigikantselei juures töötanud ligipääsetavuse rakkerühma lõppraportist tulenevaid kaasava disaini

soovitusi, mille põhirõhk on kättesaadavusel, ligipääsetavusel ja kasutajagruppide võrdsustamisel.

Disaini valdkonnas on oluline panustada kutsekvalifikatsiooni süsteemi edendamisesse – oluline on

disainerite täiendõppe ja kutsesüsteemi arendamine koos disainivaldkonna TA-võimekuse tõstmisega.

Samuti on vajalik tagada ringdisaini auditite, sprintide ja koolituste läbiviimine ettevõtetes ja

organisatsioonides – ringdisaini põhimõtete järgimine aitab luua uuenduslikke lahendusi ja tooteid, mis

tuginevad loodusvarade mõistlikule tarbimisele, jäätmete vähendamisele ja uuenduslike ärimudelite

loomisele. Disainivaldkonna jaoks on oluline disaini distsipliini ja praktikate toetamise selgem ja

arusaadavam sõnastamine, valdkonna omapära nähtavamaks tegemine. Selle nimel on vajalik toetada

disaini erinevate praktikatega seotud tegevusi ja algatusi, loovisikuid, nende loomingut, sellega seotud

7 Liikmete arvud on esitatud 2022. aasta seisuga.

13

otsinguid ja eksperimenteerimist, valdkonna edendamisele suunatud ettevõtmisi, rahvusvahelistumist,

seotud pärandi säilitamist ja ennistamist ning panustamist ühiskondlikku heaolusse.

Arenguvajadused

 Kultuuriministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga ühisest initsiatiivist lähtuvalt alustas 1. jaanuaril 2025

ruumivaldkonna ühendamet MARU, kus on vaja käivitada strateegilise ruumiloome büroo,

eesmärgiga suurendada ruumikaalutluse arvestamist riigi tasandi otsustusprotsessides ja

pakkuda sellealast tuge ka kohalikele omavalitsustele. Toetada arhitektide ja teiste ruumiloome

ekspertide ametikohtade loomist uue ameti strateegilise ruumiloome üksusesse, mis hakkab

tegelema muuhulgas arhitektuuripoliitika ellu viimisega ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete

juurutamisega.

 Kaasajastada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ja leida lahendused kvaliteetse ruumi

aluspõhimõtetega arvestamiseks läbivalt erinevatel haldustasanditel kõikides

ruumiloomeprotsessides, sealhulgas investeerimiskavades, toetusmeetmetes, rahastusotsustes.

Kvaliteedikriteeriumitele keskenduvad Davosi protsessis juhitakse Eesti poolelt ka üht

töörühma, samuti räägitakse kaasa kvaliteedikreiteeriumite juurutamisel Ukraina

ülesehitustöödes.

 Jätkata (koostöös RKASi jt osapooltega) väärtuspõhise riigihangete läbiviimise parima praktika

väljatöötamist, mis lõpetaks odavhangete eelistamise ja tagaks kvaliteetse ehitatud keskkonna

arengu ja autoriõiguste kaitse selle loomisel.

 Jätkata Ukraina ülesehitamise toetamist ja näidata ülesehitustöödesse panustamisel siinseid

parimaid praktikaid, kaasates protsessi arhitekte ja teisi erialaeksperte, lähtudes kvaliteedi ja

kestlikkuse põhimõtetest, korraldades parimate lahenduste leidmiseks arhitektuurikonkursse.

 Jätkata partnerorganisatsioonide toetamist tegevustoetusega, et tagada valdkondlike

arendustegevuste jätkumine rahastaja ootustes (väljatöötamisel) määratletud ülesannete

täitmiseks oodatud mahus.

 Tagada võimalusel püsitoetus ruumi- ja disainipoliitika eesmärke täitvatele projektidele ja

partneritele (nt algatused nagu „Arhitektuurikool“), mis võivad arendusprojektide taotlusvooru

ümber sihistamisel muidu tähelepanuta jääda.

 Toetada regulaarselt toimuvaid arhitektuuri- ja disainivaldkonna rahvusvahelisi sündmusi,

eelkõige riiklikul osalusel põhinevatel suursündmustel osalemist.

 Rakendada senisest tõhusamalt disainivõimekust, et rohkem ettevõtteid ja asutusi teadvustaks

disaini innovatsiooni ja strateegia võtmeosana ja paigutuks “disainiredeli” kõrgematele

astmetele, läbi nt muutuste innovatsiooni soodustavas seadusandluse, väärtus- ja

kvaliteedipõhiste riigihangete ning disainipädevust rakendavate innovatsioonihangete

juurutamise.

Tegevus 1.2. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase

1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

14

Rahvusvahelises kinolevis

näidatud Eesti filmide arv

Allikas: Eesti Filmi Instituut

35 22 22 22 22

Laste ja noorte osakaal

kinokülastustest, %

Allikas: Kultuuriministeerium

39,55

(2023)

40 40 40 40

Aastas esilinastunud EFI

toetatud täispikkade filmide

arv (mängu-, dokumentaal- ja

animafilmid)

Allikas: Eesti Filmi Instituut

18

(2023)

17 17 17 17

Kinokülastuste arv tõusis 2023. aastal 2,8 miljonini (kokku 2,3 miljonit külastust 2022), huvi Eesti

filmide vastu on püsinud ning Eesti filmi turuosa kogu kinolevist oli 2023. aastal 21,75% (2022. a.

20,7%). Alates 2022. aastast on näha olulist kinokülastuste arvu taastumist COVID-19 järel.

Väljakutseks on kinokülastuste arvu kasvatamine ning Eesti filmi turuosa suurendamine. Eesti filmi

turuosa eesmärgi saavutamiseks on esmajärgus vajalik tootmismahtude kasvatamine kriitilise tasemeni

(6–7 mängufilmi aastas) ning inflatsiooni mõjude tasandamine. Filmide arv ja eelarvetase tagavad

parema nähtavuse rahvusvahelisel turul. Vajaliku taristu osas on filmilinnak Riigikogu poolt valitud

üheks Kultuurkapitali toetusel rajatavaks riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks. 2025. aasta jätkub

eelmisel aastal alanud toetuslepingu õigusliku lahenduse väljatöötamine, mis vastaks kõigi osapoolte

huvile ja garanteeriks kultuuriliste eesmärkide saavutamise. Uues väljapakutud lahenduses on oluline

roll Eesti Filmi Instituudil.

Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks, kõiki olulisemaid

filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), mis

toetab filmide arendamist, tootmist, levitamist ja turundamist. Ministeeriumi eelarvest eraldatava

toetusega korraldatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist, vähemuskaastootmiste

filmimist ja rahvusvahelistumist. EFI haldab suurt osa Eesti filmipärandist ja toetab väärtfilmikinode

toetuse kaudu väärtfilmide levi.

Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla

tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning seetõttu kommertskinodes mitte ekraanile pääseda.

Väärtfilmide levi soodustab mitmekesise kultuuriruumi loomist. Ministeerium on märkimisväärselt

tõstnud toetust Põhjamaade ainsale A-kategooria filmifestivalile „Pimedate Ööde Filmifestival“

(PÖFF). Samuti jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine eesmärgiga tuua Eestisse

välisriikide produktsioone. Tagasimaksefondi Film Estonia mõjude hindamiseks koostati 2022. aastal

mõjuanalüüs ning meetme eelarve on tõusnud 6 miljoni euroni. Viimase uuringu konservatiivsete

arvutuste järgi toob iga riigi poolt panustatud euro tagasi 2,5 eurot otseselt filmisektoris ja 5 eurot kaudse

mõjuna. Kavas on koostada värskendatud andmetega uus mõjuanalüüs. Koosmõjus valmiva filmivõtete

paviljoniga soodustab Film Estonia toetusmeede filmisektori ja valdkonna talentide

rahvusvahelistumist, majanduslikku kasvu ja professionaalsete oskuste arengut.

2023. aastal võitis Eesti dokumentaalfilm “Savvusanna sõsarad” auhinna USA juhtival filmifestivalil

ning pälvis Euroopa Filmiakadeemia auhinna. Dokfilm osales enam kui 30-l festivalil, võitis üle 20

auhinna ning on kümnendi üks rahvusvaheliselt tähelepanuväärsemaid Eesti filme, jõudes 16 riigi

kinolevisse.

15

Eesti filmiprojekte toetavad regulaarselt teiste riikide filmifondid, Loov Euroopa MEDIA erinevad

alaprogrammid ja Euroopa Nõukogu filmifond Eurimages. Kohaliku filmi- ja meediatööstuse

potentsiaali uurib ja arendab ka Tallinna Ülikooli kultuuriandmete analüüsi teadusprojekt CUDAN.

2024. aasta eelarves suurendati Eesti filmide toetusi 1 miljoni euro võrra ning sama tase püsib ka 2025.

aastal

Lähtuvalt uuenenud Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõikest 2 tuleb ka

Eestis kehtestada mudel, kus nii kohalikud kui rahvusvahelised audiovisuaalmeedia teenuseid pakkuvad

platvormid panustavad kohalikku filmi ja sarjatootmisesse, kas otsese investeeringuna tootmisse või

riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksetena. Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust tutvustati 2024.

aastal ning seaduseelnõu jõuab Riigikogusse 2025. aastal. Meediateenuste seadusse sisseviidava

muudatuse üks eesmärke on parandada Eesti filmide kättesaadavust rahvusvahelistel

voogedastusplatvormidel.

Valdkonna loovisikuid toetab audiovisuaalse kunsti loomealal Eesti Kinoliit jagades loovisikute ja

loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavataid loometoetusi ja stipendiume. Kinoliidul on

409 liiget.

Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali kaudu.

Audiovisuaalvaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele tugiteenuste pakkumiseks on kättesaadav ka

Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja

rahvusvahelistumine“ taotletav toetus.

Digikultuuri valdkonnas viidi 2024. aastal läbi uuring, mis avas kultuuritarbimisega seotud harjumusi

ja ootusi. Kinnitust leidis suur huvi (75%) digitaalsetel ja virtuaalsetel kultuurisündmustel osalemise

vastu, kuigi eelistatud on traditsiooniline külastus. Arvestades, et iganädalaselt mängis kõige suurem

osa küsitletutest just videomänge, on kavandamisel meetmed Eesti videomängutööstuse arengu

toetamiseks.

Arenguvajadused

 Hoida filmivaldkonna tootmistoetusi varasemal tasemel, et muuhulgas tagada filmiloomingu

žanriline mitmekesisus, anda võimalus uutele talentidele ja tuua kinno erinevaid sihtgruppe.

 Maailma audiovisuaaltööstuses omandavad suurema kaalu seriaalid. Eelarvelised piirangud on

takistanud rahvusvahelistele standarditele vastavate seriaalide tegemist Eestis ja Eesti

filmitööstuse jätkuvat rahvusvahelistumist olukorras, kus regiooni audiovisuaaltootmise käive

tervikuna märgatavalt kasvab.

 Toetada Eesti filmitööstust uute tehnoloogiate (virtual production, extended reality)

kasutuselevõtmisel, uute sisuformaatide arendamisel ja teadmussiirdel teistesse

valdkondadesse, nt arvutimängude tööstusesse. Toetada Eesti tootmiskeskkonda kohandumisel

tehisaru rakendustega audiovisuaalvaldkonnas.

 Leida jätkusuutlik lahendus, et luua meelepuudega inimestele ligipääs Eesti filmidele nii kinos

kui kohalikel voogedastusplatvormidel. Ühtlasi loob parem ligipääs eeldused filmide rahvusliku

turuosa kasvuks ja aitab tutvustada filmipärandit uue publikuni.

 Väärtfilmikinode olukord on muutunud kriitiliseks seoses uue kino lisandumisega

toetusmeetmesse ja energiahindade kasvuga olukorras, kus toetus on enam kui 5 aastat püsinud

samal tasemel.

 Kuigi pärandi digiteerimisega on Eestil pikaajaline kogemus, on kunstide digitaliseerimine,

publikuni viimine, uute formaatidega katsetamine ja andmestamisest tulenevate võimaluste

rakendamine jäänud piisava tähelepanuta.

Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav.

16

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Algupärandite osakaal

uuslavastustest (sõnalavastused),

%

Allikas: Eesti Teatri Agentuur

49

(2023)

45 45 45 45

Tantsulavastuste osakaal

uuslavastustest, %

Allikas: Eesti Teatri Agentuur

14

(2023)

15 15 15 15

Laste- ja noortelavastuste osakaal

uuslavastustest, %

Allikas: Eesti Teatri Agentuur

24

(2023)

20 20 20 20

Pärast külastatavuse langust 2020. ja 2021. aastal on külastatavus taas tõusutrendis jõudes 2022. aastal

1,14 ja 2023. aastal 1,3 miljoni külastajani.

Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi

osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi.

Riigikogu võttis augustis 2022. a vastu uuendatud etendusasutuste seaduse (jõustus 01.11.2022), mille

eesmärgiks on paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti,

sh korrastada rahastamissüsteem. Rahastuskorda reguleeriv ministri määrus töötati 2023. välja koostöös

valdkonnaga ja hõlmas ka valdkonna välja pakutud loomingulise tegevusega seotud töö mahu

arvestamise mudelit. Oluliselt täpsustati eeskätt era- ja KOV-i teatrite rahastamise tingimusi, mille

kriteeriumid tuletati era- ja KOV-i teatrite rahastamisele etendusasutuse seaduses seatud

eesmärkidest. Era- ja KOV-i teatrite rahastamise süsteem muutus oluliselt läbipaistvamaks ning

rahastusettepanekute kujunemine selgemaks. Tulenevalt 2022. aasta tegevustoetuste protsessi

tagasisidest otsustati rakendada uuele rahastusmudelile üleminekuks tasandavaid lisavahendeid. 2023.

aastal täpsustati määrust suuresti lähtuvalt era- ja munitsipaaletendusasutuste kommentaaridest, näiteks

võidakse taotlejale uue määruse alusel määrata kolme-aastane tegevustoetus. 2024. aastal sõnastati riigi

sihtasutustena tegutsevatele etendusasutustele asutajaootused, mis kinnitatakse lõplikult 2025. aastal.

Kultuuriministeerium jätkab vajadusel etenduskunstide rahastamist reguleeriva ministri määruse

täpsustamist, kaasates selleks valdkonna esindusorganisatsioone ning planeerides oluliste muudatuste

rakendumist piisavalt ette.

Kultuuriministeeriumi taotlusvoorude toel („Rahvusvahelised etenduskunstide festivalid“) jõuab

mitmesugune rahvusvaheline teatrikunst Eesti vaatajateni, samuti soodustatakse seeläbi rahvusvahelisi

koostööprojekte. Pikemaks eesmärgiks on Eesti muutumine loomulikuks osaks etenduskunsti

rahvusvahelise mobiilsuse võrgustikest ka väljaspool festivalide toimumise perioode. Eestisse tuuakse

silmapaistvaid etenduskunstnikke, tutvustatakse nende loomingut ning kutsutakse produtsente ja

festivalikuraatoreid vaatama siinseid lavastusi, et sünniksid uued koostööprojektid.

Repertuaaris olevate lavastuste sihtgrupilist jaotust silmas pidades on jätkuvalt oluline hoida lastele ja

noortele tehtavate ja omadramaturgial põhinevate uuslavastuste osakaalu, tagada professionaalse teatri

kättesaadavus üle Eesti ning žanriliselt jälgida ka tantsulavastuste osakaalu uuslavastuste hulgas.

Eesmärgiks on soosida ja motiveerida suuremate kunstiliste riskide võtmist kaasaegse tantsukunsti,

17

kaasaegse etenduskunsti ja kaasaegse tsirkuse alavaldkondades, samuti toetada lastele ja noortele

suunatud lavastusi nendes alavaldkondades.

Teatrikunsti regionaalse kättesaadavuse tagamiseks jagab toetusi Eesti Rahvakultuuri Keskuse

programm “Teater maal” (sh eriprogrammid lastele ja noortele). Kultuuriministeerium plaanib

regionaalseks kättesaadavusteks antavate toetuste jagamise korda ministri määruse tasandil täpsustada

tagamaks läbipaistvust ja samas korralduslikku lihtsust.

Lisaks professionaalsele etenduskunstile tegutseb üle Eesti aktiivne harrastusteatrite kogukond, kuhu

kuuluvad inimesed kõikidest vanuserühmadest ja mis korraldab samuti rohkelt piirkondlikke ja üle-

eestilisi festivale. Teatrivõrgustiku jätkusuutliku toimimise jaoks arutatakse koostöövõimalusi

kaasfinantseerimiseks kohalike omavalitsustega, sh professionaalsete proovivõimaluste tagamiseks

KOV-i ruumides.

Eesti Teatri Agentuuri toetatakse läbi tegevustoetuse, mille abil ostab sihtasutus teiste tegevuste seas

autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega. Vajalik on strateegiliste otsuste suurem

andmepõhisus, milleks arendatakse Eesti Teatri Agentuuri kogutud teatristatistika pinnalt analüütilist

võimekust. 

Rahvusooper Estonia planeeritava juurdeehituse valguses analüüsitakse Eesti muusikateatri

koguvõrgustikku ja langetatakse selle osas strateegilised otsused.  2023. aasta jooksul koguti andmeid

Vanemuisest ja Estoniast, kõrvutamaks eri žanrite külastajate hulka, lavastuste maksumust,

külalisetenduste andmise võimekust jmt.

2025. aastal jätkatakse toetuste eraldamist energiasäästlikele valguslahendustele üleminekuks

etendusasutustes, meedet rakendatakse 2024. aastast EL kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi

kauplemistulu (nn CO2 meetmete) vahenditest.

Valdkonna loovisikuid toetavad etenduskunsti ja stsenograafia loomealal Eesti Näitlejate Liit (596

liiget), Eesti Lavastuskunstnike Liit (63 liiget), Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit (133 liiget), Eesti

Balletiliit (183 liiget) ja Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit (248 liiget)8 jagades loovisikute ja

loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavatele tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume.

Riik toetab etenduskunstide valdkonnas tegutsejaid, erinevaid organisatsioone ja sündmusi ka

Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali kaudu.

Arenguvajadused

 Töötada välja koos valdkonnaga läbimõeldud toetusmudel kaasaegsele tantsukunstile

(arvestades selle grupipõhist loomust), kaasaegsele etenduskunstile ja kaasaegsele tsirkusele.

 Välja töötada mudelid riigi asutatud sihtasutustena toimivate etendusasutuste ja

eraetendusasutuste koostööks, eriti regionaalses mõõtmes.

 Vaadata üle rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide toetuse tingimused ja arutada mitme-

aastaste projektitoetuste lepingute sõlmimist. Säilitada regionaalset kättesaadavust läbi

programmi „Teater maal“, kaaluda kohalike omavalitsuse kaasamist rahastusmudelisse ja

lihtsustada taotlusvooru korraldust.

 Rakendada koos valdkonna esindusorganisatsioonide ja puuetega inimeste

esindusorganisatsioonidega toimivad tehnilised lahendused ja nende finantseerimine

ligipääsetavuse oluliseks tõstmiseks etendusasutustes.

 Töötada välja lahendused ja leida täiendavad vahendid loomingu kvaliteetseks ja

süstemaatiliseks salvestamiseks ja digitaliseerimiseks. Eesmärgiks on, et digitaliseeritud

materjalid ja erinevad valdkonna ajalugu koondavad infoandmebaasid moodustavad ühtse ja

tervikliku, nii sisuliselt kui tehniliselt arendatud ning kaasaegsete kasutusvõimalustega

digitaalse keskkonna.

8 Liikmete arvud 2024. seisuga.

18

 Tagada Eesti Teatri Agentuuri hallatava teatristatistika andmebaasi digitaal-tehniline

ajakohasus ja turvalisus.

Tegevus 1.4. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning eesti kirjandus on

rahvusvaheliselt nähtav.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Aastas ilmunud Eesti kirjanduse

tõlgete arv

Allikas: Eesti Kirjanduse

Teabekeskus

111

(2023)

80 85 90 90

Eestikeelsete kirjandusteoste valik on suur ja iga lugeja peaks leidma oma lemmiku. Ehkki Eestis ilmub

palju erinevaid raamatuid, vähenevad tiraažid ja raamatute hind tõuseb, mis omakorda tähendab, et

raamatute kättesaadavus väheneb. Järjest keerulisem on toime tulla ka väikestel kirjanduse

vahendamisele ja tutvustamisele pühendunud raamatupoodidel. Pühendunud lugejate huvi kirjanduse

vastu ei ole siiski vaibunud, raamatukogude kasutamine on kasvanud. Kärbete tingimustes

raamatukogude teavikute osturaha pigem väheneb, see omakorda muudab uuema kirjanduse vähem

kättesaadavaks. Tähelepanu tuleks pöörata just laste- ja noortekirjandusele, aga ka Eesti

Lastekirjanduse Keskuse eestveetavatele lugema innustamise programmidele, et kindlustada eesti

keeles lugema harjunud kultuurikandjate järelkasvu.

Kirjanduspoliitika valdkond on seotud ka raamatukogupoliitika kujundamise ja rakendamisega.

Raamatukogud on paraku paljudes kohtades ainuke raamatutele ligipääsemise koht, sest

raamatukauplusi on ainult väga vähestes linnades. Seega vajaksid rahvaraamatukogude teavikute ostu

vahendid märgatavat suurendamist, mh panustamist e-raamatutesse ja audioraamatutesse ning tagada

tuleks raamatute kättesaadavus üle riigi.

Toetades laenutusi raamatukogudest ei saa unustada ka autoreid, kelle raamatuid loetakse. Autorile

õiglase laenutushüvitise maksmine raamatute laenutamise eest raamatukogudest toetab ja võimestab

loovisikuid ning hüvitis võiks olla arvestatavaks sissetulekuallikaks kirjanikupalga kõrval. 2024. aasta

eelarves suurendati Autorihüvitusfondi laenutushüvitise mahtu ühe miljoni euro võrra. Riik väärtustab

kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala, mis loob eeldused teistegi valdkondade

kestmiseks ja arenguks. Selleks loob ja rakendab Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad

Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Alates 2023. aastast

toetab Kultuuriministeerium uue riikliku tähtpäeva – eesti kirjanduse päeva tähistamist – ning

kirjandusõpetaja preemia väljaandmist. 2023. ja 2024. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku.

Kirjanikupalk annab tippvormis kirjanikule võimaluse keskenduda loomingule ja tagab talle sotsiaalsed

garantiid. Lugedes kasvavad laia silmaringiga, avatud meele ja hea keeleoskusega kodanikud, nii ongi

riigi kohus pöörata suuremat tähelepanu laste- ja noorte lugemusele, lugema innustamisele ja ka eesti

keelsele lasteraamatule.

19

Raamatute kättesaadavus, lugemise populariseerimine ja kirjanduse väärtustamine on omakeelse

kultuuri säilimiseks ja arendamiseks vajalikud eeldused. 2025. aastal tähistab eestikeelne raamat 500

aastat esmailmumisest, omakeelse kirjakultuuri algusest. Rahvas algab raamatust ja lugejaks kasvamine

algab maast madalast. Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust, laste ja noorte lugema

innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Siin on võtmetähtsusega valdkonna kompetentsikeskuse

– Eesti Lastekirjanduse Keskuse - tegevus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja

noortekirjandust.

Kultuuriministeeriumi asutatud ja toetatav Sihtasutus Kultuurileht annab jätkuvalt välja Eesti tähtsamaid

kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu

Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk,

Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht. Neist mitmed on pühendunud Eesti kirjanike

originaalloomingu avaldamisele ja kirjanduselu peegeldamisele, kõik väljaanded edendavad aga

emakeelset kriitikakultuuri laiemalt. Kultuurilehe honorarifondi võimalused loovisikute tööd tasustada

on aasta-aastalt paranenud, kuid jäävad veel töö õiglase tasustamise osas kultuuritöötaja miinimumi

standardile alla. 2024. aastast tõusis honorarifond 200 000 euro võrra.

Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll nii Eesti Kirjanduse

Teabekeskusel, Eesti Lastekirjanduse Keskusel kui ka Eesti Kirjastuste Liidul. Eesti kirjanduse

rahvusvahelistumise parendamiseks rahastab ministeerium muu hulgas Eesti Kirjanduse Teabekeskuse

tegevust tõlkijate koolitamisel, mis hõlmab tõlkijatele mõeldud stipendiumit ja residentuuri loomist.

Samuti toetatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest Eesti osalemist rahvusvahelistel messidel. Toetatakse

ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusi lastekirjanduse ning lasteraamatute illustratsioonide

ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Kirjanduse rahvusvahelistumine on oluline ka kirjanike ja tõlkijate

toimetuleku tagamisel. Kirjanike ja nende teoste rahvusvahelise edu taga seisvate mitteriiklike

organisatsioonide jätkusuutlik rahastamine on vajalik ja oluline. Kultuuriministeerium toetab eesti

kirjanduse rahvusvahelistumisega seotud projekte, eelkõige tegevustes, mis aitavad kaasa Eesti edukale

esinemistele raamatumessidel. Iga kirjaniku ja illustraatori teoste õiguste müük välismaale annab

autoritele lisateenistuse. Eesti on 2025. aastal rahvusvahelisel lasteraamatute messil Bolognas

peakülaline. Eesti kirjanduselu rahvusvahelistumist toetavad ka siin toimuvad suursündmused, end juba

tõestanud ja ka publiku seas menukad festivalid HeadRead Tallinnas ja Prima Vista UNESCO

kirjanduslinnas Tartus. Eestis toimuvaid rahvusvahelise mõõtmega kirjandusfestivale (HeadRead ja

PrimaVista) toetab projektipõhiselt Kultuurkapital, kuid see ei taga sündmuse korraldajatele vajalikku

stabiilsust ega kindlustunnet.

Valdkonna loovisikuid toetab Eesti Kirjanike Liit jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud

tingimustele vastavatele kirjanduse loomealal tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume. 2024. aasta

alguse seisuga on liidul 350 liiget.

Riik toetab kirjanduselu, loometööd ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu,

kelle kanda on autorite toimetulek, loometöötasude ja stipendiumite näol, aga ka kirjandussündmuste

rahastamine, näiteks ka Eestis toimuvate rahvusvaheliste kirjandusfestivalide korraldamise

rahastamine. Kirjanduse rahvuvahelise nähtavuse suurendamisse panustab ka Kultuurkapitali

tõlkeprogramm Traducta, kust saab taotleda toetust eesti kirjanduse tõlkimiseks ja väljaandmiseks.

Kirjanduse kättesaadavust mõjutavad ka võimalikud rahvaraamatukogude võrgu muudatused.

Arenguvajadused

 Tagada laenutushüvitise ja reprograafiahüvitise maksmine autoritele (kirjanikud, tõlkijad,

illustraatorid) ja kirjastustele, vaadata üle hüvitiste piirmäärad.

 Tagada toetus Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemise populariseerimise programmide

elluviimiseks ja programmi „Lugemisisu“ laiendamiseks üle Eesti, erinevate lugemist

populariseerivate tegevuste arendamiseks ning Eesti lastekirjanduse ja illustratsioonide

rahvusvaheliselt tuntuks tegemiseks.

 Tagada Eesti kirjanduse rahvusvaheline nähtavus, maine ja levik Eesti Kirjanduse Teabekeskuse

ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning Eesti Kirjastuste Liidu järjepideva rahastamise kaudu.

20

 Eestis toimuvate rahvusvahelistele kirjandusfestivalide toetamine, mis tagab sündmuse

korraldajatele vajaliku stabiilsuse.

Tegevus 1.5. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Kunstielu on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase

3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

SA Kunstihoone Eestis ja

välismaal toimunud näituste arv

Allikas: SA Kunstihoone

10

(2023)

10 10 10 10

SA Kunstihoone Eestis ja

välismaal toimunud näituste

külastajate arv

Allikas: SA Kunstihoone

23 649

(2023)

20 000 20 000 25 000 25 000

Lepingulised residentuurikohad

Eesti kunstnikele välismaal

Allikas: Kultuuriministeerium

4

(2023)

3 3 3 3

Eesti kunstielu on väga aktiivne. Statistikaameti andmetel külastas kunstinäitusi 2023. aastal 24,1%

vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest (kasv 4,7%). SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse andmetel

toimus kunstinäitusi 2023. aastal üle Eesti kokku 950 ning neile tehti kokku ligi 2,5 miljonit külastust9.

Näitustest 79 korraldati Kultuuriministeeriumi kunstivaldkonna eelarvest rahastatud asutustes ja 104

ministeeriumi muuseumivaldkonna eelarvest. Suure valdkondliku tähtsusega otsuse tegi valitsus 2024.

aasta sügisel, kui 2025. aasta eelarvesse nähti ette raha Kunstihoone renoveerimiseks Tallinnas

Vabaduse väljakul. Ehitustööd algavad 2025. aasta alguses ning näitusemaja avatakse publikule taas

2026. aasta lõpus.

Kunsti valdkonna riigipoolse rahastamise eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks, muuta kunst

Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist. Kultuuriministeerium panustab

valdkonda nii loometöö, näitusetegevuse, rahvusvahelistumise kui ka kunsti uurimise toetamisega.

Valdkonna tegevuste põhirahastaja on Eesti Kultuurkapital kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali

kaudu. Avaliku rahastuse kogumaht ei võimalda endiselt loomeahela kõigi osade jätkusuutlikku

toetamist. Erinevalt enamikest teistest loomealadest on aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) suur roll ka

mäluasutustel: kunsti avalikuks saamise peamine formaat on näitused ja kunstimuuseumid panustavad

sellesse märkimisväärselt.

9 https://cca.ee/eesti-kunstinaituste-statistika/2023-2

21

Valdkonna rahastamisega on seotud suured arenguvajadused, kokkuhoiu tingimustes ei ole nendele

muredele aga kiireid lahendusi. Keerulises seisus on näiteks kesksete näitusekorraldajate taristu (Eesti

Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstnike Liidu galeriid, jmt), kuid lähiaastatel

ei ole riigil võimalust neid asutusi investeeringutega toetada. Valdkonna tegevuste eest vastutavad

peamiselt mitteriiklikud organisatsioonid, millest suur osa ei saa Kultuuriministeeriumilt toetust.

Valdkonna väheste stabiilsete töökohtade konkurentsivõime on nõrk, kuna paljud organisatsioonid ei

suuda kaasas käia riigi kultuuritöötaja palgamiinimumiga, eksperte on järjest keerulisem motiveerida ja

hoida. Samuti on kahanemas üksikisikute ja väikeste organisatsioonide võimekus ja motivatsioon

raskustega rinda pista.

Kunsti avaliku rahastamise murekoht on Eesti Kultuurkapitalil lasuv ebaproportsionaalselt suur

koormus kesksete institutsioonide tegevuse rahastamisel. See pärsib omakorda võimalusi rahastada

suure vabakutseliste arvuga valdkonna loometegevust ja maksta piisavas mahus loometöö tasu

kunstnikele. Kultuurkapitali ja ministeeriumi rollijaotus jääb eelarvekärbete mõjul Kultuurkapitali poole

kaldu, kelle vastutada jääb ka edaspidi, et toimivate kunstiasutuste ring kataks valdkonna ökosüsteemi

kõik olulisemad funktsioonid.

Eraraha kaasamine on suurprojektide näitel kasvuteel (2024. aastal toimunud 60. Veneetsia biennaali

rahvuspaviljoni toetas rekordarv erarahastajaid, samuti oli suur eratoetajate panus fotomessi Foto

Tallinn korraldamisel), kuid valdkonna üldine võimekus kaasata ettevõtete või eraisikute rahalist toetust

on pigem vähene. Peamine põhjus on asjaolu, et kunstiasutused on väikesed, töötajaid ei jätku toetavate

funktsioonide täitmiseks, juhid panustavad suures osas ka sisutegevusse ning partnerlussuhete

arendamine jääb tihti tagaplaanile.

Kunstnike toimetulekut hindavad uuringud murettekitavalt kesiseks. Loometöö tasustamine on

valdkonnas süsteemselt lahendamata. Aktiivseid tegevkunstnikke on Eestis hinnanguliselt mitusada,

valdkonna loomeliitude liikmeid üle 1000. Kunsti loomiseks vajalikku taristut (nt kunstnike ateljeed,

töökojad) ja valdkonna tehnilist arengut korraldavad ja haldavad võimaluste piires kunstnike ettevõtted

ja loomeliidud. Kujutava kunsti valdkonnas on loojate individuaalsed sisendkulud väga kõrged, eriti

materjali- ja tehnoloogiamahukate teoste puhul. Kunstnikud vajavad oma tööks ruume ja tehnikat, mis

tuleb hankida ja rahastada omatulust – pigem erandlikest näitusetasudest, teoste müügist või loometöö

välise tööga teenitud tuludest – või katta Kultuurkapitali toetustest.

Valdkonna loovisikuid toetavad kujutava kunsti loomealadel Eesti Kunstnike Liit (990 liiget) ja Eesti

Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (143 liiget) jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud

tingimustele vastavatele kunsti loomealal tegutsejatele loometoetusi ja võimalusel ka stipendiume.

Alates 2024. aastast võimaldab Kultuurkapital kunstnikele loometöö tasu taotlemist, mida taotles 143 ja

sai 81 inimest. 3-aastast kunstnikupalka makstakse korraga 20 kunstnikule MTÜ Eesti Kunstnike Liit

kaudu.

Kunsti kättesaadavust publiku jaoks parandaks ligipääsetav kunstiharidus, professionaalne

näitusepedagoogika, aktiivsem kunstikommunikatsioon ja kvaliteetne emakeelne kunstikriitika. Riigi

panus publiku kaasamisele suunatud tegevustesse on täna väike. Kunstiasutuste võimekus

kommunikatsiooni panustada on erinev, kunsti nähtavus meedias kõikuv, seda eriti erameedias.

Emakeelse kunstikriitika arenguks on siiski võimalused olemas, professionaalne tagasiside toimib. SA

Kultuurileht annab välja kvartaliajakirja kunst.ee, regulaarselt ilmub kunstikriitika ja kunstiteemaline

esseistika ka ajakirjas Vikerkaar ning nädalalehes Sirp. SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus annab välja

ka vaheldumisi veebis ja paberil ilmuvat ingliskeelset hübriidajakirja “A Shade Colder” mis levib

rahvusvaheliselt.

22

Kunst on rahvusvaheline loomevaldkond, mille mõistmine ja hindamine ei sõltu keelepiiridest.

Rahvusvahelistumine on olnud Eesti kultuuripoliitika keskseid prioriteete läbi aastakümnete ning Eesti

kunsti nähtavuse ja lõimituse tagamine rahvusvahelisel kunstimaastikul on praegugi äärmiselt oluline.

Eesti lugude ja loojate nähtavus ja tuntus maailmas on oluline osa meie vaimsest julgeolekust. Veneetsia

biennaal on regulaarne rahvusvaheline kunstinäitus, mis toimub alates 1895. aastast. Eesti osaleb

biennaalil rahvuspaviljoniga alates 1997. aastast ja see on suurim regulaarne avalikult rahastatud

rahvusvaheline kunstiprojekt. 2024. aastal oli Eesti rahvuspaviljonis väljas Edith Karlsoni näitus “Hora

Lupi”, mille vastuvõtt nii rahvusvahelises kunstipressis kui Eesti avalikkuses on olnud ülipositiivne.

2026. aastal esindab 61. Veneetsia kunstibiennaalil Eestit Merike Estna.

Rahvusvahelisi kunstisuhteid arendavad valdkondlik info- ja arenduskeskus (SA Kaasaegse Kunsti Eesti

Keskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ) saavad ministeeriumilt osalist tegevustoetust.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus kasutab valdkonna ekspordi võimestamiseks ka Euroopa

Regionaalarengu Fondi meetmest „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja

rahvusvahelistumine” taotletavat loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise toetust. Muuhulgas

toetatakse rahvusvahelistel kunstimessidel osalemist, galeristide koolitamist ja rahvusvahelisi

turundustegevusi. Keskuste tööjaotus tagab valdkondliku ökosüsteemi tasakaalustatud arengu

võimaldades hästi sihitud ekspertiisi ja tugiteenuste tagamise eriilmelise ja mitmekülgse valdkonna

tegevustele mittetulunduslikust riikidevahelisest koostööst ja residentuuriprogrammidest

rahvusvaheliste suurnäituste ja ekspordini rahvusvahelisel kunstiturul.

Kunstielu piirkondliku ja rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks on oluline nii

arendustegevuste võimestamine kui ka suurem tähelepanu kunstnike mobiilsusele, sh

residentuurivõimalustele Eestis ja väljaspool. Rahvusvahelist tuntust kogunud Narva kunstiresidentuuri

arendamist toetab ministeerium Eesti Kunstiakadeemia SA kaudu. Eesti Kaasaegse Kunsti

Arenduskeskuse koordineerimisel toimib hetkel koostöö ISCP residentuuriga New Yorgis, BALTIC

kunstikeskusega Ühendkuningriigis ja WIELSiga Brüsselis.

Kultuuriministeerium ei rahasta ühegi Eestis toimuva kunstifestivali tegevust. Neist kolm suuremat ja

järjepidevamat: Tallinna Graafikatriennaal, Tallinna Fotokuu ja Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

vääriksid projektipõhise Kultuurkapitali rahastuse asemel süsteemsemat ja järjepidevat toetust tegevuste

paremaks planeerimiseks. Valdkonna potentsiaali kultuuriturismi arendamisel peaks süsteemsemalt ära

kasutama, aga see eeldaks strateegilist partnerlust valdkonnaüleselt. Kunstielu terviku seisukohalt on

oluline ka kunstiklassika uurimine ja tutvustamine, sealhulgas pädevate kuraatorite järelkasv, mistõttu

on ministeerium alates 2018. aastast toetanud eraalgatusliku Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust.

Kunstivaldkond koostas 2021. aastal valdkondliku arengukokkuleppe (arengukava) “KUVA 2021-

2025"10, mille eesmärkidest mitmed – nt kunstnike töö tasustamise küsimused, samuti mure kunstitaristu

olukorra pärast – on riigi ja valdkonna vaates ühised. Muutuvas maailmas on väikesel ja mobiilsel

valdkonnal pigem lihtsam sihte muuta ja pikaajalisi plaane ümber vaadata, kuid kujutav kunst jääb igal

juhul ja kõigis oludes rahvusvahelisele kogukonnale toetuvaks ülemaailmse levikuga

kultuurivaldkonnaks, mis sõltub samas täielikult kohaliku kunstielu mitmekesisusest ja elujõulisusest.

Lähiaastate suurim väljakutse on vabakutseliste tööl põhineva valdkonna jätkusuutlikkuse tagamine,

inimeste hoidmine ja valdkondliku ökosüsteemi stabiilsus.

Arenguvajadused

 Tagada SA Tallinna Kunstihoone renoveerimise edukas lõpuleviimine.

 Tagada võimalused vabakutseliste kunstnike avalikes näituseasutustes tehtava töö

tasustamiseks ja valdkonna asutuste toimepidevuse tagamiseks.

 Ajakohastada ja parandada tegevustoetust saavate kunstiasutuste ringi.

 Süsteemsem lähenemine rahvusvaheliselt võrgustunud pideva ja professionaalse programmiga

loomemajadele.

 Säilitada riigi rahastatud residentuurikohtade arv mainekates keskustes välismaal.

10 https://cca-admin.cca.ee/wp-content/uploads/2021/12/KUVA_veebi.pdf

23

 Tähelepanu vajavad Eestis toimuvad rahvusvahelised kunstifestivalid.

 Jätkata tuleb valdkonna arendustegevusi ja professionaalset rahvusvahelist koostööd.

Tegevus 1.6. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Eesti Rahvusringhäälingu

usaldusväärsus eestikeelse

elanikkonna hulgas, %

Allikas: Turu-uuringute

AS

83

(2024)

82 82 81 80

Eesti Rahvusringhäälingu

usaldusväärsus eesti

keelest erineva

emakeelega elanikkonna

hulgas, %

Allikas: Turu-uuringute

AS

47

(2024)

46 46 46 46

ERRi telekanalite

vaatajate protsentuaalne

osakaal elanikkonnast

(vanuses 4+ eluaastat), %

Allikas: Kantar EMOR

70

(2024)

68 66 65 65

ERRi raadiokanalite

kuulajate protsentuaalne

osakaal elanikkonnast

(vanuses 15+), %

Allikas: Kantar EMOR

40

(2024)

39 38 38 37

ERRi veebisisu jälgijate

arv kuus

Allikas: Geminus

2 188 000

(2024)

2 200 000 2 250 000 2 300 000 2 350 00

Eesti meediaturg on avatud, institutsionaalselt mitmekesine ja siin pakuvad teenuseid nii kohalikud kui

ka rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtted. Riigikogu poolt 2022. veebruaris vastuvõetud

meediateenuste seaduse muudatused ajakohastavad oluliselt meediamaastiku korraldust, sh uut liiki sisu

ja teenuste kasutamist.

Kultuuriministeeriumi ülesandeks on tagada tasakaalustatud duaalse meediasüsteemi (era ja avalik-

õigusliku meedia) areng. Tugev ja sõltumatu usaldusväärne meedia on sõnavabaduse garandiks.

24

Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ja vaba meediaruum selle vältimatu osa.

Eestis on praegu meediateenuste seadusega reguleeritud peamiselt audiovisuaalmeedia- ja

raadioteenused. 2024. aastal vastu võetud Euroopa meediavabaduse määrus kehtestas kogu

meediaruumi ühtsetel alustel hõlmava regulatsiooni. Meediavabadus, meediapädevused ja

digipädevused on jätkuvalt olulised märksõnad Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni uutes

programmides ning dokumentides, et tagada ajakirjandusvabadus ka muutuvas poliitilises keskkonnas

ning pidevate kriiside kontekstis. Meedia tõhusa toimimise fundamentaalseks eelduseks on meedia

usaldusväärsus. Usalduse loomine tugineb omakorda professionaalsel sõltumatul ajakirjandusel, mille

sisuloome vajab toimetuste majanduslikku kindlustatust. 2025. aasta augustis jõustuva Euroopa

meediavabaduse määrus kohustab liikmesriike tagama avalik-õigusliku meediale piisavad, kestlikud ja

prognoositavad rahalised vahendid, mis vastavad nende avaliku teenuse osutamise ülesandele ja võimele

selle raames areneda. Nende vahendite määramine peab olema vaba valitsuse poliitilisest mõjust.

Sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine on avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) üks peamisi eesmärke. ERR toetab oma tegevusega eesti keele ja

kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri

jäädvustamisele ja hoidmisele.

Rahvusringhääling lähtub oma sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja ERR-i

strateegilistest eesmärkidest, kuid meediaruumis toimunud kiirete arengute ning Euroopa

meediavabaduse määruse nõuete ning meediatehnoloogiate arengu tõttu tuleb ERR-i seaduse muutmine

kiirelt lõpule viia.

Andmepõhiste poliitikaotsuste tegemiseks tuleb meediavaldkonda senisest tõhusamalt seirata ja teha

püsivalt koostööd ülikoolide ning meediainstitutsioonidega. Meediaturu läbipaistvuse suurendamiseks

on vaja kõigi osapooltega kokku leppida turu mõõtmise ühtses metoodikas ja andmete avalikustamise

ulatuses. Andmepõhine pidev monitooring aitab edendada ka meedia eneserefleksiooni ja

meediakriitikat. Eesti meediaturu konkurentsiolukord vajab pidevat seiret, et vältida avalikkusele info

jagamise monopolide teket.

Tuleb jätkata aktiivset koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega ja siseriiklikult

Rahandusministeeriumiga, et luua kohalikele meediaettevõtetele Eesti turul tegutsemiseks võrdsed

konkurentsitingimused võrreldes globaalsete suurkorporatsioonidega.

Tulenevalt ajaloolistest põhjustest on Eesti inforuum jagunenud keeleliselt kaheks – eesti- ja

venekeelseks. Erameedia jaoks on venekeelse inforuumi sisuka täitmise takistuseks turutõrge, mille

ületamiseks on riik alates 2022. aastast erameediat rahaliselt toetanud. Toetuste eesmärgiks on ühise

inforuumi kujundamine ning venekeelse infovälja tasakaalustamine. Toetamine jätkub 1 mln euroga

aastas 2024 – 2027.

Arenguvajadused

 Jätkata Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehituse finantseerimist.

 Luua laiapindsele riigikaitsele suunatud vahendite toel ERR-ile võimekus tagada

kriisiolukordades avalik-õigusliku meediateenuse toimimine.  Ühise inforuumi tugevdamiseks toetada ja võimestada kohalikke venekeelseid erameedia

kanaleid.  Aidata kaasa väärinfo leviku piiramisele läbi meediahariduse programmi.

Tegevus 1.7. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Muusika valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav.

25

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Eesti professionaalsete

heliloojate uudisteoste

esiettekannete arv

Allikas: Eesti Muusika

Infokeskus

170

(2023)

170 170 170 170

2023. aasta oli muusika valdkonnas aktiivne. Publiku kontsertide külastamise arv näitas kasvamise

märke, ületades 2024. aastaks kohati juba 2019. aasta taset. Teisalt aga on üldise hinnatõusu taustal

vähenenud elanikkonna ostujõud ja kaalutakse rohkem, milliseid üritusi külastada. Inflatsiooni mõjul

püsisid kõrgel ja kasvasid kontserdipaikade, festivali- ja kontserdikorraldajate jaoks kõigi teenuste

hinnad, samal määral ei olnud aga võimalik tõsta kontserdipiletite hinda ning muusikute honorare.

Taastunud on rahvusvaheline kontserdielu: toimus mitmeid kontsertturneesid, koostööprojekte ning

plaadistusi rahvusvaheliselt mainekatele plaadifirmadele.

Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni (SA Eesti Kontsert, SA

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor) ja kolm munitsipaalset

kontserdiorganisatsiooni (Tallinna Filharmoonia, Pärnu Linnaorkester, Narva Linna

Sümfooniaorkester). Taotlusvooru toetustega panustab Kultuuriministeerium eraõiguslike

kontserdikorraldajate, kollektiivide ja heliloojate võimalustesse arendada interpretatsioonikunsti, uue

heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust.

Muusikavaldkonna puhul tuleb arvestada siseriiklike ja rahvusvaheliste tegevuste tugeva põimumisega,

sest enamik valdkonna esindajatest osalevad aktiivselt rahvusvahelises suhtluses, mis toob Eestisse uut

kompetentsi, koostööprojekte ja raha projektide läbiviimiseks, samuti tutvustab eesti muusikat ja

muusikuid väljaspool Eestit. Eesti muusika nähtavus ja kättesaadavus rahvusvahelisel areenil on oluline

nii riigi kuvandi, valdkonna arengu kui ka tulemuslikkuse seisukohalt. Eesti on esindatud vähemalt

kolmel muusikamess-konverentsil (jazzahead!, Womex, Reeperbahn) Euroopas, mis tagab muusikutele

minimaalse võimaluse professionaalsete kontaktide hoidmiseks ja uuendamiseks. Loov Euroopa

kultuuriprogramm uueks rahastusperioodiks aastatel 2021–2027 on kasvanud ca 2,5 miljardi euroni.

Vabakutselistele loovisikutele sotsiaalsete garantiide tagamine ning sihtasutuste kunstilistele

kollektiividele konkurentsivõimelise töötasu tagamine on oluline, kuna see aitab muusikavaldkonna

loovisikutel olla loominguliselt aktiivne, tagada valdkonna jätkusuutlik areng ja esindada Eestit

rahvusvahelises kontekstis maailma tippude seas. Sama eesmärgiga on seotud ka interpreetidele, nii

solistidele kui ka kollektiividele residentuuriprogrammide, samuti õigeaegne rahvusvahelistest

konkurssidest ja rahvusvahelisest õppetööst osa saamise võimaldamine.

Muusika peab olema erinevatele sihtgruppidele ja regionaalselt kättesaadav. Lisatuge oleks vaja

regionaalse ja mitmekesise muusikaelu toetamiseks. Eraldi vajaduste kompleksina on oluline välja tuua

laste ja noortega seotud tegevused nii huvitegevuse kui ka professionaalseks karjääriks ettevalmistavas

faasis, kuna muusikavaldkonna puhul algab professionaaliks saamise eelduste loomine ning

ettevalmistus juba algklassides ja nooremaski vanuses. Noortele tuleb luua uusi võimalusi muusikaelust

osasaamiseks, näiteks muusikakoolide ja huvitegevusega seotud organisatsioonide

muusikainstrumentide pargi täiendamine, erinevatele vanusegruppidele suunatud eritüübiliste

muusikasündmuste korraldamine, talendiprogramm jne.

26

Muusikavaldkonna loominguliste saavutuste jäädvustamine ning rahvusvaheliselt kättesaadavaks

tegemine digiteerimise, salvestamise ja professionaalse uurimustöö abil on täna pisteline ning see

tegevussuund vajaks nii strateegilisi otsuseid kui ka süsteemset finantseerimist.

Muusikapoliitika professionaalseks kujundamiseks on oluline alustada Eesti muusikastatistika

süsteemset kogumist ja analüüsimist, mis lisaks juba nimetatud teemadele toestaks ka muuhulgas

muusika regionaalse haarde ja ligipääsetavuse võimaluste arendamist. Ministeerium alustas 2024. aasta

teises pooles andmevajaduste kaardistamise projektiga, et 2025. aastal esitada vastavate IT-arenduste

toetuste taotlused.

Valdkonna loovisikuid toetavad helikunsti loomealal Eesti Interpreetide Liit (327 liiget), Eesti

Heliloojate Liit (124 liiget) ja Eesti Esitajate Liit (1908 liiget), jagades loovisikute ja loomeliitude

seaduses toodud tingimustele vastavatele tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume.

Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist

toetab riik Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali ning Eesti Rahvakultuuri

Keskuse kaudu. Muusikavaldkonda toetab autoritasudest saadavate tulude kaudu ka Eesti Autorite

Ühing. Lisaks toetab Kultuuriministeerium muusikavaldkonna ettevõtteid ja neile tugiteenuste

pakkumist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rakendatava loomemajanduse arendamise meetme

toetuste kaudu.

Arenguvajadused

 Tagada vahendid Eesti heliloojate uudisteoste tellimise, kvaliteetse esituse, salvestamise ja laiema

leviku tagamiseks nii kodu- kui ka rahvusvahelise publiku seas.

 Teadlikkuse tõstmine muusikasündmuste korraldamisel nii ökoloogilist jalajälge vähendavate kui

ka ligipääsetavust suurendavate tegevuste rakendamiseks.

 Eesti muusikastatistika kogumise süsteemi loomisega tegelemine ja andmevajaduste

kaardistamise projekti edukas lõpuleviimine ning taotluse esitamine baasi arendamiseks.

27

Meede 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine

Eesmärk: Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku

keskkonna, ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele

põlvedele.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Muuseumikülastuste arv, mln

Allikas: Statistikaamet

2,464

(2023)

2,5 2,5 3,0 3,0

Eesti rahvaraamatukogude

laenutuste arv, mln

Allikas: Statistikaamet ja Eesti

Rahvusraamatukogu

9,56

(2023)

10 10 10 10

Eesti raamatukogude

füüsiliste külastuste arv, mln

Allikas: Eesti

Rahvusraamatukogu

6,6

(2023)

7 7 7 7

Organiseerunud

rahvakultuuriharrastajate arv

Allikas: Eesti Rahvakultuuri

Keskus

78 792

(2023)

79 000 79 000 79 000 79 000

Kasutuses olevate

ehitismälestiste osakaal, %

Allikas: Muinsuskaitseamet

74,9

(2023)

78 78 78 78

Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh muuseumid,

Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti

Laulu- ja Tantsupeo SA) põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide tegevust ja projekte,

rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute

täitmisega seotud tegevusi. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate

asutuste ajakohastamiseks ja arendamiseks.

Tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Muuseumikogudes hoitav ja muinsuskaitse all olev kultuuripärand on mitmekesine,

kättesaadav ja jätkusuutlik. Muuseumide ja muinsuskaitse teenused on kvaliteetsed.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

28

Muuseumide külastajate

rahulolu

Allikas: Statistikaamet

Algtase

selgub

2025

Määratakse

lähtuvalt

algtasemest

Määratakse

lähtuvalt

algtasemest

Määratakse

lähtuvalt

algtasemest

Määratakse

lähtuvalt

algtasemest

Muuseumide hoidlapinna, mis

vastab pikaajalise säilitamise

nõuetele, osakaal hoidlate

kogupinnast, %11

Allikas: Muinsuskaitseamet

44

(2024)

44 44 44 44

Heas ja rahuldavas seisukorras

olevate ehitismälestiste osakaal

(%)

Allikas: Kultuuriministeerium

62,3

(2023)

71 72 73 74

0-19 aastaste laste ja noorte, kes

on osalenud muuseumide

haridusprogrammides, arv

Allikas: Statistikaamet

309 834

(2023)

400 000 400 000 400 000 400 000

Eesti 15-aastate ja vanemate

elanike osakaal, kes on

külastanud muuseume (%)

Allikas: Muuseumide külastajate

ja mittekülastajate uuring12

60

(2018)

65% - - -

Muinsuskaitseameti teenustega

koondrahulolu (teenuste osakaal

kõigist klienditagasiside saanud

teenustest, mille soovitusindeks

on üle +30%), %

Allikas: Muinsuskaitseamet

75%

(2023)

85 85 85 85

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2023. aasta seisuga 103 muuseumi 157 külastuskohaga, milles

säilitati kokku 7 miljonit museaali. Lisaks u 95 ekspositsiooni13 – st muuseumituba, hobimuuseumi,

vanavarakogu ja erakollektsiooni. Muuseumikülastusi oli 2023. aastal kokku 2,464 mln, mida on enam

kui 2022. aastal (2,454 mln)14, ning ekspositsioonide külastusi 0,37 mln. Muuseumides töötas 1437

töötajat (2022. 1576 töötajat)15. Muuseumide infosüsteemi (MuIS) oli 2023. aasta lõpu seisuga

sisestatud u 4,2 miljonit museaali kirjeldust, neist ligi 2,3 miljonit on digitaalse kujutisega. Kõige

rohkem oli Eestis mingit kindlat piirkonda tutvustava koguga kohamuuseume (50), mõnele kitsamale

valdkonnale keskenduvaid teemamuuseume (45) ning arheoloogia- ja ajaloomuuseume (33).

Muuseumivaldkonna suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad hoiutingimused,

moraalselt ja tehniliselt vananenud MuIS, mitmed vananenud püsiekspositsioonid ning

muuseumihoonete suur remondivõlg ja halb ligipääsetavus.

11 KuM haldusala riigimuuseumid ja halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid 12 Uuring ei toimu igal aastal. 13 Statistikaameti 2023. aasta küsimustiku puhul täpsustati muuseumi määratlust ning osa asutustest liikus teaduskeskuse või

ekspositsiooni kategooriasse, kuhu lisandus ka varem valimisse mitte kuulunud asutusi. 14 Valim muutus 15 Valim muutus

29

Muuseumidel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju. Muuseumid hoiavad ja kujundavad meie

identiteedi, räägivad meie lugu nii Eesti elanikele kui ka külalistele. Nad aitavad kaasa harituma ja

avatuma ühiskonna loomisele, panustavad inimeste heaolusse ja paremasse elukeskkonda ning on

loovuse ja uute ideede allikaks. Muuseumid on tihedalt seotud turismiga ning seeläbi tekib kaudne

majanduslik tulu kohalikele majutus- ja toitlustusettevõtetele. Samuti on muuseumide tegevus läbi

põimunud teiste loomemajanduse valdkondadega.

Riigi ülesanne on luua eeldused, et muuseumid saaksid hoida ja tutvustada inimestele meie ajalugu.

Muinsuskaitseameti eesmärk on muuseumipoliitika rakendajana arendada muuseumivaldkonda Eestis,

olla muuseumide nõustaja ja populariseerija, muuseumiüleste arenduste eestvedaja ning toetada oma

tegevusega muuseumide koostööd. Kultuuriministeeriumi vastutada on muuseumipoliitika kujundajana

õigusloome ja strateegiline planeerimine.

Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub 4 riigimuuseumi ja 16 riigi osalusel asutatud muuseumide

sihtasutust, mis kasutavad halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu.

Kultuuriministeeriumiga on lisaks seotud 4 muuseumi, mis ei ole ei riigimuuseumid ega riigi

sihtasutused, kuid mis kasutavad riigile kuuluvaid muuseumikogusid. Kultuuriministeerium on alates

2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning muutnud muuseumide juriidilist vormi,

lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. Seoses koroonakriisiga peatus

riigireformi kavas ette nähtud muuseumivõrgustiku korrastamise protsess, mis jätkub 2023.–2025.

aastal.

Muuseumikogudesse kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, kuid museaalide hoiustamise tihedus

hoidlates ja hoidlate halb füüsiline seisukord seab ohtu selle säilimise. Suurt osa museaalidest

ladustatakse selleks hädapäraselt kohandatud ruumides, kus ei ole võimalik sisekliimat mõjutada ega

ole tagatud tuleohutus. Tänased hoiutingimused ja vajakajäämised konserveerimises halvendavad

pidevalt esemete olukorda ning halvas seisukorras museaale ei saa ka avalikkusele näidata ega neid

kasutada. 2017–2018 analüüsisid Ratus OÜ ja KPMG Baltics OÜ koostöös Kultuuriministeeriumi ja

Rahandusministeeriumiga museaalide säilitamise teenust. Tulemusena selgus, et olemasolevate

hoidlapindade nõuetekohaseks muutmine on ligikaudu kaks korda kallim kui ühishoidlate ehitamine,

mis oleks kõige efektiivsem ning ressursisäästlikum Eesti kultuuripärandi pikaajalist säilitamist tagav

lahendus. Ühised pärandihoidlad on planeeritud Põhja-Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale, mille

ettevalmistööd jätkuvad, kui pareneb riigieelarve olukord.

Riigi üks eesmärke on toetada muuseumidesse kogutud pärandi ja teadmiste lahtimõtestamist ning

avalikku kasutusse toomist, mh tänapäevaste e-lahenduste ja kogude digiteerimisega. Selle eesmärgi

saavutamisel on üks vahenditest muuseumide infosüsteem ehk MuIS, mis on üle 12 aasta vana ja

praeguseks nii moraalselt kui ka tehniliselt vananenud. Töös on arendused, et luua tänapäevastele

vajadustele vastav, optimaalselt muuseumide tööd toetav ning paremat ligipääsu muuseumides leiduvale

kultuuripärandile võimaldav infosüsteem.

Muuseumide investeeringutoetuste kavandamine toimub Kultuuriministeeriumi kinnisvara

juhtimiskava alusel. Püsiekspositsioonide, aga ka muude muuseumiteenuste toetamiseks loodi 2020.

aastal uus toetusmeede „Muuseumide kiirendi“, mida rakendab Muinsuskaitseamet.

Lisaks Kultuuriministeeriumile ja Muinsuskaitseametile panustavad tulemuste saavutamisse oma

tegevusega kõik rahastatavad muuseumid.

Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja

identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitse valdkonna poliitika

kujundaja on ministeerium, muinsuskaitsealast tööd korraldab Muinsuskaitseamet.

30

2024. aasta märtsi seisuga oli Eestis 27 174 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja

ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks

on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat

objekti. Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas

seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes

suuremaid investeeringuid. Umbes kolmandik (30%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises

seisus. Halvem on olukord kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi ja leidub

palju tühje maju. Mälestised säilivad kõige paremini, kui need on kasutuses, seetõttu on strateegiliselt

vajalik olemasoleva väärtarhitektuuri eelistamine uute hoonete ehitamisele ja ajalooliste linnasüdamete

arendamine. Selle soodustamiseks on tehtud kaks suurt sammu, üks seadusloomes (2019. a

muinsuskaitseseadus), teine ajalooliste linnakeskuste toetusmeetme näol (Euroopa Majanduspiirkonna

ja Norra toetused, 2014-2021 Programm “Kohalik areng ja vaesuse vähendamine”).

Muinsuskaitseseaduse eesmärk on luua tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et

tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine. Kuna enamik mälestistest kuulub eraomanikele

(ehitistest koguni 80%), sõltub mälestiste käekäik suuresti eraomanike motivatsioonist ja hoiakutest.

Esimest korda kehtib muinsuskaitses kompensatsioonisüsteem, mille järgi hüvitatakse mälestise

omanikule see osa töödest, mis tuleneb otseselt muinsuskaitseseadusest – see on uuringute ja

muinsuskaitselise järelevalve kulu kogumahuga 1,4 miljonit eurot aastas. Hüvitisi kombineeritakse

toetustega, mille maht 2024. aastal oli 2,65 miljonit eurot. Omandireformi reservfondist eraldati

lisavahendeid täiendavalt 3 miljonit eurot. Riigi eelarvestrateegias 2023–2026 on kokku lepitud, et EL

kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi kauplemistulust (nn CO2 meetmed) suunatakse järgmisel

kolmel aastal avaliku sektori kasutuses olevate mälestiste energiatõhususe suurendamiseks kokku 24

miljonit. 2023. aastal töötati välja toetuse andmise tingimused. 2024. aastal anti toetusteks 6 miljonit

eurot.

Eesmärk on parandada ehitismälestiste olukorda tuntavalt ehk saada välja remondivõla surnud ringist,

kus ainult väikest osa avariilisi mälestisi toetades lagunevad vähem avariilised hooned samasse seisu.

Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud ja senine toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut

mõjutada. Muinsuskaitseametile laekub igal aastal sadu toetuse taotlusi, mille kogusumma on aastate

lõikes kasvanud. 2023. aastaga võrreldes oli 2024. aastal mälestiste omanike küsitud toetuste ja riigi

võimaluste vahe tõusnud kolmekordsest enam kui neljakordseks. On selge, et kõiki taotluseid pole

võimalik rahuldada, kuid riik peab tagama toetuste mõistliku suuruse, et kindlustada toetuse eesmärgi

realiseerumine. 2024. aastal alustati ettevalmistusi, et analüüsida teiste riikide erinevate toetusmeetmete

praktikaid (sh maksusoodustused mälestistesse tehtavatelt investeeringutelt) ja nende rakendamise

võimalusi. Analüüsi koostamine jätkub 2025. aastal.

Riigi roll on jälgida ja suunata kultuurimälestiste pikaajalist säilimist ning kompenseerida avalikes

huvides seatavad kitsendused. Kultuurimälestiste säilimisele aitavad kaasa riiklikud toetusprogrammid,

välisabi ja ühiskonna hoiakud, näiteks olemasoleva väärtarhitektuuri suhtes.

Vastavalt muinsuskaitseseadusele koostatakse kõigile muinsuskaitsealadele seniste põhimääruste

asemel uued kaitsekorrad. Kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile iga muinsuskaitseala eripära

ja pärandi potentsiaali piirkonna arenguks, soodustades nii kohalikku arengut kultuuripärandi kaudu.

Seni kehtivast muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema täpsuse ja paindlikkuse

poolest. Kaitsekorraga jagatakse hooned väärtusklassidesse ja piirangud tööde tegemisel hakkavad

sõltuma konkreetse hoone väärtusklassist, vähem väärtuslike hoonete puhul tähendab see

väiksemaid piiranguid ja vähem kooskõlastusi. Kuni uute kaitsekordade kehtestamiseni kehtivad

muinsuskaitsealadel senised muinsuskaitseala põhimäärused. Kaitsekorrad kinnitab Vabariigi Valitsus.

Muinsuskaitseamet on koostanud uued kaitsekorrad 11-le muinsuskaitsealale, millest kinnitatud on 8,

ülejäänud jõuavad kinnitamiseni 2025. Valga muinsuskaitseala riiklik kaitse on kavas lõpetada ja

kaitsekorda seal ei koostata.

31

Selleks, et kultuurimälestiste nimekiri oleks asjakohane esindusnimekiri riikliku kaitse all olevast

pärandist, tuleb viia läbi nimekirja inventuur. Praegune mälestiste nimekiri ei vasta tervikuna riikliku

kaitse eeldusele, olemasolevad andmed on puudulikud ning mälestiste nimekiri vajab uue seaduse ja

mälestiste liigi kriteeriumite kohast ajakohastamist. Peamine probleem seisneb 1990. aastatel kaitse alla

võetud objektides, millest kõik ei toetu võrdlevale või väärtuspõhisele analüüsile, on puudulike andmete

või aegunud piiridega. Inventuur viiakse läbi mälestise liikide kaupa. Selle tulemusena paraneb andmete

kvaliteet kultuurimälestiste registris (nimetuste korrektuur, piiride ja kaitsevööndite korrastamine),

samuti valmistab Muinsuskaitseamet ette ekspertiisid ja ettepanekud riikliku kaitse rakendamiseks või

lõpetamiseks. Inventuuriga alustati 2023. ja see on kavas läbi viia 5 aastaga.

Vastavalt hea õigusloome tavale peab seaduse jõustumisele järgneva aja jooksul analüüsima selle

rakendamist ja hindama mõju, et teha kindlaks, kas soovitud eesmärgid on täitunud. Mõju hindamiseks

on vaja anda piisav aeg seaduse rakendamiseks, sest hüvitiste ja toetuste mõju ei avaldu ühe ega paari

aasta jooksul. Samuti on muinsuskaitseseaduse üleminekusätetega kehtestatud teatud tähtajad. Kõige

pikem tähtaeg on seatud muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamisele, mis pidid valmima aastaks

2023., kuid on osutunud pikemaks protsessiks tänu laiemale kaasamispraktikale. Muinsuskaitseseaduse

muudatuste mõju hindamine viiakse läbi 2025. aasta lõpuks.

Eesmärk on restaureerida ja võtta kasutusele tühjana seisvaid või alakasutatud hooneid ning elavdada

seeläbi linnasüdameid. Mitmetes kahaneva asustusega väikelinnades on samal ajal riikliku kaitse all

olev väärtuslik vanalinn (muinsuskaitseala). Nende hulgas on linnu, kes soovivad oma linnaruumi

tihendada just ajaloolist keskust eelisarendades ning teenuseid ja elanikke sinna koondades. Korrastatud

ja kasutuses olevad kultuuriväärtusega hooned parandavad elukeskkonda, muutes seda atraktiivsemaks,

ning panustavad märkimisväärselt ehitus- ja turismisektorisse ning tööhõivesse.

Kultuuriministeerium rakendas toetusmeedet Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi

programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, mis seob kultuuripärandi teiste riiklike

eesmärkidega (regionaalareng, elukeskkonna parandamine, energiatarbimise vähendamine, tööhõive ja

kohalik ettevõtlusaktiivsus, kestlik areng), et saavutada suurem mõju ühiskonnas. Pilootprogrammi

kaudu investeeriti kuni 2024. aastani 4,3 miljonit eurot väikelinnade ajaloolistesse keskustesse, kus on

muinsuskaitseala. Soodustatakse väikelinnade ajalooliste keskuste hoonestuse korrastamist ja

kohandamist uutele funktsioonidele selleks, et linnakeskusi korrastada, tihendada ja elavdada ning

atraktiivsemaks muuta.

Muinsuskaitse valdkonna avalikke teenuseid osutab Muinsuskaitseamet, kes nõustab mälestiste

omanikke, väljastab seaduse alusel antavaid lube, eraldab toetuseid ja maksab hüvitisi, teeb järelevalvet

ning peab kultuurimälestiste registrit. Kultuurimälestiste riiklik register (register.muinas.ee) on

Muinsuskaitseameti hallatav register kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja kultuuriväärtusega

leidude üle arvestuse pidamiseks ning nende kohta informatsiooni talletamiseks. Register on nii

Muinsuskaitseameti igapäevane töövahend kui ka avalik andmebaas ja teenuste osutamise platvorm.

Muuhulgas on Muinsuskaitseamet riiklik kontaktasutus, kes korraldab kultuuriväärtuste eksporti ning

ELi liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist.

Kultuurimälestiste register vajab asendamist uue tänapäevase infosüsteemiga. Praeguse

kultuurimälestiste registri mastaapne arendamine ei ole pikas perspektiivis enam mõistlik. Niisiis tuleb

iganenud ülesehitusega monoliitne infosüsteem asendada tänapäevase mikroteenustel põhineva

infosüsteemiga. Arendusprojektile peab eelnema eelanalüüs, mis on planeeritud toimuma aastal 2025,

arendusprojekti ennast planeeritakse alates 2026.

Arenguvajadused

 Muuta senist museaalide hoiustamise korraldust, kus hoidla on iga üksiku muuseumi juures, ja

rajada ühised pärandihoidlad, mis tagavad meie kultuuripärandi pikaajalise säilimise ja parema

kättesaadavuse huvilistele, kulude kokkuhoiu ja väiksema keskkonnajalajälje.

 Arendada infosüsteemi MuIS, et muuseumikogudele oleks veebis kiire ja mugav juurdepääs

ning muuseumikogude haldamine toimuks kasutajasõbralikus infosüsteemis, mille

ülalpidamine oleks kuluefektiivne.

32

 Suurendada Kultuuriministeeriumi asutuste remondifondi.

 Suurendada mälestistele antavaid toetusi, et tuua mälestised kriitilisest seisust välja, vajalik

eelarvemaht alates 10 miljonist eurost aastas.

 Viia läbi kultuurimälestiste nimekirja inventuur, et tagada kaitse all oleva pärandi

esindusnimekirja asjakohasus. Inventuuri läbiviimisega kaasnevad Muinsuskaitseametil

ajutised vajadused täiendava inimressursi ja rahaliste vahendite järele.

 Viia ellu kultuurimälestiste registri arendusprojekt.

Tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Raamatukogu on kestlik ja selle mitmekesine kogu on kättesaadav igale Eesti inimesele.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Rahulolu raamatukogude

teenustega

Allikas:

Kultuuriministeerium

9,72

(2024)

9,5

9,5

9,5

9,5

0-19-aastaste lugejate arv

Allikas:

Kultuuriministeerium

254 190

(2023)

250 000 250 000 250 000 250 000

0-19-aastaste lugejate

laenutuste arv (mln)

Allikas:

Kultuuriministeerium

2,6

(2023)

2,5 2,5 2,5 2,5

Eesti 15-aastaste ja

vanemate elanike osakaal,

kes on külastanud

raamatukogu, %

Allikas: Raamatukogude

külastajate ja

mittekülastajate uuring

50

(2018)

50 - - -

Rahvaraamatukogutöötaja

keskmise brutokuupalga

suhe kõrgharidusega

kultuuritöötajate

keskmisesse

brutokuupalka16, %

77

(2023)

73 73 73 73

16 Rahandusministeerium: juhid-tippspetsialistid ja muud ametid - brutokuupalk, taandatud täistööajale/

Kultuuriministeerium: kõrgharidusega töötaja kõrgharidust nõudval ametikohal miinimumpalk.

33

Allikas:

Rahandusministeerium ja

Kultuuriministeerium

2023. aastal oli Eestis 879 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja

teadusraamatukogud). Rahvaraamatukogusid oli 2023. aastal 493. Raamatukogude füüsilisi külastusi

oli 2023. aastal 6,6 miljonit ja sellele lisaks 4 miljonit virtuaalkülastust. Raamatukogud on üha enam

regionaalsed kogukonnakeskused, sest raamatukoguteenuseid kasutab hinnanguliselt üle 50% Eesti

elanikest ning seda on kavas teha veel suuremal osal elanikest, vastavalt 2018. aastal valminud

„Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringule“, mis tõi samuti välja, et

silmatorkavalt kriitiliseks osutusid uuringu tulemusena raamatukogude kommunikatsioonitegevuste

vähene efektiivsus ja ettevõtete huvipuudus raamatukogudega koostööd teha. Tulevikuteenuste

kontekstis selgus kasutajate suur soov kasutada raamatukogude digitaalseid väljaandeid veebis. Lisaks

vajaksid lugejad uusi e-teenuseid, näiteks on soov kasutada raamatukogudevahelise laenutuse teenust

väljaannete tellimiseks pakiautomaati või kullerteenuse vahendusel, otsida ühest e-kataloogist kõikide

Eesti raamatukogude väljaandeid ning kasutada laenutamisel ja tagastamisel iseteenindust. COVID-19

kriis tõi eriti teravalt välja, et arendada tuleb rahvaraamatukogude teenuskeskkonda, tehnoloogilist

võimekust ja sisu mitmekülgsust, et juurutada uusi teenusmudeleid ja toetada nt õpilasi,

toimetulekuraskustesse sattunud peresid, eakaid ja ka ettevõtjaid nii tasulisele infole ligipääsemisel,

vaimse tervise säilitamisel, riigiteenuste kasutamisel kui igapäevase eluga toimetulemisel.

Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll

Kultuuriministeeriumil. Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs

informatsioonile, mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav.

Eesti raamatukogud teevad vaatamata eri ülesannetele ja valdkondlikule kuuluvusele tihedat koostööd,

sest raamatukoguteenuse eesmärk on tagada kultuuriväärtuslike väljaannete säilimine, kujundada

inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada tänapäevane ligipääs informatsioonile,

teadmistele ja kultuurile, et seeläbi aidata inimestel orienteeruda infoühiskonnas, teadlikumalt lugeda

ning elus paremini hakkama saada.

Raamatukogutöötajate järelkasv ei ole piisav, palgatase ei ole motiveeriv, mistõttu ei ole süsteemi

sisenemas piisavalt võimekaid noori spetsialiste. Raamatukogutöötajate erialasesse professionaalsesse

arengusse ja täienduskoolitusse ei panustata piisavalt rahalisi vahendeid. Jätkusuutlikkuse tagamiseks

tuleb valdkonna spetsialistidele kindlustada motiveeriv töötasu ja mitmekülgne täiendõpe.

Aastal 2022. käivitati Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma“ e „Minu

raamatukogu (MIRKO)“. Projekti finantseeriti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse innovatsiooni

edendavate hangete programmist ning selle raames on loodud kaasaegne tsentraalselt toimiv

logistikateenus pakiautomaati või kulleriga teavikute kättetoimetamiseks lugejatele. Tegevus on

suurendanud soetatud väljaannete eksemplaride kasutust üle Eesti ja lugejani jõuab huvipakkuv

raamatukogu raamat mugavalt ja kiirelt. Teenusega on 2025. aastaks ühinenud 77 raamatukogu ja

laenutamiseks üle kahe miljoni väljaande, neist 99% raamatud. Raamatukogude jätkuval ühinemisel

suureneb soetatud raamatute ringlus ja väljaannete kättesaadavus.

34

Rahvaraamatukogude teenus on küll usaldusväärne ja mitmekülgne, kuid samas pole teenus killustatuse

tõttu kasutajakeskne. Samas on viimased kriisid näidanud, et riik vajab oma teenuste pakkumisel suure

potentsiaaliga ja efektiivselt toimivat teenusvõrgustikku, kuid raamatukogude tehnoloogia ja

keskkonnad on ajakohastamata. Rahvaraamatukogude füüsiline keskkond pole inspireeriv ega

atraktiivne, sest nende ruumid ja teenuste tehnoloogiline taristu on ajast maha jäänud ega meelita uusi

(sh noori) lugejaid. Kogukonnad vajavad tänapäevaseid võimalusi lugemiseks, kooskäimiseks,

huvitegevuseks, elukestvaks õppeks. Need keskused saavad täita peamisi kogukonnakeskuse

funktsioone, sh kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid. 2023. aastal rakendati uus iga-aastane

toetusmeede “Rahvaraamatukogude arendusprojektid” ehk rahvaraamatukogude kiirendi.

Toetusmeetme eesmärk on pakkuda rahvaraamatukogudele võimalust ajakohaste ja uuenduslike

lahenduste loomiseks, ruumide kogukonnategevusteks kohandamiseks, parandada raamatukogu- ja

muude avalike teenuste kvaliteeti ning kättesaadavust, tõsta raamatukogutöötajate professionaalsust,

arendada rahvaraamatukogude ja raamatukogude vahelist koostööd ning aidata kaasa

rahvusvahelistumisele. Arenguvajadusi toetav programm loob eeldused rahvaraamatukogude reformi

läbiviimiseks ja raamatukoguvõrgu ümberkorraldamiseks, et paraneks avaliku raamatukoguteenuse

kvaliteet, suureneks elanike iseteeninduse võimalused ja informatsiooni regionaalne kättesaadavus.

Rahvaraamatukogu roll ühiskonnas on muutunud. Rahvaraamatukogu seaduse ajakohastamise ja

muutmise eesmärk on luua rahvaraamatukogudele kesksete teenuste arendamist ning haldamist toetav

üksus ja korraldada efektiivsemalt riiklikud raamatukoguteeninduse üleriigilised

koordineerimisülesanded, et tagada üle-eestiline väljaannete kiire, efektiivne ja võrdne kättesaadavus,

väljaannete laenutuse kasutajasõbralikkus, raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine ja pädevad

raamatukogutöötajad. Seaduse muudatused peavad andma omavalitsusele võimaluse rakendada uusi

viise paindlikumaks koostööks teiste omavalitsustega ja arendada raamatukoguvõrku.

Ümberkorraldused omavalitsuste tegevuses ja elanike riigisisene liikumine ning ümberasumine on

toonud vajaduse muuta rahvaraamatukogude võrgu korraldust ja luua uusi koostöö- ning

teenusmudeleid.

2023. aastal tõusis teavikute soetuse toetus 2 025 000 euroni ja jõudis 2007. a riiklikult teavikute

soetamise toetuse tasemele, samas on raamatukogudesse soetatavate väljaannete hinnad tõusnud. 2024.

aasta riiklik teavikute toetus oli 2 025 000 eurot. Kasvanud on ka lugejate soov laenutada lisaks trükistele

e-väljaandeid (sh audioraamatuid). 2018. aastal viis Eesti Rahvusraamatukogu läbi e-väljaannete

laenutuskeskkonna ärianalüüsi, 2020. aastal detailanalüüsi ja 2023. aastal avas MIRKO platvormil teise

üleriigilise teenusena e-laenutuse (e-raamatud, audioraamatud, perioodika). Potentsiaalseid e-

väljaannete lugejad üle Eesti on ärianalüüsi andmetel kokku 518 500 (61% kõigist lugejatest), kellest

aktiivseid lugejaid ca 300 000. Erilist tähelepanu vajab laste- ja noortekirjanduse ning lõimumise

toetamiseks erinevate väljaannete (s.h e-väljaannete) valiku suurendamine. Trükiste hinnatõus on

vähendanud väljaannete soetamist raamatukogudesse ja seetõttu pole nt laste ja noorte lugemise

edendamiseks trükised piisavalt kättesaadavad. 2025. aastaks suurendati e-laenutuse kaudu e-

väljaannete kättesaadavuse tagamiseks ette nähtud eelarvet 200 000 eurolt 242 000 euroni.

Valdkonnas on kasutusel eri raamatukogusüsteemid ja tarkvaraplatvormid (nt kolm e-kataloogi –

ESTER, URRAM ja RIKS), mis ei ole omavahel ühilduvad. Ükski praegusest kolmest Eestis kasutusel

olevast raamatukogusüsteemist ei ole kestlik, sest nende vahendusel pakutavad teenused on killustatud

ega vasta raamatukogude kasutajate ootustele. Samuti tähendab mitme süsteemi ülalpidamine kulude

ebaefektiivset kasutamist ja erinevate tööprotsesside dubleerimist. Konsolideerides kolme

raamatukogusüsteemi teenused ühte süsteemi arendatakse välja kasutajate ootustele ning

raamatukoguteenuste kvaliteedi nõuetele vastav väljaannete kättesaadavuse võimekus. Ühine

raamatukogusüsteem on vajalik, et tagada veebist kasutajasõbralik, kiire ja mugav juurdepääs Eesti

raamatukogude ressursile. Selle haldamine peab toimuma nii lugejale kui töötajale süsteemis, mille

ülalpidamine on konsolideeritud ja kuluefektiivne. Lõpeb andmete tootmise dubleerimine,

säästetakse ca 2/3 täna kuluvast ressursist – personali kokkuhoid - ning hoitakse kokku infosüsteemide

ülalpidamis- ja arenduskuludelt.

35

Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku asutuse ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti kohta

informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti

raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus ning parlamendi- ja

teadusraamatukogu ülesannete täitmine. Rahvusraamatukogu koordineerib ja nõustab Eesti

raamatukogusid ning on oluline kultuurikeskus. Rahvusraamatukogu on ühtseks väljaannete

säilituseksemplaride keskuseks nii loovutajaile kui säilitajaile ja on Eestis ainus Eesti digitaalsete

väljaannete säilitaja. Riiklikult olulist kultuuripärandit ehk ajaloo- ja kultuuriväärtuslikke väljaandeid

(sõltumata nende vormist) on Rahvusraamatukogu kohustatud säilitama pikaajalist säilimist tagavates

tingimustes. Pärandi säilitamine hõlmab ka tegevusi nagu hoidmine, konserveerimine, arhiveerimine,

digiteerimine jms. Rahvusraamatukogu hoone käimasoleva renoveerimise eesmärk on olemasolevate

funktsioonide (raamatukogu kui töö- ja õpikeskkond, Eesti väljaannete pikaajaline säilitaja ja

kultuurikeskus) arengu ja jätkusuutlikkuse tagamine. Lisanduvad tänapäeva raamatukogule kui

õpikeskkonnale ja kultuurikeskusele vajalikud funktsioonid. Rahvusraamatukogu renoveerimise käigus

paigutub ka Rahvusarhiivi Tallinna osakonna ja Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu

tegevus Rahvusraamatukogu hoonesse, mis toetab riigivalitsemise reformi sihte. Kahe asutuse tegevuse

ja ühe olulise teenuse ühitamisega Tallinnas saavutatakse mõjusam ja tõhusam riigi ülesannete täitmine,

kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine ja paindlikum töökorraldus.

Alates 2023. aastast on Rahvusraamatukogu ülesanneteks ka endised Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded:

säilitada üleriigilist vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu, vahendada vahetuskogu teavikuid

organisatsioonidele üle Eesti ning teenindada nägemispuudega ja lugemishäirega või selle temaatika

vastu huvi tundvaid lugejaid. Nimetatud sihtrühmale on praegu Eesti Pimedate Raamatukogust

kättesaadav ainult väike osa Eesti Rahvusraamatukogu kogudes leiduvast uuemast eestikeelsest

digiainesest. Eesti Rahvusraamatukogule üle antud hoiuraamatukogu ja pimedate raamatukogu

ülesannetega seotud teenuste innovatsiooni ja sidususe arenduse toetamine on jätkuvalt oluline, et tagada

kvaliteetselt toimiv üle-eestiline väljaannete ringlus ja erivajadustega inimeste ligipääs suuremale

hulgale säilitatavale informatsioonile, sh digikujul. Pimedate raamatukogu Veebiraamatukogu on

plaanis integreerida MIRKO e-laenutuskeskkonna teenusega, et vähendada erinevaid teenuskeskkondi.

Jätkusuutliku ühtse e-väljaannete laenutusteenuse järjepideva arendamisega suureneb regionaalne

informatsiooni kättesaadavus, ligipääsetavus ning raamatukoguteenuse üldine kvaliteet kogu Eesti

elanikkonnale, sh väljaspool Eestit.

Rahvaraamatukogud on kohaliku omavalitsuse asutused, mille tegevust toetab Kultuuriministeerium.

Rahvaraamatukogude tööd reguleerib rahvaraamatukogu seadus ja koostööd koordineerivad

Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Rahvaraamatukogude Nõukogu, maakonnaraamatukogud, Eesti

Rahvusraamatukogu, MTÜ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ning MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu

Konsortsium.

Arenguvajadused

 Ajakohastada rahvaraamatukogu seadus ja sellega seonduvalt teised seadused.

 Luua raamatukogude arendusüksus, mille ülesanded on suurendada valdkonna võimekust ja

algatada, koostada ning läbi viia suuremamahulisi projekte (nt raamatukogutarkvara), aga

koordineerida ka täienduskoolituse programme.

 Suurendada riigieelarvest toetusmeetme mahtu rahvaraamatukogude füüsilise ruumi ja

teenuskeskkonna ajakohastamiseks, tehnoloogiliste vahendite soetamiseks ning töötajate

pädevuste suurendamiseks.

 Algatada raamatukogude digipöörde läbiviimiseks projektid, mis on tehnoloogiliselt

uuenduslikud ja panustavad protsesside automatiseerimisse ning toetavad kasutajakeskseid

teenuseid. Sh luua automaatse märksõnastamise ja kataloogimise kratt, et tehisintellektiga

automatiseerida digitaalsete väljaannete kirjeldamist, mis vähendab oluliselt käsitööd ja

rakendada “Raamatukogu juhtimistöölaud”, et automatiseerida raamatukogude andmete

kogumist.

36

 Viia läbi e-kataloogi arendus ja raamatukogusüsteemi detailanalüüsi alusel ühtse üleriigilise

raamatukogusüsteemi hange, mis on raamatukogude riiklike ülesannete ümberkorraldamise

eelduseks.

 Parendada kultuurile ligipääsetavuse suurendamiseks vaegnägijate lugemisvõimalusi,

arendades ka Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR ja pimedate raamatukogu

Veebiraamatukogu tehnilist koosvõimet.

 Suurendada nii rahvaraamatukogude väljaannete kui ka e-väljaannete soetuse toetust. Toetuse

suurendamine edendab lugemist ja eestikeelse kirjanduse väljaandmist ning kättesaadavust.

 Viia läbi Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine, et pakkuda kasutajatele

mitmekülgseid teenuseid ja tagada nii inimeste kui kultuuri- ja ajalooväärtusega säilitatavate

väljaannete (sh digitaalsete) nõuetekohane turvalisus.  Eesti Rahvusraamatukogu äriteenuste taristu haldamine ja asendamine.

Tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale kättesaadav ning kestlik.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Laulu- ja tantsupeole pürgivate

kollektiivide arv: noorte

laulupeol / noorte tantsupeol17

Allikas: Eesti Laulu- ja

Tantsupeo Sihtasutus

779/439

(2023)

- - - 800/500

Laulu- ja tantsupeole pürgivate

kollektiivide arv: üldlaulupeol/

üldtantsupeol18

Allikas: Eesti Laulu- ja

Tantsupeo Sihtasutus

1001/699

(2019)

950 / 650 - - -

Vaimse kultuuripärandi

kannete arv Eesti nimistus

Allikas: Eesti Rahvakultuuri

Keskus

225

(2023)

230 240 250 260

7- 26-aastaste laste ja noorte

suhtarv rahvakultuuri

harrastajate üldarvust, %

Allikas: Eesti Rahvakultuuri

Keskus

59

(2023)

59 59 59 59

17 Näitaja tuuakse välja aasta kohta, millal vastav sündmus toimub. 18 Vt eelmine märkus

37

Harrastuskollektiivide

juhendajate, käsitöövaldkonnas

tegutsejate,

kultuurikorraldajate

(rahvakultuuri valdkonnas)

kutsekvalifikatsiooniga inimeste

arv

Allikas: SA Kutsekoda

2329

(2023)

2160 2180 2200 2220

Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke

kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi

elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks rakendatakse seitset piirkondlikku toetusmeedet.

Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja

väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. Alates 2010. aastast on avatud Eesti oma

vaimse kultuuripärandi nimistu, kuhu kogukonnad saavad esitada enam kui kahe inimpõlve vanuseid

elavaid traditsioone, kombeid ja tavasid.

2023. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 78 792 harrastajat. UNESCO vaimse

kultuuripärandi esindusnimekirja on kantud Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon, Kihnu

kultuuriruum, Seto leelo ning Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon. 2021. aasta lõpus kanti haabja

ehitamine ja kasutamine Soomaal UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi

esindusnimekirja. 2024.aasta lõpus kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja Mulgi

pudru valmistamise ja söömise traditsioon ning koostöös Ukrainaga põssanka lihavõttemunade

värvimise traditsioon.

Minemaks lähiaastatel üle tulemusele orienteeritud rahastamismudelitele on vaja koguda statistikat,

hinnata ja analüüsida regulaarset valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika kogumine

piiratud, sest Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt hallatava andmekogu ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo

SA poolt hallatava registri arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale oluline viia läbi

nimetatud andmekogu ja registri ühildamine ning neile uue tehnilise aluse loomine. Uue lahenduse

eesmärk on vältida andmete dubleerimist ning anda võimalus andmete sisestajatele teha seda vaid ühes

kohas.

Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu-

ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Rahvakultuuri valdkonna üle-eestilisi tegevusi juhivad või

koordineerivad Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning riigi partneritena seitse

valdkondlikku rahvakultuuri keskseltsi.

Rahvakultuuri valdkonna toetajad on ka Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja maakondlikud

ekspertgrupid.

Rahvakultuuri valdkonna riiklik kompetentsikeskus on Eesti Rahvakultuuri Keskus, kes koondab

erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone

ja inimesi. Eesti Rahvakultuuri Keskuses töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle

peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi

(laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid).

Laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Laulu-

ja tantsupidusid korraldab Kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

(ELTSA). ELTSA on ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusmeetme

rakendusasutus. 2023. toimus XIII noorte laulu- ja tantsupidu “Püha on maa” ning 2025. aastal toimub

XXVIII laulupidu ja XXI tantsupidu “Iseoma.“

38

Kollektiivide juhendajate alatasustamise, liikumise jätkusuutlikkuse tagamise ning teiste kaasnevate

probleemide lahendusena käivitati 2021. aastal laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide

juhendajate tööjõukulude toetusmeede, mille rakendusasutuseks on Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile

võimaluse töötasu tõusuks, luua sotsiaalsed garantiid ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise

traditsiooni jätkusuutlikkus. 2024. aastal käivitus uus toetusmeede „Maakondlike ja maakondade üleste

laulu- ja tantsupidude toetamise tingimused ja kord“, mis on veel üheks meetmeks laulu- ja tantsupeo

liikumise jätkusuutlikkuse kindlustamiseks.

Arenguvajadused

 Luua ühtne andmekogu (rahvakultuuri register), et hinnata valdkonnas toimuvaid protsesse,

saada statistilisi näitajaid ning teostada valdkondlikke analüüse

 Jätkata koostööd Tallinna Linnavalitsusega tänapäevaselt korrastatud ja heade tingimustega

taristu loomiseks nii esinejatele kui ka publikule Tallinna lauluväljakul.

39

Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine

Eesmärk: Kultuuri, sh loomeettevõtluse, toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on loodud

eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Loomemajanduse sektoris

loodud lisandväärtus

töötaja kohta

Allikas: Eesti loomemajanduse

olukorra uuring ja kaardistus

23 000

(2019)

23 000

(2023)

-

-

25 000

(2027)

Digitaalse

kultuuripärandi osakaal

kogude suurusest, %

Allikas: Andmekogud DIGAR ja

MuIS

53

(2023)

54 55 56 57

Meetme raames toetatakse Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas vajalikke

tegevusi ja projekte, rakendatakse loomemajanduse, digiteerimise ja rahvusvahelistumise toetusi ning

kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevusi.

Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digiteerimine

Eesmärk: Kultuuri kättesaadavus ja rahvusvaheline konkurentsivõimelisus on suurenenud.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Pikaajalise säilimise

digitaalarhiivide maht

(TB)

Allikas: Rahvusraamatukogu,

Rahvusarhiivi, MuISi ja ERRi digitaalarhiiv

16 591

(2023)

20 580 22 550 24 000 25 500

Nii „Kultuuri arengukava 2021-2030“ kui ka teised arengukavad on seadnud eesmärgiks väärtusliku ja

suure kasutajate huviga kultuuripärandi digiteerimise ning vajaduse tagada digitaalse kultuuripärandi

kättesaadavus ja pikaajaline säilivus.

40

Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti,

kuid 2018. aastaks oli sellest digitaalsena kättesaadav vaid 10%. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–

2023“ tegevuskava elluviimise raames digiteeriti dokumente, trükiseid, esemeid, filme ja fotosid. Kokku

viidi ellu 13 kultuuripärandi digiteerimise projekti. Lisaks olid tegevuskava osaks taristu analüüsi- ja

arendusprojektid. Arendati muuseumide Infosüsteemi MuIS, toimus Eesti Rahvusringhäälingu ja

Rahvusarhiivi lindirobotitel paiknevate arhiivide teises geograafilises asukohas asuvate peeglite

tehniline ühendamine, Eesti Rahvusraamatukogu avas üleriigilise e-väljaannete laenutuse platvormi.

Analüüsidest viidi läbi „Pikaajalise säilitamise arhitektuuri ärianalüüs“, „Autoriõiguse ja litsentside

õiguslik analüüs“ ning „Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise analüüs“.

Tegevuskavas seatud eesmärk täideti. 2023. aasta lõpuks oli digitaalsena kättesaadav 42% Eesti

mäluasutustes olevast kultuuripärandist. Tegevuskava eelarveks kujunes 9,7 miljonit eurot, millest 6,9

miljonit eurot saadi toetusena Euroopa Regionaalarengu Fondist. Digiteeritud pärand on kõigile

huvilistele kättesaadav läbi valdkondlike digitaalarhiivide ja portaalide.

Kultuuripärandit digiteerivad asutused lähtuvad töövoo planeerimisel oma ressursist ja konkreetse

asutuse kollektsioonide vastu üles näidatud huvist. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“

tegevuskavaga seati riigi üldised prioriteedid kultuuripärandi digiteerimisel ning pandi alus valdkondade

vahelisele koostööle kättesaadavaks tegemisel ja pikaajalisel säilitamisel. Laialdane valdkondadeülene

koordineeritud ja rahvusvahelistele standarditele tuginev digiteerimine aitab vältida digiteerimise ja

pikaajalise digitaalse säilitamise dubleerimist, toetab koostööd ja töövoogude optimeerimist. Digitaalne

kultuuripärand peab olema kasutajate vajadusi ning soove arvestades lihtsasti ligipääsetav ja kasutatav.

Tegevuskava raames digiteeritud kultuuripärandit on võimalik taas- ja ristkasutada nii ärilistel kui ka

mitteärilistel eesmärkidel, luues kasutusvõimalusi eri valdkondades ning digitaliseerides teenuseid –

alates meedia- ja mängusektorist, loomemajandusest (nt disain, käsitöö), turismist (nt liitreaalsuse

rakendused) ning lõpetades hariduse ja teadusega (õppetöö, teadus- ja uurimistegevusega seotud

infosisu, innovaatiliste haridusrakenduste, digiõpikute jms teostamine, kultuuriajaloo uurimine uute

digitaalsete meetoditega), mis omakorda suurendab kasutajate rahulolu erinevate (e-)teenustega ning

tõstab Eesti konkurentsivõimelisust.

Digiteerimine on üks paremaid ja osadel juhtudel ka ainuke vahend tagamaks, et pärand on säilitatud

selleks kõige sobivamate vahenditega ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele. Digitaalse

kultuuripärandi koordineeritud pikaajaline säilitamine, sh väljaspool Eestit on eriti oluline Eesti kultuuri

säilimiseks julgeolekukriisides või õnnetuste puhul. Ettepanekuid pikaajalise digitaalse säilitamise

korraldamiseks ja rahastamiseks on teinud kultuuriministri nõuandev kogu - Digitaalse Kultuuripärandi

Nõukogu. Nõukogu ettepanekutest lähtuvalt lisati 2023. aastal Kultuuriministeeriumi algatusel Eesti

Euroopa Liidu poliitika 2023–2025 prioriteetide hulka eesmärk tegutseda selle nimel, et Euroopa Liidus

loodaks kõigile liikmesriikidele võimalus digitaalse kultuuripärandi säilitamiseks ka väljaspool

liikmesriiki. Kultuuriministeerium viis läbi esmase kaardistuse liikmesriikide seniste praktikate ja

plaanide väljaselgitamiseks ning kutsus Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu juurde kokku

digisäilitamise töörühma. Kultuuriministeeriumi eesmärgiks on 2025. aastal kujundada Eesti seisukohad

ja leida potentsiaalsed lahendused digitaalse kultuuripärandi pikaajalise säilitamise korraldamiseks

väljaspool riigipiiri Euroopa Liidus.

Uue ja aina olulisemana teemana tuleb ka Eestil asuda tegelema 3D digiteerimise teemaga lähtuvalt

sellekohasest Euroopa Komisjoni soovitusest, mis seab konkreetsed eesmärgid kultuuripärandi, sh

ehituspärandi digiteerimiseks 3D formaadis. Kinnismälestiste ja esemepärandi 3D-digimise

kriteeriumite kokku leppimiseks, tehniliste tingimuste välja töötamiseks ning 3D-mudelite

kättesaadavaks tegemise ja pikaajalise säilitamise lahenduste leidmiseks teostatakse kinnismälestiste ja

esemepärandi 3D-digimise analüüs.

2023. aasta kevadel kutsusid Euroopa Komisjon ja Europeana ellu Twin it! kampaania, mille raames

kutsuti liikmesriikide kultuuriministeeriume üles 3D digiteerima ühe kultuuriväärtusliku objekti ja

esitama selle Europeanasse. Üleskutse tulemusel sündis üleeuroopaline sümboolne ja

kõrgekvaliteediline 3D digiteeritud pärandi kollektsioon. Kampaania eesmärgiks oli näidata, kui heal

41

tasemel ja innovaatiline on liikmesriikide kultuuripärandi valdkond ning kuidas saab digitaalset

kultuuripärandit väärindada. Kultuuriministeerium koos Muinsuskaitseametiga valis 3D digiteerimiseks

välja Tartu Tähetorni, mis ühena kahest Eesti kultuurobjektist kuulub UNESCO maailmapärandi

nimekirja. Muinsuskaitseamet käsitles Twin it! kampaanias osalemist ühtlasi ka kinnismälestiste 3D

digiteerimise pilootprojektina, mis aitab ette valmistada kinnismälestiste ja esemepärandi 3D-digimise

analüüsi ning kavandada kinnismälestiste ja esemepärandi 3D-digimise projekte tulevikus.

„Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023“ tegevuskava on pärandivaldkonna edulugu, mis pani aluse

tugevale mäluasutuste vahelisele koostööle. 2024. aastal valmis „Kultuuripärandi digitegevuskava

2024-2029“. Uue tegevuskava eesmärgid ja sihid sõnastas Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu ning

selle ettevalmistamisse panustasid ka lõppenud tegevuskavas aktiivselt osalenud mäluasutused,

Muinsuskaitseamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Haridus- ja

Teadusministeerium.

Uue tegevuskava eesmärk: Eesti kultuuripärand on kõigile huvilistele digitaalsena kättesaadav,

mugavalt kasutatav ning turvaliselt säilitatud.

Uue tegevuskava kolm alameesmärki:

 Arendame kultuuri kättesaadavust, et see oleks elavas kasutuses ja inimestele oluline.

 Jätkame pärandi massdigimist koordineeritult ja lähtuvalt kasutajate huvidest.

 Tagame pärandi säilimise tulevastele põlvedele, olenemata kriisidest maailmas.

“Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029” sihiks on teha 2029. aastaks digitaalselt kättesaadavaks

55% Eesti mäluasutustes (muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides) talletatavast kultuuripärandist

ning 21% prioriteetsetest kinnismälestistest 3D-formaadis, parandada digitaalse kultuuripärandi

kättesaadavust kasutades innovaatilisi lahendusi ja tehnoloogiaid ning jätkata mäluasutuste koostööd

pikaajalise digitaalse säilitamise taristu arendamisel, sh riigipiiri üleselt. Lisaks dokumendi-, trükise-,

foto- ja filmipärandi 2D digiteerimisele alustatakse koordineeritult ka kinnismälestiste ja esemepärandi

3D digiteerimist.

Arenguvajadused

 Viia ellu üleriigiline visioon kultuuripärandi valdkondadeüleseks koordineeritud

digiteerimiseks ja pärandi kättesaadavuse parandamiseks alates 2024. aastast. Uue tegevuskava

alamtegevused aitavad ressursisäästlikult digiteerida erinevate valdkondade kultuuripärandit

tervikuna ning teha 2029. aastaks Eesti mäluasutuste kogudes olevast kultuuripärandist

digitaalselt kättesaadavaks 55% ning prioriteetsetest kinnismälestistest 3D-formaadis 21%.

 Täiendavalt rahastada kinnismälestiste ja esemepärandi 3D-digiteerimist, mis võimaldab

kultuuripärandit oluliselt paremini dokumenteerida, säilitada, tutvustada ja uurida.  Analüüsida mäluasutuste ühiste ontoloogiate loomist, kinnismälestiste ja esemepärandi 3D-

digmist ning fotopärandi digiteerimisvajadust ja -võimekust.  Arendada olemasolevate digitaalset kultuuripärandit vahendavate keskkondade

funktsionaalsust ja kasutajakogemust, hankida ja arendada uusi andmekogusid ning

automatiseerida protsesse, et parandada digitaalse kultuuripärandi kättesaadavust ja soodustada

selle (taas)kasutust lähtudes kasutajate ootustest, kaasaegse disaini ja ligipääsetavuse

põhimõtetest ning tehnoloogia arengust.

 Leida lahendus ja rahastusmudel digitaalse kultuuripärandi koordineeritud pikaajaliseks

säilitamiseks, sh väljaspool Eesti piiri.

42

Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine

Eesmärk: Aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia edendamisele ja Eesti kultuuri

rahvusvahelistumisele ning Eesti aktiivsele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eesti

huvide kaitsele.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Eesti kultuuri

rahvusvaheline haare,

riikide arv

Allikas:

Kultuuriministeerium

25

(2023) 25 25 25 25

Eesti aktiivne osalus

rahvusvahelistes

organisatsioonides

poliitikate kujundamisel

ja vastavus Eesti huvidele

Allikas:

Kultuuriministeerium

Eesti huvid on

kaitstud

(2023)

Eesti

huvid on

kaitstud

Eesti

huvid on

kaitstud

Eesti huvid

on kaitstud

Eesti huvid

on kaitstud

Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada

riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitika kujundamisel rahvusvahelistes

organisatsioonides ning toetada neid eesmärke elluviivaid valdkondlikke organisatsioone.

Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli lisaks nimetatuile on Eesti saatkondades tegutsev

kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesanne on aidata kaasa tugeva rahvusvahelistumise võimekusega

Eesti loovisikute ja kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide jõudmisele rahvusvahelisele

areenile ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja eesti kultuuri maailmas. Kultuuriesindajad

töötavad Eesti saatkondade juures Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis ja Londonis, aga ka USA

kultuurielu keskuses New Yorgis, kus Eestist lähetatud esimene erialadiplomaat alustas täiskohaga tööd

alates 1. jaanuarist 2025.

Kultuuriministeeriumil on kehtivad kultuuri koostöölepped ligi 50 riigiga. Uusi koostööleppeid või

nende aluseid koostatavaid programme sõlmitakse vaid erilise vastastikuse huvi korral või riikidega,

kellega koostöö edendamise eeldus on leping, mis võib hõlmata ka kultuuri ja sporti. Samuti osaleb Eesti

paarikümnes rahvusvahelises organisatsioonis, foorumis või koostööprogrammis, uute liitumiste puhul

kaalutakse valdkondlikke sisulisi vajadusi ja liitumisest tulenevat eeldatavat majanduslikku mõju

pikemas perspektiivis.

Eestis on kultuurivaldkonna välissuunalise suhtluse peamised koordineerijad ja toetuste andjad

Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium ja

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, koordineerijatena ka kultuuri- ja loomevaldkondade

arenduskeskused. Koostöös Välisministeeriumiga koordineeritakse rahvusvahelise koostöö olulisi

küsimusi nagu Ukraina toetamine või muud aktuaalsed valdkondade ülesed protsessid. Tihendatud on

valdkondlikku suhtlemist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja saatkondadega, et tugevdada

strateegiliste eesmärkide elluviimist.

43

Rahvusvaheliste projektide jaoks antakse toetusi riigieelarvest nii loovisikutele kui ka

organisatsioonidele ning valdkondlikele arenduskeskustele. Riik toetab projekte, mis soodustavad Eesti

kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ning

võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks rahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu

kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte. Euroopa Liidu programmi „Loov Euroopa“

rakendamiseks sõlmitakse lepinguid Euroopa Komisjoniga ja programmi Eesti infopunktidega. Eesti

kultuurivaldkonna organisatsioonid on rahvusvaheliselt hinnatud professionaalid, kes osalevad "Loova

Euroopa“ kultuuri alaprogrammi projektides partnerite ja projektijuhtidena.

Kultuuriministeeriumi koosseisus on iseseisvaid ülesandeid täitva struktuuriüksusena UNESCO Eesti

Rahvuslik Komisjon (UNESCO ERK), mille peamiseks ülesandeks on koostöö koordineerimine

UNESCO sh selle võrgustike ja partnerite ning Eesti riigiasutuste, kohaliku omavalitsuste üksuste,

muude organisatsioonide ja isikute vahel eesmärgiga kaitsta Eesti huve UNESCOs ning luua

huvitatutele Eestis võimalusi olla seotud UNESCO tööga.

Arenguvajadused

 Jälgida valdkondlikke suundumusi ja üldist rahvusvahelist olukorda, olla vajadusel endiselt

valmis kultuuri rahvusvahelistumise ja multilateraalse rahvusvahelise koostöö põhimõtteid

uuendama.

 Suurendada Eesti nähtavust ja kohalolu rahvusvahelistel suursündmustel (valdkondlikud

messid, kontaktüritused, visiidid, esitlusfestivalid jne) ning osalemise järjepidevuse tagamine.

 Järjepidevalt analüüsida programmi tegevuste ja teenuste rahastamist, et need oleksid selges

kooskõlas ministeeriumi valdkondlike eesmärkide ja ambitsioonidega. Leida täiendavaid

mooduseid, kuidas tõsta kultuuri ja loomingu kaudu Eesti rahvusvahelist nähtavust ja mainet,

kasutades selleks maksimaalselt ära juba olemasolevaid toetusmeetmeid.

 Arendada kultuuriesindajate võrgustikku, nii et kultuuriesindajal New Yorgis kujuneks kiire ja

sujuv sisseelamine sihtriigis ja maksimaalne kasutegur kummagi riigi loomesektorile, tagada

võimaluste piires juba loodud koostöösuhete hoidmine Rootsis pärast seda, kui 31.12.2024

lõppes sealse kultuuriesindaja ametiaeg.

 Võimestada ja nõustada Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ omaosaluse voorus osalevaid ja

projektis olulist rolli kandvaid Eesti partnereid.

 Jätkata Ukraina kultuurivaldkonna toetamist, jagada Eesti kultuurikorralduslikke praktikaid,

kultuuripoliitika väljatöötamise kogemusi ning toetada kultuuriprojekte, mis rikastavad kahe

riigi koostööd ja annavad tuge agressori all kannatava Ukraina loomesektorile, sh pärast sõja

lõppu, ülesehitamisperioodil.

 Toetada Euroopa Nõukogu kultuuriteede võrgustikuga liitumisest tekkivate võimaluste

rakendamist, et Eesti rikkalik kultuuripärand leiaks tutvustamist ja veelgi enam väärtustamist

ning kasvaks kultuuriturismi potentsiaal.

 Edendada koostööd EIS-iga Eestist UNESCO võrgustikke ja nimekirjadesse kuuluvate nähtuste

ja paikade turismipotentsiaali suurendamiseks.

 Koostöös partneritega panustada UNESCO liinis ÜRO kestliku arengu ja Eesti arengukoostöö

eesmärkide elluviimisesse, sh Aafrika suunal.

 Teha ametkondlikku koostööd ja rakendada ministeeriumi ja haldusala rahvusvahelist

personalipoliitikat, et Eesti huvide esindamine oleks tagatud ekspertiisi jagamise kaudu ning

Eesti rahvusvahelise maine edendamine karjääri toetamise teel rahvusvahelistes

organisatsioonides (eriti Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu ja UNESCO).

Tegevus 3.3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine

Eesmärk: Teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamine. Kultuuripärandi uurimiseks ja kultuuri

arenguks vajaliku teadmistebaasi ning teadlaste järelkasvu tagamine.

44

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase

2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Kultuuriministeeriumi

rahastatud

uurimistoetuste osakaal

minimaalse

hindamislävendi

ületanud taotlustest, %

Allikas:

Kultuuriministeerium

Kultuuri TA-

programm:

rahastati 26%

kõigist

laekunud

taotlustest.

Loovuurimus:

rahastati 61%

hindamislävendi

ületanud

taotlustest

(2023)

Ei lange alla 20%

Kultuuriministeerium on alates 2022. aastast võtnud suuna laiemalt humanitaarvaldkonna teadus- ja

arendustegevuse toetamisele, arvestades valdkondadevahelist tasakaalu. Alates 2022. aastast on läbi

viidud loovuurimuse taotlusvoore. 2023. aastal toimus esimene “Eesti kultuuri teadus- ja

arendusprogrammi taotlusvoor”, mille rakendusasutuseks on Eesti Teadusagentuur. 2024. liigub ka

loovuurimuse taotlusvooru läbiviimine Eesti Teadusagentuuri alla, kuhu on koondunud kompetents

teadusuuringute taotlusvoorude alal. Samuti kogu teadusprojektide ja uuringute menetlemine ning

andmete avalikustamine ja säilitamine viiakse üle Eesti Teaduse Infosüsteemi.

Muuseumide teadus-ja arendustegevuste meetme raames on rahastatud valitsemisala asutusi, millel on

põhiülesannete seas seadusest tulenev või asutaja ootustes sätestatud teadustöö kohustus. 2024. aastal

eraldati täiendavat tegevustoetust teadustöö võimekuse arendamiseks viiele üleriigilise tegevusväljaga

muuseumile.

2023. avati Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi taotlusvoor, mille eesmärgiks on toetada

kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel, tõhustada

interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostööd teadus- ja arendusasutuste ja teiste asutuste

vahel, tagada kultuurivaldkonna teadlaste järelkasv, luua projektide kaudu uusi teadmisi ning panustada

seeläbi uurimisvaldkondade ning kultuuri ja laiemalt ka kogu ühiskonna arengusse.

Mida väiksem on riigi kultuuriruum, seda rohkem sõltub see avalikust toetusest ja erinevatest

ühiskonnamuutustest. Enamat tähelepanu vajab kultuuri regionaalne kättesaadavus, laste, noorte ja

erivajadustega inimeste kultuuris osalemise soodustamine ja loomevaldkondade järelkasvu tagamine.

Olulised märksõnad on avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, teadmistel põhinev teenuste

arendamine, vajadusest tulenev seire.

Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse tõhusamaks ning paremaks kujundamiseks tuleb

tagada valdkondliku teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkus, tuvastada eesti kultuuri arengu

seisukohalt täiendavat tuge vajavad uurimisvaldkonnad, rahastada teadus- ja arendustegevuse projekte,

mis viivad kokku kultuurivaldkonda teiste valdkondadega ja edendavad teadmussiiret. Vajalik on

osaleda rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuste koostööprojektides, et toetada Eesti teadlaste

rahvusvahelist teadus- ja arendustegevust. Jätkuvalt on oluline viia valdkondlikke rakendusuuringuid,

et kujundada ja rakendada valitsemisala poliitikaid ning teostada seiret.

Arenguvajadused

 Rakendada edukalt loovuurimuse toetusmeedet ning tõsta selle teaduslikku taset.

45

 Käivitada Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm ning tagada programmi eesmärgipärasus

ja jätkusuutlikkus.

 Luua stabiilsed arenguvõimalused teadustöö kohustusega asutustele kultuurivaldkonnas.

 Viia Kultuuriministeeriumi haldusalas valdkondlik teadus- ja arendustegevus

eesmärgipärasemaks ja süsteemsemaks, et valdkondlik TA-tegevus oleks jätkusuutlikult ning

terviklikult juhitud.

Tegevus 3.4. Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus on suurenenud.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3

(2027)

Sihttase 4

(2028)

Rahalist ja mitterahalist

abi saanud ettevõtete arv

(kumulatiivne 2023-2028,

unikaalsed ettevõtted)

Allikas: Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus

3940

(2023)

250 500 800 1 000

Loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja

andel, kus teenitakse müügitulu ja luuakse töökohti intellektuaalse omandi loomise ja vahendamise abil

ning kus ettevõtjast loovisikud on protsessides kesksel kohal. Loomemajanduse arendamise poliitikat

kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja

Rahandusministeeriumiga ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega. Vastavat meedet

rahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondist ning see lähtub Eesti pikaajalisest strateegiast „Eesti

2035“, „Kultuuri arengukavast 2021-2030“ ning ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027

rakenduskavast. Loomemajanduse arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus.

Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate loovisikute, loomeettevõtjate ja organisatsioonide suutlikkus

muutlikes oludes toime tulla ja võimekus turutingimustes iseseisvalt tulu (sh ekspordi müügitulu)

teenida peab kasvama. Senised äri- ja tegevusmudelid vajavad muutmist ja kaasajastamist, ettevõtteid

või organisatsioone tuleb arendada tervikuna, toote- ja teenusearendus vajab senisest rohkem ja pidevat

tähelepanu ning uudsete tehnoloogiate ja IT lahenduste kasutuselevõtt on vältimatu. Loovust kui

kompetentsi on võimalik kasutada ühiskonna väljakutsete lahendamiseks eeldusel, et osatakse teha

õigeid väärtuspakkumisi. Projektipõhine rahastus soosib ettevõtete ja organisatsioonide lühiajalisust,

finantsvõimekus on madal ja investoritele ning kaasrahastajatele seega mitteatraktiivne. Ettevõtete ja

organisatsioonide kestlikkuse ning finantssuutlikkuse tagamiseks peab kogu kultuuri- ja loomesektori

valmisolek erinevate finantsinstrumentide (sh garantiimeetmete) kasutamiseks ja erainvesteeringute

kaasamiseks suurenema. Selle eelduseks on äri- ja tegevusmudelite kohandamine. Eesti toodete ja

teenuste ekspordile aitab kaasa riigi parem tuntus maailmas ja positiivne kuvand ning selles on kultuuri-

ja loomesektoris tegutsejatel kanda muuhulgas strateegiline oluline roll. Sektori konkurentsivõime

suurendamiseks nii sise- kui välisturul on vajalik ettevõtete ja organisatsioonide süsteemne ja järjepidev

koostöö ning valmisolek teha strateegilist koostööd teiste sektorite ettevõtete ja organisatsioonidega.

46

Ettevõtlusega alustamise tugisüsteem toimib, kuid tugiteenuste kvaliteet ja regionaalne kättesaadavus

ning teenuste vastavus eri arenguetappides (eelkõige kasvufaasis) olevate loomeettevõtjate vajadustele

vajab pidevat tähelepanu. Nii alustavate kui kasvuvõimeliste tegutsevate loomeettevõtete toetamine

peab olema integreeritud üldisesse ettevõtluse tugisüsteemi, mille kaudu tekiks sektorite vaheline

sünergia ja suureneks meetmete tõhusus ning koosmõju.

Loomemajanduse edendamise tegevused ja meetmed on olnud rahastatud Euroopa Liidu vahenditest.

EL 2021-2027 finantsperioodil on loomemajanduse arendamine ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-

2027 rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu

ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, mh tootlike investeeringute kaudu“

all. Meetme eesmärk on tõsta kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ettevõtjate ja organisatsioonide

ettevõtlus- ja juhtimissuutlikkust, rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendada sektori

innovatsioonivõimekust ja valmisolekut erainvesteeringute kaasamiseks. Meede panustab koos nelja

ettevõtluse-, ekspordi-, turismi- ja regionaalarengu meetmega VKEde lisandväärtuse kasvu töötaja

kohta ning meetme kaudu saab rahalist ja mitterahalist abi kokku 1 000 unikaalset ettevõtet, kellest 295

peavad saavutama lisandväärtuse kasvu töötaja kohta. Meetme eelarve on võrreldes eelneva perioodiga

väiksem, kuid sisaldab esmakordselt ka riiklikku kaasfinantseeringut 1 miljoni euro ulatuses.

EL 2021-2027 finantsperioodi meetmest „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja

rahvusvahelistumine“ rahastatavate tegevuste ja projektide eesmärk on siduda loomemajanduse ja

sidusvaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, soodustades uute, ambitsioonikate ja kestlike

ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõstes loomeettevõtjate ekspordivõimekust ning luues teistele

majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja

turunduse arendamisel. Peamiseks sihtgrupiks on kultuuri- ja loomesektoris tegutsevad kasvuvõimelised

äriühingust mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd). Meetmes on kuus sekkumist:

kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ambitsioonikate VKEde arenguplaanide elluviimise toetamine;

kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate kasvupotentsiaaliga ettevõtete ekspordivõimekuse kasvu

toetamine; sektori arengut toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused)

pakkumine loomeettevõtetele; sektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine;

loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ja loomemajandusalaste teadmiste ning oskuste

arendamine. Meetme kogueelarve perioodiks 2023-2029 on kokku 14,29 miljonit eurot, millest 10

miljonit eurot on Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastus, 1 miljon eurot Eesti riiklik kaasfinantseering

ja vähemalt 3,29 miljonit eurot panustavad toetuse saajad ja kasusaajad omafinantseeringuna.

Loomemajanduse sektorit kaardistatakse 4-aastase intervalliga. Viimase, 2022. aasta kevadel valminud

Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta

andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet

ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86

miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust), millest eksporditulu moodustas 410,8 miljonit eurot

(22% kogutulust). Loomemajanduse sektoris toodetud lisandväärtus oli 2019. aastal 606,5 miljonit eurot

ja see moodustas 2,2% Eestis toodetud SKP-st (27 693 miljonit eurot). Sektori peamised majandus-

statistilised näitajad on perioodil 2015–2019 paranenud (kogutulu kasvas ja ettevõtete arv suurenes,

arenenud on rahvusvahelistumine ning eksport), kuid sektor jääb maha Eesti ettevõtluse keskmistest

näitajatest.

Sektoris tervikuna oli ettevõtlikkusteadlikkus ja -aktiivsus kasvanud, äri- ja tegevusmudelid olid

korrastunud, kuid endiselt tegutseti ettevõtluses paljudel juhtudel MTÜ-na, tulud kaeti kuludega ja

kasum oli väike või puudus. 40% ettevõtetest ja MTÜ-dest, kel oli majandustegevus, ei kajastanud

töötajaid. Samas majandustegevuse aruandlus oli paranenud, mis võimaldas saada täpsemat ülevaadet

sektori lisandväärtusest töötaja kohta ning tulust ettevõtte ja töötaja kohta. Võrreldes 2015. aastaga oli

tulu töötaja kohta kasvanud 48%. 2019. aastal oli loomemajanduse sektoris lisandväärtus töötaja kohta

23 000 eurot. Jätkuvalt oli oluline loomeettevõtjate ekspordipotentsiaali suurendamine ja ekspordi- ning

innovatsioonivõimekuse järjepidev arendamine. Siinjuures tuleb eristada sektoris tegutsevate isikute,

ettevõtete ja organisatsioonide eesmärke. Sektori kaardistuse raames 2021. aastal läbi viidud küsitlusest

ilmnes, et 28% loomeettevõtjatest näeb enda rolli eelkõige Eesti riigile tuntuse ja kuvandi loojatena,

ligikaudu 70%-l vastanutest olid esikohal ärilised eesmärgid.

47

Loomemajandussektoril on oluline roll atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel

ja digimajanduse arenemisel. Kultuuri- ja loomesektori näol on tegemist kasvava ja dünaamilise

majandussektoriga, mis loob, kommertsialiseerib ja kasutab peamise müügiargumendina

intellektuaalset omandit, luues seeläbi väärtust ka teistele majandus- ja eluvaldkondadele (nt

turismisektorile reisimotivatsiooni pakkumise ja riigi kuvandi loomise kaudu). Kuna kohalik turg on

piiratud, tuleb loovisikutel, loomeettevõtetel ja organisatsioonidel otsida järjepidevalt võimalusi

rahvusvaheliselt tegutsemiseks, et teenida senisest enam tulu ka välisriikidest. Selleks peab

loomeettevõtete ja -organisatsioonide strateegilise planeerimise ning juhtimise võimekus kasvama,

tegevus- ja ärimudelid võimaldama muutuste ja ebakindlusega toimetulekut ning senisest enam tuleb

tegeleda toote- ja teenusearenduse ning innovatsiooniga, et reageerida kriisidele ja olukorra muutustele

nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Oluline on jätkata kultuuri- ja loomesektori majandusliku

potentsiaali avaldumise edendamist, keskenduses innovatsiooni soodustamisele ja loomeettevõtjate

rahvusvahelise konkurentsivõime, ekspordi- ja jätkusuutlikkuse kasvatamisele. Nii alustavate kui

kasvuvõimeliste tegutsevate loomeettevõtete toetamine peab olema integreeritud üldisesse tõhusalt

toimivasse ettevõtluse tugisüsteemi, mille kaudu tekiks sektorite vaheline sünergia ja suureneks

meetmete koosmõju.

Loomemajanduse arengut toetavad tugistruktuurid (inkubaatorid, kiirendid ja piirkondlikud ning

valdkondlikud arenduskeskused) on endiselt suures osas finantsiliselt sõltuvad avaliku sektori (sh KOV-

ide) toetusest ja ilma selleta hääbuvad. Samas on tugistruktuuride roll ettevõtjatele sageli

ebaselge. Koostöö ja infovahetuse kaudu tuleb tagada, et kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate

ettevõtete ja organisatsioonide toetamine ning nende osalemine erinevates ettevõtetele suunatud

arenguprogrammides ei oleks välistatud teistes meetmetes. Siinjuures on oluline, et sektoris tegutsejad

mõistaksid erinevate meetmete eesmärke ning hindaksid realistlikult oma suutlikkust konkreetsete

meetmete tulemustesse panustamiseks.

Arenguvajadused

 Soodustada valdkondlikke, sektoriteüleseid, regionaalseid ning koostöös teadus- ja

arendusasutustega elluviidavaid algatusi, mis pakuvad innovaatilisi lahendusi loomemajanduse

ja loomeettevõtluse edendamiseks ning erinevate sektorite koostoime suurendamiseks.

 Leida koostöös valdkondade esindajatega täiendavaid mooduseid kultuuri ja loovuse

majandusliku mõju kasvatamiseks ning kultuuri ja loomingu kaudu Eesti rahvusvahelise

nähtavuse ja maine tõstmiseks.

 Leppida kokku ühised teekaardid valdkondade kaupa lähemaks 1-3 aastaks ning viia ellu

tegevused kolmes tegevussuunas: kultuuri- ja loomevaldkondade panuse suurendamine Eesti

kui kestliku turismisihtkoha kujundamisel; kultuuri- ja loomevaldkondade nähtavuse ning

kohalolu suurendamine rahvusvahelistel sündmustel (messid, kontaktüritused, visiidid,

esitlusfestivalid jms) ning osalemise järjepidevus; kultuuri- ja loomevaldkondade kajastamise

suurendamine rahvusvahelises meedias ja selle järjepidevus.

48

Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus

Planeerimistasand Eesmärk

Kultuuriprogramm

Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine

Tegevus: Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ning rakendamine

Teenus: Arhitektuuripoliitika ja

disainipoliitika rakendamine

Partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks ja

taotlusvooru kaudu valdkonna strateegilise

arengu toetamine.

Tegevus: Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Audiovisuaalpoliitika rakendamine Partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks

audiovisuaalvaldkonnas.

Tegevus: Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Etenduskunstide poliitika

rakendamine

Etendusasutuste toetamine nende põhikirjaliste

eesmärkide elluviimiseks, valdkonna

mitmekesisuse ja etenduskunstide kättesaadavuse

tagamiseks.

Tegevus: Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Kirjanduspoliitika rakendamine Partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks

kirjanduse ja kultuuriajakirjanduse valdkonnas

ning kirjanikupalga rakendamine.

Teenus: Lastekirjanduse arendamine (Eesti

Lastekirjanduse Keskus)

Eestis ilmuv lastekirjandus on mitmekesine

žanriliselt ja sisult; raamatud on vormilt ilusad ja

professionaalselt illustreeritud; autorid on tuntud

ja tunnustatud; lastekirjanduse väljaandmist

toetavad riiklikud programmid; lastekirjanduse

uurijate vahel toimib koostöö, nende töö

tulemused on avaldatud; lastekirjanduse

vahendajad ja asjatundjad on informeeritud,

teave autorite ja nende loomingu kohta on

kättesaadav.

Teenused: Lastekirjanduse populariseerimine

(Eesti Lastekirjanduse Keskus)

Lastekirjandusel on lastekultuuris ja riiklikus

kultuuri- ja hariduspoliitikas oluline roll,

lastekirjandus on sihtrühmadele tuntud ja

49

kättesaadav, lastel ja noortel on lugemis- ja

raamatuhuvi.

Teenus: Lastekirjanduse rahvusvahelistumine

(Eesti Lastekirjanduse Keskus)

Eesti lastekirjanduse autorid on välismaal tuntud

ja tunnustatud, nende raamatud ilmuvad

välisriikides erinevates võõrkeeltes, eesti

illustraatorite loomingut eksponeeritakse

välisriikides.

Tegevus: Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Kunstipoliitika rakendamine Partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks

kunstivaldkonnas ja kunstnikupalga

rakendamine.

Tegevus: Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Meediapoliitika rakendamine Partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks meedia

valdkonnas.

Tegevus: Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Muusikapoliitika rakendamine Muusikavaldkonna asutuste ja

partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks,

valdkonna mitmekesisuse ja muusikaelust

osasaamise tagamine.

Meede 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine

Tegevus: Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine

Teenus: Muuseumipoliitika rakendamine Muuseumide ja partnerorganisatsioonide

toetamine nende põhikirjaliste eesmärkide

elluviimiseks, valdkonna mitmekesisuse ja

kättesaadavuse tagamiseks.

Teenus: Museaalide kogumine ja säilitamine

(ERM)

Kogud täienevad vastavalt kogumispõhimõtetele,

on nõuetekohaselt sälitatud ja vajadusel

korrastatud ning kättesaadavad avalikkusele.

Teenus: Teadustöö (ERM) Uurimisvaldkonna teaduspõhine

lahtimõtestamine.

Teenus: Näitustegevus (ERM) Suurendada teadlikkust kultuuripärandist

hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel

eesmärkidel.

Teenus: Haridusprogrammide ja sündmuste

korraldamine (ERM)

Võimaldada süvendatud lisateavet ekspositsiooni

kohta. Levitada ja propageerida pärand-

käsitöövõtteid, luua autentseid ning

rahvakultuurile tuginevaid tarbeesemeid, sh

rahvariideid. Tagada pärandteadmiste ja -oskuste

järjepidevus. Tagada külastajate vaimne ja

emotsionaalne rahulolu mitmekülgse

kultuurielamuse kaudu.

50

Teenus: Muuseumikogu kogumine,

säilitamine ja uurimine (Võru Instituut)

Koguda, säilitada ja uurida piirkonna ajaloolist

pärimust nii, et muuseumikogu annaks

mitmekülgse ja võimalikult täieliku ülevaate

Vana-Võromaa kultuuriloost.

Teenus: Kultuuripärandi tutvustamine ja

vahendamine (Võru Instituut)

Tutvustada piirkonna ajaloolist pärimust nii, et

nelja muuseumi külastajad saaks mitmekülgse ja

võimalikult täieliku ülevaate Vana-Võromaa

kultuuriloost.

Teenus: Teadustöö korraldamine (Võru

Instituut)

Võru keele ja kultuuri väärtustamine ning

kättesaadavaks tegemine uurimistulemuste kaudu

Teenus: Õppematerjalide koostamine ja

sündmuste ning koostöö korraldamine (Võru

Instituut)

Võru keele ja kultuuri tutvustamine, hoidmine

ning arendamine erinevate tegevuste kaudu,

võrgustike koostööl põhineva Vana-Võrumaa

kultuuripärandi hoidmine.

Teenus: Muuseumiteenus Palamuse O. Lutsu

Kihelkonnakoolimuuseumis

Tagada muuseumikogu säilimine ja

kättesaadavus erinevatele sihtgruppidele.

Teenus: Muuseumiteenus Viljandi

Muuseumis

Tagada muuseumikogu säilimine ja

kättesaadavus erinevatele sihtgruppidele.

Teenus: Muinsuskaitsepoliitika rakendamine Partnerorganisatsioonide toetamine nende

põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks

muinsuskaitse valdkonnas.

Teenus: Kultuuripärandi hoidmine ja

arendamine (Muinsuskaitseamet)

Tagada kultuuripärandi säilimine ja kasutamine.

Teenus: Valdkonna analüüs ja teadlikkuse

tõstmine (Muinsuskaitseamet)

Avalikkus hindab ja väärtustab kultuuripärandit,

kultuuripärand on hoitud ja kättesaadav,

aktuaalsed ja kõrge kasutusväärtusega juhendid

ning metoodilised materjalid.

Teenus: Toetuste rakendamine

(Muinsuskaitseamet)

Mälestiste ja muinsuskaitsealade seisukorra

paranemine, muinsuskaitse ja muuseumide

valdkonna arendamine.

Tegevus: Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Pikaajalise sälitamise korraldamine Tagada Eesti Rahvusraamatukogu teenuste ja

hoone toetuse kaudu Eestile oluliste väljaannete

pikaajaline säilimine ning kättesaadavus.

Teenus: Regionaalse raamatukoguteenuse

toetamine

Tagada rahvaraamatukogudele vajalike

väljaannete olemasolu ja maakonnaraamatukogu

töötajate pädevus. Partnerorganisatsioonide

jätkusuutlikkuse toetamine.

Tegevus: Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Rahvakultuuripoliitika rakendamine Partnerorganisatsioonide toetamine

rahvakultuuri valdkonna tegevuste elluviimiseks.

51

Teenus: Rahvakultuuri ja vaimse

kultuuripärandi toetuste rakendamine (Eesti

Rahvakultuuri Keskus)

Rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi

toetusprogrammide eesmärkide saavutamine.

Rahvakultuuri keskseltside tegevuse toetamine.

Teenus: Koolitustegevus rahvakultuuri ja

VKP valdkonnas (Eesti Rahvakultuuri

Keskus)

Kutsealaste kompetentsidega kultuurikorraldajad

ja rahvakultuurivaldkonna kollektiivide juhid;

teadlikud vaimse kultuuripärandi kandjad.

Teenus: Valdkondlike võrgustike

koordineerimine (Eesti Rahvakultuuri

Keskus)

Vahendada ülevaatlikku ja ajakohast infot

valdkonnas tegutsevate inimeste,

organisatsioonide, asutuste ja sündmuste kohta

ning innustada hoidma pärimuskultuuri,

rahvuslike traditsioone ning vaimset

kultuuripärandit. Aidata kaasa erinevate

strateegiadokumentide koostamisel sisendi

andmisel kultuurivaldkonnas.

Teenus: rahvakultuuri ja vaimse

kultuuripärandi andmebaasi teenus (Eesti

Rahvakultuuri Keskus)

Koguda ülevaatlikku ja ajakohast infot

valdkonnas tegutsevate inimeste,

organisatsioonide, asutuste, sündmuste,

pärimuskultuuri, rahvuslike traditsioone ning

vaimset kultuuripärandi kohta.

Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine

Tegevus: Kultuurivaldkonna digiteerimine

Teenus: Digitaliseerumise poliitika

rakendamine

Kultuuri- ja mäluasutuste toetamine

konkurentsivõimelisuse, innovatsiooni ja

digitaliseerumise arendamiseks ning

populariseerimiseks.

Tegevus: Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine

Teenus: Kultuuri multilateraalne koostöö Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise

koordineerimine.

Teenus: Kultuuri rahvusvahelistumine Aidata kaasa Eesti kultuuri

rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele

maailmas.

Tegevus: Kultuuri valdkondadeülene arendamine

Teenus: Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja

arendustegevus

Valdkondadeülese tugi- ja arendustegevuse

elluviimine.

Tegevus: Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Loomemajanduspoliitika

rakendamine

Siduda kultuuri- ja loomesektoris olevat

potentsiaali ettevõtlusega, soodustada uute

ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete

juurdekasvu, tõsta loomeettevõtete

ekspordivõimekust ja jätkusuutlikkust ning

pakkuda teistele majandussektoritele

lisandväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste

ning müügi ja turunduse arendamisel.

52

53

Lisa 2. Kultuuriprogrammi 2025-2028 teenuste rahastamiskava

Programmi rahastamiskava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 271 511 766 269 913 310 260 488 570 252 290 016

Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine

152 102 724 149 477 641 142 717 002 142 014 482

Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine 10 777 864 10 443 324 10 583 014 10 628 834

Kirjanduspoliitika rakendamine 9 831 803 9 479 763 9 631 453 9 677 273

Lastekirjanduse arendamine 264 619 266 769 265 569 265 569

Lastekirjanduse populariseerimine 372 868 386 008 376 408 376 408

Lastekirjanduse rahvusvahelistumine 308 573 310 783 309 583 309 583

Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine

43 828 051 41 539 865 39 855 005 39 900 125

Etenduskunstide poliitika rakendamine 43 828 051 41 539 865 39 855 005 39 900 125

Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine

20 779 320 20 957 570 21 117 370 21 174 470

Audiovisuaalpoliitika rakendamine 20 779 320 20 957 570 21 117 370 21 174 470

Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine 18 824 116 18 806 483 18 045 044 18 102 144

Muusikapoliitika rakendamine 18 824 116 18 806 483 18 045 044 18 102 144

Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine 11 341 711 11 463 411 6 746 461 6 804 261

Kunstipoliitika rakendamine 11 341 711 11 463 411 6 746 461 6 804 261

Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine

3 124 937 3 256 627 3 359 747 3 394 287

Arhitektuuripoliitika ja disanipoliitika rakendamine

3 124 937 3 256 627 3 359 747 3 394 287

Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine 43 426 724 43 010 360 43 010 360 42 010 360

Meediapoliitika rakendamine 43 426 724 43 010 360 43 010 360 42 010 360

Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine

81 123 565 84 810 180 82 894 072 75 297 008

Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine

15 370 715 23 264 597 21 932 097 14 301 097

Pikaajalise säilitamise korraldamine 11 416 468 19 396 100 18 104 100 10 473 100

Regionaalse raamatukoguteenuse toetamine 3 954 247 3 868 497 3 827 997 3 827 997

Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine

14 762 277 11 397 575 11 523 359 11 580 159

Rahvakultuuripoliitika rakendamine 9 028 002 5 719 702 5 882 752 5 940 552

Rahvakultuuri ja VKP toetuste rakendamine 4 813 163 4 755 761 4 717 495 4 717 495

Koolitustegevus rahvakultuuri ja VKP valdkonnas

288 442 289 442 290 442 289 442

Valdkondlike võrgustike koordineerimine 348 760 348 760 348 760 348 760

RAKU ja VAKU andmebaasi teenus 283 911 283 911 283 911 283 911

Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine

50 990 572 50 148 008 49 438 615 49 415 751

Muuseumipoliitika rakendamine 30 391 995 29 782 492 29 764 760 29 764 760

54

Museaalide kogumine ja säilitamine 2 866 379 2 866 262 2 864 067 2 858 837

Teadustöö 1 693 375 1 697 963 1 605 894 1 598 426

Näitusetegevus 2 559 940 2 527 076 2 464 190 2 463 518

Muuseumikogu kogumine, säilitamine ja uurimine

358 286 339 136 338 736 339 736

Kultuuripärandi tutvustamine ja vahendamine 297 795 277 245 279 645 280 645

Muuseumiteenus Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseumis

399 269 400 269 395 794 395 794

Muuseumiteenus Viljandi Muuseumis 353 571 354 071 354 571 355 071

Muinsuskaitsepoliitika rakendamine 314 358 314 358 52 500 52 500

Teadustöö korraldamine 146 899 146 899 146 899 146 899

Kultuuripärandi hoidmine ja arendamine 2 147 510 2 135 953 2 028 376 2 021 159

Valdkonna analüüs ja teadlikkuse tõstmine 845 293 856 223 818 002 815 228

Toetuste rakendamine 5 065 282 4 915 927 4 794 531 4 793 201

Õppematerjalide koostamine ja sündmuste ning koostöö korraldamine

324 683 324 683 324 683 324 683

Haridusprogrammide ja sündmuste korraldamine

3 225 938 3 209 451 3 205 969 3 205 296

Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine

38 285 477 35 625 488 34 877 496 34 978 526

Kultuurivaldkonna digiteerimine 2 637 930 18 400 18 000 18 000

Digitaliseerumise poliitika rakendamine 2 637 930 18 400 18 000 18 000

Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine

2 466 276 2 386 240 2 349 482 2 349 482

Kultuuri multilateraalne koostöö 845 400 845 400 845 400 845 400

Kultuuri rahvusvahelistumine 1 620 876 1 540 840 1 504 082 1 504 082

Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

2 708 023 2 166 092 2 166 092 1 366 092

Loomemajanduspoliitika rakendamine 2 708 023 2 166 092 2 166 092 1 366 092

Kultuuri valdkondadeülene arendamine 30 473 248 31 054 756 30 343 922 31 244 952

Valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus 30 473 248 31 054 756 30 343 922 31 244 952

KINNITATUD

Kultuuriministri 10.02.2025

käskkirjaga nr 31

LISA 2

SPORDIPROGRAMM 2025–2028

Sissejuhatus

Eestis on spordijuhtimine detsentraliseeritud ning eraõiguslike juriidiliste isikutena tegutsevad spordiorganisatsioonid on oma otsustes iseseisvad. Riigi ja kohalike omavalitsuste roll on õigusaktide, toetuste ja investeeringute kaudu luua spordiorganisatsioonidele tegutsemiseks ja elanikkonna liikumisharrastuse edendamiseks soodsad tingimused. Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad määrab kindlaks Riigikogus kinnitatud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“). „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ja sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse.

Tulemusvaldkond Kultuur ja sport

Tulemusvaldkonna eesmärk

Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.

Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel.

Valdkonna arengukava „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“

Programmi nimi Spordiprogramm

Programmi eesmärk Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist.

Programmi periood 2025.–2028. aasta

Peavastutaja (ministeerium)

Kultuuriministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

2

Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega asutust. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. 2021. a alates teostab Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel Eesti Vabariigi nimel asutajaõigusi Spordikoolituse ja -Teabe SA-s ning 2022. aastast alates on Kultuuriministeerium Audentese Koolide SA riiklikuks partneriks, kellega on Kultuuriministeeriumil sõlmitud hankeleping, millega ostetakse andekate noorsportlaste koolitus- ja treenimisteenust. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK), millel on 01.01.2024 seisuga 123 liiget, sh 68 spordialaliitu, 20 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 16 füüsilist isikut.

„Sport 2030“ on kõikide spordivaldkonna tegevuste kavandamise alus. Spordivaldkonna riiklike tegevuste elluviimise eest vastutab Kultuuriministeerium ning tegevused ja teenused kavandatakse spordiprogrammis. Spordivaldkonna eesmärgid saavutatakse mitmete teiste valdkondade eest vastutavate ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ning era- ja kolmanda sektori tegevuste elluviimise koosmõjus. Spordiprogrammi tegevustes ja teenustes kajastuvad ka Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning avalik- õigusliku juriidilise isiku Eesti Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ja pakutavad teenused.

Joonis 1. Spordiprogrammi struktuur

Programmi juhtimiskorraldus ja elluviimine

Spordiprogrammi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium spordi asekantsleri juhtimisel. Ministeerium kavandab programmi eesmärgid lähtuvalt „Sport 2030-st“ kooskõlas arengustrateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtidega. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ning täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega. Poliitika kujundamisel toetutakse Eesti Spordiregistri andmetele ning tervise- ja tervishoiuvaldkonna statistikale.

3

„Sport 2030“ kohaselt koostab ja esitab Kultuuriministeerium alates 2016. aastast igal aastal Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest.

Kultuuriministeeriumi rahastatavate tegevuste ehk spordiprogrammi rakendamisest annab Kultuuriministeerium aru Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitatavas iga-aastases kultuuri ja spordi tulemusaruandes. Peale riigieelarve kinnitamist Riigikogus ja riigieelarve vahendite täiendavat liigendamist Vabariigi Valitsuses, avalikustatakse ministri kinnitatud programmid ministeeriumi veebilehel.

4

Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve

Programmi eesmärk tuleneb „Sport 2030“ peamisest eesmärgist: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel.

Spordiprogrammi eesmärk täpsustab Kultuuriministeeriumi rolli: tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist.

Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud

Mõõdik, sh allikas Algtase (viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1

(2025)

Sihttase 2 (2026)

Sihttase 3 (2027)

Sihttase 4 (2028)

Liikumisharrastusega regulaarselt (2x nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist, %

Allikas: Tervise Arengu Instituut

45,2 (2022) Ei mõõdeta

56 Ei mõõdeta 62

Harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides

Allikas: Eesti spordiregister

225 848 (2023) 235 000 240 000 245 000 250 000

Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19 aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist, %

Allikad: Eesti spordiregister, Statistikaamet

54 (2023)* 61 62,5 64 65,5

Treenerikutsete arv

Allikas: Eesti spordiregister

4200 (2023) 4250 4300

4350

4400

* Näitaja arvutamise aluseks on Statistikaameti rahvaarv vanusegrupis 1. jaanuar 2023 ja klubides sporti harrastavate

noorte arv 31. detsember 2023. aasta seisuga.

5

Programmi eelarve

Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2024 2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 44 996 368 46 134 757 45 362 831 44 239 853 44 296 253

Saavutusspordi edendamine 41 747 033 43 052 754 42 391 697 41 403 797 41 460 197

Saavutusspordi toetamine ja

arendamine

41 387 033 42 685 361 42 040 697 41 052 797 41 109 197

Ausa spordi ja

sporditurvalisuse toetamine

ning arendamine

360 000 367 393 351 000 351 000 351 000

Organiseeritud

liikumisharrastuse

edendamine

3 249 336 3 082 003 2 971 134 2 836 056 2 836 056

Organiseeritud

liikumisharrastuse

edendamine

3 249 336 3 082 003 2 971 134 2 836 056 2 836 056

Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused

Spordi riikliku andmebaasi (spordiregister) kohaselt oli Eestis 2023. aastal 2926 spordiorganisatsiooni, 492 spordikooli, 225 848 organiseerunud harrastajat ja 4200 treenerikutsega treenerit.

Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik, spordiregister, mis võimaldab teha faktidel põhinevat spordipoliitikat ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteeme.

EOK liikmeskonda kuuluvate spordialaliitude peamine eesmärk, mis haakub otseselt ka „Sport 2030“ eesmärkidega, on Eesti sportlaste ja võistkondade tulemuslik ning väärikas esindatus rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tagamaks saavutusspordi arendamiseks soodsaimat keskkonda, on Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi, mille käigus on oluliselt korrastatud spordi rahastamise aluseid. Spordi rahastamise korrastamisega jätkatakse. Spordireformiga seonduvalt käivitati 2019. aastal koostöös EOK-ga Team Estonia projekt, mille eesmärk on tagada kõikidele olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste (OM distsipliinidel) esikümne potentsiaaliga sportlastele piisav ettevalmistus ning osalemine tiitlivõistlustel koos kvaliteetsete tugiteenustega. Järgmine samm on koostöös Eesti Kultuurkapitaliga spordi ja kehakultuuri sihtkapitali ümberkujundamine valdavalt liikumisharrastuse projektide toetamiseks ja tippspordi rahastamise osakaalu vähendamine.

2023. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 38 spordialaga kokku 272 medalit – 69 kulda, 81 hõbedat ja 122 pronksi. 34 medalit (12,5%) võideti olümpiakavas olevatelt võistlusaladelt.

„Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumisharrastajate osakaal Eestis oli 2022. a 45,2%, 2020. aastal 45,2% ja 2018. aastal 41,2% (Rahvastiku Tervisekäitumise Uuring). Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Uuring tõestas samas ka selgelt, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises.

6

Probleemiks on laste puudulikud liikumisharjumused. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab liikuda vähemalt 60 minutit päevas, kuid Eesti lastest ei liigu piisavalt 75% (Liikumisuuring 2022). Suure tõenäosusega jäävad nad ka täiskasvanuna väheaktiivseks. Samuti on suur probleem laste ülekaalulisus: iga neljas 1. klassi laps ja iga kolmas 4. klassi laps on ülekaaluline või rasvunud, keskmine kehakaal on tõusnud juba viimased 20 aastat (Euroopa laste rasvumise seire, TAI 2018/19). „Sport 2030“ raames on seatud eesmärk, et 2030. aastaks on Eesti jõudnud liikumisaktiivsuses Põhjamaade tasemele.

Liikumisharrastuse reformi elluviimise ühe sammuna asutas Eesti Olümpiakomitee 2022. aastal Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskse juhtimise ja arendamise kaudu luua lisandväärtust spordiorganisatsioonidele ja edendada valdkondadeülest koostööd. 2023. aasta kuulutati Kultuuriministeeriumi poolt liikumisaastaks.

Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2023 seisuga oli see arv 225 848. Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist moodustas 2022. aastal 54%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv on kasvanud 2926 organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone1) ja ületab seega 2022. a seatud sihttaset, mis oli 2700. Nende andmete põhjal saab järeldada, et liikumisaktiivsuse kasvu ei suudeta tagada vaid organiseeritud sportimise korraldamisega.

Spordiaususe valdkonnas on peamine asutus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (edaspidi EADSE). 2020. aasta lõpus sõlmis Kultuuriministeerium EADSE’ga halduslepingu täitmaks spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses kontaktpunkti rolli. 2022. aastal tellis Kultuuriministeerium kokkuleppemängude teemal kaks uuringut: kokkuleppemängude Eestis leviku uuringu ning Eesti seaduste analüüsi kokkuleppemängude karistamise vaatest. 2023. aastal tellis Kultuuriministeerium dopingu kasutamise leviku uuring. Uuringu tulemused ja järeldused on oluline sisend ministeeriumidele poliitika kujundamiseks ja õigusaktide muutmiseks ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele rakenduslike tegevuste elluviimiseks.

Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna majandusele. Rahvusvahelistest võistlustest toimusid 2024. a traditsiooniks kujunenud Tallinna Ironman, Rally Estonia (sel korral Euroopa meistrivõistluste etapp), Tallinna Maraton ning mitmed teised võistlused. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad riik, kohalikud omavalitsused, erasektor ja ka spordiorganisatsioonid ise. Riik ja kohalikud omavalitsused on loonud hea taristu rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Samas vajab taristu jätkuvalt edasiarendamist. Eesti spordiorganisatsioonid on läbi aegade korraldanud kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi väga heal tasemel ning sel põhjusel pakutakse Eestile ka järjest enam võimalusi korraldada kõrgetasemelisi spordivõistlusi erinevatel spordialadel.

Perioodi olulised tegevused:

1. Saavutusspordi edendamine läbi Team Estonia programmi, Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamise ja treenerite tööjõukulu toetuse tõstmise.

2. Liikumisharrastuse edendamine läbi Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi nelja-aastase liikumisaktiivsuse tegevuskava elluviimise ja treenerite tööjõukulu toetuse tõstmise.

3. Riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtete väljatöötamine ning rahastamisallikate otsimine.

4. Saavutusspordis ja liikumisharrastuses osalejatele eetilise ning turvalise keskkonna loomine.

1 Spordiorganisatsioon on mittetegutsev, kui ta on vastava info edastanud Eesti spordiregistrile.

Meetmed, tegevused ja teenused

Meede 1. Saavutusspordi edendamine

Eesmärk: Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1 (2025)

Sihttase 2 (2026)

Sihttase 3 (2027)

Sihttase 4 (2028)

Täiskasvanute tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1–10

Allikas: Eesti spordiregister

30(2023) 36 38 40 42

Täiskasvanute tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1–10

Allikas: Eesti spordiregister

366 (2023) 250+ 250+ 250+ 250+

Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1–10

Allikas: Eesti spordiregister

139 (2023) 86+ 86+ 86+ 86+

Täiskasvanute tiitlivõistluste finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv

Allikas: Eesti spordiregister

2 (2023) 3 1 3 0

Noorte ja juunioride tiitlivõistluste finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv

Allikas: Eesti spordiregister

5 (2023) 4 4 4 4

Eestis läbiviidud rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv

Allikas: Eesti spordiregister

38 (2023) 40 40 40 40

8

* 2028. aasta on olümpiamängude aasta ning sel aastal ei toimu eraldi suurekoosseisulistele sportmängude

võistkondadele Euroopa ega maailmameistrivõistlusi. Arvestades Euroopa-sisest konkurentsi olümpiakohtadele

ei ole Eesti võistkondade osalemine hetke olukorda arvestades realistlik.

Tegevus 1.1. Saavutusspordi toetamine ja arendamine

Eesmärk: Tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond saavutusspordi arendamiseks.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1 (2025)

Sihttase 2 (2026)

Sihttase 3 (2027)

Sihttase 4 (2028)

Riigi sihtasutuste sporditaristu on rahvusvahelisel tasemel

Allikas: Kultuuriministeerium

Ei (2023)* Ei* Ei* Jah Jah

Toetatavate kõrgema kategooria treenerite brutopalga suhe Eesti keskmisesse palka

Allikad: Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium

0,76 (2023) 1,00 1,00 1,00 1,0

*Ei ole võimalik korraldada laskesuusatamise MMi 2027. aastal.

Tegevuse kirjeldus

Saavutusspordi poliitika kujundamine ja toetamine ning tingimuste loomine spordiga tegelemiseks on

Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide

ning teiste spordiühendustega on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui

ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu

luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks.

Tegevuse kaudu toetatakse riiklikult spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi

arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute

spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks.

Arenguvajadused

Team Estonia on 2018. aastal Eesti Olümpiakomitee poolt ellu kutsutud Eesti tippsporti edendav projekt, mille eesmärk on läbi sportlaste toetamise ja neile igakülgse ettevalmistuse tagamise olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Selleks, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid maailmas jätkuvalt konkurentsivõimelised on vaja jätkuvalt oluliselt suurendada võrreldes praegusega taustajõudude ja tugiteenuste mahtu ja kvaliteeti, suurendada tiitlivõistluste-eelsete treeninglaagrite ja treeningpartnerite arvu, tõsta treenerite igapäevast kaasatust nii ettevalmistavas faasis kui ka tiitlivõistlustel ning suurendada spordialaliitude võimekust regulaarselt tegeleda ja toetada erinevaid andekaid sportlasi ja võistkondi.

9

Kutsega treenerite arv, olles püsinud aastaid stabiilsena, on teinud viimastel aastatel suure hüppe, kasvades 4200ni. Suurt rolli on selles mänginud treenerite pidev riiklik toetamine, eriti kriisi ajal. Treeneritele väärilise töötasu tagamine on üks prioriteetseid valdkonna eesmärke. Jätkuvalt on eesmärk viia toetatavate kõrgema kategooria (vähemalt 5. kutsetase) treenerite brutopalga suhe Eesti keskmise palgani. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on tõusnud toetust saavate treenerite arv, mistõttu tuleb hakata järgnevatel aastatel tõstma riigi poolt toetatavate treeningtundide arvu tagamaks, et spordiklubidele ei langeks liiga suurt koormust. Selleks, et nõudlusele vastata, otsustas Vabariigi Valitsus anda 2023. aastaks treenerite tööjõukulu toetusmeetmesse täiendavaid vahendeid 4,5 mln euro, mille abil oli võimalik tõsta täiskoormusega töötava laste ja noortega treenerite palka 1400 euroni kuus. Kui keskmise palgani jõudmiseks 2024. aastal oleks pidanud riigieelarvesse leidma ligikaudu 4,5 miljonit eurot lisavahendeid, siis arvestades Eesti Panga viimast majandusprognoosi2 tuleb juba 2025. aastal keskmise palgani jõudmiseks leida riigieelarvesse täiendavalt 6,2 miljonit eurot, sest arvestada tuleb lisaks pidevalt tõusva keskmise palgaga ka suureneva nõudlusega treeningtundide tasustamiseks.

2023. aastal analüüsis Kultuuriministeerium treenerite kutsete andmise ja uuendamise süsteemi ning läbiviidud analüüsi tulemusena selgus, et täiend- ja tasemekoolituse valdkonnas on mitmeid võimalusi tõhustamiseks ja innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmiseks ja spordialadeülese koostöös soodustamiseks. Sarnased spordialad saaksid süsteemsema lähenemise korral koolitusi ühiselt korraldada, seeläbi nii koolituste kvaliteeti tõsta kui ka ressursse kokku hoida. VÕTA-süsteemi efektiivsemaks rakendamiseks on võimalik kaasata eksperte, kes aitaksid süsteemi ka spordivaldkonnas senisest paremini kasutada. Üheks lahenduseks, kuidas kutsesaamise protsessi inimeste jaoks mugavamaks ja lihtsamaks muuta, oleks keskse veebipõhise koolitusplatvormi loomine.

Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. Tehvandi Spordikeskuse SA kooseisu kuulub Tehvandi Spordikeskus Otepääl, Kääriku spordikeskus Käärikul ning Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas. Riik on läbi aegade arendanud eelpool nimetatud keskusi ning kujundanud nendest kõrgel tasemel rahvusvaheliselt tunnustatud mitmekesised treening- ja võistluskeskused nii saavutussportlastele kui harrastussportlastele. Selleks, et olla atraktiivne ja konkurentsivõimeline võrreldes teiste riikidega, on vaja keskusi jätkuvalt arendada. Selleks, et Tehvandi spordikeskuses tagada valmisolek korraldada rahvusvahelisi talispordivõistlusi sõltumata ilmast ning pikendada võistluste ja laagrite hooaega, on vaja jätkuvalt panustada kunstlume tootmisvõimekuse tõusule ja taristu arendamisse. Alustatud on tugiteenuste keskuste rajamisega, ning rajamist ootab telepildi tootmise ala ja parkimisvõimaluste parendamine mis kõik on eelduseks, et 2027. a oleks Tehvandi spordikeskuses võimalik korraldada laskesuusa MMi. Lisaks on vaja laiendada peamaja/hotelli. Tartumaa Tervisespordikeskus on olnud läbi aegade oluline koht laskesspordiga tegelemiseks, kuid sealne taristu on amortiseerunud ning vajab uuendamist. Samuti on oluline parandada piirkonnas tingimusi liikumisharrastusega tegelemiseks. Jõulumäe Tervisespordikeskuses on vaja kaasajastada tänaseks amortiseerunud peahoone ja infrastruktuur, ehitada multifunktsionaalsed spordimaja, väikemajade kompleks, arendada välispordiobjekte ning laiendada asfaltkattega liikumisrada.

Kultuuriministeerium toetab alates 2024. aastast kolme toetusmeetme kaudu rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamist kokku ligikaudu 6 mln euroga aastas. Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine aitab kaasa mitmete riiklike eesmärkide saavutamisele nii spordi-, turismi-, majanduse- kui ka regionaalpoliitika valdkonnas. Seega on oluline jätkata rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist.

2 https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majandus-visa-taastuma-26092023

10

Puuetega inimeste liikumisharrastuse ning spordiga tegelemise tingimuste parandamiseks on vajalik luua valdkondade eest vastutavatele organisatsioonidele head tingimused, et neil oleks võimalik viia ellu valdkonna jaoks olulisi muudatusi ning tegeleda arendustööga. Praegu on probleem puuetega inimeste integreerimine tavapärasesse liikumisharrastusse ning spordisüsteemi, mis on vajalik erinevatele ühiskonnagruppidele võrdsete tingimuste loomiseks ühiskonnaelus osalemiseks. Tuleb suurendada puudega inimeste nähtavust spordis ning käsitleda neid alati tavaühiskonna osana.

Erinevalt riiklikult tähtsatest kultuuriobjektidest puudub praegu riiklikult tähtsate spordiobjektide rajamiseks ja renoveerimiseks pikaajaline rahastamise süsteem. Eesti Olümpiakomitee koos kohalike omavalitsustega on enne Covid-19 pandeemiat kaardistanud spordiobjektide ehitamise ja renoveerimise vajadust ning riikkult tähtsate spordiobjektide rajamise maksumus on tänaste ehitushindade juures umbes 200 miljonit eurot. Selleks, et täita Riigikogu poolt seatud spordivaldkonna strateegilisi eesmärke, tuua Eestisse välisraha ja seeläbi elavdada majandust ning vältida seda, et rahvast ühendavad spordi- ja kultuurisündmused Eestist mööda lähevad, on vajalik sporditaristu arendamine praegusest suuremas mahus. Sporditaristusse panustamine on investeering, mis lisaks otsesele majanduslikule tulule toob kaudset tulu nii läbi rahvatervise paranemise, Eesti nähtavuse suurenemise maailmas kui ka rahva ühtsustunde suurenemise, kui üheskoos hinge kinni hoides järjekordse olümpiasangari medaliteekonnale kaasa elame.

Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:

 Lähiaastatel on jätkuvalt vaja suurendada Team Estonia toetust, et Eesti sportlased ja võistkonnad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.

 Perioodil 2025.– 2028. jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuse eraldamist. Aastatega suureneb treenerite arv, laste arv spordiklubides ja sellest tulenevalt ka treenerite poolt antavate treeningtundide maht. On võetud eesmärk, et toetatud täiskohaga töötavate treenerite palk peaks olema võrdne Eesti keskmise palgaga ning sellest tulenevalt on vaja lähiaastatel suurendada toetuse mahtu.

 Lisaks treenerite tööjõukulu toetuse eraldamisele on oluline jätkata treenerite kutsete andmise ja uuendamise süsteemi ja treenerite täiend- ning tasemekoolituse arendamist innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmiseks ja spordialadeülese koostöös soodustamiseks.

 Koostöös seotud asutustega töötatakse välja riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted, võttes arvesse regionaalset tasakaalustatust, ning otsitakse neile rahastust. Riik aitab vajadusel finantseerida ka spordiobjekte, mis on kohaliku tähtsusega, kui selleks on mõjusad regionaalpoliitilised argumendid ning tagatud on omavalitsuse kaasfinantseering. Riigi asutatud sihtasutustest on oluline investeerida Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Tehvandi Spordikeskuse ja Tartumaa Tervisespordikeskuse arendamisse, et tagada kõrgel tasemel treeningtingimused meie sportlastele Eestis.

 Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist. Toetatakse ka võistlusi, mis on laiemalt Eestile olulised ja omavad olulist majanduslikku ning sotsiaalmajanduslikku mõju.

 Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldada parimatel sportlastel tegeleda tippspordiga. Lisaks töötatakse üheskoos partneritega selle nimel, et Riigikantselei poolt tellitud ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande ettepanekuid võimalikult suures mahus ellu viia.

11

Tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine

Eesmärk: tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav keskkond

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (viimane algtase)

Sihttase 1 (2025)

Sihttase 2 (2026)

Sihttase 3 (2027)

Sihttase 4 (2028)

Kokkuleppemängudes osalemine ja teadlikkus teiste osalemisest Allikas: kokkuleppemängude leviku uuring

9% (2022) ≤ 9% Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≤ 9%

Kokkuleppemängude teemal koolitatus ja hoiakud kokkuleppemängude kohta* Allikas: kokkuleppemängude leviku uuring

54,5% (2022) 70% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 80%

Dopingu kasutamine ja

teadlikkus teiste

kasutamise kohta viimase

4 aasta jooksul

Allikas: dopingu

kasutamise leviku uuring

4% (2023) Ei

mõõdeta

Ei mõõdeta ≤ 4% Ei mõõdeta

Antidopingualane

koolitatus ja hoiakud

dopingu kasutamise

kohta**

Allikas: dopingu

kasutamise leviku uuring

60,1% (2023) Ei

mõõdeta

Ei mõõdeta 75% Ei mõõdeta

* näitaja koosneb kokkuleppemängude uuringu raames küsitletud sihtrühma koolitatuse protsendist, küsitletu seas valitseva hoiaku, et kokkuleppemängud ei ole ühelgi juhul õigustatud, protsendist ning küsitletud neile või kellelegi teisele tehtud kokkuleppemängu pakkumisest teavitamise valmiduse protsendist.

** näitaja koosneb uuringu raames dopingu kasutamist õigustavate väidetega üldse mitte nõus olevate

sihtrühma liikmete, sihtrühma koolitatusest viimase 4 aasta jooksul ning sihtrühma valmisolekut teavitada neile

dopingukasutamise pakkumise tegemisest.

12

Tegevuse kirjeldus

Tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa:

1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. Nimetatud valdkondi reguleerivad mitmed konventsioonid, millega Eesti on liitunud. Kultuuriministeeriumi peamine roll on antud konventsioonide töörühmades Eesti huvide kaitsmine ja siseriiklikult konventsioonide põhimõtete ning kohustuste täitmise tagamine.

Kokkuleppemängude vastases võitluses juhinduvad riigid Euroopa Nõukogu konventsioonist spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta. Eesti allkirjastas konventsiooni 2016. aastal, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud. Küll aga on Eesti liitunud nn Kopenhaageni grupiga, mis on kokkuleppemängude vastase võitluse riiklike platvormide ühine mitteametlik töörühm. Väärkohtlemise vastases võitluses spordi valdkonnas eraldiseisvat rahvusvahelist lepingut ei ole. Spordivaldkond lähtub oma tegevustes laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlevast Euroopa Nõukogu konventsioonist, Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist, ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning Eestis kehtivatest õigusaktidest ja regulatsioonidest.

Ennetamaks kokkuleppemänge, väärkohtlemist ja teisi spordieetikaga seotud küsimusi võeti 2024. aastal sarnaselt dopinguvastastele reeglitele vastu kogu spordivaldkonnale kehtivad spordieetika reeglid

Arenguvajadused

 EADSE asutamisest alates on järjest erinevaid võimekusi, nt uurimisvõimekus ja koolitussüsteem arendatud, kuid viimaste aastate väärkohtlemise juhtumid on tõstatanud vajaduse 2025.–2028. aastatel uurimisvõimekuse tugevdamiseks, kas läbi täiendava uurija palkamise või õigusliku toe välja arendamise. Lisaks võib tekkida vajadus pakkuda ohvritele hingelist tuge, millele tuleks senisest süsteemsemalt läheneda. Seetõttu võib EADSE vajada senisest suuremat rahalist toetust.

Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:

 EADSE arendab uurimisvõimekust, sh „tarka testimist“

 väärkohtlemise valdkonnas töötab väärkohtlemise ohvritele toepakkumiseks välja süsteemse lähenemise.

 Eesti allkirjastas Euroopa Nõukogu konventsiooni spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta 2016. aastal, kuid ei ole veel seda ratifitseerinud. Lähtudes Euroopa Liidu (EL) aluslepingutest peab oma liikmesriikidele konventsiooni ratifitseerimise loa andma EL, kuid protsess on jäänud seisma ühe EL-i liikmesriigi vastuseisu tõttu. Siiski on võimalik, et 2025.– 2028. aastatel EL loa annab, misjärel tuleb Eestil Euroopa Nõukogu konventsiooni spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta ratifitseerimisprotsessiga edasi liikuda.

 Väärkohtlemise, kokkuleppemängude ja dopingu ja teiste spordieetika valdkonnas uuringute regulaarne läbiviimine.

13

Meede 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

Eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1 (2025)

Sihttase 2

(2026)

Sihttase 3 (2027)

Sihttase 4 (2028)

Liikumisharrastusega regulaarselt (4x nädalas 30 min) tegelevate inimeste osakaal, % 16– 64 vanusegrupist

Allikas: Tervise Arengu Instituut

18,3 (2022) Ei mõõdeta

25 Ei mõõdeta 27

Tegevus 2.1 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

Eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaole

v tase)

Sihttase

1

(2025)

Sihttase

2

(2026)

Sihttase

3

(2027)

Sihttase

4

(2028)

Maakonna spordiliitude liikumisharrastusürituste osaluskordade % elanikkonnast (va Tallinn)

Allikas: Kultuuriministeerium

16,1

(2023)

17 19 21 23

Liikumisharrastusega tegelemine 2 või

enam korda nädalas vanusegrupis 55-

64a, %

Allikas: Tervise Arengu Instituut

36,9

(2022)

Ei

mõõdeta

48 Ei

mõõdeta

54

11-15 aastased, kes on 5

või enamal päeval

nädalas vähemalt üks

tund mõõdukalt

kehaliselt aktiivsed, %

Allikas: Tervise Arengu

Instituut

11-aastased 49,9

(2022)

Ei

mõõdeta

57 Ei

mõõdeta

Ei

mõõdeta

13-aastased 39,3

(2022)

Ei

mõõdeta

50 Ei

mõõdeta

Ei

mõõdeta

15-aastased 36,7

(2022)

Ei

mõõdeta

47 Ei

mõõdeta

Ei

mõõdeta

14

Tegevuse kirjeldus

Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks/liikumisharrastuseks soodsa õigusruumi loomine. Tegevuse raames rakendatakse regionaalsete maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust liikumisharrastusse. 2022. aastal asutati Eesti Olümpiakomitee poolt SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mis on riigi peamine partner liikumisharrastuse valdkonna edendamisel. Kompetentsikeskus panustab läbi koordineerivate, koolitus-, teadus- ja kommunikatsioonialaste tegevuste inimeste liikumisaktiivsuse tõusu.

Arenguvajadused

Kultuuriministeeriumi ülesanne on tagada elanikele võimalikult head tingimused organiseeritud liikumisharrastusega tegelemiseks, mis on üks oluline osa elanikkonna liikumisaktiivsuse suurendamisest. Eesti inimeste liikumisaktiivsuse suurendamiseks on vajalik tõhusam valdkondadeülene koostöö, et aidata erinevate valdkondade tegevused omavahel kooskõlla viia ning seeläbi võimaldada terviklikumat ning efektiivsemat lähenemist liikumisaktiivsuse probleemi lahendamisel. Vajalikud on valdkondadeülesed kokkulepped, mille elluviimiseks on olemas ühine nägemus ning tegevuskava.

Eesti Kultuurkapitali rahalised vahendid oleks vaja vabastada liikumisharrastuse ja teiste projektipõhiste liikumis- ja sporditegevuste jaoks, et kujundada Eesti Kultuurkapitalist peamine fond, mille kaudu rahastab riik liikumisharrastuse projektipõhiseid üritusi, rohujuuretasandi sporti jt samasisulisi projekte. Praegune probleem on tippspordi püsirahastuse suur osakaal (ligikaudu 1,2 mln eurot) Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali eelarvest.

Selleks, et suunata spordiklubisid ja –koole rohkem noorte liikumisharrastusele panustama, tuleb täiendada toetusmeetmeid. Hetkel on toetusmeetmed kaldu saavutusspordi edendamise poole. Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimusi peab muutma selliselt, et need suunaks spordiklubisid ja –koole pakkuma ka multisporditreeninguid. Alaliitude noortespordi toetuse põhimõtteid tuleb muuta nii, et toetuse määramisel väheneks noorte ja juunioride sportlike saavutuste osakaal. Lisaks tuleb teha tööd kohalike omavalitsuste suunal, et ka seal oleks spordiklubidel ja – koolidel motivatsiooni pakkuda multisporditreeninguid ja panustada harrastajatesse.

Oluline on panustada senisest tugevamalt koolilaste kehalise aktiivsuse edendamisse. Laste kehaline aktiivsus on madal nii koolipäeva jooksul kui ka nädalavahetustel. 2021. aastal Eesti Olümpiakomitee poolt käivitatud “Sport Koolis” projekti eesmärgiks on tekitada esimese kooliastme lastes huvi sportimise vastu läbi selle, et nad saavad koolipäeva raames erinevaid spordialasid katsetada. Projekt on koolide ja lastevanemate poolt väga hästi vastu võetud, kuid piiratud vahendite tõttu on sellega liitunud vaid 35 kooli I klassid (2023/24 õppeaastal).

Lähiaastatel on vaja lisavahendeid, et jätkata regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete rajamise toetusmeetmega. 2023. aastal ühekordse meetme, mahuga 3 miljonit, raames läbiviidud taotlusvooru esitati 19 taotlust ning rahastati 7 projekti. Samas on teada, et osad olme- ja teenindushoone rajamisest huvitatud regionaalsed tervisespordikeskused jätsid eelarve kitsikuse tõttu taotluse esitamata.

15

Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused

 Koostöös kohalike omavalitsustega jätkub maakondade spordiliitude kui kohaliku tasandi liikumisharrastuse eest vastutavate organisatsioonide arendamine ja võimestamine. Kultuuriministeerium panustab tegevustoetuste kaudu koostöös kohalike omavalitsustega maakondade spordiliitude tegevusse, kes pakuvad teenuseid kohalikule elanikkonnale.

 Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamine perioodil 2025-2028, mille raames toetatakse kuni kahte tervisespordikeskust igas maakonnas.

 Liikumisaktiivsuse probleemi lahendamiseks on Kultuuriministeerium panustanud rahvastiku tervise arengukava loomisesse, mille üheks osaks on toitumise ja liikumise roheline raamat. Rohelise raamatu kinnitamise järgselt Vabariigi Valitsuses panustab Kultuuriministeerium rohelises raamatus kirjeldatud meetmete elluviimisesse.

 Liikumisharrastuse valdkonna juhtimise tõhustamine ja koostöö parendamine spordiorganisatsioonide ning kohalike omavalitsustega. Selleks loodi 2022. aastal Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, kelle tööd Kultuuriministeerium igakülgselt toetab. Järgnevatel aastatel on kompetentsikeskuse ülesandeks eelkõige toimiva koostööformaadi väljatöötamine partneritega ja liikumisharrastuse valdkonna organisatsioonide töö tõhustamine.

 Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium on kokku leppinud liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskavas ja jätkavad selle elluviimist.. Tegevuskava on praktiline dokument, mis sätestab konkreetsed tegevused kolme ministeeriumi valitsemisalas järgmise nelja aasta jooksul ja aitab kaasa liikumisaktiivsuse tõusule Eestis.

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Planeerimistasand Eesmärk

Spordiprogramm

Meede 1. Saavutusspordi edendamine

Tegevus 1.1. Saavutusspordi toetamine ja arendamine

Teenus: Spordiorganisatsioonide ja taristu toetamine

Sportlastele ja spordiorganisatsioonidele on loodud tingimused saavutusspordiga tegelemiseks.

Teenus: Tunnustamine ja toetamine Sportlaste, sporditegelaste ja treenerite saavutuste ja tulemusliku tegevuse esiletõstmine ning tunnustamine.

Teenus: Spordimeditsiini toetamine Tegutseb spordimeditsiini kompetentsikeskus ja spordimeditsiinilised teenused on sportlastele kättesaadavad.

Teenus: Spordiinfo kogumise ja arendustegevuste toetamine

Tagatud on sporditegevuse korraldamiseks ning juhtimiseks vajalik spordistatistika ja analüüs; treenerite ja sporditöötajate koolitussüsteemi ning treenerite kutsesüsteemi toimimine.

Tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine

Teenus: Teenus: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine

Dopinguvaba aus sport ja liikumisharrastus; turvaline osalemine spordivõistlustel nii sportlasena kui pealtvaatajana.

Meede 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

Tegevus 2.1 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

Teenus: Organiseeritud liikumisharrastuse toetamine

Liikumisharrastuse edendamine partnerorganisatsioonide tegevuste ja liikumist soodustava taristu arendamise kaudu.

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi rahastamiskava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 46 134 757 45 362 831 44 239 853 44 296 253

Meede 1. Saavutusspordi edendamine

43 052 754 42 391 697 41 403 797 41 460 197

Tegevus 1.1 Saavutusspordi toetamine ja arendamine

42 685 361 42 040 697 41 052 797 41 109 197

Teenus: Spordiorganisatsioonide ja taristu toetamine

41 291 336 40 742 580 39 758 352 39 814 752

Teenus: Tunnustamine ja toetamine 595 100 504 700 504 700 504 700

Teenus: Spordimeditsiini toetamine 174 420 168 912 165 240 165 240

Teenus: Spordiinfo kogumise ja arendustegevuste toetamine

624 505 624 505 624 505 624 505

Tegevus 1.2 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine

367 393 351 000 351 000 351 000

Teenus: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine

367 393 351 000 351 000 351 000

Meede 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

3 082 003 2 971 134 2 836 056 2 836 056

Tegevus 2.1 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

3 082 003 2 971 134 2 836 056 2 836 056

Teenus: Organiseeritud liikumisharrastuse toetamine

3 082 003 2 971 134 2 836 056 2 836 056

KINNITATUD

Kultuuriministri 10.02.2025

käskkirjaga nr 31

LISA 3

LÕIMUMIS-, SH KOHANEMISPROGRAMM 2025-2028

Sissejuhatus

Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi elluviimisega toetatakse sidusust ühiskonnas, aidatakse kaasa ühtekuuluvustunde loomisele erinevate elanikkonnagruppide vahel Eesti ühiskonnas ning Eesti elanike teadlikkuse kasvule erinevatest kultuuridest ja keeltest.

Lõimumis-, sh kohanemisprogramm toetub „Sidusa Eesti arengukavale 2030“ (edaspidi arengukava), mille elluviimist koordineerivad kultuuriminister, siseminister ja välisminister. Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumi ülesanne arengukava elluviimisel ja suunamisel on oma vastutusvaldkonna tegevuste elluviimine, arengukava elluviimise üldine seiramine, tegevuste ja eriarvamuste ühtlustamine, arengukava aruannete ja uuendamise korraldamine.

Tulemusvaldkond Sidus ühiskond

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on sidus ja kaasav ühiskond

Valdkonna arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“

Programmi nimi Lõimumis-, sh kohanemisprogramm

Programmi eesmärk Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele.

Programmi periood 2025.–2028. aasta

Peavastutaja (ministeerium)

Kultuuriministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

2

Lõimunud ja sidus ühiskond tähendab arengukava kohaselt, et kõik Eesti inimesed, sh eri keele ja kultuuritaustaga, vastastikku aktsepteerivad üksteist ja peavad üksteisest lugu, tunnevad ühtekuuluvustunnet, teevad koostööd ja sh saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult, suhtlevad omavahel ja moodustavad sotsiaalseid võrgustikke. Lõimunud ja sidusa ühiskonna alus on Eesti identiteet ning eesti keel ja kultuur. Samas on lõimunud ühiskonna osad ka kõik teised keeled, kultuurid ja rahvused. Sidusas ühiskonnas ei sõltu inimeste kohtlemine nende soost, vanusest, erivajadusest või puudest, rassilisest või etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest sättumusest, perekonnaseisust, elukohast jne.

Kohanemine on osa lõimumisest, mis koosneb esimestest teenustest ja tegevustest pärast Eestisse jõudmist (orienteeruvalt viie aasta jooksul pärast saabumist), mil uussisserändaja saab alusteadmised ja -oskused riigis tegutsemiseks.

Edukas lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

Senise lõimumispoliitika peamise sihtrühmana on nähtud valdavalt venekeelseid Eesti püsielanikke, kellel ei ole Eesti kodakondsust ja kes on valdavalt määratlemata kodakondsusega isikud ja Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Lõimumine on aga kahepoolne protsess, mis eeldab nii teisest rahvusest püsielanike, sisserändajate kui ka neid lõimiva ühiskonna koostööd ja jõupingutusi. Jooksva programmiperioodi fookuses on erinevate sihtrühmade omavaheliste kontaktide suurendamine.

Seoses 24.02.2022 hoogustunud Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooniga Ukrainas on uussisserändajate sihtrühm mitmekordselt suurenenud Ukraina sõjapõgenike arvelt, kellel on vastavalt Euroopa Liidu direktiivile ning Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusele võimalik taotleda Eestis ajutise kaitse staatust1. Samuti on sõjategevusest tingitud rahvusvahelise kaitse täiendava kaitse staatusega inimeste arvu märkimisväärne kasv. Ukrainlaste kogukonna suurenemine seab väljakutseid nii poliitikakujundamise kui teenuste pakkumise vaates. Rahvastikuregistri 01.01.2025 seisuga on Eestis 52 391 UA kodanikku.

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika on horisontaalse iseloomuga ning hõlmab riigi eelarvestrateegias mitut poliitikavaldkonda, aidates saavutada nende eesmärke, sh säilitada eesti keelt ja kultuuri, kindlustada Eesti julgeolekut ning suurendada majanduse konkurentsivõimet. Samal ajal toetavad teiste poliitikavaldkondade tegevused lõimumispoliitika eesmärkide elluviimist.

Programmi eesmärgi saavutamiseks viiakse Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ellu meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti” tegevused.

Samuti aitavad programmi eesmärke saavutada Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmi komponendi „Kultuuriline ja keeleline lõimumine“ tegevused.

Käesolevas lõimumis-, sh kohanemisprogrammis on kajastatud ainult Kultuuriministeeriumi tegevusi, mida tuleb vaadelda lõimumiseesmärkide saavutamiseks kogu avaliku sektori tegevuste koosmõjus.

1 Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korraldus nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/308032022010

3

Joonis 1. Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi struktuur

Programmi juhtimiskorraldus ja elluviimine

Programmi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri juhtimisel. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad „Sidusa Eesti arengukavast 2030“ kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtidega. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega.

Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi rakendamisest annab Kultuuriministeerium aru Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitatavas iga-aastases Sidusa ühiskonna tulemusaruandes. Ministri kinnitatud programm avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist Riigikogus ning riigieelarve vahendite täiendavat liigendamist Vabariigi Valitsuses.

Lõimumis-, sh kohanemisprogrammis kajastatakse Kultuuriministeeriumi planeeritud, elluviidavaid ning rahastatavaid tegevusi ja teenuseid ning antakse ülevaade olulisematest uutest algatustest. Teiste ministeeriumide elluviidavad ühiskonna lõimumist toetavad tegevused kajastatakse ministeeriumide juhitavate programmide ja tegevuste raames. Tulemusi analüüsitakse mõõdikute monitoorimise kaudu.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler koostöös kultuuriministri moodustatud rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab ka vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise nõukoda.

4

Tihedat koostööd tehakse Välisministeeriumiga ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste täitmise ja rahvusvähemuste õiguste seires.

Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku (European Integration Network) liige, Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt (National Roma Contact Point – NRCP) ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja rändlejate eksperdikomitees (Committee of Experts on Roma and Traveller Issues – ADI-ROM). Samuti osaleb Kultuuriministeerium OECD migratsiooniteemalises ekspertgrupis (Expert Group on Migration), mille eesmärk on toetada lõimumist ning vahetada teavet liikmesriikide vahel. Kultuuriministeerium osaleb ka Holokausti Mälestamise Rahvusvahelise Ühenduse (IHRA) töös.

Tegevuste elluviijaks on suuremalt jaolt Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA), lisaks viivad tegevusi ellu ka Eesti Linnade ja Valdade liit (edaspidi ELVL) ja Kultuuriministeerium ise.

Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve

Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele.

Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud

Mõõdik, sh allikas Algtase

(viimane teadaolev

aasta)

Sihttase 1

(2025) Sihttase 2

(2026) Sihttase 3

(2027) Sihttase 4

(2028)

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlased % Allikas: Eesti integratsiooni monitooring (EIM)

73%

(2023)

Ei mõõdeta ≥ 73%

Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teisest rahvusest inimesed % Allikas: EIM

89%

(2023)

Ei mõõdeta ≥ 89% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Programmi eelarve

Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2024 2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 16 534 987 16 557 073 16 448 748 16 276 283 14 831 842

Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti

16 309 987 16 368 323 16 263 748 16 093 783 14 649 342

5

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine

16 309 987 16 368 323 16 263 748 16 093 783 14 649 342

Rahvuskaaslaste toetamine 225 000 188 750 185 000 182 500 182 500

Rahvuskaaslaste toetamine 225 000 188 750 185 000 182 500 182 500

Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused

Eestis elab eestlaste kõrval arvukalt teistest rahvustest inimesi ning sisserände tulemusel suureneb

ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus.

Rahvastikuregistri 01.01.2025 andmete kohaselt elab Eestis 1 370 925 elanikku, kellest 1 128 020 on

Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis,

oli 60 227 (4,4% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 182

678 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel (78 186), järgnevad Ukraina

kodakondsusega isikud (52 391).

Statistikaameti andmetel elab Eestis 216 rahvuse esindajat. 67,8% riigi elanikkonnast on rahvuselt

eestlased, 22,5% venelased, 4,5% ukrainlased, 0,8% valgevenelased ja 0,6% soomlased. Eestis elab ka

väike romade kogukond (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2025 690 roma, kes moodustavad

0,05% Eesti rahvastikust ning neist ligi kolmandik elab Valga maakonnas).

2021.a rahvaloenduse käigus selgus, et Eestis on hinnanguliselt kahe rahvusega inimesi 41 960 ehk 3%

elanikkonnast ning kahe emakeelega inimesi 30 710 ehk 2% elanikkonnast. Nii rahvuste kui ka keelte

puhul on levinuim paar vastavalt eestlased-venelased või eesti-vene emakeelega inimesed. Kahe

rahvusega inimestest 62% ehk 25 940 ütlesid, et nad on nii eestlased kui ka venelased. Teised rahvuste

paarid moodustavad tunduvalt väiksema osa — 5% on neid, kes peavad end rahvuselt venelaseks ja

ukrainlaseks, 3% aga neid, kes peavad end nii eestlaseks kui soomlaseks. Kahe emakeelega rahvastikust

moodustavad eesti ja vene emakeelega inimesed 59% (18 160), vene ja ukraina emakeelega inimesed

12% (3810) ning eesti ja inglise emakeelega inimesed 4% (1220).

1993. aastal vastu võetud vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse alusel on Eestis

kultuuriautonoomia registreerinud rootsi vähemusrahvus, kes saab seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks riigi toetust. Eestis tegutseb umbes 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi, millest riigi toetust

saavad ca 250 organisatsiooni. Riiklikud toetused rahvusvähemuskultuuridele on osutunud tõhusaks

poliitikavahendiks riigis elavate rahvusgruppide vaimse kultuuripärandi säilitamisel ja

mitmekultuurilise Eesti kultuuriruumi loomisel. Eesti ühiskonna lõimumismonitooring (EIM) 2023

andmete järgi ei tunne 53% teisest rahvustest inimestest mingit survet oma rahvuskultuurist

loobumiseks.

Eesti roma kogukond tunneb ühtekuuluvust Eestiga ja ühisosa eestlastega, kuid jääb sotsiaal-

majanduslike näitajate poolest muust ühiskonnast järsult maha. Statistikaameti 01.01.2024. a

andmetel omas kõrgharidust vaid 2,0% romadest, kesk, keskeri- või kutseharidust 23,9%, põhiharidust

37,7 %, algharidust 24,5% ning alghariduseta oli 9,1% romadest. 2,7% romade haridustase on

teadmata. Madalast haridustasemest tulenevalt on romade tööhõive madal (Tööhõive määr seisuga

1.01.2024 17,4%) ning toimetulek keeruline.

Viimasel aastakümnel on erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste protsesside tulemusel

toimunud olulised muutused ka Eesti rändeprotsessides. Rahvusvaheline ränne ei ole Eesti jaoks

midagi uut, kuid väljarände asemel näeme viimastel aastatel üha kasvavat sisserännet, sh eestlaste

tagasipöördumist. Alates 2015. aastast on Eesti rändesaldo muutunud positiivseks, üha enam

sisserändajaid soovib jääda Eestisse püsivalt.

6

Esialgsete andmete kohaselt (Statistikaameti andmetel) saabus Eestisse 2024. aastal 13 826 inimest ja

siit lahkus 13 278, ehk rändesaldo oli 548 inimesega positiivne. Ca 6 200 ehk 45% kõigist

sisserännanutest olid Ukraina kodakondsusega. Võrreldes aasta varasemaga vähenes Ukraina

kodakondsusega sisserännanute arv poole võrra. Ehkki sisserännanud Ukraina kodanike arv on 2023.

aastaga võrreldes kaks korda väiksem, on see siiski kordades suurem kui enne täiemahulise sõja algust

(2020: 2374, 2021: 3047, 2022: 33 217, 2023: 13 082). Eestist lahkus registreeritud rände andmetel

2024. aastal 5 300 Ukraina kodanikku.

2023. a sai tähtajalise elamisloa- või õiguse 17 286 inimest, neist 10 732 kolmandate riikide kodanikku

ja 6554 ELi, EMP või Šveitsi kodanikku. Euroopa Liidust tuleb Eestisse elama enim Soome ja Läti

kodanikke, kolmandatest riikidest saabujate hulgas on enim Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni

kodakondsusega inimesi.

Kolmandatest riikidest pärit sisserände peamised põhjused 2024. aastal: töötamine (2839), pereränne

(3498) ja õppimine (549), ettevõtluseks (148). VRKS-i alusel elamisloa saajaid oli 2752 (va AJK).

24.02.2022 hoogustus Venemaa täiemahuline sõjaline agressioon Ukrainas, mille tõttu on Ukraina

kodanikud sunnitud massiliselt riigist lahkuma. Tegemist on ulatusliku humanitaarkriisiga ning ei ole

täpselt teada, millal Ukrainast sõja eest põgenenutel on võimalik turvaliselt ja püsivalt oma päritoluriiki

või -piirkonda tagasi pöörduda. Eesti toetab Ukraina sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik siin kiiresti

kohaneda ja ise oma eluga hakkama saada, kuni tekib võimalus kodumaale naasta. Ajutise kaitse

staatust on 31.12.2024 seisuga taotlenud kokku 56 747 inimest. Ajutise kaitse pikendamist on 31.

detsembri seisuga taotlenud 87 954 inimest ning sellest loobunud 8182 inimest.

Rahvusvahelist kaitset on perioodil 24.02.2022-31.12.2024 taotlenud kokku 8265 inimest, kellest 7618

on Ukraina kodanikud. Kohanemisprogrammi pakutakse kolmele sihtrühmale: Eestis tähtajalise

elamisloa ja -õigusega viibivatele välismaalastelele ehk n.ö tavarände alusel Eestisse saabunud

uussisserändajatele, rahvusvahelise kaitse saajatele (täiendava kaitse või põgeniku staatusega) ja

ajutise kaitse saajatele.

Viimastel aastatel on kasvanud islamitaustaga riskiriikidest pärit Eestisse elama asunud välismaalaste

arv, 2023. aastal oli selliseid inimesi 9204. Kuue aastaga (2015-2023) on nende inimeste arv

neljakordistunud. Islamiusuliste suurenenud kogukonnaga võivad kaasneda erinevad ohutegurid nagu

nt tihenevad kontaktid riskiriikidega, päritoluriikide probleemid kanduvad Eestisse ja suureneb

radikaliseerumise tõenäosus. Tähtis on Eestisse elama asuvate inimeste kiire lõimumine meie

ühiskonda ja kinniste kogukondade tekke vältimine.

Lõimumisvaldkonnas on läbi aastate suurema tähelepanu all olnud eesti keele oskus ja selle

omandamine. Riigikeele oskus mõjutab nii sotsiaalmajanduslikku kui ka kultuurilist lõimumist ning

osalemist aktiivselt ühiskonnaelus. Kuna Eesti ühiskonnas edukaks hakkamasaamiseks ja lõimumiseks

on eesti keele oskus võtmetähtsusega, tuleb võimaldada keeleõpet, et võimalikult paljud inimesed

saaksid eesti keele selgeks ning vajadusel sooritaksid eesti keele tasemeeksami.

Kultuuriministeerium korraldab Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) vahendusel kohanemisprogrammi

pakkumist, sh eesti keele õpet uussisserändajatele. Uussisserändajate seas eristatakse omakorda

kahte peamist sihtrühma: tavarände ja sundrändega riiki sisenenud isikud. Tavarändega saabunud, st

elamisloa või -õiguse saanud isikutele pakutakse kohanemisprogrammi raames A1- B1-tasemel tasuta

eesti keele õpet. Tavarände sihtrühmale on kursustel osalemine vabatahtlik. Sundränne hõlmab

erinevaid rahvusvahelise kaitse staatuse saanud isikuid, sh pagulasstaatus, täiendav kaitse ja ajutine

kaitse, neile on seadusest tulenevalt kohanemisprogrammis, sh keeleõppes osalemine kohustuslik.

Kõik nimetatud sihtrühmad saavad kohanemisprogrammi kohta teavituskirja Politsei- ja

Piirivalveametilt. Registreerumine kursustele toimub kohanemisprogrammi infoportaali

(www.settleinestonia.ee) kaudu.

7

2024. aastal toetati Kultuuriministeeriumi vahenditest kokku 11 527 õppekohta (sh 2 744 õppekohta

eesti keele majade ja nende partnerite juures; 3 791 õppekohta ajutise kaitse saajatele; 815 õppekohta

rahvusvahelise(täiendava) kaitse saajatele, 4 177 õppekohta kohanemisprogrammi raames).

Keeleõpet toetavates tegevustes osaleti 6 340 korral.

2024. a. sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 751 inimest, kellest määratlemata

kodakondsusega isikuid oli 409 inimest ja 200 inimest omasid Venemaa kodakondsust. Huvi Eesti

kodakondsuse vastu on suurenenud eelkõige Venemaa kodanike seas.

Statistikaameti andmed näitavad, et võrreldes teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul

parem positsioon. Teistest rahvustest elanikel on madalam tööhõivemäär ja kõrgem töötuse määr.

2023. aasta III kvartalis oli eestlaste tööhõive määr 72,4%, mitte-eestlaste oma 62,6%7, töötuse määr

oli eestlastel 5,3%, mitte-eestlastel 11,5%.

Eestis elavaid rahvusrühmi tugevalt eristavaks trendiks on endiselt hinnangud eri infoallikate

olulisusele ja usaldusväärsusele. Riigikantselei tellimusel viis Turu-uuringute AS 2024. aastal läbi mitu

avaliku arvamuse seireuuringut, kus muu hulgas küsiti millised infoallikad on Eesti elanike jaoks kõige

olulisemad. Eestlaste jaoks kõige olulisemad kanalid on eestikeelsed telekanalid (ETV, ETV2, TV3, Kanal

2 jne 71%), muust rahvusest elanike jaoks sotsiaalmeedia (Facebook, VKontakte, YouTube, Telegram

jt). ETV+ on oluline infoallikas 32% muust rahvusest elanikele ning 2% eestlastele. Venemaa kanalid on

jätkuvalt olulised 8% muust rahvusest elanikele, neid oluliseks pidavate eestlaste osakaal kahanes

nullini. 2023. aasta Integratsiooni Monitooringu andmetel kõige usaldusväärsem infokanal eestlaste

jaoks on ETV ja ETV2 (86%), järgnevad eestikeelsed ajalehed ja veebiportaalid (78%) ning piirkondlikud

ajalehed (73%). Muust rahvusest elanike seas on kõrgem usaldus (nii üldiselt kui ka vastava infokanali

tarbijate hulgas) kohalike ajalehtede (47%) ja ETV+ vastu (46%), millele järgnevad kohalikud

venekeelsed uudisteportaalid (41%) ja ETV eestikeelsed kanalid (33%).

Perioodi olulised tegevused:

1. Avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua loomine, mis annab ülevaate rände- ja lõimumisvaldkonna põhinäitajatest.

2. Kohanemisprogrammi personaliseeritumaks ja ligipääsetavamaks muutmine, sh infoteenuse „Eestis kohanemine” täiemahuliseks sündmusteenuseks arendamine.

3. Uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi settleinestonia.ee ja andmevahetuslahenduse edasiarendamiseks vajaliku rahastusmudeli leidmine.

4. Kohalikke omavalitsuste võimestamine lõimumis-, sh kohanemisteenuste arendamisel.

Meetmed, tegevused ja teenused

Meede 1. Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti

Meetme eesmärk: Eri keele ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud võimalused aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure ning soodustatud kogukondadevahelist koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (viimane

teadaolev aasta)

Sihttase 1 (2025)

Sihttase 2 (2026)

Sihttase 3 (2027)

Sihttase 4

(2028)

Teistest rahvustest inimeste kontaktid eestlastega

Allikas: EIM

2,9

(2023)

Ei mõõdeta ≥ 3%

Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Eestlaste kontaktid teistest rahvustest inimestega

Allikas: EIM

2,1

(2023)

Ei mõõdeta ≥ 2,5% ei mõõdeta Ei mõõdeta

Muu kodukeelega inimeste tööhõive

Allikas: Eesti tööjõu uuring, Statistikaamet

63,6%

(2023)

Ei mõõdeta 64% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Teise kodukeelega inimeste osalemine kultuurielus

Allikas: Kultuuris osalemise uuring

69,3%

(2023)

Ei mõõdeta 75% Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

Teise kodukeelega inimeste osalemine spordis

Allikas: Kultuuris osalemise uuring

27,8%

(2023)

Ei mõõdeta 27% Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

Informeeritus Eestis toimuvast -eestlased

Allikas: EIM

90%

(2023)

Ei mõõdeta ≥ 95% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Informeeritus Eestis toimuvast -teised rahvused

Allikas: EIM

89%

(2023)

Ei mõõdeta ≥ 89% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Eesti elanike teadlikkus ja valmisolek toetada lõimumist, sh kohanemist

Allikas: Siseturvalisuse uuring, EIM

35%

(2022)

Ei mõõdeta ≥ 37% Ei mõõdeta ≥ 37%

Meetme kirjeldus

Tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Tagatud on lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamist ja rakendamist soodustav keskkond

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (viimane

teadaolev aasta)

Sihttase 1 (2025)

Sihttase 2 (2026)

Sihttase 3 (2027)

Sihttase 4 (2028)

Aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal teistest rahvustest elanikest, (valdab vabalt või saab aru, räägib ja kirjutab), %

Allikas: EIM

46%

(2023)

Ei mõõdeta 50% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Eesti keele kasutus vabal ajal alates INSA eesti keele kursusel osalemisest

Allikas: INSA

71%

(2022)

76% 77% 77% 78%

Romade (15-74-aastaste) tööhõive määr, %

Allikas: Statistikaamet, Töötamise register (TÖR)

17,4%

(2024)

20% 21% 21% 21%

Kesk-, kutse- või kõrgharidusega 15aastaste ja vanemate romade osakaal (%)

Allikas: Statistikaamet

25,9%

(2024)

26% 27% 28% 28%

Muu emakeelega elanike osakaal avalikus sektoris (avalik sektor)

Allikas: Statistikaamet

22,6%

(2023)

24% 25% 25% 25%

Uussisserändajate hinnang ligipääsu kohta teenustele, millega neil on kogemus (väga hea ja pigem hea)

Allikas: EIM

87%

(2023)

Ei mõõdeta 90% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Hästi enda hinnangul Eesti eluga kohanenud uussisserändajad

Allikas: EIM

76%

(2023)

Ei mõõdeta 76% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Partnerite rahulolu INSA teenustega

Allikas: INSA

80%

(2021)

83% 84% 84% 85%

10

ETV+ ja Raadio 4, rus.err.ee, news.err.ee jälgitavus

Allikas: Kantar Emor; Gemius Eesti

ETV+ vaatajate arv

nädalas, muu rahvus

(otse- ja järelvaatajad

, vähemalt 15 minutit nädalas)

24,3% (2023)

Raadio 4, kuulajaid nädalas

(reach), muu rahvus 20,1% (2023)

Unikaalsete veebikülasta

jate arv nädalas

(tuhandetes) rus.err.ee- 169 000;

news.err.ee- 38 000 (2023)

ETV+ vaatajate arv

nädalas, muu rahvus

(otse- ja järelvaatajad

, vähemalt 15 minutit nädalas)

≥24%

Raadio 4, kuulajaid nädalas

(reach), muu rahvus- ≥20%

Unikaalsete veebikülasta

jate arv nädalas

(tuhandetes) rus.err.ee- ≥180 000;

news.err.ee- ≥40 000

ETV+ vaatajate arv

nädalas, muu rahvus

(otse- ja järelvaatajad

, vähemalt 15 minutit nädalas)

≥24%

Raadio 4, kuulajaid nädalas

(reach), muu rahvus- ≥20%

Unikaalsete veebikülasta

jate arv nädalas

(tuhandetes) rus.err.ee- ≥180 000;

news.err.ee- ≥ 50 000

ETV+ vaatajate arv

nädalas, muu rahvus

(otse- ja järelvaatajad

, vähemalt 15 minutit nädalas)

≥24%

Raadio 4, kuulajaid nädalas

(reach), muu rahvus- ≥20%

Unikaalsete veebikülasta

jate arv nädalas

(tuhandetes) rus.err.ee- ≥180 000;

news.err.ee- ≥50 000

ETV+ vaatajate arv

nädalas, muu rahvus

(otse- ja järelvaatajad

, vähemalt 15 minutit nädalas)

≥24%

Raadio 4, kuulajaid nädalas

(reach), muu rahvus- ≥20%

Unikaalsete veebikülasta

jate arv nädalas

(tuhandetes) rus.err.ee- ≥180 000;

news.err.ee- ≥50 000

ETV+ ja Raadio 4, olulisus muust rahvusest elanike seas

Allikas: EIM

ETV+ 37%

Raadio 4 22%

(2023)

Ei mõõdeta ETV+ 50%

Raadio 4 35%

Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Teenused

Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine

Eesmärk on, et vajaduspõhised lõimumis-, sh kohanemisteenused oleksid korraldatud kliendikeskselt ja tulemuslikult. Kokku on lepitud teenused, mida sihtrühmadele pakutakse ning sihtrühmad on nendest teadlikud ja teenuste kvaliteediga rahul. Programmperioodi jooksul:

 Arendame riigiportaali keskkonnas www.eesti.ee sündmusteenust „Eestis kohanemine”, mis hõlmab kaheksa osateenust ja andmevahetuslahendust, samuti uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi https://www.settleinestonia.ee/.

 INSA arendab edasi iseteenindusportaali https://iseteenindus.integratsioon.ee/, mille abil kliendid saavad registreeruda sobivatele keelekursustele, leida huvitavaid sündmusi oma suhtluskeele praktiseerimiseks, sorteerida keeleõppevõimalusi keeletaseme, asukoha või ajaperioodi järgi, näha ülevaadet läbitud tegevustest, saada meeldetuletusi eesootavate sündmuste kohta.

11

 INSA võtab kasutusele vestlusroboti (bürokrati) nõustamisteenustes potentsiaalse ajakulu vähendamiseks ning info kättesaadavuse parandamiseks. Loome uusi lõimumist ja keeleoskuse arendamist toetavaid e-teenuseid, viime läbi teenusepakkujate ning kasutajate uuringuid analüüsimaks olemasolevaid erasektori poolt pakutavaid rakendusi ning klientide valmisolekut uute e-teenuste kasutamiseks.

 Viime läbi käesoleva arengukava vahehindamise.

 Viime läbi kümnenda integratsiooni monitooringu.

 Alustame uue valdkondliku arengukava koostamist.

Arenguvajadused:

 Sihtrühmade teadlikkuse tõstmine, nii et inimestel oleks lihtne aru saada, milliseid teenuseid neile pakutakse, kuidas need üksteist toetavad ning mida teenustes osalemine neile annab.

 Sujuva andmevahetuslahenduse loomine erinevate koostööpartnerite vahel teenuste (eelkõige keeleõppe) tõhusamaks ja kuluefektiivsemaks pakkumiseks.

 Täiendavad vahendid infoplatvormi www.settleinestonia arendamiseks, kohanemisprogrammi katkematu ja sujuva toimimise tagamiseks.

Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum

Eesmärk on tagada regulaarne, selge ja faktitäpne lõimumis-, sh kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnast. Programmiperioodi jooksul:

 Jätkame ühise inforuumi tugevdamisega. Toetame ja võimestame kohalikke eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud meediakanaleid ning toetame lihtsas eesti keeles uudiste tootmist ja avaldamist, korraldame täiendkoolitusi ajakirjanikele ja ajakirjandustudengitele.

 Koostöös Riigikantseleiga tagame riigiinfo kättesaadavuse ka eri keele- ja kultuuritaustaga Eesti elanikele.

 Koostöös Rahvusraamatukoguga aitame kaasa väärinfo leviku piiramisele. Viime läbi meediahariduse programmi eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga täiskasvanutele, koostame meediakirjaoskust toetavaid digitaalseid õppematerjale.

 Koostöös Statistikaametiga arendame avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua rände- ja lõimumis-, sh kohanemisalase kommunikatsiooni parandamiseks.

 Lõimumist, sh kohanemist toetavate hoiakute kujundamiseks ja toetamiseks korraldame kommunikatsioonikampaaniaid, tellime Eesti kultuuririkkust tutvustavaid ristmeediaprogramme, tele- ja raadiosaateid ning artikleid.

 Tellime uuringu perioodil 2024-2025 toimunud lõimumist toetavate kommunikatsioonikampaaniate ja tellitud ristmeediaprogrammide mõju hindamiseks.

Arenguvajadused:

 Eestikeelsete ajakirjanike teadlikkuse tõstmine kohalikust venekeelsest inforuumist.

 Regulaarse tagasiside kogumine inglise keeles tegutsevate uudisportaalide kohta. Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine Eesmärgiks on, et erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel oleksid usalduslikud, sõbralikud ja tihedad otsekontaktid. Erineva emakeelega inimesed algatavad ja osalevad kogukondlikes ühistegevustes (sh vabatahtlikus tegevuses) ning tunnevad ühtekuuluvustunnet.

12

Programmiperioodi jooksul:

 INSA süstemaatiliselt kaasab vabatahtlikke lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna tegevustesse:

koolitades eestvedajaid, võimestades kogukondi ning vabaühendusi, luues

kogemiskohtumiste platvormi.

 Koostöös INSA, Kodanikuühenduse Sihtkapitali ja Eesti Rahvakultuuri Keskusega kaasame eri

keele- ja kultuuritaustaga inimesi ja tagasipöördujaid kogukondlikkesse tegevustesse.

 INSA taotlusvooru kaudu toetame erinevaid kogukondi liitvaid projekte. Arenguvajadused:

 Täiendavate võimaluste loomine suurendamaks eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste sidusust Eesti kultuuriruumiga.

Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine Eesmärk on, et eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks oleks paranenud. Programmiperioodi jooksul:

 INSA viib läbi eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused.

 Tööjõulähetusprogrammi pakkumine keeleõppe eesmärgil. Arenguvajadused:

 Tööjõulähetusprogrammi laiem pakkumine (lisaks haridustöötajatele ka teistele sihtrühmadele - meditsiini- ja siseturvalisuse valdkonna töötajatele).

 Tööandjatega koostöömudeli arendamine keeleõpe ja kohanemise valdkonnas. Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine Eesmärgiks on, et eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvaks, ühiskond toetaks erineva emakeelega inimeste koos õppimist, mitmekeelse ja rändetaustaga õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. Inimeste usaldus riigi institutsioonide vastu on kõrge.

Selleks programmiperioodi jooksul:

 INSA toetab ja loob mitmesuguseid võimalusi eesti keele praktiseerimiseks eestikeelses keelekeskkonnas, sh jätkab vabatahtlikke kaasavate toetavate tegevuste formaatide arendamise ja pakkumisega, laiendab keelesõbra programmi.

 INSA jätkab keelekursuste pakkumisega (sh kohanemisprogrammi raames, eesti keele majas jm) sh töötab välja kohanemisprogrammi eesti keele õppe B1-taseme õppematerjalid ning teadmiste testid, sh veebipõhised testid ja e-õppematerjalid.

 Pakume keeleõpet toetavat nõustamissüsteemi.

 Arendame Eesti kultuuriruumi, toetame keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning

omakultuuri säilitamist ja arendamist. Selleks INSA jätkab rahvusseltside ja KUM rootsi

kultuuriomavalitsuse toetamist ning hõimurahvastega koostööd edendavate tegevuste

elluviimist koostöös Fenno-Ugria Asutusega; toetame eri töökeelega rahvusseltside ja

kultuuriorganisatsioonide koostööd, toetame ukraina keele ja kultuuri säilitamist ukraina

noorte seas.

 INSA jätkab kohanemisprogrammi pakkumisega. Kohanemisprogrammi paindlikumaks ja mugavamaks pakkumiseks luuakse teemamoodulite e-õpe versiooni, muutes need paremini kättesaadavaks neile, kellel on digioskused ja suurem vajadus paindlikku õppekorralduse järele.

13

Arenguvajadused:

 Ajutise kaitse saajate sujuva keeleõppe teekonna jätkamine, ehk A2-B1 tasemel keeleõppe pakkumine.

 Tegevuste ja teenuste välja arendamine ja/või kohandamine islamiriikidest sisserändajatele selleks, et vältida selle sihtrühma radikaliseerumist, soodustada sujuvamat lõimumist ja tagada ühiskonna sidusus.

 Uuringu läbiviimine olemasolevate kohanemisteenuste sobivuse hindamiseks mitmekesisemaks muutunud sihtrühma vajadustega. Uuringu tulemuste põhjal kohanemisprogrammi uuendamine.

Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine Eesmärk on, et avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad sihtrühmaga kokku, arvestavad oma põhitegevuses eesti keelest erineva emakeelega inimeste vajadustega. Lõimumis-, sh kohanemisteenuste pakkujad on heades partnerlussuhetes ning teadlikud iseenda ja teiste osaliste rollidest. Selleks programmiperioodi jooksul:

 Teeme koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, sh arendame KOV tasandi lõimumisvaldkonna koordinaatorite võrgustikku, aitame KOVidel arendada lõimumist toetavaid teenuseid, tõstame KOV ametnike ja teenistujate võimekust töötada sihtrühmaga (uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ning tagasipöördujad).

 Viime ellu tegevusi romade sotsiaalmajandusliku lõimumise soodustamiseks, seda toetava roma rahvuskultuuri ja identiteedi tugevdamiseks ning kogukonna suhtes levinud negatiivsete stereotüüpide hajutamiseks: toetame avaliku-, era ja kolmanda sektori organisatsioonide teadlikkust roma kogukonnast; arendame sotsiaalmajanduslikult haavatavas olukorras romadele suunatud mentoriteenust kohalikes omavalitsustes; toetame roma kodanikuühiskonna organisatsioonide teket ja võimekust, ning aitame kaasa roma kultuuri ja ajaloo tutvustamisele Eesti elanikele.

Arenguvajadused:

 Lõimumis-, sh kohanemisteekondade mudeli väljatöötamine ja rakendamine KOV-ides.

 Romadele suunatud mentorteenuse laiendamine teistesse linnadesse.

 Romadele suunatud mentorlus ja koolitused, et kujundada eeldusi, mis toetavad romade aktiivset osalust kutse- ja täiendõppes ning tööhõives, eelkõige motivatsiooni ja hoiakute tasandil.

Meede 2. Rahvuskaaslaste toetamine

Meetme eesmärk: Väljaspool Eestit elav eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna-

ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud.

14

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev

aasta)

Sihttase 1

(2025) Sihttase 2

(2026) Sihttase 3

(2027) Sihttase 4

(2028)

Eestisse tagasipöördujate rahulolu kohanemisprotsessiga -eestlased Allikas: EIM

90%

(2020)

Ei mõõdeta 92% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Eestisse tagasipöördujate rahulolu kohanemisprotsessiga -teised rahvused Allikas: EIM

82%

(2020)

Ei mõõdeta 87% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Meetme kirjeldus

Tegevus 2.1. Rahvuskaaslaste toetamine

Eesmärk: Välismaal elavad rahvuskaaslased on teadlikud eestluse säilimist toetavatest teenustest

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane teadaolev

aasta)

Sihttase 1

(2025) Sihttase 2

(2026) Sihttase 3

(2027) Sihttase 4

(2028)

Tagasipöördujate teadlikkus avalikest teenustest

Allikas: EIM

70 %

(2020)

Ei mõõdeta > 72% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Tegevuse kirjeldus

Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik süstemaatiliselt toetanud rahvuskaaslaste programmide kaudu alates 2004. aastast. Valdkond juhindub üleilmse eestluse tegevuskavast aastateks 2022–2025. Üleilmne eestlus on „Sidusa Eesti arengukava 2030“ üks alaeesmärkidest. Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on riigile prioriteetne küsimus, sest rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on üheaegselt eestluse hoidjad ja kandjad ning ka Eesti kultuurisaadikud kogu maailmas.

Diasporaapoliitika eesmärk on, et väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannaks Eesti identiteeti ja osaleks Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Välismaal elavad Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud.

15

Suur osa (76 %) Välisministeeriumi 2021. a läbi viidud välismaal elavate eestlaste küsitlusuuringus2

osalenutest oli huvitatud Eesti arengus osalemisest ja oma kaasatusega rahul. Lisaks toodi välja ka vajadus saatkondade uudiskirjade järele, kust saaks infot mh Eesti edulugude ja elukohariigis toimuvate eesti (kultuuri)ürituste kohta.

Eesmärgi saavutamiseks programmiperioodi jooksul:

 Eesti väliskogukonnale suunatava kommunikatsiooni üheks kõige suuremaks väljakutseks on suur ning laialivalgunud infovoog. Portaali Global Estonian https://globalestonian.com/ arendamine koostöös INSA ja Välisministeeriumiga aitab kaasa kommunikatsiooni tõhustamisele. Portaali eesmärk on olla nii Eestis kui väljaspool Eestit elava eestlaskonna virtuaalne koostööplatvorm, mis kajastab väliseesti kultuuriseltside ja kodanikuühenduste kontakte ja pressiteateid, teavet tagasipöördumist toetavate teenuste kohta ning uudiseid nii välismaalt kui Eestist. Portaal annab välja igakuist eestikeelset infokirja. INSA pakub tagasipöördumist toetavaid teenuseid (nõustamine, kogemuskohtumised, infopäevad, tagasipöördumistoetus). Teadlikkust tagasipöördujatest suurendatakse meedia ja kommunikatsioonitegevuste kaudu. KUM jätkab väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagrite korraldamise toetamisega.

Arenguvajadused

 Tähelepanu vajavad Eesti diasporaa tagasipöördumist toetavad teenused ja uudisvoo suurendamine sihtgrupile.

2 https://vm.ee/et/uudised/valisministeeriumi-kusitlus-valismaal-elavad-eestlased-tahavad-osaleda-eesti-arengus

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Planeerimistasand Eesmärk

Lõimumis-, sh kohanemisprogramm

Meede 1. Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti

Tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine

Teenus: Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine

Eesmärk on, et vajaduspõhised lõimumis-, sh kohanemisteenused oleksid korraldatud kliendikeskselt ja tulemuslikult. Kokku on lepitud teenused, mida sihtrühmadele pakutakse ning sihtrühmad on nendest teadlikud ja teenuste kvaliteediga rahul.

Teenus: Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum

Eesmärk on tagada regulaarne, selge ja faktitäpne lõimumis-, sh kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna teadmiste suurenemine lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnast.

Teenus: Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine

Eesmärgiks on, et erineva emakeelega inimeste vahel oleksid usalduslikud, sõbralikud ja tihedad otsekontaktid. Erineva emakeelega inimesed algatavad ja osalevad kogukondlikes ühistegevustes (sh vabatahtlikus tegevuses) ning tunnevad ühtekuuluvustunnet.

Teenus: Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine

Eesmärk on, et eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks oleks paranenud.

Teenus: Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine

Eesmärgiks on, et eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt aktiivselt kasutajate arv kasvaks, ühiskond toetaks erineva emakeelega inimeste koos õppimist, mitmekeelse ja rändetaustaga õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. Inimeste usaldus riigi institutsioonide vastu on kõrge.

Teenus: Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine

Eesmärk on, et avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad sihtrühmaga kokku, arvestavad oma põhitegevuses eesti keelest erineva emakeelega inimeste vajadustega. Lõimumis-, sh kohanemisteenuste pakkujad on heades partnerlussuhetes ning teadlikud iseenda ja teiste osaliste rollidest.

Meede 2. Rahvuskaaslaste toetamine

Tegevus 2.1. Rahvuskaaslaste toetamine

Teenus: Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal

Välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti, tagatud on ühine ja mitmekülgne inforuum ja eesti kultuuri elujõulisus välismaal.

Teenus: Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine

Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Toetatud on tagasipöördumine ja Eestisse jäämine.

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud 16 557 073 16 448 748 16 276 283 14 831 842

Meede 1. Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti

16 368 323 16 263 748 16 093 783 14 649 342

Tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine

16 368 323 16 263 748 16 093 783 14 649 342

Teenus: Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine

178 460 178 408 184 385 193 605

Teenus: Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum

1 742 539 1 707 994 1 636 987 1 219 795

Teenus: Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine

2 607 306 3 378 401 3 359 631 2 481 273

Teenus: Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine

1 044 449 1 044 394 1 072 193 1 044 373

Teenus: Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine

8 288 951 7 452 581 7 320 807 7 233 067

Teenus: Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine

2 506 618 2 501 970 2 519 780 2 477 229

Meede 2. Rahvuskaaslaste toetamine 188 750 185 000 182 500 182 500

Tegevus 2.1. Rahvuskaaslaste toetamine

188 750 185 000 182 500 182 500

Teenus: Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal

19 999 19 999 19 999 19 999

Teenus: Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine

168 751 165 001 162 501 162 501