Kultuuriministeeriumi perioodi 2024-2027 programmide kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 23.02.2024 nr 37

Kultuuriministeeriumi perioodi 2024-2027

programmide kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 6 alusel:

Kinnitan Kultuuriministeeriumi perioodi 2024-2027 programmid (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

KULTUURIPROGRAMM 2024–2027

Tulemusvaldkond Kultuur ja sport

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides

ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi

kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja

mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.

Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll

eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti

riigi hea maine kujundamisel.

Valdkonna

arengukava

„Kultuuri arengukava 2021- 2030“

Programmi nimi Kultuuriprogramm

Programmi

eesmärk

Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides

ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi

kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja

mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks

Programmi periood 2024.–2027. aasta

Peavastutaja Kultuuriministeerium

Kaasvastutajad

(oma valitsemisala

asutused)

Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri

Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum,

Tartu Kunstimuuseum (kuni 31.03.2024), Eesti Tarbekunsti- ja

Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi

Muuseum.

Ülalnimetatud valitsemisala riigiasutused panustavad oma teenustega

programmdokumendis kajastatud Kultuuriministeeriumi tegevustesse ja

saavutatud tulemustesse.

Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma

tegevuste ja eelarvetega Kultuuriministeeriumi valitsemisala osutatavates

tegevustes ja saavutatud tulemustes.

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3

Programmi juhtimiskorraldus .................................................................................................................. 4

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ................................................................................. 5

Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused ......................................................................................... 8

Meetmed ja programmi tegevused .......................................................................................................... 8

Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine ............................... 8

Tegevus 1.1. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine .............. 10

Tegevus 1.2. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine ............................................. 13

Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine ..................................... 15

Tegevus 1.4. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine .................................................. 17

Tegevus 1.5. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine ........................................................ 19

Tegevus 1.6. Loovisikute toetamine ja tunnustamine .................................................................. 22

Tegevus 1.7. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine ...................................................... 22

Tegevus 1.8. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine .................................................... 24

Meede 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine ... 27

Tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine .................. 27

Tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine ........................................... 31

Tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine .......................................... 36

Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine ............. 39

Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digiteerimine ............................................................................ 39

Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine ........................................... 41

Tegevus 3.3. Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus ............................................. 43

Tegevus 3.4. Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine ...................................... 44

3

Sissejuhatus

Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eesmärki panustavad kaks programmi: kultuuriprogramm ja

spordiprogramm. Eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab

Kultuuriministeerium. Riigi kultuuripoliitika kujundamises ja elluviimises on oluline osa ja vastutus

lisaks Kultuuriministeeriumile paljudel teistelgi riiklikel institutsioonidel, sh ministeeriumitel. Kultuuri

ja spordi tulemusvaldkonna eesmärke viiakse ellu ka keskvalitsusse kuuluvate sihtasutuste (teatrid,

muuseumid, kontsertorganisatsioonid jm), avalik-õiguslike organisatsioonide (Eesti

Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Kultuurkapital) ja

mittetulundussektori organisatsioonide toetamise kaudu. Kultuuripoliitika eesmärkide täitmises on

keskse rolliga kohalikud omavalitsused, kes tagavad kohalikus kultuurikorralduses eesti kultuuri

järjepidevuse hoidmiseks soodsa ja arendava kasvukeskkonna.

Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise

kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Selle saavutamiseks tegeleb ministeerium Eesti rikkaliku

kultuuri, pärandi, meediaruumi ja kultuurilise mitmekesisuse arendamise, säilitamise väärtustamise,

teadvustamise ja levitamisega nii Eestis kui ka välismaal ning toetab nii professionaalset tegevust kui

ka huvitegevust loomevaldkonnas. Nimetatud tegevuste läbi panustab Kultuuriministeerium ka riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalike muutuste elluviimisesse.

Programmi eesmärgi saavutamiseks on kavandatud välisvahendid ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.2 „Kultuuri

valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine” eesmärkide elluviimiseks. Samuti on

planeeritud ehitismälestiste energiatõhususe tõstmise ja etendusasutuste energiasäästlike

valguslahenduste toetusmeetmete rakendamine, mille rahastus tuleb CO2 kvoodi müügist.

Kultuurivaldkonna strateegiadokument – „Kultuuri arengukava 2021-2030“ – kinnitati Vabariigi

Valitsuse poolt 18.11.2021. a.

Joonis 1 „Kultuuriprogrammi struktuur“

4

Programmi juhtimiskorraldus

Programmi koostamist, elluviimist ja seiret koordineerib Kultuuriministeerium. Ministeerium kavandab

programmi eesmärgid lähtuvalt antud valdkonna strateegilisi eesmärke sisaldavatest dokumentidest.

Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannetest

ning on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes

riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe

aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega.

Programm avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on

riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve vahendid täiendavalt liigendanud ning siis, kui

kultuuriminister on programmi kinnitanud. Programmi rakendamise kohta koostab

Kultuuriministeerium igal aastal tulemusaruande.

5

Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja

edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues

soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris

osalemiseks.

Tulemusvaldkonna mõõdik

Mõõdik, sh allikas Algtase

Sihttase aastaks 2030

Elanike kultuurielus

osalemine1, %

Allikas: Statistikaamet

73,8

(2020) 80

1 Vähemalt 15-aastaste Eesti elanike kultuurielus osalemine viimase 12 kuu jooksul (Statistikaamet), järgmise uuringu

tulemused avalikustatakse 2024. aastal.

6

Programmi mõõdik, sh allikas

(sihttasemed on seatud 2030 aastaks,

vahetasemeid ei seata)

Algtase

Sihttase

(2030)

Elanike kultuurielus osalemine,

%

Allikas: Statistikaamet

73,8

(2020) 80

Eesti laste ja noorte osalemine

kultuuris

Allikas: Statistikaamet

Algtase selgitatakse välja

uuringuga Suureneb

Kultuurivaldkonnas hõivatute

keskmine brutokuupalk võrreldes

Eesti keskmisega, %

Allikas: Statistikaamet

78

(2022) 90

Rahulolu kultuuri kättesaadavuse

ja ligipääsetavusega

Allikas: täpsustub

Algtase selgitatakse välja

uuringuga Suureneb

Kultuuri kättesaadavus

digiplatvormidel

Allikas: Kultuuriministeerium

Algtase selgitatakse välja

uuringuga Suureneb

Eesti elanike

kultuuripäranditeadlikkus, 0-100

punkti skaalal

Allikas: Kultuuriministeerium

60 palli

(2023)

Määratakse lähtuvalt

algtasemest

Eesti kultuuri uurimise

jätkusuutlikkus

Allikas: Kultuuriministeerium

Algtase selgitatakse välja

uuringuga

Määratakse lähtuvalt

algtasemest

Loomemajanduse sektoris loodud

lisandväärtus SKPst; %

Allikas: Kultuuriministeerium

2,2

(2019) 3,2

Loomemajanduse sektoris loodud

lisandväärtus töötaja kohta

Allikas: Kultuuriministeerium

23 000

(2019) 25 000

Eesti kultuuri rahvusvaheline

nähtavus

Allikas: Elcano indeks

82.

(2021) ≤85.

Eesti kultuurikorralduse

keskkonnamõju

(Kultuuriministeeriumi haldusala

kasvuhoonegaaside heide, CO2

ekvivalendina tonnides, 2019)

Allikas: Kultuuriministeerium

46 748

(2019)

Määratakse lähtuvalt

algtasemest

Eesti elanike elukeskkonnaga

rahulolu (rahul või pigem rahul)

Allikas: Rahandusministeerium,

Statistikaamet

73,5%

(2022) > 85%

7

KULUDE JA

INVESTEERINGUTE JAOTUS

MEETMETE JA PROGRAMMI

TEGEVUSTE VAHEL (eur)

2024 2025 2026 2027

Kultuuriprogramm kokku 296 296 339 280 114 400 270 938 722 272 652 393

Meede 1. „Mitmekülgse ja

kättesaadava kultuurielu

toetamine ja arendamine“

kokku

154 137 292 156 930 641 151 391 641 152 322 241

MEETME 1. TEGEVUSED

Arhitektuuri ja disaini

poliitika kujundamine ja

rakendamine

2 629 500 2 720 040 2 834 060 2 933 000

Audiovisuaalpoliitika

kujundamine ja rakendamine

20 604 363 20 759 463 20 924 263 21 094 063

Etenduskunstide poliitika

kujundamine ja rakendamine

48 280 765 50 564 234 44 695 794 44 837 514

Kirjanduspoliitika

kujundamine ja rakendamine

10 432 913 10 494 733 10 414 643 10 549 013

Kunstipoliitika kujundamine

ja rakendamine

5 983 017 6 131 817 6 296 967 6 459 417

Loovisikute toetamine ja

tunnustamine

3 559 147 3 612 667 3 748 427 3 801 947

Meediapoliitika kujundamine

ja rakendamine

44 175 792 44 060 792 43 760 792 43 760 792

Muusikapoliitika

kujundamine ja rakendamine

18 471 795 18 586 895 18 716 695 18 886 495

Meede 2. „Kultuuripärandi

säilitamise ja kättesaadavaks

tegemise toetamine ja

arendamine“ kokku

101 634 305 78 601 504 77 906 720 78 068 047

MEETME 2. TEGEVUSED

Muuseumi- ja

muinsuskaitsepoliitika

kujundamine ja rakendamine

53 091 354 51 375 989 51 450 489 51 448 366

Raamatukogupoliitika

kujundamine ja rakendamine

37 128 577 15 661 341 14 725 906 14 725 906

Rahvakultuuripoliitika

kujundamine ja rakendamine

11 414 375 11 564 175 11 730 325 11 893 775

Meede 3. „Kultuuri

valdkondadeülene

arendamine, koostöö ja

rahvusvahelistumine“

40 524 742 44 582 255 41 640 362 42 262 106

MEETME 3. TEGEVUSED

Kultuurivaldkonna

digitaliseerimine

20 000 20 000 20 000 20 000

Kultuurivaldkonna

rahvusvahelistumise

edendamine

7 620 970 7 547 270 7 537 270 7 537 270

Kultuuri valdkondadeülene

tugi- ja arendustegevus

31 053 772 34 554 985 31 923 092 32 794 836

Loomemajanduspoliitika

kujundamine ja rakendamine

1 830 000 2 460 000 2 160 000 1 910 000

8

Hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused

Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks on oluline loomevabaduse ja kultuuri kättesaadavuse

kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine

ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas

ühed aktiivsemad kultuuris osalejad, kuid kultuuris osalemise osas on näha mõningast langustrendi2 ning

osalemises on ka küllaltki suured maakondlikud erinevused.

2020. aasta kevadel COVID-19 pandeemia puhkemise tõttu alanud ülemaailmne tervisekriis on

järgnevatel aastatel oluliselt mõjutanud Eesti elu, sh kultuurielus osalemist, kultuuri loomise võimalusi

ja kogu Eesti kultuurivaldkonda tervikuna. 2022. aastal lisandus koroonakriisi mõjudele mõju seoses

Venemaa sõjalise rünnakuga Ukraina vastu, mis muutis taas rahvusvahelisi suhteid ning raskendas

ürituste korraldamist. Seetõttu on endiselt oluline toetada uuteks kriisideks valmistumist.

2022. a viidi läbi elanike rahulolu-uuring kohalike omavalitsuste üksustega ja nende näitajatega, millest

tulenevad näitajad on ka Kultuuriministeeriumile enda tegevuste kujundamisel aluseks. 2022. a

läbiviidud elukeskkonna rahulolu-uuringu kohaselt oli 63% kõigist küsitletud Eesti elanikest rahul

kultuurse vaba aja veetmisega, samas kohalike omavalitsuste lõikes on rahulolu väga varieeruv.

Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse ja nii tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka

teadliku publiku suurendamiseks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet. Selle

eesmärk on võimaldada lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse,

muuseume või muid kultuurivaldkonna asutusi või sündmusi.

2022. aastal jätkati loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ettevalmistamist, kaasates sinna

laialdaselt ka valdkonda. Uuringu kohaselt oli Eestis 2021. aastal vähemalt 10 200 vabakutselist

loovisikut. 2022. aasta jooksul valmis uuring, mis selgitab kirjanduse ja kunsti loomepalkade meetme

mõjusid ning loometöö tasustamist valdkondadeüleselt.

2023. a esimest korda läbiviidud kultuuripärandi teadlikkuse uuringu kohaselt on vastava teadlikku

indeksi e pärandibaromeetri näitajaks 60 punkti (100 punktist), mis näitab koondhinnangut pärandist

osasaamise, selle hoidmisesse panustamise ja pärandi tähenduse osas hoiakutele ja käitumisele.

2022. viidi esimest korda läbi kultuuri- ja spordikorralduse keskkonnajalajälje uuring, mis lisaks

edasisele võrdlusbaasile jalajälje osas tegi ka mitmeid soovitusi edasisteks tegevusteks.

Olulisteks läbivateks prioriteetideks 2024. - 2027. perioodil on:

- Film Estonia tagasimaksefondi rakendamine

- ERR regulatsiooni muutmine ja ERRi taristu uuendamine

- Põhikooli õpilastele kultuurüritustes ja –tegevustes toetussüsteemi e Kultuuriranitsa programmi

rakendamine, toetuse saajate sihtgrupi ja toetuse summa ühe õpilase kohta võimaluse korral

laiendamine

- Kultuuripärandi digiteerimise jätkamine

- Rahvaraamatukogude reformi ettevalmistamine ja elluviimine

- Loomemajanduse edendamine

- Vabakutseliste loovisikute süsteemi uuendamine

- Kultuuriministeeriumi haldusala sihtasutustele asutaja ootuste seadmine

- Kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevuse süsteemne ja eesmärgistatud toetamine

Meetmed ja programmi tegevused

Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine

Meetme eesmärk: Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi

loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks.

2 Eesti elanike kultuuris osalemise uuring, Statistikaamet

9

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Teatrikülastuste arv Eestis,

mln

Allikas: Eesti Teatri Agentuur

1,1

(2022)

0,9 0,9 0,9 0,9

Laste- ja noorteetenduste

külastajate osakaal kõigist

külastustest, %

Allikas: Eesti Teatri Agentuur

28,4%

(2022)

30 30 30 30

Kinokülastuste arv

(miljonites)

Allikas: Eesti Filmi Instituut

2,33

(2022)

2,8 3,1 3,3 3,5

Eesti elanike osakaal, kes

loevad raamatuid

Allikas: Statistikaamet

Algtase

määratakse

2024. aastal Sihttasemed määratakse lähtuvalt algtasemest

Rahvusvaheliste

(välisosalusega)

kunstinäituste osakaal kõigist

Eestis korraldatud näitustest,

%

Allikas: Kaasaegse Kunsti

Eesti Keskus

20

(2021) 20 20 20 20

Edasijõudmine

„disainiredelil“: ettevõtete ja

sihtasutuste protsentuaalne

hulk, mis kasutavad disaini

„disainiredeli“ IV astmel, %

Allikas: Kultuuriministeerium

58

(2018)3 - - - -

Eesti meediavabaduse indeks

Allikas: Piirideta Reporterid

4. koht

(2022) ≤TOP10 ≤TOP10 ≤TOP10 ≤TOP10

Kontserdil käinute arv

Allikas: Statistikaamet

Algtase

määratakse

2024. aastal

Sihttasemed määratakse lähtuvalt algtasemest

Arhitektuuriettevõtete

eksport, mln eurot

Allikas: Eesti

Konjunktuuriinstituut

3,1

(2021) 3,2 3,3 3,4 3,5

3 Uuring viidi läbi 2018., järgmine viidi läbi 2023., tulemused avalikustatakse 2024., iga-aastaselt uuringut ei planeerita läbi

viia.

10

Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna

konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, ning valdkonna

toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Mitmekülgse ja kättesaadava

kultuurielu toetamine ja arendamise saavutamine on programmi tegevuste eesmärgiks. Lisaks antakse

välja riigi kultuuripreemiad (8) ja rahastatakse riigi kultuuristipendiume. Antakse loomeliitudele toetust,

kasutamaks seda loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja loovisikute

loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks. Eesti Kultuurkapitali

kaudu hasartmängumaksu laekumisest toetatakse kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude

loometöö edendamist.

Tegevus 1.1. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Elukeskkond vastab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele. Ruumiloome hea tava ja

disainikasutuse vajalikkus on ühiskonnas teadvustatud

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Kaasatud üldhariduskoolide

arv, kes pakuvad õpilastele

üldhariduskoolis

ruumihariduse valikkursust

„Arhitektuur ja elukeskkond“

Allikas: MTÜ Ruumiharidus

17

(2022 )

21 23 25 25

Ruumihariduse edendamiseks

üldhariduskoolis läbiviidavate

valikkursuste „Arhitektuur ja

elukeskkond“

õpetajakoolituste arv

Allikas: MTÜ Ruumiharidus

2

(2022) 3 4 5 5

Tegevus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks vajalike tingimuste

kujundamisele arhitektuuri ja disaini valdkondades. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna

tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna

kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab muu hulgas planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh

ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini), eesmärgiga muuta olemasolev

elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse

eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus,

mistõttu aitab Kultuuriministeerium kaasa ruumipädevuse läbivale tõstmisele ühiskonnas.

Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud kvaliteetse ruumi

aluspõhimõtete juurutamine. Kvaliteetse elukeskkonna kavandamise korralduses on mitmeid

süsteemseid probleeme, mis tulenevad ruumipoliitika killustumisest eri ministeeriumide ja teiste

riigiasutuste vahel.

11

Loomisel on uue ruumipoliitika kujundamise ja rakendamise funktsioon Maa- ja Ruumiameti näol, et

koondada riigi ruumi arengu tervikvaade ja tagada läbimõeldud ruumiotsused nii rohepöörde

elluviimisel, rahvastikumuutustega kohanemisel kui kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamisel. Ühendameti struktuuri on oluline ruumiloome ekspertide töökohtade loomine, mis toob kaasa sisulise

muutuse ruumiotsuste tegemisel.

Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumipoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Ruumipoliitika

osaks on arhitektuuripoliitika, mis põhineb samanimelisel dokumendil „Eesti arhitektuuripoliitika“

(Vabariigi Valitsus kiitis heaks 2002. aastal). Arhitektuuripoliitika siht on käsitleda ehitatud keskkonda

Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Kultuuriministeerium aitab

teadvustada arhitekti kaalukat rolli ja vastutust elukeskkonna kvaliteedi eest seismisel ja selle tõstmisel.

Näitena võib tuua rahvastiku kahanemisega kaasnevad probleemid, mille lahendamisele aitab

märkimisväärselt kaasa linnaruumi kvaliteedi parandamine.

Samuti toetab Kultuuriministeerium professionaalset arhitektuuri loomingut. Arhitektuuri valdkond

toimib suures osas turupõhiselt – arhitektuuribüroodes pakutakse erinevaid teenuseid ja tehakse

tellimuspõhist tööd. See osa valdkonnast on tänu erarahale kõrgemini tasustatud. Samas sisaldab see

suures hulgas tehnilist projekteerimistööd, mitte loomingulist tööd. Loomingulisele tööle ja valdkonna

arendamisele keskenduvad arhitektid, kes tegelevad näiteks väikevormide, näitusetegevuse, kirjutamise,

arhitektuuripädevuse tõstmise või lihtsalt turu vajadustest mitte lähtuva arhitektitööga, sarnanevad

toimetuleku poolest teiste kultuurivaldkondade loovisikutele, kelle toimetulek sõltub eelkõige avalikust

rahastusest ja Kultuurkapitali toetustest. See osa valdkonnast vajab lisatähelepanu, sest tegeleb riigi

kultuuripoliitika seisukohast oluliste teemadega.

Selleks, et tagada ruumiloome ja ehitatud keskkonna kõrget taset, osaleb Kultuuriministeerium arhitekti

kutset andva kogu tegevuses Eesti Arhitektide Liidu juures, sisearhitekti kutset andva kogu töös Eesti

Sisearhitektide Liidu ning maastikuarhitekti kutset andva kogu töös Eesti Maastikuarhitektide Liidu

juures.

Valdkondade kitsaskohtade lahendamiseks tuleb tõsta läbivalt avaliku ja erasektori ruumi- ja

disainipädevust – asjatundlikkust ja vastutusvõimet ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja

elluviimisel, sh arendada ruumiharidust ja disainiõpet üldhariduskoolist alates. Ruumihariduse

edendamisel maast-madalast on oluline partner Arhitektuurikool (MTÜ Ruumiharidus).

Arhitektuurikool tegutseb 2011. aastast ja on ainus ruumivaldkonna huviharidust pakkuv kool Eestis ja

üks väheseid omataolisi Põhja-Euroopas ja Baltikumis. Kultuuriministeeriumi taotlusvoor

„Arhitektuuri ja disaini arendusprojektid“ toetab eelkõige lastele ja noortele suunatud tegevuste kaudu

arhitektuuri- ja disainipädevuse tõstmist ja valdkondade arengut. Kultuuriministeerium aitab kaasa

üleriiklike ruumikoolituste läbiviimisele avaliku sektori töötajatele, samuti ruumihariduse ja disainiõppe

edendamisele üldhariduskoolis. Ruumikoolituste läbiviimisel on oluline partner Eesti

Arhitektuurikeskus.

Kuigi kehtiva riigihangete seadusega on raamistik ideekonkursside korraldamiseks ja väärtuspõhiste

riigihangete läbiviimiseks tagatud, teeb Kultuuriministeerium jätkuvalt koostööd valdkonna

erialaliitudega – eeskätt Eesti Arhitektide Liiduga ja ettevõttega Riigi Kinnisvara AS, et töötada välja

riigihanke läbiviimise parim praktika ja juurutada väärtuspõhise hangete läbiviimist ning tagada

kvaliteetse ehitatud keskkonna areng ja autoriõiguste kaitse selle loomisel.

Kultuuriministeerium toetab Eesti Arhitektuurikeskust kui strateegilist partnerit tegevustoetusega ning

Eesti arhitektuuri väljapanekut Veneetsia Arhitektuuribiennaalil. Lisaks toetab ministeerium

taotlusvooru kaudu arhitektuuri ja disaini valdkondade arendusprojekte ning arhitekte ja disainereid

loovisikutena erialaliitude (Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide

Liit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit) kaudu. Kultuuriministeerium koostöös

Rahandusministeeriumiga toetab eraldi ka Eesti Arhitektide Liidu programmi „Hea avalik ruum“

jätkumist, mille raames elavdatakse linnakeskusi üle Eesti. Oluline roll on valdkondlikul mäluasutusel

Eesti Arhitektuurimuuseumil, kus toimub hulgaliselt arhitektide nüüdisloomingut tutvustavaid näitusi,

loenguid jpm.

12

Valdkonna loovisikuid toetab arhitektuuri loomealal Eesti Arhitektide Liit (411 liiget), Eesti

Sisearhitektide Liit (228 liiget) ja Eesti Maastikuarhitektide Liit (86 liiget) jagades loovisikute ja

loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastaval loomealal tegutsejatele loometoetusi ja stipendiume.

Arhitektuuri valdkonda toetatakse ka Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali kaudu.

Disaini valdkonnas toetab riik disaini valdkondlikke loomeliite (Eesti Disainerite Liit, Eesti

Kujundusgraafikute Liit) ja valdkondlikku arenduskeskust (Eesti Disainikeskus) tegevustoetusega.

Valdkondlikult olulisi algatusi on toetatud juba eelnimetatud taotlusvooruga „Arhitektuuri ja disaini

arendusprojektid“ ning arenduskeskuse projekte EASi loomemajanduse arendamise meetmest.

Valdkonna loovisikuid toetab disaini loomealal Eesti Disainerite Liit (167 liiget) ja Eesti

Kujundusgraafikute Liit (114 liiget). Liikmete arvud on esitatud 2022. aasta seisuga. Valdkondliku

mäluasutusena väärib esiletõstmist Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, kus toimub disainerite

loomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. Disainivaldkonna arendamine tugineb valdkonnasisesele

kokkuleppele – „Disainivaldkonna arengukavale 2019-2023“, millele on koostamisel 2023+ perioodiks

uus kokkulepe. See valdkonnasisene kokkulepe sõnastab visiooni, strateegilised suunad, eesmärgid ja

huvigrupid ning pakub valdkonnast sündinud vaadet sellele, kuidas rakendada disaini paremini

majanduse ja ühiskonna hüvanguks. Lisaks aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase

teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist.

2023. aastal viidi läbi uuring „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“ eesmärgiga kaardistada

ja analüüsida disainikasutust nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes

ja MTÜdes, jätku-uuring 2013. ja 2018. toimunud uuringutele. Tulemused avaldatakse 2024. a. Eelmise

uuringu tulemused näitasid, et Eesti ettevõtted kasutavad oma tegevuses rohkem disaini kui viis aastat

varem, kuid disainiredeli ülemistele pulkadele, kus paiknevad ettevõtted kasutavad disaini uute toodete

ja teenuste väljatöötamisel ning ettevõtte strateegilisel juhtimisel, on endiselt astunud vaid

vähesed. Erasektor ei kasuta piisavalt Eesti disainivaldkonna võimalusi ettevõtete võimekuse

tõstmiseks ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Loovisikud,

kelle spetsialiseerumine või kutsumus ei ühti turu vajadustega, ei leia oma disainialastele projektidele

rahastust ja satuvad toimetulekuraskustesse. Disainipädevust on vaja ühiskonnas laiemalt tõsta ning

professionaalset disaini on vaja teadlikumalt edendada.

Disainikasutuse edendamist avalikus sektoris toetab Riigikantselei juures töötav innovatsioonitiim, kelle

ülesanne on muuta avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks inimkeskse lähenemise abil ning seeläbi

aidata kaasa uuenduslike, funktsionaalsete, keskkonnasäästlike, kasutajasõbralike ja atraktiivsete

teenuste ja lahenduste väljatöötamisele ning kaasava ja turvalise keskkonna kujundamisele. Oluline on

rakendada Riigikantselei juures töötanud ligipääsetavuse rakkerühma lõppraportist tulenevaid soovitusi.

Kaasava disaini lahenduste põhirõhk kättesaadavusel, ligipääsetavusel ja kasutajagruppide

võrdsustamisel on inspireeriv ja tuletab meelde, et selliseid lahendusi oleks vaja ka suuremal skaalal.

Disaini valdkonnas on oluline panustada kutsekvalifikatsiooni süsteemi edendamisesse – oluline on

disainerite täiendõppe ja kutsesüsteemi arendamine koos disainivaldkonna TA-võimekuse tõstmisega.

Samuti on vajalik tagada ringdisaini auditite, sprintide ja koolituste läbiviimine ettevõtetes ja

organisatsioonides – ringdisaini põhimõtete järgimine aitab luua uuenduslikke lahendusi ja tooteid, mis

tugineb loodusvarade mõistlikule tarbimisele, jäätmete vähendamisele ja uuenduslike ärimudelite

loomisele, kus vähendatakse vajadust uue, loodusest tuleneva tooraine järele. Disainivaldkonna jaoks

on oluline disaini distsipliini ja praktikate toetamise selgem ja arusaadavam sõnastamine, valdkonna

omapära nähtavamaks tegemine. Selle nimel on vajalik toetada disaini erinevate praktikatega seotud

tegevusi ja algatusi, loovisikuid, nende loomingut, sellega seotud otsinguid ja eksperimenteerimist,

valdkonna edendamisele suunatud ettevõtmisi, rahvusvahelistumist, seotud pärandi säilitamist ja

ennistamist ning panustamist ühiskondlikku heaollu.

Arenguvajadused

13

 Luua koostöös Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ruumivaldkonna

ühendamet, eesmärgiga suurendada ruumikaalutluse arvestamist riigi tasandi

otsustusprotsessides ja pakkuda sellealast tuge ka kohalikele omavalitsustele.

 Kaasajastada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ja leida lahendused kvaliteetse ruumi

aluspõhimõtetega arvestamiseks läbivalt erinevatel haldustasanditel kõikides

ruumiloomeprotsessides, sealhulgas investeerimiskavades, toetusmeetmetes, rahastusotsustes.

 Jätkata (koostöös RKASi jt osapooltega) väärtuspõhise riigihangete läbiviimise parima praktika

väljatöötamist, mis lõpetaks odavhangete eelistamise ja tagaks kvaliteetse ehitatud keskkonna

arengu ja autoriõiguste kaitse selle loomisel.

 Tõsta nii kohalike omavalitsuste, keskvalitsuse tasandi, erasektori kui kodanike ruumipädevust,

asjatundlikkust ja vastutustunnet ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel.

 Jätkata Ukraina ülesehitamist ja näidata ülesehitustöödesse panustamisel siinseid parimaid

praktikaid, kaasates protsessi arhitekte ja teisi erialaeksperte, lähtudes kvaliteedi ja kestlikkuse

põhimõtetest, korraldades parimate lahenduste leidmiseks arhitektuurikonkursse.

 Tõsta partnerorganisatsioonide tegevustoetust, selleks et anda valdkonna arendajatele

kindlustunne ja võimaldada neil keskenduda rohkem sisulisele tööle.

 Jätkata valdkondlike arendustegevuste jätkumist oodatud mahus, mis eeldab täiendavate

vahendite tagamist, aga ka rahastaja ootuste selget määratlemist ning ülesannete sõnastamist. 

 Tagada võimalusel püsitoetus ruumi- ja disainipoliitika eesmärke täitvatele projektidele nagu

„Hea avaliku ruumi“ programm ja algatused nagu „Arhitektuurikool“, mis võimaldaks

arendusprojektide taotlusvooru valdkonna uutele väljakutsetele (segregatsioon, kahanemisega

kohanemine, äärealad jne) lahenduste pakkumiseks ümber sihistada.

 Toetada regulaarselt toimuvaid arhitektuuri- ja disainivaldkonna rahvusvahelisi sündmusi

mitme-aastaste lepingute alusel, mis võimaldaks tegevuste paremat planeerimist ja tooks kaasa

ürituste kõrgema taseme.

 Rakendada senisest tõhusamalt disainivõimekust, et rohkem ettevõtteid ja asutusi teadvustaks

disaini innovatsiooni ja strateegia võtmeosana ja paigutuks “disainiredeli” kõrgematele

astmetele, läbi nt muutuste innovatsiooni soodustavas seadusandluse, väärtus- ja

kvaliteedipõhiste riigihangete ning disainipädevust rakendavate innovatsioonihangete

juurutamise.

Tegevus 1.2. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase

1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Rahvusvahelises kinolevis

näidatud Eesti filmide arv

Allikas: Eesti Filmi Instituut

Algtase

määratakse

2024.

Sihttasemed määratakse lähtuvalt algtasemest

Laste ja noorte osakaal

kinokülastustest, %

Allikas: Kultuuriministeerium

28

(2022) 24 22 21 20

14

Aastas esilinastunud EFI

toetatud täispikkade filmide

arv (mängu-, dokumentaal- ja

animafilmid)

Allikas: Eesti Filmi Instituut

30

(2022) 30 30 30 30

Märkimisväärselt COVID-19 poolt mõjutatud 2021. ja 2020. aastal kukkus kinokülastuste arv 2019.

aastaga võrreldes oluliselt vastavalt 3,7 miljonilt 1,8 miljonile 2020. a ja 1,39 miljonile 2021. a. Samas

Eesti filme käidi kinos vaatamas ning vaatamata keerulisele ajale oli 2021. aastal Eesti filmide turuosa

kogu kinolevist 14%. Rakendati toetusmeetmeid nii filmide tootmise katkemise vältimiseks kui ka

kinodele ja filmilevitajatele.

2022. aastal oli näha juba olulist külastajate arvu kasvu (kokku 2,3 miljonit külastust), samuti huvi Eesti

filmide vastu on püsinud ning Eesti filmi turuosa kogu kinolevist oli 20,7%. Väljakutseks on

kinokülastuste arvu kasvatamine ning Eesti filmi turuosa suurendamine. Eesti filmi turuosa eesmärgi

saavutamiseks on esmajärgus vajalik tootmismahtude kasvatamine kriitilise tasemeni (6–7 mängufilmi

aastas) ning inflatsiooni mõjude tasandamine. Filmide arv ja eelarvetase tagavad parema nähtavuse

rahvusvahelisel turul. Vajaliku taristu osas on filmilinnak Riigikogu poolt valitud üheks Kultuurkapitali

toetusel ehitatavaks riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks.

Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks, kõiki olulisemaid

filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab

filmide arendamist, tootmist, levitamist ja turundamist. Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel

toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. EFI haldab suurt

osa Eesti filmipärandist ja toetab väärtfilmikinode toetuse kaudu väärtfilmide levi.

Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla

tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning seetõttu kommertskinodes mitte ekraanile pääseda.

Väärtfilmide levi soodustab mitmekesise kultuuriruumi loomist. Ministeerium tõstis toetust

Põhjamaade ainsale A-kategooria filmifestivalile „Pimedate Ööde Filmifestival“ (PÖFF). Samuti jätkub

tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide

produktsioone. Tagasimaksefondi Film Estonia mõjude hindamiseks on koostatud mõjuanalüüs.

Viimase uuringu konservatiivsete arvutuste järgi toob iga riigi poolt panustatud euro tagasi 2,5 eurot

otseselt filmisektoris ja 5 eurot kaudse mõjuna. Film Estonia toetusmeede soodustab filmisektori

rahvusvahelistumist, majanduslikku kasvu ja professionaalsete oskuste arengut.

Lähtuvalt uuenenud Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 13 lõikest 2 tuleb ka

Eestis kehtestada mudel, kus nii kohalikud kui rahvusvahelised audiovisuaalmeedia teenuseid pakkuvad

platvormid panustavad kohalikku filmi ja sarjatootmisesse, kas otsese investeeringuna tootmisse või

riiklikesse fondidesse tehtavate osamaksetena. Parandada tuleb Eesti filmide kättesaadavust

rahvusvahelistel voogedastusplatvormidel.

Valdkonna loovisikuid toetab audiovisuaalse kunsti loomealal Eesti Kinoliit jagades loovisikute ja

loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavatele kirjanduse loomealal tegutsejatele loometoetuse

ja stipendiume. 2022. aasta seisuga on liidul 394 liiget.

Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali kaudu.

Arenguvajadused

 Suurendada filmivaldkonna tootmistoetusi.

 Tagada stabiilsus ja suurem paindlikkus Film Estonia tagasimakse skeemile, et kiiremini

reageerida rahvusvaheliste filmiprojektide vajadustele.

 Rajada Eestisse kvaliteetne filmistuudio, mis vähendaks tootmistsükli kõikumist ning laiendaks

filmitootmise kunstilisi võimalusi ning tervikuna tõstaks tootmiskvaliteeti.

15

 Toetada Eesti filmitööstust uute tehnoloogiate (virtual production, extended reality)

kasutuselevõtmisel, uute sisuformaatide arendamisel ja teadmussiirdel teistesse

valdkondadesse, nt arvutimängude tööstusesse.

 Jätkata mitmekesise programmiga väärtfilmikinode toetamist taastumiseks COVIDi mõjudest

kinode külastatavuses.

Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Algupärandite osakaal

uuslavastustest (sõnalavastused),

%

Allikas: Eesti Teatri Agentuur

48

(2022)

45 45 45 45

Tantsulavastuste osakaal

uuslavastustest, %

Allikas: Eesti Teatri Agentuur

12,5

(2022)

15 15 15 15

Laste- ja noortelavastuste osakaal

uuslavastustest, %

Allikas: Eesti Teatri Agentuur

20

(2022)

20 20 20 20

Teatrite külastatavuse 2020. ja 2021. aasta numbrid olid langustrendis seonduvalt COVID-19

piirangutest - teatrikülastusi oli vastavalt vaid 785 705  ja 673 214 (sh veebikülastajad). COVID-kriisile

vaatamata ei toimunud etendusasutuste suurt pööret digilahenduste kasutamisele ning publikunumbreid

mõjutasid oluliselt kehtestatud mahupiirangud ning muutuvad piirarvud. Samuti mõjutas valdkonda nn

koroonatõendite nõude kehtestamine. 2022. aasta külastuste koguarv ületas aga taas 1 miljoni piiri

(kokku 1,1 mln külastust), milles väljendub teatrisüsteemi taastumine piirangute perioodist.

Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi

osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi.

Riigikogu võttis augustis 2022. a vastu uuendatud etendusasutuste seaduse (jõustus 01.11.2022), mille

eesmärgiks on paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti,

sh korrastada rahastamissüsteem. Rahastuskorda reguleeriv ministri määrus töötati välja koostöös

valdkonnaga ja hõlmas ka valdkonna välja pakutud loomingulise tegevusega seotud töö mahu

arvestamise mudelit. Oluliselt täpsustati eeskätt era- ja KOV-i teatrite rahastamise tingimusi, mille

kriteeriumid tuletati era- ja KOV-i teatrite rahastamisele etendusasutuse seaduses seatud

eesmärkidest. Era- ja KOV-i teatrite rahastamise süsteem muutus oluliselt läbipaistvamaks ning

rahastusettepanekute kujunemine selgemaks. Tulenevalt 2022. aasta tegevustoetuste protsessi

tagasisidest otsustati rakendada uuele rahastusmudelile üleminekuks tasandavaid lisavahendeid. 2023.

aastal täpsustati määrust lähtuvalt era- ja munitsipaaletendusasutuste kommentaaridest, näiteks võidakse

taotlejale uue määruse alusel määrata kolme-aastane tegevustoetus. Eesmärgiks on seada riigi

sihtasutustena tegutsevatele etendusasutustele asutajaootused, mille täpsem sõnastamine ning

kokkuleppimine toimub 2024. aastal.

16

Kultuuriministeeriumi taotlusvoorude toel („Rahvusvahelised etenduskunstide festivalid“) jõuab

mitmesugune rahvusvaheline teatrikunst Eesti vaatajateni, samuti soodustatakse seeläbi rahvusvahelisi

koostööprojekte. Pikemaks eesmärgiks on Eesti muutumine loomulikuks osaks etenduskunsti

rahvusvahelise mobiilsuse võrgustikest ka väljaspool festivalide toimumise perioode. Eestisse tuuakse

silmapaistvaid etenduskunstnikke, tutvustatakse nende loomingut ning kutsutakse produtsente ja

festivalikuraatoreid vaatama siinseid lavastusi, et sünniksid uued koostööprojektid.

Repertuaaris olevate lavastuste sihtgrupilist jaotust silmas pidades on jätkuvalt oluline hoida lastele ja

noortele tehtavate ja omadramaturgial põhinevate uuslavastuste osakaalu, tagada professionaalse teatri

kättesaadavus üle Eesti ning žanriliselt jälgida ka tantsulavastuste osakaalu uuslavastuste hulgas.

Eesmärgiks on soosida ja motiveerida suuremate kunstiliste riskide võtmist kaasaegse tantsukunsti,

kaasaegse etenduskunsti ja kaasaegse tsirkuse alavaldkondades, samuti toetada lastele ja noortele

suunatud lavastusi nendes alavaldkondades.

Teatrikunsti regionaalse kättesaadavuse tagamiseks jagab toetusi Eesti Rahvakultuuri Keskuse

programm “Teater maal” (sh eriprogrammid lastele ja noortele). Lisaks professionaalsele

etenduskunstile tegutseb üle Eesti aktiivne harrastusteatrite kogukond, kuhu kuuluvad inimesed

kõikidest vanuserühmadest ja mis korraldab samuti rohkelt piirkondlikke ja üle-eestilisi festivale.

Teatrivõrgustiku jätkusuutliku toimimise jaoks arutatakse koostöövõimalusi kaasfinantseerimiseks

kohalike omavalitsustega, sh professionaalsete proovivõimaluste tagamiseks KOV-i ruumides.

Eesti Teatri Agentuuri toetatakse läbi tegevustoetuse, mille abil ostab sihtasutus teiste tegevuste seas

autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega. Vajalik on strateegiliste otsuste suurem

andmepõhisus, milleks arendatakse Eesti Teatri Agentuuri kogutud teatristatistika pinnalt analüütilist

võimekust. 

Rahvusooper Estonia planeeritava juurdeehituse valguses analüüsitakse Eesti muusikateatri

koguvõrgustikku ja langetatakse selle osas strateegilised otsused.  2023. aasta jooksul koguti andmeid

Vanemuisest ja Estoniast, kõrvutamaks eri žanrite külastajate hulka, lavastuste maksumust,

külalisetenduste andmise võimekust jmt.

2023. aastal töötati toetusmeetmega energiasäästlikele valguslahendustele üleminekuks

etendusasutustes, mis on planeeritud rakendada 2024. aastast CO2 meetme vahenditest.

Valdkonna loovisikuid toetavad etenduskunsti ja stsenograafia loomealal Eesti Näitlejate Liit (561

liiget), Eesti Lavastuskunstnike Liit (67 liiget), Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit (122 liiget), Eesti

Balletiliit (180 liiget) ja Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit (239 liiget) jagades loovisikute ja

loomeliitude seaduses toodud tingimustele vastavatele tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume.

Liikmete arvud on toodud 2022. aasta seisuga.

Riik toetab etenduskunstide valdkonnas tegutsejaid, erinevaid organisatsioone ja sündmusi ka

Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali kaudu.

Arenguvajadused

 Töötada välja koos valdkonnaga läbimõeldud toetusmudel ja etenduskunsti alavaldkondade

tasakaalu arvestades piisav rahaline toetussüsteem kaasaegsele tantsukunstile (arvestades selle

grupipõhist loomust), kaasaegsele etenduskunstile ja kaasaegsele tsirkusele.

 Välja töötada toimivad finantsmudelid riigi asutatud sihtasutustena toimivate etendusasutuste ja

eraetendusasutuste koostööks, eriti regionaalses mõõtmes.

 Vaadata üle rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide toetuse tingimused 2024. aastal,

suurendada vooru rahalist mahtu ja arutada mitme-aastaste projektitoetuste lepingute sõlmimist.

 Arendada etenduskunsti keskuste rolli Eesti teatrimaastikul vältimaks, et iga etendusasutus

vajab oma statsionaarset lava ning tagada etenduskunsti keskuste toimimise eripära arvestav

rahastamine. 

 Suurendada regionaalset kättesaadavust läbi programmi „Teater maal“ vahendite mahtu ja

lihtsustada taotlusvooru korraldust.

 Rakendada koos valdkonna esindusorganisatsioonide ja puuetega inimeste

esindusorganisatsioonidega toimivad tehnilised lahendused ja nende finantseerimine

ligipääsetavuse oluliseks tõstmiseks etendusasutustes.

17

 Töötada välja lahendused ja leida täiendavad vahendid loomingu kvaliteetseks ja

süstemaatiliseks salvestamiseks ja digitaliseerimiseks. Eesmärgiks on, et digitaliseeritud

materjalid ja erinevad valdkonna ajalugu koondavad infoandmebaasid moodustavad ühtse ja

tervikliku, nii sisuliselt kui tehniliselt arendatud ning kaasaegsete kasutusvõimalustega

digitaalse keskkonna.

Tegevus 1.4. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning eesti kirjandus on

rahvusvaheliselt nähtav.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Aastas ilmunud Eesti kirjanduse

tõlgete arv

Allikas: Eesti Kirjanduse

Teabekeskus

77

(2022) 70 80 80 80

Eesti kirjanduse osas valikuvõimalusi on palju ja iga lugeja peaks leidma oma lemmiku. Ehkki Eestis

ilmub palju erinevaid raamatuid, vähenevad tiraažid ja raamatute hind tõuseb, mis omakorda tähendab,

et raamatute kättesaadavus väheneb. Järjest keerulisem on toime tulla ka väikestel kirjanduse

vahendamisele ja tutvustamisele pühendunud raamatupoodidel. Pühendunud lugejate huvi kirjanduse

vastu ei ole siiski vaibunud, raamatukogude kasutamine on kasvanud. Oluline on suurendada

raamatukogude teavikute osturaha, et uuem kirjandus oleks kõigile kättesaadav. Eriti tuleks keskenduda

just laste- ja noortekirjanduse ostudele, aga ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestveetavatele lugema

innustamise programmidele, et kindlustada eesti keeles lugema harjunud kultuurikandjate järelkasvu.

Kirjanduspoliitika valdkond on seotud ka raamatukogupoliitika kujundamise ja rakendamisega.

Raamatukogud on paraku paljudes kohtades ainuke raamatutele ligipääsemise koht, sest

raamatukauplusi on ainult väga vähestes linnades. Seega vajavad rahvaraamatukogude teavikute ostu

vahendid märgatavat suurendamist, mh panustamist e-raamatutesse ja audioraamatutesse ning tagada

tuleb raamatute kättesaadavus üle riigi.

Toetades laenutusi raamatukogudest ei saa unustada ka autoreid, kelle raamatuid loetakse. Autorile

õiglase laenutushüvitise maksmine raamatute laenutamise eest raamatukogudest toetab ja võimestab

loovisikuid ning oleks arvestatavaks sissetulekuallikaks kirjanikupalga kõrval, mille saajate arvu tuleks

samuti suurendada. Hüvitissumma eelarvestamise alused ning hüvitiste piirmäärad tuleb üle vaadata, et

kindlustada autorite hüvitamine õiglaselt ja jätkusuutlikult.

Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala, mis loob eeldused teistegi

valdkondade kestmiseks ja arenguks. Selleks loob ja rakendab Kultuuriministeerium toetusmehhanisme,

mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Alates

2023. aastast toetab Kultuuriministeerium uue riikliku tähtpäeva – eesti kirjanduse päeva tähistamist –

ning emakeeleõpetaja preemia väljaandmist. 2022. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku.

Kirjanikupalk annab tippvormis kirjanikule võimaluse keskenduda loomingule ja tagab talle sotsiaalsed

garantiid. Lugedes kasvavad laia silmaringiga, avatud meele ja hea keeleoskusega kodanikud, nii ongi

riigi kohus pöörata suuremat tähelepanu laste- ja noorte lugemusele, lugema innustamisele ja ka eesti

keelsele lasteraamatule.

18

Raamatute kättesaadavus, lugemise populariseerimine ja kirjanduse väärtustamine on omakeelse

kultuuri säilimiseks ja arendamiseks vajalikud eeldused. Lugejate kasvatamiseks on vaja head

(laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Siin on

võtmetähtsusega valdkonna kompetentsikeskuse – Eesti Lastekirjanduse Keskuse - tegevus, kes kogub,

säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust.

Kultuuriministeeriumi asutatud ja toetatav Sihtasutus Kultuurileht annab jätkuvalt välja Eesti tähtsamaid

kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu

Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk,

Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht. Neist mitmed on pühendunud Eesti kirjanike

originaalloomingu avaldamisele ja kirjanduselu peegeldamisele, kõik väljaanded edendavad aga

emakeelset kriitikakultuuri laiemalt. Kultuurilehe honorarifondi võimalused loovisikute tööd tasustada

on aasta-aastalt paranenud, kuid jäävad veel töö õiglase tasustamise osas kultuuritöötaja miinimumi

standardile alla. 2024. aastast tõuseb honorarifond 200 000 euro võrra.

Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll nii Eesti Kirjanduse Keskusel

kui ka Eesti Lastekirjanduse Keskusel. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks rahastab

ministeerium muu hulgas Eesti Kirjanduse Keskuse tegevust tõlkijate koolitamisel, mis hõlmab

tõlkijatele mõeldud stipendiumit ja residentuuri loomist. Samuti toetatakse Kultuuriministeeriumi

eelarvest Eesti osalemist rahvusvahelistel messidel, järjepidevat kirjastuste teadlikkuse tõstmist

ekspordivõimalustest ning autoriõiguste vahendamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist.

Toetatakse ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusi lastekirjanduse ning lasteraamatute

illustratsioonide ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Kirjanduse rahvusvahelistumine on oluline ka

kirjanike ja tõlkijate toimetuleku tagamisel. Kirjanike ja nende teoste rahvusvahelise edu taga seisvate

mitteriiklike organisatsioonide jätkusuutlik rahastamine on vajalik ja oluline. Kultuuriministeerium

toetab eesti kirjanduse rahvusvahelistumisega seotud projekte, eelkõige tegevustes, mis aitavad kaasa

Eesti edukale esinemistele raamatumessidel. Iga kirjaniku ja illustraatori teoste õiguste müük välismaale

annab autoritele lisateenistuse. Eesti on rahvusvahelisel lasteraamatute messil Bolognas 2025. aastal

peakülaline. Kaugemaks sihiks on jõuda peakülalise staatuseni ka maailma suurimal raamatumessil

Frankfurdis. Eesti kirjanduselu rahvusvahelistumist toetavad ka siin toimuvad suursündmused, end juba

tõestanud ja ka publiku seas menukad festivalid HeadRead Tallinnas ja Prima Vista UNESCO

kirjanduslinnas Tartus.

Valdkonna loovisikuid toetab Eesti Kirjanike Liit jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud

tingimustele vastavatele kirjanduse loomealal tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume. 2022. aasta

seisuga on liidul 329 liiget.

Riik toetab kirjanduselu, loometööd ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu,

kelle kanda on näiteks ka Eestis toimuvate rahvusvaheliste kirjandusfestivalide korraldamise

rahastamine.

Kirjanduse kättesaadavust mõjutavad ka võimalikud rahvaraamatukogude võrgu muudatused.

Arenguvajadused

 Suurendada laenutushüvitist ja reprograafiahüvitist autoritele (kirjanikud, tõlkijad, illustraatorid)

ja kirjastustele. Muuta laenutushüvitiste eelarvestamise põhimõtteid, leppida kokku kindlates

kriteeriumides ja arvestusalustes ning üle vaadata hüvitiste piirmäärad.

 Suurendada Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevustoetust lugemise populariseerimise programmi

elluviimiseks ja programmi „Lugemisisu“ laiendamiseks üle Eesti, erinevate lugemist

populariseerivate tegevuste arendamiseks ning Eesti lastekirjanduse ja illustratsioonide

rahvusvaheliselt tuntuks tegemiseks.

 Tõsta kirjanduse rahvusvahelistumise eelarvet ja Eesti Kirjanduse Keskuse ja Eesti

Lastekirjanduse Keskuse tegevustoetust Eesti kirjanduse rahvusvaheline tuntuse ja leviku

suurendamiseks.

 Rahvusvahelistele festivalide toetamine, mis tagab sündmuse korraldajatele vajaliku stabiilsuse.

 Vähendada raamatute, sh e-raamatute ja audioraamatute, käibemaksumäära 5-le protsendile, mis

parandab ligipääsu raamatutele ja kirjanduse kättesaadavust.

19

Tegevus 1.5. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Kunstielu on mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase

2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

SA Kunstihoone Eestis ja

välismaal toimunud näituste arv

Allikas: SA Kunstihoone

14

(2022) 11 15 15 15

SA Kunstihoone Eestis ja

välismaal toimunud näituste

külastajate arv

Allikas: SA Kunstihoone

33 026

(2022) 35 000 50 000 50 000

50 000

Lepingulised residentuurikohad

Eesti kunstnikele välismaal

Allikas: Kultuuriministeerium

3

(2022) 4 4 4 4

Kunstinäitusi toimus 2021. aastal üle Eesti kokku 823 ja neid külastas hinnanguliselt enam kui 0,9 mln

inimest. Kunstivaldkonna suur arengupotentsiaal, rahvusvaheline nähtavus ja kunstielu kodumaine

mitmekülgne kättesaadavus on kriiside ja inflatsiooni järel ohus. Valdkonna jätkusuutlikkus sõltub

peamiselt mitteriiklikest organisatsioonidest. Väheste stabiilsete töökohtade konkurentsivõime on

kadunud, kuna enamik organisatsioone ei suuda kaasas käia riigi kultuuritöötaja palgamiinimumiga,

samuti on kahanemas üksikisikute ja väikeste organisatsioonide vastupidavus ja motivatsioon

raskustega rinda pista. Kunsti rahastamise suurim probleem on ministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali

rollide ebaproportsionaalne jaotus, mis ei arvesta valdkonna vajadusi ja jätab kesksete institutsioonide

tegevuse rahastamisel Kultuurkapitalile liiga suure koormuse. Kunstnike toimetulekut hindavad

kesiseks ka valdkonna uuringud. Loometöö tasustamine, sh näitusetasud kunstnikele, on valdkonna

prioriteet ja lähiaastate võtmeteema.

Hädavajalik on näitusetaristu parandamine ja ajakohastamine. Kunstigaleriid on vähe võrgustunud,

nende tegevus nõrgalt kommunikeeritud ja tegevuste aineline baas ning taristu vajab paljudel juhtudel

investeeringuid. Probleeme on nii kohalike väikegaleriide kui ka kesksete näitusemajadega (Tallinna

Kunstihoone ja Tartu Kunstimaja). 2023-2025 toimuv 1934. aastal rajatud Tallinna Kunstihoone

renoveerimine vajab lisavahendeid. Kriitilises seisus on ka teiste kesksete näitusekorraldajate taristu

(Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstnike Liidu galeriid, jmt). Samuti on

eesmärgiks arendustegevused galeriide võrgustumise ja haridus- ning publikutöö parandamise suunal,

aga ka valdkonna statistika kogumise kaasajastamine, et kunstipoliitika kujundamine oleks enam

teadmistepõhine. Ka nendeks tegevusteks puudub täna riiklik rahastus. Kunstielu piirkondliku ja

rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks on oluline nii valdkondlike arendustegevuste

võimestamine kui ka suurem tähelepanu kunstnike residentuurivõimalustele Eestis ja Eestist väljaspool.

Kunstivaldkond koostas 2021. aastal valdkondliku arengukokkuleppe (arengukava) “KUVA 2021-

2025"4, mille eesmärkidest mitmed – nt kunstnike töö tasustamise temaatika, samuti mure kunstitaristu

olukorra pärast - on riigi ja valdkonna praktikute vaates ühised.

4 https://cca-admin.cca.ee/wp-content/uploads/2021/12/KUVA_veebi.pdf

20

Suurem osa kunstivaldkonnast toimib peamiselt kolmanda sektori organisatsioonide kaudu ning

kunstisüsteem areneb ja muutub kiirelt. Lähiaastate suurim väljakutse on vabakutseliste tööl põhineva

valdkonna jätkusuutlikkuse tagamine kriisist väljumisel, inimeste hoidmine ja valdkondliku

ökosüsteemi tervise tagamine. Valdkonnas tegutseb üks riigi osalusega sihtasutus – SA Kunstihoone.

Kultuuriministeerium panustab kunsti valdkonnas nii loometöösse, näitusetegevusse,

rahvusvahelistumisse kui ka kunsti uurimisse, esmakordselt on käimas suurem investeering Tallinna

Kunstihoone renoveerimise näol. Valdkonna tegevuste põhirahastaja on Eesti Kultuurkapital kujutava

ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. Avaliku rahastuse kogusumma ei taga endiselt valdkonna piisavat

toetamist. Erinevalt enamikest teistest loomealadest on aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) ka

mäluasutustel suur roll – kunsti avalikuks saamise peamine formaat on näitused ja kunstimuuseumid

panustavad sellesse märkimisväärselt. Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada

tingimused kunsti loomiseks, muuta kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna

rahvusvahelistumist, leides selleks uusi viise ja võimalusi.

Loometöö tasustamine on valdkonnas süsteemselt läbi mõtlemata ja piisavas mahus rahastamata.

Kunstnikupalka makstakse alates 2023. aastast 20 kunstnikule MTÜ Eesti Kunstnike Liidu kaudu,

aktiivseid tegevkunstnikke on hinnanguliselt mitusada, valdkonna loomeliitude liikmeid üle 1000.

Valdkonna esindajad on teinud ettepaneku 2024. aastast käivitada näitusetasude fond, mille vahenditest

näituseasutused saaksid finantseerida kunstnike näitustega seotud tööpanust. Täiesti puudub täna riigi

toetus kunsti loomiseks vajaliku taristu (nt kunstnike ateljeed, töökojad) ja valdkonna tehnilise arengu

ja investeeringute osas. Kujutava kunsti valdkonnas on individuaalsed sisendkulud väga kõrged, eriti

materjali- või tehnoloogiamahukate teoste puhul, kunstnikud vajavad tegutsemiseks füüsilist ruumi -

täna toimub tegevuste rahastamine peamiselt omatulu ja Kultuurkapitali baasil.

Alates 2017. aastast antakse Kultuuriministeeriumi eelarvest tegevustoetust kolmele näituseasutusele -

SA Tallinna Kunstihoonele, Eesti Kunstnike Liidu galeriidele ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumile.

Kõik need näituseasutused tegutsevad Tallinnas ning vaid SA Kunstihoone tegevus on rahastatud

piisavalt, ülejäänute põhirahastajaks on Kultuurkapital. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tegevuste

stabiilseks ja jätkusuutlikeks rahastamiseks oleks vaja muuseumi tegevust toetada täies mahus

Kultuuriministeeriumist. Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi rollijaotus kunsti rahastamisel

vajab ministeeriumipoolseid otsuseid, et laiendada ministeeriumist tegevustoetust saavate

kunstiasutuste ringi.

Lisaks EKKM-ile tuleks ministeeriumi eelarvest täies mahus rahastada ka Eesti Kunstnike Liidu ja Tartu

Kunstnike Liidu näituseasutuste tegevust, kuivõrd need on põhilised valdkonnaülesed uue loomingu

eksponeerimise paigad ning sellisena kunstielus kesksed. Täna on professionaalsed näitusepinnad

koondunud peamiselt suurtesse keskustesse, väiksematel tegijatel on keeruline jõuda publikuni ja

konkureerida väga piiratud rahastusele, kunsti regionaalne kättesaadavus on piiratud, kõrgel tasemel

näitusetegevus on ebaühtlane. Kunstielu Eestis toetub ligi sajale galeriile ja näitusemajale, suurem osa

neist ei saa märkimisväärset avalikku toetust. Statistika operatiivseks kogumiseks ei ole süsteemset

võimekust, seega ei ole kunstipoliitika kujundamine täna ka täielikult teadmistepõhine.

Kunsti kättesaadavust parandaks ligipääsetav kunstiharidus ja näitusepedagoogika, aktiivsem

kommunikatsioon ja kvaliteetne emakeelne kunstikriitika. Riigi panus publiku kaasamisele suunatud

tegevustele on täna marginaalne, SA Kultuurileht annab välja ajakirja kunst.ee, kunstikriitikat ilmub ka

ajakirjas Vikerkaar ning ajalehes Sirp. Vajadus süsteemse toetuse ja tegevuste võimestamise järele on

olemas, eriti kunstikriitika, aga ka kommunikatsiooni osas vajaks valdkond ka värskendavat tõuget, sest

meediapildis on kunst aasta-aastalt vähem nähtav.

Kunst on rahvusvaheline loomevaldkond, mille mõistmine ja hindamine ei sõltu keelepiiridest.

Rahvusvahelistumine on olnud Eesti kultuuripoliitika keskseid prioriteete läbi aastakümnete ning Eesti

kunsti nähtavuse ja lõimituse tagamine rahvusvahelisel kunstimaastikul on praegugi oluline. Veneetsia

biennaal on regulaarne rahvusvaheline kunstinäitus, mis toimub alates 1895. aastast. Eesti osaleb

biennaalil rahvuspaviljoniga alates 1997. aastast ja see on suurim regulaarne avalikult rahastatud

rahvusvaheline kunstiprojekt. 2022. aastal oli Eestil erakordne võimalus korraldada rahvuspaviljoni

näitus sündmuse keskpunktis Giardini pargis (Hollandis). 2024. aasta biennaalil tuleb näitusele leida

taas uus asukoht. Kunstnikuna esindab Eestit järgmisel biennaalil skulptor Edith Karlson.

21

Rahvusvahelisi kunstisuhteid arendavad valdkondlik info- ja arenduskeskus (SA Kaasaegse Kunsti Eesti

Keskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ), kes saavad ministeeriumilt osalist

tegevustoetust. Keskuste koostöö ja tegevuste konsolideerimine on kaalumisel, kuid kuna tegemist on

väikeste üksustega, ei tähendaks see optimeerimist, vaid vajaks kõigi vajalike teenuste ja tegevuste

tagamiseks kindlasti lisavahendeid. Rahvusvahelistel kunstimessidel osalemist, galeristide koolitamist

ja rahvusvahelisi turundustegevusi on seni rahastatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

koordineeritava loomemajanduse meetme vahenditest.

Kiirelt rahvusvahelist tuntust kogunud Narva kunstiresidentuuri arendamist toetab ministeerium Eesti

Kunstiakadeemia SA kaudu. Loovisikute mobiilsus on kultuurikoostöö nurgakivi ja kunsti mitmekesise

arengu tagatis, järgmiste sarnaste võimaluste avamiseks käib hetkel koostöö eelkõige Suurbritannia

suunal. Hetkel on läbi valdkondlike keskuste koostöö ISCP residentuuriga New Yorgis ja WIELSiga

Brüsselis võimalik riigi rahastusel välisresidentuuris viibida 3 kunstnikul aastas. Kunstielu terviku

seisukohalt on oluline ka kunstiklassika uurimine ja tutvustamine, mistõttu on ministeerium alates 2018.

aastast toetanud eraalgatusliku Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust. Muutuvas maailmas on väikesel ja

mobiilsel valdkonnal pigem lihtsam sihte muuta ja pikaajalisi plaane ümber vaadata, kuid kujutav kunst

jääb igal juhul ja kõigis oludes rahvusvahelisele kogukonnale toetuvaks ülemaailmse levikuga

kultuurivaldkonnaks, mis sõltub samas täielikult kohaliku kunstielu mitmekesisusest ja elujõulisusest.

Hetkel ei rahasta Kultuuriministeerium ka ühegi rahvusvahelise mõõtmega kunstivaldkonna festivali

tegevust. Neist kolm suuremat ja järjepidevamat: Tallinna Graafikatriennaal, Tallinna Fotokuu ja

Tallinna Rakenduskunsti Triennaal vääriksid projektipõhise Kultuurkapitali rahastuse asemel

süsteemsemat ja järjepidevat rahastamissüsteemi tegevuste paremaks planeerimiseks.

Valdkonna loovisikuid toetab kujutava kunsti loomealadel Eesti Kunstnike Liit (983 liiget) ja Eesti

Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (144 liiget) jagades loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud

tingimustele vastavatele kirjanduse loomealal tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume. Liikmete

arvud on esitatud 2022. aasta seisuga.

Arenguvajadused

 Tagada täiendavad vahendid nii vabakutseliste kunstnike toimetuleku parandamisesse,

kunstnike töö tasustamise toetamisse, valdkonna asutuste toimepidevusse, näituseruumide

renoveerimisse, valdkonna tugiteenuste kättesaadavusse kui ka valdkonna statistika kogumise

ja analüüsiga seotud tegevustesse.

 Parandada tegevustoetust saavate kunstiasutuste olukorda.

 Algatada kunstiteadlikkuse kasvatamiseks, kunstnikele ja kunstipublikule elukohast sõltumatult

võrdsete võimaluste loomiseks ning regionaalarengu toetamiseks kohalike näituseasutuste

investeeringu- ja arendusprogramm.

 Tagada SA Tallinna Kunstihoone renoveerimise jätkamine.

 Süsteemsem lähenemine rahvusvaheliselt võrgustunud pideva ja professionaalse programmiga

loomemajadele.

 Suurendada riigi rahastatud residentuurikohtade arvu mainekates keskustes välismaal.

 Rahvusvaheliste festivalide toetamine, mis tagab sündmuse korraldajatele vajaliku stabiilsuse.

 Jätkata valdkondlikke arendustegevusi tänases mahus (eeldab täiendavate vahendite tagamist)

koos rahastaja ootuste selge määratlemise ning ülesannete sõnastamisega. 

22

Tegevus 1.6. Loovisikute toetamine ja tunnustamine

Eesmärk: Loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused on paranenud.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4 (2027)

Tunnustatud

loomeliitudega sõlmitud

lepingute arv

Allikas: Loomeliitude

andmekogu

17

(2022) 17 17 17 17

Tegevuse kirjeldus

Selleks, et loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused oleksid paranenud, antakse loomeliitudele

toetust, kasutamaks seda seaduses sätestatud loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja

loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks, kui

toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele.

Suur osa loomevaldkondadest toimivad valdavalt kollektiivse loomingu põhiselt ja on põhiosas

institutsionaliseerunud – riik on loonud etendusasutusi ja kontserdiorganisatsioone, mis tagavad neis

valdkondades stabiilsed loometöö võimalused. Et võimaldada ainult vabakutseliste loometööl

põhinevate valdkondade loovisikutel pühenduda loometööle regulaarsemalt, on riik loonud täiendavalt

süsteemi, mis võimaldab loomeliitude kaudu toetada kirjanikele ja kunstnikele palkade maksmist.

Arenguvajadused

Loomevaldkonnad on 21. sajandil üha levinumate ebaregulaarsete töösuhete valdkonna suunanäitajad.

Lähiaastate eesmärk on lähtuvalt uuringutest vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku ning

sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse kohta seoses loometegevusest saadava sissetuleku laekumise

eripäradega, teha ettepanekud loovisikute toimetuleku paremaks tagamiseks.

Tegevus 1.7. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase

1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Eesti Rahvusringhäälingu

usaldusväärsus eestikeelse

elanikkonna hulgas, %

Allikas: Turu-uuringute AS

82

(2022) 83 84 84 84

23

Eesti Rahvusringhäälingu

usaldusväärsus eesti keelest

erineva emakeelega

elanikkonna hulgas, %

Allikas: Turu-uuringute AS

48

(2022) 42 43 44 45

ERRi telekanalite vaatajate

protsentuaalne osakaal

elanikkonnast (vanuses 4+

eluaastat), %

Allikas: Kantar EMOR

72

(2022) 71 70 69 68

ERRi raadiokanalite

kuulajate protsentuaalne

osakaal elanikkonnast

(vanuses 15+), %

Allikas: Kantar EMOR

43

(2022) 42 41 40 39

ERRi veebisisu jälgijate arv

kuus

Allikas: Geminus

2 206 000

(2022) 2 300 000 2 500 000 2 700 000 3 000 000

Eesti meediaturg on avatud, institutsionaalselt mitmekesine ja siin pakuvad teenuseid nii kohalikud kui

ka rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtted. Riigikogu poolt 2022. veebruaris vastuvõetud

meediateenuste seaduse muudatused ajakohastavad oluliselt meediamaastiku korraldust, sh uut liiki sisu

ja teenuste kasutamist.

Kultuuriministeeriumi ülesandeks on tagada tasakaalustatud duaalse meediasüsteemi (era ja avalik-

õigusliku meedia) areng. Tugev ja sõltumatu usaldusväärne meedia on sõnavabaduse garandiks.

Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ja vaba meediaruum selle vältimatu osa.

Eestis on praegu meediateenuste seadusega reguleeritud peamiselt audiovisuaalmeedia- ja

raadioteenused. Euroopa Liit on meediavabaduse määruse rakendamise ettepanekuga liikumas kogu

meediaruumi ühtsetel alustel hõlmava regulatsiooni suunas. Meediavabadus, meediapädevused ja

digipädevused on jätkuvalt olulised märksõnad Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni uutes

programmides ning dokumentides, et tagada ajakirjandusvabadus ka muutuvas poliitilises keskkonnas

ning pidevate kriiside kontekstis. Meedia tõhusa toimimise fundamentaalseks eelduseks on meedia

usaldusväärsus. Usalduse loomine tugineb omakorda professionaalsel sõltumatul ajakirjandusel, mille

sisuloome vajab toimetuste majanduslikku kindlustatust.

Sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine on avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) üks peamisi eesmärke. ERR toetab oma tegevusega eesti keele ja

kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri

jäädvustamisele ja hoidmisele.

Rahvusringhääling lähtub oma sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja ERR-i

strateegilistest eesmärkidest. Samas tuleb tunnistada, et meediaruumis toimunud kiirete arengute tõttu

on ERR-i seadus ajale jalgu jäänud ning vajab kaasajastamist.

Andmepõhiste poliitikaotsuste tegemiseks tuleb meediavaldkonda senisest tõhusamalt seirata ja teha

püsivalt koostööd ülikoolide ning meediainstitutsioonidega. Meediaturu läbipaistvuse suurendamiseks

on vaja kõigi osapooltega kokku leppida turu mõõtmise ühtses metoodikas ja andmete avalikustamise

ulatuses. Andmepõhine pidev monitooring aitab edendada ka meedia eneserefleksiooni ja

meediakriitikat. Eesti meediaturu konkurentsiolukord vajab pidevat seiret, et vältida avalikkusele info

jagamise monopolide teket.

24

Tuleb jätkata aktiivset koostööd Euroopa Liidu institutsioonidega ja siseriiklikult

Rahandusministeeriumiga, et luua kohalikele meediaettevõtetele Eesti turul tegutsemiseks võrdsed

konkurentsitingimused võrreldes globaalsete suurkorporatsioonidega.

Tulenevalt ajaloolistest põhjustest on Eesti inforuum jagunenud keeleliselt kaheks – eesti- ja

venekeelseks. Erameedia jaoks on venekeelse inforuumi sisuka täitmise takistuseks turutõrge, mille

ületamiseks on riik 2022. ja 2023.a. erameediat rahaliselt toetanud. Toetuste eesmärgiks on aidata

erameedial jõuda venekeelses inforuumis tegutsemise jätkusuutlike ärimudeliteni. 2022. aastal ja 2023.

toetati venekeelset erameediat ühtse inforuumi tagamise eesmärgil seoses Ukraina sõjaga. Toetamine

jätkub 2024. a koostöös Riigikantseleiga.

Arenguvajadused

 Jätkata Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehituse planeerimist ja finantseerimist.

 Luua täiendavate vahenditega ERR-i võimekus tagada kriisiolukordades sisejulgeoleku ja

infovahetus (küberturvalisuse ning katkematu raadioeetri tagamine).  Ühise inforuumi tugevdamiseks toetame ja võimestame kohalikke venekeelseid

meediakanaleid.  Toetada paberväljaannete kojukannet.

 Aitame kaasa väärinfo leviku piiramisele läbi meediahariduse programmi.

Tegevus 1.8. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Muusika valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Eesti professionaalsete

heliloojate uudisteoste

esiettekannete arv

Allikas: Eesti Muusika

Infokeskus

188

(2022) 170 170 170 170

2022. aasta oli muusika valdkonnas COVID-kriisist taastumise ning Ukraina sõjast mõjutatud aasta.

Publiku kontsertide külastamise arv näitas taastumise märke, kuid säilis ettevaatlikus eelmüügist

ostetavate piletite osas. Kontserdipaikade, festivali- ja kontserdikorraldajate jaoks kasvasid oluliselt

kõigi teenuste hinnad, samal määral ei olnud aga võimalik tõsta kontserdipiletite hinda ning muusikute

honorare. Taastunud on rahvusvaheline kontserdielu ning toimus mitmeid kontsertturneesid ning

plaadistusi rahvusvaheliselt mainekatele plaadifirmadele.

Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni (SA Eesti Kontsert, SA

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor) ja kolm munitsipaalset

kontserdiorganisatsiooni (Tallinna Filharmoonia, Pärnu Linnaorkester, Narva Linna

Sümfooniaorkester). Taotlusvooru toetustega panustab Kultuuriministeerium eraõiguslike

kontserdikorraldajate, kollektiivide ja heliloojate võimalustesse arendada interpretatsioonikunsti, uue

25

heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust, samuti noorte professionaaliks pürgivate

muusikute arendamist.

Muusikavaldkonna puhul tuleb arvestada siseriiklike ja rahvusvaheliste tegevuste tugeva põimumisega,

sest enamik valdkonna esindajatest osalevad aktiivselt rahvusvahelises suhtluses, mis toob Eestisse uut

kompetentsi, koostööprojekte ja raha projektide läbiviimiseks, samuti tutvustab eesti muusikat ja

muusikuid väljaspool Eestit. Eesti muusika nähtavus ja kättesaadavus rahvusvahelisel areenil on oluline

nii riigi kuvandi, valdkonna arengu kui ka tulemuslikkuse seisukohalt. Eesti on esindatud vähemalt

kolmel muusikamess-konverentsil (jazzahead!, Womex, Reeperbahn) Euroopas, mis tagab muusikutele

minimaalse võimaluse professionaalsete kontaktide hoidmiseks ja uuendamiseks. Loov Euroopa

kultuuriprogramm uueks rahastusperioodiks aastatel 2021–2027, on kasvanud ca 2,5 miljardi euroni.

Vabakutselistele loovisikutele sotsiaalsete garantiide tagamine ning sihtasutuste kunstilistele

kollektiividele konkurentsivõimelise töötasu tagamine on oluline, kuna see aitab muusikavaldkonna

loovisikutel olla loominguliselt aktiivne, tagada valdkonna jätkusuutlik areng ja esindada Eestit

rahvusvahelises kontekstis maailma tippude seas. Sama eesmärgiga on seotud ka interpreetidele, nii

solistidele kui ka kollektiividele residentuuriprogrammide, samuti õigeaegne rahvusvahelistest

konkurssidest ja rahvusvahelisest õppetööst osa saamise võimaldamine.

Muusika peab olema erinevatele sihtgruppidele ja regionaalselt kättesaadav. Lisatuge oleks vaja

regionaalse ja mitmekesise muusikaelu toetamiseks. Eraldi vajaduste kompleksina on oluline välja tuua

laste ja noortega seotud tegevused nii huvitegevuse kui ka professionaalseks karjääriks ettevalmistavas

faasis, kuna muusikavaldkonna puhul algab professionaaliks saamise eelduste loomine ning

ettevalmistus juba algklassides ja nooremaski vanuses. Noortele tuleb luua uusi võimalusi muusikaelust

osasaamiseks, näiteks muusikakoolide ja huvitegevusega seotud organisatsioonide

muusikainstrumentide pargi täiendamine, erinevatele vanusegruppidele suunatud eritüübiliste

muusikasündmuste korraldamine, talendiprogramm jne.

Muusikavaldkonna loominguliste saavutuste jäädvustamine ning rahvusvaheliselt kättesaadavaks

tegemine digiteerimise, salvestamise ja professionaalse uurimustöö abil on täna pisteline ning see

tegevussuund vajaks nii strateegilisi otsuseid kui ka süsteemset finantseerimist.

Muusikapoliitika professionaalseks kujundamiseks on oluline alustada Eesti muusikastatistika

süsteemset kogumist ja analüüsimist, mis lisaks juba nimetatud teemadele toestaks ka muuhulgas

muusika regionaalse haarde ja ligipääsetavuse võimaluste arendamist.

Valdkonna loovisikuid toetavad helikunsti loomealal Eesti Interpreetide Liit (334 liiget), Eesti

Heliloojate Liit (124 liiget) ja Eesti Esitajate Liit (1722 liiget), jagades loovisikute ja loomeliitude

seaduses toodud tingimustele vastavatele tegutsejatele loometoetuse ja stipendiume. Liikmete arvud on

toodud 2022. aasta seisuga.

Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist

toetab riik Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali ning Eesti Rahvakultuuri

Keskuse kaudu. Muusikavaldkonda toetab autoritasudest saadavate tulude kaudu ka Eesti Autorite

Ühing. Lisaks toetab Kultuuriministeerium muusikavaldkonna ettevõtteid ja neile tugiteenuste

pakkumist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rakendatava loomemajandusmeetme toetuste

kaudu.

Arenguvajadused

 Tagada täiendavad vahendid algupärase loomingu tellimiseks muusikavaldkonna riigi

sihtasutustele (sh SA Teater Vanemuine) ning Rahvusooper Estoniale, mis on olulised uueks

heliloominguks.

 Tagada täiendavad vahendid Eesti heliloojate uudisteoste kvaliteetse esituse, salvestamise ja

laiema leviku tagamiseks nii kodu- kui ka rahvusvahelise publiku seas.

 Suurendada lastele ja noortele suunatud toetusprogrammi „Muusikakonkursid“ mahtu.

26

 Teadlikkuse tõstmine ja lisainvesteeringud või tegevuste toetamine muusikasündmuste

korraldamisel ökoloogilist jalajärge vähendavate tegevuste rakendamiseks.

 Lisarahastus Eesti muusikastatistika kogumise süsteemi loomiseks.

27

Meede 2. Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine

Eesmärk: Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku

keskkonna, ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele

põlvedele.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Muuseumikülastuste arv, mln

Allikas: Statistikaamet

2,454

(2022) 3,2 3,3 3,4 3,5

Eesti rahvaraamatukogude

laenutuste arv, mln

Allikas: Statistikaamet

9,462

(2022) 10 10 10 10

Eesti raamatukogude

füüsiliste külastuste arv, mln

Allikas: Eesti

Rahvusraamatukogu

7

(2022) 8,8 8,8 8,8 8,8

Organiseerunud

rahvakultuuriharrastajate arv

Allikas: Eesti Rahvakultuuri

Keskus

78 320

(2022) 78 500 79 000 79 000 79 000

Kasutuses olevate

ehitismälestiste osakaal, %

Allikas: Muinsuskaitseamet

77

(2022) 77 78 78 78

Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh muuseumid,

Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti

Laulu- ja Tantsupeo SA) põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide tegevust ja projekte,

rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute

täitmisega seotud tegevusi. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate

asutuste ajakohastamiseks ja arendamiseks.

Tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Muuseumikogudes hoitav ja muinsuskaitse all olev kultuuripärand on mitmekesine,

kättesaadav ja jätkusuutlik. Muuseumide ja muinsuskaitse teenused on kvaliteetsed.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

28

Muuseumide külastajate

rahulolu

Allikas: Kultuuriministeerium

Algtase

selgub

2024

Määratakse

lähtuvalt

algtasemest

Määratakse

lähtuvalt

algtasemest

Määratakse

lähtuvalt

algtasemest

Määratakse

lähtuvalt

algtasemest

Muuseumide hoidlapinna, mis

vastab pikaajalise säilitamise

nõuetele, osakaal hoidlate

kogupinnast, %5

Allikas: Muinsuskaitseamet

45

(2022) 45 45 45 45

Heas ja rahuldavas seisukorras

olevate ehitismälestiste osakaal

(%)

Allikas: Kultuuriministeerium

63

(2022) 70 71 72 73

0-19 aastaste laste ja noorte, kes

on osalenud muuseumide

haridusprogrammides, arv

Allikas: Statistikaamet

386 104

(2022) 400 000 400 000 400 000 400 000

Eesti 15-aastate ja vanemate

elanike osakaal, kes on

külastanud muuseume (%)

Allikas: Muuseumide külastajate

ja mittekülastajate uuring6

60

(2018) 65% - - -

Muinsuskaitseameti teenustega

koondrahulolu (teenuste osakaal

kõigist klienditagasiside saanud

teenustest, mille soovitusindeks

on üle +30%), %

Allikas: Muinsuskaitseamet

86%

(2022) 85 85 85 85

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2022. aasta seisuga 170 muuseumi 227 külastuskohaga, milles

säilitati kokku 7,1 miljonit museaali. Muuseumikülastusi oli 2022. aastal 2,454 miljonit, mida on enam,

kui 2021. aastal. Muuseumides töötas 1576 töötajat. Muuseumide infosüsteemi (MuIS) oli 2022. aasta

lõpu seisuga sisestatud u 4 miljonit museaali kirjeldust, neist ligi 2 miljonit on digitaalse kujutise ja

põhjaliku kirjeldusega. Muuseumivaldkonna suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad

hoiutingimused, moraalselt ja tehniliselt vananenud MuIS, mitmed vananenud püsiekspositsioonid ning

muuseumihoonete suur remondivõlg ja halb ligipääsetavus.

Muuseumidel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju. Muuseumid hoiavad ja kujundavad meie

identiteedi, räägivad meie lugu nii Eesti elanikele kui ka külalistele. Nad aitavad kaasa harituma ja

avatuma ühiskonna loomisele, panustavad inimeste heaolusse ja paremasse elukeskkonda ning on

loovuse ja uute ideede allikaks. Muuseumid on tihedalt seotud turismiga ning seeläbi tekib kaudne

majanduslik tulu kohalikele majutus- ja toitlustusettevõtetele. Samuti on muuseumide tegevus läbi

põimunud teiste loomemajanduse valdkondadega.

5 KuM haldusala riigimuuseumid ja halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid 6 Uuring toimub igal kuuendal aastal.

29

Riigi ülesanne on luua eeldused, et muuseumid saaksid hoida ja tutvustada inimestele meie ajalugu.

Muinsuskaitseameti eesmärk on muuseumipoliitika rakendajana arendada muuseumivaldkonda Eestis,

olla muuseumide nõustaja ja populariseerija, muuseumiüleste arenduste eestvedaja ning toetada oma

tegevusega muuseumide koostööd. Kultuuriministeeriumi vastutada on muuseumipoliitika kujundajana

õigusloome ja strateegiline planeerimine.

Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub 7 riigimuuseumi ja 13 riigi osalusel asutatud muuseumide

sihtasutust, mis kasutavad halduslepingu alusel riigile kuuluvat muuseumikogu.

Kultuuriministeeriumiga on lisaks seotud 4 muuseumi, mis ei ole ei riigimuuseumid ega riigi

sihtasutused, kuid mis kasutavad riigile kuuluvaid muuseumikogusid. Kultuuriministeerium on alates

2012. aastast Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning muutnud muuseumide juriidilist vormi,

lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. Seoses koroonakriisiga peatus

riigireformi kavas ette nähtud muuseumivõrgustiku korrastamise protsess, mis jätkub 2023.–2024.

aastal.

Muuseumikogudesse kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, kuid museaalide hoiustamise tihedus

hoidlates ja hoidlate halb füüsiline seisukord seab ohtu selle säilimise. Suurt osa museaalidest

ladustatakse selleks hädapäraselt kohandatud ruumides, kus ei ole võimalik sisekliimat mõjutada ega

ole tagatud tuleohutus. Tänased hoiutingimused ja vajakajäämised konserveerimises halvendavad

pidevalt esemete olukorda ning halvas seisukorras museaale ei saa ka avalikkusele näidata ega neid

kasutada. 2017-2018 analüüsisid Ratus OÜ ja KPMG Baltics OÜ koostöös Kultuuriministeeriumi ja

Rahandusministeeriumiga museaalide säilitamise teenust. Tulemusena selgus, et olemasolevate

hoidlapindade nõuetekohaseks muutmine on ligikaudu kaks korda kallim kui ühishoidlate ehitamine,

mis oleks kõige efektiivsem ning ressursisäästlikum Eesti kultuuripärandi pikaajalist säilitamist tagav

lahendus. Ühised pärandihoidlad on planeeritud Põhja-Eestisse, Lõuna-Eestisse ja Hiiumaale, mille

ettevalmistööd on toimumas.

Riigi üks eesmärke on toetada muuseumidesse kogutud pärandi ja teadmiste lahtimõtestamist ning

avalikku kasutusse toomist, mh tänapäevaste e-lahenduste ja kogude digiteerimisega. Selle eesmärgi

saavutamisel on üks vahenditest muuseumide infosüsteem ehk MuIS, mis on üle 12 aasta vana ja

praeguseks nii moraalselt kui ka tehniliselt vananenud. Töös on arendused, et luua tänapäevastele

vajadustele vastav, optimaalselt muuseumide tööd toetav ning paremat ligipääsu muuseumides leiduvale

kultuuripärandile võimaldav infosüsteem.

Muuseumide investeeringutoetuste kavandamine toimub Kultuuriministeeriumi kinnisvara

juhtimiskava alusel. Püsiekspositsioonide, aga ka muude muuseumiteenuste toetamiseks loodi 2020.

aastal uus toetusmeede „Muuseumide kiirendi“, mida rakendab Muinsuskaitseamet.

Lisaks Kultuuriministeeriumile ja Muinsuskaitseametile panustavad tulemuste saavutamisse oma

tegevusega kõik rahastatavad muuseumid.

Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja

identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitse valdkonna poliitika

kujundaja on ministeerium, muinsuskaitsealast tööd korraldab Muinsuskaitseamet.

2023. aasta märtsi seisuga oli Eestis 26 480 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja

ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks

on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat

objekti. Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas

seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes

suuremaid investeeringuid. Umbes kolmandik (30%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises

seisus. Halvem on olukord kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi ja leidub

palju tühje maju. Mälestised säilivad kõige paremini, kui need on kasutuses, seetõttu on strateegiliselt

vajalik olemasoleva väärtarhitektuuri eelistamine uute hoonete ehitamisele ja ajalooliste linnasüdamete

arendamine. Selle soodustamiseks on tehtud kaks suurt sammu, üks seadusloomes (2019. a

muinsuskaitseseadus), teine ajalooliste linnakeskuste toetusmeetme näol (Euroopa Majanduspiirkonna

ja Norra toetused).

30

Muinsuskaitseseaduse eesmärk on luua tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et

tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine. Kuna enamik mälestistest kuulub eraomanikele

(ehitistest koguni 80%), sõltub mälestiste käekäik suuresti eraomanike motivatsioonist ja hoiakutest.

Esimest korda kehtib muinsuskaitses kompensatsioonisüsteem, mille järgi hüvitatakse mälestise

omanikule see osa töödest, mis tuleneb otseselt muinsuskaitseseadusest – see on uuringute ja

muinsuskaitselise järelevalve kulu kogumahuga 1,4 miljonit eurot aastas. Hüvitisi kombineeritakse

toetustega, mille maht 2023. aastal oli 2,65 miljonit eurot. Omandireformi reservfondist eraldati

lisavahendeid täiendavalt 3 miljon eurot. Riigi eelarvestrateegias 2023–2026 on kokku lepitud, et CO2

vahenditest suunatakse järgmisel kolmel aastal avaliku sektori kasutuses olevate mälestiste

energiatõhususe suurendamiseks 8 miljonit eurot aastas (kokku 24 mln). 2023. aastal töötati välja toetuse

andmise tingimused.

Eesmärk on parandada ehitismälestiste olukorda tuntavalt ehk saada välja remondivõla surnud ringist,

kus ainult väikest osa avariilisi mälestisi toetades lagunevad vähem avariilised hooned samasse seisu.

Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud ja senine toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut

mõjutada. Muinsuskaitseametile laekub igal aastal sadu toetuse taotlusi, mille kogusumma on aastate

lõikes kasvanud. 2023. aastal oli mälestiste omanike küsitud toetuste ja riigi võimaluste vahe

kolmekordne. On selge, et kõiki taotluseid pole võimalik rahuldada, kuid riik peab tagama toetuste

mõistliku suuruse, et kindlustada toetuse eesmärgi realiseerumine. 2024. aastal on kavas analüüsida

teiste riikide erinevate toetusmeetmete praktikaid (sh maksusoodustused mälestistesse tehtavatelt

investeeringutelt) ja nende rakendamise võimalusi.

Riigi roll on jälgida ja suunata kultuurimälestiste pikaajalist säilimist ning kompenseerida avalikes

huvides seatavad kitsendused. Kultuurimälestiste säilimisele aitavad kaasa riiklikud toetusprogrammid,

välisabi ja ühiskonna hoiakud, näiteks olemasoleva väärtarhitektuuri suhtes.

Vastavalt muinsuskaitseseadusele koostatakse kõigile muinsuskaitsealadele seniste põhimääruste

asemel uued kaitsekorrad. Kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile iga muinsuskaitseala eripära

ja pärandi potentsiaali piirkonna arenguks, soodustades nii kohalikku arengut kultuuripärandi kaudu.

Seni kehtivast muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema täpsuse ja paindlikkuse

poolest. Kaitsekorraga jagatakse hooned väärtusklassidesse ja piirangud tööde tegemisel hakkavad

sõltuma konkreetse hoone väärtusklassist, vähem väärtuslike hoonete puhul tähendab see

väiksemaid piiranguid ja vähem kooskõlastusi. Kuni uute kaitsekordade kehtestamiseni kehtivad

muinsuskaitsealadel senised muinsuskaitseala põhimäärused. Kaitsekorrad kinnitab Vabariigi Valitsus.

Muinsuskaitseamet koostab uue muinsuskaitseseaduse alusel uued kaitsekorrad kõigile

12 muinsuskaitsealale, mis jõuavad kinnitamisele 2023. – 2024. Sillamäe muinsuskaitseala

kehtestamine ja kaitsekorra koostamine on Muinsuskaitseameti piiratud inimressurssi ja kaitsekordade

vastuvõtmiseks seadusega antud tähtaega arvestades peatatud, et esmases järjekorras koostada

kaitsekorrad 12-le praegusele muinsuskaitsealale.

Selleks, et kultuurimälestiste nimekiri oleks asjakohane esindusnimekiri riikliku kaitse all olevast

pärandist, tuleb viia läbi nimekirja inventuur. Praegune mälestiste nimekiri ei vasta tervikuna riikliku

kaitse eeldusele, olemasolevad andmed on puudulikud ning mälestiste nimekiri vajab uue seaduse ja

mälestiste liigi kriteeriumite kohast ajakohastamist. Peamine probleem seisneb 1990. aastatel kaitse alla

võetud objektides, millest kõik ei toetu võrdlevale või väärtuspõhisele analüüsile, on puudulike andmete

või aegunud piiridega. Inventuur viiakse läbi mälestise liikide kaupa. Selle tulemusena paraneb andmete

kvaliteet kultuurimälestiste registris (nimetuste korrektuur, piiride ja kaitsevööndite korrastamine),

samuti valmistatakse ette ekspertiisid ja ettepanekud riikliku kaitse rakendamiseks või lõpetamiseks.

Inventuuriga alustati 2023. ja see on kavas läbi viia 5 aastaga.

Vastavalt hea õigusloome tavale peab seaduse jõustumisele järgneva aja jooksul analüüsima selle

rakendamist ja hindama mõju, et teha kindlaks, kas soovitud eesmärgid on täitunud. Mõju hindamiseks

on vaja anda piisav aeg seaduse rakendamiseks, sest hüvitiste ja toetuste mõju ei avaldu ühe ega paari

aasta jooksul. Samuti on muinsuskaitseseaduse üleminekusätetega kehtestatud teatud tähtajad. Kõige

pikem tähtaeg on seatud muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamisele, mis pidid valmima aastaks

2023., kuid on osutunud pikemaks protsessiks tänu laiemale kaasamispraktikale.

31

Eesmärk on restaureerida ja võtta kasutusele tühjana seisvaid või alakasutatud hooneid ning elavdada

seeläbi linnasüdameid. Mitmetes kahaneva asustusega väikelinnades on samal ajal riikliku kaitse all

olev väärtuslik vanalinn (muinsuskaitseala). Nende hulgas on linnu, kes soovivad oma linnaruumi

tihendada just ajaloolist keskust eelisarendades ning teenuseid ja elanikke sinna koondades. Korrastatud

ja kasutuses olevad kultuuriväärtusega hooned parandavad elukeskkonda, muutes seda atraktiivsemaks,

ning panustavad märkimisväärselt ehitus- ja turismisektorisse ning tööhõivesse.

Kultuuriministeerium rakendab toetusmeedet Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi

programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, mis seob kultuuripärandi teiste riiklike

eesmärkidega (regionaalareng, elukeskkonna parandamine, energiatarbimise vähendamine, tööhõive ja

kohalik ettevõtlusaktiivsus, kestlik areng), et saavutada suurem mõju ühiskonnas. Pilootprogrammi

kaudu investeeritakse kuni 2024. aastani 3,3 miljonit eurot väikelinnade ajaloolistesse keskustesse, kus

on muinsuskaitseala. Soodustatakse väikelinnade ajalooliste keskuste hoonestuse korrastamist ja

kohandamist uutele funktsioonidele selleks, et linnakeskusi korrastada, tihendada ja elavdada ning

atraktiivsemaks muuta.

Muinsuskaitse valdkonna avalikke teenuseid osutab Muinsuskaitseamet, kes nõustab mälestiste

omanikke, väljastab seaduse alusel antavaid lube, eraldab toetuseid ja maksab hüvitisi, teeb järelevalvet

ning peab kultuurimälestiste registrit. Kultuurimälestiste riiklik register (register.muinas.ee) on

Muinsuskaitseameti hallatav register kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja kultuuriväärtusega

leidude üle arvestuse pidamiseks ning nende kohta informatsiooni talletamiseks. Register on nii

Muinsuskaitseameti igapäevane töövahend kui ka avalik andmebaas ja teenuste osutamise platvorm.

Muuhulgas on Muinsuskaitseamet riiklik kontaktasutus, kes korraldab kultuuriväärtuste eksporti ning

ELi liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist. Muinsuskaitseamet viib

ellu Eesti ajaloolise taluarhitektuuri toetusprogrammi.

Kultuurimälestiste register vajab asendamist uue tänapäevase infosüsteemiga. Praeguse

kultuurimälestiste registri mastaapne arendamine ei ole pikas perspektiivis enam mõistlik. Niisiis tuleb

iganenud ülesehitusega monoliitne infosüsteem asendada tänapäevase mikroteenustel põhineva

infosüsteemiga. Arendusprojektile peab eelnema eelanalüüs, mis on planeeritud toimuma 2023-2025

(sh analüüsitakse MuIS 2.0 ja kultuurimälestiste registri ühendamise võimalusi), arendusprojekti ennast

planeeritakse alates 2026.

Arenguvajadused

 Muuta senist museaalide hoiustamise korraldust, kus hoidla on iga üksiku muuseumi juures, ja

rajada ühised pärandihoidlad, mis tagavad meie kultuuripärandi pikaajalise säilimise ja parema

kättesaadavuse huvilistele, kulude kokkuhoiu ja väiksema keskkonnajalajälje.

 Arendada infosüsteemi MuIS, et muuseumikogudele oleks veebis kiire ja mugav juurdepääs

ning muuseumikogude haldamine toimuks kasutajasõbralikus infosüsteemis, mille

ülalpidamine oleks kuluefektiivne.

 Suurendada Kultuuriministeeriumi asutuste remondifondi.

 Suurendada mälestistele antavaid toetusi, et tuua mälestised kriitilisest seisust välja, mõistlik

eelarvemaht alates 10 miljonist eurost aastas.

 Viia läbi kultuurimälestiste nimekirja inventuur, et tagada kaitse all oleva pärandi

esindusnimekirja asjakohasus. Inventuuri läbiviimisega kaasnevad Muinsuskaitseametil

ajutised vajadused täiendava inimressursi ja rahaliste vahendite järele.

 Viia ellu kultuurimälestiste registri arendusprojekt.

Tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Raamatukogu on kestlik ja selle mitmekesine kogu on kättesaadav igale Eesti inimesele.

32

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Rahulolu raamatukogude

teenustega

Allikas:

Kultuuriministeerium

Algtase

määratakse

2024. aastal

Sihttase

määratakse

lähtuvalt

algtasemest

Sihttase

määratakse

lähtuvalt

algtasemest

Sihttase

määratakse

lähtuvalt

algtasemest

Sihttase

määratakse

lähtuvalt

algtasemest

0-19-aastaste lugejate arv

Allikas:

Kultuuriministeerium

127300

(2021) 126000 125000 125000 125 000

0-19-aastaste lugejate

laenutuste arv (mln)

Allikas:

Kultuuriministeerium

3,7

(2021) 3,6 3,5 3,5 3,5

Eesti 15-aastaste ja

vanemate elanike osakaal,

kes on külastanud

raamatukogu, %

Allikas: Raamatukogude

külastajate ja

mittekülastajate uuring

50

(2018) 50 - - -

Rahvaraamatukogutöötaja

keskmise brutokuupalga

suhe kõrgharidusega

kultuuritöötajate

keskmisesse

brutokuupalka7, %

Allikas:

Rahandusministeerium ja

Kultuuriministeerium

74

(2022) 73 73 73 73

7 Rahandusministeerium: juhid-tippspetsialistid ja muud ametid - brutokuupalk, taandatud täistööajale/

Kultuuriministeerium: kõrgharidusega töötaja kõrgharidust nõudval ametikohal miinimumpalk.

33

2022. aastal oli Eestis 893 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja

teadusraamatukogud). Rahvaraamatukogusid oli 2022. aastal 506. Raamatukogude füüsilisi külastusi

oli 2022. aastal 7 miljonit ja sellele lisaks 5,6 miljonit virtuaalkülastust. Raamatukogud on üha enam

regionaalsed kogukonnakeskused, sest raamatukoguteenuseid kasutab hinnanguliselt üle 50% Eesti

elanikest ning seda on kavas teha veel suuremal osal elanikest. 2018. aastal valminud „Muuseumide ja

raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring“ tõi välja, et silmatorkavalt kriitiliseks osutusid

uuringu tulemusena raamatukogude kommunikatsioonitegevuste vähene efektiivsus ja ettevõtete

huvipuudus raamatukogudega koostööd teha. Tulevikuteenuste kontekstis selgus kasutajate suur soov

kasutada raamatukogude digitaalseid väljaandeid veebis. Lisaks vajaksid lugejad uusi e-teenuseid,

näiteks on soov kasutada raamatukogudevahelise laenutuse teenust väljaannete tellimiseks

pakiautomaati või kullerteenuse vahendusel, otsida ühest e-kataloogist kõikide Eesti raamatukogude

väljaandeid ning kasutada laenutamisel ja tagastamisel iseteenindust. COVID-19 kriis tõi eriti teravalt

välja, et arendada tuleb rahvaraamatukogude teenuskeskkonda, tehnoloogilist võimekust ja sisu

mitmekülgsust, et juurutada uusi teenusmudeleid ja toetada nt õpilasi, toimetulekuraskustesse sattunud

peresid, eakaid ja ka ettevõtjaid nii tasulisele infole ligipääsemisel, vaimse tervise säilitamisel,

riigiteenuste kasutamisel kui igapäevase eluga toimetulemisel.

Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll

Kultuuriministeeriumil. Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs

informatsioonile, mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav.

Eesti raamatukogud teevad vaatamata eri ülesannetele ja valdkondlikule kuuluvusele tihedat koostööd,

sest raamatukoguteenuse eesmärk on tagada kultuuriväärtuslike väljaannete säilimine, kujundada

inimeste lugemisharjumusi, toetada elukestvat õpet ja tagada tänapäevane ligipääs informatsioonile,

teadmistele ja kultuurile, et seeläbi aidata inimestel orienteeruda infoühiskonnas, teadlikumalt lugeda

ning elus paremini hakkama saada.

Raamatukogutöötajate järelkasv ei ole piisav, palgatase ei ole motiveeriv, mistõttu ei ole süsteemi

sisenemas piisavalt võimekaid noori spetsialiste. Raamatukogutöötajate erialasesse professionaalsesse

arengusse ja täienduskoolitusse ei panustata piisavalt rahalisi vahendeid. Jätkusuutlikkuse tagamiseks

tuleb valdkonna spetsialistidele kindlustada motiveeriv töötasu ja mitmekülgne täiendõpe.

Aastal 2022. käivitati Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma“ e „Minu

raamatukogu (MIRKO)“. Projekti finantseeriti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse innovatsiooni

edendavate hangete programmist ning selle raames on loodud kaasaegne tsentraalselt toimiv

logistikateenus pakiautomaati või kulleriga teavikute kättetoimetamiseks lugejatele. Tegevus on

suurendanud soetatud väljaannete eksemplaride kasutust üle Eesti ja lugejani jõuab huvipakkuv

raamatukogu raamat mugavalt ja kiirelt. Teenusega on ühinenud 40 raamatukogu ja laenutamiseks enam

kui miljon raamatut. Raamatukogude jätkuval ühinemisel suureneb soetatud raamatute ringlus ja

väljaannete kättesaadavus.

34

Rahvaraamatukogude teenus on küll usaldusväärne ja mitmekülgne, kuid samas pole teenus killustatuse

tõttu kasutajakeskne. Samas on viimased kriisid näidanud, et riik vajab oma teenuste pakkumisel suure

potentsiaaliga ja efektiivselt toimivat teenusvõrgustikku, kuid raamatukogude tehnoloogia ja

keskkonnad on ajakohastamata. Rahvaraamatukogude füüsiline keskkond pole inspireeriv ega

atraktiivne, sest nende ruumid ja teenuste tehnoloogiline taristu on ajast maha jäänud ega meelita uusi

(sh noori) lugejaid. Kogukonnad vajavad tänapäevaseid võimalusi lugemiseks, kooskäimiseks,

huvitegevuseks, elukestvaks õppeks. Need keskused saavad täita peamisi kogukonnakeskuse

funktsioone, sh kultuurilisi, hariduslikke, sotsiaalseid. 2023. aastal loodi uus iga-aastane toetusmeede

“Rahvaraamatukogude arendusprojektid” ehk rahvaraamatukogude kiirendi. Toetusmeetme eesmärk on

pakkuda rahvaraamatukogudele võimalust ajakohaste ja uuenduslike lahenduste loomiseks, ruumide

kogukonnategevusteks kohandamiseks, parandada raamatukogu- ja muude avalike teenuste kvaliteeti

ning kättesaadavust, tõsta raamatukogutöötajate professionaalsust, arendada rahvaraamatukogude ja

raamatukogude vahelist koostööd ning aidata kaasa rahvusvahelistumisele. Arenguvajadusi toetav

programm loob eeldused rahvaraamatukogude reformi läbiviimiseks ja raamatukoguvõrgu

ümberkorraldamiseks, et paraneks avaliku raamatukoguteenuse kvaliteet, suureneks elanike

iseteeninduse võimalused ja informatsiooni regionaalne kättesaadavus.

Rahvaraamatukogu roll ühiskonnas on muutunud. Rahvaraamatukogu seaduse ajakohastamise ja

muutmise eesmärk on luua rahvaraamatukogudele kesksete teenuste arendamist ning haldamist toetav

üksus ja korraldada efektiivsemalt riiklikud raamatukoguteeninduse üleriigilised

koordineerimisülesanded, et tagada üle-eestiline väljaannete kiire, efektiivne ja võrdne kättesaadavus,

väljaannete laenutuse kasutajasõbralikkus, raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine ja pädevad

raamatukogutöötajad. Seaduse muudatused peavad andma omavalitsusele võimaluse rakendada uusi

viise paindlikumaks koostööks teiste omavalitsustega ja arendada raamatukoguvõrku.

Ümberkorraldused omavalitsuste tegevuses ja elanike riigisisene liikumine ning ümberasumine on

toonud vajaduse muuta rahvaraamatukogude võrgu korraldust ja luua uusi koostöö- ning

teenusmudeleid.

2023. aastal tõusis teavikute soetuse toetus 2 025 000 euroni ja jõudis 2007. a riiklikult teavikute

soetamise toetuse tasemele, samas on raamatukogudesse soetatavate väljaannete hinnad tõusnud.

Kasvanud on ka lugejate soov laenutada lisaks trükistele e-väljaandeid (sh audioraamatuid). 2018. aastal

viis Eesti Rahvusraamatukogu läbi e-väljaannete laenutuskeskkonna ärianalüüsi, 2020. aastal

detailanalüüsi ja 2023. aastal avas MIRKO platvormil teise üleriigilise teenusena e-laenutuse (e-

raamatud, audioraamatud, perioodika). Potentsiaalseid e-väljaannete lugejad üle Eesti on ärianalüüsi

andmetel kokku 518 500 (61% kõigist lugejatest), kellest aktiivseid lugejaid ca 300 000. Erilist

tähelepanu vajab laste- ja noortekirjanduse ning lõimumise toetamiseks erinevate väljaannete (s.h e-

väljaannete) valiku suurendamine. Trükiste hinnatõus on vähendanud väljaannete soetamist

raamatukogudesse ja seetõttu pole nt laste ja noorte lugemise edendamiseks trükised piisavalt

kättesaadavad

Valdkonnas on kasutusel eri raamatukogusüsteemid ja tarkvaraplatvormid (nt kolm e-kataloogi –

ESTER, URRAM ja RIKS), mis ei ole omavahel ühilduvad. Ükski praegusest kolmest Eestis kasutusel

olevast raamatukogusüsteemist ei ole kestlik, sest nende vahendusel pakutavad teenused on killustatud

ega vasta raamatukogude kasutajate ootustele. Samuti tähendab mitme süsteemi ülalpidamine kulude

ebaefektiivset kasutamist ja erinevate tööprotsesside dubleerimist. Konsolideerides kolme

raamatukogusüsteemi teenused ühte süsteemi arendatakse välja kasutajate ootustele ning

raamatukoguteenuste kvaliteedi nõuetele vastav väljaannete kättesaadavuse võimekus. Ühine

raamatukogusüsteem on vajalik, et tagada veebist kasutajasõbralik, kiire ja mugav juurdepääs Eesti

raamatukogude ressursile. Selle haldamine peab toimuma nii lugejale kui töötajale süsteemis, mille

ülalpidamine on konsolideeritud ja kuluefektiivne. Lõpeb andmete tootmise dubleerimine,

säästetakse ca 2/3 täna kuluvast ressursist – personali kokkuhoid - ning hoitakse kokku infosüsteemide

ülalpidamis- ja arenduskuludelt.

35

Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku asutuse ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti kohta

informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti

raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus ning parlamendi- ja

teadusraamatukogu ülesannete täitmine. Rahvusraamatukogu koordineerib ja nõustab Eesti

raamatukogusid ning on oluline kultuurikeskus. Rahvusraamatukogu on ühtseks väljaannete

säilituseksemplaride keskuseks nii loovutajaile kui säilitajaile ja on Eestis ainus Eesti digitaalsete

väljaannete säilitaja. Riiklikult olulist kultuuripärandit ehk ajaloo- ja kultuuriväärtuslikke väljaandeid

(sõltumata nende vormist) on Rahvusraamatukogu kohustatud säilitama pikaajalist säilimist tagavates

tingimustes. Pärandi säilitamine hõlmab ka tegevusi nagu hoidmine, konserveerimine, arhiveerimine,

digiteerimine jms. Rahvusraamatukogu hoone käimasoleva renoveerimise eesmärk on olemasolevate

funktsioonide (raamatukogu kui töö- ja õpikeskkond, Eesti väljaannete pikaajaline säilitaja ja

kultuurikeskus) arengu ja jätkusuutlikkuse tagamine. Lisanduvad tänapäeva raamatukogule kui

õpikeskkonnale ja kultuurikeskusele vajalikud funktsioonid. Rahvusraamatukogu renoveerimise käigus

paigutub ka Rahvusarhiivi Tallinna osakonna ja Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu

tegevus Rahvusraamatukogu hoonesse, mis toetab riigivalitsemise reformi sihte. Kahe asutuse tegevuse

ja ühe olulise teenuse ühitamisega Tallinnas saavutatakse mõjusam ja tõhusam riigi ülesannete täitmine,

kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine ja paindlikum töökorraldus.

Alates 2023. aastast on Rahvusraamatukogu ülesanneteks ka endised Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded:

säilitada üleriigilist vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu, vahendada vahetuskogu teavikuid

organisatsioonidele üle Eesti ning teenindada nägemispuudega ja lugemishäirega või selle temaatika

vastu huvi tundvaid lugejaid. Nimetatud sihtrühmale on praegu Eesti Pimedate Raamatukogust

(lugejaid 2022. aastal 1002) kättesaadav ainult väike osa Eesti Rahvusraamatukogu kogudes leiduvast

uuemast eestikeelsest digiainesest. Eesti Rahvusraamatukogule üle antud hoiuraamatukogu ja pimedate

raamatukogu ülesannetega seotud teenuste innovatsiooni ja sidususe arenduse toetamine on jätkuvalt

oluline, et tagada kvaliteetselt toimiv üle-eestiline väljaannete ringlus ja erivajadustega inimeste ligipääs

suuremale hulgale säilitatavale informatsioonile, sh digikujul. Pimedate raamatukogu

Veebiraamatukogu on plaanis integreerida MIRKO e-laenutuskeskkonna teenusega, et vähendada

erinevaid teenuskeskkondi. Jätkusuutliku ühtse e-väljaannete laenutusteenuse järjepideva arendamisega

suureneb regionaalne informatsiooni kättesaadavus, ligipääsetavus ning raamatukoguteenuse üldine

kvaliteet kogu Eesti elanikkonnale, sh väljaspool Eestit.

Rahvaraamatukogud on kohaliku omavalitsuse asutused, mille tegevust toetab Kultuuriministeerium.

Rahvaraamatukogude tööd reguleerib rahvaraamatukogu seadus ja koostööd koordineerivad

Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Rahvaraamatukogude Nõukogu, maakonnaraamatukogud, Eesti

Rahvusraamatukogu, MTÜ Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ning MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu

Konsortsium.

Arenguvajadused

 Ajakohastada rahvaraamatukogu seadus ja sellega seonduvalt teised seadused.

 Luua raamatukogude arendusüksus, mille ülesanded on suurendada valdkonna võimekust ja

algatada, koostada ning läbi viia suuremamahulisi projekte (nt raamatukogutarkvara), aga

koordineerida ka lugemis- ja täienduskoolituse programme.

 Uuendada toetusmeetme kriteeriume ja riigieelarvest toetusmeetme mahtu rahvaraamatukogude

füüsilise ruumi ja teenuskeskkonna ajakohastamiseks, tehnoloogiliste vahendite soetamiseks

ning töötajate pädevuste suurendamiseks

 Algatada raamatukogude digipöörde läbiviimiseks projektid, mis on tehnoloogiliselt

uuenduslikud ja panustavad protsesside automatiseerimisse ning toetavad kasutajakeskseid

teenuseid. Sh luua automaatse märksõnastamise ja kataloogimise kratt, et tehisintellektiga

automatiseerida digitaalsete väljaannete kirjeldamist, mis vähendab oluliselt käsitööd ja viia läbi

ärianalüüs “Raamatukogu juhtimistöölaud”, et automatiseerida raamatukogude andmete

kogumist.

 Viia läbi raamatukogusüsteemi detailanalüüs hankimaks ühtne raamatukogusüsteem, mis on

raamatukogude riiklike ülesannete ümberkorraldamise eelduseks.

36

 Parendada kultuurile ligipääsetavuse suurendamiseks vaegnägijate lugemisvõimalusi,

arendades ka Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR ja pimedate raamatukogu

Veebiraamatukogu tehnilist koosvõimet.

 Suurendada nii rahvaraamatukogude väljaannete kui ka e-väljaannete soetuse toetust. Toetuse

suurendamine edendab lugemist ja eestikeelse kirjanduse väljaandmist ning kättesaadavust.

 Viia läbi Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine, et pakkuda kasutajatele

mitmekülgseid teenuseid ja tagada nii inimeste kui kultuuri- ja ajalooväärtusega säilitatavate

väljaannete (sh digitaalsete) nõuetekohane turvalisus.  Eesti Rahvusraamatukogu äriteenuste taristu haldamine ja asendamine.

Tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Rahvakultuurivaldkond on mitmekesine, elanikkonnale kättesaadav ning kestlik.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Laulu- ja tantsupeole pürgivate

kollektiivide arv: noorte

laulupeol / noorte tantsupeol8

Allikas: Eesti Laulu- ja

Tantsupeo Sihtasutus

779/439

(2023) - - - 800/500

Laulu- ja tantsupeole pürgivate

kollektiivide arv: üldlaulupeol/

üldtantsupeol9

Allikas: Eesti Laulu- ja

Tantsupeo Sihtasutus

1001/699

(2019) - 950 / 650 - -

Vaimse kultuuripärandi

kannete arv Eesti nimistus

Allikas: Eesti Rahvakultuuri

Keskus

212

(2022) 220 230 240 250

7- 26-aastaste laste ja noorte

suhtarv rahvakultuuri

harrastajate üldarvust, %

Allikas: Eesti Rahvakultuuri

Keskus

58

(2022) 58 59 59 59

Harrastuskollektiivide

juhendajate, käsitöövaldkonnas

tegutsejate,

kultuurikorraldajate

(rahvakultuuri valdkonnas)

kutsekvalifikatsiooniga inimeste

arv

2123

(2022) 2140 2160 2180 2200

8 Näitaja tuuakse välja aasta kohta, millal vastav sündmus toimub. 9 Vt eelmine märkus

37

Allikas: SA Kutsekoda

Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke

kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi

elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks rakendatakse seitset piirkondlikku toetusmeedet.

Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja

väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. Alates 2010. aastast on avatud Eesti oma

vaimse kultuuripärandi nimistu, kuhu kogukonnad saavad esitada enam kui kahe inimpõlve vanuseid

elavaid traditsioone, kombeid ja tavasid.

2022. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 78 320 harrastajat. UNESCO vaimse

kultuuripärandi esindusnimekirja on kantud Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon, Kihnu

kultuuriruum, Seto leelo ning Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon. 2021. aasta lõpus kanti haabja

ehitamine ja kasutamine Soomaal UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi

esindusnimekirja.

Minemaks lähiaastatel üle tulemusele orienteeritud rahastamismudelitele on vaja koguda statistikat,

hinnata ja analüüsida regulaarset valdkonna olukorda. Praegu on valdkondliku statistika kogumine

piiratud, sest Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt hallatava andmekogu ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo

SA poolt hallatava registri arhitektuurid on vananenud. Seetõttu on valdkonnale oluline kiiremas korras

viia läbi nimetatud andmekogu ja registri ühildamine ning neile uue tehnilise aluse loomine. Eesmärk

on Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogu ja ELTSA registri ühildamine kaasaegseks andmekoguks.

Uue lahenduse eesmärk on vältida andmete dubleerimist ning anda võimalus andmete sisestajatele teha

seda vaid ühes kohas.

Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu-

ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Rahvakultuuri valdkonna üle-eestilisi tegevusi juhivad või

koordineerivad Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Võru Instituut ning riigi

partneritena seitse valdkondlikku rahvakultuuri keskseltsi.

Rahvakultuuri valdkonna toetajad on ka Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja maakondlikud

ekspertgrupid.

Rahvakultuuri valdkonna riiklik kompetentsikeskus on Eesti Rahvakultuuri Keskus, kes koondab

erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone

ja inimesi. Eesti Rahvakultuuri Keskuses töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle

peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi

(laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid).

Laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Laulu-

ja tantsupidusid korraldab Kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

(ELTSA). ELT SA on ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusmeetme

rakendusasutus. 2023. toimus XIII noorte laulu- ja tantsupidu “Püha on maa” ning 2025. aastal toimub

XXVIII laulupidu ja XXI tantsupidu.

Võru Instituut on 1995. aastal Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus

(riigiasutus). Instituudi tegemised puudutavad peamiselt ajaloolist Võrumaad ja aitavad elus hoida

võrukestele omast keelt ja kultuuri.

Kollektiivide juhendajate on alatasustamise, liikumise jätkusuutlikkuse tagamise ning teiste kaasnevate

probleemide lahendusena käivitati 2021. aastal laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide

juhendajate tööjõukulude toetusmeede, mille rakendusasutuseks on Eesti Rahvakultuuri Keskus.

Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile

võimaluse töötasu tõusuks, luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele

sotsiaalsed garantiid ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus.

38

2021. aastal koostati Kultuuriministeeriumis analüüs laulu- ja tantsupeo kestlikkuse tagamiseks, millest

lähtuvalt on Kultuuriministeerium loomas vastavat tegevuskava. Tõhustamaks erinevate osapoolte

koostööd laulu ja tantsupeo korraldamisel, töötame koos partneritega välja tegevuskava peo

jätkusuutlikkuse tagamiseks ning vastutuse ja rollide jagamiseks. Valdkonnas tuleb parendada koostööd

kohalike omavalitsustega, kes on samuti laulu- ja tantsupeo protsessi toetajad, vabakonnaga, koolide ja

teiste ministeeriumitega.

Arenguvajadused

 Luua ühtne andmekogu (rahvakultuuri register), et hinnata valdkonnas toimuvaid protsesse,

saada statistilisi näitajaid ning teostada valdkondlikke analüüse

 Jätkata koostööd Tallinna Linnavalitsusega tänapäevaselt korrastatud ja heade tingimustega

taristu loomiseks nii esinejatele kui ka publikule Tallinna lauluväljakul.

39

Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine

Eesmärk: Kultuuri, sh loomeettevõtluse, toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on loodud

eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Loomemajanduse sektoris

loodud lisandväärtus

töötaja kohta

Allikas: Eesti loomemajanduse

olukorra uuring ja kaardistus

23 000

(2019) - -

-

-

Digitaalse

kultuuripärandi osakaal

kogude suurusest, %

Allikas: Andmekogud DIGAR ja

MuIS

49

(2022)

51 52 53 54

Meetme raames toetatakse Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas vajalikke

tegevusi ja projekte, rakendatakse loomemajanduse, digiteerimise ja rahvusvahelistumise toetusi ning

kultuurivaldkonna teadus- ja arendustegevusi.

Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digiteerimine

Eesmärk: Kultuuri kättesaadavus ja rahvusvaheline konkurentsivõimelisus on suurenenud.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Pikaajalise säilimise

digitaalarhiivide maht

(TB)

Allikas: Rahvusraamatukogu,

Rahvusarhiivi, MuISi ja ERRi digitaalarhiiv

14 799

(2022)

18 610 20 580 22 550 24 000

Nii „Kultuuri arengukava 2021-2030“ kui ka teised arengukavad on seadnud eesmärgiks väärtusliku ja

suure kasutajate huviga kultuuripärandi digiteerimise ning vajaduse tagada digitaalse kultuuripärandi

kättesaadavus ja pikaajaline säilivus.

40

Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti,

kuid 2018. aastaks oli sellest digitaalsena kättesaadav vaid 10%. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–

2023“ tegevuskava elluviimise raames digiteeritakse dokumente, trükiseid, esemeid, filme ja fotosid.

Lisaks digiteerimisprojektidele on tegevuskava osaks ka taristu analüüsi- ja arendusprojektid. 2023.

aastal jätkus kultuuripärandi digiteerimine, muuseumide Infosüsteemi MuIS arendamine (MUIS 2.0),

toimus Eesti Rahvusringhäälingu ja Rahvusarhiivi lindirobotitel paiknevate arhiivide teises

geograafilises asukohas asuvate peeglite tehniline ühendamine, Eesti Rahvusraamatukogu avas

üleriigilise e-väljaannete laenutuse platvormi. Samuti teavitati avalikkust digiteeritud ja avalikustatud

pärandiobjektide kasutusvõimalustest.

Kultuuripärandit digiteerivad asutused lähtuvad töövoo planeerimisel oma ressursist ja konkreetse

asutuse kollektsioonide vastu üles näidatud huvist. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“

tegevuskavaga seati riigi üldised prioriteedid kultuuripärandi digiteerimisel ning pandi alus valdkondade

vahelisele koostööle kultuuripärandi digiteerimisel, kättesaadavaks tegemisel ja pikaajalisel säilitamisel.

Laialdane valdkondadeülene koordineeritud ja rahvusvahelistele standarditele tuginev digiteerimine

aitab vältida digiteerimise ja pikaajalise digitaalse säilitamise dubleerimist, toetab koostööd ja

töövoogude optimeerimist. Digitaalne kultuuripärand peab olema kasutajate vajadusi ning soove

arvestades lihtsasti ligipääsetav ja kasutatav.

Tegevuskava eesmärk oli teha 2023. aasta lõpuks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik Eesti

mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist. Tegevuskava osaks oli 13 digiteerimisprojekti, millest

kümme on edukalt lõppenud varem ja ülejäänud digiteerimisprojektid planeeriti lõppema 2023. aasta

jooksul. Digiteeritud pärand saab kõigile huvilistele kättesaadavaks läbi valdkondlike digitaalarhiivide

ja portaalide.

Tegevuskava raames digiteeritud kultuuripärandit on võimalik taas- ja ristkasutada nii ärilistel kui ka

mitteärilistel eesmärkidel, luues kasutusvõimalusi eri valdkondades ning digitaliseerides teenuseid –

alates meedia- ja mängusektorist, loomemajandusest (nt disain, käsitöö), turismist (nt liitreaalsuse

rakendused) ning lõpetades hariduse ja teadusega (õppetöö, teadus- ja uurimistegevusega seotud

infosisu, innovaatiliste haridusrakenduste, digiõpikute jms teostamine, kultuuriajaloo uurimine uute

digitaalsete meetoditega), mis omakorda suurendab kasutajate rahulolu erinevate (e-)teenustega ning

tõstab Eesti konkurentsivõimelisust.

Digiteerimine on üks paremaid ja osadel juhtudel ka ainuke vahend tagamaks, et pärand on säilitatud

selleks kõige sobivamate vahenditega ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele. Digitaalse

kultuuripärandi koordineeritud pikaajaline säilitamine, sh väljaspool Eestit on eriti oluline Eesti kultuuri

säilimiseks julgeolekukriisides või õnnetuste puhul. 2018. aastal viis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium läbi pikaajalise säilitamise arhitektuuri ärianalüüsi. Analüüsist selgus,

et pikaajalise säilitamise tingimustele vastavad vaid kaks mäluasutust (Rahvusarhiiv ja Eesti

Rahvusraamatukogu) ja üks süsteem (Muuseumide Infosüsteem MuIS).

Ettepanekuid pikaajalise digitaalse säilitamise korraldamiseks ja rahastamiseks on teinud

kultuuriministri nõuandev kogu - Digitaalse Kultuuripärandi Nõukogu.

Uue ja aina olulisemana teemana tuleb ka Eestil asuda tegelema 3D digiteerimise teemaga lähtuvalt

sellekohastest Euroopa Komisjoni soovitustest, mis seab ka konkreetsed eesmärgid kultuuripärandi, sh

ehituspärandi digiteerimiseks 3D formaadis. 3D digiteerimise vajaduste täpseks hindamiseks ja

tegevuste planeerimiseks on vaja läbi viia 3D digiteerimise võimekuse ja ohuhinnangu analüüs, et

selgitada välja ohustatust põhjustavad tegurid ning hinnata sellest lähtuvalt mälestisi ja museaale. Kuigi

mõningate mälestiste ja museaalide puhul on ohustatus selgelt teada, on kogu ülevaate saamiseks vaja

täiendavat infot.

Toimumas on “Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029” ettevalmistamine ja elluviimine,

eesmärgiga teha 2029. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 45% Eesti mäluasutustes (muuseumides,

raamatukogudes ja arhiivides) talletatavast kultuuripärandist, parandada digitaalse kultuuripärandi

kättesaadavust kasutades innovaatilisi lahendusi ja tehnoloogiaid ning jätkata mäluasutuste koostööd

pikaajalise digitaalse säilitamise taristu arendamisel. Lisaks dokumendi-, trükise-, foto- ja filmipärandi

2D digiteerimisele alustatakse koordineeritult ka eseme- ja ehituspärandi 3D digiteerimist.

41

Arenguvajadused

 Töötada välja üleriigiline visioon kultuuripärandi valdkondadeüleseks koordineeritud

digiteerimiseks ja pärandi kättesaadavuse parandamiseks alates 2024. aastast. Uue tegevuskava

loomine aitab ressursisäästlikult digiteerida erinevate valdkondade kultuuripärandit tervikuna

ning teha Eesti mäluasutuste kogudes olevast kultuuripärandist digitaalselt kättesaadavaks

2029. aastaks 45%.

 Täiendavalt rahastada 3D digiteerimist, mis võimaldab kultuuripärandit oluliselt paremini

dokumenteerida, säilitada, tutvustada ja uurida.  Analüüsida mäluasutuste ühiste ontoloogiate loomist, kasutajate kaasamist, digiainese

kättesaadavuse laiendamist, andmete kvaliteedi parandamist, ehituspärandi ja fotopärandi

digiteerimisvajadust ja -võimekust.  Leida lahendus ja rahastusmudel digitaalse kultuuripärandi koordineeritud pikaajaliseks

säilitamiseks, sh väljaspool Eesti piiri.

Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine

Eesmärk: Aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia edendamisele ja Eesti kultuuri

rahvusvahelistumisele ning Eesti aktiivsele osalemisele rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eesti

huvide kaitsele.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Eesti kultuuri

rahvusvaheline haare,

riikide arv

Allikas:

Kultuuriministeerium

25

(2022) 25 25 25 25

Eesti aktiivne osalus

rahvusvahelistes

organisatsioonides

poliitikate kujundamisel

ja vastavus Eesti huvidele

Allikas:

Kultuuriministeerium

Eesti huvid on

kaitstud

(2022)

Eesti

huvid on

kaitstud

Eesti

huvid on

kaitstud

Eesti huvid

on kaitstud

Eesti huvid

on kaitstud

Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada

riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitika kujundamisel rahvusvahelistes

organisatsioonides ning toetada neid eesmärke elluviivaid valdkondlikke organisatsioone.

Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli lisaks nimetatuile on Eesti saatkondades tegutsev

kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesanne on aidata kaasa tugeva rahvusvahelistumise võimekusega

Eesti loovisikute ja kultuurivaldkonnas tegutsevate organisatsioonide jõudmisele rahvusvahelisele

areenile ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja eesti kultuuri maailmas. Kultuuriesindajad

töötavad Eesti saatkondade juures Helsingis, Stockholmis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Londonis ja

New Yorgis.

42

Kultuuriministeeriumil on kehtivad kultuuri koostöölepped ligi 50 riigiga. See arv on muutuv, sest

näiteks 2008. aastal Vene Föderatsiooniga sõlmitud asjasse puutuvad koostöökokkulepped on lõpetatud

seoses Ukraina vastu algatatud agressioonisõjaga. Uusi koostööleppeid või nende aluseid koostatavaid

programme sõlmitakse vaid erilise vastastikuse huvi korral või riikidega, kellega kultuurikoostöö

edendamise eeldus on leping. Samuti osaleb Eesti paarikümnes rahvusvahelises organisatsioonis,

foorumis või koostööprogrammis, uute liitumiste puhul kaalutakse valdkondlikke sisulisi vajadusi ja

liitumisest tulenevat eeldatavat majanduslikku mõju pikemas perspektiivis.

Eestis on kultuurivaldkonna välissuunalise suhtluse peamised koordineerijad ja toetuste andjad

Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium ja

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, koordineerijatena ka kultuuri- ja loomevaldkondade

arenduskeskused. Koostöös Välisministeeriumiga toimub rahvuskaaslaste sideme hoidmine ja loomine

Eestiga kultuuri kaudu ning koordineeritakse rahvusvahelise koostöö olulisi küsimusi nagu Ukraina

toetamine või muud aktuaalsed valdkondade ülesed protsessid. Tihendatud on valdkondlikku suhtlemist

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja saatkondadega, et tugevdada strateegiliste eesmärkide

elluviimist.

Rahvusvaheliste projektide jaoks antakse riigieelarvest toetusi nii taotlusvooru “Eesti kultuur maailmas”

kaudu kui ka otsetoetustena valdkondlikele arenduskeskustele, toetades projekte, mis soodustavad Eesti

kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ning

võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu

kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte. Euroopa Liidu programmi „Loov Euroopa“

rakendamiseks sõlmitakse lepinguid Euroopa Komisjoniga ja programmi Eesti infopunktidega. 2020.

aastal lõppenud Euroopa Liidu eelarveperiood kinnitab, et Eesti kultuurivaldkonna organisatsioonid on

muutunud tõhusamaks ja rahvusvaheliselt hinnatud professionaalideks, nii et nad osalevad "Loova

Euroopa“ kultuuri alaprogrammi projektides partnerite ja projektijuhtidena.

Kultuuriministeeriumi koosseisus on iseseisvaid ülesandeid täitva struktuuriüksusena UNESCO Eesti

Rahvuslik Komisjon (UNESCO ERK), mille peamiseks ülesandeks on koostöö koordineerimine

UNESCO sh selle võrgustike ja partnerite ning Eesti riigiasutuste, kohaliku omavalitsuste üksuste,

muude organisatsioonide ja isikute vahel eesmärgiga kaitsta Eesti huve UNESCOs ning luua

huvitatutele Eestis võimalusi olla seotud UNESCO tööga.

Arenguvajadused

 Jälgida valdkondlikke suundumusi ja üldist rahvusvahelist olukorda, olla vajadusel valmis

kultuuri rahvusvahelistumise ja multilateraalse rahvusvahelise koostöö põhimõtteid uuendama.

 Pidevalt analüüsida programmi tegevuste ja teenuste rahastamist, et need oleksid selges

kooskõlas ministeeriumi valdkondlike eesmärkide ja ambitsioonidega.

 Hoida kultuuriesindajate võrgustikku vähemalt senises, 2023. aasta mahus, luua optimaalne

töövõimalus kultuuriesindajale New Yorgis peakonsulaadi sulgemise järel. Aidata kaasa

ametisse asunud kultuuriesindajate sisseelamisele.

 Parandada Euroopa Liidu „Loov Euroopa“ projektide riigipoolse kaasrahastamise võimalusi,

kui vajadus selle järele on ilmne, ning võimestada projektides osalevaid Eesti juhtpartnereid.

 Jätkata Ukraina kultuurivaldkonna toetamist, jagada Eesti kultuurikorralduslikke praktikaid,

kultuuripoliitika väljatöötamise kogemusi ning toetada kultuuriprojekte, mis rikastavad kahe

riigi kultuurilist läbikäimist ja annab tuge agressori all kannatava Ukraina loomesektorile, sh

pärast sõja lõppu, ülesehitamisperioodil.

 Soodustada Euroopa Nõukogu kultuuriteede võrgustikuga liitumisest (2024) tulenevate

võimaluste rakendamist, et Eesti rikkalik kultuuripärand leiaks tutvustamist ja veelgi enam

väärtustamist ning kasvaks kultuuriturismi potentsiaal.

 Edendada koostööd EISAga Eestist UNESCO võrgustikke ja nimekirjadesse kuuluvate nähtuste

ja paikade turismipotentsiaali suurendamiseks.

 Koostöös partneritega panustada UNESCO liinis ÜRO kestliku arengu ja Eesti arengukoostöö

eesmärkide elluviimisesse, sh Aafrika suunal.

43

 Teha ametkondlikku koostööd ja rakendada ministeeriumi ja haldusala rahvusvahelist

personalipoliitikat, et Eesti huvide esindamine oleks tagatud ekspertiisi jagamise kaudu ning

Eesti rahvusvahelise maine edendamine karjääri toetamise teel rahvusvahelistes

organisatsioonides (eriti Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu ja UNESCO).

 Aidata kaasa 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna Tartu programmi edukale elluviimisele ja

kokkuvõtetele pärast sündmusaasta lõppu, jätkata määratud perioodil rahastamist riigieelarvest.

Tegevus 3.3. Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus

Eesmärk: Teadmistepõhise kultuuripoliitika kujundamine.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Kultuuriministeeriumi

rahastatud

uurimistoetuste osakaal

minimaalse

hindamislävendi ületanud

taotlustest, %

Allikas:

Kultuuriministeerium

Algtase

selgitatakse

2023.

Sihttasemed määratakse lähtuvalt algtasemest

Kultuuriministeerium on alates 2022. aastast võtnud suuna laiemalt humanitaarvaldkonna teadus- ja

arendustegevuse toetamisele, rakendades loovuurimuse taotlusvooru ning taotledes vahendeid

piloteerimaks „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi“. Tegevustoetuste kaudu on samuti

rahastatud valitsemisala asutusi, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega vastavalt oma

põhiülesannetele (nt muuseumid, raamatukogud ja rahvakultuuri ning vähemal määral teiste

valdkondade asutused).

2023. avati Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi taotlusvoor, mille eesmärgiks on toetada

kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel, tõhustada

interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ja teiste

organisatsioonide vahel ning luua projektide kaudu uusi teadmisi, loome- ja uurimismeetodeid või -

tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning kultuuri ja seeläbi ka ühiskonna arengusse.

Mida väiksem on riigi kultuuriruum, seda rohkem sõltub see avalikust toetusest ja erinevatest

ühiskonnamuutustest. Enamat tähelepanu vajab kultuuri regionaalne kättesaadavus ja

loomevaldkondade järelkasvu tagamine. Teadus- ja arendustegevuse tuge vajatakse muuhulgas

loomealade katusorganisatsioonide, eriala- ja loomeliitude ning arenduskeskuste mõju uurimisel

siseriiklikus ja rahvusvahelises kontekstis, et selgitada välja nende toimimismudelite funktsionaalsed ja

dünaamilised arenguvõimalused. Puuduvad ka õigusruumi ja investeeringuvajaduste analüüsid, seniste

meetmete ja toetuste mõju-uuringud ning võimaliku majandusmõju ja valdkondliku mõju prognoosid.

Olulised märksõnad on avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, juurdepääs kultuurile ning

olemasolevate teenuste ja toetuste mõju-uuringud.

44

Kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse tõhusamaks ning paremaks kujundamiseks tuleb

tagada valdkondliku teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkus, tuvastada eesti kultuuri arengu

seisukohalt täiendavat tuge vajavad uurimisvaldkonnad, rahastada teadus- ja arendustegevuse projekte,

mis viivad kokku kultuurivaldkonda teiste valdkondadega ja edendavad teadmussiiret. Vajalik on

osaleda rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuste koostööprojektides, et toetada Eesti teadlaste

rahvusvahelist teadus- ja arendustegevust ning viia jooksvalt läbi valdkondlikke rakendusuuringuid, et

kujundada ja rakendada valitsemisala poliitikaid ja parimaid praktikaid.

Arenguvajadused

 Rakendada edukalt loovuurimuse toetusmeedet.

 Käivitada „Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm“ ning tagada programmi jätkusuutlikkus.

Tegevus 3.4. Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Eesmärk: Ettevõtete lisandväärtus ja ekspordisuutlikkus on suurenenud.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi

Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Rahalist ja mitterahalist

abi saanud ettevõtete arv

(kumulatiivne 2014-2022;

alates 2023 kumulatiivne,

unikaalsed ettevõtted)

Allikas: EAS

4238

(2022) 130 250 500 800

Loomemajandus on majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja

andel, kus teenitakse müügitulu ja luuakse töökohti intellektuaalse omandi loomise ja vahendamise abil

ning kus ettevõtjast loovisikud on protsessides kesksel kohal. Loomemajanduse arendamise poliitikat

kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja

Rahandusministeeriumiga ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega. Vastavaid meetmeid

rahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondist ning need lähtuvad Eesti pikaajalisest strateegiast „Eesti

2035“, „Eesti ettevõtluse kasvustrateegiast 2014–2020“, „Kultuuri arengukavast 2021-2030“ ning

ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 ja 2021-2027 rakenduskavadest. Loomemajanduse

arendamise meetme rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate loovisikute, loomeettevõtjate ja organisatsioonide suutlikkus

muutlikes oludes toime tulla ja võimekus turutingimustes iseseisvalt tulu (sh ekspordi müügitulu)

teenida peab kasvama. Senised äri- ja tegevusmudelid vajavad muutmist ja kaasajastamist, ettevõtteid

või organisatsioone tuleb arendada tervikuna, toote- ja teenusearendus vajab senisest rohkem ja pidevat

tähelepanu ning uudsete tehnoloogiate ja IT lahenduste kasutuselevõtt on vältimatu. Loovust kui

kompetentsi on võimalik kasutada ühiskonna väljakutsete lahendamiseks eeldusel, et osatakse teha

õigeid väärtuspakkumisi. Projektipõhine rahastus soosib ettevõtete ja organisatsioonide lühiajalisust,

finantsvõimekus on madal ja investoritele ning kaasrahastajatele seega mitteatraktiivne. Ettevõtete ja

organisatsioonide kestlikkuse ning finantssuutlikkuse tagamiseks peab kogu kultuuri- ja loomesektori

45

valmisolek erinevate finantsinstrumentide (sh garantiimeetmete) kasutamiseks ja erainvesteeringute

kaasamiseks suurenema. Selle eelduseks on äri- ja tegevusmudelite kohandamine. Eesti toodete ja

teenuste ekspordile aitab kaasa riigi parem tuntus maailmas ja positiivne kuvand ning selles on kultuuri-

ja loomesektoris tegutsejatel kanda muuhulgas strateegiline oluline roll. Sektori konkurentsivõime

suurendamiseks nii sise- kui välisturul on vajalik ettevõtete ja organisatsioonide süsteemne ja järjepidev

koostöö ning valmisolek teha strateegilist koostööd teiste sektorite ettevõtete ja organisatsioonidega.

Ettevõtlusega alustamise tugisüsteem toimib, kuid tugiteenuste kvaliteet ja regionaalne kättesaadavus

ning teenuste vastavus eri arenguetappides (eelkõige kasvufaasis) olevate loomeettevõtjate vajadustele

vajab pidevat tähelepanu. Nii alustavate kui kasvuvõimeliste tegutsevate loomeettevõtete toetamine

peab olema integreeritud üldisesse ettevõtluse tugisüsteemi, mille kaudu tekiks sektorite vaheline

sünergia ja suureneks meetmete tõhusus ning koosmõju.

Kuni 2023. aasta keskpaigani toetati loomeettevõtete konkurentsivõime tõstmist ja loomemajanduse

potentsiaali sidumist ülejäänud majandusega Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020

struktuurivahendite loomemajanduse arendamise meetmest, mis koosneb seitsmest tegevusest ja mille

rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning mille vahendite kasutamine

lõppes 2023. aasta lõpuks, kuid enamuse meetme tegevuste osas said vahendid kasutatud juba 2021. ja

2022. aastal. Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava fondide 1%-lise ülebroneeringu raames lisandus

loomemajanduse arendamise meetme eelarvesse täiendavalt 1,2 miljonit eurot, mille kasutamiseks

muudeti 2021. aasta alguses meetme määrust, lisades sinna uue toetatava tegevusena ambitsioonikate ja

ekspordipotentsiaali omavate loomeettevõtjate arenguplaanide elluviimise toetamise (st pikaajalist

strateegilist arengut, sealhulgas uute ja senisest kõrgemat lisandväärtust loovate ärimudelite

rakendamine, toodete, teenuste või tehnoloogiate väljaarendamine ja turule viimine ning

personaliarendus-, müügi-, turundus-, tootmis- ja teenindusprotsesside arendamine ja rakendamine).

Uue piloottegevuse rahastamine algas 2021. aastal ning toetada sai 17 kasvupotentsiaali omava

loomeettevõtja arenguplaani elluviimist.

Lisaks panustab Kultuuriministeerium valdkonna arengusse mitmesuguste riigisiseste tegevus- ja

projektitoetustega, mis on suunatud tugiteenuste pakkumiseks valdkondlike arenduskeskuste ja

loomemajanduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide kaudu. Aastatel 2015-2023 rakendatud

loomemajanduse arendamise meetme eesmärk oli siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat

potentsiaali ettevõtlusega, soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta

valdkonna ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise

kaudu lisandväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.

Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning loome- ja teiste

majandusvaldkondade vaheliste suurprojektide elluviimise kaudu luuakse eeldused eelnimetatud

eesmärkide saavutamiseks.

EL 2021-2027 finantsperioodil on loomemajanduse arendamine rakenduskava prioriteetse suuna

„Nutikam Eesti“ erieesmärgi „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning

VKEdes töökohtade loomine, mh tootlike investeeringute kaudu“ all. Meetme eesmärk on tõsta kultuuri-

ja loomesektoris tegutsevate ettevõtjate ja organisatsioonide ettevõtlus- ja juhtimissuutlikkust,

rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendada sektori innovatsioonivõimekust ja valmisolekut

erainvesteeringute kaasamiseks. Meede panustab koos nelja ettevõtluse-, ekspordi-, turismi- ja

regionaalarengu meetmega VKEde lisandväärtuse kasvu töötaja kohta ning meetme kaudu saab rahalist

ja mitterahalist abi kokku 1 000 unikaalset ettevõtet, kellest 295 peavad saavutama lisandväärtuse kasvu

töötaja kohta. Meetme eelarve on võrreldes eelneva perioodiga väiksem, kuid sisaldab esmakordselt

riiklikku kaasfinantseeringut 1 miljoni euro ulatuses.

46

EL 2021-2027 finantsperioodil rakendatava meetme peamiseks sihtgrupiks on kultuuri- ja loomesektoris

tegutsevad kasvuvõimelised äriühingust VKEd. Kavandatavas meetmes on kuus tegevussuunda:

kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate ambitsioonikate VKEde arenguplaanide elluviimise toetamine;

kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate kasvupotentsiaaliga ettevõtete ekspordivõimekuse kasvu

toetamine; sektori arengut toetavate tugiteenuste (inkubatsiooni-, kiirendi- ja arendusteenused)

pakkumine loomeettevõtetele; sektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine;

loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ja loomemajandusalaste teadmiste ning oskuste

arendamine. Meetme kogueelarve perioodiks 2023-2029 on kokku 14,29 miljonit eurot, millest 10

miljonit eurot on Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastus, 1 miljon eurot Eesti riiklik kaasfinantseering

ja vähemalt 3,29 miljonit eurot panustavad toetuse saajad ja kasusaajad omafinantseeringuna.

Loomemajanduse sektorit kaardistatakse 4-aastase intervalliga. Viimase, 2022. aasta kevadel valminud

Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta

andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet

ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86

miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust), millest eksporditulu moodustas 410,8 miljonit eurot

(22% kogutulust). Loomemajanduse sektoris toodetud lisandväärtus oli 2019. aastal 606,5 miljonit eurot

ja see moodustas 2,2% Eestis toodetud SKP-st (27 693 miljonit eurot). Sektori peamised majandus-

statistilised näitajad on perioodil 2015–2019 paranenud (kogutulu kasvas ja ettevõtete arv suurenes,

arenenud on rahvusvahelistumine ning eksport), kuid sektor jääb maha Eesti ettevõtluse keskmistest

näitajatest.

Sektoris tervikuna on ettevõtlikkusteadlikkus ja -aktiivsus kasvanud, äri- ja tegevusmudelid on

korrastunud, kuid endiselt tegutsetakse ettevõtluses paljudel juhtudel MTÜ-na, tulud kaetakse kuludega

ja kasum on väike või puudub. 40% ettevõtetest ja MTÜ-dest, kel on majandustegevus, ei kajasta

töötajaid. Samas majandustegevuse aruandlus on paranenud, mis võimaldab saada täpsemat ülevaadet

sektori lisandväärtusest töötaja kohta ning tulust ettevõtte ja töötaja kohta. Võrreldes 2015. aastaga on

tulu töötaja kohta kasvanud 48%. 2019. aastal oli loomemajanduse sektoris lisandväärtus töötaja kohta

23 000 eurot. Jätkuvalt on oluline loomeettevõtjate ekspordipotentsiaali suurendamine ja ekspordi- ning

innovatsioonivõimekuse järjepidev arendamine. Siinjuures tuleb eristada sektoris tegutsevate isikute,

ettevõtete ja organisatsioonide eesmärke. Sektori kaardistuse raames 2021. aastal läbi viidud küsitlusest

ilmnes, et 28% loomeettevõtjatest näeb enda rolli eelkõige Eesti riigile tuntuse ja kuvandi loojatena,

ligikaudu 70%-l vastanutest olid esikohal ärilised eesmärgid.

Lisaks on loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude

suurendamisel ja digimajanduse arenemisel. Kultuuri- ja loomesektori näol on tegemist kasvava ja

dünaamilise majandussektoriga, mis loob, kommertsialiseerib ja kasutab peamise müügiargumendina

intellektuaalset omandit, luues seeläbi väärtust ka teistele majandus- ja eluvaldkondadele (nt

turismisektorile reisimotivatsiooni pakkumise ja riigi kuvandi loomise kaudu). Kuna kohalik turg on

piiratud, tuleb loovisikutel, loomeettevõtetel ja organisatsioonidel otsida järjepidevalt võimalusi

rahvusvaheliselt tegutsemiseks, et teenida senisest enam tulu ka välisriikidest. Selleks peab

loomeettevõtete ja -organisatsioonide strateegilise planeerimise ning juhtimise võimekus kasvama,

tegevus- ja ärimudelid võimaldama muutuste ja ebakindlusega toimetulekut ning senisest enam tuleb

tegeleda toote- ja teenusearenduse ning innovatsiooniga, et reageerida kriisidele ja olukorra muutustele

nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Seega on oluline jätkata kultuuri- ja loomesektori

majandusliku potentsiaali avaldumise toetamist, keskenduses innovatsiooni soodustamisele ja

loomeettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime, ekspordi- ja jätkusuutlikkuse kasvatamisele. Nii

alustavate kui kasvuvõimeliste tegutsevate loomeettevõtete toetamine peab olema integreeritud

üldisesse tõhusalt toimivasse ettevõtluse tugisüsteemi, mille kaudu tekiks sektorite vaheline sünergia ja

suureneks meetmete koosmõju.

47

Loomemajanduse arengut toetavad tugistruktuurid (inkubaatorid, kiirendid ja piirkondlikud ning

valdkondlikud arenduskeskused) on endiselt suures osas finantsiliselt sõltuvad avaliku sektori (sh KOV-

ide) toetusest ja ilma selleta hääbuvad. Samas on tugistruktuuride roll ettevõtjatele sageli

ebaselge. Koostöö ja infovahetuse kaudu tuleb tagada, et kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate

ettevõtete ja organisatsioonide toetamine ning nende osalemine erinevates ettevõtetele suunatud

arenguprogrammides ei oleks välistatud teistes meetmetes. Siinjuures on oluline, et sektoris tegutsejad

mõistaksid erinevate meetmete eesmärke ning hindaksid realistlikult oma suutlikkust konkreetsete

meetmete tulemustesse panustamiseks.

Arenguvajadused

 Soodustada valdkondlikke, sektorite üleseid, regionaalseid ning koostöös teadus- ja

arendusasutustega elluviidavaid algatusi, mis pakuvad innovaatilisi lahendusi loomemajanduse

ja loomeettevõtluse edendamiseks ning erinevate sektorite koostoime suurendamiseks.

 Käivitada ja rakendada edukalt loomemajanduse arendamise meede.

 Leida koostöös valdkondade esindajatega täiendavaid mooduseid kultuuri ja loovuse

majandusliku mõju kasvatamiseks ning kultuuri ja loomingu kaudu Eesti rahvusvahelise

nähtavuse ja maine tõstmiseks. Leppida kokku ühised teekaardid valdkondade kaupa lähemaks

1-3 aastaks.

LÕIMUMIS-, SH KOHANEMISPROGRAMM 2024-2027

Sissejuhatus

Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi elluviimisega toetatakse sidusust ühiskonnas, aidatakse kaasa

ühtekuuluvustunde loomisele erinevate elanikkonnagruppide vahel Eesti ühiskonnas ning Eesti elanike

teadlikkuse kasvule erinevatest kultuuridest ja keeltest.

Lõimumis-, sh kohanemisprogramm toetub „Sidusa Eesti arengukavale 2030“ (edaspidi arengukava),

mille elluviimist koordineerivad kultuuriminister, siseminister ja välisminister. Siseministeeriumi,

Kultuuriministeeriumi ja Välisministeeriumi ülesanne arengukava elluviimisel ja suunamisel on oma

vastutusvaldkonna tegevuste elluviimine, arengukava elluviimise üldine seiramine, tegevuste ja

eriarvamuste ühtlustamine, arengukava aruannete ja uuendamise korraldamine.

Lõimunud ja sidus ühiskond tähendab arengukava kohaselt, et kõik Eesti inimesed, sh eri emakeele ja

kultuuritaustaga, vastastikku aktsepteerivad üksteist ja peavad üksteisest lugu, tunnevad ühtekuuluvus-

tunnet, teevad koostööd ja sh saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult, suhtlevad omavahel ja

moodustavad sotsiaalseid võrgustikke. Lõimunud ja sidusa ühiskonna alus on Eesti identiteet ning eesti

keel ja kultuur. Samas on lõimunud ühiskonna osad ka kõik teised keeled, kultuurid ja rahvused. Sidusas

ühiskonnas ei sõltu inimeste kohtlemine nende soost, vanusest, erivajadusest või puudest, rassilisest või

etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest sättumusest, perekonnaseisust, elukohast jne.

Kohanemine on osa lõimumisest, mis koosneb esimestest teenustest ja tegevustest pärast Eestisse

jõudmist (orienteeruvalt viie aasta jooksul pärast saabumist), mil uussisserändaja saab alusteadmised ja

-oskused riigis tegutsemiseks.

Tulemusvaldkond Sidus ühiskond

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eesti on sidus ja kaasav ühiskond

Valdkonna

arengukava

„Sidusa Eesti arengukava 2030“

Programmi nimi Lõimumis-, sh kohanemisprogramm

Programmi eesmärk Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga

inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus,

jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi

ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks

iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele.

Programmi periood 2024.–2027. aasta

Peavastutaja

(ministeerium)

Kultuuriministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala

asutused)

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

(ühisprogrammi

puhul)

2

Edukas lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik ja

kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele, sh kohalikele

omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

Senise lõimumispoliitika peamise sihtrühmana on nähtud valdavalt venekeelseid Eesti püsielanikke,

kellel ei ole Eesti kodakondsust ja kes on valdavalt määratlemata kodakondsusega isikud ja Venemaa

Föderatsiooni kodanikud. Lõimumine on aga kahepoolne protsess, mis eeldab nii teisest rahvusest

püsielanike, sisserändajate kui ka neid lõimiva ühiskonna koostööd ja jõupingutusi. Jooksva

programmiperioodi lõimumise, sh kohanemise tegevusi suunatakse senisest enam eestlastele, aga ka

uussisserändajatele ja Eestisse tagasipöördujatele.

Seoses 24.02.2022 hoogustunud Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas on uussisserändajate

sihtrühm mitmekordselt suurenenud Ukraina sõjapõgenike arvelt, kellel on vastavalt Euroopa Liidu

direktiivile ning Eesti Vabariigi Valitsuse korraldusele võimalik taotleda Eestis ajutise kaitse staatust1.

Samuti on sõjategevusest tingitud rahvusvahelise kaitse täiendava kaitse staatusega inimeste arvu

märkimisväärne kasv. Kiire ukrainlaste kogukonna suurenemine seab väljakutseid nii

poliitikakujundamise kui teenuste pakkumise vaates.

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika on horisontaalse iseloomuga ning hõlmab riigi eelarvestrateegias

mitut poliitikavaldkonda, aidates saavutada nende eesmärke, sh säilitada eesti keelt ja kultuuri,

kindlustada Eesti julgeolekut ning suurendada majanduse konkurentsivõimet. Samal ajal toetavad teiste

poliitikavaldkondade tegevused lõimumispoliitika eesmärkide elluviimist.

Käesolevas lõimumis-, sh kohanemisprogrammis on kajastatud ainult Kultuuriministeeriumi tegevusi,

mida tuleb vaadelda lõimumiseesmärkide saavutamiseks kogu avaliku sektori tegevuste koosmõjus.

1 Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korraldus nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/308032022010

3

Joonis 1. Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi struktuur

Programmi juhtimiskorraldus ja elluviimine

Programmi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium

kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri juhtimisel. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad

„Sidusa Eesti arengukavast 2030“ kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtidega. Elluviidavad

tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi

eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi

raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades

kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega.

Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi rakendamisest annab Kultuuriministeerium aru

Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitatavas iga-aastases Sidusa ühiskonna tulemusaruandes.

Ministri kinnitatud programm avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel pärast riigieelarve

seaduse vastuvõtmist Riigikogus ning riigieelarve vahendite täiendavat liigendamist Vabariigi

Valitsuses.

Lõimumis-, sh kohanemisprogrammis kajastatakse Kultuuriministeeriumi planeeritud, elluviidavaid

ning rahastatavaid tegevusi ja teenuseid ning antakse ülevaade olulisematest uutest algatustest. Teiste

ministeeriumide elluviidavad ühiskonna lõimumist toetavad tegevused kajastatakse ministeeriumide

juhitavate programmide ja tegevuste raames. Tulemusi analüüsitakse mõõdikute monitoorimise kaudu.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler koostöös kultuuriministri moodustatud

rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab

vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega

tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise

nõukoda.

Tihedat koostööd tehakse Välisministeeriumiga ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste

konventsioonidega võetud kohustuste täitmise ja rahvusvähemuste õiguste seires.

4

Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku (European

Integration Network) liige, Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt (National Roma Contact Point

– NRCP) ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja rändlejate eksperdikomitees (Committee of

Experts on Roma and Traveller Issues – ADI-ROM).

Tegevuste elluviijaks on suuremalt jaolt Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA), lisaks viivad

tegevusi ellu ka Eesti Linnade ja Valdade liit (edaspidi ELVL), Kodanikuühiskonna Sihtkapital

(edaspidi KÜSK) ja Kultuuriministeerium ise.

Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve

Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed

kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist

kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks

iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele.

Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud

Mõõdik, sh allikas Algtase

(viimane

teadaolev

aasta)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Tugeva või keskmise

tugevusega riigiidentiteedi

kandjate osakaal, eestlased %

Allikas: Eesti integratsiooni

monitooring (EIM)

78%

(2020)

Ei mõõdeta

Ei mõõdeta ≥ 79%

Ei mõõdeta

Tugeva või keskmise

tugevusega riigiidentiteedi

kandjate osakaal, teisest

rahvusest

inimesed %

Allikas: EIM

85%

(2020)

Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 86% Ei mõõdeta

Välismaal elavate eestlaste

ühtekuuluvustunne Eestiga

Allikas: Eesti väliskogukondade

ja tagasipöördumisega seonduv

uuring

84%

(2021)

≥ 85% ≥ 85% ≥ 87% ≥ 87%

5

Programmi eelarve

Olukorra lühianalüüs

Eestis elab eestlaste kõrval arvukalt teistest rahvustest inimesi ning sisserände tulemusel võivad

ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus veelgi kasvada.

Rahvastikuregistri 01.01.2024 andmete kohaselt elab Eestis 1 371 446 elanikku, kellest 1 130 330

on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud

Eestis, oli 62 048 (4,5% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis,

oli 179 068 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel (80 313), järgnevad Ukraina

kodakondsusega isikud (49 777)).

2021. a rahvaloenduse andmetel elab Eestis 211 rahvuse esindajat. 69% riigi elanikkonnast on

rahvuselt eestlased, 24% venelased, 2% ukrainlased, 0,9% valgevenelased ja 0,6% soomlased. Eestis

elab ka väike romade kogukond (676 inimest, neist ligi kolmandik (201 inimest) Valga maakonnas).

Rahvaloenduse käigus selgus, et Eestis on hinnanguliselt kahe rahvusega inimesi 41 960 ehk 3%

elanikkonnast ning kahe emakeelega inimesi 30 710 ehk 2% elanikkonnast. Nii rahvuste kui ka keelte

puhul on levinuim paar vastavalt eestlased-venelased või eesti-vene emakeelega inimesed. Kahe

rahvusega inimestest 62% ehk 25 940 ütlesid, et nad on nii eestlased kui ka venelased. Teised

rahvuste paarid moodustavad tunduvalt väiksema osa — 5% on neid, kes peavad end rahvuselt

venelaseks ja ukrainlaseks, 3% aga neid, kes peavad end nii eestlaseks kui soomlaseks. Kahe

emakeelega rahvastikust moodustavad eesti ja vene emakeelega inimesed 59% (18 160), vene ja ukraina

emakeelega inimesed 12% (3810) ning eesti ja inglise emakeelega inimesed 4% (1220).2

1993. aastal vastu võetud vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse alusel on Eestis

kultuuriautonoomia registreerinud rootsi vähemusrahvus, kes saab seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks riigi toetust. 2023.a. algatati Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse tegevuse lõpetamine, kuna

kahel järjestikul Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu valimistel on osalenud vähem

kui pool valijate nimekirjadesse kantud isikutest ning kuna Soome vähemusrahvuse rahvusnimekirja

andmetel on Eestis alaliselt elavate Soome vähemusrahvusse kuuluvate isikute arv viimase viie aasta

jooksul alla 3000.

Eestis tegutseb umbes 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi, millest riigi toetust saavad ca 250

organisatsiooni. Riiklikud toetused rahvusvähemuskultuuridele on osutunud tõhusaks

poliitikavahendiks riigis elavate rahvusgruppide vaimse kultuuripärandi säilitamisel ja

mitmekultuurilise Eesti kultuuriruumi loomisel. EIM 2023 andmete järgi ei tunne 53% teisest

rahvustest inimestest mingit survet oma rahvuskultuurist loobumiseks.

2 https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendus-2-eesti-elanikest-raagib-kahte-emakeelt

KULUDE JA INVESTEERINGUTE

JAOTUS MEETMETE JA PROGRAMMI

TEGEVUSTE VAHEL (eur)

2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve

Sidus Eesti: Lõimumine, sh

kohanemine 16 534 987 17 585 044 16 133 044 15 629 929

Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti 16 309 987 17 360 044 15 908 044 15 404 929

Lõimumis-, sh kohanemispoliitika

kujundamine ja rakendamine 16 309 987 17 360 044 15 908 044 15 404 929

Rahvuskaaslaste toetamine 225 000 225 000 225 000 225 000

Rahvuskaaslaste toetamine 225 000 225 000 225 000 225 000

6

Eesti roma kogukond tunneb ühtekuuluvust Eestiga ja ühisosa eestlastega, kuid jääb sotsiaal-

majanduslike näitajate poolest muust ühiskonnast järsult maha. Statistikaameti 01.01.2023. a andmetel

omas kõrgharidust vaid 2,4% romadest, kesk, keskeri- või kutseharidust 20,6%, põhiharidust 37,8%,

algharidust 23,1% ning alghariduseta oli 9,7% romadest. 6,4% romade haridustase on teadmata.

Madalast haridustasemest tulenevalt on romade tööhõive madal (19,3%, ESA 01.01.2022) ning

toimetulek keeruline.

Viimasel aastakümnel on erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste protsesside tulemusel

toimunud olulised muutused ka Eesti rändeprotsessides. Rahvusvaheline ränne ei ole Eesti jaoks midagi

uut, kuid väljarände asemel näeme viimastel aastatel üha kasvavat sisserännet. Alates 2015. aastast

on Eesti rändesaldo muutunud positiivseks, üha enam sisserändajaid soovib jääda Eestisse püsivalt.

Väljaränne on vähenenud ning kasvanud on Eesti kodanike tagasipöördumine ja sisseränne.

Esialgsete andmete kohaselt (rahvastikuregistri põhjal) saabus Eestisse 2023. aastal 20 209 inimest ja

siit lahkus 14 491, ehk rändesaldo oli 5718 inimesega positiivne. 11 529 ehk 57% kõigist

sisserännanutest olid Ukraina kodakondsusega. Võrreldes aasta varasemaga vähenes Ukraina

kodakondsusega sisserännanute arv 21 688 võrra. Ehkki sisserännanud Ukraina kodanike arv on 2022.

aastaga võrreldes kolm korda väiksem, on see siiski kordades suurem kui enne täiemahulise sõja algust

(2020: 2374, 2021: 3047). Eestist lahkus 6515 Ukraina kodanikku3.

2023. a sai tähtajalise elamisloa- või õiguse 17 286 inimest, neist 10 732 kolmandate riikide

kodanikku ja 6554 ELi, EMP või Šveitsi kodanikku.4 Euroopa Liidust tuleb Eestisse elama enim

Soome ja Läti kodanikke, kolmandatest riikidest saabujate hulgas on enim Ukraina ja Venemaa

Föderatsiooni kodakondsusega inimesi.

Kolmandatest riikidest pärit sisserände peamised põhjused 2023. aastal: töötamine (3410), pereränne

(2173) ja õppimine (520), ettevõtluseks anti 91 tähtajalist elamisluba.

24.02.2022 hoogustus Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, mille tõttu on Ukraina kodanikud

sunnitud massiliselt riigist lahkuma. Tegemist on ulatusliku humanitaarkriisiga ning ei ole täpselt teada,

millal Ukrainast sõja eest põgenenutel on võimalik turvaliselt ja püsivalt oma päritoluriiki või -piirkonda

tagasi pöörduda. Eesti toetab Ukraina sõjapõgenikke, et neil oleks võimalik siin kiiresti kohaneda ja ise

oma eluga hakkama saada, kuni tekib võimalus kodumaale naasta. Ajutist kaitse staatust on 31.12.2023

seisuga taotlenud kokku 50 654 inimest. Ajutise kaitse pikendamist on 31. detsembri seisuga taotlenud

35 384 inimest ning sellest loobunud 6393 inimest.

Rahvusvahelist kaitset on perioodil 24.02.2022-31.12.2023 taotlenud kokku 6908 inimest, kellest 6379

on Ukraina kodanikku. 2023. aastal suurenes riikliku kohanemisprogrammi Settle in Estonia töömaht

50%, peamiselt suure hulga ajutise kaitse saajate tõttu. Kohanemisprogrammi pakuti kolmele

sihtrühmale: Eestis tähtajalise elamisloa ja -õigusega viibivatele välismaalastelele ehk n.ö tavarände

alusel Eestisse saabunud uussisserändajatele, rahvusvahelise kaitse saajatele (täiendava kaitse või

põgeniku staatusega) ja ajutise kaitse saajatele.

3 https://www.stat.ee/et/uudised/1-366-491-inimest-eesti-rahvaarv-kasvas-sisserande-arvelt-sundide-arv-kahanes 4 2023. a välismaalaste seaduse, välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja Euroopa Liidu kodaniku seaduse

alusel tehtud tähtajalise elamisloa ja -õiguse otsused ning samal aastal registreeritud tähtajalise elamisõiguste arv. Arv ei sisalda

ajutise kaitse saajaid. Andmed ei sisalda püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajaliste elamislubade arvu, kuna valdav

enamus selle saanutest ei ole uussisserändajad.

7

Lõimumisvaldkonnas on läbi aastate suurema tähelepanu all olnud eesti keele oskus ja selle

omandamine. Riigikeele oskus mõjutab nii sotsiaalmajanduslikku kui ka kultuurilist lõimumist.

Kultuuriministeerium korraldab INSA vahendusel kohanemisprogrammi pakkumist, sh eesti keele õpet

kõikidele sihtrühmale: uussisserändajatele ning eri keele- ja kultuuritaustaga püsielanikele, kelle

põhiline suhtluskeel pole eesti keel ning kes ei valda seda heal tasemel. Uussisserändajate seas

eristatakse omakorda kahte peamist sihtrühma: tavarände ja sundrändega riiki sisenenud isikud.

Tavarändega saabunud, st elamisloa või -õiguse saanud isikutele pakutakse kohanemisprogrammi

raames A1- ja A2-tasemel tasuta eesti keele õpet. Tavarände sihtrühmale on kursustel osalemine

vabatahtlik. Sundränne hõlmab erinevaid rahvusvahelise kaitse staatuse saanud isikuid, sh

pagulasstaatus, täiendav kaitse ja ajutine kaitse, neile on seadusest tulenevalt kohanemisprogrammis, sh

keeleõppes osalemine kohustuslik. Kõik nimetatud sihtrühmad saavad kohanemisprogrammi kohta

teavituskirja Politsei- ja Piirivalveametilt. Registreerumine kursustele toimub kohanemisprogrammi

infoportaali (www.settleinestonia.ee) kaudu.

Keeleõpet ja seda toetavaid tegevusi pakub INSA. 2023. aastal toetati Kultuuriministeeriumi

vahenditest kokku 13 342 õppekohta (s.h 3455 õppekohta eesti keele majade ja nende partnerite juures,

1 138 õppekohta tavarändajatele kohanemisprogrammi raames; 8749 õppekohta ajutise kaitse

saajatele). Keeleõpet toetavates tegevustes osaleti 5 113 korral.

2023. a. sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 1071 inimest, kellest määratlemata

kodakondsusega isikuid oli 514 inimest ja 466 inimest omasid Venemaa kodakondsust. Huvi Eesti

kodakondsuse vastu on suurenenud eelkõige Venemaa kodanike seas.

Statistikaameti andmed näitavad, et võrreldes teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul

parem positsioon. Teistest rahvustest elanikel on madalam tööhõivemäär ja kõrgem töötuse määr. 2023.

aasta III kvartalis oli eestlaste tööhõive määr 72,4%, mitte-eestlaste oma 62,6%5, töötuse määr oli

eestlastel 5.3%, mitte-eestlastel 11,5%6.

Eestis elavaid rahvusrühmi tugevalt eristavaks trendiks on endiselt hinnangud eri infoallikate

olulisusele ja usaldusväärsusele. Riigikantselei tellimusel viis Turu-uuringute AS 2023. aastal läbi

mitu avaliku arvamuse seireuuringut7, kus muu hulgas küsiti millised infoallikad on Eesti elanike jaoks

kõige olulisemad. Eestlaste jaoks kõige olulisemad kanalid on eestikeelsed telekanalid (ETV, ETV2,

TV3, Kanal 2 jne 71%), muust rahvusest elanike jaoks Eesti uudisteportaalid (err.ee, delfi.ee,

postimees.ee 50%) nii vene kui ka eesti keeles. ETV+ on oluline infoallikas 35% muust rahvusest

elanikele ning 2% eestlastele. Venemaa kanalid on jätkuvalt olulised 15% muust rahvusest elanikele

ja 1% eestlastest. 2023. aasta Integratsiooni Monitooringu andmetel kõige usaldusväärsem infokanal

eestlaste jaoks on ETV (86%), järgnevad eestikeelsed ajalehed ja veebiportaalid (78%) ning

piirkondlikud ajalehed (73%). Muust rahvusest elanike seas on kõrgem usaldus (nii üldiselt kui ka

vastava infokanali tarbijate hulgas) kohalike ajalehtede (47%) ja ETV+ vastu (46%), millele

järgnevad kohalikud venekeelsed uudisteportaalid (41%) ja ETV eestikeelsed kanalid (33%).

5 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__immigrantrahvastik/IR03 6 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__immigrantrahvastik/IR10 7 Avaliku arvamuse seireuuring, 2022 https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&current_page=1

8

Meetmed, tegevused ja teenused

Meede 1. Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti

Meetme eesmärk: Erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele on tagatud võimalused aktiivseks

osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetatud on rahvusvähemuskultuure ning soodustatud

kogukondadevahelist koostööd, loodud on ühine kultuuri- ja infoväli.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

aasta)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4 (2027)

Teistest rahvustest inimeste

kontaktid eestlastega

Allikas: EIM

2,9

(2023)

Ei mõõdeta Ei mõõdeta 2.2 Ei mõõdeta

Eestlaste kontaktid teistest

rahvustest inimestega

Allikas: EIM

2,1

(2023)

Ei mõõdeta Ei mõõdeta 1,8 ei mõõdeta

Teise kodukeelega inimeste

osalemine tööhõives

Allikas: Kultuuris osalemise

uuring

57,3%

(2020)

Ei mõõdeta Ei

mõõdeta

62% Ei mõõdeta

Teise kodukeelega inimeste

osalemine kultuurielus

Allikas: Kultuuris osalemise

uuring

72,9%

(2020)

Ei mõõdeta Ei

mõõdeta

75% Ei mõõdeta

Teise kodukeelega inimeste

osalemine spordis

Allikas: Kultuuris osalemise

uuring

22,1%

(2020)

Ei mõõdeta Ei mõõdeta 27% Ei mõõdeta

Informeeritus Eestis toimuvast

-eestlased

Allikas: EIM

90%

(2023)

Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 95% Ei mõõdeta

Informeeritus Eestis toimuvast

-teised rahvused

Allikas: EIM

89%

(2023)

Ei mõõdeta Ei mõõdeta ≥ 89% Ei mõõdeta

Eesti elanike teadlikkus ja

valmisolek toetada lõimumist,

sh kohanemist

Allikas: Siseturvalisuse uuring

35%

(2022)

≥ 33% Ei mõõdeta ≥ 35% Ei mõõdeta

Meetme kirjeldus

Tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine

9

Eesmärk: Tagatud on lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamist ja rakendamist soodustav

keskkond

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

aasta)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4 (2027)

Aktiivse eesti keele

oskusega inimeste osakaal

teistest rahvustest

elanikest, (valdab vabalt

või saab aru, räägib ja

kirjutab), %

Allikas: EIM

46%

(2023)

Ei mõõdeta Ei mõõdeta 50% Ei mõõdeta

Eesti keele kasutus vabal

ajal alates INSA eesti

keele kursusel osalemisest

Allikas: INSA

71%

(2022)

75% 76% 77% 77%

Romade (15-74-aastaste)

tööhõive määr, %

Allikas: Statistikaamet

19,3%

(2022)

19,5% 20% 21% 22%

Kesk-, kutse- või

kõrgharidusega 15aastaste

ja vanemate romade

osakaal (%)

Allikas: Statistikaamet

24%

(2022)

25% 26% 27% 28%

Muu emakeelega elanike

osakaal avalikus sektoris

(avalik sektor)

Allikas: Statistikaamet

22,6%

(2023)

24% 24% 25% 25%

Uussisserändajate hinnang

ligipääsu kohta teenustele,

millega neil on kogemus

(väga hea ja pigem hea)

Allikas: EIM

87%

(2023)

Ei mõõdeta Ei mõõdeta 90% Ei mõõdeta

Partnerite rahulolu INSA

teenustega

Allikas: INSA

80%

(2021)

82% 83% 84% 84%

10

ETV+ ja Raadio 4,

rus.err.ee, news.err.ee

jälgitavus

Allikas: Kantar Emor;

Gemius Eesti

ETV+ vaatajate

arv nädalas, muu

rahvus (otse- ja

järelvaatajad,

vähemalt 15

minutit nädalas)

24,3% (2023)

Raadio 4,

kuulajaid nädalas

(reach), muu

rahvus 20,1%

(2023)

Unikaalsete

veebikülastajate

arv nädalas

(tuhandetes)

rus.err.ee- 169

000; news.err.ee-

38 000 (2023)

ETV+ vaatajate

arv nädalas,

muu rahvus

(otse- ja

järelvaatajad,

vähemalt 15

minutit

nädalas) ≥30%

Raadio 4,

kuulajaid

nädalas (reach),

muu rahvus-

≥25%

Unikaalsete

veebikülastajate

arv nädalas

(tuhandetes)

rus.err.ee- ≥180

000;

news.err.ee-

≥50000

ETV+ vaatajate

arv nädalas,

muu rahvus

(otse- ja

järelvaatajad,

vähemalt 15

minutit

nädalas) ≥30%

Raadio 4,

kuulajaid

nädalas (reach),

muu rahvus-

≥25%

Unikaalsete

veebikülastajate

arv nädalas

(tuhandetes)

rus.err.ee- ≥180

000;

news.err.ee-

≥50000

ETV+ vaatajate

arv nädalas,

muu rahvus

(otse- ja

järelvaatajad,

vähemalt 15

minutit

nädalas) ≥30%

Raadio 4,

kuulajaid

nädalas (reach),

muu rahvus-

≥25%

Unikaalsete

veebikülastajate

arv nädalas

(tuhandetes)

rus.err.ee-

≥180 000;

news.err.ee-≥

50000

ETV+ vaatajate

arv nädalas,

muu rahvus

(otse- ja

järelvaatajad,

vähemalt 15

minutit

nädalas) ≥30%

Raadio 4,

kuulajaid

nädalas (reach),

muu rahvus-

≥25%

Unikaalsete

veebikülastajate

arv nädalas

(tuhandetes)

rus.err.ee-

≥180 000;

news.err.ee-

≥50000

ETV+ ja Raadio 4,

olulisus muust rahvusest

elanike seas

Allikas: EIM

ETV+ 37%

Raadio 4 22%

(2023)

Ei mõõdeta

Ei mõõdeta

ETV+ 65%

Raadio 4 55%

Ei mõõdeta

Teenused

Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade arendamine

Eesmärk on, et vajaduspõhised lõimumis-, sh kohanemisteenused oleksid korraldatud kliendikeskselt ja

tulemuslikult. Kokku on lepitud teenused, mida sihtrühmadele pakutakse ning sihtrühmad on nendest

teadlikud ja teenuste kvaliteediga rahul.

Programmperioodi jooksul:

- Avalikustame 2023 läbiviidud üheksanda integratsiooni monitooringu tulemused.

- Arendame riigiportaali keskkonnas www.eesti.ee sündmusteenust „Eestis kohanemine”, mis

hõlmab seitset osateenust ja andmevahetuslahendust, samuti uussisserändajatele mõeldud

infoplatvormi https://www.settleinestonia.ee/.

- INSA arendab edasi iseteenindusportaali https://iseteenindus.integratsioon.ee/, mille abil

kliendid saavad registreeruda sobivatele keelekursustele, leida huvitavaid sündmusi oma

suhtluskeele praktiseerimiseks, sorteerida keeleõppevõimalusi keeletaseme, asukoha või

ajaperioodi järgi, näha ülevaadet läbitud tegevustest, saada meeldetuletusi eesootavate

sündmuste kohta.

- INSA võtab kasutusele vestlusroboti (bürokrati) nõustamisteenustes potentsiaalse ajakulu

vähendamiseks ning info kättesaadavuse parandamiseks. Loome uusi lõimumist ja

keeleoskuse arendamist toetavaid e-teenuseid, viime läbi teenusepakkujate ning kasutajate

uuringuid analüüsimaks olemasolevaid erasektori poolt pakutavaid rakendusi ning klientide

valmisolekut uute e-teenuste kasutamiseks.

Arenguvajadused:

- Sihtrühmade teadlikkuse tõstmine, nii et inimestel oleks lihtne aru saada, milliseid teenuseid

neile pakutakse, kuidas need üksteist toetavad ning mida teenustes osalemine neile annab.

11

Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum

Eesmärk on tagada regulaarne, selge ja faktitäpne lõimumis-, sh kohanemisalane avalik

kommunikatsioon ning asjakohase riigiinfo edastamine, mille tulemuseks on Eesti elanikkonna

teadmiste suurenemine lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnast.

Programmiperioodi jooksul:

- Jätkame ühise inforuumi tugevdamisega. Toetame ja võimestame kohalike vene- ja

ingliskeelseid meediakanaleid, korraldame täiendkoolitusi ajakirjanikele ja

ajakirjandustudengitele.

- Koostöös Riigikantseleiga tagame riigiinfo kättesaadavuse ka vene ja inglise keeles.

- Koostöös Rahvusraamatukoguga aitame kaasa väärinfo leviku piiramisele. Käivitame

meediahariduse programmi eelkõige eri keele- ja kultuuritaustaga täiskasvanutele, koostame

meediakirjaoskust toetavaid digitaalseid õppematerjale.

- Koostöös Statistikaametiga loome avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua

rände- ja lõimumis-, sh kohanemisalase kommunikatsiooni parandamiseks.

Arenguvajadused:

- Kohaliku venekeelse erameedia kvaliteedi tõstmine.

- Eestikeelsete ajakirjanike teadlikkuse tõstmine kohalikust venekeelsest inforuumist.

- Regulaarse tagasiside kogumine inglise keeles tegutsevate uudisportaalide kohta.

Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine

Eesmärgiks on, et erineva emakeelega inimeste vahel oleksid usalduslikud, sõbralikud ja tihedad

otsekontaktid. Erineva emakeelega inimesed algatavad ja osalevad kogukondlikes ühistegevustes (sh

vabatahtlikus tegevuses) ning tunnevad ühtekuuluvustunnet.

Programmiperioodi jooksul:

- INSA süstemaatiliselt kaasab vabatahtlikke lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna tegevustesse:

koolitades eestvedajaid, võimestades kogukondi ning vabaühendusi, luues kogemiskohtumiste

platvormi.

- Koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga kaasame eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi

ja tagasipöördujaid kogukondlikkesse lõimumis-, sh kohanemistegevustesse.

- INSA taotlusvoorude kaudu toetame erinevaid kogukondi liitvaid kultuuri- ja spordiprojekte.

Arenguvajadused:

- Täiendavate võimaluste loomine suurendamaks eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste sidusust

Eesti kultuuriruumiga.

12

Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine

Eesmärk on, et eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks oleks

paranenud.

Programmiperioodi jooksul:

- INSA viib läbi eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused. Pakutakse tööjõulähetusprogrammi keeleõppe

eesmärgil ning praktikaprogrammi avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga tudengitele.

Arenguvajadused:

- Tööjõulähetusprogrammi laiem pakkumine (lisaks haridustöötajatele ka teistele sihtrühmadele

- meditsiini- ja siseturvalisusevaldkonna töötajatele).

Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine

Eesmärgiks on, et eesti keelest erineva emakeelega inimeste eesti keele oskuse tase ja eesti keelt

aktiivselt kasutajate arv kasvaks, ühiskond toetaks erineva emakeelega inimeste koos õppimist,

mitmekeelse ja rändetaustaga õpilaskonna igakülgset lõimumist Eesti ühiskonda. Inimeste usaldus riigi

institutsioonide vastu on kõrge.

Selleks programmiperioodi jooksul:

- INSA toetab ja loob mitmesuguseid võimalusi eesti keele praktiseerimiseks eestikeelses

keelekeskkonnas.

- INSA jätkab keelekursuste pakkumisega (sh kohanemisprogrammi raames, eesti keele majades

jm).

- Pakume keeleõpet toetavat nõustamissüsteemi.

- Arendame Eesti kultuuriruumi, toetame keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning

omakultuuri säilitamist ja arendamist. Selleks INSA jätkab rahvusseltside ja KUM rootsi

kultuuriomavalitsuse toetamist; toetame eri töökeelega rahvusseltside ja

kultuuriorganisatsioonide koostööd.

- 2024.a. Kultuuriministeeriumi egiidi all toimub Kultuuririkkuse teema-aasta, mis on

pühendatud kultuurilisele mitmekesisusele. Teema-aasta eesmärk on väärtustada

kogukondade ja rahvaste kultuuride mitmekesisust ning seeläbi Eestit kui traditsiooniliselt

kultuuririkast ühiskonda.

- INSA jätkab kohanemisprogrammi pakkumisega. Kohanemisprogrammi paindlikumaks ja

mugavamaks pakkumiseks luuakse teemamoodulite e-õpe versiooni, muutes need paremini

kättesaadavaks neile, kellel on digioskused ja suurem vajadus paindlikku õppekorralduse järele

Arenguvajadused:

- Täiendavate ressursside leidmine keeleõppe ja keeleõpet toetavate tegevuste jaoks.

Keelemajade tegevuse laiendamine teistesse linnadesse.

- Täiendavate ressursside leidmine rahvusvahelise kaitse saajate kohanemisprogrammi

läbiviimiseks.

- Ajutise kaitse saajate sujuva keeleõppe teekonna jätkamine, ehk A2-B1 tasemel keeleõppe

pakkumine.

- Tegevuste ja teenuste välja arendamine ja/või kohandamine islamiriikidest sisserändajatele

selleks, et vältida selle sihtrühma radikaliseerumist, soodustada sujuvamat lõimumist ja tagada

ühiskonna sidusus.

Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine

Eesmärk on, et avaliku, era- ja kolmanda sektori asutused, kes puutuvad sihtrühmaga kokku, arvestavad

oma põhitegevuses eesti keelest erineva emakeelega inimeste vajadustega. Lõimumis-, sh

kohanemisteenuste pakkujad on heades partnerlussuhetes ning teadlikud iseenda ja teiste osaliste

rollidest.

Selleks programmiperioodi jooksul:

13

- Teeme koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, sh loome rändekoordinaatorite võrgustiku,

aitame KOVidel arendada lõimumist toetavaid teenuseid, tõstame KOV ametnike ja teenistujate

võimekust töötada rändetaustaga klientidega jne.

- Romade sotsiaalmajandusliku lõimumise soodustamiseks, seda toetava roma rahvuskultuuri ja

identiteedi tugevdamiseks ning kogukonna suhtes levinud negatiivsete stereotüüpide hajutamiseks:

toetame avaliku-, era ja kolmanda sektori organisatsioonide teadlikkust roma kogukonnast;

arendame sotsiaalmajanduslikult haavatavas olukorras romadele suunatud mentoriteenust kohalikes

omavalitsustes; toetame roma kodanikuühiskonna organisatsioonide teket ja võimekust, ning aitame

kaasa roma kultuuri ja ajaloo tutvustamisele Eesti elanikele.

Arenguvajadused:

- Romadele suunatud mentorteenuse laiendamine teistesse linnadesse.

- Romadele suunatud mentorlus ja koolitused, et kujundada eeldusi, mis toetavad romade

aktiivset osalust kutse- ja täiendõppes ning tööhõives, eelkõige motivatsiooni ja hoiakute

tasandil.

Meede 2. Rahvuskaaslaste toetamine

Meetme eesmärk: Väljaspool Eestit elav eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna-

ja kultuurielus ning Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

aasta)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Välismaal elavate eestlaste

ühtekuuluvustunne Eestiga

Allikas: Välisministeerium

≥ 84% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 87% ≥ 87%

Eestisse tagasipöördujate

rahulolu

kohanemisprotsessiga

-eestlased

Allikas: EIM

90%

(2020)

Ei mõõdeta Ei mõõdeta 92% Ei mõõdeta

Eestisse tagasipöördujate

rahulolu

kohanemisprotsessiga

-teised rahvused

Allikas: EIM

82%

(2020)

Ei mõõdeta Ei mõõdeta 87% Ei mõõdeta

14

Meetme kirjeldus

Tegevus 2.1. Rahvuskaaslaste toetamine

Eesmärk: Välismaal elavad rahvuskaaslased on teadlikud eestluse säilimist toetavatest teenustest

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

aasta)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Tagasipöördujate teadlikkus

avalikest teenustest

Allikas: EIM

70

(2020)

Ei mõõdeta Ei mõõdeta > 72 Ei mõõdeta

Tegevuse kirjeldus

Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik süstemaatiliselt toetanud rahvuskaaslaste programmide

kaudu alates 2004. aastast. Valdkond juhindub üleilmse eestluse tegevuskavast aastateks 2022–2025.

Üleilmne eestlus on „Sidusa Eesti arengukava 2030“ üks alaeesmärkidest. Ülemaailmse eestluse

hoidmine ja arendamine on riigile prioriteetne küsimus, sest rahvuskaaslased ja Eesti sõbrad on

üheaegselt eestluse hoidjad ja kandjad ning ka Eesti kultuurisaadikud kogu maailmas.

Diasporaapoliitika eesmärk on, et väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannaks Eesti identiteeti ja osaleks

Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Välismaal elavad Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad

kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning

rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud.

Suur osa (76 %) Välisministeeriumi 2021. a läbi viidud välismaal elavate eestlaste küsitlusuuringus8

osalenutest oli huvitatud Eesti arengus osalemisest ja oma kaasatusega rahul. Lisaks toodi välja ka

vajadus saatkondade uudiskirjade järele, kust saaks infot mh Eesti edulugude ja elukohariigis toimuvate

eesti (kultuuri)ürituste kohta.

Eesmärgi saavutamiseks programmiperioodi jooksul:

- Portaali Eestlased üle maailma/Global Estonian https://globalestonian.com/ arendamine

koostöös INSA ja Välisministeeriumiga. Portaali eesmärk on olla nii Eestis kui väljaspool Eestit

elava eestlaskonna virtuaalne koostööplatvorm, mis kajastab väliseesti kultuuriseltside ja

kodanikuühenduste kontakte ja pressiteateid, teavet tagasipöördumist toetavate teenuste kohta

ning uudiseid nii välismaalt kui Eestist. Portaal annab välja igakuist eestikeelset infokirja.

- INSA pakub tagasipöördumist toetavaid teenuseid (nõustamine, kogemuskohtumised,

infopäevad, tagasipöördumistoetus). Teadlikkust tagasipöördujatest suurendatakse meedia ja

kommunikatsioonitegevuste kaudu. KUM jätkab väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagrite

korraldamise toetamisega.

Arenguvajadused

- Suuremat tähelepanu vajavad Eesti diasporaa tagasipöördumist toetavad teenused.

8 https://vm.ee/et/uudised/valisministeeriumi-kusitlus-valismaal-elavad-eestlased-tahavad-osaleda-eesti-arengus

SPORDIPROGRAMM 2024–2027

Sissejuhatus

Eestis on spordijuhtimine detsentraliseeritud ning eraõiguslike juriidiliste isikutena tegutsevad

spordiorganisatsioonid on oma otsustes iseseisvad. Riigi ja kohalike omavalitsuste roll on õigusaktide,

toetuste ja investeeringute kaudu luua spordiorganisatsioonidele tegutsemiseks ja elanikkonna

liikumisharrastuse edendamiseks soodsad tingimused. Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised

eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad määrab kindlaks Riigikogus kinnitatud „Eesti spordipoliitika

põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“). „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide

demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ja sotsiaalse

toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja

majandustegevusse.

Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku

spordiorganisatsiooni ega asutust. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest

ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. 2021. a alates teostab Kultuuriministeerium Haridus-

ja Teadusministeeriumi asemel Eesti Vabariigi nimel asutajaõigusi Spordikoolituse ja -Teabe SA-s ning

2022. aastast alates on Kultuuriministeerium Audentese Koolide SA riiklikuks partneriks, kellega on

Kultuuriministeeriumil sõlmitud hankeleping, millega ostetakse andekate noorsportlaste koolitus- ja

treenimisteenust. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK), millel on

01.01.2024 seisuga 123 liiget, sh 68 spordialaliitu, 20 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu

ja 16 füüsilist isikut.

Tulemusvaldkond Kultuur ja sport

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides

ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi

kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja

mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.

Spordipoliitika eesmärk on: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll

eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti

riigi hea maine kujundamisel.

Valdkonna

arengukava

„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“

Programmi nimi Spordiprogramm

Programmi eesmärk Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi

mudelist.

Programmi periood 2024.–2027. aasta

Peavastutaja

(ministeerium)

Kultuuriministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala asutused)

2

„Sport 2030“ on kõikide spordivaldkonna tegevuste kavandamise alus. Spordivaldkonna riiklike

tegevuste elluviimise eest vastutab Kultuuriministeerium ning tegevused ja teenused kavandatakse

spordiprogrammis. Spordivaldkonna eesmärgid saavutatakse mitmete teiste valdkondade eest

vastutavate ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ning era- ja kolmanda sektori tegevuste elluviimise

koosmõjus. Spordiprogrammi tegevustes ja teenustes kajastuvad ka Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe

Tervisespordikeskuse, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti

Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ja pakutavad teenused.

Joonis 1. Spordiprogrammi struktuur

Programmi juhtimiskorraldus

Spordiprogrammi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium

spordi asekantsleri juhtimisel. Ministeerium kavandab programmi eesmärgid lähtuvalt „Sport 2030-st“

kooskõlas arengustrateegia „Eesti 2035“ pikaajaliste sihtidega. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid

lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja

aasta lõikes ning täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium

uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia

perioodi ja riigieelarveliste vahenditega. Poliitika kujundamisel toetutakse Eesti Spordiregistri

andmetele.

„Sport 2030“ kohaselt koostab ja esitab Kultuuriministeerium alates 2016. aastast igal aastal Vabariigi

Valitsusele ning Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest.

Kultuuriministeeriumi rahastatavate tegevuste ehk spordiprogrammi rakendamisest annab

Kultuuriministeerium aru Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitatavas iga-aastases kultuuri

ja spordi tulemusaruandes. Peale riigieelarve kinnitamist Riigikogus ja riigieelarve vahendite täiendavat

liigendamist Vabariigi Valitsuses, avalikustatakse ministri kinnitatud programmid ministeeriumi

veebilehel.

3

Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve

Programmi eesmärk tuleneb „Sport 2030“ peamisest eesmärgist: liikumisel ja spordil on oluline ja

kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ning Eesti riigi hea maine

kujundamisel.

Spordiprogrammi eesmärk täpsustab Kultuuriministeeriumi rolli: tagatud on toimiv spordikorralduse

süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist.

Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud

Mõõdik, sh allikas Algtase

(viimane

teadaolev tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase

2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4 (2027)

Liikumisharrastusega

regulaarselt (2x nädalas 30

min) tegelevate inimeste

osakaal 16–64

vanusegrupist, %

Allikas: Tervise Arengu

Instituut

45,2 (2022) 50 Ei

mõõdeta

56 Ei mõõdeta

Harrastajate arv

spordiklubides ja

spordikoolides

Allikas: Eesti

spordiregister

225 848 (2023) 230 000 235 000 240 000 245 000

Spordiklubides ja

spordikoolides sporti

harrastavate 5–19 aastaste

noorte osakaal kogu

vanusegrupist, %

Allikad: Eesti

spordiregister,

Statistikaamet

54 (2023)* 59,5 61 62,5 64

Treenerikutsete arv

Allikas: Eesti

spordiregister

4200 (2023) 4250 4300 4350 4400

* Näitaja arvutamise aluseks on Statistikaameti rahvaarv vanusegrupis 1. jaanuar 2023 ja klubides sporti harrastavate noorte

arv 31. detsember 2023. aasta seisuga.

4

Programmi eelarve

Olukorra lühianalüüs

Spordi riikliku andmebaasi (spordiregister) kohaselt oli Eestis 2023. aastal 2926 spordiorganisatsiooni,

492 spordikooli, 225 848 organiseerunud harrastajat ja 4200 treenerikutsega treenerit.

Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik, spordiregister, mis võimaldab teha faktidel

põhinevat spordipoliitikat ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteeme.

EOK liikmeskonda kuuluvate spordialaliitude peamine eesmärk, mis haakub otseselt ka „Sport 2030“

eesmärkidega, on Eesti sportlaste ja võistkondade tulemuslik ning väärikas esindatus rahvusvahelistel

tiitlivõistlustel. Tagamaks saavutusspordi arendamiseks soodsaimat keskkonda, on

Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi, mille käigus on oluliselt korrastatud

spordi rahastamise aluseid. Spordi rahastamise korrastamisega jätkatakse. Spordireformiga seonduvalt

käivitati 2019. aastal koostöös EOK-ga Team Estonia projekt, mille eesmärk on tagada kõikidele

olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste (OM distsipliinidel) esikümne potentsiaaliga sportlastele

piisav ettevalmistus ning osalemine tiitlivõistlustel koos kvaliteetsete tugiteenustega. Järgmine samm

on koostöös Eesti Kultuurkapitaliga spordi ja kehakultuuri sihtkapitali ümberkujundamine valdavalt

liikumisharrastuse projektide toetamiseks ja tippspordi rahastamise osakaalu vähendamine.

2023. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 38 spordialaga kokku 272 medalit – 69 kulda, 81

hõbedat ja 122 pronksi. 34 medalit (12,5%) võideti olümpiakavas olevatelt võistlusaladelt.

„Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib.

Liikumisharrastajate osakaal Eestis oli 2022. a 45,2%, 2020. aastal 44,8% ja 2018. aastal 41,2%

(Rahvastiku Tervisekäitumise Uuring). Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti

suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga

vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Uuring tõestas samas ka selgelt,

et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on

õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises.

Probleemiks on laste puudulikud liikumisharjumused. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab

liikuda vähemalt 60 minutit päevas, kuid Eesti lastest ei liigu piisavalt 75% (Liikumisuuring 2022).

Suure tõenäosusega jäävad nad ka täiskasvanuna väheaktiivseks. Samuti on suur probleem laste

ülekaalulisus: iga neljas 1. klassi laps ja iga kolmas 4. klassi laps on ülekaaluline või rasvunud, keskmine

kehakaal on tõusnud juba viimased 20 aastat (Euroopa laste rasvumise seire, TAI 2018/19). „Sport

2030“ raames on seatud eesmärk, et 2030. aastaks on Eesti jõudnud liikumisaktiivsuses Põhjamaade

tasemele.

Liikumisharrastuse reformi elluviimise ühe sammuna asutas Eesti Olümpiakomitee 2022. aastal

Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskse

juhtimise ja arendamise kaudu luua lisandväärtust spordiorganisatsioonidele ja edendada

valdkondadeülest koostööd.

KULUDE JA INVESTEERINGUTE JAOTUS MEETMETE JA

PROGRAMMI TEGEVUSTE VAHEL (eur) 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve

Spordiprogramm 46 549 368 46 629 768 46 794 218 46 971 368

Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine 3 247 423 3 247 423 3 247 423 3 247 423

Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine 3 247 423 3 247 423 3 247 423 3 247 423

Saavutusspordi edendamine 43 301 945 43 382 345 43 546 795 43 723 945

Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine 360 000 360 000 360 000 360 000

Saavutusspordi toetamine ja arendamine 42 941 945 43 022 345 43 186 795 43 363 945

5

Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui 2012.

aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2023 seisuga oli see arv 225 848.

Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist

moodustas 2022. aastal 54%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv on kasvanud 2926

organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone1) ja ületab seega

2022. a seatud sihttaset, mis oli 2700. Nende andmete põhjal saab järeldada, et liikumisaktiivsuse kasvu

ei suudeta tagada vaid organiseeritud sportimise korraldamisega.

Spordiaususe valdkonnas on peamine asutus sihtasutus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus

(edaspidi EADSE). 2020. aasta lõpus sõlmis Kultuuriministeerium EADSE’ga halduslepingu täitmaks

spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses kontaktpunkti rolli. 2022. aastal tellis

Kultuuriministeerium kokkuleppemängude teemal kaks uuringut: kokkuleppemängude Eestis leviku

uuringu ning Eesti seaduste analüüsi kokkuleppemängude karistamise vaatest. Uuringu tulemused ja

järeldused on oluline sisend ministeeriumidele poliitika kujundamiseks ja õigusaktide muutmiseks ning

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele rakenduslike tegevuste elluviimiseks. Kokkuvõttes

võime tõdeda, et leviku uuring toob välja, et kokkuleppemängud ei ole praegu Eestis suur probleem, aga

uuringu tutvustusüritusel osalenud ekspertide hinnangul on, mistõttu sportlaste teadlikkuse ja hoiakute

kujundamisega peab tegelema. Hoiakuid saab ennekõike muuta koolituste kaudu. Kui koolitatuid on

vaid viiendik, nagu uuring näitas, peegeldub vähene teadmine ilmselt ka hoiakutes ja valmiduses

kokkuleppemängudest teavitada. Selle juures peaks suurt rolli hakkama kandma Eesti Antidopingu ja

Spordieetika Sihtasutuse 2022. aasta novembris tutvustatud uus kokkuleppemängude e-platvorm, mille

abil peaks koolitus jõudma suurema osani sihtrühmast. Eesmärk peaks olema, et kui mitte kõik, siis

vähemalt väga suur osa koondise, meistriliiga või esiliiga tasemel tegutsevatest palluritest, treeneritest

ja kohtunikest oleks järjepidevalt kokkuleppemängude teemal koolitatud.

Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse

pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna majandusele. Rahvusvahelistest võistlustest toimusid

2023. a traditsiooniks kujunenud Tallinna Ironman, Rally Estonia, Tallinna Maraton ning mitmed teised

võistlused. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad riik, kohalikud omavalitsused,

erasektor ja ka spordiorganisatsioonid ise. Riik ja kohalikud omavalitsused on loonud hea taristu

rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Eesti spordiorganisatsioonid on läbi aegade korraldanud

kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi väga heal tasemel ning sel põhjusel pakutakse Eestile ka

järjest enam võimalusi korraldada kõrgetasemelisi spordivõistlusi erinevatel spordialadel.

1 Spordiorganisatsioon on mittetegutsev, kui ta on vastava info edastanud Eesti spordiregistrile.

6

Meetmed, tegevused ja teenused

Meede 1. Saavutusspordi edendamine

Eesmärk: Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase

1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4 (2027)

Täiskasvanute tiitlivõistlustel

olümpiamängude

distsipliinidel saavutatud

kohad 1–10

Allikas: Eesti spordiregister

30(2023) 36 36 38 40

Täiskasvanute tiitlivõistlustel

mitte olümpiamängude

distsipliinidel ja spordialadel

saavutatud kohad 1–10

Allikas: Eesti spordiregister

366 (2023) 260 260 260 280

Noorte ja juunioride

tiitlivõistlustel

olümpiamängude

distsipliinidel saavutatud

kohad 1–10

Allikas: Eesti spordiregister

139 (2023) 86 86 86 86

Täiskasvanute tiitlivõistluste

finaalturniiridel osalenud

suurekoosseisuliste

võistkondade arv

Allikas: Eesti spordiregister

2 (2023) 1* 3 1 3

Noorte ja juunioride

tiitlivõistluste

finaalturniiridel osalenud

suurekoosseisuliste

võistkondade arv

Allikas: Eesti spordiregister

5 (2023) 4 4 4 4

Eestis läbiviidud

rahvusvaheliste

tiitlivõistluste arv

Allikas: Eesti spordiregister

24 (2023) 40 40 40 40

* 2024. aasta on olümpiamängude aasta ning sel aastal ei toimu eraldi suurekoosseisulistele sportmängude

võistkondadele Euroopa ega maailmameistrivõistlusi. Arvestades Euroopa-sisest konkurentsi olümpiakohtadele ei

ole Eesti võistkondade osalemine hetke olukorda arvestades realistlik.

7

Tegevus 1.1. Saavutusspordi toetamine ja arendamine

Eesmärk: Tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond saavutusspordi arendamiseks.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev tase)

Sihttase

1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Riigi sihtasutuste

sporditaristu on

rahvusvahelisel tasemel

Allikas:

Kultuuriministeerium

Ei (2022)* Ei* Ei* Ei* Jah

Toetatavate kõrgema

kategooria treenerite

brutopalga suhe Eesti

keskmisesse palka

Allikad:

Kultuuriministeerium,

Rahandusministeerium

0,6 (2022) 0,6 1,00 1,00 1,00

*Ei ole võimalik korraldada laskesuusatamise MMi 2027. aastal.

Tegevuse kirjeldus

Saavutusspordi poliitika kujundamine ja toetamine ning tingimuste loomine spordiga tegelemiseks on

Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide

ning teiste spordiühendustega on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui

ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse

kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks.

Tegevuse kaudu toetatakse riiklikult spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi

arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute

spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks.

Arenguvajadused

Team Estonia on 2018. aastal Eesti Olümpiakomitee poolt ellu kutsutud Eesti tippsporti edendav projekt,

mille eesmärk on läbi sportlaste toetamise ja neile igakülgse ettevalmistuse tagamise olümpiamängudel

ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine. Selleks, et Eesti sportlased ja võistkonnad

oleksid maailmas jätkuvalt konkurentsivõimelised on vaja jätkuvalt oluliselt suurendada võrreldes

praegusega taustajõudude ja tugiteenuste mahtu ja kvaliteeti, suurendada tiitlivõistluste-eelsete

treeninglaagrite ja treeningpartnerite arvu, tõsta treenerite igapäevast kaasatust nii ettevalmistavas faasis

kui ka tiitlivõistlustel ning suurendada spordialaliitude võimekust regulaarselt tegeleda ja toetada

erinevaid andekaid sportlasi ja võistkondi.

8

Kutsega treenerite arv, olles püsinud aastaid stabiilsena, on teinud viimastel aastatel suure hüppe,

kasvades 4006ni. Suurt rolli on selles mänginud treenerite pidev riiklik toetamine, eriti kriisi ajal.

Treeneritele väärilise töötasu tagamine on üks prioriteetseid valdkonna eesmärke. Jätkuvalt on eesmärk

viia toetatavate kõrgema kategooria (vähemalt 5. kutsetase) treenerite brutopalga suhe Eesti keskmise

palgani. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on tõusnud toetust saavate treenerite arv, mistõttu

tuleb hakata järgnevatel aastatel tõstma riigi poolt toetatavate treeningtundide arvu tagamaks, et

spordiklubidele ei langeks liiga suurt koormust. Selleks, et nõudlusele vastata, otsustas Vabariigi

Valitsus anda 2023. aastaks treenerite tööjõukulu toetusmeetmesse täiendavaid vahendeid, mille abil oli

võimalik tõsta toetatavate treeningtundide piirmäära 1,35 miljonini. 2023. aastaks esitati taotlusi 1,376

miljoni treeningtunni katmiseks, mis näitab, et vajadus toetatavate treeningtundide piirmäära tõsta on

endine. Kui keskmise palgani jõudmiseks 2024. aastal oleks pidanud riigieelarvesse leidma ligikaudu

4,5 miljonit eurot lisavahendeid, siis arvestades Eesti Panga viimast majandusprognoosi2 tuleb juba

2025. aastal keskmise palgani jõudmiseks leida riigieelarvesse täiendavalt 6,4 miljonit eurot, sest

arvestada tuleb lisaks pidevalt tõusva keskmise palgaga ka suureneva nõudlusega treeningtundide

tasustamiseks.

Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse

SA ainuasutaja. Tehvandi Spordikeskuse SA kooseisu kuulub Tehvandi Spordikeskus Otepääl, Kääriku

spordikeskus Käärikul ning Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas. Riik on läbi aegade arendanud eelpool

nimetatud keskusi ning kujundanud nendest kõrgel tasemel rahvusvaheliselt tunnustatud mitmekesised

treening- ja võistluskeskused nii saavutussportlastele kui harrastussportlastele. Selleks, et olla

atraktiivne ja konkurentsivõimeline võrreldes teiste riikidega, on vaja keskusi jätkuvalt arendada.

Jõulumäe Tervisespordikeskuses on vaja kaasajastada tänaseks amortiseerunud peahoone ja

infrastruktuur, ehitada multifunktsionaalsed spordimaja, väikemajade kompleks, arendada

välispordiobjekte ning laiendada asfaltkattega liikumisrada. Selleks, et Tehvandi spordikeskuses tagada

valmisolek korraldada rahvusvahelisi talispordivõistlusi sõltumata ilmast ning pikendada võistluste ja

laagrite hooaega, on vaja jätkuvalt panustada kunstlume tootmisvõimekuse tõusule ja taristu

arendamisse. Rajamist ootab tugiteenuste keskus, telepildi tootmise ala ja parkimisvõimaluste

parendamine ja ehitus, mis kõik on eelduseks, et 2027. a oleks Tehvandi spordikeskuses võimalik

korraldada laskesuusatamise maailmameistrivõistlusi. Lisaks on vaja laiendada peamaja/hotelli.

Tartumaa Tervisespordikeskus on olnud läbi aegade oluline koht laskesspordiga tegelemiseks, kuid

sealne taristu on amortiseerunud ning vajab uuendamist. Samuti on oluline parandada piirkonnas

tingimusi liikumisharrastusega tegelemiseks.

Kultuuriministeerium toetab alates 2024. aastast kolme toetusmeetme kaudu rahvusvaheliste

spordivõistluste korraldamist. Uue meetmena rakendub spordi suurvõistluste toetamine mahus 3 mln

eurot aastas. Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine aitab kaasa mitmete riiklike eesmärkide

saavutamisele. Kodus võistlemise eelisele ja spordiala populariseerimisele lisaks on rahvusvahelistel

spordivõistlustel märkimisväärne majanduslik ja ühiskondlik mõju. Rahvusvahelised spordisündmused

annavad turistidele põhjuse Eesti külastamiseks, nii esmakordselt kui ka mitmendat korda. Väljaspool

Tallinna toimuvate sündmuste külastajad satuvad piirkondadesse, kuhu nad tavapäraselt reisida ei

pruugi. Rahvusvaheliste spordisündmuste külastajate kulutatud rahal on positiivne mõju kohalikule

ettevõtlusele ja regionaalpoliitikale. Oluline on jätkata rahvusvaheliste võistluste regulaarset toetamist.

2 https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majandus-visa-taastuma-26092023

9

Puuetega inimeste liikumisharrastuse ning spordiga tegelemise tingimuste parandamiseks on vajalik

luua valdkondade eest vastutavatele organisatsioonidele head tingimused, et neil oleks võimalik viia ellu

valdkonna jaoks olulisi muudatusi ning tegeleda arendustööga. Praegu on probleem puuetega inimeste

integreerimine tavapärasesse liikumisharrastusse ning spordisüsteemi, mis on vajalik erinevatele

ühiskonnagruppidele võrdsete tingimuste loomiseks ühiskonnaelus osalemiseks. Tuleb suurendada

puudega inimeste nähtavust spordis ning käsitleda neid alati tavaühiskonna osana.

Lähiaastatel tuleb leida lisavahendeid, et jätkata multifunktsionaalsete, aasta ringi kasutatavate jalgpalli

sisehallide rajamise meetmega. Hallide rajamise peamine eesmärk on tagada kohalikule elanikkonnale

mitmekesised sportimisvõimalused, perspektiivis kõikides maakonnakeskustes. Tänaseks on hallid

rajatud Haapsalus, Pärnus, Raplas, Tartus ja Viljandis. Rajamisel on hall Kuressaares, Narvas, Paides,

Rakveres ja Viimsis. Halli rajamisest on muutunud finantsolukorra tõttu loobunud Jõgeva ja Jõhvi

kinnitades oma soovi hall rajada kunagi tulevikus ning toetust ei ole seni pakutud Hiiumaale,

Põlvamaale, Valgamaale, Võrumaale.

Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:

 Lähiaastatel on jätkuvalt vaja suurendada Team Estonia toetust, et Eesti sportlased ja

võistkonnad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.

 Perioodil 2024.– 2027. jätkatakse treenerite tööjõukulu toetuse eraldamist. Aastatega suureneb

treenerite arv, laste arv spordiklubides ja sellest tulenevalt ka treenerite poolt antavate

treeningtundide maht. On võetud eesmärk, et toetatud täiskohaga töötavate treenerite palk peaks

olema võrdne Eesti keskmise palgaga ning sellest tulenevalt on vaja lähiaastatel suurendada

toetuse mahtu.

 Koostöös EOK-ga analüüsitakse programmi perioodil rahvusvahelise või riikliku tähtsusega

spordiobjektide olemasolu ja seisukorda. Riik aitab vajadusel finantseerida ka spordiobjekte,

mis on kohaliku tähtsusega, kui selleks on mõjusad regionaalpoliitilised argumendid ning

tagatud on omavalitsuse kaasfinantseering. Riigi asutatud sihtasutustest on oluline investeerida

Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Tehvandi Spordikeskuse ja Tartumaa Tervisespordikeskuse

arendamisse, et tagada kõrgel tasemel treeningtingimused meie sportlastele Eestis.  Jätkatakse Eestis toimuvate rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise toetamist. Sealhulgas

toetatakse ka võistlusi, mis on laiemalt Eestile olulised ja omavad olulist majanduslikku ning

sotsiaalmajanduslikku mõju.  Jätkatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimaluste parandamisega, et

kaasata rohkem puuetega inimesi liikumisharrastusse ja võimaldada parimatel sportlastel

tegeleda tippspordiga. Lisaks töötatakse üheskoos partneritega selle nimel, et Riigikantselei

poolt tellitud ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuande ettepanekuid võimalikult suures mahus

ellu viia.

10

Tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine

Eesmärk: tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav keskkond

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

algtase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Kokkuleppemängudes

osalemine ja teadlikkus

teiste osalemisest

Allikas:

kokkuleppemängude leviku

uuring

9% (2022) Ei

mõõdeta

≤ 9% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Kokkuleppemängude

teemal koolitatus ja

hoiakud

kokkuleppemängude kohta

Allikas:

kokkuleppemängude leviku

uuring

54,5% (2022) Ei

mõõdeta

70% Ei mõõdeta Ei mõõdeta

Tegevuse kirjeldus

Tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti

Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada

Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa:

1. dopingu kasutamise ennetamisele;

2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele;

3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis;

4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele;

5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele.

Nimetatud valdkondi reguleerivad mitmed konventsioonid, millega Eesti on liitunud.

Kultuuriministeeriumi peamine roll on antud konventsioonide töörühmades Eesti huvide kaitsmine ja

siseriiklikult konventsioonide põhimõtete ning kohustuste täitmise tagamine.

Kokkuleppemängude vastases võitluses juhinduvad riigid Euroopa Nõukogu konventsioonist

spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta. Eesti allkirjastas konventsiooni 2016. aastal,

kuid ei ole seda veel ratifitseerinud. Küll aga on Eesti liitunud nn Kopenhaageni grupiga, mis on

kokkuleppemängude vastase võitluse riiklike platvormide ühine mitteametlik töörühm. Väärkohtlemise

vastases võitluses spordi valdkonnas eraldiseisvat rahvusvahelist lepingut ei ole. Spordivaldkond lähtub

oma tegevustes laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlevast

Euroopa Nõukogu konventsioonist, Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja

tõkestamise konventsioonist, ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning Eestis kehtivatest õigusaktidest

ja regulatsioonidest.

11

Arenguvajadused

 EADSE asutamisest alates on järjest erinevaid võimekusi, nt uurimisvõimekus ja

koolitussüsteem arendatud, kuid viimaste aastate väärkohtlemise juhtumid on tõstatanud

vajaduse 2024.–2027. aastatel uurimisvõimekuse tugevdamiseks, kas läbi täiendava uurija

palkamise või õigusliku toe välja arendamise. Lisaks võib tekkida vajadus pakkuda ohvritele

hingelist tuge, millele tuleks senisest süsteemsemalt läheneda. Seetõttu võib EADSE vajada

senisest suuremat rahalist toetust.

Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:

 EADSE arendab uurimisvõimekust, sh „tarka testimist“ ja väärkohtlemise valdkonnas töötab

väärkohtlemise ohvritele toepakkumiseks välja süsteemse lähenemise.

 Eesti allkirjastas Euroopa Nõukogu konventsiooni spordivõistlustega manipuleerimise vastase

võitluse kohta 2016. aastal, kuid ei ole veel seda ratifitseerinud. Lähtudes Euroopa Liidu (EL)

aluslepingutest peab oma liikmesriikidele konventsiooni ratifitseerimise loa andma EL, kuid

protsess on jäänud seisma ühe EL-i liikmesriigi vastuseisu tõttu. Siiski on võimalik, et 2024.–

2027. aastatel EL loa annab, misjärel tuleb Eestil Euroopa Nõukogu konventsiooni

spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta ratifitseerimisprotsessiga edasi

liikuda.

 Ennetamaks kokkuleppemänge, väärkohtlemist ja teisi spordieetikaga seotud küsimusi tuleb

tegeleda kogu spordivaldkonnale kehtivate spordieetika reeglite või reeglite raamistiku

loomisega sarnaselt juba täna kehtivatele dopinguvastastele reeglitele.

Meede 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

Eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud.

Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaolev

tase)

Sihttase 1

(2024)

Sihttase 2

(2025)

Sihttase 3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Liikumisharrastusega

regulaarselt (4x nädalas 30

min) tegelevate inimeste

osakaal, % 16–64

vanusegrupist

Allikas: Tervise Arengu

Instituut

18,3 (2022) 23 Ei

mõõdeta

25 Ei mõõdeta

12

Tegevus 2.1 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine

Eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud.

Tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase

(viimane

teadaole

v tase)

Sihttase

1

(2024)

Sihttase

2

(2025)

Sihttase

3

(2026)

Sihttase 4

(2027)

Maakonna spordiliitude

liikumisharrastusürituste osaluskordade

% elanikkonnast (va Tallinn)

Allikas: Kultuuriministeerium

8,3

(2021)

13 15 17 19

Liikumisharrastusega tegelemine 2 või

enam korda nädalas vanusegrupis 55-

64a, %

Allikas: Tervise Arengu Instituut

36,9

(2022)

42 Ei

mõõdeta

48 Ei

mõõdeta

11-15 aastased, kes on 5

või enamal päeval

nädalas vähemalt üks

tund mõõdukalt

kehaliselt aktiivsed, %

Allikas: Tervise Arengu

Instituut

11-aastased 49,9

(2022)

Ei

mõõdeta

Ei

mõõdeta

57 Ei

mõõdeta

13-aastased 39,3

(2022)

Ei

mõõdeta

Ei

mõõdeta

50 Ei

mõõdeta

15-aastased 36,7

(2022)

Ei

mõõdeta

Ei

mõõdeta

47 Ei

mõõdeta

Tegevuse kirjeldus

Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud

liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) arendamine ning

sporditaristu ja sportimiseks/liikumisharrastuseks soodsa õigusruumi loomine. Tegevuse raames

rakendatakse regionaalsete maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade

võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises edendatakse inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega

seotud valdkondade vahelist koostööd ning puuetega inimeste suuremat kaasatust liikumisharrastusse.

Arenguvajadused

Kultuuriministeeriumi ülesanne on tagada elanikele võimalikult head tingimused organiseeritud

liikumisharrastusega tegelemiseks, mis on üks oluline osa elanikkonna liikumisaktiivsuse

suurendamisest. Eesti inimeste liikumisaktiivsuse suurendamiseks on vajalik tõhusam

valdkondadeülene koostöö, et aidata erinevate valdkondade tegevused omavahel kooskõlla viia ning

seeläbi võimaldada terviklikumat ning efektiivsemat lähenemist liikumisaktiivsuse probleemi

lahendamisel. Vajalikud on valdkondadeülesed kokkulepped, mille elluviimiseks on olemas ühine

nägemus ning tegevuskava.

Eesti Kultuurkapitali rahalised vahendid oleks vaja vabastada liikumisharrastuse ja teiste projektipõhiste

liikumis- ja sporditegevuste jaoks, et kujundada Eesti Kultuurkapitalist peamine fond, mille kaudu

rahastab riik liikumisharrastuse projektipõhiseid üritusi, rohujuuretasandi sporti jt samasisulisi projekte.

13

Praegune probleem on tippspordi püsirahastuse suur osakaal (ligikaudu 1,2 mln eurot) Kultuurkapitali

kehakultuuri ja spordi sihtkapitali eelarvest.

Oluline on panustada senisest tugevamalt koolilaste kehalise aktiivsuse edendamisse. Laste kehaline

aktiivsus on madal nii koolipäeva jooksul kui ka nädalavahetustel. 2021. aastal Eesti Olümpiakomitee

poolt käivitatud “Sport Koolis” projekti eesmärgiks on tekitada esimese kooliastme lastes huvi

sportimise vastu läbi selle, et nad saavad koolipäeva raames erinevaid spordialasid katsetada. Projekt on

koolide ja lastevanemate poolt väga hästi vastu võetud, kuid piiratud vahendite tõttu on sellega liitunud

vaid 27 kooli I klassid. Lisaks on tähtis toetada Liikumislabori tööd Liikuma Kutsuva Kooli projekti

laiendamisel, et see jõuaks kõikidesse koolidesse ja neljandasse kooliastmesse. Samuti on oluline

sarnane projekt viia lasteaedadesse.

Lähiaastatel on vaja lisavahendeid, et jätkata regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja

teenindushoonete rajamise toetusmeetmega. 2023. aastal ühekordse meetme, mahuga 3 miljonit, raames

läbiviidud taotlusvooru esitati 19 taotlust ning rahastati 7 projekti. Samas on teada, et osad olme- ja

teenindushoone rajamisest huvitatud regionaalsed tervisespordikeskused jätsid eelarve kitsikuse tõttu

taotluse esitamata.

Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused

 Koostöös kohalike omavalitsustega jätkub maakondade spordiliitude kui kohaliku tasandi

liikumisharrastuse eest vastutavate organisatsioonide arendamine ja võimestamine. Riik

panustab tegevustoetuste kaudu koostöös kohalike omavalitsustega maakondade spordiliitude

tegevusse, kes pakuvad teenuseid kohalikule elanikkonnale.

 Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste edasiarendamist perioodil 2024-2026, mille raames

toetatakse kuni kahte tervisespordikeskust igas maakonnas.

 Liikumisaktiivsuse probleemi lahendamiseks on Kultuuriministeerium panustanud rahvastiku

tervise arengukava loomisesse, mille üheks osaks on toitumise ja liikumise roheline raamat.

Rohelise raamatu kinnitamise järgselt Vabariigi Valitsuses panustab Kultuuriministeerium

rohelises raamatus kirjeldatud meetmete elluviimisesse.

 Liikumisharrastuse valdkonna juhtimise tõhustamine ja koostöö parendamine

spordiorganisatsioonide ning kohalike omavalitsustega. Selleks loodi 2022. aastal

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, kelle tööd Kultuuriministeerium igakülgselt toetab.

Järgnevatel aastatel on kompetentsikeskuse ülesandeks eelkõige toimiva koostööformaadi

väljatöötamine partneritega ja liikumisharrastuse valdkonna organisatsioonide töö tõhustamine.

 Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium leppisid

kokku liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamises aastateks 2023 – 2026.

Tegevuskava on praktiline dokument, mis sätestab konkreetsed tegevused kolme ministeeriumi

valitsemisalas järgmise nelja aasta jooksul ja aitab kaasa liikumisaktiivsuse tõusule Eestis.